Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 83, 574/5 (118) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sulane olnud kahte peremeest teeninud. Teisel olnud hirmus kehv olek, teisel oli manti mis hirmus, liha ja kõiki. Siis ükskord sulane näinud, kuidas rikas peremees - seal olnud üks puu või kuusk maha murtud - siis peremees püüdis sealt risti ja rästi alt läbi pugeda. Korraga tulnud sealt alt välja hunt. Läinud ära, tüki aja pärast tulnud tagasi koeraga, koer oli ära murtud, siis sai koera liha. Sulane mõtelnud, et ennem võib küll kehva peremehe juures elada kui siin koera liha süüa.
RKM II 83, 576/9 (120) < Kodavere khk., Kadrina k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mu vanaisa kõneles, et teoorjuse ajal oli üks nõid ühe tüdruku ära nõidunud, ei mäleta enam täpselt, aga ikka olid tol ajal nõiad kah.
Nõid oli selle lapse emaga tülli läind ja nõidus tüdruku hundiks. Ta murdis oma isa varsa ära. See oli sügisel, varss oli kevadine.
Tema õde viis teda Kadrina mõisa teoorjusele. Kadrina ja Pala mõisa vahel oli Piiri Varbe (mets), ta oli Pala mõisa maa sees. Siis õde läks metsa. Teine ootab, aga ei tule. Siis tuli metsast hunt ja murdis varsa maha ja jooksis tagasi. Varsti tuli tüdruk metsast tagasi. Aga õde saanud aru, aga ei julgenud ütelda, arvas, et teeb endale halba. Kodus rääkis teistele ära. Siis nad läksid vaatama, kus ta seda teeb. Metsas oli suur kivi. Ta käis mitu korda ümber kivi, siis visati kivi alt nahk välja. Kui ta tagasi tuli, siis viskas kivi peal kolm korda hundiratast, siis tuli nahk ära ja ta viskas selle kivi peale. Aga teised olid sellal kivi tuliseks ajanud. Nahk kõrbes ära. Omad riided olid sealsamas kõrval, aga tüdruk oli nii verine, et kolm nädalit oias ja oli haige, see oli ju ta oma nahk, mis ära põles. Aga õele ütles: "Oleks ma teadnud, et sa niimoodi ära kaevad, ma oleks su tol korral koos hobusega ära söönud. Mu isa mäletas täpselt, mispärast too tüli oli, miks nõid tülli läks ja kõik, see oli päris tore vanaaegne lugu, aga ma olen ära unustanud, niiet tuli alustada sõidust. Vanaisa nimetas seda libahundiks. See on ikka päris sündinud lugu, ega mu vanaisa muidu poleks kõnelnud, ta oli sel ajal päris noor mees. See oli sada aastat tagasi. Ma olin siis 17-aastane, kui vanaisa ära sures, ta nimi oli Jakob Annask.
RKM II 83, 624 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd vanal orja'aal olle Muna külä meestele haagrehti juures kohus olnu ja egalõütele 50 kepihuupi mõistõtu. Tõisi seän olle olnu ka üts Hapsu külä miis, kes olle pallõlnu: "Pai herräkene, pessä minnu innemb, mul kodu kaugõl."
Märkus: Hapsu ja Muna külad, Rõuge külanõukogus.
RKM II 83, 624/5 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd paastu aigu olle seto pojalõ ütelnü: "Pojakõnõ, läke ärä maa sisse, talla müüdä käümä. Sääl saa süvvä. Sääl saa juvva, sääl saa kõkõ hüvvä."
Märkus: "Läki ära maale, talusid mööda käima."
RKM II 83, 625/6 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskord olle elänü kitsi perenaine. Tä oll' enne peremehele lihha söögis lauapääle pandnu, kuna tõsõ lihast ilma pidivä jäämä. Ütskord tulle sinnä tallu küläline ja ka küläline kutsuti süümä. Perenaine kandsõ süüki laua pääle ja pandsõ lihakausi kogõmata külälise ette. Peremiis nägi tuud ja käändse lihakausi hindä poolõ, esi ütel: "Illus kauss, ma massõ tä iist potisetolõ 7 killo närtsõ." Aga külaline sai aru, et peremiis taht tält lihakaussi ärä hindä ette võtta. Tä tõmmas kausi hindä ette ja ütel: "Illus kaus neh!" Ja nakas kausist lihha süümä.
