[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 13, 506 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulerõuged - soovitatakse soojas saunas tuulepesadega vihelda.

ERA II 13, 508 (14) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud libahunt ja suurhunt. Libahundi kohta loetud juturaamatuist. Eks see libahunt võind ikka teistmoodi olla kui teine hunt. Inimese hundistumist ei teata.

ERA II 13, 510 (17) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vana sõjatee. Veneverest Luusikulle, Luusikult Imukveresse, Imukverest Karukõrve - eks see ole vana sõjatee.

ERA II 13, 510 (19) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti suure sõja ja katku järele eland siin ümbruskonnas ainult kaks inimest. Nad olnud siis nii arad, et pole julgend teineteisele läheneda.

ERA II 13, 510 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere mõisast Moora mõisa poole on pahemat kätt kivikangur, seda arvatakse ohvripaiga olema.

ERA II 13, 511/2 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare küngas. Muuga mõisa lähedal, soos. Suure sõja ajal seitsme kihelkonna rahvas heitnud ühte seltsi ja läind sinna saarele, et ega sinna keegi järele tule. Aga üks vanatüdruk, Paasvere väljal või kus ta olnud, sellele nad ütelnud: "Ütle välja, kus teised on." Ja tüdruku-rumal ütelnud ka, juhatand röövijad metsa. Need läind ja tapnud sääl ära kõik inimesed. Kõik seitse kihelkonda. Et seal peab luu ots olema maast väljas, vahupull otsas, ja ajama ühtelugu "umbluu!" ja "umbluu!" (Küsin) Mispärast? - Sellepärast, et ta inimese kont on.

ERA II 13, 512 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Paasvere väljal olevat üks küngas, kus vanasti kirik olnud, Laaritsa kirik. See kirik on säält vist sõdade ajal ära hävinend. Arvatavasti olnud ta puust. Kuid sinna künkasse olevat vist veel pärast kirikutki surnuid maetud.

ERA II 13, 513/4 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare. Sinna on sõja ajal inimesed varjule läind. Paasvere Kabelimäe juures olnud tüdruk, sinna kuhugi enese ära peitnud. Soldatid otsind, kuid pole leidnud, ütelnud: "Netu!" Kuid tüdruk seda kuuldes pole läbend enam peidus olla ja tulnud välja: "Kus te teate, et mu nimi Needu on?" Ega soldatid pole seda teand. See viind siis sinna. Aga kui nad sinna saand, siis tõmmatud see tüdruk ise kõige ennem lõhki kahe hobuse vahel ja selle järele tapetud sääl maha ka kõik teised inimesed. Umbes viiskümmend aastat tagasi sääl künkal üks inimese pääluu kisendand: "Upluu! Upluu!" Vahtu ajand välja.

ERA II 13, 514/5 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Moora mõisa väravas on nõgu, kus vanasti jõgi jooksnud. Üks venelane pannud selle jõe kinni. Vist olnud nii, et venelane kaubelnud mõisahärra käest härgi, kuid pole saand kaupa. Lahkudes olnud venelasel süda täis ja pannud südametäiega jõe kinni.

ERA II 13, 517 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lenda rabadust saadetud tuulega. Nii tapnud mõni kuri inimene kõik teise loomad ära.

ERA II 13, 523 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libehunt. Kui hundil on 12 poega, siis üks on sääl hulgas libehunt. Sel on terav nina ja ta sööb hobust tagant alates.

ERA II 13, 523 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kunsimehed saatnud rabadust udusel hommikul.

ERA II 13, 530 (1) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

ERA II 13, 530 (2) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Veneveres Ansurahva kohal olevat vana matus, sõjaaegne, kuhu Peeter Suure ajal maetud. Siis üks Vene polk olnud Veneveres ja hakand vastu. Kõik tapetud maha ja maetud ka sinnasamasse paika.

ERA II 13, 532 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu vanemal ajal harjakad müünd "rabaduse süsi" ja "mere süsi", kuid see olnud lihtsalt rahva petmine kivisöega.

ERA II 13, 532 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas, halgja jäljed eksitand inimesi metsa. Vahel mõni käind 6-7 korda ühte ja sama teed ja pole ikkagi saand metsast välja. Kõige parem olnud pöörata riided pahempidi.

ERA II 13, 532/3 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud olevat hää raiuda noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, see olevat päris õige küll. Kõige parem aeg tarbepuude raiumiseks olevat jaanuari- ja veebruarikuu.

ERA II 13, 536 (1) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kerstussaare olevat soodetagune saar, kus inimesed vanasti sõdade puhul peitu läind. Nimi tulnud sellest, et kirstud on sinna viidud üle laudadest silla. Saar asuvat Saolepa Venevere pool nurgas.

ERA II 13, 536 (2) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arukselt on üks venelane-liivavedaja leidnud liiva-august suure hulga hõberaha. Olnud vana vene hõbedat. Kui venelane raha kätte saand, sõitnud minema ja pole oma nägu enam näidand. Töötasugi jätnud välja võtmata.

ERA II 13, 537 (3) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi ajal on tehtud kindel piir Riiamaa ja Tallinnamaa vahele. Siin lähedal olevat ka kaks piirikivi, üks Liiasilma augus ja teine Savilepal.

ERA II 13, 537/40 (6) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viirastisi ja vaime on vanasti nähtud. Ühel nelipühi esimese püha õhtul, vastu keskmist püha, jutustaja läind äiale ja siis mindud säält mitmekesi vähile. Olnud õige hää saak ja suured kotid saand täis. Hommikupoole ööd hakand koju minema. Siis nad järsku näind, et aidamees tulnud mõisa poolt ja otse nende pääle. Valged püksid ja valge pintsak. Jutustajal olnud revolver ka ja ta võtnud selle juba välja. Kuid päris nende pääle pole tulnud, keerand kõrvale ja umbes 50 sammu neist eemal kadund ära Uppumise auku. Aga kohe päris kindlasti olnud aidamehe nägu. Noh, seekord läind nad säält ikka minema ja keegi pole osand arvata, mis see õieti tähendab. Ennem on mõned küll arvand, et pühal ööl ei maksa minna vähile, kuid nüüd olnud vähid juba kotiga seljas ja mis sinna enam parata. Kuid samal suvel uppund sinna Uppumise auku ära kolm inimest: Kubja Tõnis, ta tüdruk ja sulane. Olnud lool ja õige soe päev olnud. Tüdruk läind jõkke ja kubjas ütelnud sulasele: "Mine tee tüdruk märjast." Sulane läind. Kuid nad trehvand sinna sügavasse kohta, mis nimetatakse Uppumise auguks ja vajund sääl mõlemad põhja. Kui kubjas seda näind, karand ta kohe appi, kuid teised hakand temasse kõvasti kinni ja nii uppund kõik kolm. Kui teised sinna kogund ja välja tõmmand, olnud juba hilja. Kuid Aida-Jaak - aidamees - sel ajal ise veel eland, kui teised nelipühi esimese püha öösi näind teda jõkke kaduvat.

ERA II 13, 557 (5) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veneveres olnud Sorts-Indrek, kes arstind rabadust. Kui nüüd rohtu pole käepärast olnud, siis kutsutud ikka Indrek kohale.

ERA II 13, 558 (7) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadust on saadetud suure nõelaga.

ERA II 13, 559 (9) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Lendva lõi läbi," vanasti muud ei olnudki kuulda. Lendva ja rabadus - see on üks raibe kõik, kahtepidi aga hõigatasse. Kui rabadusele abi ei saand, siis suri ära. Kui südame juurest läbi löönd, vahel kohe nagu haavlitega, siis olnud ka ots pääl.

ERA II 13, 560/1 (12) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libe hunt; (seda) libedad hunti. Jutustaja ise oma silmaga pole näind libehunti. Aga neid on olnud küll. Mees olnud mõisaväljal härgadega kündmas, jätnud härjad seisma ja läind kõrtsi. Libehunt tulnud ja söönd härja perse ära. Härg surnud maha. Mees saand mõisas oma 25 kätte ja härg olnud tasa. Libehunt olnud punetand karvaga loomake, väiksem kui teine hunt. Loomal kiskund ta sooled tagant välja ja söönd ära.

ERA II 13, 561 (13) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Moondatud hunt olnud ikka samasugune kui teinegi hunt. Ühekorra mees söönd ja hunt tulnud sinna juure vahtima. Mees annud raasukese leiba teisele ja siis hunt moondand enese jälle inimeseks, nagu olnud ennegi. "Enne olid kõvad jutud, et seda oli tehtud."

ERA II 13, 564 (23) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Küsin näkist.) Illiveres oli üks Rein Sivi kõrtsi taga heinamaal. Olnud õige kuum päev ja Rein läind jõkke. Kuid pole saand enam välja. Üks väike must loom võtnud kõrvast kinni ja pole tahtnud lasta välja. Aga olnud suvine aeg, vett jões vähe, sulane karand ka peremehele appi ja siis saand ikka veest välja.

ERA II 13, 565 (24) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesad. Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa. Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.

ERA II 13, 565 (26) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Metsahaljas (haljas). Inimesed olevat neid näind, päris inimene, ikka meesterahvas, vahest must, vahest hal´l. Haljas käind inimestega ühes ja eksitand ära.

ERA II 13, 566 (30) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 567 (31) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Sest ei tea mitte kedagi rääkida, kas seda sai keegi teha või... Räägivad küll, et üks läind tagurpidi rukkisse külmatõbe eest. Küll hõigand, aga mees old vaid, põle vastand. Siis põle osand järele minna. Oleks õigand külmatõbele vasta, oleks jälle peale tulnud, aga nii saand lahti. Päävas mitu korda vahest käind. Aga kui külm läks ära, siis palavad kõik kohad täis. (Rohtudest.) See, kus koer kuseb (koera kust), seda anna natuke sisse, kohe kadund. Salaja muidugi peab andma.

ERA II 13, 571 (3) < Simuna khk., Venevere v., Kaasiksaare t. - Richard Viidebaum < Kadri Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Avanduse mees kiitnud oma äia, et olnud teine kange lendvat saatma. Kord teind katust, kui ütelnud: "Täna hea tuul, täna oleks hea lendva-rabadust saata." Teised vaielnud vastu, aga vanamees siiski saatnud 25 versta pääle. Kellele saatnud, selle lehm surnud ära.

