[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 10077 (64) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuseokkad küindlakuu pudenevad, hahkab lumi paastukuus sulama.

E 10080 (91) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu kevadi esiti lehtmetsast kukub, tuleb soe kevadi, kui okas, siis külm.

E 10080 (92) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuleb kägu lehtega, siis vähe vilja, tuleb raagus puil - palju.

E 10080 (93) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööbik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas.

E 10080 (94) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi puud pikalt lehte lähevad, tuleb tali varaliselt.

E 10082 (105) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mets ruttu lehte läheb peab külvimees kärmi külima.

E 10082 (106) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Juurekasvud külvatakse vanal, muu aja vili noorel kuul.

E 10082 (108) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirsi õitsemise ajal on paras nisu kulvata.

E 10083 (113) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kevadi haavad hästi urves - saab hästi kaeru. Lepad urves - hästi vilja-aasta, ümargused urvad - hääd odra aega, pikergused - rukkisaaki, on mõlemaid väha - nälja-aasta.

E 10083 (115) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linu ei tohi noorekuu aeg külvata ega siis, kui korraga näha on päikesega.

E 10083 (116) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuude õitsemine kahe kuu sisse ulatab, saab palju õunu.

E 10083 (117) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sõnikuvedu peab noorel kuul ja vaikse ilmaga sündima.

E 10085 (129) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuskedel palju käbisi tuleb, hea kartuhvli saak.

E 10086 (145) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Selge lauritsepää tõutab palju puuvilja.

E 10087 (153) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pihelgatel palju marju, saab palju tütrikud mehele.

E 10088 (155) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui puulehed enne mihklepääva maha langevad, siis läheb lumi kevadil enne maarjapääva ära. Kui pärast, siis kaua kevadi lumi maas.

E 10088 (159) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise lehed vara pudenevad, tuleb tali hilja.

E 10089 (162) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mardipää Sõel selgelt looja läheb, siis tuleb hea vilja-aasta.

E 10089 (164) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kadripää Sõel selgest maha vaatab, saab palju tütrukuid mehele. (Mart matab, kadri katab, andres harutab, nigulas needab.)

E 10089 (166) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõuluööl tähed taevas, sigineva hästi loomad.

E 10090 (171) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Virmaliste vehklemine tähendab ilma muutust.

E 10090 (172) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noore kuuga muudavad ilmad. Iga aeg nõuab oma tegu. Talvel teed, see suvel eest leiad, mis suvel teed, talvel eest leiad.

E 10090 (173) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuri kuu kummuli, hää kuu selili, soe kuu serviti, külm kuu kületi.

E 10145/10146 (4) < Tarvastu khk. - Adu Meos (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ohvri viimise koht Tarvastu O, talu õue peal olnud niisugune ohvri viimise koht. Väljanägemise järele kasunud selle koha peal natuke lepavõsa. Kui sügise sigu ehk lambit tapetud, ei ole tohtin keegi enne sellest süia, kui mitte sinna koha peale ära ei olevad viidud. Kord värske söögi keetmise ajal võtnud selle talu tütar kõige enne kulbiga natuke liha ja söönud ära, ilma et sellest midagi paha oleks aimanud, et enne ka kuhugi tarvis viia on. Polnud sel koral küll midagi, aga ööse olnud tüdruk kambrist kadunud, tõised aimanud seda kohe ja läinud sinna kohta vaatama, leidnud tüdruku sealt maast, kõik siniseks ja kangeks pitsitud. Elulõhn olnud küll sees, aga terve meelemõistusega inimest polnud temast enamb saanud. Keegi ei ole ka sellest võsast vitsa ega muud tarvituse asja sealt lõigata ega võtta julgenud. Korra üks kange südamega mees raiun tema selle võsandiku kõik maha. Tõised hoiatanud küll teda seda tegemast, aga mees ei ole kuuland sellest midagi, muud kui kõik puhtase. Ka temagi ei olevat eluga pääsenud.

E 10150 (4) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees pestud ikka riidit, siis kui need riided seljal olnud, ei sügelnud ihu.

E 10150 (5) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

E 10151 (2) < Tarvastu khk. ja v., Kuressaare k. - A. Meos (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Naine, kes oma meest homiku üles äratab "Toomas, õe, Toomas, tõusu ülesse, päev on juba kõrges!" Toomas pöörab tõise külje ja ütleb: "No kes teda käskis enne valget üles tõusta," - ja norskab edasi.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

E 10154/10155 (1) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt Ennemuiste matnud üks mees oma raha maa sisse ja ütelnud: "Enne ei saa keegi seda raha siit maa seest, kui ta ühe looma, kes iialgi kuud ega valged päeva kätte ei ole näinud, ära tapab ja vere sinna kohta maha valab, kus raha maa sees on, siis saab ta raha kätte." Üks külamees kuulnud seda juttu ja mõtelnud: "Mina tahan seda raha omale saada" ja läinud koju, toonud omale ühe kitse, kellel varsti poeg sündinud ja pannud kitse ühe pimeda lauta ja kui kitsel poeg olnud, siis ei laskunud ta seda kitsepoega laudast välja ja hoidnud teda nõnda kaua laudas kinni, kuni ta täiealiseks sai. Siis pani ta kitsepoea koti sisse ja viis ta sinna kohta, kus raha maa sees oli ja tapnud kitse läbi koti ära ja valanud vere sinna kohta maha ja raha tulnud maa pääle, ainult auk jäänud järele. Sinna auku tõmmatud kott keige kitsega ja maa saanud tasaseks jällegi. Mees võtnud raha ja läinud koju ja elanud õnelikult. Kui ta mette ära ei ole surnud, siis elab ta praegugi (tänapäevani).