RKM II 83, 626/7 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd kutsuti ütte perre rätsep. Rätsep jõudsõ kohalõ õkvalt lõunaaos. Tä kutsuti ka süümä. Rätsep seie lõunalauan väega palju lihha ja leibä ärä. Peremehel olle sääne mood külge harjunu, et tä pääle süüki hiitäs magama. Aga tuul pääväl olle peremiis keldrilõ lännü ja rätsep läts peremehe sängu magama. Perenaine läts peremehe sängu manu ja arvas, et sääl maka peremiis ja tä ütel: "Küll rätsep seie lõunalauan hirmsalõ, ei tiiä mis ma nüüd õdakus süüä tii." Rätsep pahanõsi hirmsalõ ärä ja ütel. "Seie jah!"
RKM II 83, 627/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütel ahnõl perenaisel olle rehepesmine. Ja sõs ku rahvas joba tarõn seie, sõs läts tä tarrõ ja ütel: "Sööge, no sööge, ega ma imeks ei pane, et te nii palju sööte." Ta olle aga väega vedelä soosti tennü ja üts miis seie suusti luitsaga ja Juuli ütel: "August, see on ju soust, kes seda lusikaga sööb?" Aga August ütel: "Soust neh!" ja sõi edasi.
RKM II 83, 628 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani vallan Sika külän elli üts miis, kettä kutsuti Mooritsõ Piitres. Tää oll väega ahnõ. Söögilauan üttel tä latsilõ: "Ku ti lihha süüt, sõs kasussõ karva sälgä, nakat nelä käpä pääl käümä ja kurja hellü tegemä!" Ja nii es tohekina latsõ lihha süüä.
RKM II 83, 628/9 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd tulle ütte liina üts miis ja tä ütel liinavalitsulõ: "Ma või ehitädä kuuõ koti kulla iist ütte keriku vai sõs hoopis ilma, ku ti arvad ärä mu nime." Kuut kotti kulda es olõ koskilt saia ja nii proovitigi tä nimme ärä arvata. Joodõti küll tedä purju, aga es saia ka nii nimme ärä arvata. Sõs minti tä kodukohta uurma, aga ka sääl es ütle kedäki. Taheti joba liina tagasi minnä, ku kuulti, et üten majan hällütäs naine last: "Maga, maga, Pillekene, homme Olev tuleb koju, kuus kotti kulda kaasas!" Otsõkohe minti liina tagasi. Ollegi viimäne aig. Olev pandsõ keriku torni otsa risti, ku rahvas all nakas rüükmä: "Olev, Olev, rist viltu!" Olev hiitüsi, sattõ torni otsast maha ja sai surma. Nii saigi Oleviste kerik.
RKM II 83, 630 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal on mägi mida kutsutakse Kuntsa mäeks. Ja minu maja ligidal on liivane küngas, mida kutsutakse Haki kalmumäeks. Kuntsa mäel oli vanasti hiis olnud ja künkal olid vanasti kalmud.
Ja veel kaugemal kodust on üks mägi, mida kutsutakse Meegumäeks. Rahvas räägib, et seal oli surma saanud Rootsi-aegne Kindral Meego. Ta oli maetud mäel, ja kõik püssid ja kuld-ehteasjad temaga hauda kaasa pandud.
RKM II 83, 633 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mahtka mägi.
See mägi asub minu kodust 1,5 kilomeetrit edela pool. Sellest mäest teatakse rääkida väga palju. Sellel mäel olevat olnud paganaajal, see oli enne ristiusu sõdu, püha taara hiis. Siin palvetatud ja peetud kokkutulekuid.
Kaevud, mis siis olnud kasutusel, olevat veel mõned aastad tagasi tunda olnud.
Selle mäe all on järv, mida nimetatakse Salujärveks. Selles järves olevat ristikivi, mis pandud juba Rootsi ajal.
Praegu asub sellel mäel Mahtka talu, praeguse nime järgi Kauksi.
RKM II 83, 634 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tepamägi.
See mägi asub minu kodust läänes, umbes 0,5 km. Praegu on selle mäe jalamil talu, kus elab Kanep. Kunagi, mõned põlved tagasi, elanud seal üks Venemaalt sisserännanud isik, nimega Tepo või Tepa (seda hästi ei teata). Selle järgi hakatudki seda mäge Tepamäeks nimetama.
RKM II 83, 634/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palanusoo.
See soo asub Tepamäest natuke maad edasi. Seal on praegu kolm kivi, nende vahel on auk. Siin kuivatatud raha. Selle augu kohal põlenud sinise leegiga tuleke. Tule ümber istunud kolm väikesekasvulist meest. Rahva jutu järgi olevat sellesse auku raha peidetud. Mõned kohalikud elanikud käinud seda raha otsimas, aga polnud midagi leidnud.
