[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 12, 335/6 (25) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Püssi "võim ära võetud". Tartumaa sees, Pedja ääres eland Küünissaare Otter. Tema võtnud mõnel püssi võimu ära. Kui kuulnud, et metsas lastakse, ütelnud: "No lase pääle, ega sa jänest maha ei saa!" Siis laskja pole enam looma maha saand, tee, mis sa tahad. Kord ta kutsund kõik kütid kokku, pannud kuke aiateivasse seisma ja käskind maha lasta. Kõik kõmmutand kohe hullu moodi, kuid kukke maha pole saand. Näe, tal olnud sihuke kange võim.

ERA II 12, 340/1 (37) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: püssi lasta looma nina all; põhja poolt räästast õlgi võtta ja nendega suitsetada, et suits läheks loomale ninasse; ustelt kaapida, risti nugadega (noaga ristamisi, ennem ühele poole ja siis teisele poole) ja sellega suitsetada; kolm kanamuna sisse anda.

ERA II 12, 341 (38) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: ...ilmast tulevat... aga vahel olevat ka teise inimese jonn ja kadedus... must põletikukoht on kohe näha ja auk sees, et pista näpuga... Mis eest läbi löödud, sellest enam asja ei saa, mis tagant, sellest võib veel saada.

ERA II 12, 341 (39) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul: hammastega looma keele otsast kinni võtta ja kohe hammustada. Niisugune verelaskmine olevat veel viimane abi. Kui see ei aita, siis ei aita enam miski asi ja loom peab surema.

ERA II 12, 346 (48) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste hingatud, moast hingatud. On mõnes kohas sihuke hall koht, kust halba õhku käib üles. Kui niisugust tead, siis võta labidas ja kaeva säält. Kui leiad, et on "nigu silmad või õhuaugud mulla sees", siis keera see teistpidi ja aja muld pääle tagasi. Siis edespidi säält kohalt enam haigust ei hakka.

ERA II 12, 346 (49) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Moast hingatud haiguse arstimine: lõigatakse tervest söödist mättaid ja nendega vaotatakse.

ERA II 12, 347 (51) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umbratta veega arstitavat ka maast hingatud haigusi. Metsas kasvab taimi, mis nimetatakse umbrattad. Neid tuleb ummukses keeta ja selle veega siis pesta.

ERA II 12, 349 (4) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja vanemad on rääkind, et rootslased võtnud Vesneri vallas Kob/r/atu külas maa seest välja varandust ja viind ära, "Võtnuvad ühe määrdetünni säält välja, nagu tead, on niisugused kõrged, kissi teab, mis nad säält said, kellele nad näitasid."

ERA II 12, 349 (5) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vesneri mägedest on kunagi välja kaevatud kaks koormat vanaaegset varandust.

ERA II 12, 351/2 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emumäel (siin lähedal) metsa ei olevat, kuid "ära eksitab". Jutustaja ise tahtnud minna Koila külasse. Kõik paistab korraga hoopis teistsugune. Ei tunne enam äragi ennem päris tuttavaid kohti. Läheb esimese talu ukse taha ja koputab ega mõista ikkagi veel, kus on. Alles siis, kui inimene välja tulnud, saand aru, siis nagu silmad läind lahti.

ERA II 12, 352 (15) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk vanal ajal käind, jah, inimese kujul ringi. Kui väljal töös oldud, korraga hõigand eemalt tutva inimese häälega. Kes vastu hõigand, see jäänd haigeks ja surnud ära. Kes pole midagi rääkind, vaid põgenend ära, see jäänd elama.

ERA II 12, 353 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vesneris olnud Kuia vanamees. Tema teadnud nikastuse sõnu. Kui näit. lehm jala ära nikastand, toodud vanamees sinna arstima. Tema sõnad käind vist niimoodi: "Nikatsi, nakatsi, Jeesus läks jala keriku."

ERA II 12, 358 (25) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõuged: põhja pool toa nurga ääres tuulepesadega vihelda, siis kaovad ära.

ERA II 12, 358 (26) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maalised: keedetakse maavitsa vett ja sellega pestakse.

ERA II 12, 358 (27) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tulest hakand haigus, pannakse vette üheksa sütt, kuid tagurpidi lugedes (üheksast üheni). Selle veega pestakse, kui on vesised rakud ihu pääl.

ERA II 12, 375 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaaveres on Kaasiku mets. Sääl metsa vahel on ühele mehele tulnud öö ajal vastu punane kass ja hüpand õlale. Siis karand kiiresti vasemale ja paramale õlale, kolm korda edasi-tagasi, hüpand maha ja kadund jälle.

ERA II 12, 375/6 (11) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas teeb sukka. Jutustaja ja tema õde läind ühel ilusal pühapäeva õhtupoolikul - ikka mitu hääd aastat tagasi - Las/i/nurme Aukamäe metsa vahelt läbi, kui näind, et teest eemal põlend tuli ja tule ääres istund hall vanaeit ja kudund sukka. Ometigi vihma sadand, kuid eit istund ja kudund sukka, nagu poleks tal sest midagi. Nemad peatund ja silmitsend teda, kuid eit pole nägu tõstnud. Siis nad arvand, et mis see muud oli kui haldjas.

ERA II 12, 381/2 (17) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Oma väljal eksind. Üks küla naine eksind kord oma küla lähedale ära - siin olevat üldse palju eksimisi - ja müdrand tükk aega edasi-tagasi kuhugi välja jõudmata. Viimaks kuulnud eemalt mingisugust mühinat ja kohinat. Tuleb ligemale - nagu saovedamise hääl ja saand nähtavaks - nagu ilmatu suur hoone tulnud mööda teed tema poole. Naine ehmund koledasti ära, mõtelnud, et mine tea, mis küll nüüd juhtub, kükitanud tee ääre maha ja hakand nutma. – Viimaks hüüdnud koera, et: "Pontu, tule sinagi mu juure!" Koer tulnud ja siis kohe läind silmad lahti: olnud oma väljal ja ei kuskilgi kaugel.

ERA II 12, 382 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kadiküla ja Koila mõisa vahel olevat korduvalt eksimisi. Üks mees käind ühe ööga enne kolm korda ümber Parra kaasiku, kui viimaks õigele teele sattund.

ERA II 12, 382/3 (19) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vana Grünberg hakand Paalilt (Paali t. Kadikülas) Koila mõisa tulema (see vahe pole vist 1 kilomeetritki) ja eksind väljale ära, ta tahtnud tulla otse üle välja. Ja - nagu ta rääkind - kaks tundi olnud eksind siin väljal. Viimaks näind eemal inimest, läind selle juure, et teed küsida, see naine olnud Leeni, säältsamast talust, kes natuke aega pärast teda hakand tulema samas suunas. Mõlemad eksind. Udune õhtu, ei oska kuhugi minna. Läind siis kahekesi Paalile tagasi, võtnud säält otse sihi mõisa pääle, siis saand siia välja.

ERA II 12, 385/7 (21) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hans Veku - kullakaevaja See olnud üks Mäistest pärit mees. Tema iseloomustavaks jooneks olnud rahuldamatu iha - otsida kulda. Ega ta mõistusega vist kõik korras pole olnud. - Alati ta näind unesid peidetud varandusist ja käind kaevamas mitmes ja mitmes kohas. Labidas õlal ja kollane koer kaasas, nii rännand ta ühest kohast teise. Saand omale hüüdnime "kullaisa" ja "kullaonu". Nüüd olevat ta juba kaks aastat kadund ega teata, kuhu jäänd. Mõned arvavad, et kuskil liivaaugus on kallas alla libisend ja küllap ta jäänd sinna kalda alla. Kadund järsku ära ja keegi pole otsind ka. Oleks ta kuhugi maa pääle jäänd, oleks surnukehagi leitud. Mõned arvavad koguni, et "kas oma poeg lõi mättasse või". Isa olnud ikka kaunis palju loll ja pojad hoolind tast vähe. Ja otsimas pole nad kuskil käind. Kui isa olnud juba paar nädalat kadund, alles siis hakand nad sellest kõnelema. See "mättasse löömise" arvamine olevat kaunis laialdane. Keegi on üht poega häbistand: "Kas sa tead ka, kus su isa on? Mis inime sa, kurat, oled, sa oma isa mõsukas!" Kuid hurjutatav pole rääkind vastu midagi, vaid läind alandatuna eemale. Üks imeline kuuldus on selle Hans Veku surma hiljem meelde tuletand ja vist see ongi kuuljaile "mättasse löömist" põhjustand arvata. Kadund Hans Veku vend Villem Veku ja keegi teine mees olnud metsas heinu toomas järgmisel talvel. Kui parajasti teind heinakoormat, kostnud lähedasest võsast hirmuäratavat oigamist, mis kadund H.V. häält meelde tuletand. Oigamine olnud kuulda nii kõvasti, et hobused pistnud jooksu ja alles 1½ km tagant saand kätte. Mehed ise olnud samuti ehmatand ja kohmetand, pole julgend vaatama minna sinna võsasse, kust see hirmutav hääl kostnud.

ERA II 12, 388/91 (22) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Pääsuke - teine kullakaevur. Tema olnud Torma kihelkonnast pärit, Pääsuke ta perekonnanimi. Tema kaevamispiirkond olnud õige lai. Kord käind isegi Tallinna lähedal kaevamas. Kohti juhatet ikka unes. Jutustaja olnud talus töömeheks, kus see Pääsuke ka juhtumisi olnud ja öömajalegi jäänd. Juba õhtul magama heites ütelnud: "Täna öösi tuleb mul rändama minna." Kella 12 ajal öösi tõusnud üles ja rõivastund. Pidand minema kohe välja, kuid pole olnud omal labidat. Müksand siis jutustajale külge, ta magand samas ruumis: "Kuule, ma nägin kedagi vaimus ja mul läheb tarvis labidat, kas sa tead mulle juhatada." Tema teand, et õhtul üks labidas jäänd "vöörukse" ja käskind säält võtta. Nii Pääsuke läind oma töösse. Umbes kella nelja ajal hommikul tulnud tagasi ja pugend siis jälle rahulikult magama. Kord seletand sääl peremehele: "Vat sa oled rikas mees ja mina tahan ka saada rikkast mehest. Sellepärast käin kaevamas ja kulda otsimas. Ma näen unes, vaim teatab, ja siis tuleb mul kohe minna." Salla väljadest otsind mitmest kohast kullatündreid ja kuskil, vist Emumäes pidand tema teadete järele olema isegi üks kuldtõld. Kuid kõiki peidetud asju ei saavat sellepärast kätte, et inimesed ei lubavat kaevata. Kord tahtnud hakata kaevama ühe talumehe loomatalli alt, mida muidugi pole lubatud. Seda ta kõnelend, et kui Salla väljalt leiab kätte ühe rahakatla, siis võtab siit omale naise ja sõidab Saksamaale. Kuid leitud rahast annab poole valitsusele, ostab Simuna kiriku Jeesuse ema kuju ja laseb ehitada ausambaid. Muidu see mees harrastavat sporti ja tegevat gümnastikat ning võtvat külmavee karastust, et siis tervis jälle hääs korras ja muudkui "pressib varvast". Siin ümbruses olevat tuntud ja teatud, teeb vahel mõne päeva tööd ja teenib natuke raha. Siis peseb nägu rõõsa piimaga, teeb gümnastikat ja rändab jälle edasi. Olevat umbes 50 aastat vana ja palju koolis käind, nagu arvatakse, olevat tal "viis keelt suus", nende seas inglise ja saksa. Olnud kunagi rikas mees. Tema vend olevat Vaietus, kuid miskipärast ei sallivat seda venda. Olevat siin tuntud ja teatud päeviti tööline. Vahel meeldivat talle koristada tuhka ja tahma majast välja. Kord ühes talus ta läind loomadele õlgi alla panema. Kui hiljem vaatama mindud, olnud ta juba umbes kaks koormat õlgi lauta kannud ja selle pääle veel korv ristikheinu, et "see teeb tahedaks".

