Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 8720/8723 (7) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vaenemees ja rikasmees elasid ühes külas ligistiku. Vaesel mehel tuli leivapuudus, läks siis rikkamehe käest vilja lainama, mis ka heameelega temale lubas. Vaenemees sai rikka käest vaka vilja selle tõutuse peale, et sügise, kui leikus möödas on, et siis ära maksab. Sügese jõudis kätte, aga vaene läks rikast paluma, et tal ei ole nüid mitte võemalik maksta sel sügisel. Rikas aga ei nõudand enam vilja vaesemehe käest: "Sena ei jõua minu võlgu ara maksta, see on parem kui sa seda head mulle teed, kui mina ära suren, siis mata mind maha, oleme tasa." Vaene oli selle kaubaga rahul. Varsti selle järel suri rikas mees ära, aga vaene pidi oma sõna pidama, läks ja pani surnukirstu oma vankre peale ja sõitis teatud teed kiriku poole. Aga öö jõudis peale ja vaenemees ei jõudnud mitte sel pääval kiriku juure, jäi siis surnuga ööseks tee peale ühte väikese metsatuka sisse hobust puhkama. Tegi tulelõkke ülesse ja leigas põesast silguvarda ja hakas siiga küpsetama omale õhtusöömaaeaks. Äkiste sündis üks hirmus pauk surnukirstu juures. Rikasmees astus välja ja ütles: "Sa küpsetad silku omale, mine too mulle ka üks silguvarras, ma tahan ka silku küpsetada." Vaenemees läks nüid hirmuga silguvarrast metsast otsima. Tõi ühe paraja varda. Rikas seda silgovarrast nähes sai õige vihaseks ja ütles: "Mis ma sellega teen, see on sulle paras perse taguda, mine too uus." Vaene jo läks uut tooma. Tõi nüid ühe rehavarre jämeduse, aga rikas ütles: "See on veel peenikene, mine ja too veel jämedam." Vaene läks ja tõi kolmat korda ühe reeaisa jämeduse. Sellega oli rikas rahul. Aga sel samal silmapilgul tuli üks mees kange aeamesega nende juure, see oli Püha Jüri ühe hundi selgas. Kui rikas mees neid nägi, hakkas kiunuma ja pistis jooksu, aga Püha Jüri käest ei pääsnud tema mitte kaugele. Kui varsti mehe ligedal üks hirmus kisa ja vingumine oli kuulda, kus hunt rikkamehe kätte sai, ja pärast vaenemees vaadanud seda kohta, olnud aga natukene rohelist vett maas. Püha Jüri öölnud mehele: "Viis oma kutsikad olen ma sinu pärast surnuks aeanud ja kuuendamaga sain mina sind veel õigel aeal päästa, muidu oleks ta sind silguvardas ära küpsetanud." Teisel pääval viinud mees surnukirstu surnuaeda ja matnud maha.

E 8723/8724 (8) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tartomaal Munamäe peal käinud ükskord kaks meest. Teise mehele tulnud vägise uni peale, ütlenud teise mehele, et hea meelega tahaks ma selle mäe peal natukene aega puhata, aga teine olnd sellega ka nõus, istunud maha ja varsti selle peale uinunud temal seltsimees magama ja see teine jäänud ülesse. Vähe aea pärast nääb see teine, et selle magaja ninast üks kärbes välja lendas ja ligidale, kus nemad olid, ühe ahervareme sisse puges. Tüki aea pärast tulnud sealt välja ja pugenud jälle magaja ninast sisse. Selle peale ärganud ka mees ülesse. Aga see teine, kes kõige see aea üleval olnud, küsinud temalt: "Mis sina unes nägid ehk kus sa unes ka käisid?" - "Oh küll ma nägin ühe väga ilusa tüki unes. Ma käisin seal kohas, kus kulda ja hõbedad suured hunikud maas olivad." - "Aga kas sa praegu tead veel seda kohta, kus kohas see oli?" - "Siin sellesama ahervareme sees nägin ma seda kullavarandust." Mehed hakanud otsima ja seda varet lautama. Leidnud nemad pea seda suurt varandusekoobast kulla ja hõbedaga ja pealegi saanud neist väga rikkad mehed Tartumaal.

E 8725 (9) < Jõhvi khk. khk. - J. Seland (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pagari mõisa kuivatamise rehe ees mäe sees on unes näidatud ühe mehele, et seal üks tünder kulda ja teine hõbedad ja kolmas hobuserauda on. "Mine senna ja too ära, aga pead ühe raudora võtma ja sellega turkima." Aga mees ei ole läinud, on kartma jäänud. Nenda on veel praegu see suur varandus seal ja see mees elab ka veel tänapäävani.