E 10155 (2) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Millest Ambla kirik nime saanud Kui Ambla kirikut muiste ehitama hakatud, siis ei ole esmalt töö edasi minna tahtnud, vaid kõik, mis päeva ajal on tehtud, on ööse iseenesest ära lagunud. Mitmed rahamehed lasknud kirikud oma nime järele nimetata ja pannud selleaegse moodi järele raha müüri alla, aga asjata. Viimaks on kiriku kõrvast allikust ühe päeval punane härg ülesse tõusnud ja ammunud: ambullaa, mis pääle ta jälle allikase vajunud. Seda peetud jumalikuks juhatuseks ja pandud kirikulle Anbula nimeks ja ehitus saanud valmis. Pärastpoole on kiriku nimi aga esmalt Maarjaks ja pärast Ampeliks ümber solgitud, mikspärast ta mitu korda ära on põlenud ja ilma parandamata üleväl ei seista. Rahva suust.

E 10165/10166 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) < A. Sirkel Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Rahakatal Vanal orjuse ajal oli üks mees oma kahe härjaga mõisas orjamas. Ühel öösel, kui mees maganud, öeldud talle unes: "Kui jaanipäeva laupäeva õhtu kätte jõuab, siis võta kätte, pane härjad vankri ette ja kõik oma tööriistad vankri peale. Iseäranis kanna hoolt, et sinul labidas ligi oleks. Siis mine siit verst maad eemale, sinna, kus kahe mõisa piirid vastastiku käivad. Seal on üks koht, kus 5 aiapead kokku käivad; seda kohta nimetakse 5-e aia peaks. Kui öösel kella 12-ne aeg kätte jõuab, siis võta ennast ihualasti ja hakka sinna viie aia pea alla labidaga kaevama. Küll tulevad sulle palju hirmutajaid, aga tee kui ei paneks sa neid tähelegi. Ka kartust ei tohi sul kõige vähematki olla. Mõni tahab sind heaga ära ajada, mõni kurjaga; küll kuuled ja näed sa kõik, aga ära karda. Piad seal nii kaua kaevama kuni hommiku päikesetõusu ajal üks sangaga vaskne rahakatel vastu tuleb. Kisu see maa seest välja ja võta kõigega, mis seal sees on omale." Nüüd ärganud mees unest ülesse ja ei teadnud, mis see pidi kõik tähendama. Ometi ei rääkinud ta sellest kellegile. Jõudis jaanipäeva laupäeva õhtu kätte, tegi mees nagu heal õpetanud. Läks eelnimetud kohta ja ootas kuni kella 12-ne aeg kätte jõudis, võttis ennast siis ihualasti ja hakkas seal kaevama. Nüüd hakkasivad mehel hirmutajad käima. Esiti tulivad mööda aida palju inimesi valgis riides, kõik nagu kirikulised. Tulivad mehe juurest läbi ja hakkasivad meest ära ajama. Mees ei parmud tähelegi, vaid kaevas edasi. Kirikulised läksivad ära ja siis tuli palju veriseid huntisid, koeri ja huntisid. Need kõik tikkusid mehele kallale, aga mees ometi ei pannud tähelegi, vaid teinud oma tööd rahuga edasi. Siis läksivad hundid härgade juurde. Härjad möirgasivad koledasti. Jäivad viimaks vaikseks. Mees mõtles, et nüüd ära murtud on. Hirmutused käisivad ikka edasi kuni kõige viimati ilma peadeta, verised ihualasti inimesed teda hirmutama tulivad. Kadusivad needki ära. Nüüd kaevas mees kuni hommikuni edasi, siis tuli nimetud rahakatel vastu. Mees tõmmas sanga pidi maa seest välja, leidis siis palju kuld-ja hõberaha. Härjad olnud veel ikka seal, kuhu ta nad pani ja söönud rahuliste rohtu. Pannud rahakatla vankri ja viinud koju. Selle rahaga ostis ta ennast mõisaherra alt priiks ja elas õnnelikult. Jutustaja sõnade järele. Jutustanud A. Sirkel Valjala kihelkonnast.