ERA II 13, 585 (5) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendva-rabadus, kui lõi läbi ja kohe oli valmis, abi enam ei saand. Muidu rabadusele sai ikka abi ka.

ERA II 13, 586 (8) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Korka vanamees - selle nimi oli Jüri - oli üks kuulus nõiavanamees. Muuseas saatnud lendvat.

ERA II 13, 587 (13) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - veiksem teisest hundist, hakand sööma tagant peale.Seda nad kiidivad, mina ei ole näind ega tea.

ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuliheina sõnajalad. Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi vastu ka.

ERA II 13, 591 (5) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljas: hal'lad Haljad jões pesnud endid. Metsas nad huikund inimestele vastu, petnud neid niimoodi metsa sisse ja eksitand ära.

ERA II 13, 593 (14) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus ehk lendav. Lendav rabas ää. Lendava läbi löödud.

ERA II 13, 598 (2) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Uss - moa karva, rohu karva, sarabu karva, nõe karva, kurati ma kohla karva... Moa ja metsa viha kadugu kõik ä! Kussa oled tuld, sõnna mine tagasi! Selgesti pead lugema, ega see muidu ei aita. Neid sõnu loetakse siis, kui uss on nõeland. Peavad kohe aitama.

ERA II 13, 600 (5) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a.(1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Väänamiste puhul väänatud liige paigale panna ja ütelda seejuures: "Luu luu vasta, kont kondi vasta, liige liikme vasta, soon soone vasta!" Siis valu kaob ära ja saab varsti terveks.

ERA II 13, 600 (6) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva puhul: "Püha Jumala vägi, sa isi tead ja nääd ja oled isi kohtumõistja." Need sõnad lugeda vee pääle ja sisse anda. Võib anda ka soolaga ja leivaga.

ERA II 13, 601 (9) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maast hakand haiguste puhul: "Moast tuld, maha läinud, moa viha, moa hakatus, moast tuld, maha mingu!" Searasvaga ihu määrida ja saunas vihelda, siis kaob ära. "Mõne sita asja küllest hakkab. Käivad naised saunas ja siis hakkab."

ERA II 13, 602 (11) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ajab külmetama, käib nagu painjas peal, väristamisega tuleb. Jällegi lugeda: "Sa Jumala vägi, sa isi näed ja oled kohtumõistja." Need sõnad tulevad "mõne asjaga" haigele sisse anda.

ERA II 13, 606/7 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt olevat libeda karvaga, pugevat loomale tagant sisse ja söövat looma seest õõnsaks. Siin ütlevad, et ilves peab olema see libeunt.

ERA II 13, 607 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi. Peab riided pöörama pahempidi, siis saab õigele teele.

ERA II 13, 608 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umurid, nõiakollad (taim). Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.

ERA II 13, 631/2 (1) < Peetri khk., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Liisa Hahn, 79 a., saadud tütretütrelt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Venituse sõnad, mis tulevad ühe lusikatäie piima pääle lugeda ja sisse anda. Jeesus sõitis teeda mööda, Mari sõitis maada mööda, ilusalle ilutele, Kalamusta mooduselle, Susammela silla peale. Kuu pööratas, maa vääratas - (kelle) naba nikastand, emakas oli ehmatand. Jeesus kargas katsuma, soona sirutama, ligemeid liigutama, udemeid ühte panema. Kolmainu jumalal' - Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim, Aamen!

ERA II 14, 16 (4) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud tulevad maha lasta põiki tuult, siis kuivades puu ei lõhke.

ERA II 14, 17 (10) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui halija jälgede peale juhtud, eksid ära.

ERA II 14, 17/8 (12) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees tulnud õhtul kõrtsist. Tuttavat teed mööda tulnud. Pimedas. Näind, et keegi tuleb vastu. Kuid astund ikka julgesti edasi. Korraga leidnud enese tükk maad tee kõrvalt. Pole arugi saand, kuidas sinna sattund. See juhtund nii imekiiresti. Arvand mees, et kuri vaim tuli talle vastu ja viskas teelt kõrvale.

ERA II 14, 18 (14) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k, Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui eksinu tahab jälle õigele teele saada, lugegu tagurpidi issameie. Kui on selge ilm, tuleb minna pääva järele.

ERA II 14, 21 (24) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moalused hakkavad kihvtisest nõgesest.

ERA II 14, 21 (25) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moaluste arstimine: Vana hõbedat vette kaapida, selle veega pesta ja vesi siis sinna maha kallata, kust haigus hakand.

ERA II 14, 21/2 (26) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad inimesed ütlesid, et maa hingab, et peab ennem sülitama (kui istuda), siis pole sealt kohast karta (haigust). Nihukesi kohtasi on kohe tõesti, kus hakkab (haigusi).

ERA II 14, 22 (27) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.

ERA II 14, 22 (30) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulioksaga puud seina ei panda, et toob tulekahju.

ERA II 14, 26/7 (9) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused taovad täks-täks, nigu uur seinas. Põruta sealt ära, läheb teises kohas jälle, niisama kui uur.

ERA II 14, 27 (10) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad külge hakkama, kui maa hingab.

ERA II 14, 67 (7) < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus) peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.

ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"

ERA II 14, 83 (5) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas - naisterahvas - tulnud naisele metsa vahel vastu, küsind leiba - naisel olnud leib käes. Hal´jas ütelnud: "Anna mulle leiba, anna ruttu, meesterahvad tulevad järele."

ERA II 14, 84/5 (7) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja isa olnud poisike ja näind kord oma silmaga, kui üks vanamees tahtnud ravandust saata. Istund aia ääres maas - see olnud pulkadest aid ja läbi pulkade siis pidand saatmagi; müts olnud põlvede all, ise põlvili, käes lepapulk, mille sees nõel. Vanamees ütelnud poisile: "Kes sind, siga, siia ajas! Poiss tulnud segama ja ravandus jäänd seekord saatmata.

ERA II 14, 90 (1) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Kai Baum, u. 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandusest. Kuule, ühekorra kaks meest teind katust. Teine ööld: "Küll nüid on hea ravandust saata." Teine üteld: "Noh, näita siis, kuda sa saadad." Mees võtt taskust vaskraha, võtt kolm õlepead ja pand selle peale, pomisend ise natuke - ja läind kohe lendu. Siis teine pand talle kuklasse ja mees kukkund katuselt maha.

ERA II 14, 110 (30) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõulus olid heinad toas. Kui heinu toodi, ööldi: "Toome jõulud sisse!"

ERA II 14, 114/5 (46) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. – Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Ära sa mine sõnna jõe ligi, näkk tõmmab su sisse ja siis jälle ei tea, kus viiakse!"

ERA II 14, 131 (1) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ussid on maaviha võtjad. Kus maa hingab, sealt tulevad maa-alused inimese külge, seal on maa viha. Aga kus ussa on, nemad võtavad ära selle viha, sealt siis ei hakka.

ERA II 14, 137/9 (13) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao-aegsed inimesed. Vaaro peab olema pool kala, pool inimest ja ütleb: "Vaaro, vaaro!" Nende keel peab olema mustlase keelega segatud. Üks toodud Tallinna, old naisterahvas ja kala saba taga, pool kala, pool inimest. Merest on kätte saadud. Kutsutud kuulama, et mis ta räägib, kuid keegi pole saand aru - küll ta rääkind ja kisendand. Viimaks toodud üks mustlane, see saand aru - vaata, mustlase keel on mitme keelega segatud - mustlane üteld, et tal on kaksikud lapsed ja viidagu ta sõnna tagasi, kust on võetud. Ja siis viidud ta sõnna tagasi. See old naisterahvas. Aga eks neid ole meesterahvaid ka - elavad seal ja teevad sugu ka. See Tallinnas old kolme aasta eest. Need on vaaro-aegsed inimesed, mine tea, kas Punases või Mustas meres, või kus nad on.

ERA II 14, 141 (2) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tomingas õitseb kaua, tuleb pikk sügise, aga tänavu ei õitsend enam kui kolm päeva.

ERA II 14, 149 (18) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused vaimud... kui maa hingab, sellest tulevad moalused. Üheksaväe õied ehk moaluse rohud, nendega tuleb hõõruda.

ERA II 14, 157/9 (12) < Paide khk., Paide l. < Paide khk., Mäo v., Mündi k. - Richard Viidebaum < Adam Breiberg, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvatud, et need on maa-alused vaimud, kes seina sees teevad tik-tak, tik-tak. Kui nende tiksumine olnud mõnes nurgas hästi kuuldaval, siis hoiatet lapsi: "Maa-alused vaimud on töös, nüüd ei tohi segada neid."

ERA II 14, 249 (34) < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. See üteldakse metsahal´jaks. Et kui tema jälgede peale lähed, eksid ära. Aga loe issameie ää, kohe saad õigele teele.

ERA II 14, 249 (35) < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik (Luige eit), s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui moa kõmiseb, arvatakse, et on alt tühi.

ERA II 14, 338 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k., Liivamäe t. - Richard Viidebaum < R. Romeldi, naine (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! (Lastele pole seletetki, kus see koll on ja kust tuleb.) Mustlane tuleb, viib ära. Näkk. Kaevu peal ei tohi vahtida, näkk viib kaevu.

ERA II 14, 340 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Näkk tõmbab kaevu!

ERA II 14, 340 < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hoia, kol´l tuleb kallale! (Koll on pimedas.) Hun´t tuleb! Mustlane Kotivanames paneb kotti! Vee sees on näkk.

ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Puiatu k. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Last ei tohi peletada, läheb araks. Siiski hirmutatavat neid vahel ka. Kol´l tuleb! Eks see ole muidu üks tühi sõna. Kotimees tuleb! Näkk on kaevus.

ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ton´t tuleb! Näkk tõmmab sisse! (kaevu) Kotimees Jõulumees viib ä, kui paha laps oled.

ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustlane tuleb! Näkk tõmmab kaevu! Kol´l tuleb, paneb kotti, viib ä!

ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ääh! Kol´l tuleb! (Mine tea, mis ta on. Saab muidu ööldud üks sõna, laps kardab ja jääb vaid.) Kotimees Näkk on kaevus! Ema tuleb vitsaga.

ERA II 14, 345 < Anna khk., Anna v., Purdi as. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külamees tuleb! Kol´l Kotivana Näkk kaevus.

