[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 17, 759 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k, -i. Tunneb teda ainult lastehirmutisena. Näkk elab jões. Hüppab jõest välja ja viib vallatu lapse enesega jõkke.

ERA II 17, 763 < Vigala khk., Vigala v., Naravere k., Ööbi t. - Eduard Treu < Mihkel Kaubi, s. 1859 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k (lasteh.) Näk´k tõmbab vette. Ega näk´k kaevus ei ole, näkk viis jõkke. Milline ta välja nägi, ei tea, olnud ikke naisterahva keha, kala saba ja, kiskund ikka suplejaid vee alla. Mõnikord tõmmand nii kangesti, et kohe jää vette.

ERA II 17, 775 < Vigala khk., Kivi-Vigala as. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, s. 1852 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kullaotsijad. Kivi-Vigalas, tohtre pargis on praegu võõraid mehi, kes palunuvat luba tohtre käest pargis kaevamiseks. Nagu kuulda, otsivat mehed pargist kulda. (Kullaotsimine sündis umbes 5. või 6. juuli paigu 1929 a. - Koguja märkus.)

ERA II 17, 791 < Helme khk., Taagepera vanadekodu - Eduard Treu < Ann Veidemann (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hall, ka al´l. Hal´l tuleb inimesele pääle teda väristades. Tekitab ka koledat päävalu. Lahti saab hallist, kui haiget heidutada: valada külma vett krae vahelt sisse või lasta püssi. Haige ise ei tohi heidutamiskavatsusist midagi teada. Vanasti pekstud ka haiget haiguse pääletulekul, et nõnda haigust kallalt minema peletada. Löödud tavalisti vitsakimbuga ja ahjuluuaga. Miks just nendega, ei tea.

ERA II 17, 858 (2) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Kord kudunud vaene tütarlaps kivi otsas sukka. Äkki kukkunud hulka hõberaha temale kõrvale. Tütarlaps noppinud rahad põllesse ning läinud koju, kuid kaotanud kõrvakuulmise. Teised õpetanud küll, et mine kolme kirikukella alla, saad kuulmise tagasi, kuid pole saanud kedagi.

ERA II 17, 858/9 (3) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sädivere postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh, päris tõesti ikke! Kui keegi seda kätte tahab saada, see peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad. Kord katsunud keegi. Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält, mis käskinud poole vaestele anda, kuid see vastanud: "Kust ma saa kedagi anda." Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel nähä, seda ei saa ju keegi ometi salata. Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav. ERA II 17, 859 (4) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/raha/Mu vennanaine kündis kord põllul. Korraga naks! jäi ader kinni. Eks adra sahk läind rahakatla sanga kinni. Küll Madis otsis, kuid ta vajus ju maa sisse. Aga sanga sai küll kätte.

ERA II 17, 859/60 (5) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Näe vanaste ämm pand raha koldesse ja ütlend: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Mini kuulnud jälle päält. Kui ämm ää surnd, mõtelnd mini: "Mis see oo?" Võtnud surnud ämma käe ning kraapinud sellega raha koldest välja. Ta polegi kuigi kaua saand kaapida, kui raha juba tõusnudki isi üles.

ERA II 17, 860 (6) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Meie isa tulnd kord õhtu hilja ja näinud rätsepa a-as sinist tuld. Ma ütlesin küll: "Eks sa läind vajutand vasaku jala kannaga, seal rahaauk." Läksid hommiku vaatama, kuid põlnd enam kedagi kuskil.

ERA II 17, 860 (7) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001
Näe kord üks mees läkski katusele ja ütles: "Nüüd vaatan läbi reite, kus rahaauk on. Vaadanud ning kukkunud alla ja kohe surnud. Eks kurat lükand alla. Egas kurat seda ei taha.

ERA II 18, 121 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord Kalevipoeg ja Vanatont läind riidu. Kalevipoeg hakand vastast peksma lapiti laudadega, tagund kõik lauad puruks. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, löö ikka serviti lauaga!" Kalevipoeg teindki siili õpetuse järgi, saand Vanapaganast võidu. Kalevipoeg annud siilile oma kasukast tüki nahka, siil saand sellest endale okkalise kasuka.

ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta värs´s tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.

ERA II 18, 136 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks mees näind öösel tuld, arvand, et leidsin rahaaugu. Läind ligemale - kuu paistnud veeloiku, see oligi siis rahaauk.

ERA II 18, 136/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sepp kündnud väljal. Sahk hakand ikka maa sees ühe asja külge kinni. Härja jäljed olnud seal lähedal. Viimaks sahk vedand rahapaja välja. Mees tahtnud asja saladuses pidada. Läind ometi tooma naabri käest külimittu, et sellega mõõta raha. Naaber määrind külimitu põhja rasvaga, et saaks näha, mida ta mõõdab. Raha jäändki põhja külge kinni, sellest saadud teada, et sepp leidis rahaaugu.

