[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 2, 805 (7) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Soeks nõiut inimene".

ERA II 2, 833 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao latse'. Hülge taolised loomad meres, inimese pääle sarnase pääga. Hüüavad ikka: "Varuuh, varuuh!" Vannuvad sellega vaaraot, kes neid hukatusse viind. Nimelt on need egiptlased, kes Punasmeres Moosese rahvast taga ajades hukkusid.

ERA II 2, 877 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Võrgutaja. "Inimesel käinü' vari iin, viinu sinnasamma paika, kost tullugi. Üts miis tullu' palvemajast, vari nakanu' iin käimä. Ilm lännu' segätses. Kui vastselt märkämä nakanu', ollu' palvemaja man tagasi."

ERA II 3, 18/20 (4) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugu uni Pati-Karukülas. Kui ma alles laps olin, nägin und kord sügisesel ööl. Tuli sisse must lühike mees, musta lühikese pihtkasukaga, rihm pääl, pikad juuksed, karvane müts pääs. Mina magasin sängis oma isa taga voodis ja must mees tõmbas mind ennem pääst. Kui mina aga seda tähele ei pannud, tõmbas parema jala varbast. Siis hakkas minuga rääkima. Käskis mul üle õueaia minna, kus sauna juures väike lepapõõsas oli, mille kõrval lõhkine kivi lamab. Selle kivi juures ütles ta olevat maas rahahunniku ja tule. Juures valvata sääl must kõverate sarvedega oinas. Oinas vaadata küll kurjalt mulle otsa, aga teda ei tulla karta, vaid kõik raha kokku koguda. Oina vastu kaitseks käskis ta mul võtta sauna kõrval asuvast suuremast lepapõõsast väljaulatuva oksa, see ära laasida, kut lõppu siiski väike lehetutt jätta. Seda karta oinas. Mina ei tõusnud aga sugugi kohe üles ja ei läinud raha tooma, nagu kästud, vaid uinusin uuesti magama. Kohe tuli aga sama must uuesti sisse ja ütles: "Kui sa nüüd ka ei kuula, siis kolmat korda ma enam ei tule ja raha kaob ära." Must mees läks välja. Mina tõusin aga ülesse ja ütlesin isale, et ma niisugust und näinud ja mulle nii õpetatud. Isa ütles mulle: "Mis sa, rumal laps, seda usud, kus see raha talisel vihmasel ööl põleb? Ära mine sarnasel ööl sugugi välja." Mina jäingi tuppa sel ööl, kahetsen aga väga, et ma ei läinud.

ERA II 3, 20 (5) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. < Otto Kartau, jutustaja isa (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Voltveti-Vanamõisa liivaaugus. Minu isa elas kolmekümne aasta vanuses Voltveti-Vanamõisas. Ühel suveööl juhatatud talle unes: "Mine Vanamõisa kruusaauku. Sääl kasvab noor kask. Selle kase all on raha maas. Raha valvab suur must koer. See koer ei tee sulle aga midagi. Korja kõik raha maast kokku ja tule tulema, aga ära tagasi vaata." Minu isa ei ole esimesest korrast kuulda võtnud, siis tulnud sama õpetaja (missugune see isik välja näinud, kes seda õpetanud, seda isa ei mäletanud) veel kaks korda tagasi, seletades talle ja käskides teda samuti. Isa ei ole aga ennem minna julenud kui hommikul valgega, aga ei ole enam olnud sääl ei raha ega selle valvajat musta koera kase juures.

ERA II 3, 21 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Suitsu rahaauk. Voltveti Suitsu talu maa sees, sääl kohal kus nelja tee harud kokku jooksevad, olnud vanast männikus männa juure all rahakatel. Ühele mehele juhatatud öösel kätte rahaauk ja kästud kohe säält raha ära tuua. Mees pole aga öösel kohe läinud, vaid järgmisel päeval, leidnud aga säält kohalt paljalt kaks kopikat. Rahakatel olnud kadunud nagu tina tuhka.

ERA II 3, 21/2 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Jäärjas. Kord jäänud keegi Jäärja mees kirikus tukkuma. Unes öeldud talle, et ühes kohas maapinnas olla raha peidetud ja kästud teda säält kohe see raha ära tuua. Mees läinudki kohe ja kaevanud säält kohalt, kust tal kästud kaevata. Mees kaevanud tüki aega ja juba olnud rahakatla sang tal käes. Kaks saksa läinud aga teed mööda. Mees vaadanud üle õla tagasi, näinud neid. Ise mõelnud, et küll siis tõmban katla päris välja. Kui saksad aga mööda olnud, vajunud ka rahakatel tagasi maa alla. Nii jäi mees selle tõttu, et saksu kartis, rahast ilma.

ERA II 3, 22/3 (3) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Abja mees rikkaks sai. Abja Ruuli (Ruusi? Jutustaja ei mäleta enam õieti ta nime) talu peremehele öeldud kord unes, et Tartu linnas Emajõe kaldas olla kolm vaati raha. Mees mõelnud selle asja üle järele ja võtnudki viimaks nõuks Tartusse minna. Jõudnud Tartusse. Kõndinud esimese päeva täiesti ilmaasjata linnas ringi; ei ole mingit märku saanud sest kohast, kuhu vaadid rahaga jõekaldasse võiks peidetud olla. Kõndinud linnas ka teise päeva - ikka asjata. Kolmandal päeval tulnud talle üks mees vastu, see küsinud: "Miks sa hulgud siin linnas nii ringi? Kas sa siit midagi otsid?" Abja mees vastanud: "Kui ma õigesti ära ütlen, siis juhatati mulle, et siin Tartus olla Emajõe kaldasse kolm rahavaati ära peidetud." - "Ära usu sarnaseid juhatusi," vastanud Tartu mees, "mulle juhatati ka kord unes, et Abjas Ruuli talus olla üks sepikoda ja sääl olla alasi alla ka kolm pütti raha maetud. Esimene pütt olla täis vask-, teine hõbe-, kolmas kuldraha." Abjakas saanud aru, et see raha just tema oma koju maetud, pole enam sõnagi lausunud, vaid keeranud jalapäält ümber ja rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta ja hakanud alasi alla auku kaevama. Varsti ilmunud esimene vaat nähtavale. See olnud vaskraha täis. Ka kaks teist vaati olnud järjestiku all. Ühes neist olnud vask, teises kuldraha. Nii sai abjakas rikkaks.

ERA II 3, 23/4 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahavaim Kilingi Mõimessaarel. Oli vana Sõõla Kai ja tal oli vend. Vennale näidatud unes, - nii rääkis vana Sõõla Kai ja kui tema valetab, valetan mina ka, - et Kilingi Mõimessaare talu karjamaal suure kase all olla rahavann peidetud. Kästud Sõõla Kaie vennal see säält ära tuua. Kui ta aga vanni välja kaevab, siis ei tohi ta mingisuguseid hääli karta, ükskõik missuguseid ka ei tehtaks. Läinudki mees ühel ööl kaevama. Kui tal juba vanni sang pihus olnud, hakanud aga müristama ja välku lööma. Mees kartma ja pistnud plagama. Rahavann vajunud kilinaga-kolinaga maa alla ja mees, sellepärast et kartis, rahast jälle ilma.

ERA II 3, 24 (5) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Karumülla rahaauk Voltveti Karumülla talul oli suures metsas vanasti paosaun, kuhu inimesed sõja ajal sõjaväe eest pakku läksid. Sääl oli ka paosauna juures kaev olnud. No hääke küll. Minu vend elas Karumüllal. Noja Juhanille (nii venna nimi) öeldud kord unes: "Mine vaata, sääl paosauna kaevu juurest kolmkümmend sammu eemal asub maa sees rahaauk. Mine kohe nüüd öösel ja kaeva raha säält välja." Juhan aga ei ole julenud minna ja raha on veel praegugi sääl augus.

ERA II 3, 24/5 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti koka rahakünd. Voltveti kokal oli talu põllus suur kiviahervare. Korra künnud sääl taluperemees põldu. Ümber kiviahervarre (rahvas räägib Voltvetis ahervars) olnud tükk põldu sööti jäetud. Peremees mõelnud, et künnan siit õige põllule juure. Lasknudki adra sinna söödisse. Kohe aga, kui adranina maad puudutanud, hakanud kõlinal raha vakku jooksma. Mees viinud säält raha koju, pannud mitu nõud täis. Pärast surnud mehel kolm last ühtejärgi ära. Vanakuri, kes ka selle raha sinna vakku pannud, võtnud need lapsed ära.

ERA II 3, 25 (7) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas talupoiss rahast ilma jäi. Voltveti Lauril teenis kord vaene poiss. Kord öeldi talle unes: "Mine vaata, põllul on kiviahervars, sääl on raha peidetud. Enne loe issameie ära ja pese suu puhtaks. Kellegile ära ütle, et sulle nii juhatatud." Poiss tõusnudki varahommikul üles. Pesenud suu, lugenud issameie ja läinud rahaaugule minema. Lävel õde vastu. "Kuhu lähed nii vara hommikul?" küsib. "Metsa lähen, näe rahaauk juhatati metsas kivivare juures." Läks kivivarele, leidis kaks kopikat. Raha aga kadunud kui tina tuhka, sest poiss ütles ju õele.

ERA II 3, 32 (1) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Miina Sauga, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Lõmsi suure kase all. Kilingi Lõmsi talu maa pääl olnud vanal suure kase alla, mis nüüd maha murdunud, raha maetud. Ühele Talli valla mehele õpetatud unes see rahaauk kätte. Mees sõitnudki järgmisel päeval hobusega rahaaugule. Enne kui ta kohale jõudis, hakkas kangesti müristama ja välku lööma. Iseäranis tihedasti sähvinud välgud tema ja ta hobuse ümber. Mees hakanud hirmsasti kartma ja pööranud tagasi. Ka teistele inimestele on unes näidatud, et sääl kase all rahaauk olla.

ERA II 3, 37 (1) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra läinud kaks teotüdrukut teole. Saanud ühe talu kopli kohta, kus hobune varsaga söönud. Teine tüdruk öelnud teisele: "Ma olen õige väsinud, heidame magama." Heitnudki mõlemad magama. Teisel tüdrukul pole uni tulnud. Teinud siiski, nagu magaks ta. Näinud: tüki aja pärast tõusnud teine tüdruk tema kõrvalt maast üles, läinud kopli ja söönud terveni hobuse varsa koplist ära.