ERA II 14, 347 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Kotimees tuleb! Ära mine, näkk tõmmab! Ära kisu, see on paa! (Kui laps võtab näiteks teririista kätte.) Ära söö seda, päh, kaka see! (Et laps ei võtaks suhu.)

ERA II 14, 349 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas, -ja. Ööldakse, et metshalijas kostab sulle vasta, aga mets kostab vasta.

ERA II 14, 349 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k. - Richard Viidebaum < Meesinformant, rändav töömees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veehal´djas. Metshal´djas.

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu < Järva-Jaani khk. - Richard Viidebaum < Jüri Andreus, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halijas ööldakse.”

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastab, siis metshalijas hüiab vasta.

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijad peavad olema, kes eksitavad inimesi.

ERA II 14, 351 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´djas, -a.

ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahalijas eksitab inimesi.

ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastu rõkkab, siis halijas hõikavat.

ERA II 14, 353 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. “Metshaljas või kuda ta hüitakse.”

ERA II 14, 353 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas.

ERA II 14, 385 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku (näki tavalises tähenduses). “Näkkusi pidin teile rääkima.”

ERA II 14, 385 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, -i. Näkid olid kaevus.

ERA II 14, 397 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = loomahaigus.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus lööb läbi. Lendav rabandus olevat ka. Kui see looma läbi lööb, siis ei saavat enam abi.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Jaan Romeldi, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav ravandus.

ERA II 14, 399 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. Lendav ravandus. See (l.r.) oli järsum ja kangem.

ERA II 14, 415 < Paide khk., Paide l. - Richard Viidebaum < Linda Breiberg, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.

ERA II 14, 415 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - taim, punased ja valged õied.

ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad (on kuulnud, tähendust ei tea).

ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad = taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - maa-aluste rohi.

ERA II 14, 417 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad,“ravas peavad olema; jälle korjavad, kellega värvivad... sealt turvade seest... Mis nad muud on, nisukesed juured. Ma olen kuulnud.”

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´ti on kuulnud, ei tea lähemalt seletada.

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Ees-Võõbu k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Indrik Sark, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Sa jusku va libahunt, muudku kiusad mind. Sellest põle muud kedagi, muud tähtsust.

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Mustla k. - Richard Viidebaum < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hun´t ja libahun´t. Nad ütlevad, et iga hundi pesakonnas peab üks libahunt olema. Eks ta ole üks muidu jutt.

ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koi ehk maa-alune (seinas). “Vahest kuuleb, et on; vahest nagu kedrab kohe.”

ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad taguma küll seda, tiksuma nagu sepad taovad.

ERA II 14, 501 (1) < Kodavere khk., Varnja k. - Paul Ariste < Naine, vana taluperenaine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork või orgihaigus, või hal´ltõbi oli vanast. Vahel pandi kirstude sisse haige. Tema hõikus tagast järgi. Kui ei kosta vastu, siis ei saand kätte. Peedet mitmele poole ära. Öeldud: "Ära sa mitte hiält tii!" Kui kostis, siis veel hullemb vaevas.

ERA II 14, 503 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´ltõbi öeldi. Minu õde oli ka haige. Siakärss pandi kaala ja läks lehmalauta pakku. Hal´ltõbi hõigas: "Liisu ja Liisu." Ja minu sisart ka hõiganu (Märge: õde = sõts, sisar = õde): "Malle, mis sa sinna kottide alla lähed?" Mallel ollu ka siakärss kaalan. Igalepuule tulnu perra. Ta tegi oma inimese häält. Kui heli es ole vasta tennu, siis es ole saanu kätte. Rohtu sellele es ole midagist.

ERA II 14, 504 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Soendid vai niisukesed hundid. Minu isa õde läks heinale. Saie sinna, kos rätsepäl oli tõõne koht. Siäl nõnda tulnu. Soe olnu, visanu undruku ära. Soend tulnu ja istunu undrukule pääle. Kui ta tõstnu vikatit, soend tennu õrr. Siis tagasi pidi niiten viibutanu undruku manu. Ei ole niitnu, tennu aga, nagu niidass. Siis saie undrukule käe pääle. Oli esi raske. - Pääru-Ann oli nimi. Nii raskest kartis, et suri ära. Ma tulin koolist. Siinsaman sanna kohal oli hunt. Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.

ERA II 14, 505/6 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Hundid tulid rehealuse väräväst sisse. Emä arvas, et siad om. Läks vaatama. Hunt karas vastu rindu, ja emä jäi haigest ja selle perrä suri ka. Tõõno tegi tema soendist. Terve pulmarong on tehtu. Kõik joosnuva metsa. Siin köstri kõhal pulmarõng lähnu üles. Sii vanamiis olnu jälle sääl tii veeren. Pulmarong lähnu müüdä. Vanamiis öelnu: "Kae, kuda kõik lähva! Es anna viina ega midagi." Pääle selle tehnu kõik soendist, hundist. Hobused jäänu järgi. See soend ollu minu isäle ka sugulane. Ta nakanu süümä. Soend tulnu ja vahtinu ka. Isä annu väätsega võidleibä. Soend lähnu kõõgega metsa. Isä lähnu kõrra sinna võõrsile. Siis sii miis tänanu, et päästid mu, annid võidleiba. - Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.

ERA II 14, 507/8 (11) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendvast, mis äkiste jäi inimene haigest. Minu miis oli järve pääl. Lendva oleva ta sääl ära löönu. Aast verd suust välla. Lehma lõi ka ära. Lehm ka sõie ja jõie, aga mäletseda es saa. Teda oli lendva või sitt rabanu. Kui luusse rabas, siis es saa asja. Mul oli kolmeaastane pull. Tolle rabas aida taha maha. Oli nii hull, peksis laada puru ja jooksis. Taheti tappa, aga es saa. Naased ajasid elava konna pullile suhu ja linasiimneid keedeti ja pulli enda sõnnikut anti. Sedamoodi toosendasid ja pull sai õhtu tervest. Müüsime peräst ära, saime 30 rubla. Seda ütleva, et niisuke kuri inime, kes seda teeb. Lendvasõnad tükma suhu. Siis sülgama tuulde ja säält tulema. Nuul tuleb, kost tahes. Otsekohe purustab nii ära.

ERA II 14, 508/9 (12) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserduse vastu, kui hobese jalg oli niserdanu: Jeesus kõndnu teeda mööda Ja marsnu maada mööda, Lännu üle Soome silla. Musta hobese jalg nikastenu. Jeesuke, tule kaema, Tule sooni sobima. Liha kokku liidanegu, Sooned kokku sobinegu. Kui hobese jalg oli niserdanu, siis loeti. Naine oli kudanu kangast ja jäänu tukkuma. Hall vanamiis tulnud manu: "Loe kolm kõrda neid sõnu, sülga ja hõõru." Pikä Vana-Matska oli sii naine. Matska siis luges igaühele; siis sai tervest. Sii hal´l vanamiis oli ikka jumalast.

ERA II 14, 509 (14) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Venemaalt, ikka pel´lässivad, et tulevad riisjad. Siit põle pal´lu maad, Naarismaal om suured maailma müürid, kus käisid sõapakku. Mikul leidsid säält paatäie raha, Koolitare man. Kündsid teesed ja raha tuli. Kübara mamma siga aas ka raha üles. Minu miis tõie ka kübaratäie. Ma viil sõelaga pesin järve äärel.

ERA II 14, 512 (19) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda kõneliva ikke, et näkk olnu jõen kivi pääl ja suginu pääd. Kui minu isä lännu järvel sinnapoole, lännu lupsti alla. Ilusasti hõiganu viil. Ütelnu vastu: "Külamiis, mis sa tahad?" Ja läks sulpsti vette.

ERA II 14, 513 (25) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu isä kõnel, et viis versta linna puule Kalevipoeg visanu kivi linguga. Olnu niisuke kange miis. Alatski mõisa taga vasta Päätsekivi on ta magamise ase.

ERA II 14, 514 (26) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg visanu kolm kivi linguga järve (s.o. Peipsi). Kui esimese viskas järve, siis halled maan. Jaagupipääv viskas teese kivi, siis on teene külm. Kolmanda viskas, no, siis kui juba mihklipäävä külm om, tuleb. Minu papa kõnel, et "Nägin ka ära Kalevipoja." Tema olnu jõe viiren ja Kalevipoeg visanu. Kivi om sääl. Ja isä ütelnu, et "Mina olen sedä nähnu, kui visanu, kui lähnu lõmpsti vette." Jah mäletan küll, isä kõnel, et Kalevipoeg käinu siin minu papa puul.

ERA II 14, 521 (1) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil Päätsekivi veski man on Kalevipoja säng. Liite otsal oli Kalevipoja kivi. Piirisaarde ehiteti talvel kivikirik. Kivi lõhuti siis ära. Nii suur kivi oli, et terve kirik sai.

ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ja Vanatont võidelnuvad, kumb kaagemale viskab. Vanatont visas Ihaste alla Emäjõkke, Kalevipoeg visas Peipsi liite otsa. Tartu Toome päält visanuva.

ERA II 14, 521/2 (3) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg lähnud Peipsist läbi. Vesi olnu munnideni. Tallinna pool niitnu kuusemetsa kaari. Ütelnu: "Ah, halb on niita, putked peksavad puha silmad puru."

ERA II 14, 522 (4) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ehitanu Tallinna Oleviste kiriku. Kirik saanu valmis, aga ei ole naisele ilmutanu oma nime, et on Olev. Ükskõrd naine petnu nime väl´la. Naine kiigutanu last ja öelnu: "Ole vaik, ole vaik, Olev tuleb kodo!" Võõras kuulnu, et Olev on nimi. Olev pannu parajasti risti. Võõras lännu müüda, kes oleva kuulnu. Hõiganu: "Olev, rist on mere puule kõver!" Olev kukkunu kohe maha. Konn tulnu kõhu pääle. Praegu on sääl maalitu, kõnn kõhu pääl.

ERA II 14, 522/3 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoja tuul on ka siin Peipsi veeren. Ei tiä, kospuul siin on.

