[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

EKLA, f 199, m 25, 144/5 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes 1875. aastal on Rõuge mõisa tollekordne omanik asutanud mõisa tütarlastekooli. Von Samson tahtnud selle kooli kaudu kasvatada häid toatüdrukuid ja häid perenaisi. Kooli ülevalpidamiseks on von Samson kinkinud koolile Jaani-Peebo talu, andnud ka materjaali mõisa poolt koolimaja ehitamiseks, ainukene tingimine, et vallad veavad materjaali kohale. Esimeseks õpetajaks on olnud Johannes Treu Põltsamaalt. Koolil on olnud oma majapidamine, muuseas ka neli lehma. Tüdrukud pidid õppima siin majapidamist, muuseas ka toitude valmistamist, mispärast rahvasuus kool "pudrukooliks" nimetatud. Esialgselt olnud koolis kõigest seitse õpilast. Treu proua võinud võtta lapsi ka eraviisil enda leivale. Kool on töötanud eesti ja saksa keeles ning väga õitsvale järjele tõusnud, õpilasi olnud 35-45. Peale Treu surma olnud õpetajaiks proua Treu ühes tutriga, proua surmajärele tulnud venestus ja kool jäänud seisma. Peale kaheaastalist seisu võtnud jutustaja uuesti ülesse mõtte kooli avada, vastu olnud aga pastor Kallas ja valla agaramad tegelased, nagu Troska ja Sormul, kes olnud mõjutatud Kallasest. Viimase vastuolek põhjenenud ekslikul arusaamisel inspektori seisukohast kooli ja õpetaja kohta, inspektor öelnud "pravospasobnago", Kallas aga arvanud, et inspektor ütles "pravoslavnago". Siis teinud Assor katseid ise rahvas tekida arusaamist kooli vajadusest, kuid talle vastatud, et pudrukooli pole tarvis. Siis tuletanud ta meele, et kui kool seisma jääb, siis langeb Jaani-Peebu talu tagasi von Samsonile, see aidanud. Kuid kui konvendil avamisküsimus arutusele tulnud ja ka sellest juttu olnud, et vald peaks maksma õpetaja palga, siis seletanud saadik, et kooli pole vaja. Samson nõudnudki nüüd talu tagasi. Konvendil tulnud majaküsimus arutusele: kuus saadikut olnud müümise vastu, teised poolt, vöölmünder von Glasenapp seletanud, et kui täiesti muidu ei taha anda maja Samsonile, kellel on täieline õigus talu tagasi nõuda, kuna kool enam ei tegutse, siis tuleb maja ära müüa, sarnane otsus tehtudki ja Samson ostnud maja 145 rubla eest.

EKLA, f 199, m 25, 145/50 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Adolph Assor, 70 a., Rõuge kõrgema algk. juhataja (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kihelkonnakool. Väljavõtted kooli kroonikast. 30 dets. 1844 aasta kooli konvendi koosolekul arutatakse 1844. aasta 14. novembri käsukirja, kõrgema talurahvakooli asutamise üle. Asutamise poolt on kõik kihelkonna vöölmündrid ja pastor Hollmann, kelle hooleks jäetakse maja ja kooli õppetöökava koostamine. 1845. aasta teise kovendi koosolekul esitab Hollmann õppekava, mis on lühidalt järgmine (avaldatud ka Innlandis) 1) Lugemine - mõistusega mõlemas murdes, et ükskord rahvas võõrduks metsikust Haanja murdest. 2. Kirjutamine - mitte ainult mahakirjutamine, vaid ka kirjatööde (Aufsätze) valmistamine. 3. See ilus kirikulaul ja usuõpetus. 4. Rehkendamine. Selles on maarahvas nimelt väga osav, kuid neid peab harjutama ka kõrgemate arvude ja murdudega rehkendama. Kõiges õpetuses tuleb aga panna päärõhk kristliku õpetuse, eluviisi ja isamaa armastuse pääle. Ka põllutööd ja nimelt just aiatööd tuleb noorsool harjutada. Mõisnikelt on kardetud, et kõrgem kool võõrutab eestlase tema seisusest ja rahvast ja teeb talle vastumeelseks põllutöö, pastor Hollmann on veendunud, et midagit sarnast siiski ei sünni. Õpetajaks võib olla köster ja sellele palgaks 70 rubla aastas - peale selle tüdruku palgaks 10 rubla. Tüdruku kohus on valmistada laste söök, koristada kooliruume. Kooliaeg kestaks oktoobrist aprillini kolm aastat. Igal jüripäeval oleks kooli katsumine kõikide mõisnikkude osavõttel, et näha tehtud töö tagajärgi. 1846. aastal algas kool tegevust 26 poisiga, nende seas kaks, kelle ülespidamisekulud kandis mõis makstes köstrile 8 rubla. Kooliõpetajaks on tookordne Rõuge köster Baubärk. Sissetulekud kooli esimesel aastal: Viitina mõis: üks vakk rukkeid, poolteist vakka kesvi ja kaks rubla raha. Rõuge mõis: üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi ja kaks rubla raha. Saluse - do.; Kõrgepalu - do, Sänna - do.; Kasaritsa mõis - kaks pool vakka, üks vakk kesvi, kaks rubla raha; Roosa - kaks vakka rukkeid, üks kesvi, kaks rubla. Haanja üks vakk rukkeid, kaks rubla; üks vakk rukkeid, üks vakk kesvi, kaks rubla raha Hollmann - kaks vakka rukkeid, kaks rubla raha. Summa 12 vakka rukkeid, 8 pool vakka kesvi, 20 rubla raha, vili rahas arvutatult - 34 rbl + kiriku vöölmundri kingid 4 rbl = 58 rbl. Hollmanni kingitud - 1 gloobus, 7 seinakaarti ja 4 1/2 rubla. Väljaantud: 30 kivitahvlit - 540 kop. 1 kooliraamat - 40 kop., krihvlid - 25 kop. tindiklaase 25 kop. 1 riis paberit - 125 kop. 200 hanisulge - 40 kop. Tindipulber - 40 kop., 25 piiblilugu - 500 k. Valgustus - 750 kop.; 8 puulühtrit - 30 kop.; 1 riis paberit 1.25 kop, 2 paari poisi söögiraha 16 rbl, tüdruku palk 800 kop., koolmeistrile 12 rbl. Oreli üür 6 rbl. Summa 64 rbl. 40 kop. 1847. aasta jüripäeva katsumine näidanud väga häid saavutusi, eriti just maadeteaduse alal, mida on õpetanud pastor Hollmann ise. 1850. aastal asus õpetajaks köster Sperling - katsumisel näitavad poisid eriti häid tulemusi rehkendamises. 8 poissi õpilastest valmistavad vallakirjutaja ametile. Samal aastal säetakse sisse, et koolitöö korralikumalt võiks sündida, maks 30 kop. adramaalt ja süld puid lapse pealt. 1860. aastal soovitakse õpetada ka saksa keelt, 1863 palgatakse ametisse abiõpetaja 100 rbl. aastapalgaga ja prii ülespidamisega. 1865 tuli abiõpetajaks Bernh. Stern Valga õpetajate seminarist - 120 rbl. palka. 1867. aastal seatakse kehalise kasvatuse huvides sisse aiatöö, puude lõhkumine ja lume kaevamine 1-2 tundi päevas. 1867. a. muretsetakse koolile petroleumilambid ja ostetakse 35 rubla eest klaver. Samal aastal on koolis 12 poissi - kevadeks I kl. - 2 ja II - 7. Nendest teevad kuus 1867/68 Räpinas koolmeistri eksami. 1869 kingib Rõuge Samsoni isa prof. Guido von Samson koolile 500 rbl, mille protsendist peetakse üleval üht Rõuge kooli õpilast. 1870 on koolis 28 õp. 1871. a. tõuseb ruumide ajakohastamise küsimus päevakorrale. 1872 on alamas klassis saksa keel õppeaine, ülemas õppekeeleks. 1874 arutati vene keele võtmist kooli õppeainete hulka. 1875 pandi 6 rbl kooliraha lapse pealt - 3 sügisel tasuda ja 3 jaanuaris. 1878. a. on kreisikoolide revident olnud rahul ka vene keele õpetusega. 1878. aastal tõstab õpetaja ülesse konvendil küsimuse, kas mitte kaotada saksa õppekeel, sest ajalehtedes näägutakse alatasa. Konvendi otsus kõlab: "Kellele ei meeldi Rõuge kooli korraldus, see viigu oma laps mujale kooli." 1881. aastal kaks klassi, lapsi võetud kooli ainult üle aasta. Samal aastal astub ametisse Adolf Assor Valga Zimse seminari lõpetaja, palgaks 550 rbl, millest 200 rbl tulnud maksta köstrile söögirahaks. Sperlingul olnud luba pidada paralleelselt kihelkonnakoooliga veel privaatkooli, kus mõlemas klassis õppekeeleks olnud saksa keel, kes vähegi jõukam olnud pannud oma lapse sinna. 1881. aastal antud Sperlingule kihelkonna kassast 300 rbl., et ta võiks sõita Saksamaale tervist parandama. 1883. aastal põles Rõuge khk. koolimaja 7. veebruaril kõige inventaariga maha, koolitööd on jätkatud leerimajas. Uus maja eelarve valmistud 15000 rbl. peale ja 1883. a. on ta ehitatud valmis 4 kuuga ja läinud tegelikult maksma 18000 rbla. 1884. aastal avatud koolis ka kolmas klass. 1885 läinud kool haridusministeeriumi alla, säetud ametisse eriline venekeele õpetaja ning kool muudetud neljaklassiliseks. Tegelikult on kool aastatel 1883-88 olnud oma haripunktil. Õpilasi on tulnud Rõugesse Lätimaalt, Irboskast, Ostrovast, taga Tartut ja isegi Riiast olnud 3 poissi ja kaks tütarlast. Õpilasi on keskmiselt 165 ümber olnud. Siis tulnud venestus, selle vastu võidelnud pastorid Hahn ja Kallas. Venestuse vastu võitlemise mõttes soovitanud Kallas kooli sulgeda. Venestuse tagajärjel võtnud mõisnikud ära need toetused, mis kool sai õpetajate lisapalkade näol. Neljas klass kaotatud ära, saksa keel jäetud välja õppekavast - seda olnud lubatud õppida erateel. Kolmeklassilise venekeelse kihelkonnakoolina on kool töötanud kuni 1917. a., millal õppekeeleks säetud eesti keel, mis 1917. a. lõpul ja 1918. alul enamlastelt jälle ära muudetud. Okupatsiooni ajal on kool muudetud 4 kl. saksa õppekeelega progümnaasiumiks, 1918. a. suvel on kooli juures korraldatud õpetajaile saksa keele kursused. 1919. a. kevadtalvel enamlaste valitsuse all seisnud kool, avatud peale enamlaste lõpulikku väljalöömist Rõugest.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal peetud Rõuges matuse aia taga sõda - venelased löödud seal puruks. Kokemäe külast umbes üks verst väljas asub Utsamägi, see olnud kohaks, kuhu rahvas ennemuiste alaliste sõdade ajal pakku läinud. Utsamägi olnud nii padriku sees, et vaenlane näinud vahel küll suitsu, kuid teed Utsamäele pole ta mitte leidnud.

EKLA, f 199, m 25, 150 < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Evald Blumfeldt < Madli Raha, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Haanja mõisa on kaotanud Plaani ja Naha külad - asemele asutanud Plaani karjamõisa. Jutustaja vanematel olnud seal talu, ka nemad aet sealt välja, mõis asustanud väljaaetud talupojad elama oma põldude ja metsa veergudele, väga palju just Kokemäe küll, kus siis kireldud ja vaeveldud. Praegune elamugi olevat toodud kaasa Plaanilt ja siis uuesti üles laotud.