ERA II 3, 38 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühes talus olnud perel alati värsket liha süüa. Peres teeninud sulane, keda hakanud huvitama asiolu, kuidas siis värsket liha saab, kui loomi ei tapetagi talus. Kord olnud sulane üksinda toas. Näinud: väljast tulnud perenaine ja visanud murtud kirju koera tuppa põrandale prantsti.

ERA II 3, 38/9 (4) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra nõidunud keegi nõid ühe kaupmehe soendiks. Kaupmees vedelenud mitu aastat soendina metsi mööda ümber nagu õige susi kunagi. Korra lõiganud üks puulõikaja metsas puid. Näinud söögiajal tule ääres leiba võttes, kuidas tuleb metsast välja hunt. Tuleb metsast välja ja tuleb otse tema juure tule äärde. Mees võtab kirve, tahab sellega hundile lüüa. Kohe hunt paljastab hambad - tahab mehele kallale karata. Kui mees kirve jälle käest lahti laskis, jättis hunt ka kallalekargamise katse, kuid ära ei läinud. Mees tõstis uuesti kirve, jälle hunt paljastab hambad - tahab kallale karata. Mees istus siis uuesti maha, võttis leiva, lõikas tüki, pistis noa otsa, ulatas üle tule soendile. Soend krapsas noa ühes leivatükiga mehe käest ja jooksis metsa. Nii jäigi. Mees oli ikka oma noast ilma. Elas nii mitu aastat, oli juba unustanud, kuidas hunt ta noa ära tõmbas. Läks kord aga linna. Vaatab ringi, näeb poeaknal oma vana noatuutsi, sedasama just, mille hunt ära tõmbas tal käest. Läheb poodi sisse, küsib kaupmehelt, kuidas tema nuga olla siia poeaknale sattunud. Kaupmees seletab, et tema olla soendiks nõiutud ja et mees tema sellest leivatüki andmisega päästnud. Tasuks annab mehele kamalutäie raha.

ERA II 3, 41 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Peet Saar, s. 1854 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil mäes olnud rahaauk. Sääl olnud pada raha täis, paja sangadest olnud palk läbi ja pada rippunud kuristiku kohal. Ühele mehele juhatatud unes see rahaauk kätte ja kästud viia sinna mäe juure kana kahe pojaga, mille vastu talle antavat see raha. Mees otsiski ühe kana kahe pojaga ja läks ühel ööl mäe juure. Sääl vastati talle, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega. Rahakatel vajus kilinaga-kolinaga maa alla.

ERA II 3, 45/6 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Johan Sepp, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristikülas (Pati) Mardijaagu talus olnud vana võllaauk. Kallaste Aadu aga tahtnud omale jahiõnne saada. Ta käis kolmetee harul kadeva neljapäeva õhtul. Esimesel õhtul käinud ära, polnud midagi saanud. Teisel õhtul pole ka midagi olnud. Kolmanda neljapäeva õhtul aga tulnud lähemale Aadule kihin-kahin. Tulnud suur heinasaad. Väike koer olnud kaasas. See olnud Vanasarvik ise. Küsib mehelt, mida see soovida. Mees seletab ära, et tema tahab sedaviisi jahiõnne saada. No, Vanapagan on ka sellega nõus. Annab talle kaasasoleva koera, ise ütleb: "Kui sa selle koeraga kusagile jahile lähed, on sul alati hää jahiõnn. Iga looma, keda lased, surmad siis, ja läheb muidu igapidi hästi. Tasuks aga tulen kahe aasta pärast su pojale järele". Mees on tingimustega nõus. Annab siis Vanakuri mehele koera, kes temaga alati jahil kaasas käib. Sestpääle ka mehel imehää jahiõnn. Kui aga metsa läheb, laseb kümnete kaupa küll kitsi, põtru ja muid loomi. Kahe aasta pärast aga kuulnud ukse taga kord öösel suurt mürinat. Saanud aru, et nüüd Vanapagan poja järele tulnud. Nüüd hää nõu kallis, kuidas poega päästa. Viib aga karjapoisi sinna sängi, kus tal poeg magas, poja viis jälle sinna, kus karjapoiss magas. Vanapagan tuli sisse ja viis karjapoisi ära. Sõitis tõllas minema ühes karjapoisiga. Läinud ühes poisiga Mardijaagu võllaaugu äärde ja tahtnud seda auku visata. Poiss hakanud tagurpidi issameiet lugema. See aidanud. Vanapagan jätnud mõtte, et poissi auku heita, ainult muljunud ja pigistanud poissi. Pärast olnud poiss sinine kogu kehast hirmsa muljumise tagajärjel. Päikesetõusul jätnud Vanapagan poisi samasse augu äärele maha. Poiss tulnud säält koju, rääkinud ka teistele, kuidas Vanapagan teda piinanud.

ERA II 3, 53 (1) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaiksaare Vangul (metsavahi koht) oli aianurgas Tõnise vakk. Sinna viidi alati esimesest uudseviljast paar pääd pärast peksmist, enne ei aetud teri üldse kottigi, kui ohver Tõnise vakka ära antud. Kui siga tapetud, siis viidi seasaba Tõnise vakka.

ERA II 3, 58 (10) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Vanasti kuivatanud vanapaganad karjamaal raha. Naine käinud karjas ja näinud: maas auk, augus rahakatel. Naine rahakatelt august välja tirima. Tõmbab ja tõmbab sangast. Äkki näinud: hunt karjas lamba kallal. Naine karjunud: "Hurjuu hunti!" Rahakatel kohe selle kisa pääle kilinal-kolinal vajunud maa alla. Pärast naine vaatas: ei olnud kedagi hunti lambakarjas. Vanapagan ise oli rahakatla juurest viivukeseks ära läinud ja nüüd lummutas silma naisel, et see karjuma hakkaks, mille tõttu rahapada jälle maa alla vajuks. Rahakatla sang jäänud naisele pihku.

ERA II 3, 60/1 (14) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne jaanipäeva otsiti metsast noori pihlakaid, millel ladvas ristoksad. See ristoksadega pihlaka latv raiuti maha, toodi koju ja löödi lauda ukse kohale üles, kus ta pidi aitama selle vastu, et ei saaks kurja silmaga loomi ära kaeda.

ERA II 3, 72/3 (7) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Kadri Sutt, s. 1874 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Vooritee ääres. Vanasti, kui alles hobustega vooris käidi, teinud kord vooritee ääres keegi mees tuld. Keegi vanamees läinud küsinud piibule tuld. Tuletegija annudki talle tulesöe. Vaadanud mees pärast, olnud hõberaha piibu peal. Pärast kui nad vooriga tagasi tulnud, läinud sama vanamees tagasi tuld otsima teeäärse tuletegija juure, kes sääl kohal ikka veel tuld teinud. Võtnud ise söe, see muutunud hõberahaks. Visanud talle siis tuletegija kühvliga süsa sülle. Esmalt vanamees kartnud natuke. Pole aga söed kedagi kõrvetanud, olnud kõik hõberahad. Nii sai vanamees vooriteel rikkaks.

ERA II 3, 100/1 (10) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tilpamine. Kui maalised selga tulevad, siis minnakse arsti juure. Maalised on kärnad ja muud nahahaigused, nad on maast saadud. Maal on viha, ja kui inimene midagi teeb, maa seda aga ei salli, siis tuleb inimesele haigus selga. Nii võis maad pahandada tule ääres suud pesedes, rannas, ojas ja mujal end pesedes või jälle vandudes. Maaliste arsti kutsutakse tilpajaks. Tilpaja ütleb, kust haigus on tulnud. Arstimiseks puhub soola haigele kohale peale. Kaabib ka veel soolale hõbedat peale. Soola käseb sinna kohale maha visata, kust haigus saadud.

ERA II 3, 101 (12) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal äkiline haigus tuleb ja ta sellesse ära sureb, siis öeldakse, et lendaja lõi looma läbi. Ka rabanduseks kutsutakse seda haigust. Rabanduse vastu rohtu otsima minnakse jälle tilpaja juure. Tilpaja paneb vett pudelisse, puhub sinna pääle, seda antakse haigele loomale sisse, mille mõjul see peab terveks saama. Ka soola puhub ta haigele loomale peale. Samuti kaabib hõbedat.

ERA II 3, 101/2 (13) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halliste kiriku juures olnud nõid seda ehitamas. See nõid võtnud kolm pihlaka pulka, teinud otsad teravaks, puhunud pääle ja pihlakased pulgad lennanud raia (remmelga) sisse. Raiad kasvavat praegu Halliste kiriku juures.

ERA II 3, 102 (14) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loom lendajast (lendvast) läbi lastud on ja lõpeb, siis võetakse loomal süda ja kops välja. Neile topitakse 9 tahilist nõela sisse ja pannakse siis, kui tuli ahjus, ahjusuu kohta palava kätte. Inimesel, kes lendaja saatnud on, peab olema siis samane valu, kui kopsul tule kohal. Kui keegi siis talusse tuleb, kui kopsu ja südant niiviisi piinatakse, siis on see lendaja saatja ise. Sellele ei tohi midagi asja ega juua anda, muidu võtab see asi, mis talle antud, selle valu, mis kopsu kuumutamisel tekkinud, tagasi.

ERA II 3, 104 (18) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldakse Patis (Mõisakülas), et põhi põõnab. Nii öeldakse üldse Saarde ja Halliste kihelkonnis.

ERA II 3, 113/4 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soends on sarnane hunt, kellele koerad pääle ei lähe. Tema on inimesest hundiks muudetud või ise ennast muutnud. Kui jutustaja alles väike karjapoiss olnud, siis käinud ka hundid alati karja juures. Koerad haukunud alati hundi pääle, kui nad aga teda silmanud. Kord tulnud aga üks hunt karja. Kõndis loomade vahe justkui oma koer. Küll jalutas loomade ja lammaste vahel. Ei kartnud teda elajad ega ka lambad. Ka koerad näisid teda mitte nägevat. Kõndis soends nii ära tüki aega loomade seas, läks siis metsa tagasi, ilma et oleks puutunud ühtki looma.