ERA II 14, 523/4 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Sööjad-hundid olnuvad niisugused, nõiad, kui teisele oli vihane, siis tegi hundiks. Kui sai ristiinimese leiba, siis sai tagasi inimesest. Alatskivil miis, üks moonamiis kündnu. Sööja-hunt tulnu manu. Miis söönu parajast. Lõiganu nuaga leibä ja annu ka hundile. Hunt lähnu kõige täiega. Pärast mees lähnu linna poodi. Poodi aknal olnu mehe oma nuga. Mees küsinu: "Kost sii nuga siia sai?" Kaupmees küsinu: "Kas sii on sinu nuga?" - "Ja on!" - "Kas annid hundile leiba?" - "Vot mina olen sii hunt!" Kaupmees löönu nua sinna aknasse, et kes tuleb. Ütelnu mehele: "Kui sa ei oles andnu, oles murdnu." Kaupmees andnu mehele hulga raha.

ERA II 14, 527/8 (5) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kahtepidi öeldässe: ork või hal´ltõbi. Nüid on kripp. Haige läks hobuse naha sisse, siis sai abi. Seda piiti suurest nõidusest, et teene saadab. Tõõne kandis salaviha.

ERA II 14, 530 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk one nõid; näkk ehk üks nõid. Kõik kohad olid neid täis. Enne ei saand neist näkkidest või nõidusest lahti, kui Johan Jürgenstein tuli siia kuulmeistrist.

ERA II 14, 530/1 (19) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskis siin on Kalevipoja säng. Tikumäiku one väike mägi jõe ääres. Kalevipoeg õmass kuue siilust kautand selle mäe. Vaadanud Peatski külä puule. Kalevipoja säng one ka sängi nägu. Parun kangest hoidis seda mäge.

ERA II 14, 531 (20) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg laudu vedänd üle Peipsi. Ütelnud: Peipsi järv perseni, Emäjõgi helmäni (helmeteni), Kuningjärv kurguni, Mussjärv munnani.

ERA II 14, 531 (21) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg sõdind ikke. Vist tahtnud teestele minna. Siil hõeganud: "Lüü servilauda, lüü servilauda." Kääpa silla juures see olnud. Mõisamaa otsas Kalevipoeg sõdinud.

ERA II 14, 533 (32) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Soendit ei tunne.) Libahunt oli see, kui teised tegid hundist. Kõik muutused olid vanast.

ERA II 14, 539 (2) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Need õlid halkjad, need one linnud, metsän eläsid. Hal´l lind õli. Pitkäd keerulised suled õlid.

ERA II 14, 540 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk oleva siin piäle Rootsi sõda õllud. Egäl puul - kui Rootsi Kaarel Kaksteist käinud.

ERA II 14, 546 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ork’ õli, minti lambalauta lammaste hulka. Mis ma orgast ei tiä! Üks põdes ju. Inimene väriseb kõhe. Riie panti viil üle, ku õli lammaste laadas.

ERA II 14, 546 (9) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg vei liiva Peipsist hõlmaga. Kaatas Linnamäe veerel tüki ära. Sinna sai mäeke. Muust tegi sängi üles. Muud ma ei tiä midägi. Sedä tiän sedäviisi.

ERA II 14, 546/7 (10) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Linnamäel one rahaauk. Ei saa meie siält raha kätte, sedä one juba ärä katsutud. Nõiadega one kinni pandud. Siäl õli viinavabrik. Üks sõitnud siäl maad müdä tritsudega. Tuli käinud kõhe välla. Läinud tammi juuren maa sisse.

ERA II 14, 547 (13) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a.; Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus one, vastupidi lugeda Issameie.

ERA II 14, 547 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inime one eksinud, siis ka lugeda vastupidi Issameie. Vanakurat eksitab. Vanapoisiga one see killan, kes eksib.

ERA II 14, 549 (23) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ikke õli, soendid ei tiä.

ERA II 14, 553 (1) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
No ikke orgatõbi on. Kaheksateiskümne aasta eest üks mees oli veel orgatõbes. Minu isa rääkis, üks old ka orgahaiguses. Teesed ütelnud: "Peeda end ära, siis see ei saa kätte." Aga see hõiganud nagu naane: "“Kossa, Kaarel, õled?" Vastand, kus on. Ja tõbi jälle pääle.

ERA II 14, 555 (6) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Alatskivil jõõlulauba õhtu mees lähnd välja ja nähnd: puu pääl kaks last nutavad. Mees pand lapsed suitsusaunas ahjule sooja. Öösel kuuleb, kui need räägivad: "Kas me lähme üleaja Antsule ja sinna ja sinna?" On kadund hommikul ära. On katkud õld. Inimesed surnd ära neis peredes, kõhe tahid minna.

ERA II 14, 555 (8) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Oudovast nelikümmend versta maa sisse ühel eedel õli jalg haige. Hõigati katkuhaigus. Kui hakkas rohtu piäle panema, üks inimene nagu ütelnud: "Võta ära!" Teised ei näind. "Võta aga ära," üteld, "see ei praavita jalga, jalg ei saa tervest."

ERA II 14, 555/6 (9) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalkjad õlid noh, metsavaemud. Siin räägiti, Sõõru nõmmes üks mees on lähnud metsa. Hääl hakand hõiskama. Mees hõiskand vastu. Hääl veend suure metsa sisse ja eksitand ära. Mitu pääva õld metsas, enne ku sai välja.

ERA II 14, 556 (10) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkka siin järves ei õle õld (s.o. Peipsis). Luunjas õli. Üks mees käind jõel kalu püüdmas vähtraga. Niisuke väike jarv õld. Näeb, üks naesterahvas istub kivil ja suib pääd. Nigu pääv piäle paistnud, nii kiljatanud ja kadund kivi õtst ära vette. Ja, et näkineitsi on õld.

ERA II 14, 557 (16) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil on säng. Et Kalevipoeg on liiva veend, põlle nurgad lähnd lahti, sest saand jälle üks mägi.

ERA II 14, 557 (17) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiapa jõest lähnd Kalevipoeg läbi. Vaenlane on ära haavand. Kalevipoeg pand mööga vette. Üks mõisahärra tahnd välja vedada, kuus paari härgi pand ette, aga põle saand. Kui hele päev on, siis paestab ära jõest säält.

ERA II 14, 561 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork õli! Lõi kõik nagu kaste piale. Öeldi: vot poiss on orgas. Kui rannast leiti surnud lutsukala, kui seda söödi - es tõhi haigele öelda, et luts on - siis seda süüa, siis sai tervest.

ERA II 14, 561 (4) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus on äkiline haigus. Vot on rabanu.

ERA II 14, 561/2 (5) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannas Tedre küla all on veike õja - Aavijõgi. Selle suus on kivi. Niisuke loss on külje piäl, sõrme jalg või. Kalevipoeg näind hunti, jah, ja visanud hunti. Selle piäle sõrme jälg jäi piale. Kas ta viskas järvest või teiselt poolt, ei ma tia. ERA II 14, 562 (6) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/kalev/järv/Kalevipojal Peipsi järv oli perseni, Kaiu järv oli kaalani. Läind läbi neist. Kaiu järv on umbjärv, sügav.

ERA II 14, 562 (7) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ligi Jõvi, sääl Pühtitsa juures, tulivad välja suured sääreluud. Vot ütlesid: "Need on Kalevipoja sääreluud."

ERA II 14, 567 (1) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi vai orgatõbi. Arst ei saa kuidagi palavikku välja. Hapukapussid ja sialiha söö, siis saad tervest.

ERA II 14, 567 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva on läbi löönu. Kui ristluist on läbi, siis võis veel elada, kui pääst, siis ei. Nüüd on ravandus.

ERA II 14, 569 (12) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahvas räägib, Tedre rannas kivil on pöidla ase pääl. Et Kalevipoeg olevat sellega visand venelaste vastu. 700 saelauda ollud sellas. Kõik peksnud puru. Siilike ütelnud: "Servi lauda, servi lauda." Siis Kalevipoeg saand võitu. See on nii, et eestlased said võitu.

ERA II 14, 571 (3) < Kodavere khk., Ranna as. - Paul Ariste < Naine, koolijuhataja proua (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork, jah orgas oldud ikke vanasti.

ERA II 14, 573 (1) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork ja orgatõbi, minu isa õli 6 nädalit haige. Kanepi mindi pakku - siin vanast õli palju kanepit. Kos naeste kerstud õlid, riidepakud sehes, sinna riidepakkude alla mindi ka pakku. Koirohtu kartis. Pidi niisuke vaim olema.

ERA II 14, 574 (3) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannamõisast lõune pool on suur tamm. Rahapada õleva all.

ERA II 14, 574/5 (7) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rootsi sõda aeg õli suur katk. 1868 õli suur koller Narvas. Sõda järele tuli katk. Nende tiädä õli kui tuli: "Oota, ta varsti tuleb, kui perituul on, siis tuleb." Peeter külis esimese ja teese aasta rahvale vilja, aga külm võttis ära. Inimesed surid teelahkmel, heenätutid suus.

ERA II 14, 580 (17) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sookülas tamme kõhal järvel on suur kivihunnik. Kalevipoeg toond kivä Venemaalt. Kaks kõrd viänd rüpega. Kodavere keriku juurel viänd neli kõrda rüpega.

ERA II 14, 580 (18) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiäpa jõel, siäl piäb õlema Kalevipoja mõõk. Kiäpa silla juurel. Kes sisse läheb, lõikab jalad ära.

ERA II 14, 581 (20) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva õli vanass. Minu isal õli niisuke haigus. Jaagupipäeval õli lauakerikus. Ubasuppi sõi õsta. Akkas kaebama, et valu. Õpetaja proua õli arstist õppind või mis. Proua ütles, et on lendva. Kui rohu annad, oksendab välja.

ERA II 14, 583 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orka vanarahvas lugi nõidusess. Teene soadab teesele külge, nii ikka riaksid. Kõik muudu arstiti. Kõhe näeb, kui tuleb. Miis panti kuvvede sisse ja vahid juure. Külma vett visand piale, siis läind ära. Viina ka antud, siis ork läks ära.

ERA II 14, 584 (6) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk ja koller on üks. Narvas õli koller, kutsuti ka katkust. Vanad naased kõnelsid, et kepiga käänod mööda inimesi.

ERA II 14, 584/5 (7) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´las eksitas ära. Inimesed läksid metsa, ei õskand väl´la tulla - metshal´las siis eksitas ära. Metshal´las pett ära, keda näha ei õld. Minu ajalgi inimesed õlid eksitusen, et metshal´las petnod ära.