EKLA, f 199, m 25, 151/4 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt < Viks, Rõuge pastor (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge kiriku arhiiv Härra pastori seletuse järele on suurem osa Rõuge kiriku arkiivist hävinenud Vabadusesõjas ühes kirikumõisa elumajaga, mis punaste poolt on ära põletatud. Ennem punaste vägede sissetulemist on tollekordsel köstril hr. Assoril õnnestanud päästa osaliselt kiriku arkiiv. Nimelt ladunud köster kaks koormat - päämiselt köidetud või kõvematesse kaustadesse asetatud arkiiv - esemeid hobusele, et kusagile tallu varjule viia, kuid ükski peremees pole võtnud vastu, kartes enamlaste poolt leidmise korral ränka karistust. Pole siis jäänud köstril muud üle, kui sõitnud Võrru, kus ta mahutanud materjaali vana apteeki pööningule, kust ta ssõja lõppedes on toodud tagasi Rõuge. Praegu on arkiiv täiesti korratus olekus, puudub nimestik, kuid esemete poolest on võrdlemisi kogukas. Ja kui meeles pidada, et Rõuges on töötanud pastoritena mehed, kes on avaldanud nii või teisiti ka väljaspool kirikut mõju meie rahva arenemisele (Hollmann - pärastine superindendent ja Kallas), siis peame tõsiselt hindama selle arkiivi väärtust ja korraldamine oleks hädavajaline ja hinnatav töö, ent see nõuaks nädalaid. Lühikese aja jooksul, mida traditsiooni korjav stipendiaat võib pühendada arkiivile, on võimatu midagi suuremat arkiivi suhtes ära teha, kuid ka selle juures on puutunud silma nii mõnigi väärtuslik ese, millele juhime tähelepanu siinkohal, mis on suurematest köidetest ka vanemad. 1) Kirchen Commissions Protokoll Anno 1719. (Märkeid sisust: Prosentes unteutseher Vormünder - Rõugest - Rauga Juhhan - zu Zeiten der Eroberung Dorpatschon gewesen. Sännast: Pobsy Jahn. Köster on samal ajal ka kooliõpetajaks, tasu: Lohn u. Accidentien). 2) Raugesehes Kirchenvisitations Protocoll 1766. 3) Documente in Beziehung auf die Verpflichtung des Kirchspiels zur Unterhaltung der Kirchen, Pastorats u. Schulgebäude u. drgl. (dokumentest vanemad 1769). 4) Visitations Protocoll von der Raugschen Kirche. De Anno 1776. (Sisust: Eesistuja - krahv v. Manteufel, 2. vabahärra v. Rosen (assessor nobilis) ja praost Vick (assessor ecclesiasticus), huvitav on siinkohal ära märkida need V. Laitsna külad, mis siis enti kihelkonna all olid: Mustakülla, Postikülla, Pornakülla, Soedikülla, Hual(b)akülla, Tombekulla, Sormulkulla, Unnikulla, Kolmaikulla, Russakulla. Nagu revisjonist selgub on ametis kaks koolmeistrit - Peter Christeni poeg ja Theodorik Krieske. Mõisa koole on visitatsiooni andmete järele Rõuges järgmiselt: Haanjas - 1; Vana Kasaritsas - 1, Vastses Kasaritsas - 1; Salishoffis - 1; Rogosis - 1; Kosse - 1, Roosas - 2; Fierenhofis - 1, Sännas - 1; Rõuges - 1; V. Nursis - 1; Vastse Nursis - 1; Bentenhofis 1; Loewenkullis - 1; Laitsnas - 1. Õpilasi: Haanjas - 84, Vastse Kasaritsal - 40; Vana Kasaritsal - 37; Sahlishoffis - 37; Rogosil - 35; Kossel - 47; Roosal - 88; Fierenhoffis 55; Sännas - 46, Rõuges - 22; Vana-Nursil - 35; Vastse-Nursil - 37; Loewenkullis - 17, Bentenhoffis - 29; Laitsnas - 44. Mõisakoolides õpetab koolmeister, kes saab ülespidamise mõisalt ja osalt maksavad talupojad laste eest. Visitatsion on in folio lk. 46. 5) Schulvisitations Protocoll 1786 des Raugeschen Kirchspiels, folio lk. 30. 6) Fragen und Verordnungen der Kaiserlichen Dörptschen Ober Kirchen - Visitations Commission 1812, fol. lk. 44. 7) Verzeichniss sämtlicher Güter u. Hoflagen, Dörpter u. Gesinde des Kirchspiels Rauge 1815. 8) Erilist huvi peaksid pakkuma ka pastor Fr. Hollmanni kirjavahetus konsistooriumiga vene usu küsimuste üle a. 1863-1864. 9. Raugesche Kirchen-Chronik, angefangen im Jahre 1834. von C. G. Reinthal, ette on köidetud veel väljavõte 1801 aasta Kirchenbuchist, ülevaade vanema aja üle alates 1661. a. Vahepeal puuduvad 1867-1887. ja 1902-1919. aastast. 10. Väga väärtuslikud on ka konvendi protokollid, missugeid mul õnnestus leida aastate 1830-1884 kohta. Mis puutub kihelkonnas asuvate minult läbikäidud valdade - Haanja, Krabi, Laitsna, Rogosi ja Rõuge arkiivide kohta, siis pole sarnaseid olemas, punaste poolt on Vabadusesõja ajal valdade arkiivid ära põletatud. Ainult Rõuge valla arkiivis on uuemate EV aegsete esemete kõrval punaste hävitamisest säilunud üks möödunud sajandist pärit olev arkiivese ja nimelt Revisorische Beschreibung u. Berechnung des im Werroschen Kreise u. Raugeschen Kirchspiele belegenen privaten Gutes Rauge. Nach dem von dem Ritterschafts Landmesser P. Stern in den Jahren 1859-1861 vollführten speciellen Messung u. Chartirung ist die Konscellierung Vermerkung der Bauernsländereien und Abtheilung der Quote vom Jahre 1865 nachstehende rewisorische Beschreibung u. Berechnung angefertigt wordem im Jan. 1871. von E J. Tedder. Teateid olen saanud vastavate valdade sekretäärilt ja Plaani Vene kiriku arkiivi kohta - säälselt /alumine rida ära lõigatud/...

EKLA, f 199, m 25, 155/6 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Rootsi sõja ajal olnud lahing Tsooru Tilgapalun ja Kõrgepalun. Üks lahinguplats olla Vana Roosan Krigulipalun, sealsamas ka suured matuserõugud, kuhu maetud langenud sõdamehed. Rõuges peetud lahing umbes praeguse kiriku juures. Ristimäele maetud Rootsi sõja ajal suure männa alla üks kindral. Sännal magasiaida maal ka endised sõjamatused. Peale Rootsi tulnuva vene naised sissena varandust riisuma, nii viinud nad ükskord Tsooru Päva talust möödudes suurte kraamikoormatega ka sealt kõik varanduse ära, pererahvas olnud suuremalt osalt kõik majast ära, metsasõrval koopas peitus, ainult peremees olnud talus leiba küpsetamas, kes sisside nähes pagend ahu pääle. Üks siss tulnud veel tuppa pärast, kui teised aita tühjendanud, nähes tuld ahjus põlevat öelnud ta: "Tohot veli, mis siin viga, tulõ palõs ahus ja leib tõuses astjas, nagu mägi." Pannud teine oma mõõga ahju naale ja naksi pükse maha aama ning oma edipoolt sooendama, siis näinu mees ahupäält, et see polegi mees, vaid naine. Mees hüppanu siis maha ja löönud sissi surnuks, ise pagenud salaja, et teised sissid ei näeks, metsa teiste juure ja teatanud neile sündmusest ja öelnud, et sõida sissele teepeale ette. Rõuge Veneojal oodatud sisside tuleku peale. Sissid tulnud 20 suure hobusekoormaga ise ratsa vankri ette rakendatud hobustel. Sissid, nähes varitsevaid mehi palunud suure häälega Jumalat, öeldes et kui veel seekord pääsevad koju moonavooriga, siis panevad nad püha Maarjale pika piiru kodus põlema. Mehed tormanud aga nüüd sissidele kallale, viimased nähes, et pole võimalik päästa kraamikoormaid lõiganud juhtmed, millistega hobused vankri ette rakendatud katki ja pagend ära. Suurem osa eestlaste kätte langenud kraamist jäänud Rõuge Matsi külla, misajast saati nimetatud küla ikka väga jõukas olnud.

EKLA, f 199, m 25, 156/7 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Söödud naadilehti, kui kevadel lumi sulanud, siis võtnud naised väitsad kaasa ja läinud metsa karuohakaid tooma, neid kupatatud ja söödud. Leiba tehtud sõnajalgadest ja valgest palusamblast, millele lisatud jahu ainult niipalju juure, et see praht koos seisaks. Keegi poiss öelnud emale, et ta ei taha seda, sest see olevat viha ja must nagu karusitt, sarnaste sõnade eest saanud poiss vitsu ja noomida emalt Jumala antud leiva teotamise eest. Viljamarjakaist küpsetatud karaskit, see teinud kõhu haigeks. Keegi kaevanud kupjale peale lõunatundi, et tema ei saa tööd teha, sest karask teinud kõhu haigeks, kupjas arvanud, et mees valetab ja proovinud ise ka, kuid vinsklenud peatselt sellejärele ise valu sees.

EKLA, f 199, m 25, 157/8 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva kohtlemine pärispõlves Sänna Kuraski talu (Neumannid) olevat pärispõlves vahetatud koerte eest Moorast, vanasti kutsutud neid mustapagana Mooradeks. Jutustaja vanemad olevat kõnelnu, et vanasti olnu nii, et kui mees omale mõrsja koju toonu, siis pidanud saatma mõrsja esimeseks ööks mõisa, selle kohta olnud laulgi, millest kõneleja mäletab vaid järgmist: - Viidi mõisa herri ette... Küll see herra teda vaevas, kellele siis naine kaebas - kui herra uutse mati võtja - Värske piimapüti pandja. Teopõlves orjus talumaade suuruse järele, Sännal orjatud kolmest päevast kuni kuue päevani nädalas. 15-16-aastased tütarlapsed käinud korran ja karjan. Tol ajal olnud susisi veel nii palju, et tikkunu teised karja kallale. Kord murdnud susi mõisa karjast lehma maha, sest susi pole tüdrukuid sugugi pelganud. Karistuseks antud igale korralisele puud villu kedrata, sest susi murdnud talu maa peal ja olevat herri arvates seega talu susi. Aga kui talupoeg oma viljapõllul mõne jänesepoja, tedre või mõne muu söödava linnu kinni võtnud, siis olnud karistus kohe käes. Kui teopõlves pole teoline päikesetõusuks mõisa treppis olnud, siis antud 30 soolast. Nimelt olnud vitsad suures tõrres soolvees leos. Kõrgepalu mõisatee veerul olnud ennesti suur pihelgas, seal valatud inimeste verd nurmesüüdide pärast. Teisi pekstud mõisa pleekaias. Poolpäeval olnud pea peksupäev.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Sänna mõisalt olevat kaotatud: Lepa, Vungi ja Sika talud, milliste põllud on ühendatud mõisa põldudega.

EKLA, f 199, m 25, 158 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Sännan olevat vene papid käinud ristimas inimesi küladen - mehed ristitud Võrus, külas käit naisi ja lapsi ristimas, naine olnud enamasti usuvahetuse vastu ning pugenud parsile ühes lastega peitu, kust preester nad poolvägisi alla vidanud.

EKLA, f 199, m 25, 158/9 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karistused Tõrvapalu saanud oma nime sellest, et seal tapetud ennevanasti üks tüdruk lapsetapmise pärast. Kolm pühapäeva pesset tüdrukut järjestikku kirikutulban, kuid tüdruk ei olevat mitte oma tegu kahjatsenud. Neljandal pühapäeval viidud hukkamise paigale. Õpetaja öelnud, et kui keegi tahab, et tüdruk elama jääks, siis hakaku see tüdrukul kaelast kinni ja andku suud. Keegi pole seda teinud, siis löönud kuninga timukas mõõgaga tüdrukul pää otsast, see hüpanud kolm korda ja langenud siis tõrvaste puude peale. Laip põletatud veel ära, kuid süda ei olevat kuidagi põlenud, siis kistud see timukate poolt tangidega tükkideks. Kirikutulp asunud vana kalmistu juures, sinna tõmmatud kättpidi üles ja siis pekstud. Seal pekstud ainult suuri kurjategijaid.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mai Ilves, 67 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katolikuaegne kirik Praegune Sänna vesiveskihoone, mis õige vana ehitus viie jala paksuste müüridega, olevat endine katoliku usu kirik olnud. Kord põlenud veski, siis olevat tulnud avalikuks palju salajaseid seinakappe.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana kirik nn Poola kirik olevat olnud praeguses Sänna mõisas, mida kohta kutsustakse nüüd Sänna-Poola kiriku küüniks, sest pärast olnud seal mõisa viljaküün, altarikotus olevat praegugi paljas - kuna muu osa metsa all.

EKLA, f 199, m 25, 159 < Rõuge khk., Sänna v., Kooli t. - Evald Blumfeldt < Jaan Tuusis, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Veneusku minekul käinud papid külast külla ristimas, et inimesi oma võrku meelitada, siis lubanud nad usuvahetajaile maad, vilja jne., nende agarus olnud tingitud sellest, et kroonu maksnud neile iga ristitud hinge pealt 25 rubla.

EKLA, f 199, m 25, 160 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sänna kohtumaja juures olnud Rootsi sõda, lahingus langenud sõdurid maetud Ristimäele, sinnasamasse suure pedaja alla maetud rootsi kindral. Vanasti olevat olnud ainult üks suur Sänna-Tsooru mõis, missugune olnud kõige vanem Rõuge mõisadest, siis olevat praegused suured metsad kõik olnud põldude all, künnivaod olnud siis 8 versta pikad. Veel praegugi leiduda nimetatud metsades põllukraavi asemeid.

EKLA, f 199, m 25, 160/1 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg Mõisa läinud teolised kaugemalt juba pühapäeva õhtul, puuäke olnud kõige all, sellele laotud pääle ader ja teised põllutööriistad ja kõige peale veel teolise kehv leivakott. Mõisas ei olevat üldse peetud tööhobuseid pääle ühe, millega veetud sõiduhobustele heinu jne. Kõik tööd tehtud teoliste poolt. Rehepeksmine sündinud varem jalgadega sõtkumise teel, siis hiljemini tulnud hobustega tallutamine ja pindiga peksmine, kupjas valvanud selle järele kepiga, et pindalöögid lademest läbi ulataks, lüüa tulnud kaks korda ühele ja kaks korda teisele poole, siis puistatud lade ja uuesti algusest peale. Korralolijailt pekstud kaks rehte järjestikku, milleks kulunud kaks päeva ja samapalju öid, suuremast talust olnud vähemalt 2, väiksemast 1 reheline. Kui mõisas tööd olnud, siis pole lastud oma tööde juure ennem, kui mõisatööd lõpetatud, nii saanud talupoeg oma heina tavaliselt alles pärtlipäeval tegema hakata. Talvised mõisatööd olnud samuti ülejõukäivad, nii antud hommikul 60 naela tegemata linu teolisele parsilt kätte ja õhtuks pidanud teoline tagasi andma leisika ropsitud ja soetud linu, ja kõige selle juures pole tol ajal tuntud veel linaropsimise masinaid, kõik tulnud käsitsi kolkida. Siis olnud mõisale rängad kohtumaksud. Jutustaja mehevanemad ja esivanemad pidanud väikest 8-vakamaalist kohta, mille eest olnud viia igal poolpäeval (laupäeval) 20 naela kalu mõisa ja jahipidamise aegadel teatud arv linde metsast laskma, veel jutustaja mees olevat noores eas jahi ja kalastamisega mõisat orjanud.