ERA II 12, 402 (15) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla mäe all olevat mitmes kohas Rootsi varandusi. Kui Rootsi sõda olnud, siis maetud maa sisse. Siis Salla mõisa kraam, kõik kuld- ja hõbeasjad peidetud ka sinna mäkke.

ERA II 12, 402/3 (16) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laandes olevat ka palju Rootsi varandust varjul. Kord käind siin Tallinnast kaks meest otsimas. Mitu tundi siin vaadand ja uurind, kuid pole vist leidnud seda õiget kohta. Tallinnas seisvat "Rootsi kirjad", kus kõnealuse varanduse asukoht märgitud järgmiselt: "mõisa harja kohal hobuste kopli tiigi mäel..." Kuid praegu olevat mõisa asend teistsugune. Praegune mõis olevat teisel kohal kui vana, kaevatud tiiki enam ei olevat. Praegusest hobuste koplist olevat kuuldavasti kaevatud, kuid leitud vist mitte.

ERA II 12, 405/6 (25) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Maast hakand" või "maast hingatud", nii nimetatavat haigust, mis hakkab maast (maalused). Kui sinna on maetud "kedagist" nagu mõni "äkilise surmaga" loom, siis säält kohalt hakkab haigust.

ERA II 12, 406 (26) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavitsa vesi olevat maa hingatud haiguse vastu "esimese numbri rohi".

ERA II 12, 406 (27) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavits kasvab lepapõõsastes, vee lähedal. Tal on sinised õied kollaste südametega nagu kartulil.

ERA II 12, 421 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < Kata Tillik, u. 60 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldjad olema, kes inimesi eksitavad. Siis peab riided tagurpidi keerama ja issameiet lugema.

ERA II 12, 423 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < naisinformant, u. 20 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad ja metsavaimud eksitavad inimesi. Kui satub nende jälgedesse, siis eksib ära. Sellest kõneldavat eriti siis, kui mõni eksib päris tuttavasse metsa.

ERA II 12, 431/2 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elvi Kaasik, 16 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suvel maha istudes tuleb ennem sinna kohta 3 korda sülitada, siis ei hakka maast miskit haigust.

ERA II 12, 441/2 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Meinart Kaasik, 11 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene haldja jälgedesse satub, eksib ära. Õige tee leidmiseks peab pöörama riided pahempidi.

ERA II 12, 445 (1) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sallas on Madramäe mets. Sinna ühe küüni ette heitnud mees heinaajal magama. Magaja juure tulnud mees "mustjasrohelises riietes" (magaja näind teda kohe nagu avasilmi) ja ütelnud: "Tõuse üles! Mine minu tee pealt eest ära." Mees tõusnud küll, vaadand ringi, kuid heitnud samasse kohta jälle tagasi. Kui natukese aja pärast tulnud uuesti ja ajand teda juba kõvemini säält minema. Mees viimaks siis ikka läind ja heitnud teise kohta.

ERA II 12, 446/7 (2) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas perseli mehe suu pääl. Jutustaja isa onu olnud vana kalamees. Pedja jõe ääres käinud ta püüdmas. Õhtul pannud mõrrad sisse ja heitnud ise jõe kaldale magama. Aga haldjad teind sel õhtul sääl kõiksugu hääli ja tahtnud meest kiusata. Aga mees olnud kange ka, ütelnud: "Laku õite mu perset, ei mina sind sitta karda, karju niipalju kui tahad." Siis heitnud rahulikult puhkama. Aga vähe aja pärast tulnud üks mampsel, toredas riides, ja kui pannud kohe oma perse vanainimese suu pääle, et kas lämmatab või ära. Mees küll sülitand ja mõõrind pärast, aga mis sa enam teed.

ERA II 12, 448/9 (5) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana Küünissaare Otter, tema võind kohe püssi võimu ära võtta, kui kuulnud kedagi metsas laskmas. Kord vana Raudrusikas lasknud karu ja tema kuulnud ära, ütelnud: "No, lase, lase, ega sa teda maha ei saa." Ja kus vana Raudrusikas muudkui lasknud ja lasknud, mitu pauku kohe, aga mida enam lasknud, seda lähemale karu tulnud. Viimaks ajand teineteist taga ümber puu. Raudrusikas - oli ju kuulus kütt - võtnud viimaks pussi ja teind karu sellega vagaseks.

ERA II 12, 450/1 (8) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandust saab teha, kui võtta üheksa õlepead ja tuulega saata. Kaks peremeest teinuvat katust, olnud niisugune kõle põhituul sel päeval. Üks ütelnud: "On täna õite hää kõle põhituul. Vat sellega oleks hää lenvat saata." Teine: "No eks sa saada siis." Esimene võtnud siis üheksa õlepääd, keerand kokku ja saatnud lendva-ravanduse. Teine aga osand selle nii ära muuta, et saatja oma hobused saand selle läbi surma.

ERA II 12, 453 (11) < Simuna khk., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raudrusikas olnud vanasti siin ümbruses üks kuulus kütt. Ta õige nimi olnud Klasberg ja eland Kaavere külas. Palju ta oma elus maha kõmmutand kitsi, põtru, metsiseid ja isegi karusid. Hunte muidugi ka. Kui teda hauda viidud, jänes jooksnud surnuaial inimeste vahelt hauda ja jäändki sinna. Päris loomulik jänes olnud. Tulelukuga püss olnud veel sel Raudrusikal, millega ta jahti pidand. Nüüd olevat see Raudrusikas surnud juba mitukümmend (80?) aastat.

ERA II 12, 454 (12) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koila laande eksib sageli inimesi. Jutustaja tahtnud kord tulla Koilasse, kuid eksind ära, kuigi mets talle tuntud. Eriti just Madramäe künkale võib kergesti eksida. Pohlalkäijad eksivat sinna õige tihti. Sääl üks perenaine olnud kord eksind ja pöörand siis suures hädas kõik riided pahempidi, kuid seegi pole aidand midagi. Siin tuntud eksimiskohti on ka Emumägi ja Lipumägi.

ERA II 12, 454 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad eksitavad. Kui inime satub haldja jälgedele, siis eksib, ega's muidu.

ERA II 12, 463 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rootsi org peab kuuldavasti olema Salla mõisa maades, kuhu sõja ajal maetud palju Rootsi varandust. Olevat maa-alune kelder ja trepp minevat alla. Vanasti olevat nähtud vahel õhtuti sääl kohal tuld põlemas. Kustki on sääl kunagi välja kaevata kullakatelt, kuid pole vist kätte saadud.

ERA II 12, 484/5 (101) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi... see peab olema kurjast, teise kadedus, teine läheb teise pääle. Ühekorra üks tahtnud teisele pääle minna, ütelnud: "Ma teen enese roistust." (roist = prügi, roistust = prügist < -ks) Tüdruk joond alati rõõska piima... et teen enese roistust ja lähen piimakaussi ja kui tüdruk piima joob, siis ka selle roistu omale sisse, siis saab minna teda vaevama. Kui külmtõbi pääle tuleb, peab tahtma kohe inimese kondid ära murda.

ERA II 12, 485 (102) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu: a) Antud selle tõve all kannatajale süüa siili liha. b) Teine oht olnud üheksa täid haigele sisse anda.

ERA II 12, 497 (1) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ollaks eksind, peab pöörama riided pahempidi selga.

ERA II 12, 497/8 (2) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmast-tõvest. Kes seda teab, mis asjaga see külmtõbi tuleb, aga jutustaja oma mees on olnud külmastõves. Kõiksugu rohud proovitud ära, kuid miski asi pole aidand. Unes näidatud, et võtku sisse konna vett, siis saab terveks. Aga mis on see konna vesi? Pidasid kõik arud ära, et mis vesi see on. Aga pole saand seda tarkust kätte. Üks mölder annud ühe piprakauna, et pangu see viina sisse ja andku poisile üks veerandik seda viina. Nemad leotand ja annud ja saand terveks.

ERA II 12, 498/9 (3) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Tammiku koolmeister olnud ka külmastõves. Läind kord kottu välja, et siis ei saa väristama tulla. Muidu vabistand ja raputand teda, kui kätte saand. Läind ja peitnud enda väljale kartuliauku. Kui siis käind ümber augu ja karjund: "Kaarel, tule välja! Kaarel, tule välja!" Kaarel olnud vagane, pole vastu rääkind. Siis läind viimaks minema. Tema pole muidu lahti saand, kui jaanipäeva hommikul läind magand kiriku tee ääres kasukas seljas ja kaks paari kindaid käes. Kõik (möödasõitjad kirikulised) naernuvat teda. Tema (külmtõbi?) nagu häbenes siis teda. Nüüd ei ole olnud nisukesi asju. Ütlevad, et nõnna ehmatamisest ja vihastamisest tulnuvat. (Päälepanemisest ja -minemisest ei tea, kuid lisab juure:) "Tema oli nagu nõidus. Eks see old üks paha vaim, kes sii teda hüidis seal, et Kaarel, tule välja."

ERA II 12, 500 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Moast hingatud haigus". Jutustaja mehel olnud, paiseid täis kui puru. 106 paiset olnud korraga. Ohitsend ja rohitsend siis nii, nagu õpetet. Soo äärest kolme mutimullahunniku südamest võtta peoga mulda ja kolme ukse alt ka ja panna see muld vette. Siis kütta saun ära ja viia haige vihtlema. Sellest mullasegasest veest tuleb visata leili ja vihta kasta sinna sisse. Tema mees vihelnud niimoodi. Kõik paised läind puruks ja ta olnud verine kui elajas. Aga viimaks paranend ära ja saand terveks.

ERA II 12, 501 (5) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari käes. Esimene laps närigu haiget kätt. Siis temalt küsida, kui närib: "Missa närid?" Närin nari. Missa närid? Närin nari. Kolm korda peab küsima ja vastama. Siis kaob ära.

