Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 15, 209 (310) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui talvel lume ajaga puude pungad peaks puhkema, siis saada selle järel vilu ja halb suvi tulema.
ERA II 15, 215 (356) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui laps majasse sünnib, siis koer rõõmustab; tuuakse noorik majasse, siis koer nutab.
ERA II 15, 217 (373) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui asub nälghein põllule, on see aasta leivanälga karta.
ERA II 15, 227 (445) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.
ERA II 15, 228 (448) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õuna- ja marjapuudel kevadel õied lihavad, siis tähentavad see hääd saaki, aga on õied kidurad, tähentavad see kõhna ja viletsad saaki.
ERA II 15, 233 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Ussiroht.
ERA II 15, 233 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Nõiapiim.
ERA II 15, 233 (6) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Arniku juured.
ERA II 15, 233 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Seitsmet sugu õiesegu.
ERA II 15, 233 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Peerupaldsam.
ERA II 15, 233 (11) < Paistu khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Luuvalu roht.
ERA II 15, 233 (12) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Jooksjavalu rohi
ERA II 15, 409 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld.
Kui mina varem Saarde kihelkonnast saadud jutu ülesse kirjutasin, et vanast Suurel Põhja sõja ajal, kui Rootsi väed Vene vägede eest taganedes Saarde kihelkonnast läbi läinud, matnud väed Rootsi sõja väe kulla Tõnume talu mägedesse, mis praegu alles ülesse leidmata. Nüüd sain mina Halliste kihelkonnast jutustuse, et Rootsi sõja väe ülemad Vene vägede eest taganedes sõja väe kulla Saarde kihelkonda Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse peitnud, mis tänini alles ülesseleidmata.
Mõlemat eespool olevat teadet kõrvu säädida, peab oletama, et siin tõeste Rootsi kulda olemas on, sest muidu ei oleks mitte mitmedest kihelkondadest saadud teated nii ühe näolised; vähemalt veel tõstab tõe asja see, et peidetud kulla kohad ühe ja teise jutu järel mitte teineteisest kaugel ei ole. Et jutt vanal ajal on aluse saanud, siis viib ainult see teda teisest lahku, et nimetatud ei ole, kas Tõnume mäge ja männikut mitte Kilingi-Nõmme männikuks ja mäeks ei tuleks lugeda, sest nende vahe ka mitte suur ei ole. Iga tahes tuleks uurijatel teatavatest kohtadest Rootsi kulda otsida.
ERA II 15, 414/5 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1923) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Huvitav ajalooline leid Põltsamaal.
23. mail 1923 hommikul sattus kohalik alevi kordnik Rümmel omale uue maja alusmüüri jaoks kaevamisel huvitava leiu pääle. Umbes kolme kuni nelja jala sügavusel maa seest tuli nähtavale terve kogu vanu rahasid, mis arvatavasti savist vaasi sees asusid, kuid kaevamisel on vaas purunenud. Vaasi tükid on mulla seest suuremalt osalt leitud ja kokku liimitud. Vaas on umbes üks jalg kõrge, eest poolt laiem- umbes 6 tolli läbimõõdus, ja päält üle kahe tolli läbimõõdus. Vaasi kaunistavad ornamendid ja reljefkujutused, millest silmapaistev üks vanamehe pää pika habemega. Sääl samas oli maa sees ka savist neljakandiline, tömppiramiidi kujuline kauss.
Rahad on mitmesuguses suuruses, umbes Eesti kolme- ja viiemargaliste metallrahade suuruses, kuid õhukesed ja kergesti murduvad. Nähtavasti on nad suuremalt osalt vasest valmistatud.
Rahadel on mitmesugused ladina keelsed päälkirjad, mille järel nende vanadust võimalik kindlaks määrata 16. aastasaja teise poole pääle. Näituseks on mitmel rahal Johannes 3 päälkiri, ning vapis kujutatud kolme krooni, missugune tunnus Rootsi rahadele omane. Mõned neist on arvatavasti Poola kuninga Sigismundi aegsed. Kindlaid daatume võib selgitada lähem uurimine.
