[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 8, 700/701 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese-hunt, koduhunt –-nee oln inimesed, kes enese hundiks tein; nende piale poo ükskid püss lahti läin. Murdan loomi niisammuti kut teised hundid. Libahunt - oln niisugused hundid, kes looma maha murdan, perseaugust sisse läin ning looma süsikonna ära söön. Muidu pole söönd looma - ikka perse kallale tikkun loomadele.

ERA II 8, 701/2 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus oln sarnane sandist asjast saadud haigus, mis tuleb äkist ning kangete külmavärinatega. Selle haiguse tekitan siuksd kurjad vaimud, keda pörguse vastu ei vööta. (vrd. külmkinga kujutlust ja kes on külmking. Üleskirjutaja märkus) Need vaimud tulevad inimese piale ning vaevavad inimesi haigustega. Kui surnu luu pia ala panna, siis jätvad rahule, ning saab abi haiguse vastu. Nee oln ühed sandid haigused - kes neid pole osan toherdada, see surn varsti ära selle haiguse käde.

ERA II 8, 716 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundimäe perest läind kord keegi Mai hundiks. Karjamaal olnud suur hall kivi. Mai läind selle juure, löönd kolm korda kukerpalli ja siis läind karja. Metsahundid pole aga seda ebahunti kannatand ja hakkand teda taga ajama. Läind küüni teiste huntide eest küüni paarele. Küüni pääl magand mees. Näidand mehele: "Ärr-unt, ärr-unt –-võta see käpp!" Mees löönd ta säält maha ja teised hundid murdnud ebahundi ära.

ERA II 8, 720 (1) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-aljad - muhud ajasid maast saadult kusagile ihule. Neid kutsuti nii.

ERA II 8, 720 (3) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tuul põhjast, siis ei veeta sõnnikut, ei tapeta sigu ega ei niideta ka lambaid. Puude mahavõtmisel lastakse need pohjatuule sisse langeda.

ERA II 9, 9 (1) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Üks nõid tulnud koju ja näinud maja põlemas. Ütelnud kohe: "Laurits, tasa, siitsaadik ja mitte enam!" Kohe kustunud tuli.

ERA II 9, 10 (9) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda
Üks peremees teinud end hundiks, sulane teinud ka, kuid ei saanud enam inimeseks tagasi, peremees aidanud.

ERA II 9, 13 (1) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lambad ja hallid veised on merest tulnud, kui keegi raudus kingadega mere poolt karja läbi saab minna, siis jääb kari maale.

ERA II 9, 18 (18) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ujuma minnakse, siis visatakse vette ennem kolm kivi ja ütledakse iga kord: "Näkk, säh kakku, mine metsa, ma lähe merre." Siis ei tule näkk kallale.

ERA II 9, 18 (19) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näku nime ei tohi nimetada, siis kaob näkk kohe ära.

ERA II 9, 20 (31) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - loitlemine.

ERA II 9, 20 (33) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiiud - üks vaimude selts, suured mehed, tantsivad mere ääres, tulevad merest.

ERA II 9, 21 (34) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk väike hunt - ilveshunt.

ERA II 9, 21 (35) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Äkine on see, mis võtab härja ja võtab härra ka.

ERA II 9, 40 (13) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk viib vee sisse, tuleb nimetada näku nime, siis ei vii.

ERA II 9, 40 (14) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapsi vee äärde jättes visatakse vette kivi üteldes: "Näkk, säh võta kivikakk, siis seisad lastest rahu."

ERA II 9, 42/3 (25) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ema oli lambas, järsku hakkas reis valutama - maa näkk olnud kallal. Tõi säält mulda ja pesi selle liguveega, siis valu kadus.

ERA II 9, 43 (26) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maha istud, süli enne maha, siis maa näkk ei tule kallale.

ERA II 9, 50 (21) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Tõllu tahtnud Pühalepa soost tee läbi teha, kuid vihastas seepärast, et Uudama külast süüa ei saanud ja jättis töö pooleli, ainult natukese jõudis teha, mis tuntud Ermiste mäe nime all.

ERA II 9, 50 (22) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Hiiesaare külas on praegu veel Tõllu magamise ase.

ERA II 9, 51 (27) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maadlased (maalised) tekivad sandis kohas magamisest. Tuleb võtta maadlase kase (lai madalate okstega) alt mulda, sellega pigistada ja siis muld vanasse kohta tagasi panna. Siis võtta mulda veel maadlase mättalt (mätas, kus kasvavad isesugused hallid lehed) ja tee samuti.

ERA II 9, 54/5 (47) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas Marius Kuningas 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks nõi on ära põletatud haavapuu pakkude vahel. Suremisel ütelnud nõi: "Kus minu häält kuulda, sääl loomad ei edene - õnduvad."

ERA II 9, 57 (5) < Käina khk., Männamaa k. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tihu järves elab järve pukk, keelab järvel kalu püüdmast. Ühe mehe viskanud kogu paadiga järvest välja mändide sekka.

ERA II 9, 58/9 (14) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger ehitanud Käina kirikut, Vanapagan aga lõhkunud öösel ära. Viimaks kihutanud Leiger Vanapagana maalt välja. Väsinud tagaajamisest, istunud Leiger kivi peale, mida sellest ajast peale kutsutakse Leigri kiviks ja rõhus kivi keereks (2 km Männamaa külast).

ERA II 9, 59 (15) < Käina khk., Käina v., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ehitas sel ajal Karja kirikut, kui Leiger ehitas Käina kirikut. Et Käina kirikul pikem torn oli, vihastas Tõll ja tahtis Käina kiriku torni maha visata. Ei trehvanud aga märki. Üks kivi praegu Tubala mäel, teine Mäelse mäel (lõhutud), kolmas Käina alevis (lõhutud), neljas Käina lahes vees.

ERA II 9, 60 (17) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Männamaa küla heinamaal paistab kuuvalgetel öödel tuli. Kui juure minna, siis kaob ära. Tuntakse rahva seas kui tondituli ja kui rahatuli.

ERA II 9, 77 (21) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Varao kalad - üks pool inimesest, teine pool kalasabast - karjuvad: "Varao, varao, mil tuleb viimane päev?"

ERA II 9, 77 (24) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tiksumine seinas - maalased taguvad - kuulutab ette lõikuse aja algust.

ERA II 9, 89 (21) < Emmaste khk., Vanamõisa k. - Meinhard Meiusi < Joonas Moonson (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Muhus viimast korda katk oli, siis käinud hall katkupoiss, hallid riided seljas, kübar peas ja ork peos ja käib ühest kohast teise, keda torkab, see sureb.

ERA II 9, 93 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Kuusiku k., Jürna Andruse t. - Meinhard Meiusi < Joosep Pumberg, 45 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ja Leiger olid vennad, käisid üheskoos läbi väina, vesi ulatas Leigril kubemeteni, Tõllul ainult põlvedeni.