ERA II 12, 509/10 (17) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
"Tammiku mäes on ometi praegust rahakatel sees. Kord kaevanuvad välja selle katla, pannuvad kõrvadest palgi läbi - need palgitükid olla seal praegugi (?) näha. See olnud mõisa maas ja mõisaproua kutsutud ka sinna. Üks neist üteld, et kõigile suntele ja santele peab sellest rahast antama. Kuid proua ütelnud: "Kõik peab saama mõisa, ei saa siit keegi muu... Kui kohe palk läind keskelt katki ja katel kukkund tagasi ja sügavasse maa põhja läind suure kolinaga. - Kis teab, mis nad sest prouast sinna kutsusid...

ERA II 12, 512/3 (21) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kõik vana Salla mõisa varandus olevat ühes suures maa-aluses keldris. Üks maailmasuur kivi, see olevat keldri perse taga, võtmed seisvat keldri ukse äärel. Kelder pidand olema Salla laandes. "Teest hakkab minema trepp kuni keldri ukseni. Seda on minu vanemad rääkind ja mina räägin ka." - Jumal teab, kellele tahetakse anda, ehk antakse, kui ei taheta, ehk vajutatakse allapoole koguni...

ERA II 12, 514/5 (23) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Tartust varastet enam kui 100 a. tagasi üks rahakast ära, suur kast olnud, kus põhjatumast raha sees. Vargad saadud kätte ja viidud Peterburi. Aga üks mees saand varastelt kuulda, kuhu nad raha matnud. Teine varas ütelnud: "Meie sinna küll enam ei saa..." Kast on soldati sineli sees ja kindatäis kulda on veel kasti pääl. Kast on peidetud Salla laande, veski kohast otse üles, kahe sooaugu vahel, ühe kõvera kase juure all, kaks jalga maad pääl... Säält on otsimas käidud, kuid pole midagi leitud. - Mõtle ometi, kolme mehe (kolmekesi) heinaaegse päeva lugenuvat seda raha sääl rukki ääres, pole saand loetud... Kas sääl ei ole siis raha...

ERA II 12, 515/6 (24) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja mees olnud põllul kündmas (siin Salla külas), olnud ise pikali ja hobused söönd. Unes teda hüütud: "Kuule, mis sa magad siin, mis su pää all on!" Tema tõusnud üles ja hakand edasi kündma, pole otsind midagi. Vat inimese märkus pannakse ju kinni. Oleks ta kohe hakand säält urgitsema, oleks ehk saand kätte. Alles teisel või kolmandal aastal käind kaevamas, siis olnud sääl nimme nagu auk, kust alla läind kohe, sügavamale (see varandus).

ERA II 12, 516/7 (26) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Siin praegust Tõnu mäelt üles minna... pole kuulnud, et oleks leitud... minu emale näidatud unes, et sinu raha seisab sääl mäel suure kivi all... ja ema näind sääl teda põlema ka... See kivi on küll alles oma paiga pääl, aga ümberringi on liiva urgitsetud. Eks neid raha-aukusid ole küll, aga kissi neid välja võtab.

ERA II 12, 517 (27) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Lassumäel Kalmu soo kaldas olevat kolm tündrit, üks siidi, üks kulda ja üks hõbedat. Sääl on ennem nähtud, et üks soldat sõitnud ratsahobusega ümber. - Eks ikka see aeg pandud, kui see suur sõda oli, see Rootsi sõda, või mis ta võis olla. Nüüd on maa sees ja keegi ei saa kätte.

ERA II 12, 518 (28) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
(Jälle varanduse keldrist) Noh, seda leidub ju muidugi (Salla mõisa varandust) Salla laanes, tee ääres, kolmnurka kivid pääl, pahemat kätt maanteest - sääl seisab kelder.

ERA II 12, 518 (29) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees õhtul kartulivõtjaid otsides tulnud pimedas Salla küla vahelt - korraga selge hõbeda kõlin olnud kuulda, nagu oleks kõlistet nuge ja lusikaid. Mees olnud jälle arg ja ehmund ära, et hoidku kohe, mis see nüüd on ja tulnud pleekides tulema...

ERA II 12, 519/20 (30) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid Salla külas. See mägi (näitab pääga) Torra ja Prügi maas, sääl ka rahaauk. Jutustaja õde olnud sääl sügisel kartulid võtmas, kui leidnud kartulivaost hulga pisikesi hõberahasid, mis olnud õhukesed nagu litrid. Leidja ehmund esiti ära nähes oma ees suurt rahahulka, läind teistele rääkima. Voh, siis tulnud kõik karjas kallale ja igaüks ahmind niipalju kui saand. Mõni juuretulija saand veel rohkem kui leidja. "Vat inimesel pannakse nagu märkus kinni," ütleb eit kahetsevalt. Pärast müüdud leitud rahad maha ühele juudile - need rahad olnud vana-aegsed - ja juut maksnud nende eest umbes 30 rubla. Seda rahaauku on jutustaja isale unes näidatud. Temale öeldud unes, et väiksed mehed on selle raha sinna kokku kannud mäest, kus seda olevat veel palju rohkem (täh. säälsamas ligidal). "Mõned helmed olnud ka leitud rahade hulgas, "lisab jutustaja. Isale näidatud unes ja öeldud, et "Sina ise ei saa, kuid sinu poeg saab." Kuid poega pole tal olnudki ja tütar siis leidnud (jutustaja õde).

ERA II 12, 520/1 (31) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Ennem, kui ta veel oma kodus olnud, üks naisterahvas läind ühel pühapäeva õhtul välja ja näind, et nende "ladu ukse pääl" söönd heinu hall hobune. Kohe hobune, mis hobune. Neil endil olnud ka hall hobune seekord, tema pidand nähtava selleks, läind tuppa tagasi ja ütelnud vennale: "Mine vaata, hall tuld koju, kas viid metsa tagasi või." Vend läind välja vaatama - ei mingisugust hobust enam - vat see olnud siis see halgjas.

ERA II 12, 522 (34) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõugete puhul viheldud tuulepesadega.

ERA II 12, 555 (87) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud vanasti veenäkid ja veehalgjad. Kuskil külas lapsed mängind jõe ääres. Jõest tulnud välja, olnud nagu hobune. Lapsed ronind kõik selga, et hobune neid sõidab. Ühele jäänd vähe ruumi ja see ütelnud: "Oota, oota, las ma istun ka näki närva peale." Nii kui ta seda ütelnud, nii näkk olnud kadund ja lapsed kukkund sinna maha. Jutustajaeide tütar lisab juure: "See olnud sääl Simuna taga kuski küla vahel tiiga kaldal. Ja näkk viind lapsed ikka vette." Eit: "Oh, kus sa sellega! Tema tahtis niipalju lapsi ära uputada."

ERA II 12, 556 (88) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kullakaevaja. Siin on käind jah üks kullakaevaja, kes Mäistest olnud pärit (Veku). Liivaaukudest käind kulda kaevamas. Indreku põllu sees on liiva-augu kallas alla kukkund ja sinna ta olevat vist jäändki. Koer käind sääl nuuksumas ja nutmas, aga keegi pole teda otsind. Sest on ju kaks aastat teed... nõnna on ta kadund. Teda hüütud Kullaisaks ja Kullaonuks.

ERA II 12, 557 (92) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on see, mis looma kohe läbi lööb, nõnna et ta sureb. Must põlend auk jääb järele. Kerge-ravandus on kergem, ei sureta, sellele saab abi.

ERA II 12, 583 (8) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Weidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid. 50 aastat tagasi tulnud Salla külas kartulivõtmisel maa seest palju hõberaha välja. Naised ja vao lahtiaaja kahmind omale igaüks niipalju kui saand. Pärast üks juut käind siin ja ostnud need rahad ära. Leitud raha olnud vanaaegne ja hoopis mitte Vene riigi rahagi.

ERA II 12, 583 (9) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Veidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laane nukas peab olema suur rahakelder, kus Rootsi sõja ajal palju raha sisse pandud.

ERA II 12, 585 (1) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid raiutakse tarbepuudeks ikka vanal kuul ja okaspuid noorel kuul, et siis ei lähe koitama.

ERA II 12, 596 (26) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui müristab, siis puu alla ei tohi minna.

ERA II 12, 597/8 (30) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu mägi olevat siin mõisa maa sees (Tammiku mõisa maas). Kunagi vanasti on sääl kaevatud ja rahakatel tulnud välja. Suur katel olnud raha täis. 13-tolline palk pandud sangast läbi, et välja tõsta. Vana mõisaproua kutsutud ka sinna seda väljatõstmist vaatama. Üks mees ütelnud proua sääl olles: "Siit saavad kõik sundid ja sandid." Kui proua ütelnud: "Hea, kui kõik töötegijad ja vaevanägijadki saavad ja mis üle on, see jääb mulle." - Kohe kukkund katel kõige rahaga auku tagasi, palk läind pooleks ja suure kolinaga läind katel kistakui sügavasse, et pole enam näha olnud midagi. See olnud Rahaaugu mäel ja mägi saand sellest omale nime.

ERA II 12, 599 (31) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Veku-kullakaevaja. See Veku-nimeline mees käind siin ka otsimas kulda. Kuskil hakand kohe õues kaevama, teisal tahtnud lillepeenrad ümber pöörda, et kulda säält alt kätte saada. Rak/k/e mäel olevat kõlakoda, selle tahtnud ümber lasta. Ühe samba kaevand juba lahti, siis aetud ta minema. Kärde mäel käind kuldtõlda välja kaevamas.

ERA II 12, 599 (32) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanasti toodi jõuluõhtul õled tuppa, vana-aasta õhtul heinad.

ERA II 12, 601/2 (2) < Simuna khk., Suur-Tammiku k. - Richard Viidebaum < Mari Steinberg, 60 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on ohatus (= maast ohatus), siis tuleb maaga (mättaga) vaotada, või ka ka hõberublaga vaotada. See aitab. Kus on nisuke halb maakoht, säält ohatab. Igast kohast mitte.

ERA II 13, 11 (1) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin küla maades olevat üks Kalmu küngas, kuhu vanasti sõdade ajal maetud. Inimese konte on säält välja tulnud. Haljaid ja jäneseid nähtud sääl ümbruses. Mees olnud sääl õitsel ja tuli olnud tal ees. Jänesed ikka keksind sääl ümber tule, suur hulk kohe. Viimaks võetud mehe jalust kinni, kui ta magand, ja veetud tükk maad edasi.

ERA II 13, 15/6 (7) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Haruldane pood jaanihommikul. Tema (jutustaja) ema olnud Tammiku külas ühes talus tüdrukuks. Jaanipäeva hommikul vara säält talu perenaine ärgand üles ja vaadand: külakari juba läind. Aga tema lehm alles kodu. Noh, ajand siis oma lehma ka välja ja läind kuni karjamaale. Sääl näind, et pole veel ainustki lehma veel. Aeg on nii väga varane; tema oma lehm ongi esimene. Tagasi tulles - Ilvekse mägi see on sääl tee ääres, sääl olnud suur pood, kutsutud ostma. Temal pole raha kaasas. Kuid poest öeldud, et täna antakse muidu, täna raha ei võetagi. Naine siis võtnud oma säält kraasid, nahkkindad ja veel ühe kolmanda asja. Aga ei enne ega pärast pole sääl nähtud kunagi mingisugust poodi. Tema ema olnud selle perenaise juures tüdrukuks, kes need kraasid saand.