EKLA, f 199, m 25, 161 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Magasipõllud Magasipõllud olnud isemaad, üles tehtud talupoegade poolt metsasõõrikutest ja ääremaadest, põllud haritud ja seemendatud talupoegade aja ja jõuga, seeme magasiaidast, sinna viidud ka sügisel lõikus, kust siis puuduse korral talupoegadele teri antud, kuhu ta siis sügisel ühes kasuviljaga tagasi maksetud. Kui magasiaidas vilja ülejääk suur olnud, siis see jäänud mõisa kasuks, valla poolt olnud magasiaida juures ka öövaht.

EKLA, f 199, m 25, 162/3 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus ja iseloom Vili on pandud kokku sirpidega lõigates, vikatite tarvitamine olnud keelatud, alles Vietinghofi tulles Sännale lubatud tarvitada vikateid ja siis säetud ka osatükid sisse. Mõisapuude tegemine olnud talvel ja siis tulnud kõik teha kirvega, sest saagi ei olevat siis veel tuntud - puid on tehtud mõisa rehele, viinaköögile, herrastemajale ja Võrru müügile viimiseks. Voorides on käidud talvel Riias, Pihkvas, Narvas, Jamburis, Pärnus, viimane olnud sihtkohaks lina ja linaseemne vooridele. Sõnnikut laotatud kätega, sest harki pole tuntud, alles siis, kui tulnud mulgid rentnikena ja talude ostjana, nähtud esmakordselt harki ja pikapeale võetud see tööriist sännalaste pooltki tarvitusele, samuti ei olevat tuntud ka heinahangu, heinu veetud ennem siin kablaga. Sõnnikuvedu, mis sündinud kevadel olnud nii külm, et võtnud käed ära või jälle lõhkenud nad vilu tuule käes, et olnud üleni verised. Kuna oma tööd jäänud ripakile mõisaorjuse tõttu, siis olnud talupoja majapidamises alaline puudus, niihästi inimeste- kui ka loomatoidust, mis halvemate viljasaakide puhul kujunesid raskeks näljaajaks. Talupoeg pole saanud kunagi puhast leiba, ikka segatud jahule sekka aganaid ja kõlkaid. Kevadel olnud otsas loomatoit, et talupoegade hobustega ka mõisapõllud hariti, siis laenatud kevadel mõisast talupojale hobuse peale 10 naela heinu päevas, mida sügisel tulnud tasuda ühes kasuprotsentidega.

EKLA, f 199, m 25, 163 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Jutustaja isa nooremas eas olnud suur nälg, siis ehitatud parajasti mõisa härrastemaja, kuna rahval pole olnud midagi süüa, siis ehitajatele ja teolistele antud mõisa viinaköögist lõunaks toop viinapraga, kui mõni tahtnud vähekese lisaks saada, siis pole aga antud. Teolisele antud igal poolpäeval terve pere peale mõõdukene teri ja jõuluks natukene kartulaid.

EKLA, f 199, m 25, 163/4 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Tuusase maja olnud Sännal esimine koolimaja, esimine õpetaja olnud Jaan Vaarik. Kooli peetud kaks korda nädalas - teisipäeval ja reedel. Koolmeister lamanud ise poolest saati pingil ja lasknu lapsi lugeda, kes pole teadnud, seda kiskund juukseist. Tütarlaste jaoks olnud pink, väiksemad istunud põrandal, poisid lamanud kõhuli laudadel. Kevadel tulnud kirikherr kaema, küsinud lastelt, kas nad katekismust ka on õppinud, lapsed pole teadnud sedagi, mis raamat see on, sest õppimise juures tarvitanud nad testamenti ja lauluraamatut. Koolmeistril olnud selle eest paar vakamaad põldu ja valla pealt korjatud ka viljapalka. Mõisa poolt antud koolile puid, need olnud 7 jala pikkused, mida siis koolilapsed lühemaks pidanud raiuma. Kool kestnud kolm aastat mardipäevast maarjapäevani. Peakooli võetud neid, kes lugeda oskanud. Kevadeti peetud Rõuges kihelkonna lastepäeva, kus lauldud ja küsimusile kostetud. Taludes olnud ainukeseks ilmaliku sisuga raamatuks kalender. Ühel talul käinud leht, sealt olevat kord loetud, et peatselt tuleb aeg, et terad jooksevad ise viljakotti, inimesed vaatavad vaid pealt.

EKLA, f 199, m 25, 164 < Rõuge khk., Sänna v. - Evald Blumfeldt < Mari Neumann, 86 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostu aeg Mulke on teoorjuse kaotamise järele asunud Sännale väga palju, nii et neid olnud peaaegu pooleks endiste peremeestega, kuid et endised neisse väga vaenuliselt suhtunud, siis on paljud ära läinud uuesti. Mulgid olnud aga palju targemad, sännalased õppinud neilt sõnnikuharki, heinahangu ja linakolkimise masinat tarvitama. Kui talude ostmine alanud, siis loobunud paljud omast kohast, kuna pole osatud näha ette, et talu suudaks osturaha ära tasuda. Mulk aga tulnud maksnud käsiraha sisse ja hakanud müüma metsa, kust saanud varsti kätte osturaha. Kohalikud inimesed pole osanud hinnata metsa väärtust.

EKLA, f 199, m 25, 165 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lahinguplatsid Poola sõja ajal maetud lahingus langenud sõdureid Purlakule-Poolamäele, ennem käinud Riia-Pihkva kivitee sealt läbi. Rogosis on Tapelsoo nimeline maakoht, seal olevat Rootsi sõja ajal suur lahing löödud. Pakku mindud Viitinale Peldesaarele, seal koetud ka kangaid, telgede ase olevat veel praegugi näha.

EKLA, f 199, m 25, 165 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sännal suure kõrtsi man elanud varemini Elias Seltson see olevat olnud vahetud peni vastu Verioralt.

EKLA, f 199, m 25, 165/6 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoaeg 8taalrisel talul olnud vakuraamatute perra orjata 2 päeva nädalas mõisa, 20 taalrilistel 5-6 päeva, kuid mõisnik pole pidanud kinni sellest normist, vaid nõudnud orjust seni kui mõisatööd tehtud. öeldud küll, kui sügisel rehepeksu ajal tervete nädalate viisi mõisas oldud, et üleliigsed päevad arvatakse tuleval sügisel rehepäevadest maha, kuid kes teisel sügisel sellest kõneleda julgenud, sellele antud peksa. Rehede peksmine sündinud ööd-päevad vahetpidamata,ikka olnud 3 päeva ja kahe öö järele üks öö puhkust. Kuna tollel ajal lampe pole olnud, siis olnud rehe tulenurgas suur tuli maas, mille järelvalvajaks olnud üks mees, edimelt tulnud vili rehen rabada, siis rehe all pintadega pessa. Jõukamast talust olnud viia mõisa 2 lammast, vähematest 1, peale selle viljakotte, kedrata 10 naela mõisa linu lõngaks, puhastada mitu kimpu linu, iga lehma pealt 10 naela võid jne, jne.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine. Mõisa on Sännal kaotanud väga palju talusi: 2 Kurista talu, 2 Sikalaane, 2 Vungi talu. 1896.a. kaotand mõis Kala talu, kuna esimeste põllud võetud mõisa nurmede alla, siis viimase talu põllule külvatud puuseeme ja põllud jäetud metsa alla. (Samu teateid sain ka Ann Kuslapilt Sänna asundusest. Koguja märkus.)

EKLA, f 199, m 25, 166/7 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revisjooni Mannasein käinud Sännal kihelkonna härra tegevust revideerimas ja leidnud, et herr on tarvitanud ära kassa raha, millepärast ta ametist vallandatud. Kõneleja on kirjutanud ise ühele Mannaseinile saadetavale palvekirjale alla, milles nõutud: 1) Maade andmist. 2. Mõisnikkude õiguste vähendamist. 3. Kohtuvõimu andmist omakeelsete inimeste kätte jne,jne. 1881.aasta rahvalugemise eest jooksnud inimesed pakku, kuna arvatud, et mõisnikud tahavad selle kaudu panna talurahvale makse peale, et inimesi kodus tabada selleks käidud lugemas öösel. Vallavanemalt nõudnud Mannasein, et esimine viiks teda kõige vaesema inimese juure. Vallavanem läinudki siis ühes Mannasseiniga ühe popsi poole, elamu olnud suitsutare ja ahi küdenud parajasti, pops kutsutud toast välja, ühes popsiga tunginud ukse kaudu välja ka suur suitsupilv, mis pole ka enam katkenudki, peale mõnele küsimusele vastamist läinud pops majja tagasi, Mannassein aga kirjutanud omale raamatusse, mida ta ka vallavanemale öelnud: "Korstnast tuli ja korstnasse läks."

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kohus Kohus olnud, kuid otsused olenenud täiesti mõisnikust, maksev olnud öeldis: "pallõ herri". Kihelkonnakohus võinud anda kuni 60 hoopi, kreisiohus - 80 ja hoohgericht - 120 hoopi. Kupjas võinud kepiga lüüa korraga viis hoopi, kuid ta võinud, kas või minutilise vaheaja järele anda jälle.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Edimiselt kirjutatud veneusku võtjaid ülesse Riias, kus neile on lubatud tasuks maad, vabanemist parunite orjusest, luteri kirikumõisa orjusest, viimane orjus ja maksud pastorile on olnud võrdlemisi suured.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sännas nälg Viimane näljaaeg olnud Sännas 1904 aastal, millal vili kõik äpardunud, ainult linasaak olnud hää ja linade vastu on siis käidudki vilja vahetamas Võrust kaupmeeste käest.

EKLA, f 199, m 25, 167 < Rõuge khk., Sänna v., Nurme t. - Evald Blumfeldt < Juhan Taalvelt, 64 a. ja Jette Taalvelt, 50 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 a. Rahvas on sattunud ärevusse kuuldustest, mis kõnelenud mustasaja tulemisest, inimesed on pagenud metsa, kaasa viies loomi ja vilja.

EKLA, f 199, m 25, 166 < Rõuge khk. - Evald Blumfeldt (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jutustajate nimestik Adamson, Jaan, 57 a. Tsia küla Haanjas lk. 1-7. Aleks, Juhan, 70 a. Rebase küla Haanjas lk. 51-52. Assor, Adolph, Rõuge kõrgema algk. Juhataja, 70 a. lk. 144-150. Frey, Kaarel, 68 a. Hulljaku küla Rogosil lk. 69-73. Glasenapp, Viktor, Rogosi asundus lk. 68-69. Gutves, Jaan, 60 a. Rebase küla, Haanja lk. 52-53. Haab, Jakob, 76 a. Villa k. Kalmetmäe t. Haanjas - ühes naise ja väimehega lk. 23-31. Ilves, Mai, 67 aast. Sännal lk. 155-159. Jänes, Madli, 83 a. Rogosi asundus lk. 60-67. Jõõger, Jaan, 71 a. Haanja asundus lk. 8-9. Kala, Mai, 84 a. Maiori Rebasel lk. 99-103. Kookmann, Epp, 74 a. Krabil lk. 129-131. Kribis, Mari, 88 a. Korgepalul Rogosis lk. 87-96. Kriisa, Juhan, 67 a. Tautsa küla Haanja lk. 54-55 Kriisa, Vidrik, 43 a. Haanja v. lk. 55-59. Kõva, Ann, 87 a. Sikasoo talu Rõuges lk. 22. Kuslap, Ann, 67 a. Sänna asundus lk. 166. Lilo, Kadri, 70 a. Rõuge v. lk. 133-138 Linnas, Els, 79 a. Väikeruuga k. Rõuges lk. 131-132. Lukk, Gustav, 38 a. Haanja asundus lk. 18-20. Neumann, Mari, 86 a. Sänna asundus lk. 160-164. Peterson, Paul, 38 a. Rõuge vallamaja lk. 138. Plaanisepp, 72 a. Plaanil Haanjas lk. 36-37. Press, Jakob, 74 a. Ala-Suhka k. Haanjas lk. 32-36. Pulk, Willem, 84 a. Rebase k. Rogosil lk. 96-99. Raha, Madli, 73 a. Kokemäe küla Haanja lk. 158. Reibakas, Jaan, 51 a. V. Laitsna vallavanem lk. 110-114. Raag, Kaarel 85 a. Krabi vald lk. 122-124. Raag, Juuli, 76 a. Krabil (eelmise naine) lk. 122-124. Saks, Jaan, 56 a. Kooli talu Haanja Plaksil lk. 21-22. Siska Taniel, 86 a. Huljaku k. Rogosil lk. 80-86. Soo, Liisa, 90 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Soo, Mari, 85 a. Mikita küla Tuvi talu popsikoht Rogosil lk. 73-80. Sormul, Jaan, 55 a. Mustahamba Laitsnal lk. 121-122. Sormul, Jakob, 81 a. Mustahamba Laitsnal lk. 117-121. Subrke, Jaan, 59 a. Kika talu Krabil lk. 121-128. Taavelt, Jette, 50 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Taavelt, Juhan, 64 a. Nurme t. Sännal lk. 165-168. Tanielson, Peeter, 76 a. Tanielsoni t. Kilomanni küla Laitsnal lk. 103-110. Tikutaja, Anna, 64 a. Värsnal Krabi v. lk. 128-129. Treimann, Hindrik, 92 a. Kokemäe Kriisa t. Haanjas lk. 40-50. Troska, Jakob, 78 a. v. Rõuges Pruuli t. lk. 139-143. Trumm, Juuli, 76 a. Tummelka k. Haajna lk. 38-39. Trumm, Peeter, 68 a. Tummelka k. Haanja lk. 36. Tsuppur, Liisa, 73 a. Kõrgemäe Rogosil lk. 115-117. Tuusis, Jaan, 74 a. Kooli talu Sännal lk. 159. Valt, Liisa, 69 a. Haanja asundus lk. 10-17. Viks - Rõuge pastor ja Rõuge arkiiv lk. 151-154. Pau, Jaan, 76 a. kalur Plaksi k. Haanja lk. 22. Siimann, Plaani Apost. Õigeusu koguduse köster Uba - Rogosi valla sekretäär Norrmann - Haanja v. sekretäär

ERA II 23, 49 (3) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. - Helene Neuman < Maria Laube, 64 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Kuu plekid. Üks noor tüdruk läind vett tooma, tal old kaelkoogud ja kummaski konksus ämber. Kuu paistnud selgesti ja vaadanud tüdruku peale, kes old nii ilus ja puhas ja rõõsk ja armas ja kuu tõmmand tüdruku oma juure. Ja sellest on tulnud kuul tumedad kohad, et sääl seisab tüdruk kaelkookudega ja ämmerdega, mis selgesti on kuul näha. Ja kui veel on leida niisuguseid teisi häid ja puhtaid tüdrukuid, kui oli see, siis kuu võtab ka selle oma juure.