ERA II 14, 585 (8) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk elas veden. Jõen õli. Järven näkki ei õld. Kui pisiksed õlime, hirmuteti: "Ärgä mingä jõe viirde, näkk one veden."

ERA II 14, 585 (10) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
See suur kivi - Ruukivi on Kalevipoeg visand. Hunt murd lammast või kitse, ja Vene poolt küljest visand. Kui jää ajas kivi, vaatasime, noh, mõni aasta tagasi, kas need hundi ja lamba luud one alles. Siin (s.o. Kalevipoeg) hulkund ja neid sõdasid pidand.

ERA II 14, 587 (17) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ja rabandus, mõlemad nimed kutsuti. Teine inimene on ikka nõidund selle. Nagu tatreterad teha lepapuust. Lasta sinnapoole, kos tahab.

ERA II 14, 589 (26) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarau rahvas Tartus õli näha jäärmarki aal. Siis näideti neid. Purgide sides vee sees. Naesterahva nägu ja juuksed pias. Kõhe nigu kahe- või kolmeoastane laps. Kutsuti, jah, vaarau inimene.

ERA II 14, 595 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork one ikka üks haigus, ei muud tiä.

ERA II 14, 595 (4) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääritsa küläst tulla, see suur kivi ongi Kalevipoja kivi. Linguga viskand. Küll tal võis ikke võimu olla kah.

ERA II 14, 597 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vihma sadab, päike paistab, vanatondid vihtlevad.

ERA II 14, 601 (13) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaljas, see oli eksitaja. Tolgane pia õli, inetud juuksed. See õli üks kurat. Inimesed ikka näind.

ERA II 14, 605 (22) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui õli nikastus või luu paegast ära, loeti palju korda: "Sonts, sonts soone pialle, saagu tuurvest ja saagu tervest." Triigiti kah.

ERA II 14, 605 (23) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külm ja ork koa, see on nagu pahast, nagu kuradist.

ERA II 14, 605 (25) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendev tehti, suure nõela taha niidi, kellele tahes lasti, loomale või hobesele. Moosese raamat vanast ikka õld. Ehk õn veelgi, aga kes seda ütleb.

ERA II 14, 611 (40) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkki õlema nähtod vee sees hommiku. Õllud niisugune õrn asi, mereneitsikene.

ERA II 14, 614 (3) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi nagu uuem nimi, ork õli ikke vanem. Nagu painjas tuli selga. Kui inimene põgenes ära, tuli järele, käis, õtsis üles.

ERA II 14, 614 (9) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929)
Katkuhaigus, see tuli vanast ikka sõdade järele, seda kuulsin küll.

ERA II 14, 614/5 (10) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nojah, metshal´las eksitas ära. Karjus metsast vastu.

ERA II 14, 615 (11) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et vanast need kivid siin Kodavere pool Kalevipoeg toonud. Ühe põlletäie Sassukvere poole. Tahtnud silla teha üle Peipsi. Müda Peipsit käinud, kiitnud ise: Peipsil perse, Kuremal kurku. Kost mina teda nägin. Ema kõneles, et vanemal ajal õli. Lepistik kasvis kõik siin jõesuul. Nüid põle midagi. Peipsi viis kõik ära minu ial. Noh, Peipsi võis siis madalam õlla. Kui taevani see Kalevipoeg ikka ulatas!

ERA II 14, 617 (16) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vee perast hirmutati lapsi: "Ära mine järbe suplema, näkk tuleb."

ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.

ERA II 14, 621/2 (6) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Minna Raudsepp, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Aastad viisteist tagasi, kui Kasaka Mart ära uppus, kuuekesi õlid seltsis (= kalapüügi liit). Teised magasid. Villem ärkas üles, Raudsepp ka nimi, nigu üks hall vanames istunud kohe vene serval, õld. Tulnud välja, kaua aega istunud kohe. - "Anna üks kätte!" Ei tema andnud midagi. Tulid kaldale. Perast Õmedu jõkke Kasaka Mart uppus ära. Vat see õli see näkk, ütles, kes tahtis ühte saada. Villem ütles: "Ma ütlesin järve pial kõhe, et ühe hinge ta ära vei."

ERA II 14, 623 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Kadri Raudsepp, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sõda lähnod siit mööda, paljastand ära sellesama küla. Piale Rootsi sõda õli katk ja kõik õllud pärast Rootsi sõda. Vanast miilitsast võetud ja kõik.

ERA II 14, 625 (1) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda öeldi, et ork. Kadunud minu ema õli põdenud orka. Inimese pia valutab ja luid murib. Kange külma värinaga tuleb. Hal´li hobusega põle kannatanud sõita. Haige läks tagurpidi metsa, pani 9 seltsi õksi pia alla. Öeldi koa hal´ltõbi või hal´lvanames.

ERA II 14, 626 (4) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjapool sügise õli nagu koit, siis öeldi, et virmalised vihtlevad, et põhja rahvale näitaks valgust.

ERA II 14, 626/7 (6) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Riagiti küll: metshaljad. Kes sinna jälgede piale eksib, see eksib ära. Kolm oastad tagasi tõin metsast hagu. Näe, vana inimene tuli metsa vahel. Ma mõtlesin, et on Ell. Edemal õli, sasis juuksed, õige hall vanamoor. "Kas on metshaljas?" ma mõtlesin. Mõtlesin, et on Ell ja ei tahtnud kokku saada. Tema riägib noh, nii palju juttu. Ma lasin põõsa taha maha, et läheb mööda. Noh, tõõsen üles, hakkan tulema. Ei soand enam välja. Metshal´jas eksitas ära. Siis vist õli metshal´jas. Alles õhtast sain kodu. Vanames käis, õtsis ja vilistas.

ERA II 14, 629 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pedja jões on nähtud näkki. Seda on kõik nähnud. Naesterahvas istus kesk jõge kivi õtsas, et see ei õle muud kui näkk. Kes seda püidma läks, see sinna jäi.

ERA II 14, 630 (4) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Tähkuvere all metsas on Ummumägi. Sial on kulda kaevatud, aga ükski ei õle kätte saand. Nagu heinasaad kesk metsa on mägi; ümberringi kõik mäda.

ERA II 14, 630/1 (5) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kõnnu küla ligi on Katalsepa mägi. Vanast tulid rootslased ketiga, mõõtsid 3 kivi juure. Enne küsisid peremehelt, kus on see mägi. Ühe kivi alt, linna poolt serva alt võtid viis-kuus labidad mulda. Sialt tuli raudkast välja. No siis kuuekesi veid postmaandele. Tõlda pannuvad. Vana-Soodlale andsid üks rubla. Mustvees saadi teada, et rootslased käisid. Kolme-nelja päeva pärast aeti taga, aga kus sa enam. Pärast kivi alt tuli veel hõbeasju ja sõjariistu, lusikad või kahvlid. Ühe sõjariista ka. Vanad rootslased sõjaaeg matsid selle sinna.

ERA II 14, 632/3 (13) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on orgatõbi, võta 9 õjast vett. Sisse võtta. Üle jõe ei tõhtind siis käia. Kui üle jõe käis, õli kõhe pial. Tuli kõhe inimese näol. Kala ei tõhtind süia.

ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.

ERA II 14, 645/6 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Johannes Berg (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Laiuse lossi keldris on kuld paegale pandud. Ühele mehele - sepp oli - üks vanamees näitas: "Mina olen raha hoidja. Enne ma ei saa vabaks, kui keegi raha ära viib. Raha loe pooleks. Sääl tuleb must kass, sa poo üles. Muidu ei saa tappa. See on vanapagan ise. Kui sa seda raha pooleks ei saa, must kass murrab su ikka ära." Sepp läks välja. Tegi omale hia raudkepi. Läks keldri. Must kass tuli vastu. Sepp lõi ta uimaseks ja poos üles. Hall vanamees tuli vastu:“"Ah sa tulid! Ammu ootasin. Loe nüüd raha pooleks. Kui sa ei loe, siis välja ei saa." Sepp öö ja päev lugend, üks rublatükk teise ja teine rublatükk teise hunniku. Üks rublatükk jäänd üle. Sellega põle midagi teha... Sepp võttis rublatüki keskelt pooleks. Üks poole ühele, teine teisele poole hunnikule. Vanamees tuli tagasi. Põle hakand lugema:“"Mine kodu, too kaheksa paari hobusid. Sellega viidi õle säält ära. Sellega sai kelder vabaks ja tänapäevani alles. Laiuse lossis on ikka nägemisi nähtud.

ERA II 14, 647/8 (5) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin oli ikke külmtõbi. Muidu rohitsedi rohtudega ja kuumendedi.

ERA II 14, 648/9 (9) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas olen kuulnud küll, aga ei ole nähnud. Meie isa läks kua luuaraaga tooma. Podras ringi ja otsis ikka luuaraaga. Korraga ei sua enam välja, ei tunne enam kohta. Võttis veel vitsu juure. Vuatas uuesti. Näe, Trossi turbasara - ja vahi just otsa, aga välja ei sua. Kui riided pöörata ümber, siis suad välja. Sial Alatskivi nurgas on suured metsad. Lapsed kingu pial mänginud. Helevalge piaga poisike tullud kua. Need hõikanud: "Seesa paigal! Kossa lähed?" Olnud ka niisuke metshal´jas või niisuke.

ERA II 15, 32 (6) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi sõja kuld. Mõned vanad jutud kõnelevad, et Rootsi sõja kuld Voltveti Tõnumaa talu lähedale mäe sisse olla maha maetud. Kuna teised vanad inimesed jutustavad jälle, et Rootsi sõja ülem, kui ta lahingu Kärsu järve peral Vasu mäel oli kaotanud, siis Rootsi sõja kulla Vasu talu mäe sisse peitu oli maha pannud, mis alles täna päev kätte saamata. Kui aastal, enne sõda Voltveti Tõrva talu nurme seest, kivi külje alt, kogu vanu rahasid leitud sai (Vaata E.R. Museumi kirjakogus minu "Vanad mälestused"), siis liikusivad jutud, nagu oleks Rootsi sõja raha ja vara ülesse leitud. See kogu oli aga veikene, mis leitud sai, kuid tõe poolest on Rootsi sõja kuld alles kätte saamata ja tänini tema koht teadmata.

