[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 14, 611 (40) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkki õlema nähtod vee sees hommiku. Õllud niisugune õrn asi, mereneitsikene.

ERA II 14, 614 (3) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi nagu uuem nimi, ork õli ikke vanem. Nagu painjas tuli selga. Kui inimene põgenes ära, tuli järele, käis, õtsis üles.

ERA II 14, 614 (9) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929)
Katkuhaigus, see tuli vanast ikka sõdade järele, seda kuulsin küll.

ERA II 14, 614/5 (10) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nojah, metshal´las eksitas ära. Karjus metsast vastu.

ERA II 14, 615 (11) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et vanast need kivid siin Kodavere pool Kalevipoeg toonud. Ühe põlletäie Sassukvere poole. Tahtnud silla teha üle Peipsi. Müda Peipsit käinud, kiitnud ise: Peipsil perse, Kuremal kurku. Kost mina teda nägin. Ema kõneles, et vanemal ajal õli. Lepistik kasvis kõik siin jõesuul. Nüid põle midagi. Peipsi viis kõik ära minu ial. Noh, Peipsi võis siis madalam õlla. Kui taevani see Kalevipoeg ikka ulatas!

ERA II 14, 617 (16) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vee perast hirmutati lapsi: "Ära mine järbe suplema, näkk tuleb."

ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.

ERA II 14, 621/2 (6) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Minna Raudsepp, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Aastad viisteist tagasi, kui Kasaka Mart ära uppus, kuuekesi õlid seltsis (= kalapüügi liit). Teised magasid. Villem ärkas üles, Raudsepp ka nimi, nigu üks hall vanames istunud kohe vene serval, õld. Tulnud välja, kaua aega istunud kohe. - "Anna üks kätte!" Ei tema andnud midagi. Tulid kaldale. Perast Õmedu jõkke Kasaka Mart uppus ära. Vat see õli see näkk, ütles, kes tahtis ühte saada. Villem ütles: "Ma ütlesin järve pial kõhe, et ühe hinge ta ära vei."

ERA II 14, 623 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Kadri Raudsepp, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sõda lähnod siit mööda, paljastand ära sellesama küla. Piale Rootsi sõda õli katk ja kõik õllud pärast Rootsi sõda. Vanast miilitsast võetud ja kõik.

ERA II 14, 625 (1) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda öeldi, et ork. Kadunud minu ema õli põdenud orka. Inimese pia valutab ja luid murib. Kange külma värinaga tuleb. Hal´li hobusega põle kannatanud sõita. Haige läks tagurpidi metsa, pani 9 seltsi õksi pia alla. Öeldi koa hal´ltõbi või hal´lvanames.

ERA II 14, 626 (4) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjapool sügise õli nagu koit, siis öeldi, et virmalised vihtlevad, et põhja rahvale näitaks valgust.

ERA II 14, 626/7 (6) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Riagiti küll: metshaljad. Kes sinna jälgede piale eksib, see eksib ära. Kolm oastad tagasi tõin metsast hagu. Näe, vana inimene tuli metsa vahel. Ma mõtlesin, et on Ell. Edemal õli, sasis juuksed, õige hall vanamoor. "Kas on metshaljas?" ma mõtlesin. Mõtlesin, et on Ell ja ei tahtnud kokku saada. Tema riägib noh, nii palju juttu. Ma lasin põõsa taha maha, et läheb mööda. Noh, tõõsen üles, hakkan tulema. Ei soand enam välja. Metshal´jas eksitas ära. Siis vist õli metshal´jas. Alles õhtast sain kodu. Vanames käis, õtsis ja vilistas.

ERA II 14, 629 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pedja jões on nähtud näkki. Seda on kõik nähnud. Naesterahvas istus kesk jõge kivi õtsas, et see ei õle muud kui näkk. Kes seda püidma läks, see sinna jäi.

ERA II 14, 630 (4) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Tähkuvere all metsas on Ummumägi. Sial on kulda kaevatud, aga ükski ei õle kätte saand. Nagu heinasaad kesk metsa on mägi; ümberringi kõik mäda.