ERA II 23, 113/4 (11) < Hargla khk., Mõniste v., Punda t. - Paul Ariste < Senta Noorkõiv, 22 a. (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Vanakuradi hiussõ' om pikk ümmargune hain. Tuu pandas kokku ja kivile ja antas valu, ku lehmä' om kadunu' ja üldäs: Ütle', ütle', vanakurat, kos mu lehmä' pan?nit, sis saat valla; kui ei' ütle', siis ma' su' är' tapa.

ERA II 23, 130 (6) < Hargla khk., Vastse-Roosa k. - Th. Pettai, koolijuhataja < Vastse-Roosa algkooli õpilased (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laste hirmutamine a) Külma poisid tulevad! Koll tule! Susi tule! Näkk vii vette! Küla aja kotti! Mustlased viiva ära! Karu tule seina vahelt! Juudi naine tuleb!

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad). Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega Mina sulle kahekümnega vasta Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega Mina sulle kolmekümnega vasta Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega Mina sulle säitsmekümnega vasta Amen. Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna. Ussi hammustatud ei tohi hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama. Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda. Paberilt kirjutatud: "Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe". B. Õ. J. A. O. + + B. E. L. L. A. + + A. L. L. J. + + B. A. S. S. O. R. + + Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda./Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu/. Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda: Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime. Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.

ERA II 23, 147 (5) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabatuse või sisemise häda vastu ( "häkiline häda"). Seesmised valud. "Jeesus ütel, Jeesus ütel see Püha väkkev Jeesus ütel hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel Aamen." Kolm korda lugeda suhkru vee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe. Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.

ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu: Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale. 1) Südame valu hain, 2) jooksja hain maahain, kärn hain, hiire kõrva tedre marana juured, teenuiad.

ERA II 23, 153 (11) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kärnhain: Kärnhaina juured kaabitakse puhtaks kollane juur tambitakse peenikeseks segatakse haput koort ja silmakivi (vase oxyd) juure. Saadud salvi määritakse kärnade peale. Nii kaua arstitakse kuni kärnad ära kaovad.

ERA II 23, 153 (12) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Teenuiad südame kloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassi täis korraga või vähem kuni südame kloppimine ära kaob. 1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

ERA II 23, 153 (13) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tedre maranad: Tedre marana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

ERA II 23, 153/5 (14) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Upinhain. Krampide vastu. Upin haina keedetud vee sees paaditakse lapsi samuti ka suuri inimesi.

ERA II 23, 155 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Juuksed ajab kasvama takja eli - roheline.

ERA II 23, 155 (17) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hiire kõrvad korjatakse kokku ja keedetakse kuuma vee sees ja pannakse siis vedelik vee sisse, milles leotatakse reumatismuse all kannatavat keha osa, või tervet keha.

ERA II 23, 157 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Südamevalu hain: Südamevalu haina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündi õli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse kui süda halb või valutab.

ERA II 23, 157 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Elsa Leiten 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõnad lapse kõhu terveks tegemiseks Arakule haigus Varesele valu Sitt silla alla Pask paju juure alla Lapse kõht terveks.

ERA II 23, 157 (20) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Jooksja hain: Jooksja hain keedetakse ära pannakse vedeliku sisse suhkrut ja juuakse jooksja haiguse vastu.

ERA II 23, 157 (21) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Paistetuse vastu. Hainad keedetakse kõige juurtega ära. Viina pannakse juure ja siis juuakse natuke sisse ning määritakse haige koha peale.

ERA II 23, 157 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kalmuse juure sisemise valu vastu.

ERA II 23, 157 (23) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Samuti Palderjaani juured viina sisse pandult tõstmise vastu.

ERA II 23, 283/4 (5) < Tartu l. < Läti, Aluksne - Paul Ariste < prof. Sarve perekond (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Aluksnest umbes 7 kilomeetrit on ragani pettäi, kust inimesed ei julge alt läbi minna. (Kuuldud prof. Sarve perekonnalt. Ainestik on pärit Aluksne eestlasilt Lätis).

ERA II 23, 285 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevu Antsu ma küll kuulnud olevat ei mäleta. Küll aga keelati, kui lapsepõlves kaevu äärelt alla vette vahtisime, oma nägu kaevu põhja: "Ärge vahtige alla, kaevu titt tõmbab vee põhja," kas sellel Antsu nimi oli ei mäleta.

ERA II 23, 301 (2) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
P.S. E.R.A. poolt on avaldatud küsimus: Kes ja milline on Kaevu Ants (koo Ants)? Kao Antsu ei ole ma kuulnud siinpool, küll on siinses ümbruses vanemal ajal elanud isik keda kutsutud Kau Antsuks ja kellele ümbruskonnas lauldud: "Kus hunt muneb, või teeb muidu poegi; kas Kau muneb või teeb pasaritsikuid?" Siinsed vanemad inimesed ütlesid küll o asemel u, aga siiski ei või ma otsustada, kas siinmainit Kau'l on midagi ühtlust Teie poolt otsitava Kao'ga. Võtsin endale julguse piirduda ainult eelseisva märkusega.

ERA II 23, 313 (6) < Rannu khk., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001
Kui laits sünnib, sis om penil ja kassil suur rõõm.

ERA II 23, 323 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui rohu peale maha istutakse, peab enne sülitama - et maa viha külge ei hakka, nii ka kui metsa veega käse pesta, peab enne vette sülitama.

ERA II 23, 365/6 (4) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Siis veel öösel (kesköösel), sõnajalaõie noppimine, mis selleks enne valmis on vaadatud ja otsitud, mis aga suurte raskustega seotud olevat tontide ilmumisega keskööl, kui parajasti "sõnajalg" õitseb. Selleks siis jällegi pidada olevat oma vigurid ja nõidused, "nõela ristid" ja ringid ümber sõnajala ja selle õie valvaja, et tont kägistama ei peaseks juure, vaid ainult hirmutada võivat. Mainitud õie noppija pidada eluaeg väga õnnelik inimene olema ja vanast peidetud raha aukusi palju üles leidma. Märkus: tännini pole kuulda olnud, et kellegil on õnneks olnud sõnajalaõit õitsmise aeg noppida.

ERA II 23, 369/70 (12) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veel üks legend kadriõhtust, mida vanaisa mulle juba varem jutustas. Olnud parajaste kadrilaupa õhtu mis ühtlasi osutanud ka neljapäeva õhtuks. Külas lõbutsenud salk nooriinimesi koos ja otsustanud maskeerida kadrinalja jaoks. Mintud hulgana kadrisandis, millegi arusaamatuse tõttu eksinud kadrid umbes poole öö paiku ära, ja jõudnud viimaks luhta jõe kaldale välja. Ühiselt otsustatud siis paralleelselt jõe suunas edasi minna, kuni mõni tee vastu tuleb - mis viib luhast välja elamu juurde. Korraga kuulnud kadrid alt jõe sügavusest suurt kohinat, müra ja kopsimist. Kadrisandid äsja kohkunud, kuni keegi julgem naljahammas küsinud alt vete vaimult: "Kadrid mis te seal teete?" "Kas õlut teete? Tooge meile ka! Vetevaim vastanud alt sügavusest kohisedes: Ei tee õlut! Seatsime vankrid ja regesi korda, läksid parajaste nende tööd ja töö tulusi ära tooma, kes kadriõhtutel, ka teistel tähtsal õhtutel ja neljapäeva õhtutel tööd teevad. Siis peasenud ka kadride silmad lahti, ja kohe leitud õige tee kätte, mis viib külasse välja. Siinpool peetakse ala neljapäeva õhtut, millal kunagi teenijatele talu poolt midagi tööd tegemiseks ei anta. Ka kõiki tähtpäeva õhtusi peetakse, kus muidu istudes juttu vestetakse, ehk jälle ajalehte loetakse.

ERA II 23, 387 (6) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda (P. Kippar, nr. 221)
Harakas näind kord kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud, ja hakanud laulma: "Prigu, prigu, prigu, pragu, pragu, pragu! Ei see pragu ei parane."

ERA II 23, 535 (2a) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaalustest. Olla vaimud kes maa all taguda ja kopsida, ei tea neist keegi rohkem, ehk kuulen veel edaspidi.

ERA II 23, 535 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsaliad, metsa vaimud, metsapiigad elavad hiiedes, soiuvad ja vihtlevad ja mis muid häälitsusi veel teevad.

ERA II 23, 632 (28) < Karksi khk. - Marie Sarv < rahvasuust (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pois/sündind/, siis naiste aluse (kördi) sisse, leida hea naise.

ERA II 23, 633 (29) < Paistu khk., Aidu v. - Marie Sarv < Mall Miller (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maast saadud haiguse arstimine. Peab minema kõrvalisesse kohta, säält nuaga välja lõikama kolmest kohast ümarik tükk maad, peab panema kummuli väljalõikamise seisakus, et täpselt tagasi panna. Siis kaapida nuaga vanast hõbedast valget auku, ise lausudes: Püha neitsi Maarjake, võta valged vastu oma sulaselt ehk ümardajalt (ja nimi ka ütelda, kes haige on) ja kanna laiali veevaimule ja maavaimule aamen. Kolm korda. Nii korrata iga augu juures. Siis veel Issa Meie palve kolme Aamnega, nuaga rist maa tükil alla lõigata ja ilusaste auku tagasi panna, et haigus alla jääks.

ERA II 23, 671 (3) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks nõid olla üht tüdrukut hundiks nõidund, see ei ole kõrva näinud, ainult otse ette, läind kord teise tüdrukuga metsa, leidnud hundi murtud hobuse varsa, kohe võtnud ühe kintsu ja hakand närima. Teine tüdruk ehmatades küsima: "Kuidas sa võid toorest liha süüa?" Tema vastand: "Minul on kõik keend ja küps."

ERA II 23, 671 (4) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks naine ei ole kodus kuidagi korda saanud, ja läind metsa, kus hundiks muutunud, käind aga igapäev põllul kivi otsas last imetamas. Kui tal kasukas selgas olnud, siis olnud hunt, võtnud kasuka ära, siis olnud naine. Kui ta last imetand kivi otsas, võtnud kasuka seljast ja pannud kivi peale. Mees mõtelnd, mis ma peaksin tegema, et ta inimeseks jääks. Teind siis ükskord kivi tuliseks. Kui naine jälle tulnud last imetama ja kasuka kivi peale pannud, siis tuline kivi põletand kasuka ära, nii põle ta enam saanud hundiks minna.

ERA II 23, 723 < Käina khk., Kassari k. - Oskar Kallas < Aino Kallas < Marie Vetsi, u. 55 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pr. Aino Kallas kuulis suvel 1930 Hiiu-Kassaris Marie Vetsilt (umbes 55 a.), tema vanaisa visanud kalale minnes kivi vette ja ütelnud: "Näkile kakku."

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber
Armastuse laul. Mina olen isal üksainukene vara Kõik, mis saan, seda joon mina ära. Hai trulla rulla pomm, hai trulla rulla pomm, pomm, pomm. See müts, mis mul peas, on seitse auku sees, Täi vahib välja, hõbeprillid ees. Hai trulla... j.n.e. See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud, Armukene oli teda saba all kandnud. Hai trulla... jne. Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine, Sest et ma lubasin tema armuke olla. Hai trulla... jne. See vest mul seljas on selgest siidist Seljataga nõeltud risti-rästi niidist. Hai trulla... jne. See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist, Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist. Hai trulla... jne. Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu, Neil ei ole tagapoolt põrmu. Hai trulla... jne. Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud Sant sai palja jalu tee äärde jäetud. Hai trulla... jne. Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina, Isa peab hobusega preili juurde viima. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on kõrtsu taga kraavis, Hommikul kui ärkan, sigadega paaris. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on mõni kord ka saalis, Hommikul kui ärkan, neiudega paaris. Hai trulla... jne.

ERA II 29, 91 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Aljas ja ork ei tunta.