ERA II 15, 33 (7) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kuld ader. Vanajutt räägib, et Vana-Kariste Meeli mäe sisse muiste kuld ader olla ära peidetud. Tõenähtust otsides tuleb tähendada, et kui vahest mitte Meelimäe sisse mõni osa Rootsi aegset sõja kulda varjule ei ole maetud. See kui sääl tõeste kuld ader olemas on, siis peab see kindlaste Kalevipoja ader olema, sest vaevalt võiks mõnda teist oletada, kelle omandus see ader võiks olla. Jagatahes tuleb seda sündmust Kalevipojaga ligistada.

ERA II 15, 40 (12) Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1920) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana kirbu aimamised. Kui kord vana kirp kodust ära läinud, oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata. Vana kirp vastanud lühidelt: "Armsad lapsed seda ma ei või teada millal ma tagasi jõuan, aga üht ma aiman siiski. Kui mind õerutakse, siis ma tulen õhtuks tagasi kodu, aga kui mind litsutakse, siis ma küll ei tulegi vist."

ERA II 15, 60/1 (29) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Jõgis (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehm ja lammas. Vanal ajal, kui kord karjapoiss karja juures magama uinund, läinud lehm ja lammas kahekesi sõnelema ja sõnelemisest sündinud viimaks riid. Lehm kiitlenud end suuremaks häätegijaks kui lammas, sest tema andvad piima ja võid, seega olla tema toitja, milleta inimesed sugugi läbi ei saavad. Lammas kiitlenud jälle end suuremaks ja kasulikumaks, sest ilma temata ei saavad ükski läbi. Tema andvad ihukatet ja kaitsvad seega inimesi külma eest. Tüli läinud viimaks nii suureks, et lehm tahtnud omas vihas lamba sarvedega läbi pista. Sääl tulnud Vanaisa vahele ja keelanud lehmal ja lambal tüli ja kisklemise ning kiitnud neid mõlemaid ühesugusteks kasulikudeks. Lammas jäänud sellega rahule, mida Vanaisa neile oli seletanud, kuid lehm kannud ikka ja alati, kuni meie päevini, lamba vastu viha edasi ega kõlbanud paljuks ühte karjamaale. Kui nad aga iganes kokku puutunud, kohe lehm lammast sarvedega viskama. See on ka meie päevil alles nii jäänud.

ERA II 15, 62/3 (31) < Saarde khk., Räägu m. < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1921) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaauk Kalbakülas. Vanal ajal kaebanud üks vaene kehv sulane-mees oma seisukorra üle, et ta nii varandusest vaene ja pidada teisi orjama. Hää oleks rikka mehena külluses elada. Ta palunud, kui ta ometi elus korra rikkust nähagi saaks. Ühel ööl juhatatud sulasele unes ja kästud minna Kalbaküla lähedale, sääl olla suur kivi, selle külje alt pidada neljapäeva õhtul, enne kukelaulu kajuma, mitte aga kartma, siis saada säält väga palju raha. Mees teinud, nagu õpetatud. Läinud lähemal neljapäeval Kalbaküla juurde, leidnud otsitava suure kivi varsi ülesse ja hakkanud õhtul enne kukelaulu, selle külje alt kajuma. Kajunud tüki aega, enne kui üks suur pajasang nähtavale tulnud. Kajunud edasi ja varsi ilmunud mehel, suur katal mis kuld rahaga täidetud, silmade ette. Mees nagu kohkunud korra, niisugust suurt raha kogu nähjes - ja kohe selle sama silmapilguga vajunud rahakatal suure kõlinaga maa alla. Mees kahetsenud küll, et ta natukene kartma oli löönud, aga mis möödas, see oli möödas. Küll käinud mees veel mõned neljapäeva õhtud teatavas kohas kajumas - aga raha ei saanud ta enam mitte kopikudki näha. See oli kõik maa alla vajunud. Mees oli korra rikkust ikka näha saanud.

ERA II 15, 72/3 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1921) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Hallitõbi tulnud külasse ja häävitanud inimesi surmale, kellesse ta vähegi puutunud. Suremine läinud nii suureks, et enam matjadki külast ei leitud. Hakatud halli vastu abi otsima: katsutud ja maitsetud kõik ohud ja rohud ära, kuid abi ei saadud ja paranemist ei olnud märgata. Hall teinud oma häävituse tööd ikka edasi. Viimaks mintud Setumaale, ühe kuulsa targa juurde nõu küsima. Tark seletanud, et hall ise elada Pärnu linnas, ühes kaupmehe tühjas aidas. Tulevad tähele panna, kui külas hall oma häävituse janti pidavad, sest siis olla teda kerge Pärnus kaupmehe aitas ära tappa, sest siis olla ta ilma hingeta ja ei suutvad vastu panna. Just sellel ajal, kui külas kõige suurem suremine olnud, mintud Pärnu ja leitud ka suure otsimise varal ühest tühjast kaupmehe aidast halli-kõsu ülesse, tapetud sääl kohe ära. Varsi lõppenud ka külas halli-haigus. Nii pääsenud küla halli-tõbest jäädavalt lahti, ega ole teda tänapäevani enam sääl nähtud.

ERA II 15, 78 (43) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida hunt ja karu vihameesteks saivad? Kui hunt kord ajaviiteks võeraspeol oli käinud, näinud ta sääl noomatud siga. Seda nähes hakanud temal suu vett jooksma. Ta pidanud plaani kuida siga saaks ära varastada. Aimanud, et ta üksi seda ei suuda ja kutsunud oma parema sõbra ja usalduse mehe karu abisse. Karu olnud ettepanekuga rahul ja nii mintud tormisel ööl teatavasse talusse siga vargile. Hunt katsunud esite omale siga turjale võtta, temal olnud ainult kahe mehe jõud - ei jaksanud. Karu, kellel kaheksama mehe jõud, upitanud sea turjale ja tassinud kodu. Tulnud kodus jaotamine. Karu lugenud toomise pärast omale eestõiguse, võtnud sea omale ja jätnud hundi kõhu tühjaks ning suu vett jooksma. Hunt läinud minema ja vandunud. Olivad küll siia maale hunt ja karu kui suured sõbrad, aga tänasest päevast vandus hunt karule kurja ja jäivad eluks ajaks teine teise vaenlaseks.

ERA II 15, 81 (47) < Saarde khk. ja Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a., Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Põhja sõja ajal, kui Rootsi sõjaväed Vene vägede käest lüüa saanud, taganedes Pärnu maalt läbi läinud, matnud sõja väe ülemad mitu pütti sõja väe päralt olevat kulda Saarde kihelkonda, Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse varjule, sest et Vene väed õige kannul olnud ja nii siis võimata arvatud olevad põgeneda, sest et raske kulla voor selleks takistust teinud. Tänini olla see kuld alles ülesse leidmata. Jaak Sõggel jätkab: Mina olen varem üht teist sellesarnast lugu varem ülesse kirjutanud, mis Saarde kihelkonnast kuuldud, selles räägitakse, et Rootsi sõja väe kuld, mida Põhja sõja ajal ära peidetud, seista varjul Voltveti Tõnume talu mägedes, või jälle Tõrva linnamäel. Minu arvamise järel peaks sellel lool pisut tõtt sees peiduma, mida see asja olu tõendab, et Rootsi kullast mitmes kihelkonnas ühte viisi räägitakse. Päälegi ei ole Kilingi-Nõmme männik Tõnume talu mägedest kaugel, vast kaks ehk kõige rohkem kolm versta. Niisiis üks kõik, kus kohal nimelt, aga Rootsi kulda peab siit ümbrusest otsima.

ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis. Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud. Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan." Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.

ERA II 15, 95/7 (59) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaenelaps Leeni. Leeni jäi vara vaeseks lapseks. Surivad ju temal isa ja ema ühte järgi halli-tõppe. Leeni võeti külla kasulapseks, kuid kasulapse elu jäi temal tundmata: pidi orjama ööd kui päevad ühte lugu ja päälegi sai ta selle palgaks õige tihti sõimata ning kuulda halbu sõnu. Kurjest kasuvanematest ja raskest orjusest tüdinenud palus Leeni omale ennem surma, kui veel üht tundi edasi elada. Kui Leeni ühel õhtul, pääle päävatöö hallikale vett tooma läks ja sääl kaua oma raske elu üle nuttis, ilmus tema juurde hall vanamees. Leeni kohkus esiti, kuid vanamehe lahke kõne pääle kadus ehmatus pea ja nagu abi paludes jäi ta ootama, mis vanamees temast õige tahab. Kui vanamees Leenile oli seletanud, et tema häda teadvad ja tema palvet olla kuulnud, ta saada teda aitama, kuid esite pidada teadma, mida Leeni soovib. Leeni ei soovinud midagi muud, kuid et ta võiks rahulise südamega tööd teha, sääl juures mitte kurja ei kannataks, ega häda ei tunneks. Et Leeni midagi üle liigset ei nõudnud, lubanud vanamees tema soovi täita ja käskinud teda neljapäeva õhtul jälle samasse kohta ilmuda. Kui Leeni lähemal neljapäeval samasse kohta oli ilmunud, kuhu teda vanamees oli käskinud, võttis vanamees teda enesega ja viis metsa, lükkas tihedas lehtis sahrapuu põesa kahele poole ja selle järele ilmus avaus, kust koguni teine ilm, teistsuguses ilus neile vastu naeratas. Vanamees läks ees ja Leeni sammus järel, mõtetes: Sündigu, mis sünnib, egas ma halvemat ikkagi ei saa. Vanamees andis Leeni ühe vanapoolse naesterahva hoole alla ja käskis Leenit seda kõik teha, mida see naesterahvas temale õpetama saavad, lubanud ise varsi jälle tagasi ilmuda Leenilt tema elu üle järele pärima, ütlenud endal õige väha aega ja palju tööd teha olevat, ning kadunud nii rääkides nende silmist. Leenil läinud uues kodus õige hästi, tööd temal teha olnud, kuid seda olnud nii vähe, et Leeni seda nagu tööks ei pidanudki. Nädala aja järel ilmunud vanamees tagasi ja pärinud kohe Leeni elu järele. Et aga Leeni oma eluga väga rahul olnud, see rahuldanud ka vanameest, kes siis jälle lühikese olemise järel ära kadunud. Vanamehe kadumine olnud Leeni mõttes kahtlane, mis temas osalt hirmu äratanud. Tema perenaene saanud tema kahtlusest aru ja seletanud, et tema vanal raske ammet olevat: ta pidada iga päev järele vaatama, et metsale, et metsloomadele siin ega sääl mingisugust kahju ei sündivad, mida kurjad käed alati püüdvad korda saata. Ka olla kõik lilled ja õied metsas ja vainul tema valitsuse all. Sellepärast hüütavad tema vanameest metsavanaks või metsavalitsejaks. See kõik rahuldanud Leenit, nii et ta oma elus enam paremat ei soovinud. Leeni kadumine äratanud tema pererahva hulgas kogu hirmu, sest mitmesugused jutud, mis end küla mööda laiutanud, avaldanud tema pererahva kohta enam halba kui hääd. Leeni olnud ja jäänud kadunuks.