E 8725/8728 (10) < Jõhvi khk. - J. Seland (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord olnud ühes metsas ühe taloperemehe maa peal suure kivi all palju nõelussa. Rahva jutu järele pidanud selle kivi all üks suur kullavarandus olema, keda need nõelussid seal hoidnud. Neid ussa on mõni ka seal tapmas käinud. Kui ühe ära tapnud, siis tulnud kaks asemele, nenda et lõpetust ei ole olnudki. Hirmuga pannud ussitapjad sealt ikka jooksma. Ükskord juhtunud senna peresse üks vana soldat tulema. Peremees rääkinud soldatile seda lugu. "Kas tahad rikaks saata? Aga sul peab julgust ja ka vaprust olema, kui omale õnne tahad saada." Soldat küsinud: "Ütle aga mulle, kus kohas võin mina oma vaprust julgusega üles näitada, neid on mul mõlemid, kui aga nende läbi rikkaks võib saada?" Peremees viinud soldati senna metsa kivi juure ja öölnud: "Kui sina need ussid kõik jõuad ära tappa, mis siit kivi alt välja tulevad, siis saad selle kivi alt ühe suure rahakatla leidma." - "Hea siis kül, aga kui suured usid oled sina siit kivi alt näinud väljas käivad?" Talumees ütlenud: "Kõige suurem üks neist on peaaegu viis sinu mõegatäit pikk, aga teised kõik väikesed." - "Hea siis küll, mina katsun seda varandust selle kivi alt välja tuua." Soldat piiranud niisuguse ratta, mis viis tema mõegatäit keskelt läbi mõeta oli ja siis teinud selle piire sisse tule ülesse. Varsti selle järele hakanud nõelussid kivi alt välja tulema. Kõik kummardanud soldati poole, aga ta näidanud mõegaga tulesse. Nenda läinud kõik kummardades kästud teed edasi, aga kõike viimaks ilmunud ka ussikuningas välja suure susina, visinaga. Ka tulnd soldati poole ja kummardanud. Pidi ka sedasama teed minema, kus kõik vähemad olivad läinud. Nüid oli soldati ehmatus suur, kui ta nägi, et peremees oli teda petnud, et ussikuningas oli palju suurem, kui talumees teda arvanud oli. Soldat ütles veel vihaga peremehele: "Sinu pettuse läbi on ka minu surm ühes nende ussidega siin tules. Sina ütlesid, et viis minu mõegatäit tema pikk pidi olema, aga tema on kuus mõegatäit." Tulesse läinud ussikuninga saba oli tulest välja jäänud ja sellega lõi ümber soldati ja tõmbas tulesse kaasa, kus nemad kõik otsa saivad. Peale nende põlemist kaevas peremees kivi alt suure rahakatla välja, kulla ja hõbedaga täidetud, ja sai korraga teise abi läbi rikkaks meheks.

E 8759 (2) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorelkuul ei tohi ahju parandada, siis lähevad kilgid ahjupragude vahele.

E 8759 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lambaid niidetse, siis teeb niitja kääripäradega lambale risti pääle ja ütleb: "Linapio pikkuseks, odraparma paksuseks! Et vill heaste kasvab!"

E 8760 (10) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schants (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pea ära 1ööd, siis vauta nuaga ja ütle: Kiitsakale kibe valu, mustalinnul muu valu, aga mino pea saagu terves! Siis saavad kohe paramaks ja olevad suur abi.

E 8787 (2) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes noores kuus kosja läheb, selle noorik olla kaua ilus.

E 8787 (5) < Simuna khk - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN Okaspuid piab noorel, lehtpuid aga vanal kuul raiutama!

E 8787 (7) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel pitkad urvad, siis tulla hia rukkisaak, kui ümmargused, siis odra.

E 8787 (10) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui näeripäeval mets vangis, puud lumega paksult kaetud, siis saada sel aastal palju surnuid.

E 8787 (12) < Simuna khk. - Tõnu Franzdorf (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorel kuul kartulid maha paned, kasvada nad narma, pitka karvaste juurtega, kui vanal, siis saada suuri kartulid.

E 8891 (2) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päiksel sapid ees ja taga on, siis saab suur sadu tulema.