RKM II 83, 635/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kullakatel.
Minu kodus kasvab tamm, mille oksad katavad osa maja katusest. See tamm on juba väga vana. Umbes viis põlve on kasvanud ta sellel kohal. Varem olnud siin veel rohkemgi tammi, aga praegu pole nendest mingit märki järgi jäänud. Tammest põhja pool olnud heinaküün, sellest natuke maad age rehetuba ja rehealune. Praeguse maja alumises osas olnud laudad.
Minu vanaisa vanaisa olnud metsas õitsil. Õitselistel olnud kaasas piits. Metsas magades öeldud minu vanaisa vanaisale järgmiselt: "Mine koju ja võta heinaküüni kõrvalt kõik ära, mis seal on. Ainult ära karda."
Tulnud hommikueelsel ööl koju ja sidunud hobuse rehealuse juurde kinni. Nüüd tulnud talle meelde öine unenägu. Ta läinud heinaküüni juurde ja mis ta nägi. Küüni kõrval seisnud katel, täis kulla- ja teisi raha. Katla vangul aga olnud vaskuss. Nüüd tõuganud ta piitsavarrega ussi, aga ka katel läinud koos rahaga maa alla.
Praegu on rehetoa asemel suur küün. Laudad on tehtud uue koha peale. Vanade lautade asemel on hobusetall. Sellele järgneb elumaja.
RKM II 83, 637 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külajärv.
Meie koolimajast mõnesaja kilomeetri kaugusel on järv, mida nimetatakse Külajärveks. Teiselpool järve on mägi, mida nimetatakse Külamäeks.
Selle mäe nõlval olnud kunagi küla. Suurte paduvihmade tagajärjel uhutud vete poolt küla mäe nõlvalt alla. Hiljem tekkinud siin järv, mida hakatud nimetama Külajärveks, mäge aga Külamäeks.
RKM II 83, 637/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõomägi.
Minu kodust 0,5 kilomeetrit edela pool asub mägi, mida nimetatakse Kõomäeks. Sellel mäel kasvanud kunagi kased (meil Võru murdes kõod). Selle järgi hakatud mäge kutsuma Kõomäeks. Selle mäe jalamil olevat küla aga kutsutakse Kõomäeks. Praegu kasvab sellel mäel mõned üksikud kased. Nende vahel tehakse mai- ja jürituld.
RKM II 83, 638 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägitakse ka kunagisest sisside ajast ja nende käigust, kuid täielikke andmeid seni saanud ei ole.
Naabertalu Udumäe kohta räägitakse järgmist: Siin olnud ka kunagi üks perekond vene sisse ja sellest sõnast "siss" ongi tuletatud pika aja peale nimi Udumäe. Varem oli Ivask.
RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.
RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.
RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.
RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?
RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.
RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.
RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."
RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.
RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.
RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.
RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.
RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.
RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.
RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.
RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.
RKM II 130, 531 (20) < Tallinna l. < Tarvastu khk. - Anu Kask < oma mälestuste järgi (1961) Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel kõht valutas, siis tehti talle:
"Keermus-kaarmus,
arakule haigus,
varesele valu,
mustale linnule muu tõbi.
Sitt silla alla,
pask paju alla,
miu latse kõtt tervese."
Selle juures masseeriti kõhtu ikka pikipäeva ringi.
RKM II 130, 547/8 (1) < Tallinna l. < Rõngu khk., Aakre v., Pühaste k. - Anu Kask, s. 1883 (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Midagi Vooremäest.