ERA II 15, 107 (67) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hobune kaebama läks. Vanal ajal oli mees hobust jumalamuidu peksnud, omas viha tujus, sest et hobune oli töö tegemise juures rohtu püüdnud. Kuid hobune hakkanud andeks paluma. Mehel saanud süda sellest veel rohkem täis ja jätkanud peksmist veel enam. Hobune lubanud Jumala juurde kaebama minna, kui see peksmist järele ei peaks jätma. Mees ei jätnud ikka peksmist ja hobune läinud Jumala juurde kaebama. Jumal annud hobusel õiguse ja lubanud temal, et ta töö juures võib rohtu söömiseks püüda, kus juures töö mitte takistatud ei saa. Sellest ajast sööb hobune ikka tööd tehes ja püüab rohu kõrse, kus juures ta kunagi tööd ei takista. Sellest on ka sõna saanud: "Ära seo hobuse suud, kui se pahmast tallab."

ERA II 15, 109 (69) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane (1926) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanapagan Võrtsjärvele silda ehitamas. Vanapagan oli kord kuulda saanud, et Tartus lähemadel päevadel, mitme suurema kurjategija süütegusid kohtus saada arutusele võetud ja selleks mõtlenud Vana kohtumaja enne seda päeva, maani maha lõhkuda. Oma reisi alustanud ta Hallistest, kuid teepääl reisides Tartusse tulnud tal mõnesugusi takistusi ette. Kõige suuremaks takistuseks olnud Võrtsjärv oma suure vee koguga. Sellest ei saanud Vanapagan nii hõlpsaste üle. Kohe olnud temal hää nõu käepärast: korjanud hulga suuri kiva kokku ja kannud neid järvesse, et ülepääsemiseks teed saada. Kuid just kesk töö ajal laulnud kukk, Vanapagan ehmatanud nii kangeste, et just kõvaks jäänud järve kaldale. Kui ta väha toibunud, siis annud jalgadel teada, et aga enne päikese tõusu varjule saada. Sild jäänud ikka tegemata - ja teisel päeval lõpetanud kohus oma töö - kurjategijaid trahvides.

ERA II 15, 113/5 (73) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Julge mees ära eksinud. Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas asub suur laialine Kottnõmm. Kottnõmme kohta kuuldus jutt, et see kes pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi juhtus minema ikka ära eksinud ja pidanud nii kaua Kottnõmme mööda edasi tagasi kõndima, kuni kuke lauluni, siis alles saanud ette võetud sihile. Nii kestnud see ikka ja alati edasi. Viimaks ei julgenud enam keegi pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi minema, kartnud ikka eksimist, sest teati ju, et selles mõni kuri tegevuses olla, ja teekäijat eksitada. Arvati selles tegevuses süüd Vanapagan olevat. Nii läksivad aastad ja keegi ei läinud enam pääle päeva veeru Kottnõmme ligidale. Kord ajanud üks julge mees südame rindu ja suurustanud, et tema ei karda ühtegi kurja ega ka Vanapaganat, olgu nad kas seitsme pää või sarvega ja alustanud õhtul ämariku ajal reisi, et Torimu talust läbi Kottnõmme Seelaku või Kose talusse reisida. Oma teada läinud ta otse sihis, vana jalarada mööda, kuid pimedas kadunud jalarada käest, kuid julgemees läinud ikka edasi, arvanud nähtavad kohad väga tutavad olevad. Kui ta nõnda kaua aega kõndinud, ei jõudnud siiski lagedale, ega näinud ja saanud ta Seelakule ega Kosele, kuhu ta oli lootnud. Kõndinud, kõndinud ja jälle olnud ta vana koha pääl tagasi. Küll võtnud ta uue sihi, et eesmärgile jõuda, kuid ikka olnud ta vana koha pääl tagasi. Nii sündinud see mitu ja mitu korda. Nüüd uskunud julgemees, et ta tõeste eksituses ja Vanapagan teda edasi, tagasi vedavad. Jõudnud kesköö, kuid ei targemaks läinud sihile püüdmine sugugi. Viimaks kuuldud kaugelt kuke laulu ja nüüd, nagu kadunud soomuksed julgemehe silmade eest. Nüüd kohe leidnud ta õige teeraa. Nüüd olnud temale tutav iga puu ja põesas, iga mätas ja küngas, kus ta noorena oli karjas käinud ja aega mööda saatnud. Selle järel saanud ta ka õige pea Seelaku talu juurde välja.

ERA II 15, 120/1 (78) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Karl Rein (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai. See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi. Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam. Kord läinud karjastest/mööda/, karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.

ERA II 15, 122 (79) < Saarde khk., Voltveti m. - Jaak Sõggel < Liisa Tooming (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Päkapikulaste tantsupidu. Kord läinud Voltveti mõisast töölise naine päise päeva ajal, teed mööda mõisa taha Punapargi metsa. Ta lööb silmad ülesse ja näeb eespool tee pääl hulga veikseid pisilasi poisse ja tütrukuid tantsivad. Kõik olnud toredaste ja uudes ülikondades riietud. Naene lähenenud ja vaatanud neid hoolega. Olnud neist veel arvata vassamaa kaugel ja tantsu keerutus kestnud ikka endises tempos edasi. Selle järele vaatanud naene kõrvale ja tagasi, et ümbrust mujalt silmitseda. Kui ta siis jälle tantsijate poole pööranud, ei olnud tantsijatest ühtegi enam olemas. Naene rutanud kohale, kust ta tantsijaid oli näinud ja otsinud, et kas tantsijatest ei ole vast mõnda märki maha jäänud, kuid midagi ta ei leidnud, ei leidnud ka jälgi, mida oleks võinud veiksede päkapikulaste omaks tunnistada. Kõik olnud nagu enne.

ERA II 15, 124 (81) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 71 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida sündisivad Õisu ja Kariste järved (Teisent). Sääl, kus praegu Õisu ja Kariste järved asuvad, olnud muistsel ajal ümbruse elanikude heinamaad. See sündinud heinaajal, kord kui heinalised olnud heinatöös, tõusnud põhja-hommiku poolt suur, paks hirmuäratav must pilv ülale ja liginenud kohutavalt heinaliste poole. Korraga hüüdnud hääl pilvest: "Järv Õisu! Järv Karistesse! Rutaku, rutaku!" Henalised rutanud suure kiirusega, kes aga saanud, sest ükski ei tahtnud järve alla jääda. Selle järel lahkunud pilv kaheks: ühest pilve poolest saanud Õisu järv, ja teisest poolest saanud Kariste järv. Mõlemad järved asuvad teine teisest eemal, mille vahe arvata 15 kilum. Ka kuju poolest on järved teine teisele väga sarnased.

ERA II 15, 126/7 (84) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 72 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lugu sellest, kuida otsijad kuldadrast ilma jäid. Rootsi kuninga kuldader, kes vana Rootsi sõja ajal Vana-Kariste Meelimäe sisse peidetud, olla katsutud küll säält päeva valgele tuua, aga iga kord juhtunud ikka üht, kui teist, mis asja nurja ajanud, nii et ettevõtjad alati kartma löönud - ja põgenenud. Kord pidanud kolm inimest, üks Abjast ja kaks Vana-Karistest nõu, kuida võiks kuldatra Meelimäe seest kätte saada. Et ettevõttes tarkust leida, läinud nad targa nõuandja juurde juhatust saama. Tark, Moia Maret juhatanud, et ei tohi kaevamise juures midagi karta. Kui kartvad, siis ei saada ette võttest midagi välja tulema. Kui mehed tarvilise juhatusega varustatud, läinud nad, tark ühes ka, Meelimäele. Olnud kottpime öö ja puhunud kerge tuul. Hakatud kajuma, sest enne keskööd oli tarvis targa õpetuse järel kuldader välja kajuda. Kui mehed küllalt juba higistanud suurest kajumisest, kuulnud nad jõe poolt häält: "Maret, Maret!" Mehed jäänud kuulama. Sündinud veikene vaikus, selle järel jälle: "Maret, Maret!" Nüüd pistnud Moia Maret jooksma ja kadunud kajujate silmist. Meestel olnud hirm põues, et kui tark juba kardab, siis see hääd nalja küll ei tähenda. Ilma, et mehed üks teisega midagi oleks rääkinud, annud mehed jalgadele tuld ja kadunud Meelimäelt, ilma et kuldadra saba otsagi oleks näha saadud. Nõnda jäänud jälle, see kord Rootsi kuninga kuldader Meelimäest välja toomata, kus ta praegu ka alles peidus puhkab.

ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal./ Vanatüdruku naer. Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."

ERA II 15, 145 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1919-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vatuherra Ann. Teine nimi teadmata. Elas Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas, Rae talus ja oli tegev 1870 a. ümber. Arstis maalise haigusi, tuulest rabatud ja rohkeste teisi haigusi. Luges haigedele sõnu pääle, sest tema sõnade pääle lugemisest loodeti ja oodeti õige palju terveks saamist. Pääle sõnade pääle lugemise andis ta haigedele ka rohtusid, küll vedelad pudeliga, kus juures ka pudelisse nõia sõnu loeti, kuivadest rohtudest olivad väga tähtsad juurerohud ja mitmedest lilledest kokku segatud õied. Neid õiesegu rohtusid anti kõige rohkem niinimetatud "üheksama-sugu haigustele". Vatuherra Ann oli ainult oma ümbruses otsitud arst, kaugemal ringkonnas väha kuulus.