ERA II 9, 99/100 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Rea t. - Meinhard Meiusi < Liisa Vannas, 40 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõik, mis peab olema toores, peab tehtama noores kuus, mis aga peab olema kuiv ja kõva, tee vanas kuus.

ERA II 9, 110/1 (3) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks hiidlane varastanud Rootsis kauplusest hulga raha. Asja uurimisel tunnistati keegi teine süüdi ja vangistati. Varas ei saand kurjade vaimude eest enam rahu, alati olnud kallal ja viinud raha veski alla kivide sekka. Teine külamees saanud seda teada ja tahtnud raha ära varastada. Niipea kui raha otsima hakanud, tulnud kivide vahelt väike must koer välja ja mees surnud sinnasamasse paika. Ka raha varas suri ootamatult äkki - kurivaim viis hinge ära.

ERA II 9, 111 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et rahaaugust raha kätte saada, selleks tuleb võtta tükk karastatud terast ja sel ajal, kui rahaaugul tuli põleb, rahaaugu juure minna ja see karastatud terase tükk tulde visata ja ise tagasi vaatamata ära tulla - kes tagasi vaatab, jääb soolasambaks. Kui teisel hommikul jälle sinna kohta minna, kus eelmisel ööl tuli põles, siis on raha maa peal tule kohal.

ERA II 9, 123 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalauka k. - Meinhard Meiusi < Priidu Seppel, 60 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leigril oli Emmastes Tohri küla juures kapsaaid.

ERA II 9, 123/4 (l) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Emmastes Tohri küla juures on meres kaks väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Ühel saarel asunud vanasti vägimees Leigri kapsaaed, peenarde asemed praegu veel näha. Saarel oli veel saun, mille vundamendi asemed praegu veel näha on, kuid kas Leiger seal ka saunas käinud, ei teata. Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõnikord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, siis tuleb paha ilma.

ERA II 9, 124 (2) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõllu olnud kord Hiiumaal oma venna Leigri juures ja läinud millegipärast Leigriga tülli. Tõllu vihastas ja jooksis Leigri juurest ära, et minna Saaremaale. Leiger jooksnud järel ja hüüdnud: "Tule tagasi, pool palka juure!" Tõll keernud kanna peal ümber, millest jäänud merde suur kannaase, mida praegu hüütakse Suureks Kuivaks, keskel kolm sülda vett ja ümberringi kuiv. /Sama E X 47 (229) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 127 (6) < Emmaste khk., Tohvri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkuaugus ujunud tihti suur palk vee peal. Palk kadunud siis ära, kui keegi hüüdis: "Näkk, näkk, näkk, üks sii nurkas, teine sääl nurkas, saaks näku hänna pääle astuda."

ERA II 9, 137 (15) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurivaim rikkunud kord naistel riidevärvid ja kaljaastjad ära. Mehed pidasid nõu kuidas kurjavaimu ära ajada, kuid ei saanud midagi teha, sest kurivaim tundis nende nõu ära. Viimaks leidsid naised kurjavaimu ühe pere koldest. Nõu pidamata asusid naised kurjavaimu kallale ja andsid märgade riide kaltsudega talle vastu pääd, kastsid riidekaltsud vahel liiva sisse ja peksid ikka edasi, kuni kurivaim viimaks oli pooleldi surnud. Peale seda peksmist kadus kurivaim.

ERA II 9, 138 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurat tahtis Saaremaalt tüdrukut varastada, kuid Tõll ajas teda suure pihlakaikaga taga ja päästis tüdruku. Hobune aga, mille seljas kurivaim tüdrukut vedas, jäi sinna paika kiviks, kus Tõll tüdruku päästis. Sama hobusekujuline kivi on praegu veel alles 4-5 km Kuresaarest Kihelkonna poole.

ERA II 9, 140/1 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger oli Tõlluste noorem vend, ta elas Sõru kabeli juures. Pääle selle, kui Tõlluste naine ära suri, läks Tõllus venna vastu kannatamatuks ja algasid tülid ja riiud nende vahel, kirikute lõhkumised jt.

ERA II 9, 141 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger kandis teed käies puhkamise puhul istumise jaoks kivi taskus. Üks sarnane on maha jäänud ja praegu Leigri juures Leigri kivi nime all tuntud. /Sama E X 47 (231) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 142/3 (30) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees läks metsa puid raiuma. Vahepääl hakkas vihma sadama ja mees läks kase alla varjule. Vihm läks üle ja mees astus jälle edasi. Äkki kuuleb mees imelist müdinat. Mees vaatab ümber ja näeb, kuidas väikesed hallid poisid jooksevad selle kõvera kase poole, mille all ta varjul oli. Hallid poisid jooksid kõik kordamööda kase juure ja ütlesid: "Anna mu müts kätte!" Ja igaüks sai kase alt mütsi. Mees vaatas, imestas ja läks siis ka mütsi küsima. Maa alt vastas hääl: "On siis üks kaks võtnud?" Mehele aga visati nüüd maa alt kaabu, mis oli tehtud inimese varba- ja sõrmeküüntest. Mees pani kaabu pähe ja leidis end korraga hoopis teises ilmas, nägi palju ja palju teisi vaimusid. Rändas niiviisi kaua aega vaimude riigis. Tahtis viimaks vaimude riigist välja saada, kuid ei saanud kuidagiviisi. Võttis siis mütsi peast ja viskas maha, kuid ikka ei saanud vaimude riigist välja. Viimaks suure hirmuga võttis mütsi, pani põõsa ja pistis põõsa põlema, nii et müts ära põles. Nüüd sai mees jälle endisesse maailma tagasi.

ERA II 9, 150/1 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes tahab kurjavaimu koopast raha tuua, see peab seda tegema müristamise ajal, siis kurivaim magab - kardab müristamist.

ERA II 9, 152 (36) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kord tahtis Kurat Saaremaal kiriku ukse taha kivi veeretada. Parajasti, kui ta suure kiviga kiriku ukse poole oli minemas, laulis tee ääres kukk: "Veta kivikandja kinni-i-i!" Kohe kukkus kivi maha ja Kurat kadus.

ERA II 9, 174 (6) < Käina khk., Kassari v., Taguküla k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Piir (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui nõi teisel üht liiget laseb, siis jääb see liige mädanema, kui aga südamesse laseb, siis sureb kohe.

ERA II 9, 179/80 (1) < Käina khk., Kassari v. - Meinhard Meiusi < Andrus Vahe (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kassares oli vanasti "Hiie koppel". Sealt ei saanud keegi muidu läbi, kui pidi hiie laulu oskama. Hiies elasid hiie neitsid ja neil hiie koerad. Kes hiie laulu ei oskanud, seda neitsid ja koerad läbi ei lasknud. Hiie laul (algus ja lõpp puudub, ei mäletata): Hiie koerad, kenad koerad, ei nad iial hammusta. Hiie neitsid, head neitsid, ei nad keegi pahanda.

ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lapsel on tuuleviga, kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.

ERA II 9, 196/7 (31) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger magas Kõpus, ärkas ja nägi üle metsa, et Käina mehed ehitavad kirikut. "Kus see aitab, vetan kivi ja ann!" Üteldes neid sõnu viskas Leiger kiviga Käina kiriku poole, kuid kivi kukkus natuke ligemale - Paelu mäele.

ERA II 9, 205 (27) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui lastel maa-alused ehk visked pääl, siis tuleb teha süte vett, sinna sisse kraapida hõbedat, käsi sisse kasta ja selle käega piirata kolm korda vastu päeva ümber pää.

ERA II 9, 205 (30) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui näkk end näitab, siis sureb keegi.

ERA II 9, 208 (12) < Ridala khk., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalaõiega saab rahaaugust raha kätte. Tuleb sõnajalaõiega mitu ringi ümber rahaaugu käia, siis ei pääse kurjad vaimud rahaaugu avamisel avaja kallale, vaid jäävad sõnajalaõiega tehtud ringi taha peatama.

ERA II 9, 210 (31) < Ridala khk., Sinalepa v., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.

ERA II 9, 215/6 (4) < Ridala khk., Litu k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Hints, Juula Hints, u. 60-70 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas
Üks mees nägi tee ääres sinise tule põlemas. Läks piibu pääle tuld saama. Tule ääres lamas hall mees ja liigutas tuld. Hall vanamees lükkas mõned söed tulest välja ja andis ühe teisele piibu pääle. Teisel hommikul, kui mees jälle piibu võttis, leidis ta piibust hõberaha. Suures imestuses, läks mees veel kord kohta vaatama, kust söe oli saanud, kuid ei leidnud muud kui ainult mõned hõberahad maast. Kõik need söed, millised hall vanamees tulest välja oli lükanud, olid hõberahadeks muutunud. ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/lend/Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.

ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa titetalgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.

ERA II 9, 228 (20) < Ridala khk., Panga k. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk on jumala vaim. Kord tuli ta Ridalasse, oli väike hall poiss, kepp käes. Keda kepiga turkas, see suri, kuid need, kes ülevel olid, neid ei turganud, magajaid aga kõiki.

ERA II 9, 231 (11) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanamees käis metsast heinu toomas, kuid alati suur hundikari kannul. Mees läks targa juure. Tark käskis pahema käe kinda pahempidi pöörda ja ree puhtaks pühkida. Mees tegi nii ja kohe pääses suur rägin ja kärin huntide seas lahti, üks hääl ütles: "Vii Jüri Järile terviseid, et Susi Säsi otsa saanud." Mees läks koju ja ütles tuppa astudes neid sõnu, mis metsas kästi. Niipea kui mees need sõnad oli ütelnud, tuli ahjult hall kera maha ja veeres uksest välja, üteldes: "Mis te mulle olete andnud, mis ma siit olen saanud." Üks tont - majavaim - oli tapetud, teine läks ka minema.

ERA II 9, 233/4 (14) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiidlased olid Tahkurannas kalapüügil. Ühel päeval kukkus üks kalameestest merde. Küll otsiti ja otsiti, kuid leida polnud teda kuskilt. Viimaks tuli mees ise vee seest välja ja ronis laeva. Vahepääl oli teine kalamees veest välja tõmbanud ühe ühe silmaga tursa. Niipea kui veest välja roninud kalamees ühe silmaga tursa laevas nägi, haaras selle kätte ja visakas merde tagasi, üteldes: "Säh oma ühe silmaga orikas!" Teised kalamehed hakkasid imestades küsima, miks ta kala merde tagasi viskab. Nüüd jutustas mees, mis ta meres näinud. Ta kukkunud mere põhja ilusa õue pääle. Õues olnud üks vanamees, see tulnud ja hakanud temaga riidlema seepärast, et kalamehed iga päev omad võrgud ta karjamaa väravasse laskvat, veel täna olevat nad viinud talt ta ühe silmaga orika, ja lubanud kalamehi karistama hakata, kui need teda ükskord rahule ei jäta.

ERA II 9, 237 (1) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Reets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kalamehed olid väljas merel, oli öö, magasid. Äkki kuuldi meres häält: "Kus, kus, pika Matsi võrku, pika Matsi võrku." Nii ajas sarvik meres kalu ühe mehe võrku.

ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.

ERA II 9, 244 (35) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste arstimiseks võetakse riidetükk või raha või tulesüsi. Õerutakse sellega ja viiakse siis see "maa-aluse kivi" (auklik raudkivi) alla.

ERA II 9, 245 (41) < Ridala khk., Kolu k., Peetri t. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a., perekonnaga (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kortsmik oli hundiks pandud, sai kellegi käest leivatüki, siis sai inimeseks jälle.

ERA II 9, 247 (3) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Keegi läks sajajalgsete pärast nõia juure. Tark võttis üheksa sajajalgset kinni ja viskas tulde, üteldes: "Kust olete tulnud, sinna minge!" Sajajalgsed olevat tulnud sellest, et keegi on saepuru vastu silmi visanud.

ERA II 9, 251/2 (12) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Naine läks vahi loaga metsa heinavarga. Metsas huljas naine ja kuskilt huljati vastu. Teine huljaja tuli naisele ikka ligemale ja muutus viimaks hirmsaks elukaks. Suure hirmuga viskas naine seeliku, mille ta heinu täis oli toppinud, maha ja ronis ise küüni katusele. Metsast jooksis hunt välja ja murdis seeliku pääl vaimu ära. Viimane tahtis naise kallale tulla, kuid leidis maast ainult seeliku, ise aga suri nüüd hundi kätte, surres tehes natuke kädinat. Hunt aga saatis naise, peale selle, kui see küüni katuselt maha oli roninud, koju.

ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussivalu võtmise sõnad: Ussi huuled, konna keeled, sitiku sinised sooled, parmu paremad pooled.

ERA II 9, 294 (10) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sarapuu kuradid - väikesed kõvera sabaga poisid - aidanud üht meest kord katust teha.

ERA II 9, 295/6 (17) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks isa oli suremas ja õpetas oma poegi, et kui need tahavad rikkaks saada, siis käigu nad kolm ööd peale matmist sarapuupõõsa all ta haua juures teda valvamas. Kaela pangu see, kes valvama tuleb, musta hobuse rangid, et keegi teda ei näeks ja võtku kätte pihlapuust vitsa, siis ei tunne haisu ja mis kätte saab, selle toogu koju. Vennad ei julgenud esiteks minna, viimaks oli kõige noorem vend nõus ja läks. Haua juures nägi poeg, kuidas suur kari kuradeid tulid ja tõmbasid isal naha päält. Poeg tõmbas konksuga naha enda juure ja jooksis koju. Kõik pojad said rikasteks meesteks. Kuradid oleksid aga hakanud isa naha sees kodus käima ja vara ära vedama.