Aastasaja vahetusel elasin ma mõned aastad Aakre Pühaste koolimajas, milline asus umbes 5 klm. kaugusel Pikasillast Tartu maantee ääres. Kui minna sama maanteed mööda umbes kolm klm. koolimajast Pikasilla poole, jõuame silla juure, mida ümbruskonnas Andresjärve silla nime all tuntakse. (Ah, ja ennem oli ka üks sild, seda hüüti "Üste koti" sillaks.) Nojah, Andressjärve sillast paremal pool oli mingi metsavaheline madalam heinamaa või soonetus. Pahemal pool silda ülespoole minnes liivasem maa, kus asus Andressjärv. Nagu rahva suu räägib, olla igivanal ajal säält, kus nüüd järv asub, liiva kaevatud, mida siis Võrtsjärve äärde veetud, kuhu sellest liivast mägi tehtud, mida nüüd Vooremäe nime all tuntakse. Liiva on veetud lotjadega ja selleks on läbi metsa suur kraav või kanal kaevatud, milline koht nüüd ammu kinni on kasvanud ja mis ehk seda aega hoopis metsaga on kaetud. Aga kuidas see vanast oli, kas oli ka siis mets või oli üldse lage maa, seda meie ei tea. Mina nägin seda maad ja metsa 60 aastat tagasi, nõnda et ta ka nüüd võib palju muutunud olla. Olgu siinkohal veel tähendatud, et ei tea, kas töödejuht või mõni kõrgem ülemus kannud Andresse nime, sellep. siis järve ja silda hüütakse tänaseni vist veel ikka Andressjärveks ja Andressjärve sillaks. (Muidugi on see jutt liiva vedamisest muinasjutt.)
RKM II 130, 553 (3) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vooremäe läheduses Võrtsjärves ja ka kaugemal järve ja jõe kaldastes oli vanemal ajal väga palju vähki leidunud, aga sel ajal, sajandi vahetuses, ei pidanud sääl ühtegi sõralist enam olema. Räägiti, et kalamehed olid kunagi kadeduse või viha pärast ühe oma kaaslase ära uputanud ja pääle selle kadunud vähid järvest ära.
RKM II 130, 553 (4) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine jutt oli, et on kord suvel niisugust äikesevihma sadanud, et kogu järve pind olnud nagu kollase väävliga kaetud ja pääle selle on kõik vähid ära lõppenud.
RKM II 135, 28 (6) < Setumaa khk., Mäe v., Usinitsa k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1959) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulatus oli ajaliselt pulmadest lahus. Toimus enne pulmi. Pulmad algasid laupäeval. Laulatus oli enne seda kas kolmapäeval või reedel või eelmisel pühapäeval.
RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s.1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, meriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas saunas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.
RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekoore teed, kalmusejuureteed, palukateed.
RKM II 135, 184 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põiehaiguse puhul keedeti leesikateed, see parandas kohe.
RKM II 135, 185 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haavad ja nende liigid.
Vanasti sõjaajal kõnelesid vanad mehed ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni, ka paneb verejooksu kinni ühe õiega haraklill (karikakar). Selle rohilised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedelikku haavi pääle ja valge soo sammal.
RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põletushaavad, pandi aloe lillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.
RKM II 135, 189 (15) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hallitõbi on üks väga vana haiguse liik, päris muiste on olnud ka siin Eestis hall. Kasuisa kõneles, kui tema noor olnud, siis põetud veel hallitõbe, kui olid veel väga suured metsad ja sood, siis kõneldud, et hallitõbi saanud mürgisest sooaurust. Kuis seda iidsel ajal arstiti, sellest pole siiani enam teateid või kas siis iga haigust arstiti, inimene oli haige seni, kui ta ära paranes ja kui ei paranenud, suri ära ja valmis. Kui palju kordi minagi olen haige olnud, enamasti olen ilma arstita alati terveks saanud.
RKM II 135, 192 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hääle kähisemine tuleb teinekord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära, siis joodi kuuma pärnaõieteed.
RKM II 135, 192/3 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valu kõrvas.
Seda peeti roosiks, kõrva pääle pandi tubakalehe pääle mett ja toome kööbet. Seda peeti kõrvo pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosi paberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.
RKM II 135, 193/4 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata ehk lasti hammas maha kakasata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga välja, jäi suur auk järele, minu emal hakkas hamba asemele kasvama, tegi hirmsad valu, oli kõik igim paistes, hakkas kasvama, siis sai Hargla apteegist hamba põhkle, kui seda peal pidas, siis kiskus mädaniku välja. See oli nii viiskümmend aastad tagasi, kui maal olid ka juba apteegid, üldse päris vanal ajal ei olnuki hambahaigust.
RKM II 135, 197 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuutõbi.
Nägin ise lapsena kuutõbist poisikest, tuli öösi sängist välja, ise täitsa magas, käis tuba mööda silmad kinni, no teda vanemad ühtelugu valvasid. See haigus öeldi saanud ehmatusest ja vasturohuks pidi olema ka ehmatus. Nii visatigi poisile, kui ta magades tuba mööda käis ja ümises, külm vesi kaela. Poiss ehmatas kangesti unest üles, sai aru ja läks sängi, nii tehti mitu korda ja poiss saigi terveks.
RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.
RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.
RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.
RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.
RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.
RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)
RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.
RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.
RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.
RKM II 135, 497 (I) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Puuk".
Ühel vaesel mehel olevat olnud puuk, kes kandnud piima. Puuk seisnud pajakoogu otsas ja lasknud piima. Ükskord tulnud peremehel tütar koju ja kui tema näinud puuki, võtnud kohe kaika ja löönud puuki, kuna peremees näinud, saatnud ta oma tütre kodunt välja ja ütelnud: "Oh, sa tõpras, mis sa tegid, see oligi minu varandus!"
RKM II 135, 498, 503 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kelle lats ma olli, selle emaks ma sain, keda imeti, tu olli minu ema mees.
(Perekonna mõistatus.)
Oli perekond. Perekonnas oli tütar, kel oli juba väike laps. Isa mõisteti vangi, teda piinati ega antud süüa. Isa panti kinni puukuuri. Tütar võttis puuoherdi ja puuris augu läbi seina ning imetas oma isa. Kui isa mõisteti surma, andis tütar kohtule mõistatada mõistatuse, kuid kohus ei osanud vastata ning küsis: "Mida sa soovid selle eest?" Tütar palus isa vabastada. Kohus lubas ja tütar seletas mõistatuse ära ning vabastas isa.
RKM II 135, 499/500 (II) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek.
Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad.
Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid.
"Kaske kandke,
kas minni on meeleline
ja poja naine naaruline,
kas on tubli toobrile,
paras paarile?
(Kahe puuämbri kandmine.)
Kaske, kandke ümber,
ümber ritta,
poiss ei mõista valida,
seasõra suurune,
lamba saba laiune."
(Viis: Kaske-kaske.)
RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)
RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).
RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed.
Toidud.
Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".
RKM II 135, 510 (4) < Urvaste khk., Antsla v. - Evi Kõuhkna < Aleksander Roht, 60 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Atikoja küla muinaslugu (praeguses Põlva raj.).
Atikoja küla keskel asetsenud järv. Räägitud, et selles järves peitub suur kullakast. Kullakasti olnud võimalik saada kätte ainult tugeval ja julgel mehel. Tugev, julge mees peavat tänuga kolm korda ümber järve kihutama ja siis kõige hobusega vette hüppama. Hobune uppuvat ära, aga mees saavat õnnelikult kõige kullaga tagasi kaldale.
Selles külas aga ei leidunud sellist julget meest, kes oleks julgenud kulda välja tuua, ja järve kaldad olid seda nähes pehmeks ja soostunuks muutunud. Ka praegu polevat järvele võimalik lähedale saada.
RKM II 135, 538 (1) < Urvaste khk., Antsla l. < Rõuge khk., Lasva v. - Eevi Aaspalu < Emilie Berg, 73 a. (1961) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mari magas kulda'assa,
koola jooksis konna suusta,
ila ilgeva ninasta.
Säältap sündis maokene,
madu nõelaja sigisi,
kimbuline, kambuline,
kulukarva, kullakarva,
soo karva, sinika karva,
saleda sarapuu karva,
soo sammalde segane,
kasteheina karvaline.
RKM II 135, 596 (2) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend sellest, kuidas Karaski küla keskele tekkis org.
Hommikul ja õhtul käisid naised ühe järve ääres laste mähkmeid pesemas. Järvele ei meeldinud, et naised käivad pesu pesemas ja põgenes Ahja jõkke. Selle järve asemele tekkis org. See org asub Karaski küla keskel.
RKM II 135, 597 (4) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis metsale selline nimi.
Piirivarik on saanud oma nime sellest, et sinna lähevad kokku Urvaste, Vaabina ja Vastse-Antsla piirid. Sellest on see nimi tekkinudki.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 620 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tehnikumi järv olevat orjade kaevatud, niimoodi räägib rahvasuu.
RKM II 136, 647 < Simuna khk., Rakke al. - Villem Viirmann < oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihus olevad andmed on koguja enda mälestused ja osalt ka kontrollitud. Näitkes 1962 a. sügis vartal.
Rahvaennustus.
Kui toomingad õitsevad kaua, kui kägu kukub peale Jaanipäe, kui sõnnikusitikad lendavad peale sügispööripäva, tuleb soe sügise. Ja täna on 15. detsember, kuid pole veel olnud reeteed ega õiged külma. Maa on kõikjal sula.
RKM II 148, 227 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kotermann (Potermann).