ERA II 15, 173 (24) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lepadel lehed sügiseks kaua otsa jäävad ja kaskedel varem maha langevad, siis saada see hääd vilja aastat ette tähendama.

ERA II 15, 177 (48) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlaka vitsaga ei tohi noort tüdrukut lüüa, siis saada see vanaks tüdrukuks jääma.

ERA II 15, 184 (100) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes noori puid armetult, rumalusega ja mõistmatalt maha lõigub, murrab, purustab ja viisiliselt häävitab, see saada juba noorelt pimedaks jääma ehk kaduvad temal nägemine märksa. Sellepärast vanad Eestlased keelasivad kangeste nooremetsa rikkumist ja selle häävitamist. Tähendati et puud olla elavad, ja tundvad purustamisest valu. Teati veel tähendada, et puud olla vanana koguniste kõnelenud, nagu seda ka muinasjutudes sagedaste saada ette tulema.

ERA II 15, 184 (101) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näpuga ei lubanud vanad inimesed mitte kunagiste päikese, kuu ega tähtede poole näidata, ega neid kiites ilusateks nimetada. Teati, et need jumalikud olevused olla ja nii ei tohtida neist mitte palju rääkida, ei koguniste nende poole sõrmega näidata.

ERA II 15, 187 (134) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külitakse aega teravaste tähele pannes, ikka noore kuu sees. Vana kuu sees külitud vili kaob vähemusesse, kuna asemele aga tugevat umbrohtu saab tulema.

ERA II 15, 189 (151) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui toomed kevadel rohkeste õitsevad ja marju kannavad, siis saada tatre vili see aasta rohkeste väljaandma.

ERA II 15, 190 (162) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
On saare puudel rohkeste kõtru või seemet, siis saada see hääd odra aastat tähendama.

ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

ERA II 15, 192 (181) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu vihm saab rohkem kosutama, vanakuu vihm kaotama.

ERA II 15, 196 (218) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maasikad valmivad harilikult Jaanipäevaks ja vaarakad valmivad harilikult Jaaka (jakobi p.) päevaks. Valmivad nad sellest ajast varemalt, siis olla see varane aasta; aga kui nad hiljem valmivad, siis olla see hiline aasta.

ERA II 15, 208 (303) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tulekahju, või mõni selle sarnane valguse kuma öösel kõrgesse taeva pääle paistab, siis saab ilma teiseks muutma.

ERA II 15, 209 (310) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui talvel lume ajaga puude pungad peaks puhkema, siis saada selle järel vilu ja halb suvi tulema.

ERA II 15, 215 (356) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui laps majasse sünnib, siis koer rõõmustab; tuuakse noorik majasse, siis koer nutab.

ERA II 15, 217 (373) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui asub nälghein põllule, on see aasta leivanälga karta.

ERA II 15, 227 (445) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.

ERA II 15, 228 (448) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õuna- ja marjapuudel kevadel õied lihavad, siis tähentavad see hääd saaki, aga on õied kidurad, tähentavad see kõhna ja viletsad saaki.

ERA II 15, 233 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Ussiroht.

ERA II 15, 233 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Nõiapiim.

ERA II 15, 233 (6) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Arniku juured.

ERA II 15, 233 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Seitsmet sugu õiesegu.

ERA II 15, 233 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Peerupaldsam.

ERA II 15, 233 (11) < Paistu khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Luuvalu roht.

ERA II 15, 233 (12) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Jooksjavalu rohi

ERA II 15, 409 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Kui mina varem Saarde kihelkonnast saadud jutu ülesse kirjutasin, et vanast Suurel Põhja sõja ajal, kui Rootsi väed Vene vägede eest taganedes Saarde kihelkonnast läbi läinud, matnud väed Rootsi sõja väe kulla Tõnume talu mägedesse, mis praegu alles ülesse leidmata. Nüüd sain mina Halliste kihelkonnast jutustuse, et Rootsi sõja väe ülemad Vene vägede eest taganedes sõja väe kulla Saarde kihelkonda Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse peitnud, mis tänini alles ülesseleidmata. Mõlemat eespool olevat teadet kõrvu säädida, peab oletama, et siin tõeste Rootsi kulda olemas on, sest muidu ei oleks mitte mitmedest kihelkondadest saadud teated nii ühe näolised; vähemalt veel tõstab tõe asja see, et peidetud kulla kohad ühe ja teise jutu järel mitte teineteisest kaugel ei ole. Et jutt vanal ajal on aluse saanud, siis viib ainult see teda teisest lahku, et nimetatud ei ole, kas Tõnume mäge ja männikut mitte Kilingi-Nõmme männikuks ja mäeks ei tuleks lugeda, sest nende vahe ka mitte suur ei ole. Iga tahes tuleks uurijatel teatavatest kohtadest Rootsi kulda otsida.

ERA II 15, 414/5 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1923) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Huvitav ajalooline leid Põltsamaal. 23. mail 1923 hommikul sattus kohalik alevi kordnik Rümmel omale uue maja alusmüüri jaoks kaevamisel huvitava leiu pääle. Umbes kolme kuni nelja jala sügavusel maa seest tuli nähtavale terve kogu vanu rahasid, mis arvatavasti savist vaasi sees asusid, kuid kaevamisel on vaas purunenud. Vaasi tükid on mulla seest suuremalt osalt leitud ja kokku liimitud. Vaas on umbes üks jalg kõrge, eest poolt laiem–- umbes 6 tolli läbimõõdus, ja päält üle kahe tolli läbimõõdus. Vaasi kaunistavad ornamendid ja reljefkujutused, millest silmapaistev üks vanamehe pää pika habemega. Sääl samas oli maa sees ka savist neljakandiline, tömppiramiidi kujuline kauss. Rahad on mitmesuguses suuruses, umbes Eesti kolme- ja viiemargaliste metallrahade suuruses, kuid õhukesed ja kergesti murduvad. Nähtavasti on nad suuremalt osalt vasest valmistatud. Rahadel on mitmesugused ladina keelsed päälkirjad, mille järel nende vanadust võimalik kindlaks määrata 16. aastasaja teise poole pääle. Näituseks on mitmel rahal Johannes 3 päälkiri, ning vapis kujutatud kolme krooni, missugune tunnus Rootsi rahadele omane. Mõned neist on arvatavasti Poola kuninga Sigismundi aegsed. Kindlaid daatume võib selgitada lähem uurimine. Pääle nimetatud savinõude ja rahade tulid kaevandusel nähtavale samast kohast põlenud raud mõõga otsad ja üks rauast noole ots ning iseäralik prongsist või vasest naesterahva kujutusega leid, mille otstarvet raske kindlaks määrata. Nimetatud leiukoht asub Põltsamaa lossi läheduses Vana-Põltsamaa pargist lõuna pool. Nagu teada, on Põltsamaa ümbrusest 16 aastasajal mitmed sõjakäigud üle käinud, ning ajutiselt siin peatunud "Liivimaa kuningas" Magnus ja Johan Hirmsa sõjaväed; sellep. võib oletada, et nimetatud leiud, kas sõja ajal maa sisse peidetud varandustena esinenud ehk lihtsalt maha põlenud ehituste jäänud. Oleks soovitav, et leiu koht, kui ka leitud asjad huvitatud isikute poolt kindlaks saaks määratud ning leiud E.R. Muuseumi toimetatud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Postimees", maikuus 1923/

ERA II 15, 416 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärnu Postimees nr. 183, 1927 (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaleid Kihnust. Kihnu preester näitas vanu rahasid, mis on leitud a. 1922 või 1923 Sääre külast, maa seest kartula koopa kaevamisel. Leid olnud mahutatud lehmasarvesse. Rahad kuuluda XVI sajandikusse ja nende seas on Riia linna, Leedu ja Poola rahasid. - Varemalt olevad ka Lemsi külast metallkannu täis raha leitud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Pärnu Postimees" nr. 183, 1927/

ERA II 15, 424 (15) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene kas metsa, ehk pimeduses ära eksib, siis üteldakse, et vanapagan vedavad teda ümber ja eksitavad. Ehk: vanaõelus kiusavad ja takistavad kohale jõudmist. Eksitusest pääsevad ja õigele teele jõudvad , ki istuvad siis maha, kui eksitusest aru saavad ja kolm korda "Issa Meie" läbi lugevad. Teise juhatuse järel tulevad "Issa Meie" tagaspidi läbi lugeda. Hallistes ja Saardes.

ERA II 15, 435 (12) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsena olen Hallistes kuulnud sõna "hallihein", mida rohuna on tarvitatud haiguse "halli" vastu, kuid hein ise ei ole mul mitte tutav. Praegu ei ole ma mõnede järele pärimiste pääle sellest heinast teateid saanud. Ajatare, ehk äiatare hein on tundmata. Kolmkümment a. tagasi Halliste Uue-Karistes metsavahiks olles, kuulsin üht sooheina kutsutavad: soojõhvid, sooema abe, vanaeide abe. Neist soojõhvidest lõigati ka mätas ja pandi seda heina kuhja varda otsa. Lõuna Hallistes on see hein väha tutav.

ERA II 16, 13 (3) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused olid, siis pesti Töötsi allika veega. Visati hõberaha vette. Poesid ikka leind allikast veel hilja raha. Töötsi allikas oo Kõima mõisa juures.

ERA II 16, 13 (4) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid pigistati soolaga. Selg vastu tuult käända ja üle õla visata.

ERA II 16, 14 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele üteldi: "Nakk tõmmab sissi, ära mene mette kao ääre!"

ERA II 16, 39/40 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Käblaste mõisas oo hiiemets ja sees oo allikas. Seal, rääkvad, et kiriku kell oo sisse pandud. Allika põhjas. Oln ennemalt katku sõda, ja katku sõja aegas. Peab hõbekell olema. Täis vana hõbe. Inimesed ootavad suure isuga, millal see allikas vähemas kuivab. See oo vana Vihuri kohja peal, karjamaa peal.

ERA II 16, 42 (13) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.

ERA II 16, 42 (14) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.

ERA II 16, 46 (28) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aeal oli ennemalt jään kolm peret kolmest külast: Lõu Lülle ja Kaseküla Kalle ja Voose Pent.

ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]