ERA II 9, 297/8 (24) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui rahahaugu tulde kinnas sisse visata, siis pannakse see raha täis ja visatakse tagasi. Hiljem kinnast ära viima tulles ei tohi tagasi vaadata. Keegi viskanud "härja ige" august alla, kuid kohe visatud tagasi ja löönud mehe pooleldi surnuks.

ERA II 9, 298 (25) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maa sees on rahakatlad, kes vaestele ka lubab, see saab kätte. Üks mees oli leidnud sarnase rahakatla ja lubanud vaestele ka anda, kuid katla maa peale tõustes arvas mees, et raha on liig vähe ja ütles: "Ei siit saa vaestele midagid anda." Peale selle vajus katel kohe maa alla tagasi.

ERA II 9, 298 (26) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas järves elavad näkid ja jaagud.

ERA II 9, 421/2 (2) < Saarde khk., Surju v. < Vändra khk. - Eduard Johannes Kase < Mari Oldermann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnnivakk Vändras. Vana-Vändras oli Kullimaa talus tõnnivakk. Säält mööda käies ei tohitud kõvasti rääkida ega vanduda. Kui mõni vandus või kurja sõna ütles tõnnivaka juures, siis hakkas Tõnn seda taga kiusama. Kullimaa talu sulasel olnud poeg, kelle tõnnivakk ära pigistanud.

ERA II 9, 436/9 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. - Eduard Johannes Kase < J. Kosenkranius (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuradi (tondi) rahaauk Katlaoja metsas. Teoorjuse ajal 80 aastat tagasi elanud Kilingi vallas Välja külas, kaks versta Võhkelaane talust eemal Katlaoja kaldal, selle talust tuleva Pikanõmme tee ääres, Kilingi-Nõmme minna, kurat, kelle rahaauku nähtud öösel sääl põlevat. Kellegi teekäija mehele on kurat säälkohal teel vastu tulnud, väljanägemises alt lai kui heinasaad ja pealtpoolt kuuse pikune. Teomehe kohale jõudes on teomees ära hirmudes hüüdnud: "Isa pojuke ja püha ristike," millise hüüde pääle kurat ära kadunud. Seal rahaaugu ligidal sama teel on ka kuradi jälgi talvel lume peal nähtud, mis küünra pikused ja poole küünra laiused, eespool olevate küünede asemetega olnud. Samal kohal on ka hulga keppisid maas olnud, millest teati rahvasuus rääkida, et Võhkelaane talu peremees, Peet Vendelin, (minu ema isa) on kepidega seal kuradi vastu võidelnud ja kuradilt tema rahaaugust omale rikkuse võitnud ja Võhkelaane, vaese mõisa talu peale elama jäänud, kus varemalt keegi teine mees seda talukohta pidada ja mõisas teol käia pole suutnud. Seletus, kust tekkis sarnane usk. Nimetud Katlaoja kaldal tee lähedal metsas oli süllakõrgune mäeküngas, kus keegi söepoletaja ööd ja päevad otsa, vahetpidamata süssa põletas, missugune tuli ööseti möödakäijatele teravalt silmi paistis. Söed olidki tõeliselt söepõletajale rahalise sissetuleku allikaks. Kuradi jäljed teel olid Võhkelaane taluperemehe väimehe jäljed, kes mõisateol käis ja talvel omale, kui lumi sügav, lauatükid jalge alla kinnitas, et käies mitte sügavasse lumesse vajuda. Nende jälgedele oli nupukas mõisa kubjas kepi otsaga augud ette teinud: nagu oleksid need kepiaugud jälgede küünede augu asemed olevat. Samuti oli see mõisa kubjas ka kepid sinna teele maha visanud nähtuseks, nagu oleks nende kepidega sääl kuradi vastu võideldud. Teel teomehele vastutulev kurat heinasao laiuse ja kuuse pikkuse näol oli Võhkelaane talu peremees P. Vendelin ise, kes ratsa hobuse seljas eesnimetatud teekäija mehele vastu tuli ja selle hüüdu kuulis, mille peale omaltpoolt vastu hüüdis, mehe rumaluse mõtet mõistes: "Pime perse!" Lisan ligi: P. Vendelin oli täiesti kirjaoskaja ja oma isiklise mõistmise, teadmise ja tahtmise läbi oskas tema vaesel mõisatalul ära elada, aga millegi olemata imevõimu läbi.

ERA II 10, 11 (l) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Millal tuleb Oolu koju, toob vaka vaske, külimitu hõbedat, toobi puhast kulda.

ERA II 10, 15 (21) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakatel palju marju, siis tuleb vihmane sügise.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

ERA II 10, 93 (6) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Tõnu Viedemann < J. Põldmäe (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
/Mees peab hiirt jooksvahaiguseks/Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabriperemehele: "Vaata, missugune jooksva mul on, justkui rott jookseb külge mööda ülesse!" Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu-isale viljavihkusi koormasse pannes särgi põue kukkund.

ERA II 10, 108 (3) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkonnas Mõigu külas Vägeva talu koplis on rahaauk, mis jaaniöössel põleda, mida on mitu inimest näinud, aga kätte teda ei olla tänaseni saadud.

ERA II 10, 109 (6) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Nabala küla maa peal on üks suur kivi, kus peal olla kivistunud nõelussid, üks suurem, teised veiksemad. Selle kivi all olla rahaauk. Mitu korda olla seal jaaniöössel tuld nähtud.

ERA II 10, 109/10 (7) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nabalas on teeninud kord ühe peremehe juures sulasena keegi Jaanuse nimeline mees. See leidnud koplist mutimulla hunnikust raha, mispeale tema labida toond ja kaevama hakand. Kaevates tulnd välja rahakarp, kus sees olnud kuld- ja hõberaha, mees ostnud selle rahaga omale Soone sauna, peremees - kuuldes sulase rahaleiust - läind ka mutimulla hunikuid kaevama. Ei ole aga sealt mitte midagi leidnud.

ERA II 10, 110 (8) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaal on üks suur kivi, kus peal on palja jala jälg ja mitu jalakanna jälge. Rahva jutu järgi olla vanasarvik selle kivi peale kukkund, kui ta taevast alla visatud. Selle kivi all olla rahaauk, mis jaaniöössel põleda. Kivi nimetus on Liivadi-Otsa kivi.

ERA II 10, 114 (15) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lagedi küla all Kalda sauna juures jões on suur kivi, selle kivi otsas on nähtud näkki ilusa naisterahvana suurte rindadega.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.