Pääle nimetatud savinõude ja rahade tulid kaevandusel nähtavale samast kohast põlenud raud mõõga otsad ja üks rauast noole ots ning iseäralik prongsist või vasest naesterahva kujutusega leid, mille otstarvet raske kindlaks määrata.
Nimetatud leiukoht asub Põltsamaa lossi läheduses Vana-Põltsamaa pargist lõuna pool. Nagu teada, on Põltsamaa ümbrusest 16 aastasajal mitmed sõjakäigud üle käinud, ning ajutiselt siin peatunud "Liivimaa kuningas" Magnus ja Johan Hirmsa sõjaväed; sellep. võib oletada, et nimetatud leiud, kas sõja ajal maa sisse peidetud varandustena esinenud ehk lihtsalt maha põlenud ehituste jäänud.
Oleks soovitav, et leiu koht, kui ka leitud asjad huvitatud isikute poolt kindlaks saaks määratud ning leiud E.R. Muuseumi toimetatud.
/Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Postimees", maikuus 1923/
ERA II 15, 416 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärnu Postimees nr. 183, 1927 (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaleid Kihnust.
Kihnu preester näitas vanu rahasid, mis on leitud a. 1922 või 1923 Sääre külast, maa seest kartula koopa kaevamisel. Leid olnud mahutatud lehmasarvesse. Rahad kuuluda XVI sajandikusse ja nende seas on Riia linna, Leedu ja Poola rahasid. - Varemalt olevad ka Lemsi külast metallkannu täis raha leitud.
/Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Pärnu Postimees" nr. 183, 1927/
ERA II 15, 424 (15) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene kas metsa, ehk pimeduses ära eksib, siis üteldakse, et vanapagan vedavad teda ümber ja eksitavad. Ehk: vanaõelus kiusavad ja takistavad kohale jõudmist. Eksitusest pääsevad ja õigele teele jõudvad , ki istuvad siis maha, kui eksitusest aru saavad ja kolm korda "Issa Meie" läbi lugevad. Teise juhatuse järel tulevad "Issa Meie" tagaspidi läbi lugeda. Hallistes ja Saardes.
ERA II 15, 435 (12) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsena olen Hallistes kuulnud sõna "hallihein", mida rohuna on tarvitatud haiguse "halli" vastu, kuid hein ise ei ole mul mitte tutav. Praegu ei ole ma mõnede järele pärimiste pääle sellest heinast teateid saanud. Ajatare, ehk äiatare hein on tundmata. Kolmkümment a. tagasi Halliste Uue-Karistes metsavahiks olles, kuulsin üht sooheina kutsutavad: soojõhvid, sooema abe, vanaeide abe. Neist soojõhvidest lõigati ka mätas ja pandi seda heina kuhja varda otsa. Lõuna Hallistes on see hein väha tutav.
ERA II 16, 13 (3) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused olid, siis pesti Töötsi allika veega. Visati hõberaha vette. Poesid ikka leind allikast veel hilja raha. Töötsi allikas oo Kõima mõisa juures.
ERA II 16, 13 (4) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid pigistati soolaga. Selg vastu tuult käända ja üle õla visata.
ERA II 16, 14 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele üteldi: "Nakk tõmmab sissi, ära mene mette kao ääre!"
ERA II 16, 39/40 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Käblaste mõisas oo hiiemets ja sees oo allikas. Seal, rääkvad, et kiriku kell oo sisse pandud. Allika põhjas. Oln ennemalt katku sõda, ja katku sõja aegas. Peab hõbekell olema. Täis vana hõbe. Inimesed ootavad suure isuga, millal see allikas vähemas kuivab. See oo vana Vihuri kohja peal, karjamaa peal.
ERA II 16, 42 (13) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.
ERA II 16, 42 (14) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.
ERA II 16, 46 (28) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aeal oli ennemalt jään kolm peret kolmest külast: Lõu Lülle ja Kaseküla Kalle ja Voose Pent.
ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]