ERA II 13, 19 (10) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui haldjas ära eksitab... Siin Tammikus oli mees, kes käis Kurtnal, sääl oli tema pruut. Tee olnud talle muidugi teada küll, aga ühekorra eksind siiski ära. Mähkvere metsa eksind ära ja mässand sääl ligi hommikuni. Kuskile pole välja jõudnud. Aga kui siis keerand pintsaku pahempidi, kohe näind õiget teed ja jõudnud metsast välja. Aga ennem keerutand säälsamas ringi, kuid edasi pole saand.

ERA II 13, 31/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Inimene lööb sinisest ja tee või pane kuhu taht, aga ikke hüppab. Mõni ütleb, et peab kurjast tulema, et teine kuri inime peab seda tegema, et viha pärast, et vihaga saadab, et üks jumala haigus see küll ei ole. Õpetati ikke, et ukse alla panna maha ja ajada lambad üle - ega sellestki veel ära ei jäänd. Ega tema ei tapa, aga küll hirmsasti piinab. Kui ta tuleb, võtab esiti mõistuse ära, siis käed õiel ees (haigel), nagu sõidaks kuhugi: "Ptruu, ptruu! Pea, pea, pea!" Viimaks lööb sinisest. Üks joonuvad sõbraga kõrsis õlut. Olnud vihamehed, et lepime ära. Aga siis oli õllega sisse jootnud, kange vihaga - ja sarsid inimesed, need teinuvad.

ERA II 13, 32/3 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu. Kui hobusel vars, siis võta see kott, kus see vars sünnib ja kuivatada ära. Kui siis säält küllest võtta ja salaja sellele sisse anda, kes on külmas tõbes haige, see pidi olema kangesti hea rohi. Muid arstimeid: kärnkonna tuhka, siili verd. Haige saand vahel teha tööd ka, ega ta alati pole pääl käind. Aga kui tulnud, siis murind ta kohe jõvetumaks.

ERA II 13, 35 (10) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti käind katk, olnud nagu luu-vare, miski liha pole tal olnud. Kepp olnud käes ja käind ühest kohast teise. Kellesse ta puutund, see jäänd haigeks ja surnud ära.

ERA II 13, 38 (24) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar hoovab maa seest vett. Kui ta üleval on, siis sadu jääb järele.

ERA II 13, 38/9 (28) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tammiku mäes olnud üks vana matmise koht. Kui vanasti säält kruusa võetud, tulnud välja inimese konte. Saarlased kaevand sinna mäkke teed ja läind viimaks salaja minema, raha pole võtnudki. Pärast selgund, et nad leidnud säält surnuluude ligidalt ühe kasti (kasti ase olnud näha), mis oli arvatavasti muidugi üks rahakast ja mis neil siis veel sellest palgast.

ERA II 13, 51 (36) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Kui külmtõbi tuleb, ega siis ei saa eest ära joosta. Ühekorra käind poisil külmtõbi pääl ja pandud ta siis sealauta, et sääl jätab rahule. Kuid ütelnud: "No minupärast pange sealauta või loomalauta, kus te tahate, igale poole pääsen mina sisse."

ERA II 13, 53 (38) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi - teiste kurjusest tuleb. Ajab hirmsasti külmetama, seepärast ongi külmtõbi. Meil Kärus oli sääl mehel. Niisuke pala ja kuum heinaaeg oli, aga kui pääle tuli, siis külm tahtis ta ära võtta. Käis pääl enamasti iga päev ja mõni päev veel kaks korda.

ERA II 13, 53 (39) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Teed mööda külmtõbi läind ja nutand: "U-u, u-u, kus sa oled? U-u, u-u, kus sa oled?" Mees läind rukkisse, peitnud eest ära. Pole talle vastu rääkind. Ja siis pole saand pääle tulla.

ERA II 13, 57 (42c) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunsakas mees olnud see Lamba Kaarel küll. Kärus murtud kord üheksa lammast, olnud siruli maas, verised teised kõik, aga hinged olnud sees. Arvatud, et eks see ole Lamba Kaarli töö. Niisugune hunt (hundistund inimene) pole saand surmata. Veristand küll, kuid hing pole läind välja. Lammast kiskund kõri ümbert ära ja pannud siis lademesse maha. Pole saand ära viia.

ERA II 13, 61 (47) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord nähtud Laiuse järvel preilisid sõitmas, kes kõnelend võõrast keelt. Nägija tahtnud hirmutada - nad olnud päris lähedal, - kuid korraga kadund kõik ära, midagi pole enam näha olnud. Vahel nähtavat samas järves rohelisi rattaid vee pääl.

ERA II 13, 62 (48) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääl müüride all (Rootsi linna müüride all Laiuses) peab olema kelder, kus kaks tündrit kulda. Seni välja võtmata. Iga aasta vaadatud need müürid riigi poolt üle (vene valitsuse päevil), pole lastud kaevata. Mine tea, kellele seda kulda hoitud.

ERA II 13, 62 (49) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mõnele unes näidatakse rahaauku ja kästakse kaevama minna, siis peab minema täiesti üksinda. Vastasel korral ei leita säält midagi.

ERA II 13, 62/3 (50) < Simuna khk., Mõisama vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libehunt hakkab looma tagant sööma ja sööb seest õõnsaks. Pärishunt hakkab kõige ennem kõrisse kinni. Libehunt olevat ka ikka pärishundi tõugu. Libehundistumisest ei tea midagi.

ERA II 13, 66 (54) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ravandus tegi loomad surnust või haigest maha. Oli jälle tarku, kes vastu teatsid. Juhani-rahval siin surnud kõik loomad ära. Suur tõmmu härg tulnud õueväravast sisse, möirand veel korra, kukkund maha ja olnudki surnud. Oleks saand veel kõrigi läbi lõigata!

ERA II 13, 71 (63) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar joovat vett maast üles. Vahel olevat tal kohe nagu teine ots maa sees.

ERA II 13, 74/5 (67) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kiriku ehitamisest. Simuna kirik tahetud ennem ehitada Tammiku mäele, kuid sinna pole siiski ehitet. Pandud kivid reele, kaks musta härga rakendet ette ja lastud minema, et kuhu härjad ise jäävad seisma, sääl ongi paras paik kiriku ehitamiseks. Ja härjad jäänd sinna seisma, kus asub praegu Simuna kirik ja ammund sääl kolm korda: Simon! Simon! Simon! Sinna on ehitet kirik ja talle antud nimeks "Simuna." Kuid see kirik pole tahtnud ikka edeneda. Kutsutud siis kõik rahvas ja õpetajad kokku ja küsitud rahvalt: "Kes tahab tulla Elmilinna võtmeid kandma?" Isal ja emal olnud üks ainuke tütar, see ütelnud: "Mina tahan!" Vanematel olnud küll kahju oma tütrest, kuid tütar tahtnud ise häämeelega minna. Kõik õpetajad ja rahvas olnud koos ja antud siis tüdrukule jumalaarmu ja müüritud ta elavalt kiriku altari taha, müüri sisse, sinna kus praegu on rist müüri pääl. Ja sellest ajast hakand kirik jälle edenema.

ERA II 13, 76 (71) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pilvetükid. Jutustaja on ise neid näind. Kui pilvetükid taevast alla langevad, siis on nagu sült, mis maa pääl ei sula. Külmatõve haiguse puhul on antudki sisse pilvetükke. Ravanduse puhul vist ka antud. Leitud pilvetükid korjatud purgi sisse ja hoitud alal.

ERA II 13, 79 (81) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasvaja - lepapulk tehtud kuumaks ja sellega vaotet.

ERA II 13, 80 (84) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuu. Kui noort kuud näed esimest korda "täie kätega" ja paremalt poolt, siis see kuu on õnnelik.

ERA II 13, 82 (89) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kalevipoja säng. Mõisama külas, Madikse talu põllus olevat Kalevipoja säng. See on väike küngas, kaheltpoolt servad kõrgemad. Kui Kalevipoeg veel maad mööda ringi uidand, siis ta sääl magand.

ERA II 13, 87/8 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Üks mees rääkind, et tema kohe näeb, kui külmtõbi eemalt tuleb, on nagu must vari. Ja jutustaja on seda oma kõrvaga kuulnud, et külmtõbi räägib ka. Mees olnud maas külmastõves ja tema läind juhtumisi säält mööda. Siis mehe seljast tulnud alla nagu hall lind, läind jutustaja ees mööda teed ja sõimand teda: "Laku perset, sa vana lits! Ega sa mind enam kätte saa."

ERA II 13, 88 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi, see on üks kuri, mõni kuri inimene kiusab teist. Kui Jakob Lill olnud külmastõves, siis külmtõbi teda kutsund: "Jakob Lill, Jakob Lill! Tule ära ega ma sulle enam kedagi ei tee." Kui mees olnud vagane, pole talle vastu rääkind ja saand niimoodi haigusest lahti.

ERA II 13, 92/3 (12) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõistu metsas käidud kaevamas, et sääl pidand olema rahaauk. Muidu oleks kaevajad saandki kätte selle raha, kuid üks mees hakand seejuures vanduma ja siis pole saand. Et Rootsi kaartide järele vist käidud sääl uurimas ja kaevamas.

ERA II 13, 95 (18) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varvaste haudumine: määrida tõrvaga või värnitsaga, panna "üheksama lehti" vahele.

ERA II 13, 95 (19) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorkuu. Kui noor kuu esimest korda paistab - raputada rahakotti, siis ei saa ta ilmaski tühjaks.

ERA II 13, 100 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu-Maarja khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Kukk, 61 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2002
Varandus Peetla soos. Rootsi sõja ajal lastud suur varandus Peetla sohu, kiviga lastud põhja. Nüüd olevat sääl kohal väljas tahutud neljakandiline kivi, nagu hauakivi, kuid ainult väike serv nähtaval. 20 aastat rootslased käind otsimas seda varandust. Ühele naisele lubatud suur tasu, kui näitab kätte selle kivi, kuid siis nad pole leidnud. Jutustaja olevat isegi kord juhuslikult näind sääl soos niisugust tahutud kivi serva, mis paistnud sambla seest. Kui aga teinekord läind uuesti otsima, pole enam leidnud.