ERA II 29, 91 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Külma tõbe tuleb vähe nüitsel ajal ete, arsti rohuks on tarvitud umala teed. Vanal ajal pandud inimene kütisese (mätaste alla). Kui keegi õikab, ei tohtind kütises inime vastu õigata siis tuli külmtõbi jalle kallale.

ERA II 29, 95 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Külmtõbi. Tunti nime külmtõbe all. Lapsepõlves kuulsin vanarahva jutte, see ja see olnud külmas tõbes, tõbi olnud nagu mõni elav olemus, kes mõnd kiusanud, mindud eest ära teise kohta, mõnikord metsa et tõbi üles ei leiaks.

ERA II 29, 96 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Haldjas tunti hallijase nimega ja nimelt metshaljas, mitte just kuri aga inimeste kimbutaja, kes inimese eksiteele viis, mets ja maakoht muutus võeraks - see oli haljase tegu.

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Altmaakäija - ei tea.

ERA II 29, 105 (25) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Näkk = "nakk", nakkavat kinni, nii et enam valla ei saavat ja uputavat ära.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussisonad: Kääna pää käänu Viska ennast rõnga Viska viha vitsa pääle Pane paha paiju pääle. Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Küll ma mütä mürgiga küll ma rao ravvoaga Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood. "Ole sa pruut vai mõrsja saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

ERA II 29, 127 < Karula khk., Kaagjärve v. < Kolga-Jaani khk. - E. Heiberg, vastus küsimustele (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/--/ Näkk on tuttav nii siin kui ka Kolga-Jaanis ja tähendab veevaimu, kes veeligi-tikkujaid lapsi vette tõmbab./--/

ERA II 29, 141/9 < Häädemeeste khk. - Leida Lepp (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Entseldamine. Sõidab noor meremees esimest korda läbi Taani väina, Guldeni tuletornist mööda, siis entseldatakse teda. Entseldamine on isesugune meremeeste nali, millest võtavad osa ainult madrused. Kapten end asjasse ei sega, vaid vaatab päält. Saadakse laevaga Guldeni tuletorni kohta, siis juhivad vanemad meremehed noore, entseldamisele-tuleva laevuri tähelpanu tuletorni pääle, seletavad talle vilkuvat tuld Kullimammaks, kes lehvitab rätikut, või rätikutlehvitajaks lesknaiseks, kel mees Guldeni kohta merre uppunud. Räägitakse ka neiust, kelle peigmees Guldeni kohta uppunud, või tütarlapsest, kelle meremehed ära eksitanud. Neiu on sünnitanud lapse ning käib nüüd randapidi ning lehvitab igale möödaminevale laevale rätikut ja ootab petist peigu. Räägitakse veel tigedast paagisaksa naisest, Kullimammast, kes tõotanud meremeestele valmistada sedasama valu, mida on tema tütar korra pidanud kannatama. Nimelt on meremehed korra Guldeni paagisaksa tütre kinni võtnud ning temaga viis vana imet ära teinud, mille järeldusel tütarlaps surnud. Räägitakse veel, et nüüd tuleb merejumal laeva ning ristib noored madrused meremeesteks. Selle aja sees ongi üks vanematest meremeestest merejumalaks seatud, muidugi laeva suuremaid naljahambaid. Merejumalale tehakse suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süidvester pähe, nägu määritakse ära ning valatakse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse paki päält alla kettide pääle. Säält ronib ta siis ise laeva, habeme veest sorisedes, ning jätab nooresse meremehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla äraandjaks ei saaks, kannab merejumal keele all korki. Noore madruse jaoks (mõnikord on neid mitu) asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse antspakk risti üle ning asetatakse nooruke sellele istuma. Mõnikord seotaks tal ka silmad kinni. Siis tuuakse ta ette kaks suurt puust habemenuga. Üks neist nugadest on sileda teraga, teine hambulise. Hambuline maksab üks naelsterling, sile viis naelsterlingut. Kästakse madrusel endal valida, kumba nuga ta endale habemeajamiseks soovib. Tahab madrus odavamat nuga, siis määritakse entseldataval nägu tõrvaga ning hakatakse hambulise noaga habet ajama. Soovib ta kallimat nuga, siis tehakse pits (laeva pang) seebivahtu täis ning pintseldatakse švaabriga (kaabelkaanist nuustik laevalae pesemiseks) põsed seebivahuga ning aetakse siledama noaga. Üldiselt sünnib siis terve entseldamise toiming pisut kergemini. On habemeajamine lõpetatud, siis tõmmatakse salaja veetangi pääl olev antspakk ära ning madrus kukub ühes tangi pääl oleva purjeriidega tangi. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada. Tuleb madrus veest välja, siis lastakse tal kolm korda pilli alt läbi pugeda ja ankrul kolm korda suud anda. Vanal ajal on meremees veel trossi otsa seotud ning kolm korda laeva alt läbi tõmmatud. Korra on entseldatud üht kapteni poega ka niisuguse alt läbitõmbamisega. Noormees on aga noaga trossi katki lõiganud ning ära uppunud. Sellest saadik on koledast kombest loobutud. Nüüd tuleb merejumal ja küsib, kas musti, ristimata madruseid veel laevas on. Pootsman ütleb merejumalale kõik ristitud meremeeste nimed, mis suurde raamatusse tähendatakse. Nüüd loeb merejumal meremeeste jutluse. See seisab koos igasugustest vastuoksustest. Meremees peab kirikust mööda minema ja kõrtsi sisse astuma. Kui iial minnakse avalikust majast mööda ning nähakse naisterahvaid aknal, siis peab kohe sisse astuma. Suguhaigus peab meremehel olema. Suguliige peab tal lõhki lõigatama. Kaptenil ei tohi meremees iial vastu hakata. Kui minnakse linna alla, siis peab meremehe esimene küsimus kaptenile olema: kus käib kurss naisterahvaste-maja pääle? Niisugusesse linna peab minema, kus kõige rohkem avalikke naisi. Nälga peab meremees kannatama ning nurisemata kõik kohustused täitma. Jutluse lõpetanud, annab merejumal igale oma-tehtud meremehe tunnistuse ning kaob ise paki taha, läheb merre tagasi. Nüüd võtavad ristitud meremehed antspakud selga ja lähevad kapteni juure kajutisse ning küsivad: "Kus kurss?" Kapten annab siis laeva arvel igale pudeli viina (kiikri). Tullakse meeste juure tagasi ning hakatakse ühiselt kiikert vaatama (jooma). Viie naelsterlinguline jne. nuga aga lunastatakse linna all viina näol. Entseldamine sünnib mitmes kohas: 1) Taani väinas, 2) Gibraltari merekitsuses, 3) ekvaatori all. Entseldamine on väga üldine komme. Ükski kaugeid meresid sõitja laevamees ei pääse sellest. Entseldatakse ka reisijaid, ka naisterahvaid, näit. isegi kapteni abikaasat, kui ta laeval kaasa sõidab. Naisterahvaste puhul loobutakse entseldamisest, kui lubatakse entseldajatele mõni suurem summa viinaraha. Raha nõutakse ka rikkamalt inimeselt, kes pooleliolevat laeva ehitusplatsis huvi pärast vaatama läheb. Tõmmatakse nöör ette, ega lasta enne üle, kui on lubatud mõnesugune summa.

ERA II 29, 399/400 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Kaarel Koppel, s. 1868 (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Alli ärja lugu. Noorem vend läheb halli härga müütama, kuuleb metsas häälitsust kräätsti, küsib: Kas osta tahad? - Kräätsti. - Ah võlgu tahad? - Kräätsti. - Ah aasta pääle? Ja jätnudki härja kase manu, nagu seletand ka kodus. Läind aasta pärast võla järgi - kasest ainult kand järel. Pekselnud kannu ümber-- kand alt raha täis. Läind koju vendelt hobust tooma, tulnud kullakoormaga tagasi. Teel õpetaja vastu. Annud õpetajalle kah, see palund edasi proua jaoks, pojale, tütrele, päälekauba ka. Löönd õpetaja maha ja toond laiba koormal koju, kus seletand, õpetaja sipelnuvat küll, aga ta ju ise tahtnuvat. Vennad peitnud laiba toa lakke ja matnud öösel maha. Kogudus leinand õpetajat kaks nädalat. Tehtud suur matus. Vanemad vennad läind kutse pääle, noorem putkand kutsumata järgi ja hüüdnud vendele: ega te tapnud, mina ju tapsin. Üldine jahmatus. Koju vaatama. Vennad ruttu pannud siku lakka asemelle kui tapetu. Ja nõnda siis jäändki nii, et loll on ikka loll.

ERA II 29, 401 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Veenäkk: -id on vees, kaevus on kaevunäkk, tõmbab lapse kaevu.

ERA II 29, 405 (5) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/Saadjärve sügavus/Suur Tõlu. See oli Suur Tõlu, Saadjärvest läind läbi, kolmsada saelauda seilas. Ütelnud: "Vot kus lombikene, ku puutus kellu veel!" Tema lingukivi oli Põltsamaa küla väl?lal. (Küsitakse: "Kas see polnud mitte Kalevipoeg?") "Kalevipoeg ta ju oli, see Suur Tõlu." Kaarepere pool, seal ta on maganud. Kaela ase ja pea ase piab olema. Seal on vaatamas käidud. Ma olen seda kuulnud, aga mina ei ole nähnu. (Esmakordsel kuulmisel olen noteer/inud/ Suur Tõllu. Teine eit samas talus (ka alal/ine/ elan/ik/) ütles, et see olnud Suur Tõnu. Üleskirjutaja märkus) /Vrd.: ERA II 29, 429 (8); Vt. ka: Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189; Kalevipoja lingukivi, muist. 30 B./

ERA II 29, 407 (6) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kägu pettis mu jüripääva omiku ära ja kahe nädala pärast oli al?litõbi kääs. (Tavaline:) Kui kägu petab, kuivad ära.

ERA II 29, 413 (22) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsairmutes - minu oma vanem vend olla näind. Olla suur mees, tullu juure, kolmenukeline kübar ollu peas. Ei olla nendele kõnelnu, ei olla neid puutunu mitte; ei tehnud midagi - lähnud ära. Eks ta metsaoidja olnud, ega ta muud ei olnud. Nemad olid metsas - õhtusel ajal - tule ääres. Metsavaim õikanu metsast, tema - minu vend - õikanu vastu. Viimaks tullu tule juure väl?la.

ERA II 29, 415 (24) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, Kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt sõi loomal ainult tagumise otsa, mujalt ei söönd. Pärisunt kargas kaela. ERA II 29, 419 (3) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Jutustaja ise näind Tartu linnas vaarao tütart - olnud inimese pea ja kala saba.

ERA II 29, 419 (4) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk tõmbab kaeva; jões kah.

ERA II 29, 419 (9) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesad, metsas lepa küljes.

ERA II 29, 421 (28) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt õigati see, kes tagant otsast akkas pääle (looma sööma); kaela kargas peris unt.

ERA II 29, 422 (32) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsa al?lid. Kord jutustaja vanamees ühe teise mehega läind siiasamasse Saadri metsa puid raiuma ja jäänd ööseks metsa tule veerde magama. Korraga hakand keegi metsast "õikuma". Teine mees õikund vastu, tema keelnud küll. Suur pikk mees, kolmenukeline kübar pääs, tulnudki siis metsast välja tulele, pole neid puutund, läind varsti praginal metsa tagasi. Teine öö mehed pole julgend metsa jääda. (Küsimisele, kes see mees siis oli, eit vastab: metsa oidja, metsa al?l, kuna noorem naine arvab: vanapagan, vanaton?t.) (Hiljem teiskordsel jutustusel eit seletab:) Metsairmutused. Minu vanamees näind metsairmutist - suur pikk mees, kolmenukeline kübar peas; ei ole kõnelnud, ei ole puutunu ka mitte. Eks ta metsa oidja olnud, ega ta muud ei olnud. Akanu uikuma metsast, tema uikund vastu. (Viidebaumi küsimisele vastab: al?lias, kuid sõna ei näi tundvat).

ERA II 29, 423/4 (34) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Al?l-tõbi. Põdesin poole suve allitõbe, jüripäevast einaajani. Madu ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus al?l ära. Al?l oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlaka puie alla pandi, sita alla (s.t. lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli al?l sel?las. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Al?l tuli õikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli al?l sel?las. Õikas ema äälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina õikasin vastu - ja kohe oli sel?las. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord kui see al?l tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli al?l sel?las. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

ERA II 29, 425 (37) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, s. 1845 (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ruubentiltsen (Mt. 500) Noorperenaine arvab, et see on Oleviste kiriku torni ehitaja, kelle nime keegi pole teadnud, kuni üks mees kuulnud, kuida "samas majas" (millises?) naine kiigutand last: "Ole vaita, Olevi poeg, hommen tuleb Olev, toob kotitäie kulda." Mees hüüdnud siis nime - Olev kukkund tornist surnuks.

ERA II 29, 429 (8) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < inimesed talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Suur-Tõllu läks Saadjärvest läbi, kolmsada saelauda oli seljas. Lingukivi viskas Põltsama küla vainule. Lingukivi visass üle Saadjärve. Saadjärv oli põlvi talle. "Vott, kus lombike," oli ütelnud, "puutus kellu veel." Kalevipoeg, noh see ikke oli (< talu 86-aastane vanaema). Teine vanaema parandab kõrvalt: "Suur-Tõnu ikke oli." /Vrd.ERA II 29, 405 (5)/

ERA II 29, 433 (1) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Kubja t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Elmar Vardja (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lastehirmutisi näkk (on kaevus) poiss, munad maha! (Poisslapsi hirmut., kui ei kuula sõna.) ära lõika näppu, soolikas tuleb väl?la, sured ära.