E 8891 (10) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügisel puude lehed rohkem punased kui kõllased on, see tähendab palju tulekahjusid.

E 8892 (11) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki kevadel kuuskedel palju käbisid on, see tähendab sel sügisel rohkem kartuhvlide saaki.

E 8892 (14) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu kõrgest käib, see tähendab külma.

E 8892 (15) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu madalast käib, see tähendab sooja.

E 8892 (16) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorkuu, kui see selili on, siis saab selle kuu sees palju surema.

E 8892 (21) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed mitte heledasti ei sära, siis tähendab see niiskeid ilmu.

E 8892 (22) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui öösel tähed maha kukuvad, siis lähab ilm kuivale. Säältpoolt, kus nad maha kukuvad, on tuult oodata.

E 8893 (31) < Paistu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haavade urvendamine tähendab head kaerasaaki.

E 8893 (32) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel palju ümarikuid urbe on, siis saab näljaaasta tulema, on pikerikud urvad, siis hea leivaaasta.

E 8893 (33) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Koodid-Rehad mardiajal hommikus maha maha lähevad, siis on head viljaaastad oodata. Lähevad nad jõuluks maha, siis on veel paremaid aastaid oodata.

E 8893 (34) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööd, mil noorkuu nähtavale tuleb, on sui soojad ja talvel külmad ilmad. Kui kaks ehk kolm päeva pääle kuu loomist head ilmad, siis saab ka edespidi nii olema, on halvad ilmad, siis saab ka edespidi ilmad halvad olema.

E 8893 (35) < Paistu khk. - J. Sõggel (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar on enamiste õhtu ja hommiku pool nähja, arva põhja, ei iialgi lõunapool. Kui vikerkaar hommikupool on, siis tähendab see head ilma. Kui ta põhjapool nähtavale tuleb, siis toob ta palju vihma. On ta aga õhtupool, siis on head ilma oodata.

E 8894 (44) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi kõige esmalt lauluräästast kuuseladvas näed, siis on külm kevadi, näed teda lennates, siis tuuline kevadi, näed teda maa pääl, siis soe kevadi.

E 8894 (48) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu oksa tuleb, siis on külm sui, tuleb ta lehte, siis soe sui ja sellega ühes õnnelik aasta.

E 8894 (50) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mil kuul kuusekübemed talvel maha tulevad, siis saab sel päeval tõise kuu sees lumi ära minema.

E 8894 (54) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Toomede (remmelgad) rohke õitsemine, tähendab kuiva suvet.

E 8894 (55) < Paistu khk. - J.P. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pihlakate rohte õitsemine tähendab vihmast sügised.

E 8895 (73) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirjatlehma (lepatriinu) lendamine näitab armukese kodu: "Näit, näit, kirjatlehmakene, kus pool minu peiukene?" Kuhupoole ta lendab, säälpool teda arvatakse olevad.

E 8896 (90) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu ajalt tuba savitadakse, siis kaovad kõik prussakad ära.

E 8898 (121) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui talvel kange külmaga puud lõksu löövad, see tähendab sula ja soojaid ilmu.

E 8898 (126) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tammedel lehed talveks otsa jäävad, see tähendab arudlast õnneaastad.

E 8899 (127) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui aiapuud enne jüripäeva õitsevad, see tähendab varemad sügised.

E 8901 (156) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapse esimene pesuvesi tuule kätte saab visatud, siis saab laps tuulest rabatud.

E 8901 (160) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sookase lehestest vihaga vihutakse, siis jääb vihtuja süüdikusse.

E 8902 (167) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga täiekuu ajal tapetadakse, siis ei jää liha sugugi tonnist võttes vähemaks.

E 8902 (168) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki veerand- ehk vanakuu ajal tapetadakse, siis lõpeb ruttu otsa.

E 8902 (175) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vähja küpsetadakse, siis kauvad vähjad säält kohalt jõest ära, kusalt see võetud on.

E 8903 (197) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui suupesemisevett puude pääle aetakse ja perast seda tulle pannakse, siis lähab suu kärna.

E 8905 (220) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leivad ahjust välja võetakse, siis visatakse puid ahju. Tähendab, siis saab tuleval aastal jälle rohkeste leiba.

E 8905 (227) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vastlapäeval kuu kaheksame päeva vanune on, siis on head aega oodata.

E 8905 (231) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapsed pühapäeval lõiguvad, siis saavad need laastud pääle surma lõikuja rindade pääle põlema pantud.