ERA II 13, 141/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Hans Prinken, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Jutustaja onu olnud Maarjas (Väike-Maarjas) ööd ja sääl räägitud, et peremees eksin õhtul oma koplilepikusse ja see lepik pole olnud kuigi suur. Sääl tulnud eksinu juure üks mees ja ütelnud: "Ma olen sinu vend, kes sind eksitab." Mehele kuuldund see väga kummaliselt, kuna ta ise ei teadnud venna olemasolust midagi. - "Aga sinu ema muretses mind tüdrukupõlves ja sellepärast sa minust ei tea. Vii emale pailu terviseid ja ütle, et matku ta mind maha." Mees läind koju ja rääkind emale. Kraapind midagi leest (? - üleskirjutaja märk) ja pannud rohuaeda mulla sisse. Aga surmatunnike jõudnud kätte ja ema surnud ise ka sinnasamasse paika. Vat nõnna on neid haldjaid, kua siis...

ERA II 13, 146 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Otepää khk., Nuustaku k. - Richard Viidebaum < Eva Karavin, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Halli sõidab" (kui külmtõbi tuleb pääle). Kui tuli, siis (inime) hakkas värisema ja kukkus maha. Kui tõusis, sülgas, et sülgan oma tõbe välja.

ERA II 13, 147 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad. Kui nende jälile sattuda, siis inimene eksib ära.

ERA II 13, 147 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa all. Sääl mõisas olnud vanasti kord väga kuri valitseja. Sõda juba tulnud, tema aga ikka karjund: "Kündke, kündke!" Siis üks teomees võtnud härjaikke ja löönd maha. Pärast, kui sõda mööda püstitet sinna kivirist.

ERA II 13, 148 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse puhul antavat sooda ja "lõnga-eli" vett.

ERA II 13, 148 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on olnud loomadel. Sellele pole abi saand. Kui kallale tulnud, löönd looma kohe surnuks.

ERA II 13, 148 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandust saadetud hää tuulega. Jutustaja kadund isa rääkind, et üks mees saatnud jämeda õlekõrrega ja kange tuulega, tahtnud küll saata hoopis teisele, kuid läind saatja oma venna seale, vend eland saatmiskohast viis versta eemal. Siis saatja sõitnud ratsahobusega järele, kuid seegi osutund hiliseks: siga olnud juba surnud.

ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu: heinputke juurt ja toominga koori pandud pääle.

ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Villi puhul antavat sisse: sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

ERA II 13, 169/70 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hirlas (lapseristimise puhul) kirikust tulles pandi vaderitele soola-leiba ette, et lapsel peavad olema siis kõvad hambad. See Mensa Mardi naine pani oma vaderitele. Üks vihastand, visand vastu silmi talle soolaterad, et "Missa kunsitad!"

ERA II 13, 170 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal kui söönd just parajasti tulelt võetud leiba, siis katk jätnud järele. "Tuld sööte, tuld joote," ütelnud ja läind minema.

ERA II 13, 176 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvat on vanasti saadetud tuulega. Eland üks vana Nõmme Mihkel, kes olnud kange saatma. Kui kange tuul olnud, siis ütelnud: "Hea kõhe tuul, nüid oleks hea lendvat saata."

ERA II 13, 178 (11) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku jäljed. Siin ligidal, minu isa põllu kohal oli kivi, kus sees olid katku jäljed. Kannad olid näha, varbaid just ei olnud.

ERA II 13, 179 (12) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku vanker. Siit natuke maad edasi tema (katku) vanker lagunend ära. Siis tõotand, et tema lapselaps ei pea ka enam siia tulema.

ERA II 13, 179 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui suur katk olnud, siis kõik inimesed surnud ära. Olnud elus veel ainult kaks, üks siin ja teine Jõhvis ja üks valge hobune. Need kaks inimest kartnud teineteist, pole julgend kokku puutuda, et mine tea, on vaenlane.

ERA II 13, 182 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve lilled kasvavad metsas nagu heinakõrs, lutika moodi marjad külles, ise värisevad. Külmtõbi tuleb raskest külmetamisest; see teeb siis terveks.

ERA II 13, 182/3 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldja jäljed. Hiieveski Kaarel läind ühel pühabehommikul kottu välja ja pannud noa tasku, va Tiina oli just õhtu mõõrind, et ei tee luuda. Metsas laseb pikali, et magan õige natuke. Siis näind (unes), kui mõisa poolt tulnud kaks heledas riides preilit ja laulnud läbi nina. Kui tema juure saand, tõmmand pintsaku silmade päält ära ja annud kaks kärakud vastu nägu. Mees jättis luuad tegemata ja tuli punase paledega koju. Kui ta maast üles tõusnud, pole enam midagi näha olnud. Rahvas arvasid, et haldja jälgedele oli magama heitnud.

ERA II 13, 183/4 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas. Minu ema rääkis, et kui tema tüdruk old ja mõisas karjakorraliseks old, istund metsas kannu otsas valges riides saksa naisterahvas ja teind sukka. Tema ei ole tund, taht ligemalt vaadata. Läind ja keerand vist korraks silmi, kui oldki juba kadund. Eks see haldjas vist old.

ERA II 13, 186/7 (18) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Liba (libahunt) läind loomale tagant sisse. Tema keha on venind kohe pikast-pikast ja peenest. Kui maa peal old, siis on ennast kokku tõmmand.

ERA II 13, 189 (7) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Leenu Leemits, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Liba olnud niisugune, kes ronind loomal mööda jalgu üles ja pugend persest sisse. Eks ta võind maas või rohu sees elutseda. Ta olnud nisuke väike, pää nagu äkkepulk, aga venind suureks pikaks. Läind loomale persest sisse ja söönd sisikonna ära. Siis loom surnud maha, ega selle vastu pole olnud rohtu.

ERA II 13, 191 (1) < Simuna khk., Avanduse k., Abrami t. < Simuna khk., Koila v., Koila k. - Richard Viidebaum < Vell, 45 a. naine (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud jõulu ajal õled toas. Õlgi visatud vastu lage (tüükad ees). Kui heasti lakke hakkand, siis teine aasta pidi olema hea vilja-aasta. Esimese jõulupüha hommikul viidud loomadele kaeru.

ERA II 13, 194 (1) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaimud eksitavad inimesi. Orgose metsas alati eksivad inimesed ära. Seal on nisukene nal'lakas koht - Laulu-lage, seal me otsisime maasikaid ja eksisime ära. Seal on nisuksed vanamoodi suitsuooned metsa ääres. Seal lagedal ikke eksivad, nagu inimese silmad ära peidab kohe. Peab lugema issameiet, siis saab jälle õigele teele välja.

ERA II 13, 195 (2) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaim või viirastus. Käru metsas jutustaja ise läind kohe keskpäeval ja päikese paistes, kui korraga näind, et tema ees läheb suur ja imelik loom, sarved pääs ja saba taga, kuid jälgi tast ei jää. Kui saand natuke ligemale hõisand (argust pole tal olnud): "Kas sa seisad paigal!" Siis hüpand üle kraavi ja kadund see imelik loom. Eks ta olnud mõni metsavaim või viirastus või mis viirastus see silma ees oli. Ma ei oska seda lähemalt seletada. Oli punase-valge kirju, lehma moodi, suur saba ja suured-suured sarved. Sarved kohe abaluude peal, kaela nagu põlnudki.

ERA II 13, 207/8 (18) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav löönd läbi. Nii olevat üks mees rääkind alles nüüd hiljuti. (Lendav: lendva.) Jutustaja eland ise kord ühe lendvategijaga ühe koja pääl. Kui see kord kõrtsis ühe mehega riidu läind, siis koju tulles saatnud oma vastasele lendvat. Kui toast tulnud välja, siis olnud tal nagu kolm tulesütt suus. Läind ukse pääle ja puhund sääl sädemeid suust välja. Pärast olnud kuulda, et vastase hobune olnud haige.

ERA II 13, 215 (1) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seina sees tiksuvad seina maaljad. Kui sinna kohta vastu seina koputada, siis kaob ära.

ERA II 13, 215 (2) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud lastakse põhja poole maha, põletispuud aga lõuna poole, et siis on pehmemad ja põlevad paremini. Nendel (hiidlastel) on see taba kohe.

ERA II 13, 216 (3) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 216 (4) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Vanasti oli suur veeuputus, siis tuli vikerkaar selleks märgiks, et enam ei pea tulema üldist veeuputust.

ERA II 13, 216 (5) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kõuevihma tuleb, siis viiakse raudriistad (raud ja teras) inimestest eemale, ja puu alla ei tohi ka minna.

ERA II 13, 217/8 (8) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking. Kui siga toob põrsad ja lehm toob vasika, siis võõrast juurde ei lasta. Kui võõras käib ja mõni selle järele ära sureb, öeldakse: "Vat see inime oli külmking, vat nõidus ära." "Näe, eks ole see kuradi külmking, tema paha silm see tegi haigeks."

ERA II 13, 219 (11) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus. Nemad räägivad, et viluhaigus tuleb sellest, et inimene on nii palju külmetand.

ERA II 13, 220 (15) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui talvel metsa ära eksid, pane pahema käe kinnas paremasse ja parema käe kinnas pahemasse kätte. Kui suvel, siis tuleb vahetada päälmine riie alumiseks ja alumine päälmiseks.

ERA II 13, 221 (19) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotu-vaim elab kaevus, muretseb hääd vett.

ERA II 13, 222 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Taevas vehkleb, kes teab, kas see on just see virmaline, Lapimaa rahvale näidatakse valgust. Kui taevas vehkleb, tuleb teisi ilmasi ja vihmasadu, talvel külma.

ERA II 13, 223 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes ukse päält vett viskab (ei viitsi kaugemale minna), sel hakkab lendva ravandus käima.

ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.

ERA II 13, 223 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõni sülitavat enne, kui maha istub.

ERA II 13, 226/7 (23) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Siit-eide ema olnud ka külmastõves. Öösi tulnud tõbi pääle ja siis värisend ja rabelend, mis hirmus. Ehmatamisest tulnud. Olnud heina-ajal üksinda kodus, keegi kõbistand öösi ukse taga ja sellest ta ehmatand. Kust antud sisse, siis saand terveks. Ühes mõisas olnud noorhärra ka niimoodi haige ja kui tüdruku kust talle salaja sisse antud, saand kohe terveks.

ERA II 13, 227 (24) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnele antud külmatõve puhul sisse (muidugi salaja, haige teadmata) musta lehma kust.

ERA II 13, 234/5 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipojad. Vanasti Kalevipojad käind läbi Peipsi Pihkvas veskit ehitamas. Jutustaja tahtnud minna Viitna (? - üleskirjutaja märk) laadale ja oodand Tapal sõitu, sääl saand kokku tuttavate vanameestega, kes kõnelend, et Kalevipoeg ehitand sinna Tapa lähedale ühe mäe. "Tapalt hakkab minema nisuke mägi, läheb vist üle kümne versta, tee läheb piki mäge ja ümberringi on soo." Vanad mehed siis jutustand, et Kalevipoeg sinna teind selle mäe. Tal olnud korraga ehitusel kaks veskit, üks siinpool, teine Pihkvas, ja käind ühtelugu kahtevahet. Et soost olnud tülikas läbi minna, ehitand siit kõrge tee läbi. "Aga see on tore mägi seal, umbes l½ versta vaksalist, kahel pool on männiraba." Kui Kalevipoeg Peipsi järvest läbi läind Pihkva veskit ehitama, siis ta peksnud vastaseid, kes tulnud teda kiusama, lapiti laudadega ja peksnud kõik lauad katki. Siil siis põõsast õpetand: "Peksa servi laudadega." Kalevipoeg peksnud servi laudadega ja saand niimoodi vastastest võitu.