ERA II 3, 114/6 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra olnud keegi mees metsas. Hunt tulnud talle juure, suu tilkunud kangesti vett. Mehel, kes parajasti söönud, hakanud hundist hale. Saanud aru, et see näljas olnud. Tahtnud talle ka leiba anda. Mõelnud ise, et kui hundile käega annab, siis see käest kinni võtab. Annudki siis hundile leivatüki tuutsi otsas. Hunt haaranud leiva ühes tuutsiga, ise jooksnud metsa. Nii jäigi mees oma tuutsist ilma. Sellest juhtumusest olnud juba mitu aastat möödunud, ka mees olnud juba oma tuutsi ja leivatüki, mille ta hundile andnud, unustanud. Läinud kord aga mõisa. Olnud sääl saksa toas näinud äkki, et tema tuuts sääl saksa laua pääl. Vaadanud teravasti, et kas ikka on seesama, mille hunt metsa viis. Ongi sama! Saks viimaks küsima: "Mees, miks sa vahid nii teravasti tuutsile?" Mees vastab: "Vaatan, vaatan, see on minu vana tuuts, andsin teisega kord hundile leiba, hunt viis tuutsi metsa, kuid nüüd näen, tuuts siin!" Saks vasta: "Ah sina oledki see mees, kes mulle seekord leiba andis. Mina olin siis soendiks muudetud, ja kui mulle mõni inimene tüki leiba oleks annud, oleksin jälle tagasi inimeseks saanud. Sina päästsid mu niiviisi." Andiski saks mehele suure summa raha tasuks enese päästmise eest.

ERA II 3, 158 (58) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Punase roosi rohuks on musta oina munakoti villad, mida sinna pääle põletatakse. Samuti põletatakse sinna kanepi takke ehk lüüakse taelast tuld.

ERA II 3, 159 (61) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vastsündinud laps silmi pööritas, siis tuli võtta kolm kahetsekõlla (annekollad? suurekollad?) õit ja 3 karva koera munakotilt. Need tulid 9 söe pääl ära põletada. Selle kohal hoiti last ja tuhk söödeti pärast lapsele sisse. Seda toimetati enne ristimist. Silmade pööritamine pidi selle tagajärjel ära jääma.

ERA II 3, 164 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Ann Remmel, s. 1848 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsele pannakse pääle sündimist rangid kaela, siis saab hobuseõnn tal hää.

ERA II 3, 171 (1) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karja väljalaskmise sõnad. Kirju kari keskel. Jeesus käib karja eel, Maarja karja järel, mina ise teen aeda karja ümber. Kui kõrge? Nagu maast taeva. Kui tihe? Nagu jõhvi sõel. Kui lai? Nagu kirve laba. Põõsataguse süda metsas nii pehme kui peokinnas, põesataguse hammas nii pehme kui neitsi nisaots. Amen.

ERA II 3, 171 (2) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiste haiguse vastu. Kuu ning päike on nii selge kui teemandi kivi. Aadam ja Eeva. Aamen. Maarja otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui Mere oja. Jumala see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen! Need sõnad tulevad kolm korda üle lugeda. Viimaste sõnade ütlemise ajal tehakse iga kord vasaku käe nimetissõrmega loomale sisseantava leiva pääle kolm risti ja loetakse Issameie ühe hingetõmbusega läbi.

ERA II 3, 174 (9) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbilaskmise vasto. Ärga ülles, ärga ülles, anna lubba, tugevasti saa elavaks Aamen + + +

ERA II 3, 174/5 (10) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbiajamise vasto. Aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Issa-meie, kes Sa olled taevas ja n.e.t.s. Aamen. Kolm korda üle lugeda need sõnad.

ERA II 3, 177/8 (18) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatsesanad. Jeesus kerriku minust! Ilusilda ailusilda. Ma oli musta motosilda, murri maha rutailida, Suust soovimata. Luu pani luu asemele, Soone pani soone asemele, Vere pani vere asemele. Luu siis luuga lupsateles, Jalgmise jaksateles, Vintin-vänten kolm korda.

ERA II 3, 185 (39) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatuse sönad. Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemad mägesid mööda suures orgus ja puie vilus ja tema hobose jalg nikatas. Luu luusse, leha lehse, liige liikme asemelle. Jumala nimega aamen. Need sõnad peab üheksal korral lugema ja iga kolme korra lugemise järel peab loomal ehk inimesele midagi sisse andma, kuhu peäle igal korral Issameie ühe hinge tõmmamisega ära loetakse.

ERA II 3, 185 (40) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hobose hire aitamise sönat. Sinu sönadega Jumala, see Isa ja Jumala see Poja, Jumala see püha vaim. Nende sönadega kuningas Jeesus Kristus läks Jeruusalemmast Petlema. Üheksa korda seäl, üheksa korda seäl oled olnud, las jähja valgel või mustal või mõnel muule teisele hired.

ERA II 3, 186 (41) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Leesas) sönad, mis hobusel on. Tospalva vaja ehk tarvis ära kutsu, ja siis kolm korda ümber käia ja võtta kura kõrva ja ütelda kolm penikoormat edasi (juhtses juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) võtta tagasi korda üheksa penikoormad tagasi (juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) käi vastopäeva, 3. korda võtta kura kõrva käi ümber ja ütelda 3 korda 9. penikoormat edasi. 3. korda. 9. tagasi keik, kes elavad, kes (gurso) aamen - need sönad kolm korda üle lugeda - hobone terve.

ERA II 3, 186 (42) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabatuse sõnad, mis hobosel on. Sina Issand, sa arstija, terveks tegija, aita mind, sel tunnis siis vaja meeles hoida seda hobuse karva ja ütelda: 3 korda 9 penikoormad sinna, 3 korda 9 (juhezes) penikoormad tänna, kes terve, las ära lõppeda. Aamen. Need sõnad kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 187 (43) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabantuse sõnad. Tarvis teädä, mis karva hobone on ja siis ütelda 3 korda 9 penikoormad edasi. 3 korda 9 penikoormad tagasi talla, sureb ära, kärvab. Aamen. Kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 189/90 (48) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulesõnad. Meie Issan Jeesus läks aeda ja võttis oma higi ja verd ja astus tule ette: Las sahja sinu sõna järel Jumala see Isa, Jumala poja ja Jumala see püha vaimo nimel, aamen. Võta üks tükikene kuiva leiba ja üks klaasitäis punast viina, vala selle N. N. tema eest (kolera) valatud ja oma tõbe aiab vere ema häda keige häda perra, au sisse, sõna sisse. Jumala see Isa ja Jumala see poja ja Jumala see püha vaimu nimel xxx aamen. Need sõnad 3 korda üle lugeda.

ERA II 3, 190 (49) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulekahju vastu. Jumal hoidko tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku. 9. lihekülje peal, muist eksituse läbi.

ERA II 3, 191 (51) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teised ussisõnad: Kessi sundis sündimaie, pahast vaimust valetud, Käharpeä kivialune, Käharpea künga-alune, Konnadega kohut mõistma, Maakarva, mütikarva, pajukarva, patikarva. Rohukarva, roostekarva. sookarva, savikarva Hele heina karvaline, Valge vase karvaline, Soo sammalte segaja, Läbi põõsaste pugeja. Vingerpuu kere, Vingerpuu kere, Vingerpuu kere.

ERA II 3, 192 (54) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Need on need sõnad, sõnad, kellega saab lapse naba ja kubed ja s/oo/jahaigust ja hambavalu arstitud. Serviti paigal - katus kõikumada, kaksiti peäl - raha, vara liikumada, peatoidus pudomada. Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see püha vaimu nimel. Aamen. Käi kolm korda ümber tule ja loe kolm korda neid sõnu.

ERA II 3, 193/6 (1) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarde kiriku ehitamise ajal käinud ühe Saarde kirikuvalla talu karjapoisid alati lõunavahedel Saarde kiriku ehituse juures pealt vaatamas. Korra näinud poisid päält, kuidas ehitusmeister lendva postist läbi lasknud. Töölised alustanud parajasti pääle lõunasöögi tööd. Ehitusmeister tulnud sinna. Näinud, kaugelt sõitnud see mõisnik, kes töö oli välja annud ehitusmeistrile. Praganud see mõisnik alati meistriga ja töölistega, et töö küllalt kiirelt ei edeneda ja nad väga laisad olla. Ehitusmeister lubanud siis paruni hobusest lendva läbi lasta, et see alati kiriku juure ei sõidaks. Töölised hakanud teda keelama, et mis sa sellest siis saad j.n.e. Meister võtnud aga taskuraamatu vahelt tahilise nõela, jäänud seisma telingi posti ette, ise öelnud: "See on siin kuuetolliline post (kuus tolli läbi mõõta), nagu kõik näete. Kui mina aga nõelale puhun, läheb see lupsti postist läbi." Puhunudki meister nõelale, mis meistri käest lahti läinud ja postist läbi lennanud. Auk jäänud paljalt postisse järele. Vaadanud kõik töölised, vaadanud karjapoisidki pärast: telingi postis tõepoolest sukanõela jämedune auk. Karjapoisid hakanud ka karja juures lendva laskmist proovima. Teine poiss kiusanud ikka esimest, et proovime sinu musta härja kallal ja proovime muudkui sinu musta härja kallal. Esimene kartnud aga ikka natuke, et viimati lendva jooksebki härjast läbi. Ei ole siis lubanud. Proovinud poisid niisama õlekõrrega, et kas läheb käest lendama. Proovinud ikka mitu päeva aega juba, ei ole õlekõrs käest lendama läinud. Küll puhunud poisid õlekõrrele igat moodi pääle, ei ole õlekõrs ikkagi käest lahti läinud. Ühel hommikul puhunud poisid jälle õlekõrtele - teinud lendvat. Äkki läinud ühe poisi käest õlekõrs lahti ja must härg kukkunud karja seast maha. Öelnd see teisele karjapoisile: "Kuule, minu käest läks õlekõrs lahti ja must härg kukkus maha. Ei tea, kas lendva tast läbi pidi minema või?!" Läksid poisid musta härja juure vaatama. Härg maas surnud, ei liiguta enam oimugi. Lendva härjast läbi läinud ja kohe surnuks löönud.