E 8906 (235) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sel korral keegi külasse lähab, kui sääl mõni laps on sündinud, siis võetakse, on külaline meesterahvas, sellele kübar pääst ära; on naesterahvas, siis rätik. (Kas sellel midagi tähendust on, ei ole mina siiamaani tääda saanud, või on ta paljalt pruugiks).

E 8906 (243) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Võrtsjärvel talve pragu lõunapool on, siis saab nälg tuleval suil lõuna poole minema; on pragu põhjapool, siis ka nälg põhja poole.

E 8907 (252) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sa aida teed, siis tuleb ära väänetud vitsa otsast ikka tükk ära raiduda, muidu lööb pikken sinna kohta aia sisse.

E 8908 (261) < Paistu khk. - J. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu sees metsa raiutakse, siis saab sinna pääle noor mets ruttu kasvama.

E 8908 (268) < Paitu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui keegi saunas tõist inimest vihub, siis loeb vihutav: "aituma, aituma!" jne. Muidu väsuvad vihtuja käsi ära.

E 8909 (280) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ohvripuudest tuli nii ära kustub, et pooled puud põlemata jäävad, siis arvati varsi jälle ohvrile tagasi tulevad.

E 8909 (284) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu pääle loomise kolme pääva vanuseks saab, on siis halb ilm, siis on kõik see kuu halb ilm, on hea ilm, siis kõik see kuu hea ilm jne.

E 8909 (286) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuud mõni aasta õitsevad ja sugugi vilja ei kanna, siis saavad nad eestuleval suil seda rohkem kandma.

E 8910 (288) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pääsukesed ja muud rändajad linnud sügise ära kaovad, siis elavad nad seniks järvedes ja jõekallastes, kuni tagasi tulevad.

E 8910 (289) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad, näsipuud kevadil lumega ajal õitsevad, siis saab sel aastal ilus lina kasvama.

E 8910 (290) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad siis õitsevad, kui lumi on ära läinud, siis saab lina kasv sel aastal kehv olema.

E 8910 (292) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jalakad kevadi rohkesti õitsevad, siis saab sel aastal rohke viljasaak olema.

E 8910 (301) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed virvendavad, tähendab sadu.

E 8912 (322) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulu ja uue aasta esimesel ööl tähti taevas näha on, siis saab hea noorte elajate õnn sel aastal olema.

E 8914 (351) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise palju tühja pähklid on, siis saab ka sel sügisel palju vigaseid kartohvlid olema, sest et see üleüldse vigane aasta on.

E 8914 (359) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui seda hamet (särki) selga aetakse, mis noorekuu sees õmmeldud, siis hakkab ihu sügelema.

E 8970/8971 (II) < Tallinna - Jakob Weltmann (1893) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hunt, vanapagana vaenlane. Vanaste sõitnud üks talunaene talve ajal läbi põlise paksu metsa, kust külatee läbi läinud. Kui ta tüki teed oli edasi sõitnud, hakanud hobune norskama ja ree ees kibalema. Naine vaatanud tagasi ja näinud hunti ree kande peal olevad. Küll lõdisenud siis naene hirmu käes ja mõtlenud, nüid on mu viimne elutunnike tulnud! Hirmu tagasi hoides hakanud ta viimaks hobusele piitsa andma ja sõitnud kaunis tuliste edasi. Aga hunt seisnud ikka ree kande peal. Korraga kuulnud naene metsas hirmus suurt kära ja praginat. Hunt kuulnud ka seda, kohe hüpanud ree kannult maha ja jooksu metsa poole, kus pragin olnud. Naene sõitnud hirmuga edasi. Kui natukene maad oli edasi sõitnud, nägi ta enese eest hunti üle tee minevad, kellel suur hall sokk lõugade vahel rippunud. Nüid alles saanud naene aru kätte, et hunt pole teda murdma tulnud, vaid kurjavaimu. Sellest nimetakse ikka, et hunt ei ole inimese murdja, vaid hoidja.

E 9100 (1) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord on ühte veikest last üks nõeluss nõeland ja kohe mindud lähema targa juurest abi otsima. Tark lugend ussisõnad ära ja vähe aja pärast tulnd üks uss loogerdes ja kummardades targa juure. Tark on temaga siis taplend ja öeld, et sina ilmasüita last oled nõeland, siis piad selle trahviks lõhki minema. Uis läind vanamehe juurest ära, saand juba reiealuse värava alla, sial läind tema suure pauguga lõhki. Lõpp.