ERA II 13, 239 (13) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See ravandus võib tulihänd olla, kes läheb et sädemed taga. Kättemaksuks saatsid üksteisele, võttis loomad või inimesed maha.

ERA II 13, 241 (19) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libedat hunti vanasti ikka räägitud. Kord hobune olnud koplis selili maas ja ise hirnund ja kisendand. Mees läind sinna, löönd hobusele jalaga vastu külge. Vat siis kirju hunt tulnud hobuse persest välja, läind üle aia. See olnudki see "libehunt". Et läind hobusele sisse ja söönd sisikonna ära.

ERA II 13, 245 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Simuna ligidal on Katku küla. Sääl läind katku ratas katki, nagu vanad inimesed rääkind. Kuid see võivat olla ka ainult "rahva tühi möga".

ERA II 13, 245/6 (8) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna lähedal on üks kivist post, mille jala sees olevat auk. Sinna auku tulevat midagi kallata kuival suvel (aga mida, seda ei tea), siis tõmbavat see post pikse pilvi ligi.

ERA II 13, 246 (9) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa väljal. Kui venelased ja rootslased sõdind, siis kestnud segaduste aeg seitse aastat ja venelased käind meie maad ühtelugu röövimas. Kui nad kord jälle tulnud, tahtnud üks Avanduse töömees härgadega metsa põgeneda, kuid opman pole lasknud. Teomees löönd opmani härja ikkega maha ja põgenend ikkagi metsa. Pärast rahulikumate aegade tulles püstitet opmanile sinna paika kivist rist, mis veel praegugi püsti.

ERA II 13, 247 (11) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahaldjas pidi eksitama inimesi metsa. Siis tuli püksid või ka pintsak keerata teisipidi.

ERA II 13, 247 (12) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud veehaldjad.

ERA II 13, 248 (14) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt läind hobusele tagant sisse ja söönd sisikonna ära. Kes teab, kas teda oli või ei old, aga hakkasid korra mögama niimoodi.

ERA II 13, 248 (15) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui mõni külmastõves haige olnud, siis pandud lauda ukse alla maha ja aetud lambad üle, et siis pidand külmasttõvest lahti saama.

ERA II 13, 255 (1) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äntu (mõisa) maal olevat Ukurimägi. Vana jutu järele peab sääl mäe ääres olema tünn kulda.

ERA II 13, 256/7 (4) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Kui vanasti ikke katkud old... Katk sõitnud mööda maandid ja Avanduse küla lähedal läind tal vankri ratas katki. Siis üteld, et tema lapselapski ei pea enam sinna tulema. Avanduse külas pidand ühes kivis olema katku jälg.

ERA II 13, 257 (5) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes külmastõves olnud, see pandud ahju ja süüdatud siis õled ahju suu all põlema (kuid ikka nii, et haiget mitte ära põletada). Külmtõbi tulnud külmetamisest.

ERA II 13, 258/9 (12) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus olevat see, mis tuulega saadetud. "Na rääkisid ikke, et ühekorra old hia tuul ja teine mees üteld teisele, et täna hia tuul, täna oleks hia ravandust saata."

ERA II 13, 259/60 (14) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kirik. Simuna kirik tahetud ennem ehitada Avanduse küla väljale, sääl olevat veel praegui näha kiriku ase. Kui sellepärast pole ehitusest midagi välja tulnud, et kõik mis päeval tehtud, see öösi lõhutud ära. Siis lastud härjad minema ja kuhu nad seisma jäänd, sinna ehitet praegune kirik. Simuna kirikumõisa ees olevat allikas ja selle pääl kelder. See allikas minevat Tartu Emajõkke kinni.

ERA II 13, 263 (22) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkid olnud vahel vee pääl ja kutsund inimesi sisse.

ERA II 13, 265/6 (33) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanainimeste jutu järele olevat Rakvere mäes rahaauk. Iga jaanipäeva öösi peab sääl kuivatatama raha. Kui see kuivatamise jutt olevat arvatavasti tühine, sest vanasti paberraha ei olnud ja metalli polevat ju vaja kuivatada.

ERA II 13, 266 (34) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eland vees.

ERA II 13, 269 (4) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavad inimesi.

ERA II 13, 269 (8) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik , s. 1842 (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud raiutakse noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, "sest on suur pära". Ja põhja poole tuleb maha lasta.

ERA II 13, 272 (16) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus - seda peeti ka kurjast.

ERA II 13, 272 (17) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva olnud see, mis tapnud kohe kauge maa pääle. Jutustajal omal olnud 2-aastane sõnn. Õhtul olnud alles päris terve ja söönd, hommikus aga juba valmis (=surnud). Kurgu alt olnud lendva sisse läind ja kubemest välja tulnud. Auk olnud selgesti näha.

ERA II 13, 272 (18) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse vastu antud sisse püssirohtu ja piiritust.

ERA II 13, 273 (20) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas Jana Kuningas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised e. põhjavalgus tähendavat kuiva.

ERA II 13, 274 (3) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sügelisi on, siis viheldakse üheksat seltsi okstest tehtud vihaga.

ERA II 13, 275 (5) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. 9 tikku looma nina all põlema tõmmata; püssirohtu põlema süüdata, et loom ehmataks.

ERA II 13, 282 (13) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Täht langeb - mis sel puhul mõtled, läheb täide; ka - inimene sureb.

ERA II 13, 282 (14) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad - see olevat Põhjamaa rahva päike. Siis neil päevaeg , kui virmalised vehklevad.

ERA II 13, 288 (1) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti haldjad teind metsas häält ja eksitand inimesi ära. Siis pidand palvet lugema ja riided teisipidi keerama.

ERA II 13, 289/90 (5) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord karu käind kaeras. Mehed läind ööseks hakkjala alla valvama, et hirmutavad, kui karu peaks tulema. Karu aga tulnud ja viind mehed ühes hakkjalaga metsa.

ERA II 13, 292 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi metsa. Kui tema üle tee läheb, siis eksib ära.

ERA II 13, 292 (2) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin lähedal Kissa kuusikus on veel "hilja aja eest" halgjat nähtud. Olnud nagu hall naisterahvas ja istund kivi otsas. Kui sinna metsa vahele magama jääda, aetavat üles. Üks mees jäänd kunagi, kaks valges riides mampslid tulnud ja ajand ära. Mõnikord nähtud sääl metsa vahel halgjaid tantsimas.

ERA II 13, 294 (7) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus - selle vastu pole olnudki rohtu. Üldse olevat lendva-rabadus kangemat sorti rabadus, "mis kohe läbi lööb".

ERA II 13, 297/8 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Määri Jüri on magand Määri kuusiku vahel. Siis näind, et tema juure tulnud naisterahvas, õletuust käes, ja ütelnud: "Mine ära siit, me hakkame tuld tegema!" Jüri tõmmand krae üle pää ja magand edasi. Kuid teist korda jälle aetud ära. Mine tea, mis loom see olnud, kas olnud halgjas või.

ERA II 13, 298/9 (5) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvarohtud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.

ERA II 13, 299 (6) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Palderjan on see mis rahustab, kui inime ei saa magada.

ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.

ERA II 13, 300 (10) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).

ERA II 13, 300 (11) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi olnud nisuke, et inime ronind kohe mööda seina, kui teisi pole olnud nägemas (Lähemalt ei tea, kuna ise pole näind).

ERA II 13, 300 (12) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Haudumine. Kui varbad suvel ära hauduvad, pannakse vahele üheksama lehti (taim mis olevat 99 haiguse vastu; "Kaunis kõrge, purikas läheb ülesse, all lehed").

ERA II 13, 303 (25) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.

ERA II 13, 304 (28) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

ERA II 13, 305 (30) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.

ERA II 13, 305 (31) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Olnud rabadus ja lendav rabadus; viimane tulnud tuulest.

ERA II 13, 311 (1) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Katku küla (praeguse Avanduse) nimi tulnud sellest, et siin on kord suure katku ajal kõik inimesed ära surnud.

ERA II 13, 311/2 (2) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Simuna aleviku ja Avanduse küla vahel (teest natuke kõrval) seisab üks kivi sammas. Objekt on kuulnud, et see pandud sinna ühe Rootsi kindrali mälestuseks, kes kunagi siit läbi läind. Kuid sedasama sammast nimetatavat ka maa looduse sambaks ja maa nabaks.

ERA II 13, 316 (8) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva. Kui kevadel enne sõnnikuvedu panna lehma nina alla maa sisse... (? - eksikombel on aga just see peidetav ese jäänd kuidagimoodi kirja panemata) nii sügavale, et sõnni/ku/veoga ei tule välja. Siis loomad ei jää haigeks ja nõiad ega vigurimehed ei tee enam midagi.

ERA II 13, 318 (17) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Kui nari on käes, siis esimene tütar närigu. Siis talt küsitakse: "Mis sa närid?" Ta peab vastama: "Nari närin." Nii on tehtud ja on aidand.

ERA II 13, 320 (21) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.

ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)

ERA II 13, 322 (29) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatuse puhul arstitakse maavitsa veega.

ERA II 13, 322/3 (30) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksvahaiguse puhul võetakse sassabarilla vett, mis on aga õige kange. Võib võtta üks napsiklaasitäis iga söögi alla, kuid mitte rohkem.

ERA II 13, 323 (32) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi tulevat külmetamisest ja ehmatamisest. Siis inimene hakkab värisema. Jutustaja on näind ise üht niisugust haiget. Magand kuumas ahjus terve öö ja pärast antud sassabarillasid sisse.

ERA II 13, 324 (34) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmaline vehkleb; põhja virvelane.

ERA II 13, 326 (3) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luusaare küngas olevat Muuga metsas. Vanasti sõdade ajal põgenend sinna inimesi ja eland sääl soo sees.

ERA II 13, 327 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas on metsas; halgja jälgede pääle inimene eksib ää.

ERA II 13, 327/8 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pritsu isa eksind kord metsa. Kui keerand sukad teisipidi, siis pääsnud välja.

ERA II 13, 329 (16) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - ikke niisama metsahunt, loodud kohe, aga pisikene old. Pugend loomale persest sisse ja hakand sööma, vahel pärasoole välja kiskund.

ERA II 13, 331 (1) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Üks naine olnud metsas ja eksind ära. Kaua-kaua ta hulkund sihitult ringi, kuid pole leidnud teed, mis viiks metsast välja. Siis tulnud korraga ta juure valges riides naine, korv käes, ja küsind: "Kus te tahate minna?" Eksinu ütelnud, kuhu ta soovib, ja võõras juhtind ta õigele teele. Õige tee olnud säälsamas ligidal. Kui saand vaevalt selja pöörata, nii olnud valges riides naine kadund. Mis see muud olnud kui halgjas.