ERA II 3, 199/202 (4) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Kariste Reassaare peremehele öeldud unes: "Mine Tartusse Emajõe Kivisillale, sääl öeldakse sulle, mis sa pead tegema." Öeldud niiviisi mitu korda. Läinudki mees Tartusse Emajõe Kivisillale. Istunud sillal, kõndinud sillal ja silla ligidal, ei ole näinud kedagi, kes talle ütleks, mis tal teha tuleb. Viimaks märganud teda keegi linnamees. See tulnud talle juure, teretanud teda ja küsinud, miks ta sillal niiviisi ümber kõndida. Mees vastanud viimaks: "Kui ma õigesti ära ütlen - mind kästi unes siia Kivisillale tulla. Siin pidavat mulle keegi ütlema, mis ma tegema pidavat." "Usud sa ka niisuguseid unes käskimisi!" vastanud Tartu mees. "Mind kästi ka kord minna Vana-Kariste Reassaarele, sääl olla sepaalasi alla maetud suur varandus. Mine tea, kas on olemas sarnast Reassaaret või on sääl Reassaarel sarnast sepikoda või sääl sepikojas sarnast alasit, mille alla varandus maetud võiks olla." Saanud Reassaare mees kohe aru, et see tema oma sepikotta maetud, tarvis see ainult säält alasi alt välja võtta. Ei ole enam Tartu mehele mõhkugi lausunud, vaid rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta, kangutanud sääl alasipaku omalt kohalt ja hakanud kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu kast. Olnud täis vask- ja hõberaha. Raha võtnud kastist välja, kasti visanud sepikoja seina äärde maha. Reassaare peremees saanud niiviisi jõukaks meheks. Läinud aga mitme-mitme aasta pärast Reassaarest mööda teekäija väljamaalane. Näinud sepikoja seina ääres kasti maha visatud olevat. Olnud sääl kasti küljel kirjutatud võõral keelel, mida teekäija osanud: "Selle kasti all suurem varandus peidus." Lugenud säält seda, pannud taluperemehelegi eesti keelde ümber, mis kasti küljel seisnud. Peremees saanud aru, et alasi all peab veel suurem varandus peidus olema. Läinudki sepikotta, hakanud kaevama. Kaevanud veel sellest kohast, kus kast, mis tühjana sepikoja seina ääres lamanud, asunud, allapoole tüki maad. Tulnudki vastu suurem kast. Tõmmanud peremees kasti välja - kast täis kulda ja hõbedat ja palju rohkem kui esimeses kastis. Nii saanud Vana-Kariste Reassaare pererahvas rikkaks.

ERA II 3, 218/9 (6) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva oli lendav pihlaka pulk, millel kaks otsa vahedaks tehtud. See pandi nõiasõnade abil lendama. Olnud 3 sõna, mida aga jutustaja ei tea. Kui lendva looma läbi lasknud, siis langenud see surnult otsekohe maha.

ERA II 3, 219 (7) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Nikats siit, nikats säält, nikats mine mujale. Luu luusse, liha lihasse, soon soonesse, veri veresse.

ERA II 3, 235 (3) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tütarlaps sündis Pati-Ristikülas, siis pandi ta vanadesse meeste pükstesse, siis pidada tal palju kosilasi olema.

ERA II 3, 235 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui poeglaps sündis Pati-Ristikülas, siis pidi ta pandama seelikusse, et tal küllalt tulejaid naiseks oleks.

ERA II 3, 235 (5) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene või loom äkki haigeks jääb, siis on tuulerabandus sellel. Haigus on tuulest saadud. Tuulerabandse sõnad on: "Naelatuul, põhjatuul, loodetuul, vesikaaretuul, idatuul, läänetuul, lõunatuul, keskhommiku tuul, päevatõusu tuul." See tuleb kolm korda läbi lugeda. Iga kord tuleb seda teha ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 237 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Anna Põder, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Teder lendas teedarista, Teedarista, mättaista. Hobu jalga nikastasin, Mina arsti aitan jälle.

ERA II 3, 239/40 (1) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kurm, s. 1833 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati Ristikülas on elanud mõnes talus tondid, neile on pandud kambriotsale üles süüa igasugust toidukraami. Vanatondid pole tasuks selle eest jälle mingisugust paha teinud.

ERA II 3, 247 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui karja esimest korda metsa aeti, siis öeldi Laiksaare Mõisakülas "Issa poeg ja püha vaim" loomadele. Kui kari esimesel päeval jälle koju tuli, anti loomadele soola ja leiba ja öeldi igale loomale ikka sinna juure veel "Issa poeg ja püha vaim". Miks just nii tehti ja öeldi, seda jutustaja ei tea.

ERA II 3, 251 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Kivi otsa kips ja kannu otsa kaps, koeratüra nups ja liige paigal laks.

ERA II 3, 254 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vasika tervekstegemise sõnad. Tuhkrud ja tulipunased. Mii ja möö. Kõigist ilma hääledest ja põhjatuuledest. Mede vasikad saagu libedaks ja siledaks.

ERA II 3, 260/2 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra tahtnud ühte meest kaks tüdrukut. Ühe kosinud mees omale naiseks. Teine aga olnud kositu pääle kole kade. Muutnudki naise soeks (libahundiks). Soeks muudetud naisel olnud väike laps. Pärast naise kadumist ilmus valts naine sängi, ütles enese haige olevat. Mees muidugi ei märganudki, et see naine õige pole. Korra tulnud aga metsast susi, tõmmanud lapsehoidja käest lapse ja jooksnud lapsega metsa. Laps karjunud hirmsasti. Pärast olnud aga laps metsas suure kivi kõrvas maas, pole enam karjunud ega kedagi. Teise korra näinud jälle lapsehoidja, kui susi lapse metsa viinud. Läinud järele vaatama. Näinud: hunt ajanud naha maha. Olnud siis päris harilik naine - lapse endine ema. Naha visanud kivile, ise hakanud last imetama. Pärast jutustanud lapsehoidja juhtunud lugu mehele. Läheb mees kohe targa juure küsima, kuidas naist tagasi saab. Tark õpetab: võtku mees kätte, tehku tuli kivile ja ajagu see tuliseks. Kui naine naha maha ajab ja kivile viskab, siis põleda see ära ja naine jäädagi inimeseks. Kütnudki mees kivi tulipalavaks. Tulnud jälle metsast susi välja, viinud lapse metsa, hakanud last imetama, naha aga tõmmanud maha ja visanud kivile, mis sääl ära põlenud. Nii jäänudki naine naiseks. Võltsnaise põletanud mees sel ajal ära, kui see oma emaga saunas olnud.

ERA II 3, 263 (19) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsel ei ole pääle sündimist kohe käsa kinni mässitud, siis saada poisist virk mees. Tütarlaps kistud pääle sündimist kolm korda püksisäärest läbi, et ta ruttu mehele saaks. Samuti pidi antama külakoertele mett-leiba ja võid-leiba tütarlapse sündimise puhul. Ikka sellepärast, et tütar mehele saaks.

ERA II 3, 267/8 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja onu kiskunud kord metsas lõhmuse niini köite jaoks. Niinte hautamiseks olnud tuli tal maha tehtud. Kord öösel huiganud keegi metsas. Onu huiganud tule äärest vastu. Tulnud metsast välja noor tore preili. Tulnud vanamehele kallale, näpistanud ja öelnud sääljuures: "Või vanamehe kella! Või vanamehe kella!" alalõpmata. Preili kadunud ära, siis tulnud aga metsast valge mära välja ja hakanud tulele kusema. Tahtnud tuld nii ära kustutada. Kusenud ikka tulele. Pole ka ennem järele jätnud, kui onu hakanud lugema tagurpidi meieisat. Siis kadunud ka valge mära päris ära.

ERA II 3, 272 (1) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanast Ristikülas Pati vallas laps sündis, siis tõmmati laps veepange kandme alt läbi, et ta ära ei upuks pärast eluajal.

ERA II 3, 274/5 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati-Ristiküla Matsita peremehel vanal Andres Riisil olnud Tõnise vakk. Igast uudseviljast ja muust talu majapidamise saadusist pidi ta sinna esimesed peotäied või osakesed viinud olema. Teistel taludel Pati-Ristikülas polnud Tõnise vakku. Toris ja Vändras olla neid palju olnud. Ka Matsi talu peremees A. Riis olnud Torist pärit. Kes Tõnise vakasse puutunud, see pidi sellest haigeks jääma. ERA II 3, 286/7 (2) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Kõun, s. 1858 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Voltveti Vabrikumäe rahahoidja. Kord öösel sõitnud keegi Tartu mees Pärnusse. Kui ta Voltveti vabrikust mööda sõitis, tuli talle valges riides preili vastu. Käskinud enesel suud anda. Mees pole julenud. Siis palunud preili, et ta preili omale pääle võtaks. Ka seda pole mees julenud teha. Siis käskinud preili meest endale lüüa piitsaga. Mees pole ka seda teha julgenud. Sõitnud mees rahulikult edasi. Saanud Kärsu kõrtsi kohale. Sääl kohal hakanud preili nutma. Seletanud siis preili mehele, et tema olla Voltveti Vabrikumäes asuva varanduse valvaja. Mäe sees asuda suur varandus ja tema olla nõiutud seda valvama. Mees, keda nüüd käskinud enesele lüüa, suud anda ja edasi viia, olla samal päeval sündinud, mil tema olla ära nõiutud ja oleks võinud teda ära päästa teda puudutades. Tasuks oleks ta mehele hulk raha annud. Mees pole aga julenud teda päästa ja nüüd pidada ta jälle ootama sada aastat, kunas sarnane mees jälle mööda sõidab, kes sündinud samal päeval, mil tema ära nõiutud.

ERA II 3, 307/8 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Toomas Ollino, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emane kurat küti juures. Korra olnud mees mõtusemängu ajal metsas küttimas. Jäänud ka metsa ööd, teinud sinna tule maha. Öösel tulnud tema juure naisterahvas ja palunud meest, et see tooks talle heinu külje alla kuhjast ja lubaks enda juure tule ääre sooja. Mees lubanud küll naisterahva tule ääre sooja, aga käskinud tal enesel heinu külje alla tuua. Naisterahvas seletanud, et tema ei saavat kuhjast heinu tuua, kuhjal olla vöö ümber ja tema ei saavat sealt ainust kõrtki võtta. Nüüd saanud mees aru, et naine on emane kurat. Naiskurat palunud ikka meest edasi, et see talle heinu tooks külje alla. Lubanud selle eest mehele maksta. Toonudki viimaks mees sületäie heinu ligidalt kuhjast. Naisterahvas heitnud heintele magama mehe vastu tule ääre. Öösel sündinud talle poeg. Hommikuks olnud aga emane kurat kadunud ühes lapsega. Samuti olnud mehe müts kadunud. Mees arvanud, et kurat mütsi ära viinud. Vaadanud aga natuke ringi ja näinud, et müts teisel pool tuleaset maas olnud. Tõstnud mees mütsi üles, et seda pähe panna. Nüüd näinud mees, et mütsi all hulk hõberaha olnud.