ERA II 14, 630/1 (5) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kõnnu küla ligi on Katalsepa mägi. Vanast tulid rootslased ketiga, mõõtsid 3 kivi juure. Enne küsisid peremehelt, kus on see mägi. Ühe kivi alt, linna poolt serva alt võtid viis-kuus labidad mulda. Sialt tuli raudkast välja. No siis kuuekesi veid postmaandele. Tõlda pannuvad. Vana-Soodlale andsid üks rubla. Mustvees saadi teada, et rootslased käisid. Kolme-nelja päeva pärast aeti taga, aga kus sa enam. Pärast kivi alt tuli veel hõbeasju ja sõjariistu, lusikad või kahvlid. Ühe sõjariista ka. Vanad rootslased sõjaaeg matsid selle sinna.

ERA II 14, 632/3 (13) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on orgatõbi, võta 9 õjast vett. Sisse võtta. Üle jõe ei tõhtind siis käia. Kui üle jõe käis, õli kõhe pial. Tuli kõhe inimese näol. Kala ei tõhtind süia.

ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.

ERA II 14, 645/6 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Johannes Berg (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Laiuse lossi keldris on kuld paegale pandud. Ühele mehele - sepp oli - üks vanamees näitas: "Mina olen raha hoidja. Enne ma ei saa vabaks, kui keegi raha ära viib. Raha loe pooleks. Sääl tuleb must kass, sa poo üles. Muidu ei saa tappa. See on vanapagan ise. Kui sa seda raha pooleks ei saa, must kass murrab su ikka ära." Sepp läks välja. Tegi omale hia raudkepi. Läks keldri. Must kass tuli vastu. Sepp lõi ta uimaseks ja poos üles. Hall vanamees tuli vastu:“"Ah sa tulid! Ammu ootasin. Loe nüüd raha pooleks. Kui sa ei loe, siis välja ei saa." Sepp öö ja päev lugend, üks rublatükk teise ja teine rublatükk teise hunniku. Üks rublatükk jäänd üle. Sellega põle midagi teha... Sepp võttis rublatüki keskelt pooleks. Üks poole ühele, teine teisele poole hunnikule. Vanamees tuli tagasi. Põle hakand lugema:“"Mine kodu, too kaheksa paari hobusid. Sellega viidi õle säält ära. Sellega sai kelder vabaks ja tänapäevani alles. Laiuse lossis on ikka nägemisi nähtud.

ERA II 14, 647/8 (5) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin oli ikke külmtõbi. Muidu rohitsedi rohtudega ja kuumendedi.

ERA II 14, 648/9 (9) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas olen kuulnud küll, aga ei ole nähnud. Meie isa läks kua luuaraaga tooma. Podras ringi ja otsis ikka luuaraaga. Korraga ei sua enam välja, ei tunne enam kohta. Võttis veel vitsu juure. Vuatas uuesti. Näe, Trossi turbasara - ja vahi just otsa, aga välja ei sua. Kui riided pöörata ümber, siis suad välja. Sial Alatskivi nurgas on suured metsad. Lapsed kingu pial mänginud. Helevalge piaga poisike tullud kua. Need hõikanud: "Seesa paigal! Kossa lähed?" Olnud ka niisuke metshal´jas või niisuke.

ERA II 15, 32 (6) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi sõja kuld. Mõned vanad jutud kõnelevad, et Rootsi sõja kuld Voltveti Tõnumaa talu lähedale mäe sisse olla maha maetud. Kuna teised vanad inimesed jutustavad jälle, et Rootsi sõja ülem, kui ta lahingu Kärsu järve peral Vasu mäel oli kaotanud, siis Rootsi sõja kulla Vasu talu mäe sisse peitu oli maha pannud, mis alles täna päev kätte saamata. Kui aastal, enne sõda Voltveti Tõrva talu nurme seest, kivi külje alt, kogu vanu rahasid leitud sai (Vaata E.R. Museumi kirjakogus minu "Vanad mälestused"), siis liikusivad jutud, nagu oleks Rootsi sõja raha ja vara ülesse leitud. See kogu oli aga veikene, mis leitud sai, kuid tõe poolest on Rootsi sõja kuld alles kätte saamata ja tänini tema koht teadmata.