Sadama sillavaht näeb, et ühel öösel tuleb laevast sillale väike mehike. See laev peab järgmisel päeval merele minema. Ühest teisest laevast hüütakse talle järele: "Kuhu sa lähed, Koots?"
"Lähen maale," vastab hääl sillalt, "alus vana, ei taha temaga enam sõita."
Väike mehike kaob sillavahi silmist ja lugu läheb meelest. Järgmisel päeval läheb laev, kust Koots maale tuli, ulgumerele. Hiljem saadakse teada, et ta seal hukkus. Koots, kes maale tuli, oligi selle laeva kaitsevaim ehk kotermann.
RKM II 148, 227 (17) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Madrusel öövahi kord laevatekil. Äkki kuuleb ta südaöö paiku, et keegi ähib nagu suurt raskust kandes ja ise hädaldab: "Ei jõua, ei jõua enam hoida."
"Lase siis lahti, kui sa enam ei jõua hoida," hüüab madrus hääle peale. Nii, kui ta seda sai öelnud, langes peamast raginal maha. Masti hoidjaks oli kotermann, kes teda püsti pidas, kui käed ära võttis, langes see maha.
RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.
RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.
RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).
RKM II 148, 233/4 (4) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Anektoot.
Proua oli tulnut kööki. Köögitüdrukul parajasti hernesupp kees ja proua siis küsis: "Liisa, kas sa herneid olet hirmutanud ka?" Liisa vastas: "Ja prouad, hirmutasin küll," noh jah, siis proua siis küsis, et kuidas sa neid siis hirmutasid. Liisa ütles, et ma panin kasuka karvupidi selga ja tõstsin siis paa kase üles ja näidasin hinnast hernile. Proua ütles, et sa oled rumal, kes siis niiviisi, hernesuppile on tarvis külma vett kallata, siis hernet ehmatavad ja siis keevad pehmeks.
RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine.
Üks mõisa proua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.
RKM II 148, 235 (6) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui veike laps alles ristimata oli, siis ei jäetud teda üksinda tuppa, kas oli siis keegi tuas või kui kõik pidid ära minema, siis pandi talle lauluraamat pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab lapse oma lapsega ära.
RKM II 148, 236 (7) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Asja kaotamine.
Ebausk
Kui mina karjas käisin, siis ma pidin perenaise karja juures sukki, sokki ja kindaid kuduma. See oli jo püsti jalu käies. Siis juhtus, et sukavarras kukkus maha ja kadus ära. Otsi mis otsid, aga mis kadund, see kadund. Aga vanemad inimesed ütlesid, et vanakurat võttis ära. Nüüd oli tarvis vanakuradi pea kivi vahele panna, selleks sai maast võetud tutsakas rohtu ja kõvasti kokku keeratud ja kahe kivi vahe pandud, et küll ta siis kätte annab. Aga võta näpust, kui nad ei ole ära roostetanud, siis on nad praegust veel seal.
RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.
RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.
RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.
RKM II 148, 238 (11) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui ma veike olin, siis minu vanaema ei tõstnud ühtegi toitu enne kuhugi nõu sisse, kui ei löönud käega ristikest alla, isegi seatoidule, et muidu vanakurat sööb ära ja sülitab asemele või veel midagi hullemat.
RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.
RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.
RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."
RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.
RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."
RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.
RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.
RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.
RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.
RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:
RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.
RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:
RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.
RKM II 148, 308 (30) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Läheb päike punetades looja, siis võid julgelt heina teha. On aga vingu moodi pilved, suured rõngad ümber päikese, siis teisel päeval just sajab.
RKM II 148, 310 (40) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kui hommikul on päikese vastaspoolel pilved, tuleb päeval kindlalt sadu.
RKM II 148, 322 (1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaanjärve mägi.
Vanasti elanud Läsna küla läheduses Kaanjärve kaldal samanimelises mäes Itikas oma kahe tütrega. Itikas oli naine. Kui oli hakanud Põhjasõda, olid tütred koledast sõda kartnud ja jooksid sõja eest järve. Mäest alla joostes olid laulnud ise seda laulu:
Kibe on kivine!
Ale on hagune!
Raske raua raiumine,
hõlpus vette uppumine.
Pärast seda oli ka vana Itikas surnud.
RKM II 148, 335 (24) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.
Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.
Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.
Maohaavad - varemerohutee.
Kõhulahtisus - varemerohutee.
RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johanes Valdur, , s 1898, oma mälestuste järgi (1963) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Lendva ehk rabadus.
Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]