ERA II 29, 683 (22) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui palju pihlamarju, siis tormine sügis oota, ja vanad tüdrugud saavad mehele.

ERA II 29, 691 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui taevas öösse punab siis tuleb sõda.

ERA II 29, 701 (37) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kaks halgu ühte jätta, siis jääb lapse keel kinni. /Vrd. ERA II 29, 757 (2)/

ERA II 29, 702 (58) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui isa hüüab siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi akna pääle vaatma minna; ei tohi joosta kui nad väljas on; visedaks vett kolde.

ERA II 29, 707 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui vaanapuid toodaks siis peab kuu kolme päävane olema, puu peab vastu pehmet tuuld saama maha lastut, siis vaanad ei pakata puruks end.

ERA II 29, 707 (10) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ratta puid raiudaks siis kui kuu nädaline on.

ERA II 29, 708 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ei sünni puid istuta äiga oksi leigata'nd neid töösid peab ikka noores kuus tegema.

ERA II 29, 737 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Majalis Mändoja 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Roos. Kui sa kohkud siis rüba midagid märga suhu siis pole viga midagid-end. Kui jälle roos kusse poole pääle löönd on siis veta sõõre kanebid ja pane nee pääle ehk saastasid lamba villu, ehk midagid punast villast riiet, kalevid, ehk veta käde, pane rõhud ümber siis alaneb ää. Võid ja kulla lehta.

ERA II 29, 737 (4) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vill. Villil pole muud migadid tarvisend, kut, veta käde, pista katki ja pane villileht pääle.

ERA II 29, 737 (5) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Näkkuvill, näkuvillile pantaks näkulehed pääle ehk valget kalingid või kriiti.

ERA II 29, 738 (6) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Maalasi öördaks vei nühidaks maalise rohtudega, maalise kase lehtega tehtaks maalise kivi tuliseks ja siis lastaks senne päält aulu villide pääle.

ERA II 29, 738 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui suu katki lööb siis mulju suu lehtega. Kolm korda, ega korra süli vanade pääle ja veta uued jälle.

ERA II 29, 739 (13) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Põlend haava pestaks lõhmuspuu koore veega.

ERA II 29, 739 (14) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Raiut haava sisse pantaks uue haava rohu vett vei umpse puu vaiku.

ERA II 29, 739 (20) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vesikärn: kui laste pääd kärna läävad siis võõdaks vesivirna ja keedetaks kangesti siis pestaks sinne veega pääd.

ERA II 29, 739 (21) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Paise pääle pantaks sibuld, piima sõõna, võileiva puru kui ta puhkemata on.

ERA II 29, 740 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuiva köha tõbes (tuberkulose) keededaks kadaga seeni või käppsammeld, joodaks senne vett, tehtaks põdra sambla sülti, suitsedaks laeva triivi tükküsid, joodaks tõrva vett, hingadaks keeva tõrva haulu.

ERA II 29, 741 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuule rohu suitsu lastaks, pantaks soba üle pää kui häkine haigus on.

ERA II 29, 750 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Eda Pomozi 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui pääv tõuseb ja pilve läheb, kui kaste ülesse läheb, kui taeva lagi kiri on na keev seebikatel, tuleb vihma.

ERA II 29, 751 (21) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kui noorkuu kehaldis paistab, siis tuleb kuiva kõled aega.

ERA II 29, 751 (26) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kristin Haugas 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui vikervesikaar kevade madalas on, siis tuleb vesine, kui kõrges, siis kuiu aeg. Esimest kord vesikaar joob.

ERA II 29, 753 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Aire Kuusk 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Joululaupe õhta pärast sööma istub pereisa reni taga sulane tuleb õuest õlevihkää: Jumal sisse. Tere õstus, kas tahate rõõmsad jõulud? Pereisa annab õllekapa sulasele, paneb oled maha, vetab püotäva õlgi ja viskab vastu lage. Kui palju kõrsi lage rippuma jäävad, tuleb viljaline sui, kui vahe, siis ikaldus. Sedaviisi katsuvad naised lambaõnne, poisid pruudi, tüdrugud peiuõnne.

ERA II 29, 753 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Aire Kuusk 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui jõulu põhkus müradaks siis sui rugid sasjased.

ERA II 29, 757 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kahte halgu ühte jätta siis lapse keel jääb kinni. /Vrd. ERA II 29, 701 (37)/

ERA II 29, 758 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ep sünni puid istuta, äiga oksi leigata'nd siis puud jäävad könni vei kuiuvad ää.

ERA II 29, 758 (20) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, redigeeris Mare Kalda
Kui isa hüüab ja välku lööb, siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi joosta, ei tohi akna pääl vaata.

ERA II 29, 779 (2) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Hobu surnud Vares lövab hobuse raipe ja kiidab teistele: "Oo surnd ää! Oo surnd ää!" Teine küsib: "Ons pekki ka? Ons pekki ka?" "Puhas pekk! Puhas pekk!" "Ma tule ka! Ma tule ka!" "Luu ja nahk! Luu ja nahk!" /Mt? 243 C 1) - 19 t./

ERA II 29, 787/96 < Helme khk. - A. Wahlberg (Kasuliku seltsi ettekande tekst) (1876) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
/--/ Minevakordne Võrgutaja tükk on sündinud Kersna valla maa peal, va Palutare, (mis ammugi jo ära hävitud) koolimaja ja mõisa vahel. Tänane tükk on säälsamas sündinud, aga tõises kohas - metsas. Ei ole palju aastaid tagasi, siis seisis Kersna Kannu küla asemel kaunis suur kasevarik, mis kuni Grafi herra matuseni ulatas ja säält poolt metsa ots praegugi veel terve on ja vasto teed seda nime kannab. Matuse koha pärast nimetadi metsa "herra havva varik". Rahva suus liikusid mitmed veidrad arvamised, ebausu kartused j.m.n.a. sellest varikust, nagu nimelt: luude oigamised, virbused luude kambris, kirik maa sügavuses, ja nähtud noored paarid, kes vanal aeal surma saanud, kui kaks pulma vastastiku kokku juhtunud, j.m.n.a. mis Muuga aeal sündinud ja palju nüüd enam ühel õigel inimesel ei sünni kõnelda./--/Päike hakkas madalamale jõudma ja tema valgust nähti vahelt puude punentavad. Hirmuga mõtles vanamees öösese koleduse peale, kelle kätte tema nüüd saab langema, kui enne õhtut metsast välja ei pääse. Jalgadele hästi valu andes, jõudis tema rada nööda, mis enam ja enam tikkus käest ära lõpma, metsa mööda edasi. Kõik näitas ta ümber kole ja võõras, et iga puu ja kand oleks nagu tahtnud kaela karata. Sääl seisab ta korraga ühe vana suure tuleaseme juures, kus pihlakane ristidega malk pikuti peal oli ja teine pool malka hunik koletand haavalehti oli. "Oh sa õnnelik tark mees, kes sa parajal tunnil kurjale peale oled juhtunud," kaetses vanamees, sest ta märkas kohe, kui tõsine vanarahva laps, et see mite üks õiguse tulease ei ole. Kas mõni inimeste tulease on nii suur, otsego heina sao põhi? Pealegi tunnistasivad märgid selgeste nagu ristidega malk, haavalehtede hunik, mis poisid sääl asju olid toimetanud. Kas see siis üks vale jutt on, mis igamees selgeste teab, kuda vanakuratid öösel sagedaste raha kuivatavad. Juhtub üks oskaja tark ja 9 vägeva sõnaline parajal tunnil nende juure, lööb õnnistegia ristidega üle kirjutud pihlaka malgaga kesk tuld, rahahuniku peale, siis pidada hää pool inimesele saama ja kura pool kuradile jääma ja needgi sagedaste, kui tark 9 vägeva sõnaline olla, kuivanud haavalehtedeks jääma. Seda kõik järele mõteldes ja meele tuletades astus võrgutaja alune edasi. Mis ime see on? Oh seda rõõmu! Mets jääb järsku eredamaks ja vahelt puude nähakse lagedat maad. Kui metsa ääre välja sai, oli varsti aru käes, kui kaugele ta kodust eksiteed kõndinud oli. Härra haud, lõukoer kivi peal ja muud mälestuse märgid paistsid varsti vastu ja tegid temale veel tagajärele lõpetuse hirmu. Ta lippas sest kohast usinaste mööda suure tee poole, et kõrtsi poolt ümbert, välist teed kodo poole saada. Aga ei, korraga lõpes tema jõud põlvist ja kõigist liikmetest, et sammukest enam edasi ei saanud. Suure vaevaga sai ta veel ligi suurt teed, istus vana kalmete künka otsa maha, uni tikus peale ja ta jäi - päike oli paraste veeremas - sennasamma - magama. Jah, ka seegi oli veel võrgutaja töö./--/

ERA II 31, 127 (2) < Tartu l. - Antoniina Kletenberg, Tartu Kaubanduskooli õpilane (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Millega lapsi hirmutakse. Tihti hirmutavad emad oma lapsi, kui nad ei taha, et laps kuhugi läheb, nagu vette, siis ütlevad: "Hoia, kui veenäkk tuleb ja sööb su ära. Hoia, koll tuleb."

ERA II 31, 189 (5) < Tartu l. - Johannes Lilliallik, Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi õpilane < (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui mets kohab, tuleb sula.

ERA II 31, 317 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Anna Vellmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Nari arstitakse järgmiselt: korjatakse põllult rohtu, keda rahvas nimetab kuldimunadeks ehk narirohuks, võetakse selle rohu lehti ja mune, hõerutakse haiged kohta nendega, ja nari kadudagi ära.

ERA II 31, 318 (6) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

ERA II 31, 318 (7) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kõhutõbe vastu saada abi, kui võetakse teelehti ühes juurte ja vartega, neid keeta ja seda vett juua. Mispeale kõht saada terveks.

ERA II 31, 319 (10) < Kose khk., Triigi v., Matsi-Katku t. - Tõnu Viedemann < Tõnu Jõepere (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Sõnajala õis õitseda seal, kus ei ole kuulda kukelaulu ega koera haukumist, seega kaugel laanes eemal eluasemeist.

ERA II 31, 323 (30) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k., Pitkamäe t. - Tõnu Viedemann < Liisa Pitkamäe (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Luukasvjas kaub ära, kui kasepuu pahaga saab seda kohta hõerutud.

ERA II 31, 325/6 (52) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui nõeluss on inimest ehk looma nõeland, siis loetakse järgmisi sõnu: Tulid müttast mättast välja kamariku künka seest, moakarva, moate karva, viekarva, vetekarva, kulukarva, kullakarva, murukarva, mullakarva, sookarva, samblakarva, pajukarva, poate karva, vere karva, virde karva, sarapuine saksalaine, tule välja vaatemaie, mis oled sinagi teinud, mis oled salaja salvanud. Parem olid, et panid, parem olid, et panid.

ERA II 31, 326 (54) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabanduse sõnad. Kust sa lendasid, lendava, kas loodelt või läänelt, või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritelled? Need sõnad loetakse leiva ehk vee peale, veele pannakse ka pisut soola sisse, mis siis antakse haigele süia ja juua.

ERA II 31, 326 (55) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külma sõnad. Pakane parula poega, hea ilma hubilane, ära sa minuda külmä: külma kibi kõbaraida, varsasita vainu pealta, siasita silla pealta, kaguraida kaevu pealta.

ERA II 31, 327 (57) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Lutikasõnad. Lutikas, latika poeg, ära sa minusse puudu, pea seina ja seilg minu poole. Neid sõna loetakse kahe kuu vaheajal reedesel päeval, millal puhub põhjatuul, siis kaduda nad majast.

ERA II 31, 327/8 (61) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k. - Tõnu Viedemann < Hans Pitkamäe (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rae valdas Karjavere talu krundil olla rahaauk. 55 aastad tagasi näidatud unes Vaskjala möldri sulasele Mart Pitkamäele ja hääl ütelnud temale: Mine siit paar versta edasi suure tamme alla, sealt leiad rahaaugu. Seal on suur mutimullahunnik, selles hunnikus on kepp püsti. Võta see kepp ära ja kraabi see mullahunnik laiali ja sa saad raha kätte. Selle rahaaugu vahiks on suur hall kass, sa ära seda karda ühtigi. Tema sind ei puutu ega sulle midagi ei tee. Temale öeldud unes seda kolm korda, aga mees on kartnud, ei ole julgend minna unes juhatatud kohale. Temast jäend rahaauk puutumata. Võibolla, et see raha on veel praegu seal suure tamme all.

ERA II 31, 329 (64) < Jüri khk., Rae v., Patika k. - Tõnu Viedemann < Mari Kingisep (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kord on Patiku küla Kiivita talu all jões pesnud näkk pead. Seda näind Ähvardi talu vabadik Kristjan Kingisep, kes ligemalt tahtnud näkki näha, astund põesa taka välja, ja kohe kadunud näkk. Teine päev peale seda näki nägemist uppus sinna kohta jõkke, kus näkk ennast pesi, Kiivita talu karjapoiss ära. See lugu juhtunud 30 a. tagasi.

ERA II 31, 329 (65) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Anna Vellmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
22 aastad tagasi ujunud viis naist Tallinna Ülemiste järves. Seal näind naised üht meest ujuvad nende poole tulles linna poolt. Naised tahtnud selle ujujale minna ligemale, aga nähes naisi, pööranud ujuja mees linna poole tagasi. Teine aasta uppunud senna kohta ära üks mees, Peeter Vellmann. ERA II 31, 330 (66) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Patiku jões Pikutse ja Jäska talu vahe kohal on Näkikivi, kus olla näkki nähtud naisterahvana ennast pesemas.