ERA II 10, 172 (15) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Jeesus läks Jeruusalemma, Eesli jalg oli nikastand. Mine vana naiste juure, Küll sa sealt abi saad.

ERA II 10, 172 (16) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapselt valuvõtmise sõnad. Varesele valu, Harakale haigust, Mustalinnule muud tõbe. Meie laps saab terveks.

ERA II 10, 221 (2) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laste koeranaelte vastu aitab põleva vettind puu, mis ajab vahtu välja, otsaga vajutamine vastu haiget kohta või raisakondi maapoolse küljega vajutamine. Või visata soola põlevasse ahju ja ise nii ruttu ära põgeneda, et praginat ei kuuldu.

ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl´la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil´landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lat´s visas hamba aho pääle - "Virusk´ikas, mullõ raudhammas, ma' anna sullõ luuhamba!"

ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine. Röövitud raha. Tingimusteta Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.

ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha. Rootslased-rahaotsijad. Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema. Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.

ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller. Sõja ajal maetud varandus. Tingimusteta Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud. Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)

ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine. Sõja ajal maetud raha. Rootsi ohvitserid raha otsimas. Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Ma käisin õel võõrusel, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. II Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke? Seda hallikirja angerjast, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. III Mis õde sulle juua and's, mu pojuke? See punast viina pudelist, mu emake Oh valu, oh valu mu südames Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 10, 406 (2) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuleoksa ei tohi seina sisse panna: maja läheb siis põlema. Kui päike piale paestab, siis hakkab kohe põlema. Sel on rohkem tõrva sees. (Tuleoks on see oks, "valelatv", mis kasvab ladvana murdund pärisladva asemele.)

ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.

ERA II 10, 423 (51) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Inimesed surnd vanast kõik ära. Ühed läind laevale, see pial sial ehk ei sure ära. Surnd ikke. Üks vanainime jäänd üksi järele ja koer old ka kaasas. Vanainime pole osand laevaga midagi teha. Hakand laeva kella kõlistama. Nii vist kuuldud.

ERA II 10, 428 (69) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katku ajal jäänd Kuiele meesterahvas ja Kloostri Attu (Vilikale) naisterahvas. Suitsu kaudu leidnud üksteist ja hakand kokku elama.

ERA II 10, 431 (7) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Last hirmutet: "Ää mine mere äärde, näkk viib ää"–- või "küll võtab".

ERA II 10, 432 (12) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi on, aga muud midagi ei tia.

ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

ERA II 10, 439 (1) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jarlok pat kaamenu, Seml´anitsu pat kaamenu. Jarlok pat pliitano, Seml´anitsa na pliitana. Tzornikaad, seerõikaad, Laabõ kaad, krasnõ kaad, Perii svaijujad./sülitab/ Amin.

ERA II 10, 439/40 (2) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Käändümisõ sõna. Nisõltun´, nikõrtun, kõik luu' paika. Halu musta pini persehe. Nisõldunu', nikõrdunu' kõik luu paika, Suurõ luu', väiko luu', kõik umma paika. Halu haraga hanna ala. Nisõldunu', nikõrdunu', kõik luu' paika, Suurõ luu' väiko luu', kõik umma paika. Halu sinna, kohe ratas veeres. Kuukõnõ, kosta, pääväkene, pästä, aokõnõ, avida hädäst vallalõ. (sülitab) Amin - (kolm korda). Kolm korda lugeda siis tuleb abi.

ERA II 10, 440 (3) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi sõna'. Kizi kiitsjalõ, kizi vangjalõ, Kizi hainamaa pääle süümä, Kizi kivi pääle magama. (Kolm korda lugeda ja siis sülitab pahemale poole) Amin.

ERA II 10, 440 (4) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi latsõ nabah. Kizi soelõ, kizi kahrulõ, kizi toomõlõ, Kizi kivi pääle magama. Kizi loigatas nabast vällä. (Kolm korda, sülitab) Amin.

ERA II 10, 441 (6) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vaivaja sõna. Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä. (Kolm korda siis sülitada) Amin.

ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna. Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.

ERA II 10, 469 (1) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõna. Jeesus lats üle liiva ja maa, n. löus sääl üte tulitungle ja ütel: "Sa olet palanu, n. ei pala enamb." Nüüd tuli jäi saisma nida kui meie Issand Jesus Kristus sis Jordani jõen sais, kui Jaan teda ristse: Jumala see Esa, n. Poja ja Püha Vaimo nimel. Amen ja Amen! 3 korda nii lugeda.

ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna. "Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä." Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema. (Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)

ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. - Tõnu Viedemann (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu.

ERA II 10, 501/3 (15) < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. - August Ots < Ann Ots (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kes eksitab inimesi ära, seda ei teata. Arvatakse, et on olemas sarnased kohad, kui inimene sinna sattub, siis tingimata eksib ta sinna ära. Õige tee jälle leidmiseks istutakse maha ja süüakse leib ehk loetakse meieisapalvet. Räägiti üks lugu eksimisest: Vastemõisa vallas Kabila küla lähedal on üks mägi, mida "Udresmäeks" kutsutakse. Seal eksivat ka inimesed tihti ära ja nägevat viirastusi. Umbes 25 aastat tagasi, Peet Karus (too mees vist elab praegu, aga elukohta ei tea) eksinud ka sinna ära. Ta teinud tule maha ja istunud tule ääre. Tule teinud ta selleks, et siis silmad jälle selgeks lähevad ja õige tee uuesti kätte leiab. Korraga näinud ta, et tema kuuehõlma peal on hall lõngakera. Kust ta sinna oli tulnud, pole ta näinud, samuti kadunud ta ka nägematult ära. Peale seda leidnud ta kohe õige tee üles. Sama mehe ema läind korra külast pimedas koju ja näinud seal mäel tuld. Ta läinud ligemale vaatama ja näinud - must emis olnud tule ääres ja imetanud põrsaid.

ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus). Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad: Edimält läits Jeesus kerikude. Irulanni, allilanni. Loe musta mustusele. Jalo (käsi) jakust jõmati, Kivi vasta kiuksati. Püha Maarja, tõse ülesse, Tii pehmes, parembas kui enneki. Kohe (kuhu) luu luigatanu, Sinna liha liigatanu. Siruta sinist, venitä verevät, mutsuta musta. Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku. Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale. Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.

ERA II 10, 521/2 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ("ork" ei ole ma siin kuskilgi kuulnud). Selle arstimine sünnib haige ärapeitmise läbi. Haige kuuleb peidetud kohas enese nime hüüdmist (hõikamist, nagu siinpool üteldakse), hõikab ta vastu ehk annab ta häälitsedes enesest kudagi märku, on tõbi kohe kallal. Leiab tõbi ta (haige) ülesse, on ta täie hooga ta kallal ei aita muu, kui jälle uude kohta ära peita. Peidukohad on: pimedasse rehetuppa, ahju peale ehk kõige parem lambasõnniku alla. Praegu ei ole külmtõbe siin ümbruses ammu kuulda, kuna ta enne väga sagedane on olnud.