ERA II 15, 33 (7) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kuld ader. Vanajutt räägib, et Vana-Kariste Meeli mäe sisse muiste kuld ader olla ära peidetud. Tõenähtust otsides tuleb tähendada, et kui vahest mitte Meelimäe sisse mõni osa Rootsi aegset sõja kulda varjule ei ole maetud. See kui sääl tõeste kuld ader olemas on, siis peab see kindlaste Kalevipoja ader olema, sest vaevalt võiks mõnda teist oletada, kelle omandus see ader võiks olla. Jagatahes tuleb seda sündmust Kalevipojaga ligistada.

ERA II 15, 40 (12) Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1920) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana kirbu aimamised. Kui kord vana kirp kodust ära läinud, oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata. Vana kirp vastanud lühidelt: "Armsad lapsed seda ma ei või teada millal ma tagasi jõuan, aga üht ma aiman siiski. Kui mind õerutakse, siis ma tulen õhtuks tagasi kodu, aga kui mind litsutakse, siis ma küll ei tulegi vist."

ERA II 15, 60/1 (29) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Jõgis (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehm ja lammas. Vanal ajal, kui kord karjapoiss karja juures magama uinund, läinud lehm ja lammas kahekesi sõnelema ja sõnelemisest sündinud viimaks riid. Lehm kiitlenud end suuremaks häätegijaks kui lammas, sest tema andvad piima ja võid, seega olla tema toitja, milleta inimesed sugugi läbi ei saavad. Lammas kiitlenud jälle end suuremaks ja kasulikumaks, sest ilma temata ei saavad ükski läbi. Tema andvad ihukatet ja kaitsvad seega inimesi külma eest. Tüli läinud viimaks nii suureks, et lehm tahtnud omas vihas lamba sarvedega läbi pista. Sääl tulnud Vanaisa vahele ja keelanud lehmal ja lambal tüli ja kisklemise ning kiitnud neid mõlemaid ühesugusteks kasulikudeks. Lammas jäänud sellega rahule, mida Vanaisa neile oli seletanud, kuid lehm kannud ikka ja alati, kuni meie päevini, lamba vastu viha edasi ega kõlbanud paljuks ühte karjamaale. Kui nad aga iganes kokku puutunud, kohe lehm lammast sarvedega viskama. See on ka meie päevil alles nii jäänud.

ERA II 15, 62/3 (31) < Saarde khk., Räägu m. < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1921) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaauk Kalbakülas. Vanal ajal kaebanud üks vaene kehv sulane-mees oma seisukorra üle, et ta nii varandusest vaene ja pidada teisi orjama. Hää oleks rikka mehena külluses elada. Ta palunud, kui ta ometi elus korra rikkust nähagi saaks. Ühel ööl juhatatud sulasele unes ja kästud minna Kalbaküla lähedale, sääl olla suur kivi, selle külje alt pidada neljapäeva õhtul, enne kukelaulu kajuma, mitte aga kartma, siis saada säält väga palju raha. Mees teinud, nagu õpetatud. Läinud lähemal neljapäeval Kalbaküla juurde, leidnud otsitava suure kivi varsi ülesse ja hakkanud õhtul enne kukelaulu, selle külje alt kajuma. Kajunud tüki aega, enne kui üks suur pajasang nähtavale tulnud. Kajunud edasi ja varsi ilmunud mehel, suur katal mis kuld rahaga täidetud, silmade ette. Mees nagu kohkunud korra, niisugust suurt raha kogu nähjes - ja kohe selle sama silmapilguga vajunud rahakatal suure kõlinaga maa alla. Mees kahetsenud küll, et ta natukene kartma oli löönud, aga mis möödas, see oli möödas. Küll käinud mees veel mõned neljapäeva õhtud teatavas kohas kajumas - aga raha ei saanud ta enam mitte kopikudki näha. See oli kõik maa alla vajunud. Mees oli korra rikkust ikka näha saanud.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]