ERA II 31, 335 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

ERA II 31, 335 (90) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Moa-alused kaduda ära, kui neid järgmiselt arstitakse. Võetakse tuliseid süsi, pannakse vette, selle veega tehakse ümber pea vastupäeva kolm ringi või piiret, siis pestakse selle veega haiged kohta ja nägu ning käsi. Peale pesemist kallatakse vesi maha.

ERA II 31, 335 (90a) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Ka see kautada maa-alused, kui hõbepreesist kaabitakse hõbedad ja see hõbedakaabe pannakse kolme raudrohu mätta alla.

ERA II 31, 335 (90b) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ka see kautada maa-alused, kui hõerutakse haiged kohta soolaga, ja see sool peale hõerumist maetakse põhjapoole aja toeteiva alla.

ERA II 31, 335 (90c) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Seegi aidata maa-aluste vastu, kui läbi hõbepreesi sülitakse kolm korda.

ERA II 31, 344 (115) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaast läbi jooksva jõe allikasse olla maetud Rootsi sõjakassa, mis tänaseni seal olla.

ERA II 31, 346 (119) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kose Uuemõisa all olevas jões olla kord näkk ilusa naisterahvana pesnud. Kui olnd pesemisega valmis, kadunud vette ja sõnunud ise: Ei pea teie laste lapsed enam minu nägu nägema. Seebi, kellega näkk ennast pesnud, jätnud kivi otsa, mille sealt üks mees ära võtnud ja oma pesemiseks tarvitand. Aga see seep ei ole sugugi kulunud, ehk mees teda küll iga päev on kasutand.

ERA II 31, 346/7 (120) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Veerandsada aastad tagasi oli Hans Roop, kes elas Orus Kolv-männiku juures Roobu saunas, tulnud õhtu videvikus töölt koju. Saand endise Kämla küla aseme kohta, näind tema suurt rotti jooksma, valge asi suus, ja kadunud ühe ahervarre juures maa alla. Mees torkand senna kohta, kuhu rott kadus, kepi moa sisse, mõeldes, et teine päev võtab labida ja vaatab, mis seal on. Öösse näidatud talle unes, et seal ahervarre all, kus tema kepi torkas, on rahaauk. Mingu kaevaku see sealt välja. Mees öösse ei ole läind rahaauku kaevama, arvates: eks sellega ole aega. Rääkind homiku sellest ka emale, mis ta unes näind. Teine päev olla aga mees kinni võetud ja kohtu kätte antud kahtlustusel, et tema pand turbla kuuri põlema Tammiku turblarabas, kus ta tööl käis, ja mees mõistetud kolmeks aastaks vangi. Vangisoleku aeg on tema ema selle rahaaugu unenäu ja rotiloo rääkind ära oma vennale Orus, Vakaru peremehele Kullile, kes selle rahaaugu ahervarre alt välja kaevand ja rikkaks meheks saand, linna omale majad ostnud ja elada väga jõuka mehena Tallinnas.

ERA II 31, 347/8 (121) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tuhala valla Kataküla Polli talu peremees tulnud linnast. Õhtul pimedikus näind tema Pärtlemäel põllupeendra peal tulelõket, kus juures seisnud must härg. Mees pidand hobuse kinni, astund vankrilt maha ja läind vaatama, kes seal tuld teeb. Saand tule ligemale, siis näind, et härja asemel seisnud must mees. Mees küsind Polli peremehelt: Mis sa tahad? Polli peremees vastand: Nägin siin tulelõket ja tulin piibu peale tuld võtma. Mees and temale piibu peale tuld ja öeld: Anna oma kuuehõlm siia, ma panen sulle senna ka süsi, aga ära sa kuuehõlma enne lahti tee, kui koju jõuad. Mees tänand, istund vankrile ja sõitnud koju. Kodu jõudes teind kuuehõlma lahti, kust hõberahad aina vastu särasid ja piibu peal olnd ka rublatükk. Mees läind tagasi tulelõkke juure. Sealt leidnud suure hunniku hõberahasi, mis ta ära korjand ja nii saand Polli peremees rikkaks meheks.

ERA II 31, 355 (2) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisa Born (1930) Sisestas Evelin Pukspuu, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Maa-aluste arstimisest. Punased vistrikud, mis maavihast pidada hakkama. Kellele need on külge hakand, peab võtma neljapäeva õhtu eha ajal soola ja leiba, peeneks hõeruda ja hõbevalget juure kraapida, selle seguga neid maa-aluse vistraid hõeruda ja siis see segu õhtu eha ajal üheksa aja tugiteiva alla riputada, siis aitavat see kindlaste. Teiseks päevaks olla haigus kui ära pühitud. Ka sütevee tegemine olla hea maa-aluste kaotamiseks, seda peab teine tegema. Võtku põlev süsi tangidega ja keerutagu haigel pea ümber mööda päikest ringi, üheksa sütt peab järgimööda võtma ja ümber pea ringi tegema, siis vette kastma. Kui see tehtud, siis see vesi võtta ja aia tugiteivaid lugeda kaheksast mööda minnes ja üheksanda alla vesi maha valada, ise sealjuures öeldes: "Kust olete tulnd, senna minge." See aitavat kindlaste.

ERA II 31, 359 (27) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui noort kuud nähes midagi käes on, siis on hea õnn, siis võib selle kuu sees kingitust saada. Kui tühja käega noort kuud nähaks, ei ole midagi loota.

ERA II 31, 360 (49) < Keila khk. - Emilie Poom < Leena Gutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui rohu peale maha istuda tuleb, siis peab enne istumist senna kohta sülgama, siis ei hakka maa-alused külge, ja kui metsas veega silmnägu pestakse, peab vette sülgama sellesama eesmärgiga.

ERA II 31, 367 (89) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kord surnud üks rikas nõid, teised ei ole ta raha kuskilt leidnud. Siis võetud ta puusärk lahti, ta oli käskind omale väikse padja pea alla panna. Arvatud, et raha oli seal sees, aga leitud raha ta nina ja silmade-kõrvade aukudest. Kurat olla ta raha senna toppinud, pärast nõia surma.

ERA II 31, 370 (112) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Üks vana ema olla oma raha matnud leede tuha sisse, ise öelnud sealjuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Selle järel jäänd vana ema haigeks ja surnud. Teised otsind raha tuha seest, aga ei ole seda kuidagi leidnud. Siis toodud surnud emake ahju juure ja tema käega segatud lees tuhka, raha tulnud kohe välja.

ERA II 31, 381 (171) < Rapla khk. - Emilie Poom < Rätsep (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Pruutpaar ja isamees lonkavad. Kord olnud pruutpaar laulatusel ja mõlemad jalust vigased. Kui nad altari eest ära tulnud, siis nende jalad olla longates öelnud, peigmehel öelnud: "Kahetsen kaupa, kahetsen kaupa!" Pruudil: "Mis tehtud, see tehtud! Mis tehtud, see tehtud!"

ERA II 31, 382 (175) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Üks poiss leidnud jõe kaldalt sinise lõngakera, poiss võtnud kera ja pistnud püksitasku, ei ole peale seda enam jõe äärest ära saand. Kui jalaga astund, ikka nagu kistud vägise jõe poole. Siis poiss visand selle kera maha, ja kohe saand kergeste eemale minna jõe äärest. See olla näkk olnud, mida poiss pole tunnud.

ERA II 31, 382 (176) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Ühe jõe sees olnud väike saareke. Kutsar sõitnud hobuste ja tõllaga jõest mööda, saarekese peal näind ta hobuse varsa, ja hobused tõlla ees tahtnud vägise jõkke jooksta, et varsa juure jõuda. Kutsar saand asjast aru ja hüüdnud: näkk, näkk! Siis kadund see varss silmapilk ära ja kutsar saand edasi sõita.

ERA II 31, 382 (177) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Üks mees püüdnud jõest kalu ja leidnud ühe tölbi sabaga kala. Kui ta kalakotiga hakkand koju poole minema, siis olnud kott nii raske, et ei saa paigast äragi, ja kiskund ikka jõe poole tagasi. Mees olnud päris hädas. Siis kuulnud ühe hääle hüüdvad: "Viska tölpsaba maha." Mees visanud tölbi sabaga kala maha ja kohe saand kerge vaevaga koju.

ERA II 31, 382 (178) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kolm tüdrukud läind seltsis jõe ääre ja tahtnud üle jõe minna. Vesi olnud suur, ei tea kuidas üle saaks. Näind: ilus suur hobune sööb jõe kaldal. Öelnud: "Istume hobuse selga ja lähme nii läbi jõe." Kaks istund selga, kolmandale jäänd vähe ruumi, see öelnud: "Kus ma veel istun, ma istun taha näka nägarate peale." Saand ta seda öelnud, olnud hobune kadunud. Siis mõistnud tüdrukud, et see oli näkk olnud.

ERA II 31, 384 (192) < Märjamaa khk. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
/Ema ja tütar ketramas./Ema ja tütar ketranud seltsis. Ema ketrand kärmest, vokk teind noku-noku, noku-noku". Tütar olnud laisk ketrama, tema vokk teind "tutaki-tutaki".

ERA II 31, 437 (4) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Orus Tõnuri talu peremees kündnud põllul. Äkki jäend hobune seisma, peremees pand täie suuga kurja, and hobusele piitsa. Hobune tõmmand täie hooga ja kohe tulnud rahakatel maast välja, kuld- ja hõberahasi täis. Peremees saand korraga rikkaks meheks.

ERA II 31, 439/40 (9) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Orus Otiveski juures jões olla ette tulnud sagedasti uppumisi ja neid tulla veelgi ette. 1918. a. püüdsid Otiveski möldri poeg, Kotkas nimega, ja tema sõber üliõpilane Liivak õngedega jõest kalu, seal kuulsid nemad teinepool jõge pajupõesas raginad. Kalastajad arvasid, et seal keegi inimene käib. Hõikasid: Kes seal on? Vastust aga ei saadud. Teisel päeval uppunud mõlemad noored mehed selle pajupõesa kohta jõkke ära, kus nemad kuulsid eelmisel päeval raginad.

ERA II 31, 440 (10) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
80 a. tagasi näind Otiveski mölder Saks allpool jõe silda suurte rindega naisterahvast ennast pesema. Mölder võtnud ruttu püssi, pand hõbepreesi sisse ja lasknud selle naisterahva peale ja kohe kadunud naisterahvas vette, kus ise öelnud veel: ei soa sina ega sinu lapselapsed mind enam näha.

ERA II 31, 440 (11) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kose kihelkondas Harmi valdas Vanakubja talu taga jões olla üks sügavam koht, keda rahvas hüüab Hansu hauaks. Sellesse hauda uppuda sagedasti lapsi. Kord on üks noormees läind sellest hauast mööda ja näind seal ilusad naisterahvast ennast pesema. Noormees vilistand, mispeale naisterahvas on kriiskand nii valju häälega, et noormees maha kukkund ja ehmatusest haigeks jäend. ERA II 31, 479/80 (l) < Kuusalu khk. - A. Ploompuu < emalt (1931) Sisestas ja redigeeris USN, kontrollis Mare Kalda/nali/Kullapall. Linnas elanud kaks abielupaari kõrvuti ühes majas. Üks paar olnud lasteta, teisel aga olnud laps. Lasteta paar ohkinud sagedasti oma elu pärast: ajad vaesed, tööd vähe, kõik kallis; ei tea, mis saab! Öösel ei tulnud und, ehk küll vaikus valitses nende toas. Teiselt poolt seina aga kostnud elav jutukõmin ja naer, nagu polekski seal asja kõige maailma hädadega. "Mis rõõm neil seal ometi peaks olema?" Nõnda imetlenud lasteta paar omavahel ja kuulatanud sagedasti uudishimuga. Kord juhtunud mõlemad naised hoovis kokku. Esimene naine küsinud kohe: "Kuidas see tuleb, et teie nii mureta elate? Ega teilgi paremad päevad ole kui teistel." "Mis nüüd meil viga," vastanud teine naine, "meil kullapall põrandal!" Esimene naine jäänud mõtlema, pole teadnud enam midagi ütelda. Aga teisel päeval saanud jälle kokku. Siis lausunud: "Või teil siis kullapall põrandal!" Teine naine vastanud: "Jah, kui ei usu, tule vaata!" Mindud sinna. Kõneletud ühest ja teisest. Esimene naine oodanud ja piilunud ikka, missugusest nurgast nüüd see kullapall veereb. Aga ei midagi. Ainult laps mänginud põrandal.

ERA II 31, 483 (2) < Nõmme l. - Elmar Päss < Laasi, naisinformant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihlakal palju marju on, siis saavad vanatüdrukud sel aastal mehele. Samuti ennustab pihlaka marjarohkus head talve ja palju (paksu) lund.

ERA II 31, 503 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Avinurme inimesed (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Teie küsimuse peale 13. skp. nr. 851 teatan, et on tuntud Avinurmes haigus "ork", aga ainult nii palju, et ta äkiline haigus, nagu langetõbi on. Seda teadvad üksinda vanad inimesed - noored seda nime ei tea - ja sellepärast on arvata, et vahest langetõbe vanasti "orgi" nimega kutsuti, kuid see on arvamine. Igatahes võib ta ka rabanduse (äkiline seest haigeks jäämine) kohta tähendada. On ka olemas kõnekään, kui keski äkitselt haigeks jääb: "Tuli, nagu ork peale."