ERA II 10, 522 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljast nimitakse siin haljas, metshaljas. Ta on inimese äraeksitaja metsas. Teda nähakse ilusa naise näol, vahest ka noor poisike, mõnikord metsaloom: metskits, hirv, lind jne. Kui metsas kõndija tema meelitustele järele läheb, on ta peagi eksind.

ERA II 10, 527/9 (7) < Pilistvere khk. < Helme khk., Koorküla k. - O. Ruut (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ennevanasti, kui must surm maad mööda reisinud ja igat talu külastanud, siis tulnud ta ikka igale poole ise kujul, kas siku, lehma, hobuse ehk koera ja kassi ning tulekera kujul, enamiste aga ilusa tüdruku näol. Tulles tallu, siis küsinud peale teretamist, küsinud kohe: "Mis teie teete?" Vastatud õiglaselt, mida tehakse, siis surnud kõik ära ja surm läinud uut saaki otsima. Aga juhtunud mõni hambamees või nutikas, kes ütlen nii, et ta ei ole aru saanud ehk tema pilge olnud, siis süllitanud ja läinud oma teed ja kõik jäänud siis elusse. Kord tulnud ta ilusa tüdruku näol kuhugi metsatalusse, kus parajasti kõik pere koos söönud palavat odratangusuppi piimaga ja ahjust võetud kuum leib olnud laual. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Peremees vastanud: "Kirgesid sööme ja korgesid joome." Must surm ei mõistnud midagit selle peale ütelda. Süllitanud kolm korda põrandale ja läinud oma teed ja talupere olnud peastetud. Ta läinud teise peresse kui pisikene rakakoer ja kiununud ukse taga, kuna jällegi pere lõunal olnud. Söödud ahjus küpsetud koorega kartulid ja orgi otsas küpsetud silkusid. Peretütar läinud ukse peale vaatama. Raka ütlema: "Mis teie siin teete?" Peretütar olnud suur hambamees ja ütelnud: "Kirepill läks kurepillile külla." Raka vihastanud. Tõstnud jala üles ja lasknud kolm korda uksepiida peale sirts, sirts, sirts ja sörkind minema. Tulnud kolmandasse peresse, ikka lõuna aegu. Keik pere söönud kuuma rokka ja odrakaraskit. Surm tulnud sörkides kui hall sokk ukse peale. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Pereema vastanud: "Kirge sööme ja korge joome." Sokk mõtelnud tükk aega ja viimaks ütelnud: "Lollide kari! Minu jaoks ei kõlba," ja läinud täis viha minema, enne pühkinud habemega kolm korda uksepakku. Nii jäänud kõik need kolm talutäit inimesi ellu, kuna ümberkaudu kõik ära surnud peale mõne üksiku, kes ei ole juhtunud sel ajal, kui surm külastas, kodus olema.

ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud. Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi. Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära. Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu. Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.

ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus. Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema. Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.

ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam. Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa. Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud. Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.

ERA II 10, 579/80 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Antsla vallas kolme talu piiri nurgal juhtunud lugu. Suve õhtal läinud õitselised hobuseid sööma viima. Saanud hobused sööma panduks, siis hakatud mitmekesi aru pidama, kuhupoole nüüd minna, võetud pillid kätte ja hakanud piirikupatsi pääl mängima. Osalt seisnud piiripeenra peal, kui korraga kuuldus kellade helin ja hääl hõikab kaugelt: "Tii lähti!" Ei pandud sellest tähele ja heal hüüdis teist korda: "Tee lahti." Siis keegi vanem poisidest ütles, et "Seistage piiripeenra pealt ära, siin võib midagi paha juhtuda." Nõnda siis seistsime piiripeenra päält eemale ja korraga kanges kiiruses sõitsid kahe halli hobusega, uhke vanker taga, otse piiripeenart mööda mäest alla talu poole. Tagant vaadates nägime, et sõitis otse talu rehe alla sisse. Hakasime määst alla jooksma umbes 300 sammu maad talu õue pääle, vaatama, et kes see sõitja oli. Jõudsime talu õue, värjad olid kinni ja rehe uksed olid lahti. Reheall ei olnud kedagi näha. Läksime tuppa ja küsisime järele, kes on sinna sõitnud, kuid sääl ei teadnud sellest keegi midagi. Nii jäi kõigile teadmata, kes see sõitja oli ja kuhu ta võis kaduda. Jutustaja on seda ise näinud, on ise ka seal hobuste juures olnud.

ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid. Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.

ERA II 10, 630 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa v. - August Ojasson < Oskar Ojasson (1922) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
(Ilmateated) On pihlakatel palju marju, saab vihmane sügise.

ERA II 10, 636 (6) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid olla parem vanas, okaspuid - noores kuus maha võtta, siis nad ei pihasta ega koita.

ERA II 10, 637 (3) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

ERA II 10, 637 (5) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

ERA II 10, 693 (4) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.

ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.

ERA II 10, 695 (6) < Tallinna l. < Kambja khk., Haaslava v. - Tõnu Viedemann < Ann Laber, 75 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on majas palju lutikaid ja prussakaid, siis saadakse nendest lahti, kui neid järgmiselt arstitakse. Käiakse kolmel vanakuu reedel saunas ja lüüakse saunavihaga vastu igat seina, kus asuvad lutikad üks kord, kusjuures lausutakse järgmisi sõnu: "Lutikad ehk prussakad, minge kodu."

ERA II 10, 695 (9) < Jüri khk., Limu k. - T?nu Viedemann < J. P?ldmäe (1929) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui kana pannakse pühapäeval sellel ajal, kui rahvas kirikust välja tuleb, hauduma, siis ei olla ühtki mädamunaks jäemist karta.

ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. - Tõnu Viedemann < Jüri Seffer (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: "Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi." Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks.

ERA II 10, 702/3 (10) < Kose khk., Tuhala k. - Tõnu Viedemann < Juhan Karjaherm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalas Sõerde vahel, kus kolm oapead koku lähevad, olla rahakatel, kellest unes näidatud Joosep Sarapikule ja öeldud: "Mine senna kohta, kus kolm oapead kokku lähevad. Selle all on rahaauk, vaskkatel kuldrahaga. Selle katla peal on kolmed sepapihid, võta need sealt ära ja sa saad raha kätte." Sarapik ei ole julgend öössel minna rahakateld ära tooma. Rääkind hiljem sellest oma tuttavatele, need läind juhatatud kohta, hakand sealt kaevama. Ei ole aga rahakateld kätte saand, kuulnud ainult rahade kõlinad, kui need maa sügavusesse kukkunud.