ERA II 13, 332 (2) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Jutustaja ise olnud metsas marjul, märgand eemal valges riides naisterahvast. Päris selgesti olnud näha: valged riided seljas, kaks letti (patsi), suured jämedad, üks ees, teine taga. Seisatund ja hakand lähemalt silmitsema. Näind, et ta nagu toetund puu najale ja olnudki korraga kadund. Küll otsind ja vaadand - midagi pole enam olnud.

ERA II 13, 333 (4) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Muuga mõisa lähedal metsas on Luussaare küngas, kus kunagi ära tapetud seitse kihelkonda (seitsme kihelk. Elanikud). Nad olnud sinna sõja ajal rüüstajate eest varjule põgenende. Ja keegi vana Needo juhatand rüüstajad sinna. Kunagi olnud sääl künkal üks inimese kont, mis ajand vahtu välja ja karjund: Umbluu! Umbluu!

ERA II 13, 338 (8) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle sattudes inimene eksib ära. Et õigele teele saada, pannakse jalanõud tagaspidi jalga.

ERA II 13, 340 (15) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, parandas ja kontrollis Mare Kalda
Veneveres, Luusikul olevat Kalevipoja luisukivi.

ERA II 13, 340 (16) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa pargis kasvab kaks suurt pärna. Vanad inimesed on kõnelend, et kumbagi alla olevat maetud üks rootsi ohvitser.

ERA II 13, 340 (17) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehundid - need olnud hundistund inimesed. Nõiduse teel nad moondand endid hundiks. Muidu olnud nad välimuselt päris hundi moodi, ainult natuke alandlikumad. Nõiduse teel võind libehunt ka uuesti inimeseks moonduda.

ERA II 13, 340/1 (18) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks libehunt läind heinaliste juure ja vahtind väga haleda näoga. Mees ulatand talle noa otsast leiba. Kuid libehunt sähmand leivatüki ühes noaga ja joosnud metsa. Siis see leiva andmine ongi nõiduse kaotand ja päästnud selle jälle nõidusest lahti. Mees läind kord linna, näind sääl oma noa, mis hunt ära viind, poes rippumas ja hakand kaupmehelt pärima, kust nuga sinna saand. Kaupmees siis seletand, et tema olnudki libehunt.

ERA II 13, 354/5 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Parun Kabelimäel lapsi hirmutamas. Olgu Kabelimäe kohta seletuseks öeldud, et sinna on vanasti ja vist veel paarikümne aasta eest maetud, muidugi mõisnikusoost surnuid. Kabelimägi on väike mäeküngas, mille pääl on olnud vanasti rist. Praegu pole sääl midagi näha. Uksed on sisse läind alt. Välimuselt siis umbes nii:/joonis/Kui jutustaja olnud 6-7 aastane, olnud ta kord ühel suvisel päeval Kabelimäel korjamas valgeid härjabeid. Tema ise, Karugu Karla, Madi Jaan ja teisigi, kõik 6-7 aast. lapsed. Korraga lapsed näind, et vana parun (kes olnud surnud) ilmund valges riides nende keske.e. Kõik hirmund koledasti ära. Jutustaja ise tahtnud mõisa poole plagada, kuid pole muidu saand, kui pidand tulema parunist mööda. Katsund siis ettevaatlikult eemale hiilida, kergitand parunile mütsi ja ütelnud: "Tere!" (et ta siis ehk pole nii hirmus kuri). Kuid nii kui ta selle sõna öelnud, nii olnud vana parun kadund, pole näha olnud muud kui sinist suitsu.Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõba leiliga. Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõva leiliga.

ERA II 13, 357 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Sama Kabelimäe lähedal Kabeli küüni juures käind üks mees ikka jäneseid piilumas talveõhtuti. Ühel õhtul olnud ta sääl jälle valvamas ja olnud väga selge ja kuuvalge öö. Suur valge kass hakand Kabelimäelt küüni poole tulema. Aga kui poolele teele saand, kadund korraga ära - ja üks must loom läind Kabelimäe poole tagasi.

ERA II 13, 364 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Heidi Aadma, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuliis või tuulispask. Kord tulnud kange tuuleiis ja tahtnud kõik heinanukud ära viia. Mehed lasknud kõhuli pääle, et seda takistada, kuid tuul olnud nii kange, et tõstnud inimesedki paar sülda maast üles ja lasknud siis jälle maha.

ERA II 13, 365 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uueaasta öösi toodud õled tuppa. Vanasti muidugi. Praegu see komme juba ununend.

ERA II 13, 368 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Koulen, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt ja pärishunt - neil ikka olevat vahe ka, kuid objekt seda ei tea seletada.

ERA II 13, 377 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. < Peetri khk. - Richard Viidebaum < Ants Hasen, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunti jutustaja on ise näind. Ta olevat sileda karvaga, kõrvad ludus pää küljes nagu jänesel. Olevat peaaegu noore koera suurune, talvel punakas, suvel sinihall. Üldse olevat libahunt või liba ikka hundist sündind, nagu iga teinegi hunt, kuid nad olevat siiski nii isemoodi, olevat ülevõsade hundid, nagu kasulaps poisil ja tüdrukul.

ERA II 13, 383/5 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare küngas. Luussaare künkal on vanal ajal maha tapetud seitse kihelkonda. Küngas olevat pehme soo sees ja sinna läheb ainult üks tee koht. Ennevanasti läind sinna pakkudest tee. Vana Küiska Madi isa leind säält künkalt ankru viina. Loom astund otsa ja hakand kaapima, ja tulnudki välja ankur viina. Maa on sääl künkline. Konta on välja tulnud. Kõik kasvab sääl väga hästi ja lopsakalt. Putked on kui teivad, puud nii jämedad, et ei saa lõigata. Seitsme kihelkonna rahvas on sõja ajal sinna varjule läind. Kuid üks tüdruk viind röövijad sinna ja need on siis kõik armutult maha tapnud. Tüdruk on ise üks vanatüdruk Needa. Olnud parsil puude taga. Röövlid tulnud tuppa, vaadand ringi. Pole leidnud midagi ja ütelnud: Neetu! Kuid tüdruk saand nende sõnast valesti aru ja hüüdnud kohe: Ärge mind tapke, ma annan kõik üles! Ja siis juhtindki see tüdruk need röövikud sinna rahuliste inimeste pääle. Luussaare on siit 7-8 versta eemal, igavese soo sees. Teadmata inimene ei oska sinna minna. Ringi on nagu lage väli (lage soo). Ainult kuiva ajaga sinna pääsebki. Sääl künkal kasvab enamasti niinepuid, aga kuuski, kaski ja pajusid ka. Sääl on rohuaia puid, ja kena kodune tunne on sääl olla. Kohati on orgline ja aukline. Pähklipuid on sääl ka. Kõrvalt täiendatakse: on nagu ristideta surnuaed, künkline; pilliroog kasvab üle inimese pää. Nüüd on puud maha võetud ja saar heinamaana kasutetav.

ERA II 13, 386 (3) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vaimud Muuga mõisas. Siin Muuga mõisas nähtud endisel ajal vahel "vaimusi". See olnud vanas mõisas. Kord valitseja hakand õhtul pimedas härra juure minema. Läind pimedas mööda karidori käsikaudu ja koledasti ehmatand - et siga tulnud vastu. Aga olnud püsti kahe jala pääl nagu inimenegi.

ERA II 13, 386 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kord samas mõisas valitseja kuulnud, et tema toa pääl nagu palka hakatud maha murdma, olnud kuulda suurt kolinat ja mürinat ja palju rahvast olnud seda kuulmas. Mindud üles vaatama - mitte kedagi. Kui läind alla, jälle kolistatud. Läind teist korda üles, ikka mitte kedagi. Ainult kass magand korstna kõrval.

ERA II 13, 389/90 (15) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Siin Muuga mõisas üks endine tüdruk näind ka kunagi vaime. Tema olnud oma toas ja kuulnud köögist kolistamist. Läind vaatama. Vaadand ukse vahelt. Vanad mõisapreilid (kes tõeliselt olnud surnud ja maha maetud) olnud sääl mitmekesi koos ja kloppind koogitainast. Tüdrukule nad ütelnud: Maie, ära sina nüüd vahi, nüüd pole sinu aeg.

ERA II 13, 391 (1) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa lähedal on väike küngas, kus asub veski. Praegu nimetatavat seda Veskimägi, kuid ennem olnud Linnamägi.

ERA II 13, 391/3 (2) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Luussaare küngas. Vanasti olnud seitse aastat sõda. Siis rahvas põgenend sinna künkale, mis on soo sees. Ennem paistis see üle soo nagu rohuaia salk. Suuremalt osalt on sääl haavad. Sääl olnud seitsme kihelkonna rahvas. Puu sild olnud alla tehtud (et pehmest ravast üle minna). See tee koht olevat veel praegugi näha ja tunda: kõvem kui mujal ümberkaudu, ja männid kasvamas mõlemal pool teed. Eemal on lage. Aga üks lits annud üles. Soldatid olnud otsimas ja rüüstamas. Üks lits olnud pugend õlekubude alla. Soldatid pole midagi leind ja ütelnud: Neetu! Aga siis tüdruk tulnud välja: Kuda sa tead, et mu nimi Needu on? Vat siis see Needu viind nad sinna. Aga ta ise tapetud kõige enne ja siis need rahvas. Pääluud on sääl künkal pärast ümisend. Ennem oli see saar metsas ja siis oli sääl palju kitsi ja põdrasid. Nüüd on mets maha võetud. Õieti koosneb Luussaare kolmest vähemast kunkast: Aavasaare, Luussaare, Sikussaare. Vahekohtades on nõgud, mis käivad jäärakudi. Kord üks mees näind sääl pääluud ja löönd seda jalaga. Kuid öösi näind ta unes, et üks võõras mees tulnud ta juure ja ütelnud: Miks sa mind lõid?

ERA II 13, 394/5 (4) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katla-auk. Roela ravas on Katla-auk. Rava sees on kõvem koht, auk keskel ja paekilde täis. Tunamullu üks mees käis seda kohta vaatamas ja kiitis väga ilusaks. Keegi on enese sinna ära poond. Vana jutu järele olnud sääl suur rahakatel. Tahetud kolme venna verd, et siis katel tuleb välja. Aga siis peab sellest rahast antama ka kõigile vaestele. Tapetud siis kolm kukke ära ja mindud kaevama. Katel tulnud välja. Olnud juba kätte saamas. Palk pandud sangadest läbi. Aga noorem vend ütelnud: "Noh, mis me siit teistele anname, see kulub meile endilegi ära." Kohe palk läind katki ja katel kukkund kolisedes auku tagasi ega ole teda keegi saand enam kätte.