ERA II 3, 367/8 (8) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanaeide raha. Korra olnud ühes talus perenaise ämm suremas. Minia valvanud surija juures. Ämm pole seda sallinud, et minia tema juures valvab. Öelnud, et tema ei saavat enne surra, kui minia tema juurest ära minevat. Läinudki viimaks minia toast välja, jätnud vanaeide üksi sinna surema. Minia vaadanud aga läbi võtmeaugu, et mis ämm nüüd üksi toas teeb. Näinud, et vanaeit tõusnud sängist üles, võtnud peaaluse koti seest raha, hulka kulda ja hõbedat, matnud koldesse tuha sisse maha. Ise öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud siis jälle sängi tagasi ja surnud kohe. Minia läinud ka kohe kambrisse sisse, hakanud koldest raha otsima. Pole leidnud ainust kopikatki, kõige hoolsama otsimise pääle vaatamata. Viimaks tulnud talle hää mõte: tõmmanud koolnud sängist ja selle käega urgitsenud kollet mööda. Kohe tulnud raha koldes esile.

ERA II 3, 377/9 (18) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valma rahaauk Kilingis. Valma kohal Saunametsa külas jões olnud vanast rahapada. Valmaks nimetatakse ühte jõehauda Kilingi Väikseküla Napsumuru heinamaa kohal. Rahapada olnud suure lepa all, mis sääl näha on. Rahaaugust tahtnud paljud rahakatelt välja tõmmata, pole aga see läinud korda kellegil, sest suur sarapuukirja madu valvanud paja kaanel, et keegi rahakatelt üles ei vinnaks. Korra läinud Valma heinamaale, mis seekord olnud Voltveti mõisa pärält, ühes kubjaga heinale teomehed. Pole teomehed ühes kubjaga pühapäeval Voltveti mõisa läinudki, vaid jäänud Valma heinamaale. Pühapäeval hulkunud mehed ümber jõe ääres. Korraga silmanud teomehed jões lepa all suurt rahakatelt, mille kaanel suur kirju, sarapuukarva uss valvanud. Uss vaadanud meeste poole, ise limpsanud keelt. Mehed rääkinud asja kubjale. Otsustanud siis katal ühisel nõul jõest pika poomiga välja tõmmata ja raha ühetasaselt ära jaotada. Mehed kõik sellega nõus. Otsitakse kohe paras teivas, mehed pistavad selle katla sangadest läbi ja hakkavad üles kaaluma seda. Kaaluvad, kaaluvad, katal kerkib. Sarapuukarva uss kaob katlakaanelt ja varsti on katal veepinnal. Nüüd hakkab juuresseisval kubjal kahju, et ta oli lubanud raha ühetasaselt ära jaotada. Ütleb kubjas kõvasti: "Juua saate küll nii palju kui tahate, kuid raha küll ühetasaselt ära ei jaota." Kohe murdunud teivas, mis rahakatla sangadest läbi pistetud. Rahakatel kukkunud kilinaga-kolinaga tagasi jõkke, sarapuukarva uss ilmunud jões katlakaanele, laksutanud ise lõugu. Pole lasknud kellelgi puudutada katlasse. Nii jäänud Voltveti teomehed rahakatlast ilma ja pole seda tänapäevani keegi Valma haudadest veel kätte saanud.

ERA II 3, 379/81 (19) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lähkma rahaauk Kilingis. Lähkmal Kilingis elanud keegi Jüri nimeline mees ja vigane poiss. Jüri olnud varemini jõukas mees, nüüd olnud ta vaeseks jäänud. Korra ilmunud unes tema juure keegi ja käskinud teda jõe kaldalt Lähkma suure küüraka lepa alt tuua ära rahapada. Ta pidada veel ühes võtma samast talust vigase poisi ja sellega koos raha välja kaevama. Mees tõusnud magamast üles ja rääkinud seda ka vigasele poisile, mis temale unes kästud. Vigane poiss pole uskunud, et Jürile niiviisi kästud ja pole kaasa tulnud raha välja kaevama. Heitnud Jüri uuesti magama, tulnud jälle keegi tema juure, kes käskinud teda tuua ära vigase poisiga koos raha Lähkma küüraka lepa alt. Jälle tõusnud Jüri maast üles, käskinud ka vigast poissi tulla kaevama, poiss pole tulnud. Mees heitnud magama. Kolmandat korda tulnud tema juure unes sama mees, kes teda varemini käskinud raha ära tuua. Käskinud nüüd minna Jüril üksinda rahaaugule raha tooma. Pärast tulla aga Jüril ka vigasele poisile osa anda. Midagi ei tohtida aga Jüri karta. Küll seletanud mees, kes Jürile unes ilmunud, et see sõja aegu maetud raha olla, mida ainult näitamise pääle kätte saab. Sellest hoolimata kartnud Jüri ja pole julgenud minna rahaaugule raha välja kaevama.

ERA II 3, 383/4 (22) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pärnu jõe tulek. Muiste pole Pärnu jõge praegusel kohal olnud. Jõe toonud praegusesse kohta hall vanamees kolme härjaga. Vanamees kolme härjaga olnud sinikashall ja käinud mööda taevaalust. Jõgi tulnud taga. Samuti toodud ka Tori jõgi praegusesse kohta.

ERA II 3, 391/4 (25) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Kahjamäe rahaauk. Kilingis elanud vana Sõõla Kai oma vennaga. Olnud mõlemad vaesed ja viletsad, elanud üheskoos. Kord öösel näidatud Kaie vennale unes: hall vanamees tulnud tuppa, käskinud vennal ka Kaie maast ülesse ajada ja siis minna Kahjamäele sellega koos ja säält Kahjamäe kase alt välja kaevata rahapada. Midagi ei tohtinud nad aga karta. Ajanud siis vend Kaie maast üles, käskinud kaasa tulla Kahjamäele rahapada välja kaevama. Seletanud talle oma unenäo ja hoiatanud õde, et see midagi ei kardaks. Läinud siis Sõõla Kai teele oma vennaga Kahjamäe poole. Tulnud neile kõigepäält vastu imelik kolu. Seda pole nad kumbki kartnud. Selle järele tulnud neile vastu suur lehm, lüpsik sarvis. Lüpsik kolisenud koleda häälega. Lehmal olnud koledad põlevad silmad ja ta jäänud just Kaie ette seisma. Kai pole sedagi kartnud. Siis tulnud neile vastu kole röhkiv emis ühes poegadega. Ka seda pole kartnud ei Kai ise, ega tema vend. Viimaks just Kahjamäe jalal tulnud neile vastu just väga kole ja imeveider lummuts, (nagu jutustaja räägib) ja ka seda pole kartnud ei Kai ega tema vend. Jõudnud Kahjamäele. Kase juure alt pahemalt poole, nagu õpetatud, hakanud kaevama. Korraga hakanud hirmsasti müristama ja välku heitma. Vihma tulnud nagu oavarrest. Öelnud siis Kai vennale, et ärme nüüd kaevame, kui õige hirmsasti müristab. Ootame seni, kuni kole müristamishoog üle läheb. Jätnudki Sõõla Kai ja vend kaevamise. Kohe olnud välk ja müristamine kadunud. Taevas selge, tähed taevas - ei vihma kusagil. Kai ja vend uuesti kaevama. Kaevavad ja kaevavad, rahapada aga pole enam augus olnud. Kuulda olnud ainult kolin, kui vend kord labida õige sügavale maa alla pistis. Küll siis rahapada maa alla vajus igaveseks. Ei ole nad leidnudki sel ööl Kahjamäe kase alt rahapada. Järgmisel ööl ilmunud Sõõla Kaie vennale unes rahaauku kaevama minna käskija vanamees uuesti. Öelnud, et nad ei oleks kartma pidanud. Oleks nad müristamise ajal olnud edasi kaevamise juures ja oleks nad siis katla välja kaevanud, siis poleks midagi erilist juhtunud. Müristamine ja välguheitmine oleks kohe pääle selle vaikinud ja mõlemad oleks saanud rikka(i)ks inimesiks.

ERA II 3, 397/8 (27) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingi naisi. Korra läinud kaks Kilingi naist Raudsiku perenaisele viima titepütti. Eksinud aga metsa ära. Hulkunud hulk aega sihitult metsas ringi. Pole kusagile metsa äärde välja jõudnud. Viimaks tulnud neile juure võõras mees, pärinud, kus ja kuidas naised niiviisi ära eksinud ja kuhu nad minna soovivad. Naised seletanud ka ära, et nad lähevad viima titepütti külasse. Mees lubanud naisi metsast välja viia. Viinud neid aga ikka kaugemale metsa. Naised saanud aru, et see pole kellegi õige mees, vaid vanajurn ise. Istunud viimaks maha, pannud titepütid kõrvale, pannud põlled pahupidi ette. Nende juure tulnud siis ka mees tagasi, kes neile teed juhatanud ja vahepääl ära kadunud. Naised ütelnud mehele: "Tagane, saatan!" Siis kadunud naiste eksitaja. Varsti jõudnud naised ka tagurpidi tanudega ja pahupidi põlledega välja Raudsiku talu kopli aia taha, kus nad jumalat tänanud, et õnnelikult välja olla pääsenud.

ERA II 3, 398/9 (28) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingis metsavahti. Kilingi vallas surnud kord vana metsavaht ära. Asemele jäänud tema noor seitsmeteistkümne-aastane poeg. See läinud kord jõuluajal metsa. Eksinud ka metsa ära, kõndinud hulk aega metsa mööda ümber. Korraga märganud oma jälgede kõrval noor metsavaht pikki ahtakesi samme, tema kõndinud ikka neid samme pidi ja pole metsa ääre välja jõudnudki. Viimaks olnud noore metsavahi kõrval ka võõras mees. Lubanud see viia välja metsast noortmeest. Noormees kõndinud ka siis metsast tulnud mehe kõrval edasi. Märganud aga metsavaht viimaks, et mees teda sugugi metsast välja viia ei kavatse, vaid ainult metsa mööda ümber eksitab. Istunud siis mees lumele maha ja hakanud ennast riidest lahti võtma. Riided pannud tagurpidi selga, pastlad tagurpidi jalga. Ka eksitaja jäänud mehe ette hargis jalgadega seisma. Küsinud, mis mees nüüd teha. Vastanud noormees, et ajada higiseid riideid vähe teisipidi selga. Nüüd kadunud eksitaja mehe kõrvalt uuesti metsa. Mees jõudnud ka kohe Saunametsa talu aia ääre välja.