ERA II 10, 703/4 (13) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Leena Noorberg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orus Otiveski jões pealpool veskitammi kuulnud heinalised pajupõesas veikese lapse nuttu. Vaatama minnes ei leitud sealt kedagi, teisel päeval peale selle uppus samasse paika mees ära. Teine kord on nähtud samas jões pika varrega Rakvere piipu vastuvett ujuvad ja peale selle uppund jällegi senna mees ära.

ERA II 10, 704 (14) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti, kui olid Eestis suured metsad, siis elas neis metsades palju karusi ja hunta. Need loomad olla siginud õige tubliste. Vanematel huntidel olnud kunni kaksteiskümmend poega, kaheteistkümnes poeg olnud libahunt, muidu kui päris huntki, aga sellest võidud libahunti ära tunda, et tema loomi ei ole murdnud eestpoolt kõrist, vaid takaotsast.

ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha." Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei ole saand kaevata ja raha pada on tänaseni juhatatud kohal.

ERA II 10, 707 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann < Anna Rüütberg (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett. Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast (käsna), seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud ja teised, millega vähitõbe arstitakse.

ERA II 10, 708 (23) < Tallinna l. < Kambja khk. - Tõnu Viedemann < Ann Laber (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tahad, et kana kõik munad välja hauduks, siis pane kana õhtul karja kojutuleku ajal hauduma ja ütle sealjuures kepiga kanale vastu perset lüües kolm korda: "Kari kodu, kari kodu, kari kodu."

ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse õllega ja juuakse seda vedelikku.

ERA II 10, 709 (30) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakad marju täis, siis saada sel aastal vanutüdrukuid palju mehele.

ERA II 10, 709 (34) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad. "Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?" Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.

ERA II 10, 710 (40) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Oho ussike, püha ristike. Muist on mööda läind, muist on sinu vaese peale tuld.

ERA II 10, 710 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Luu luu kohta, kont kondi kohta, soon soone kohta, liha liha kohta, veri vere kohta, naha alla kokku, naha alla kokku, naha alla kokku.

ERA II 10, 711 (41) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemaann < Juuli Valpret (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuli müttast mättast välja sarapuukarva saksakene, kulukarva, kullakarva, murukarva, mätta karva, sookarva, samblakarva, pajukarva, paate karva. Kui said, siis salvasid, parem olid, et sa panid, mina ise üle nende.

ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.

ERA II 10, 717 (4) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ara valdas Kunimäe talus eland sada aastad tagasi perenaine, kes käind hundiks. Kunimäe põllul olnd suur kivi, kuhu perenaine pand oma riided ja sealt võtnud hundi naha, tõmmand omale ümber ja hunt olndki valmis. Kunimäel ei ole kunagi värske lambaliha puudund.

ERA II 10, 755 (1) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas öeldi ikke, mitte haljas. Kui metshal´ja jälgedele satud, siis eksid ära. Metshal´jas uigub ka metsas.

ERA II 10, 755 (2) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ku nad väljast tulivad ja ihu värises, siis ütlesivad, et noh, sul on nagu ork pial. Hal´li põdeb, öeldi, siis see õli ikke teine asi.

ERA II 11, 117 (5) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ussisõnad Maarja magas kalda alla, Koolja jooksis konna suust Higi ilma hilgja ninasta. Kimburie, kamburie Sookarva, sarapuu karva, rohukarva, roostekarva, maakarva, maagekarva ehk siis muidu musta karva. Madu vaevane sureksi. Abi puusta, abi põesasta, Abi armsast jumalast.

ERA II 11, 117/8 (6) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõnad. Valge mees tõuseb meresta, Valge katela käessa, Valge kepp oli katelassa. Ära puudu punakivisse, Liha luie liigetesse.

ERA II 11, 135 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kiriku k. - Hella Rutoff < Jüri Asper, 85 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse sõnu: Lauk tõuse maast üles, mine kiriku, söö kulda ja hõbedad, võta süle ja seljaga. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel.

ERA II 11, 199 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Kellamäe k., Triksi t. - Helene Mugasto < Elisabet Riismann, 45 a. (1925) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lammas niidetakse noorel kuul ja ikka teisipäeval ja laupäeval, siis hakkab vill jälle ruttu kasvama.

ERA II 11, 267 (12) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui esimest korda noort kuud nähtakse, siis peab vaatama, mis on nägijal käes ehk, mis ta teeb. Seda, mis ta sel korral teeb, teeb ta terve kuu. Kui tal raha käes on, siis saab ta sel kuul palju raha. Kuud vaadates peab ütlema: "Tere, tere, noor kuu! Sina raua raskuseks, Mina kulla kerguseks."

ERA II 11, 269 (17) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.

ERA II 11, 277/9 (37) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sauna vihtlema minnakse, siis peab kõiki tänama üteldes: "Aituma saunakütjale, Aituma puutoojale, Aituma veekandjale, Aituma leinuviskajale, Aituma vihategijale, Aituma vihlejale."

ERA II 11, 313 (32) < Viljandi khk., Viljandi v., Aluste t. - A. Romulus < Kadri Mitt, 55 a. (1928) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, Varesel valu, harakal haigus, Mustal linnul muud häda, Minu lapse kõht terveks.

ERA II 11, 498 (52) < Tartu l. - Marta Pohka (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Korra linatalguse ajal olnud igal poisil oma tütarlaps, kellega ta juttu vestnud. Üksikuks jäänud üks noor poisikene, kellest keegi pole ta nooruse pärast välja teinud, ja pudikeelega vanatüdruk, kes pole saanud hästi "s" tähte ütelda. Vanatüdruk ütelnud sellele poisile: "Poith, putu minnu kah, ma otha thulle käänithpääga väithe!"

ERA II 11, 544 (6) < Viljandi khk. - E. Kiilas (1929) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesele valu, harakale haigust, musta linnule muu tõbi, lapse kõht terveks.

ERA II 11, 550/1 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. - E. Kiilas < Tõnis Raid (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk. Uue Võidu vallas, Viljandimaal öeldud unes Mats Martinsonile, et Puuri kalmetel, kolme tee harul on rahaauk. Rahaaugu juhatamise eest nõutud kukk ja kana. Mees läks kaevama ja leidiski juhatatud kohalt raha. Kana ja kuke all oli mõeldud tütart ja poega. Varsti peale seda suri poeg. Sageli nähti sääl tares nägemisi, vahel olnud nagu tunnikella tiksumist kuulda. Mats ei tahtnud tütart ära anda, seepärast teised hoiatasid teda raha liigutamast. Raha jäigi nii seisma, kuni vanem tütar mehele sai. Siis läks isa säält raha võtma, et tütrele kaasavara anda. Saanud raha võetud kukkunud ta surnuna maha. Rahaauk, kust raha välja võetud, on veel praegugi näha.