E 9101/9103 (3) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ükskord läind üks soldat ühe peremehe juure võeraks, kui tema teenistusest välja tulnd. Jutt tulnd jutust ja kõne kõnest kuini viimaks jutt rahaaukude piale keeranud. Peremees ütlend, et siin lähidal on ka üks rahaauk, aga sialt ei saa seda mitte kätte, sest sial on palju uissisid seda hoidmas ja iseäranis üks on suur ja tige, sest tema pikkus on kuus mõegatäit. Soldatil olnd kohe hia nõu valmis, sest temal olnd kuldmõek, last selle nõia juures ära nõiata ja läind senna, kus teatud rahaauk olnd ja mõet selle mõegaga kuus korda ühe ringi ümmer rahaaugu. Teind siis hea tule keskelle ringisse ja ise jäend ringi ääre seisma. Kui südaöö kätte tuld, siis hakand uissa igast äärest tulema karja kaupa ja keda soldat oma nõiatud mõegaga puutund, nied kõik läind senna tulesse ja põlend ära. Kõige viimaks tuld sie ussikuningas suur punane kroon peas. Kui soldat seda näind, hakand tema karjuma ja öeId nüid: "Ma olen kadund, et sina valetasid, peremees, sest sie on üks mõegatäis pikem kui sa mulle ütlesid!" Soldat löönd seda ka mõegaga ja see läind ka tulde, aga löönd oma saba ümmer soldati ja tõmmand soldati ka tulesse ja nii põlend soldat ka ara. Teine homikul läind peremees vaatama ja leind suure rahaaugu, kus lõpmata kuld- ja hõberaha sees olnd. Lõpp.

E 9103 (4) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üks kord näidatud ühe naisele unes ja öeldud: "Tõuse üles ja mine ahju taha, kraabi sealt käega kolm korda ja sealt tuleb üks hõbekang välja. Võta see omale ja pool sellest kangist anna oma õele." Kaks ööd on naist hüütud. Naine mõeld, et see tühi unenägu on ja e ole mitte läind, aga kui kolmandemal ööl veel on hüütud, siis on naene ülesse tõust ja läind, kraapind kolm korda käega ja tuldki hõbedane kang välja ja niipea kui see naise käes oli, hakkas kohe ahnuse juur naise südames võsusi aama ja ta ütles: "Mis ma sest veel õele anda. See läheb mul omalgi tarvi." Ja niipea kui tema seda ütles, kukkus see kang tema käest ma'a ja kadus nii kui tina tuhka maa alla ja ei ole teda enam tänapäevani keegi näind. Lõpp.

E 9113 (4) < Kose, Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui majas palju kilka on ja sa neist lahti tahad saada, siis mine too metsast saue ja viska siis pahema käega saue üle õla kolm korda ja ütle kolm korda: "Kilgid, minge metsa!" Siis nemad kauvad vaärsti ära.

E 9114 (7) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mihklepäev noorelkuul on, siis tuleb loomadel põhupuudust, aga kui vanalkuul on, siis ei tule, siis saab igaüks omaga läbi.

E 9114 (8) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorelkuul saab jahu jahvatud, siis lähevad jahud koitama, aga kui vanal kuul saab jahvatud, siis ei lähe koitama mitte.

E 9114 (11) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui metsas käies juhtud valged nõeluissi nägema, siis turka teda raudoraga kolm korda, siis leiad sialt kohalt rahaaugu.

E 9115 (14) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uueaastaööse kolm korda ümmer maja käid põlvili olles vastapäeva ja igal korral tagurpidi Issameied loed, siis ei hakka nõidusesõnad mitte sinu loomade külge ja ei tule mingid õnnetust sel aastal sinu majasse.

E 9115 (15) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sa esimest korda näed teisel langetõbe pial käima ja kui sa siis sel tõbesel särgi seljast ära võtad ja ahju viskad, siis saab sie inimene tõbest lahti.

E 9116 (17) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kel langetõbi pial käib, siis saab sel inimesel pianahk risti lae pialt lõhki lõegatud ja siis saab üks leivatükk võetud ja senna veresse kolm korda kastetud, mis sialt ristist välja immitseb ja temale siis leivatükk süia antud ja siis saab teda viel kolm korda vastupäeva ümmer keeratud. Siis õmmeldakse pianahk jälle kinni, siis piab sie inimene varsti terveks saama ja tõbest lahti jäema.

E 9116 (18) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vanalkuul saab samblaid kistud ja seinu topitud, siis ei sigi prussakaid ega lutikaid.