ERA II 3, 399/401 (29) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurat pakub metsavahile raha. Korra eksinud üks Kilingi metsavaht metsa ära. Pika ümbereksimise järele jõudnud välja Kivilaane Abrami kõrtsi juure. Kõrtsis öelnud: "Nüüd eksisin hulk aega metsas ümber, peaks kurat mulle nüüd hulga raha andma!" Kõik kõrtsisolijad hakanud mehe soovi pääle naerma. Metsavaht tulnud kõrtsist välja ja läinud metsavahelist teed koju poole minema. Jõudnud tüki maad edasi, kuulnud äkki kõrvulukustavat vilet. Ei ole mees seda sugugi tähelegi pannud, läinud edasi natuke ehmunult. Natukese aja pärast läinud justkui keegi temast metsas mööda ja vilistanud veel kõvemalt, kui varemini. Tüki ajapärast vilistanud tal keegi just kõrval nii et tal kõrvad lukku jäänud. Mees vaadanud ringi. Kurat olnud tee ääres, just tema kõrval, ise kõlistanud pika orgiga raha hunikust, mis tal kõrvas maas olnud. Küsinud mehelt: "Luba mulle, mis lubad, selle raha saad omale." Metsavaht vastanud: "Tagane minust saatan!" Läinud ise rahulikult edasi. Kurat jäänud tee ääre kohkunult oma rahahuniku juure maha.

ERA II 3, 417 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja Abjas. Jutustaja ema näinud kord, kui ta alles väike olnud, kuidas väike karjapoiss lambatallest lendaja läbi laskis ja talleke kohe surnud. Olnud väga selge hommik. Karjapoiss öelnud, et nüüd eriliselt hää olla lendajat saata. Pannud lendajaks sukanõela. Tall surnud kohe kivi otsa ära. Kuidas karjapoiss lendaja välja saatis, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 417/8 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja saatja Abjas. Abjas saatnud ühe talu peremees teise talu loomadele lendajaid. Loomad lõpnud alati sääl lendaja tõttu. Looma kops pandud aga sääl talus kord aia vahele. (Muidugi lendajast läbistatud looma oma.) Üheksa tahilist nõela läbi. Pärast keedetud kops ühes nõeltega pajas umbkaane all ära. Siis tulnud, kui kops pajas keenud, teise talu peremees, kes lendajat saatnud, sinna talusse sisse, tahtnud juua või midagi muud asja. Midagi pole talle aga antud. Siis surnud nõiduja lapsed selle järele kõik ära.

ERA II 3, 418 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nõiutud jõgi Kanakülas. Korra nõidunud keegi nõid Voltveti-Kanakülas jõe ära, nii et kõik loomad, kes jões joomas käinud, sinna viimaks ära uppunud. Iga päev uppunud jõkke üks loom karja hulgast ära. Viimaks pole enam keegi oma karja julgenud Kanaküla jõe äärde jooma ajada. Kes jõge nõidunud, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 421 (1) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Jeesus läind kirikusse Illusille, Alusselle Lõha musta Mooseselle. Eesu jalga nikatanud, Nikatanud, nakatanud Teder teele lennatanud. Oh Jeesus, oh Jeesus, Soovi omad sooned, Säe omad luud-liikmed Nõnda kui Israel ennem on säädnud. Üheksa korda, igakord ühe hingetõmbega haigele kohale lugeda. Veel 9 risti pääle teha.

ERA II 3, 423 (4) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Jeesus kiriku mines, Hobu tal ees hiirikili, Süsimusta moorakili. Sai ta soome silla pääle, Püü lennati, maa väärati, Hobu jalga nikati. Jeesus tull´ ratsa päält maha, Võts lugemisi lugeda: Liida kinni Jeesuke, Liida kinni liikmeid. Soovi kinni Jeesuke, Soovi kinni soontanud. Liige liikme kohta, Soon soone kohta, Luu luu kohta, liha liha kohta, karvad pääle tal kasugu, Neid sõnu tuleb ka 9 korda üle lugeda haige koha pääle. Iga kord ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 426/8 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuusemäe nõid Kõpus. Kõpu vallas, Halliste külas elanud Kuusemäe talus umbes kuuskümmend aastat tagasi vana peremees, kes nõiduda oskanud. Naabritalul, Songal, lõpnud loomad alati tema nõidumise tagajärjel maha, ka vili pole Songal kasvanud. Loomadele tulnud sääl kõiksugu haigused kaela, samuti täid selga. Ka lendaja laskis sääl tihti loomi läbi, muidugi surid loomad selle tõttu. Viimaks kutsunud Songa peremees ühe teise kuulsama nõia omale appi, kui tal jälle üks lehm maha surnud. Seletanud nõiale ära, et temal niiviisi lehm ära lõpnud, ja küsinud nõialt, et kas ei saaks abi kuidagi selle vastu. Nõid omalt poolt seletanud, et siis küll tema arstida osata, kui ta aga seda teab, kes tal alati loomi niiviisi ära nõiub. Muidu ei võivat temagi aidata. Songa peremees seletanud nüüd jälle, et temal olla väga hästi teada, et Kuusemäe peremees see olla, kes tema loomi alati nõiub. Tehtudki siis vastunõidumisega kohe algust. Kõigepäält võetud nõiduse pärast lõpnud loomal kops välja, pandud aia vahele ja lasknud siis tark püssist Kuusemäe poole. (Kas hõbedat või midagi harilikku, ei tea jutustaja). Kohe lõpnud ka laskmismomendil Kuusemäel üks lehm ära. Kuusemäe peremees katsunud ka pärast vastunõidumist veel Songa loomi nõiduda, pole see tal aga sugugi õnnestunud. Öelnud ise veel pahal meelel: "Va rumalad, oskavad vastu teha!" Üldse kaotavat nõiduja oma mõju sääl kohal, kus talle juba kord vastu nõiutud.

ERA II 3, 430/1 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks. Korra teeninud Voltvetis sulane vaese peremehe juures. Sääl pole talle muud süüa antud, kui paljast leiba ja räime. Sulane pole sääl halva toidu pärast teenida tahtnud, vaid läinud hoopis ära. Teisel aastal teeninud rikka peremehe juures. Sääl olnud alati liha söögiajal laual. Sulane olnud ka söögiga väga rahul. Korra äestanud aga sulane põllul ja näinud, kuidas peremees metsa läinud. Metsa ääres olnud mahamurdunud puu. Puu toetunud ladva ja oma kännu najale, nii et säält veel alt läbi tükkida võinud. Peremees tükkinud ka puu alt läbi mitu korda. Varsti olnud peremees hundiks moondunud puu alt läbikäimise tõttu. Hunt kadunud metsa ja sulane ootanud, et mis nüüd sünnib. Pidanud ikka maha murdunud puud silmas. Näinud, kuidas tüki aja pärast tulnud hunt tagasi, naabri talu kirju koer äramurtuna seljas. Tükkinud hunt jälle mahamurdunud puu alt paar korda läbi ja olnud jälle sulase peremees. Sulane läinud nüüd ka rikkalt talult minema. Ise öelnud, et oli vaese peremehe juures mis oli, sääl sai vähemalt puhast leibagi, siin aga toidetakse mind koeralihaga.

ERA II 3, 433/4 (3.1) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolmkümmend kuus pütti kulda. Üks rahvajutt räägib, et Rootsi kulda olla taganemise ajal (Põhjasõja ajal?) maetud Pati laukasse. Pati laugas on Pati mõisast 1-2 kilomeetrit keskhommiku poole. Laukas olla koletu suur kala rahapüttide vahiks. Kui ta ennast liigutavat, siis värisevat lauka kaldad ja kõik maa ümberringi. Seda kala kartnud kõik rahaotsijad. Samuti olnud tema eest hirmul need mehed, kes sääl linu leotanud.

ERA II 3, 434 (3.2) < Saarde khk., Volveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teine rahvajutt räägb et jälle kolmkümmend kuus pütti kulda olla maetud Kilingi-Nõmme kõrtsi taha. Kuld asuda Nõmme kõrtsist Pändiküla poole minna pahemal pool tee ääres männikus. Sääl kuivatavat vanapagan pimedail öil tihti raha. Korra läinud säält keegi mees mööda ja näinud, et sääl tuli põlenud. Mees läinud tule juurest piibu pääle tuld võtma. Kohe karanud verise pääga vars tule ääre ja hakanud selle ümber jooksma. Mees pole julenud tuld võtta.

ERA II 3, 435/6 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi Sihva männikus. Korra käinud keegi Voltveti vabriku töömees sel ajal, kui vabrik alles käis, Kilingi Nõmme kõrtsis. Õhtul tulnud säält vähe vintis pääga koju. Näinud: tee ääres põlenud Sihva männikus kännus tuluke, mees istunud juures. Töömees küsima: "Kurat, anna mulle ka tuld piibule!" Tahtnud ise kännust sütt võtta. Juuresvalvaja mees pole seda sündida lasknud, vaid visanud mehele ise terve kühvlitäie süsa. Töömees võtnud säält ühe söe, pannud selle piibule ja läinud koju ning heitnud magama, ilma, et midagi iseäralikku oleks juhtunud. Hommikul üles ärgates ja esimest piipu tehes leidnud aga mees piibust viiekopikalise raha. Mees imestanud, et kuidas see raha võis küll sinna sattunud olla. Siis tulnud talle meele eilaõhtune tule piibule saamine mehelt metsast. Arvanud, et sääl võis kergesti metsas rahatuli põleda. Läinudki uuesti sinna kohale vaatama. Sääl kohal, kuhu mees talle piibule panemiseks süsa visanud kühvliga, olnud maas terve ladem viiekopikalisi rahasid. Mees saanud nii vaesest töömehest korraga rikkaks meheks.

ERA II 3, 436/7 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi-Nõmme kõrtsi taga. Kilingi-Nõmme kõrtsi taga männikus, kuhu kolmkümmend kuus pütti Rootsi kulda peidetud olla, näha inimesed tihti rahatuld põlemas. Korra sõitnud säält männikust jälle keegi mees mööda, näinud, et männikus tuli maas. Saanud aru, et see on rahakuivatamise tuli. Mõelnud, et kui ta nüüd oma mantli tulele viskab, siis on kõik see raha, mis mantli alla jääb, tema oma. Ajanudki mantli seljast maha ja liginenud tulele. Tahtnud tulele just mantlit pääle heita, kui äkki tule äärest verise pääga vars üles karanud ja vastupäeva ümber tule hakanud jooksma. Mees olnud küll julge mees, aga seda varsa hakanud kartma, arvanud ise, et vars võib ta ära murda. Pole julgenud mantlit rahatulele pääle heita ja jäänud niiviisi rahast ilma.