ERA II 31, 545/6 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Aleksander Soo, u. 60 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
22. jaanuaril s.a. saatsin Teile kaardi vastusena Teie kirja peale 13. jaanuarist s.a. nr. 851 "orga" ja "ööema" küsimuste asjas, millega umbkaudseid arvamisi avaldasin. Nüüd sain selgeid teateid, mida edasi saadan. Ork ehk külmtõbi on haigus (inimestel), mis külmetamisest lööb, vististi ikka äkitselt. Tundemärgid: ihu väriseb (lõdiseb), nagu külma käes oleval inimesel, vististi ka külmatunne (kindlalt ei või seda tõendada). Arstimist ei teata. Ei ole siis langetõve või sellesarnane haigus, nagu ennem kaardil arvamist avaldasin. Teate sain hiljuti Aleksander Soolt, ligi 60 aasta vanuselt mehelt Avinurmest Piilsi külast. Tema naiseisa, Virumaalt, Tudulinna vallast, olnud orga haiguses. Kuidas lahti sai, ei mälesta enam. Tähendan omalt poolt, et sõna ork, kui valjult öeldav, on omastavas käändes ikka orga (osastavas orka), mitte orgi, nagu kaardis rutuliselt kirjutasin ühes lauses, sest omastav k. orgi (osastav orki) tuleb sõnast ork (nimet. k.), mis pehmelt öeldav ja tähendab terava otsaga puud (või rauda). Seda ikka meeles pidada!

ERA II 31, 579/80 < Kaarma khk., Kuressaare l. - ? < emalt (koguja ja informant teadmata) (1931) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Libahundi lugusid jutustas ema mulle vanast Anni Riinust. Riinu naaber Peetri talu peremees tulnd õhta linnast koju. Laskend paari hobussi karjamaale, hunt murdand mõlemad natuke maad kodust eemal Sootänagu suus ää, hobuseks talusse jäänd tiine mära. Mees läind targa juure. Tark itlend: Kui Riin teitelt tuleb midagid saama, ää mette andke. Riin läind tuld saama, ajand niikaua peele, kut peremees itlend: Kurat oo võtand, Jumal oo jälle andand, mära tõi moole kaksigud varsad, neist ma kasvata uied obused jälle. Võta tuld ja poleta ennast ise ka ää. Riin olnd küla lastega seltsis lambas, käskind lapsed koju minna: Minge vaatage, mis emmed teitele kodu keetand oo. Lapsed tulnd tagasi, itlend: Vana Riin, sa oled meite talled ää murdand. Riin itlend: Pole ma neid murdand ühted, hunt murdas need ää. Riin olnd karjas, üks mullik pole teeste seas seisand. Riin itlend: Oda-oda, küll hunt tuleb siilub sind! Riin kadund teiste karjaste juurest ää - mulliga rööskimine kukkund metsas lahti. Tulnd teiste sega - kintsid olnd verised. Mõisaruua tahtand näha, ka(s) Riin ennast tõõste hundiks teeb. Kutsund Riinu mõisa. Riin luband ennast hundiks teha, kui tä kana saab, muidu äi saavat nahka seljast ää. Ruua luband kana, natuse aja pärast tulnd völgerdes toa akende ala. Ruua kiirgund: Ärejee, andke tälle kana, andke tääle kana! Antud kana. Riin laind lauta, natuse aja pärast Riin istund peretuas, laps süles. Ruua itlend: Ärejee - te annate lapse hundi süle! Riin itlend: Sa oled ise hunt. Karvapiirest (viirakannus) ja metsahundi lugudest, kuidas hambamihed need teiste loomade kallale panid, puudub mul seekord aeg. Katkujutte tean vähe. Kas oleks ka tarvis kohtade ja külade nimed ja oma isiku aadres?

ERA II 31, 693 (2) < Häädemeeste khk., Tahkuranna v., Võiste k. - Luise ¦oberg < Liisu Anson (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Tõnnivakk seisis toaotsal. Perenaine viis sinna igast asjast - ka kõiksugu karvu.

ERA II 42, 41 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < ? (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ää mine vii ääre, vaata näkk tõmmab sisse.

ERA II 42, 47/8 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu lugusid Soosaare vallast. Minu tädile olli unes kolm korda näedatud, et siäl, kus ta lapsepõlves karjas käis ja näkki tegi, siäl augu ääres oleva rahaauk. Tuleva vällä kaevata vanakuu neljaba õhtu, siis kui kuud ei ole. Enne kella kahteteistkümmet pidi kõik valmis olema. Kiigi piäle kolme inimese ei tohtind sellest tiada ja tädipoega ära sa võta ligi, sii on kaval miis ja võtab kõik ää. Unes olli kõik sedasi räägitud, et siäl on maa siis paekivide all karjaste ahju muudi auk ja siäl augus telliskivi muudi kast, tema on nõnna kahe või kolme telliskivi suurune. Tädi isi ei tulnd ja kirjutas minu emäle, et võtku temä kaks miist ja mingu kaevaku vällä. Minu emä võttis just vastuoksa mehed kui emä käskis, et kust neid mehi ikki võtta ja et tädipoeg tuleb isegi juure. Tema elas siäl rahaaugu lähedäl ja oleks kaevamist ikkigi näind. Pühäbä käisid seda kohta vaatamas ja toond suure kadaka, et seda pärast augu kohta istutada, et siis kiigi aru ei saaks, et siäl kaevatud on. Neljaba võttis siis Manglut, Jaaku ja Ansu jättis võtmata. Kõik olligi sedasi olnd kui olli näedatud. Mangul oli leidnd sedamuudi asja, aga pimedas põle teesed aru saand, kas olli kast. Tädipoeg olli ütlend, et lähme nüüd minema, mõni ehk nägi juba meid ja tuleb vaatama. Ma ommiku tulen ja vaatan, mis asi sii on ja aan augu kinni. Teene õhta pidi emä minema teese tädipoea puule ja tema pidi siis kasti kah sinna tuuma. Teene õhta emä läkski teese tädipoea puule ja tema tulnd kah ja ütlend, et mudu telliskivi olli.

ERA II 42, 57 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näki tegemine. Üks mängija olli kuskil augus või lohus. Teesed mängijad kõnnivad või joosevad ümmer augu, nii kaugel, et augusolija "näkk" neid vaevalt ulatab kinni võtma. Kui näkk saab mõne mängija auku tõmmata, saab see näkiks ja endine näkk läheb muude mängijate ulka.

ERA II 42, 83 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lendva ehk äkiline ädä ~ Lendva lõi läbi ~ rabandus. Nimeteti nii igat äkilist surmavat haigust. Eriti loomadel. Loom rabeleb valude käes maas. Arstimisviise: a) olli rabandusekivi, mis saadi nõialt, rabanduse korral kuumutadi kivi ja pandi vette ja aurutadi selle auruga haiget, b) anti viina ja ühtlasi tark tegi pudeliga looma pea ümber liigutusi ja ringisi.

ERA II 42, 83 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja - valud liigendeis ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. Arstimisviise: joodi keedist, mis keedeti ühest niisketes kohtades kasvava siniste õitega taimest. Taim korjati õitsemise ajal, kuivatadi ja tarbekorral keedeti.

ERA II 42, 85 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puru silmas. Kui puru silmas olli, siis panti silma rukkitera või vähikivi (vähi silm?), et sii tuub puru vällä.

ERA II 42, 85 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Päivitamise vastu aitab: a) enne jüripäeva tuleb kolm korda sülitada sipelga pessä; b) enne jüripäeva mahlaga silmi (nägu) pesta.

ERA II 42, 85 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedretähed. Tedretähtedest hoidumiseks ja nende kaotamiseks tuleb: a) kaerahagudelle langend kastega pesemine; b) tedre munadelle valatud veega pesemine.

ERA II 42, 85 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eestnurga k. - Otto Ibius < Krõõt Bergmann, u. 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ohates. Tuule mõjul tekkind huulte lõhkemine. Tuleb piäle panna ohatserohu (huulhein) lehti, nii et ohates saaks lehel oleva kleepiva vedelikuga.

ERA II 42, 87 (10) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maa-alused ~ maalised - sammaspoolikut välimuselt meeletuletav kangesti sügelev nahahaigus. Maalised hakkavad maa piäl istumisest või lamamisest sellele, kelle vereline (näit. valgevereline, mustavereline jne.) inimene kunagi on sellele kohale maetud ja kelle vaim asub nüüd sellel kohal maa all.

ERA II 42, 87 (10a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maaliste ravitsemiseks: 1) võeti kassirataste (maajalg - Glechoma hederaceae) lehti ja hõeruti nendega maalisi; 2) kaabiti vanahõbedat sellele kohale maa piale, kust arvati haigus oleva saadud.

ERA II 42, 87 (10b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maalised tekkivad sellel kohal maa pial istudes, kus kohal maa hingab.

ERA II 42, 89 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepa lehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.

ERA II 42, 89 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Naarits. Naarits nimetadi paistetust, mis olli ihukarva ja ovaalse kujuline. Arstimiseks suitsutadi seda paistetust kuivatud naaritsa suetsuga.

ERA II 42, 91 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kakestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. akkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.

ERA II 42, 93 (28) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase ja sinise viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villi rohtu". Viina ei tohi anda.

ERA II 42, 93 (28a) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Anna Agu (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ravitsedasse mingi kraavides kasvava taime piäle sidumisega.

ERA II 42, 93 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN
Mädanik ehk ummesaige. Ummesaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummesaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

ERA II 42, 93 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas on konnasilma muudi kasvaja nahal. Arstimiseks pannasse piale võimänna (põllul kasvav üheaastane taim, sarikõieline) piima.

ERA II 42, 95 (33) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Kai Rebane (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja arstimine. Tuleb leotada rabatubaka veega.

ERA II 42, 97 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti katk tulnd luumade näol ja kõnelend isi inimesekeeli ja siis aedand sii, kui talle ästi vastatud. Ühes talus pererahvas söönd parajasti kartulilipsusi rasvakastega. Katk tulnd kitse näol siikord ukse piäle ja ütlend: "Ime, ime, tuld süüässe ja tõrva juuasse." Peremiis vastand: "Ime, ime, kits keeli kõneleb." Katk saand sellest nagu häbi ja läind ää. Selles talus ei oleva siis kedagi aiges jäänd.

ERA II 42, 99 (14) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < vanarahva tarkuse järele (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui pihlakatel on marjakobarad ladvas, siis tuleb sel aastal vihmane sügis; kui alumistel okstel, siis on suve esimene puul vihmane.

ERA II 42, 107 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Vana-aasta õhta tuudi õled sisse. Toojal olli tihti selläs pahempidi kasukas ja ukse taga koputades küsis ta: "Laske sisse Nääri Jaaku." Õlgedel mängiti ja hullati. Kui õled ästi ärä sasiti, siis kasvas uuel aastal rukki pöörisesse.

ERA II 42, 131 (33) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. - Otto Ibius < rahvasuust (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk = veehaldjas, kes esineb vees inimese kujul (inimese peegelpilt vees), lastehirmutis vees, kes püüab tõmmata vette eriti lapsi.

ERA II 42, 133 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Nääri Jaak. See mees, kes tõi nääripäevaks õled tuppa.

ERA II 42, 147 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Päivituse ärahoidmine. (1) Pesti ennejüripäevase konnakudega nägu. (2) Kui peale jüripäeva kaevus veel jääd oli, pesti sellega nägu. (3) Kui mahl jooksma pandi, pesti kohe esimiste tilkadega nägu.

ERA II 42, 151 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Põletamise jaoks raiutagu okaspuid ükskõik mis kuu teisel veerandil.

ERA II 42, 151 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Lehtpuid raiutagu vanal kuul, kõige parem, viimase veerandi kolmandal päeval.

ERA II 42, 151 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Hagu raiutagu noorel kuul, kui tahet., et noor võsa ruttu asemele kasvab.

ERA II 42, 160 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululaupäeva õhtul sõdeti kiriku, tagasi tulles toodi heinad tuppa, jõulupuud ei olnud.

ERA II 42, 160/1 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululauba öösel pühiti toad, pühkmeid viidi välja viljakülimitu alla, nüüd istus keegi peale kuulama. Kust (kus kohalt -st) oli kuulda kellahelinat, sealtpoolt saab pulme, kui aga kolin ja tagumine - saab säältkandist matuseid.

ERA II 42, 161 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja lihavõtteks kõlkad.

ERA II 42, 162 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mets mühiseb, siis tuleb sadu.

ERA II 42, 167 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Elu algusest kuni lõpuni. Lapsele esimest korda särki selga pannes, ei aeta pahemat kätt enne käisesse, saavat pahema käeline.

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui taheti, et lapsest kasvaks kokkuhoidlik inimene siis viidi lapse- ja riietepesu vesi sõnnikusse (koht pole tähtis) alati ühele kohale.

ERA II 42, 167 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Enne ristimist ei jäeta last üksi vaid pannasse talle raamat ligi, sest muidu viivad pahad vaemud või vanapagan lapse ära (või lapse mõistuse ära).

ERA II 42, 167 (4-5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Ristimise ajal (kirikus ristiti vanasti) lugesid lapsevanemad raamatut, siis saavat tark inimene. Loetavat kohta ei otsita vaid lüüakse raamat järsku lahti ja loetakse kust aga juhtub. Kirikus pisteti lapsele ka raha peosse, saavat rahakoguja.

ERA II 42, 167 (6) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui last esimest korda kiriku viidi, oldi välja tulles viimased. Väljas löödi lapse jalgega kolm korda vastu kirikumüüri, ise öeldes: Lapse nutt kirikku! Siis ei nutvat laps enam.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]