E 9116 (19) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rahaauku näed põlema, siis mine ruttu senna ja viska kolmetahuline kinganõel sisse ja siis löö viel kolm korda pahema jala kannaga senna piale kolm korda ja siis mine ilma tagasi vaatamata koju ja hommikul tule ja vii raha ära.

E 9117 (21) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noort kuud esimest korda näed piale loomist ja kui sul siis veeämbrid õlal on ehk mõni muu veenõu käes on, siis saad selle kuu sees palju nutta, aga kui hobusega sõidad siekord, siis saad sel kuul palju sõita ja nõnda edasi.

E 9121 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vällä iks viias näiukõnõ, vällä näiu aukene. Nimi jääs niidü pääle, au hainakaari pääle. Ega iks nimi niitü niidä, au hainakaari aja. Päiv läts ku vereten, imä ikk ku nõrõtõn. Es saa iks lepäst lehmänüsjät, kahar kõost karja saatjat.

E 9121 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näiu um laisk latsõst saani, näiu um loid loomust saani. Ei olõ iks kirstun kirevaid, kaasõ alh kalõvatsi. Üts um kivi, tõõnõ kinnas, üts um kand, tõõnõ kaput, üts um hagu, tõõnõ hamõ. Kümme üüd küünärkangast, viis üüd vaskhüüd.

E 9122/3 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäge tii mii immä, austagõ mii immä. Nu sai iks minnij meeleline, Pojanaane poolõline. Nu sai iks tukõv tuurillõ, nu sai apar anumillõ. Vii tuli kua manu, mõsõ iks anum asakõsõs, luhits mõsõ luigakõsõs Tii, tii, tiigi poolõ, rao rada ranna poolõ. Via vett veereni, vala vangu tasani. Mine mäele tarõ manu, tulõ iks üles, imäkene. Saa saku vii väke, ma vei vett veereni, vali vangu tasani. Ku jouat joostõn minde, joostõn minde, joostõn tullõ, sis iks kullas kutsutadõ, hõbõõs hõigatadõ. Ku jõua õi joostõn minde, joostõn minde, joostõn tullõ, sis iks kuurigu kundõn käävä, järigu järin käävä. Immä är' uiku immisäs, Esä är' uiku orikus.

E 9123 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ii otsan istutas, poolõn iin puhatas.

E 9123 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lõunõs ei lõpõ, õdakus ei saa.

E 9123 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tii esi, tõhudsa tõist.

E 9123 (4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõtsan kuuldjat, nurmõn nägijat.

E 9123 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuulus kuninga tõbi, ausa vaesõmehe taar.

E 9123 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jummal jätku järvevett, kamajahu kotikuga.

E 9123 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Susi sõitku suud müüdä, käügü lak'a laant müüdä.

E 9123 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vingjal tsial mitu vika: maa külmänü, kärss kärnäne.

E 9123 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pastlad esimest kord jalga paned, siis piab jalga vastu lõmmukivi lööma, üteldes: "Üte tsua, üte kabla".

E 9123 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

E 9123/9124 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haol ei panta ladvaotsa enne tulle kui tüveotsa, siis saab noorem tütar enne mehele kui vanem.

E 9124 (4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Saunas ei pühita suud, lähed ruttu vanaks.

E 9124 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõsipaku otsas ei kusta, saavad kusised lapsed.

E 9124 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui riide pesemine lõpetud on, uhetakse mõsipakk ärä ja tõstetakse tõise koha pääle, saavad lapsed puhtad ja lähevad ruttu käima.

E 9124 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Veskille minejal ei pia mitte kotisuu tahapoole olema, võtab õpetaja ärä.

E 9124 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uued pastlad esimest kord paljasse jalga paned, katkevad ruttu katki.

E 9124 (9) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui linu kokkutõstmise juures seljaga kannad, kasvavad pitkad linad.

E 9124 (10) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lihahiite lumi üle reejalakse tuiskab, saavad tuleval suvel head odrad.

E 9124 (11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kikas küünlapäeval räästa alt juua saab, saab härg lihahiite.

E 9124 (12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapsed ei või läbi paja käia, sööb susi ärä.

E 9124 (13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui piima tulde viskad, läheb lehma nisa kärna.

E 9124 (14) < Rõuge khk. - ? (?)Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN Kes üte käega kündnud ei ole, ei või ka üte käega leiba murda. Vanasõna.

E 9125 (15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui hommiku vara sööd saad vana naese.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]