ERA II 3, 439/40 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mari Bernhardt, s. 1859 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seitsme kuke veri rahaaugul. Korra matnud keegi mees maasse raha. Teine mees jälginud teda ja roninud ülesse puu otsa, kuulanud mis mees rahamatmise juures rääkinud. Mees öelnud: "Enne ei pea siit raha kätte saama, kui siin seitsme venna veri ära valatakse." Mees puuotsast öelnud jälle: "Ei mitte seitsme venna, vaid seitsme kuke veri." Rahamatja mees vastanud jälle, et ikka seitsme venna veri peab siin enne ära ohverdatama. Nii korranud mees puuotsast oma ütlust kukkedest kolm korda. Viimaks arvanud rahamatja Jumal ülevalt temaga niiviisi räägib ja öelnud: "Sündku siis, Issand, sinu tahtmine. Ohverdatagu siin enne seitsme kuke veri, kui siit raha tahetakse kätte saada." Pärast läinud mees, kes puu otsas päält kuulanud teise raha hauakõnet rahaaugule kaevama raha välja. Pole aga midagi leidnud. Võtnud seitse noort kukke, tapnud rahaaugul ära ja kohe olnud raha tal käes.

ERA II 3, 452/5 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu m. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks. Ühes Voltveti talus olnud sulane, keda väga hästi toidetud. Alati olnud liha laual. Sulane olnud ka oma eluga väga rahul, ainult mõni veider asi olnud peremehe juures tähelepanu äratav. Nii korra kui nad metsas puid raidunud, jooksnud peremees igakord, kui nad puid raidumast koju läinud, teel metsa ja jõudnud juba ennem koju. Söönud siis juba laua ääres, kui sulane koju jõudnud. Nii olnud igal õhtul. Korra aga jooksnud sulane peremehele järele, kui see koduteel tema juurest jälle metsa jooksnud. Näinud, kuidas peremees visanud kolm korda uperpalli ja öelnud sinna juure veel sõnu. Sulase silma all muutunud peremees hundiks. Sulane visanud ka kolm korda uperpalli ja öelnud samad sõnad, mida peremeeski lugenud. Ka sulane muutunud hundiks. Jooksnud peremees hundile järele. Kui ta koju jõudnud söönud peremees juba toas laua ääres. Sulane pole osanud aga neid sõnu, kuidas ennast tagasi inimeseks muuta ja kolistanud hundina ukse taga. Peremees tulnud jälle toast välja, öelnud hundile: "Õõss sealauta!" Läinud siis sulane-hunt sealauta. Sääl lugenud peremees jälle teisi sõnu ja sulase hundinahk langenud jälle seljast maha. Pärast pole peremees selle kohta midagi öelnud. Läinud jälle tükk aega mööda, sulane pidanud ikka peremeest silmas. Korra näinud ta päält, kuidas peremees enese jälle hundiks moondanud ja metsa kihutanud. Pärast tulnud metsast tagasi, teise talu kirju koer seljas. Viinud selle sealauta. Pärast tulnud sealaudast peremehena-inimesena jälle välja. Õhtul, kui pere söönud, pole sulane liha tahtnud süüa. Peremees pärinud põhjuse üle järele. Sulane vastanud jälle, et tema teise talu kirju koera liha ei tahtvat. Teinekord näinud sulane jälle, kuidas peremees ühe koeraga seljas, ise hunt, koju jooksnud. Sealaudas ajanud hundi naha maha, olnud jälle inimene. Sulane läinud pärast sealauta, leidnud säält hundi naha, pannud selle põlema. Siis pole peremees enam saanud libahundiks käia, pole ka enam liha talu laudas olnud.

ERA II 3, 468/9 (2) < Saarde khk., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti rahaauk metsas. Kord olnud Voltveti metsas puuraiujad tööl. Nad leidnud puujuure alt rahakatla. Kui nad selle parajasti maa seest lahti olnud kaevanud ja maapinnale tõstnud, läinud säält Voltveti härra mööda. See öelnud, et see katel kuuluda temale ühes rahaga, sest olla see ju tema maa seest leitud. Nii kohe, kui härra seda öelnud, vajunud katel suure kilina-kolinaga maa alla. Jäänud niiviisi ilma rahast selle väljakaevajad töömehed kui ka ahne mõisahärra.

ERA II 3, 470/2 (4) < Saarde khk., Klingi v., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Kaabaka nõmm Kilingis nime sai (Väiksekülas). Vanast elanud Kilingi Väiksekülas (umbes 150 a. tagasi) Jaagu-nimeline mees. See joonud kord Sindi Sikaselja kõrtsis. Sääl lubanud ta mõisnikel kõigil maod maha lasta. Seda kuulnud päält keegi sakslane. See küsinud pärast kõrtsimehe käest, kes see mees olla olnud. Kõrtsimees vastanud, et teadvat ainult seda, et teda Kilingi Jaaguks kutsutavat. Mis tal pääle Jaagu veel nimeks olevat, seda ta ei teada. Sakslane kaevanud sillakohtusse selle Jaagu. Kohtus ei teatud kuidagi seda Jaaku ette kutsuda. Siis kutsutud sillakohtusse kõik Kilingi vallas elavad Jaagud. Sakslane, kes kaevanud, pidanud õige Jaagu teiste hulgast ära tundma. Tulnudki kõik Kilingi Jaagud kohtusse. Sakslane vaadanud kõigile otsa, aga pole nende Jaakude seast õiget Jaaku leidnud. Selgunudki, et üks Jaak puudub. Kutsutud siis see puuduv Jaak kohtusse. Olnudki sama Jaak, kes Sikaselja kõrtsis teiste kuuldes lubanud mõisnikel magusid maha lasta. Küsinud siis sillakohtunik, kas ta olla nii rääkinud. - Olla küll. - Kas ta olla purjus või kaine olnud? - Olla nii kaine olnud, et oleks võinud lauakirikusse minna. Mõistetud siis veel Kilingi Jaak tükiks ajaks kinni. Jaak põgenenud aga vangist ära. Ehitanud omale metsa Kilingi valda Väikeküla ligidale väikesse majahüti. Sääl elanud ta, käinud suvel taludes tööl, elumaju ja aitasid ehitamas ja muudel töödel, olgugi et olnud keelatud taludel teda töösse võtta. Seda nõmme, kus Jaagu majake seisnud, kutsutakse praegu veel Kilingis Kaabakanõmmeks. Rahvas kutsunud eluajal ka Jaaku kaabakaks.

ERA II 3, 475/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kosenkranius, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnise vakk Tori Viidikal. Kaks põlve tagasi olnud Tori vallas Viidika talus tõnise vakk. Siis tahetud ka säält tõnise vakka hävitada. Ei ole enam sinna sisse midagi viidud, ja viidud aidanurgast õue. Sääl vedelenud ta tüki aega, kuni peremees ta säält võtnud ja jõkke visanud. Jõest tulnud aga tõnise vakk tagasi välja, ei ole vool teda allapoole viinud ega ole ta ka põhja vajunud. Noor perenaine tahtnud aga tõnise vakast lahti saada ja teinud saunaahju tule, et seda sääl ära põletada. Kui aga tõnise vakk tules põlenud, tahtnud keegi teda tulesse kiskuda, võtnud perenaisel juukstest kinni ja sikutanud tule poole. Perenaine saanud käed vastu ahju seina lüüa, siis pole saanud nägematu olevus teda just tulle sisse tõmmata, juukseist kiskunud aga perenaisel pool pead paljaks.

ERA II 3, 485/6 (1) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal. Korra tulnud keegi naine Tõstamaal kirikust. Soos istunud maha mättale. Näinud sääl kuidas soost tulnud oherdiaugu suurusest august välja sinist suitsu. Suits keerelnud natuke aega õhus - siis kadunud ära. Pärast seda tulnud naise juure vana mees öösel unes. Käskinud naisel maast üles tõusta ja minna sinna, kust ta pühapäeval kirikust tulles näinud sinist suitsu soost välja keerlevat. Kästud tal minna sinna ühes vennaga. Ajanudki naine venna maast üles ja läinud teele säält raha välja kaevama, nagu vanamees unes käskinud. Olnud just jõululaupäeva õhtu. Teel pole kedagi liikunud ja naine hakanud kangesti kartma, samuti tema vend. Tulnud mõlemad tagasi ühes vennaga ja jäänud rahast ilma. Rahaauk on olnud Tõstamaa Tõhela järve ääres rabas.

ERA II 3, 486/8 (2) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Täoste rahaauk. Tõstamaa Täoste külas põletatud põldudel alati raha. Rahatuli olnud igal õhtul näha, kuid keegi pole julgenud sinna juure minna. Tõstamaa Tõhela külas aga olnud ühel talul Mardi nimeline poeg. See olnud väga julge mees. Tema otsustanud kord Täoste põllule õhtul rahatuld vaatama minna. Läinudki sinna. Olnud tule juures vanamees ja seganud kepiga tuld. Mart võtnud kohe kübarast suure tahilise sukanõela ja visanud tulle. Nüüd hakanud tulesegaja vanamees Marti taga ajama. Visanud oma tulesegamise kepi kohe maha ja jooksnud Mardile järele. Pea olnud ta Mardile nii ligidal, et haaranud kätega juba viimase järele. Kätte pole aga Marti saanud. Viimaks hakanud Mart loogeldi jooksma. Siis jäänud vanamees tast natuke maha. Vanamees karjunud siis Mardile: "Külamees, mine otse rada, ära siilu-viilgu pidi jookse!" Kui aga Mart otse oleks läinud, siis oleks vanamees ta kätte saanud. Õueväravas kadunud vanamees ära. Mart läinud kambrisse ja uinunud. Unes tulnud sama vanamees Mardile ütlema: "Tule vii oma raha ära, mis sa õhtul maha jätsid." Mart kartnud küll, kuid läinud hommikul siiski Täoste põllule vaatama. Leidnud suure rahahunniku säält kohalt, kus vanamees õhtul rahatuld teinud. Vanamehe kepp olnud ka juures maas.