ERA II 13, 395/7 (5) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakasti leidmisest. Tallinna kõrval see kuski olnud, sääl Harjumaal, ühe kõrsi lähedal. Ühel päeval tulnud 2 meest punaselaugu hobusega sinna ja maksnud peremehele või kõrtsmikule 100 rubla, et ta lubaks neid oma maa sees kaevata, kuna vanade kirjade järele olevat sinna midagi peidetud. Käind nad esiti mööda põldu ja kaevand mitmest kohast, kuid pole leidnud midagi. Peremees vaadand esiti juures ka, aga pärast läind eemale, et minul ikka raha käes ja pole enam minu mure, kas leiavad midagi või ei leia. Kui ta aga tüki aja pärast läind uuesti vaatama neid kaevureid, olnud nad juba kadund. Kuid üks kivi trepp olnud ära lõhutud ja sääl olnud selgesti näha, et selle alt välja võetud üks kaunis suur kandiline kast ja ära viidud. Vat siis olnud kõrtsmikul asi selge küll, et ennem nad kaevasid lihtsalt moodi pärast ja ei tahnud peremehe nähes kasti välja võtta. Nüüd olnud kahju küll, et ise trepist üle käind ja ei teagi, mis sääl all; tulevad teised võhivõõrad inimesed ja muudkui viivad rahakasti ära. Siis arvatud, et küllap mehed olid vist Rootsist leidnud vanu kirju, mille põhjal nad selle rahakasti asukoha täpselt ära teadsid.

ERA II 13, 397/8 (6) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgja ketikõlin. Jutustaja vanamees ise olnud terve perega Ädiveres heinamaal. Päris päeva ajal, suur kari inimesi koos. Jutustaja ise läind parajasti heinaseljatäiega, kui kuuldund maa seest nagu keti kõlin (Nüüd kõnelevad teised kuuljad ka vahele). - Kohe selgesti oli kuulda, oli, mis viirastes ta oli. - Räägivad, et halgjad vahel viivad... - Väga selgesti oli kuulda - nagu 10-15 ketti oleks olnud hunikus kohe. - See oli ikke halja ketikõlin, mis ta muud oli... - See on ilus lage aruheinama. Pärast otsisime kõik läbi, aga mitte rõngastki ei leidnud. Kohe tõesti ja väga selgesti kuulsin, kõik kuulsid, aga ei näind mitte midagi. - Üks viirastus ikke oli, kes seda helinad tegi. Päris päev-ajal oli, selge päevapaiste... - See oli ikke halgja ketikõlin. Oli kuulda, nagu oleks läind sügavamale. - Aga maa sees ketid - ega need helise?

ERA II 13, 399 (8) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hõbedaleid Peipsi äärest. Üks Avinurme mees, Oskar Velt Tammispää külast on Peipsi äärest leidnud palju vanaegset hõberaha. Päris järve äärest leidnud, nagu järv oleks uhtund välja. Olnud nii õhukesed nagu lutikad, väiksed räätsikud. Hommuti käind korjamas, mitu päeva vist kohe. Rahade hulgas olnud ka pärlid (küllap vist helmi). Kuhu see leitud raha saand, sellest ei tea. Leid olnud üsna hiljuti.

ERA II 13, 400 (10) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare künka äärest on leitud ankur viina. Siit mõisa nuumkari käind sääl; üks härg astund jalaga ankrule augu sisse. Kuid viin olnud sees veel päris hää. Ankur ise olnud tammepuust. Asi tulnud välja sellest, et karjane olnud koju tulles sageli joobnud. Päritud, kust ta viina saand, ja siis ta kõnelend ära.

ERA II 13, 400/1 (11) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadus. Samas talus, kus praegu kirjutan, on noormees külmetada saand ja sellest haige. Tunduvat väga külm, kuigi on mitme teki ja kasuka all. Ema õpetab: "Ei tea, ehk on rabadus? Kuule, laku ristati peopesi ja võta kõrvavaiku sisse. Mõnikord kästakse ka uks ristati ära mõõta, et see peab aitama." Noormees: "Ah, laku õite perset ja ole vait!"

ERA II 13, 401 (12) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku kivid. Simuna lähedal on kaks kivist sammast. Nende vastu olevat katk löönd jalakannaga, et tema enam sinna ei tule. Pärast on need ära tahutud.

ERA II 13, 403 (16) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Okaspuid tuleb raiuda ikka noorel kuul ja lehtpuid vanal. Kui raiuda lehtpuid noorel, siis ajavad kevadel lehti ja lähevad seenetama.

ERA II 13, 403 (17) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti räägitud: Puid maha võttes lasta otsad põhja poole, siis ei lõhke.

ERA II 13, 403 (18) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulioks olevat see, mis kasvab püsti, nii poolvilliti. Kui niisuguse oksaga palk panna seina, tõmbab äikest ligi ja läheb põlema.

ERA II 13, 405/6 (23) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga Peressaares eland vanamees, keda hüütud Hundikuningaks. Tema hävitand oma eluaastate jooksul väga palju hunte. Mõis maksnud talle 3 rubla poja päält ja 5 rubla vana päält, pidand viima kõrvad mõisa. Lasivere alt toond hundipojad ära - vaata, kus oli vana! Hunt tulnud järele, kuni paarikümne sammu kaugusele tulnud, siis istund maha ja haukund. Päris kallale pole tulnud. Ja mees pole lasknud ka, et saab siis jälle poegi. Poegadega teenind rohkem kui vanadega, kuna neid saand kohe mitu korraga. Ennem olnud mõisahärraga nii kokku räägitud, et kui 300 hunti on ära hävitand, siis saab priiks. Kui tal see arv täis olnud ja härraga rääkima läind, ütelnud viimane: "Mis priiks sa veel tahad, sa oledki prii." Vanamees lasknud ja püüdnud siis edasi hunte kuni surmani. Kui ta pärast Kulinasse läind ja sääl põtru hakand laskma, aetud säält minema.

ERA II 13, 406 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läind aastal on üks mees leidnud heinamaalt sambla alt toreda põdrasarve. Müünd ära ja saand 250 marka.

ERA II 13, 407/8 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikne. Kui on väljas pikne, pühad raamatud panna lauale ja tuled süüdata põlema. Jutustaja arvab, et pikne lööb heleda asja pääle. Kui äike müristab, visatakse kirved, saed ja vikatid põõsasse, kuna need tõmbavad ligi. Ühel olnud sirp odranuku pääl ja äike löönd selle kolmest kohast katki. Tavalisti siin öeldavat: "Äike müristab, äike löönd korstnast sisse" etc. Sel ajal pandavat ka siibrid kinni, et "luht ei vea läbi".

ERA II 13, 408 (27) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Heitlejad on, et Põhja-virmalistele peab valgust näidatama, et päike paistab jäämägedele ja lööb läike üles taevale. Nii näidatakse Põhjamaa rahvale valgust. See hüitasse põhja virmalisest.

ERA II 13, 408 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on madal, tuleb veel sadu; on ta hästi kõrge, siis enam ei tule.

ERA II 13, 409 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus, moast hingamine. Vajutatud hõberahaga, siis kaabitud raha küljest mätta auku - ja murumätastega ka vajutatud.

ERA II 13, 410 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

ERA II 13, 415 (52) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt. Libehunt oli see, kes loomale puges persest sisse ja sõi sisikonna ära. Kui hundil oli 12 poega, siis 12-nes nende hulgas oli peenike ja see oligi libehunt. Ta oli läikiva sileda karvaga ja terava ninaga ja väiksem kui teised hundid.

ERA II 13, 432 (72) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluse sepad seinas tõksuvad. Ennustavad surma. Kui jutustajal tütar ära surnud, siis nad ka tõksund.

ERA II 13, 439 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu: 1. sõrmeküünte alt musta, 2. kõrvavaiku, 3. peopesi lakkuda ristati, 4. uks ristati ära mõõta.

ERA II 13, 442 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. "Üks näind halgjast, et jões päeva paistel pest ennast. Halgja jälge peale eksima ära inimesed."

ERA II 13, 444 (29) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus. Lendva-rabadus on saadetud tuulega. See löönd looma läbi, "kohe purust", et enam vastust pole saand. Kui tagantpoolt kehaosast löönd, siis ehk veel saand kuidagi abi, kui aga eest löönd, siis olnud surm kindel.

ERA II 13, 446 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Samas Noavere v. Muuga külas, Tott Jüri karjamaal olevat suur kivi. Tuleb minna mööda taliteed. Jutustajale on näidatud unes, et mingu kaevaku säält kivi alt, sääl olevat rahakast. Kuid tema pole kaevamas käind.

ERA II 13, 448 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi varandust. Muuga veski lähedal olnud vanasti üks ladu (küün) ja selle lähedal (mitu sammu ja kuspoole, see pole enam jutustajal meeles) pidand maa sees peituma veerandiku täis kulda, Rootsi varandust. Sõjavägi on kord sääl seisnud ja siis on ka varandus maa sisse maetud. Nüüd polevat enam üldse olemas seda ladu ja seepärast on kulla asukoht teadmata.

ERA II 13, 456/7 (7) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Seotakse villase lõngaga kinni. Ka lastakse esimest poeglast närida. Kui ta närib, küsitakse: "Mida sa närid?" Peab vastama: "Nari närin."

ERA II 13, 458 (13) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vassiverest Sute Madis oli nõid. Enne surma ta oma raha peitnud keriksele. Kuid teised näind, et tal käed tahmased, hakand otsima ja leidnud üles.

ERA II 13, 459/60 (21) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristikivi-küngas, asub Laekvere k. piires. Arvatakse, et sinna on kunagi inimesi maetud.

ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. - Richard Viidebaum < Maali Erdeman, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.

ERA II 13, 476 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paasvere põldudes on kaks üksikut puud, kuusk ja mänd. Vana juttude järele olevat need võrdlemisi vanad puud ja peksu ajal on nende küljes peksetud inimesi.

ERA II 13, 476 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäägu mägi. See on Moora mõisa kohal, üle maantee. Vanasti joosnud säält jõgi läbi, kuid mõisa härra pole jõge tahtnud ja siis üks kange mees pannud jõe kinni.

ERA II 13, 479/80 (23) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uku mägi olevat Äntu mõisa juures (Väike-Maarja khk.). Sääl olevat ka rahaauk vana jutu järele. Tavalisem nimi sel mäel olevat aga Uguri mägi.

ERA II 13, 490 (4) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Külmtõbi raputab inimest. Vanasti inimesed uskund, et külmtõbi on pahast vaimust tulnud, kuid tõeliselt tulevat külmtõbi suurest ehmatamisest. Haigele tehtud vanne, kuhu vee hulka pandud süsi.

ERA II 13, 491 (9) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere väljal need üks kuusk ja mänd olevat pruut ja peigmees. Vanarahvas nii nimetand Mõned nimetavat neid ka hiie puudeks. Endisel ajal olnud kombeks, et iga uudist viidud hiiele.

ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

ERA II 13, 499 (9) < Simuna khk., Laekvere k. < Simuna khk., Paasvere v. - Richard Viidebaum < Lilli Krüger, u. 25 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle inimesed eksivad ära.

ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa. Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa. Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa. Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]