ERA II 11, 605 (5) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Helme mõisa ja Alaveski talu vahelises jõekaldas olevat rahakast peidus. Kui vaenlased Helme linna ära võitnud ja sinna sisse tunginud, põgenenud linna laekur rahakastiga ära ja matnud ülalnimetet kohta.

ERA II 11, 607 (6) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naisel olnud pühapäeval igav. Ta läinud jumala juure ja küsinud pühapäevatööd. Jumal raputanud talle liiva pähe. Neist liivateradest tekkinud täid. Sest saadik on täid pääs. Harilikult on ka kõige põhjalikum pääkammimine pühapäeval, eriti just maainimeste juures. Nüüd ei ole naistel enam pühapäeviti igav.

ERA II 11, 665/6 (9) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hää söök. Pühapäeval läinud kõik talu rahvas kirikusse. Peremees üksi jäänud koju. Tahtnud omale "era" teha. Võtnud liha ja koort, võid ja moosi, kapsaid ja maasikaid, kurki, mett ja sinepit, maitseaineteks suhkrut, soola ja tubakat. Seganud kõik segi ja hakanud sööma. Olnud kibe ja ajanud oksele. Peremees aga öelnud: "Ole sa, mis sa olet, aga hääst kraamist olet sa tettu" ja söönud kõik ära. Paar päeva selle järele kannatanud ta kõhuvalude all.

ERA II 11, 666 (10) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiä sääl kõpa? Vanaema on tagumises toas haige. Eestoas kuuleb ta samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib. "Mina, memmeke!" vastatakse. "Selle kõpa nigu hiireke," ütleb vanaema. Pisut aja pärast kuuleb ta uuesti samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib jälle. "Mina, pernanõ," vastatakse. "Selle tampa nigu hobõnõ!" ütleb vanaema.

ERA II 11, 675 (4) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Anastassia Trifonova 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapse haigele sõrmele puhutakse ja öeldakse: Varõssõlõ valu, harakale halu, latse sõrm terves."

ERA II 11, 683 (64) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtul ilm põhjast selge, tuleb teisel päeval ilus ilm.

ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.

ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.

ERA II 12, 171 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. - Richard Viidebaum < Juula Klaas, 67 a., Mai Kaldas, u. 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas eksitab inimesi metsa, haldja jäljed. Siis peab kummuli laskma ja issameiet lugema, siis lähvad silmad lahti, näed, kus sa oled ja pole kuskile kõrvale läind.

ERA II 12, 184 (28) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Jutustaja ema on olnud ka hallis tõbes, kuid lähemalt sellest haigusest ei mäleta.

ERA II 12, 185 (32) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuldpõrnikaid hõõruti puruks ja anti rabanduse puhul leivaga sisse.

ERA II 12, 186 (37) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lamba sõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

ERA II 12, 186 (39) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kidale veel: metsast toodi kida rohtu ja seoti ümber. Neid vist nimetet "põllu kõrgas", krigisend väänates (= põldosjad?).

ERA II 12, 190 (54) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vankri telje puud tulevad raiuda noorel kuul, siis ei hakka kriuksuma.

ERA II 12, 197 (75) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised tähendavad tuisku või külma.

ERA II 12, 197 (77) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikerkaar on jõe või järve kohal, siis räägitud, et võtab vett üles.

ERA II 12, 200 (86) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse puhul suure puu alla ei tohi minna.

ERA II 12, 223 (5) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaart või päikest või kuud ei tohi näpuga näidata - sõrm mädaneb ära.

ERA II 12, 224 (7) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Kus veeloik, säält vikerkaar peab tõusma ja säält võtma omale värvid.

ERA II 12, 224 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vihma järele nahakse vikerkaart, öeldakse: "Nüüd jatab vihma järele."

ERA II 12, 224 (9) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - Põhjamaa valgus, Põhjamaa rahva valgus... Põhjapõdradega peavad sõitma, et siis käib ülespidi see tolm.

ERA II 12, 224 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldavat: "Nüüd ilmad muutuvad, tuleb kuiva (suvel), nüüd tuleb käredat külma (talvel)."

ERA II 12, 227 (20) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad tulevat sellest, et põhjavesi on ligidal ja kask ei saa lopsakalt kasvada.

ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

ERA II 12, 228 (23) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalused hakkavat maa pääl magamisest. Haige laps määritakse üle mulla ja sinise saviga.

ERA II 12, 229/30 (29) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk vanal ajal. Vanasti, kui sõda läbi olnud, siis tulnud katk ja sõitnud valge ratsahobuse seljas ringi. Katk sõitnud õue ja hüüdnud: "Kaied, Maied, tulge välja, juba pergel venelased vei!" Kuid inimesed hoidnud kõrvale, pole julgend välja tulla. Siis katk läind ahju paistele ja hakand sääl ennast soendama. Siis tulnud mees salaja selja taha ja lükand ta roobiga ahju. Nii katk põlend ära.

ERA II 12, 234/5 (50) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Siin üks karjapoiss joosnud karjamaalt koju ja rääkind, et mardus ajand teda taga ja ütelnud ühtelugu: "Kappari, kappari!" - Mis õieti olevat see mardus? - Midagi vaimutaolist. Kui tema taga ajab, ei tohi tagasi vaadata: lööb silmad puruks.

ERA II 12, 259 (60) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. - Richard Viidebaum < Klara Demidova, s. 1915, Magda Ennus, 20 a., Leida Tikker, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüükaid kaotab: a)haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab) b)kuuvalgusega pesta c)hobuse higiga määrida.

ERA II 12, 295 (15) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Aleksander Fiiderman, s. 1882 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sellest peetavat siin praegugi kinni, et okaspuid võetavat maha (tarbepuudeks) noorel kuul ja lehtpuid vanal kuul. Siis puud ei minevat koitama.

ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

ERA II 12, 299 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti toodud jõulus õled tuppa ja vana-aasta õhtul heinad.

ERA II 12, 300 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < A. Joosing (mees), s. 1877 (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on lastud ehituspalgid põhja poole maha, et siis ei lõhke.

ERA II 12, 309 (8) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, on kolmandamal päeval sadu.

ERA II 12, 309/10 (12) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse puhul: uksed-aknad pannakse kinni, terariistad (nagu vikatid) viiakse eemale (näit. heinamaal küünist kaugemale), sest arvatakse, et teras tõmbab pikset ligi; ei tohi joosta ega vehelda, ei tohi minna suure puu alla.

ERA II 12, 315 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. - Richard Viidebaum < Johannes Joosing, u. 20 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui pakk metsas põhja poole ja vastutuult maha võtta, siis ei lõhke.

ERA II 12, 328 (9) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul antakse loomale sisse terve kanamuna.

ERA II 12, 335 (24) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tarbepuud lasta metsas maha "päevalooja poole", siis need puud ei lõhke.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]