ERA II 3, 490/2 (7) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Salatsis. Salatsi jõesuust kaheksateistkümmend versta lõuna poole on Kadaka talu. Kadaka talu peremehele öeldud umbes viiskümmend aastat tagasi kord unes, et tema kodutalu värava posti alla olla hulk raha maetud. Tema pidada sääl seitsme venna vere ära ohverdama, siis saada ta säält selle raha kätte. Peremees rääkinud seda asja ka perenaisele ja lastele. Läinud nad siis väravaposti juure, kaevanud sääl sügavamale, pole aga midagi kätte saanud. Arvanud, et küllap vist ikka sellepärast seda raha säält kätte ei saa, et nad seitsme venna verd pole sääl ohverdanud. Nad arvanud ka, et kedagi sarnast lolli ei ole, kes oma seitse poega sääl ära tapaks, et seda raha kätte saada. Jäänudki niimoodi see raha säält kätte saamata. Korra olnud aga peremehe üheksa-aastane poeg ja seitsmeaastane tütar üksi kodus ja mänginud murul. Talurahvas olnud terves koosseisus põllul vilja koristamas. Öelnud äkki väike õde vennale: "Meil on seitse noort kukke. Need on ju niisamuti vennad, kui sina vend mulle oled. Tapame õige kuked väravaposti juures ära, vast saame kätte raha, mis sinna alla maetud." Tapnudki õde ja vend kuked väravaposti juure ära, nii et veri sinna maha läinud. Siis tulnud rahakatel maast ise välja. Olnud kolme- või neljatoobiline vaskkatel. Siis läinud lapsed põllule. Öelnud sääl emale, et näin me leidsime värava posti juurest ühe katla. Pole esmalt laste juttu usutud, siis aga mindud koju vaatama ja leitud rahakatel värava kõrvalt, seitse noort tapetud kukke sääl kõrval.

ERA II 3, 492/4 (8) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Teedearu rahaauk. Tõstamaa Uude talu peremeest kästud kord öösel unes minna rahaaugule. Kästud kohe maast üles tõusta ja hakata tagurpidi käies minema Teedearu heinamaade poole teed pidi. Kaheksa versta kodust kaugel seista kuusk heinamaas. Selle juure all olla lahtiselt palju raha. Tulla ainult peoga lahtist mulda paar korda ära võtta päält, ja kohe olla raha vastas. Läinudki Uude talu peremees tagurpidi minema. Olnud aga väga pime öö ja tee ääres kust tal minna tarvis olnud, olnud väga sügavad kraavid. Mees kukkunud mitu korda üle pea kraavi. Kui ta juba neli versta ära olnud käinud siis olnud ta juba kraavikukkumiste tõttu läbimärg. Nüüd pole ta enam edasi läinud, vaid läinud koju tagasi. Järgmisel päeval, vist pühapäeval läinud ta päris päise päeva ajal sama kuuse juure vaatama. Pole leidnud säält ei raha ega muud midagi. Pühapäeva öösel pärast öeldud talle jälle unes, miks ta tagurpidi ei olla tulnud, siis oleks ta raha kätte saanud. Ka edaspidi võida ta veel tagurpidi tulles raha kätte saada. Peremees pole aga enam tagurpidi sinna läinud.

ERA II 3, 494/6 (9) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taluisa raha. Taluisa olnud kord Tõstamaa Kopli talus suremisel haige. Oodatud iga minut tema surma. Minia olnud tema juures toas. Käskinud kord vanaätt miniat kaevule minna ja säält talle tuua hääd värsket vett. Läinud minia toast välja minema, näinud ukselt tagasi vaadates, et vanaätt kippunud sängist ülesse. Pole minia siis kedagi kaevule läinud, vaid läinud ainult toa ukse taha. Säält vaadanud läbi võtmeaugu, et mis vanaätt nüüd toas üksi teeb. Vanaätt tõusnudki sängist päris üles võtnud oma päetsist kotikese raha, kallanud säält raha koldesse, kaapinud tuha alla, ise öelnud kolm korda: "Kes käsi paneb, see käsi võtab." Minia läinud kohe joogikruusiga tuppa tagasi. Juba olnud vanaätt sängis surnud, pole enam juua tahtnudki. Otsinud minia siis koldest raha, pole aga midagi leidnud. Kutsunud pärast ka mehe, jutustanud sellele, kuidas vanaätt raha koldesse peitnud. Pole ka see raha koldest kätte saanud. Imestanud küll minia ja poeg, kuhu vanaätt raha võis peita, et nad seda enam kätte ei saa, aga midagi pole aidanud. Viimaks võtnud vanaäti laudilt maha. Kaapinud tema käega koldest. Kohe ilmunud tema (juure) peidetud raha koldest esile.

ERA II 3, 496/7 (10) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Oti isa raha. Tõstamaa Oti talu peremehe isa olnud suremisel haige. Poeg ja sulane tuulanud rehe all sellel korral vilja. Poeg tuulanud ja sulane kallanud vilja sarasse. Tuulatud vilja kannud peremees aita, poiss aidanud talle koti selga. Kui peremees aidas olnud, näinud sulane, kuidas peremehe isa tulnud kambrist välja, läinud rehealuse värava juure, visanud peoga raha sinna maha, tõmmanud vassaku jalaga kolm korda mulda sinna pääle. Raha läinud kolinal maa alla. Kui peremees ja sulane jälle rehealla tuulama tulnud, läinud pereisa tagasi tuppa. Varsti pääle selle surnud pereisa toas. Poeg läinud siis ka tuppa, samuti läinud sinna teised omaksed. Otsitud vanaäti juurest raha. Pole aga leitud kopikatki. Sulane aga, kes päält näinud, kuidas vana peremees raha matnud rehealuse värava alla, koputanud kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravat ja raha ilmunud maa alt välja. Vana taluisa oli raha mattes vist ka öelnud, et raha siis kätte saada, kui kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravaalust koputada, mida muidugi sulane päält kuulis.

ERA II 3, 499/502 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Levalohu rahaauk. Kilingi Levalohu peremeest kästud kord Tartusse minna ja Emajõe sillalt raha välja kaevata. Käskimine sündinud vist unes. Levalohu peremees mõelnud, et võib olla ongi Tartus Emajõe sillal raha ja läinud ka Tartusse. Tartus kõndinud mitu päeva ringi, inimesed käinud alati üle silla, ei saa mees kunagi sillalt kaevama hakata. Viimaks märkab keegi Tartu elanik linna mööda ümberhulkuvat maameest ja läheb sellele juure. Küsib siis Levalohu peremehelt, mispärast see siin Tartus niimoodi ringi hulkuda. Levalohu peremees vastab talle, et teda olla Tartu Emajõe sillalt kästud välja kaevata raha. Nüüd hakanud Tartu elanik kõvasti naerma selle pääle, et mees sarnast käsku kuulda võtnud. Seletab, et temale olla ka kord juhatatud, et Kilingi vallas Levalohu talus olla suur varandus sepa alasi alla ära peidetud. Tema ei teadagi, kus see Kilingi ja Levalohu talu asuvad, veel vähem uskuda ta, et sinna sepaalasi alla võiks raha peidetud olla. Nüüd saanud Levalohu peremees aru, et raha tema enese sepikotta on peidetud. Rutanud kohe koju ja võtnud sepikojas alasipaku alt kaevamise ette. Pole mees palju kaevanudki, kui juba tulnud talle vastu plekknõu, mis raha ääreni täis. Raha pole just palju olnud, aga Levalohu peremees saanud selle tõttu rikkaks meheks. Sellest loost olnud möödunud juba hulk aastaid. Peremees oli võtnud rahanõu sööginõuna. Korra läinud soldatid talust läbi ja palunud süüa. Peremees annudki neile selle rahanõu täie suppi. Soldatid söönud, võtnud ikka kõik lusikaga põhjast, ise naernud sääljuures. Viimaks peremees küsinud, mis selle põhjuseks. Soldatid seletanud peremehele maakeeli, et nõul olla venekeelne kiri: "Kes sügavamalt võtab, saab rohkem." Nemad tegevat ka selle eeskirja järele. Peremees saanud aru, et see kiri võib ka midagi muud tähendada ja rutanud sepikotta uuesti kaevama. Kaevanud ikka samast kohast sepa alasi alt. Kui ta veel sügavamale kaevanud, kui eelmise nõu leiu ajal, siis leidnud ta suurema nõu, kus palju rohkem raha sees olnud, kui soldatite supinõus. Nii saanud Levalohu peremees päris rikkaks meheks.

ERA II 3, 508/9 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tont metsas. Korra olnud mehed ööd metsas. Äkki keegi huiganud metsast. Üks mees tule juurest huiganud vastu. Kohe pääle selle tulnud ka peenike noorhärra metsast välja kohe meeste juure tule ääre. Peeretanud tulele, tahtnud seda ära kustutada. Püss olnud härral seljas ja ta näidanud jahimees olevat. Üks mees võtnud aga püssi ja lasknud sellega hõbepreesi härra pihta, see kadunud, tema püssist jäänud aga paljalt reevarb järele.

ERA II 3, 514 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Õisu järve minek Kilingist. Õisu järv on enne olnud Kilingi vallas, Münniku külas. Praegu on sääl veel järve ase näha. See asub Münniku talu maa sees. Kaks musta härga vedanud järve. Järv ise öelnud ikka: "Õissu, õissu!"

ERA II 3, 515 (3a) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Järve reis tallis. Talli vallas asub Vana- ja Uue-Järve vahel nn "Järve" järv. See on tulnud sinna Perätse talu maa päält Talli vallast, samast ligidalt.

ERA II 3, 515/6 (4) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Kõveril. Talli vallas Kõveri mäes on olnud rahaauk. Jutustaja ei tea täpselt millise sõja ajal sinna on maetud hulk raha. Korra näidatud unes ühele Talli valla mehele, et Kõveri mäes on rahaauk. Kästud temal säält raha ära tuua. Mees läinud järgmisel päeval sinna raha välja kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu rahakatel, tammepalk sangast läbi. Tahtnud mees seda katelt koju tuua ja august välja tõmmata. Seda pole lastud aga sündida. Kästud mehele, et toogu kana kahe pojaga, ohverdagu see raha-augul, siis saada ta alles rahakatla kätte. Mees läinudki koju, toonud säält kana kahe pojaga ja tahtnud seda augul ohverdada. Sääl öeldud talle aga, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega kodust ja need ohverdama rahaaugul, siis alles oleks ta raha kätte saanud. Tammepalk murdunud pooleks ja rahakatel vajunud kilinal-kõlinal maa alla. Jutustaja ei mäleta enam, kas on tal kästud unes, või pärast ilmsi tuua kana kahe pojaga ja rahaaugul ohverdada.

ERA II 3, 517 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk. Vanast olnud Talli Järve talu maa pääl vana tammekänd, mille alla raha olnud maetud. See raha pidanud sääl täies ulatuses alles seisma. Järve peremees aga võtnud säält raha ja pole kohe tagasi pannud. Järve talu maja hakanud siis põlema. Järve peremees pidanud raha, kui ta seda säält tarvitanud, alati jälle täies ulatuses tagasi panema. Kui keegi võõras säält raha tahtnud võtta, siis tahtnud sellele ikka seitse musta koera kallale karata. Keegi pole julenud sinna raha otsima minna sarnase asja tõttu. Kuidas see raha sinna olla sattunud, seda ei tea jutustaja.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]