ERA II 18, 137/8 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaauk. Mees tulnud teed mööda. Näind: isandad põletavad tuld tee ääres. Ta läind sinna piibule tuld saama. Isandad öelnud: "Piibule ei anna, aga hõlma anname küll. Tagasi ära enne vaata, kui oled kodus." Pandud siis mehele hõlm süsi täis ja mees hakand minema. Selja taga üks käind kange krabinaga, kuid mees pole tagasi vaadand. Jõudnud viimaks koju ja puistand hõlma tühjaks - olnud selge raha!

ERA II 18, 138/9 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Olen näind rabas, et tuli tõuseb üles. Oli lai nagu me tuba, läks kõikudes edasi. Lugesin kord raamatust, et kuhu kuld, hõbe või inimese kondid on maetud, seal on näha tuld. Arvasin ka, et seal on midagi maetud, kuid selle järele tuli hoopis suur torm.

ERA II 18, 139 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kord vaatasin jälle, et rahaauk põleb. Läksin vaatama, leidsin kännu hiilgamas. Viisin kännu tuppa. Naine tuli pimedas tuppa, ehmatas kangesti kändu nähes. Võtsin aga tule üles, siis hiilgus kadus kohe.

ERA II 18, 139/40 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Mu isaisa näind Kruusimäel rahaauku põlemas. Ta lasknud põlvili maha ja lugend kolm korda Issameiet. Rahaauk kadund siis. Hommikul läind vaatama - kaste ja halla olnud ümberringi maas, kuid see koht olnud urbne, kasteta ja hallata, kus ta rahaauku nägi.

ERA II 18, 140/1 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud haldjate teedele, siis eksid ära. Üks taat läind linna, eksind teel ära. Mölland ühes kohas ringi, tulnud 3-4 korda samasse paika tagasi. Metsad olnud tema meelest nii suured ja võõrad, et ei ole kuidagi leidnud õiget teed. Teine hüüdnud eemalt, et tule teele, mis sa seal mässad! Siis leidnud õige tee. Arvand, et sattund haldja jälgedele.

ERA II 18, 141 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas. Kes üle tema jälgede läheb, selle eksitab ära.

ERA II 18, 141 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsahalgjas läheb mühinal ja kohinal, lööb puud juurtega maha.

ERA II 18, 146 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Ma nägin mardavust. See oli inimese eeskäija, käib enne surma krobistamas. Mineval aastal Tallinnas mu akna taga üks tegi tokk-tokk. Läksin ust lahti tegema, kuid ei olnud kedagi seal. Selle järele samast toast (meid oli mitu ühes toas) üks vanaeit suri. See oli kevadel, ja sügisel suri mu mees. See oli siis üks surmateataja.

ERA II 18, 147/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Tisleri (Puusepa) t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kureküla k., Aukemäe s. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Ots, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Nägid kuskil viirastust, hunti või karu, siis see oli margus, polnud ju õieti midagi seal. Vanasti viidi vooriga kraami Tallinnast Tartusse. Kord takkapoolt mehed tulnud ühele me valla mehele vastu. Nad hoiatand poissi, et ära mine edasi, varsti tuleb surnuaed, tondid on seal haua ääres, tuled põlevad ees. Margus on kirikua'a peal. Poiss olnud julge, läind edasi. Surnuaial näindki tuld põlemas. Läind ligi - ristil kuldkiri, see hiilgab. Seal oli siis see viirastus või margus.

ERA II 18, 149 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läksin kord kõrvemetsa. Jõudsin Jägala-Joa sillast mööda, kui üks vankriratas veeres must mööda, keeras mäekerkast üles, läks metsa. Läksin talle järele, leidsin samast kohast metsas mehe kõlkumas puu oksas. Oli poond enda üles. Eks see olnud margus, mis mulle näitas.

ERA II 18, 151/2 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k. < Jüri khk., Rae v., Lagedi koolimaja - Rudolf Põldmäe < Madli Proosahallik, 69 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rae valla endine koolmeister Pihlakas läind Assaka ja Lehmja-Loo kõrtside vahelt, pidand minema emale vastu. Üks tore preili tulnud metsa vahel talle vastu, päevavari olnud käes. Pihlakas mõelnud, et on tore preili, oleks korra ümbert kinni võtta ja pikali panna. Kui preili pursand talle sellepeale tuld vastu nägu, suured punased hambad paistnud suust. Siis muutund hirmsaks. Hakand viimaks kaduma, lõpuks pole olnud teist kusagil enam. Pihlakas ehmatand sellest nii palju, et jäänd eluks ajaks jalust vigaseks.

ERA II 18, 167/8 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t oli vannutud inimene, kelle teine inimene muutis hundiks. Libahun´t püüdis lapsi, kelle viis metsa. Tallinnas oli kaupmees Hunt. Oli üks mees metsas puid raiumas. Hakand sööma, hunt tulnud metsast, vaadand tema juures. Mees vaadand noa peale, hunt jälle löönd silmad mehe kõrile. Viimaks mees annud hundile noa otsast tüki leiba. Hunt võtnud leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Visand siis naha maha ja saand jälle inimeseks. Sest saandki kaupmees Hunt. Korra see puuraiuja-mees läind Hundi poodi, näind oma nuga letil. Küsind, et kust see siia sai. Siis kaupmees avaldand saladuse ja annud mehele suure vaevatasu.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]