E 10167/10168 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuulesõlmed Korra olnud hiidlane Harrilaidus tuult ootamas. Kaks nädalat olnud juba tuul vägevaste möllanud, ikka silma sisse vastu. Ei saanud ega saanud mees Hiiumaale minna. Viimaks olnud häda suur. Toiduvara ammu otsa lõppenud. Harri rahva käest juba paljugi laenuks võetud. Ühel hommikul kui hiidlane jälle mere äeres kõndinud ja murelikult Hiiumaa poole vaadanud, tulnud Harri vana ta juurde, koputanud mehele õla peale ja ütelnud: "Kas siis so lugu tõeste nii kibe on, et nõnda kurblikult kodupoole vahid?" "Oi jah!" õhanud mees, "küll on kirju lugu. Kodu on palju hädalisi töösid toimetada, aga ma pian siin vahtima." - "Pole viga, küll ikka peased ära," ütlenud vanamees jälle. "Aga kuidas ma siis peasen, kui tuul sugugi abiks ei pööra." Vana: "Noh eks võid siis ise oma tuulega minna?" Mees küsima: "Oma tuulega? Mis see tähendab?" Vana: "No, kui ei tea, saad pea näha." Harri vana võtnud taskust rätiku, sidunud kolm sõlme sisse ja ütlenud: "Nüüd pane paat valmis ja hakka merele minema. Esimene sõlm päästa ääres lahti, siis pöörab tuul kohe ja ilma vaevata pääsed edasi. On tuult vähe, siis päästa teine sõlm lahti ning tuult on küllalt, et rohkem soovida ei või. Kolmat sõlme ära päästa enne lahti, kui juba ääres oled või nenda vaevalt paar sammu kodu äärest eemal. Mees hakanud minema. Päästnud esimese sõlme lahti. Näe imet, tuul pöörnud kohe! Lahedasti lennanud paat paraja tuule käes. Saanud juba mees poole vahe peale, arvanud, et tuult veel küllalt ei ole; päästnud teise sõlme lahti. Oh sa poiss, kuidas nüüd paat lennanud, pole muud kui vilista. Juba olnud mees koduranna äärde saamas. Mõtlenud: "Tarvis näha, mis imet see kolmas sõlm ometi teeb?" Käskis mees küll mitte enne lahti teha, kui paar sammu äärest eemal, on küll paarkümmend sülda veel, aga mis ta siis ometi teeb, päästan lahti. Teinudki mees nõnda. Oh tuhat! Nagu tuulispask, läks korraga möll lahti. Paari silmapilgu pärast mees paadiga tükkis 20 sülda maad rannast eemal, maal. Seda tegi kolmas sõlm. Jutustus Hiiumaalt.

E 10169/10170 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutustus Hiiu Kassare keelemurdes Ühe korra eland üks vanamoor, kis hermus ihne olnd. Kus ta aga iganes midagi käde saand, säält ta tõnmmanud. Oma poegadelle ei annud ta õiges viisi süüagi. Aga nenda, kui keikidelle inimestelle, nenda tulnd ka sene vanamoorile see tund kätte (käde), kus ta hermuga surmatundi tundis joudvat. Nüüd tulnd keik pere ta ümber ja jäänud suremist vaatama. Aga vanamoor ei soa iga soa surra. Vahib aga kartlikult ümber, tõuseb aga sängis istukille ja langeb jälle tagasi. Viimaks lähevad keik tuast välja, kuid mini läheb salakohta varitsema, mis vanamoor tegema hakkab. Vana touseb sängist ülesse, võtab sängi pääaluse alt ühe kaunis raske koti välja ja läheb kolde juure. Kaabib tuha sisse käega augu, puistab kotist hulga hõbe- ja kuldraha välja tuha sisse. Läinud siis sängi ja heitnud hinge. Mini tulnud tuba, läind kolde, vaatnud ja kaapinud, aga ei leia midagi. Räägib oma mihele seda lugu. Mees kohe ema juure, võtab teda sängist süle, kannab kolde juure, võtab vanamoori käe peusse ja kaabib sellega tuhka. Kohe keik raha tuha pääl.

E 10171/10172 (1) < Suure-Jaani khk. - Ernst Saabas-Galigula (1894). Sisestanud Janne Juuse Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Seitsmest Moosesest "Seitsmest Moosesest" olen mina väga väha rääkima kuulnud ja nimelt: "Seitsmes Mooses" olla üks väga vana raamat. Vanast katoliku aeg seisnud ta Piiblis tõiste hulgas, aga pärast kui viimast rahva sekka laiali oli laotama hakatud, võetud ta tõiste hulgast välja, et inimesi hulga kahjude eest hoida, mis tema läbi sündinud. Tema trükk olnud suur ja punast karva, nii et teda kerge tõiste seest ära olnud tunda. Niisugusi raamatusi olla veel mõne vana inimese juurest leida, iseäranis nõidade "kabinettidest". Sarnane nõid olla ka üks Jüri Roosenberg Sürgavere vallas, Jaanuse talus, kellel niisugune punase trükiga "Seitsmes Mooses" olla, millepärast siis tema juurde ka hulk ebausklikkusi abitarvitajaid minna. Ka Tartus Tähetornis olema üks, kahe raudahelatega, seina külge needitud, nii et teda keegi ära varastada ei võivat. Tema mõju läbi võida mitmesugusi imetükka teha, näit. tulekahju aegadel tuult tõise külga pöörda, nii et tuli mitte tõiste hoonete peal ei käi, mitmesugusi haigusi parandada, põua aegadel vihma sadada lasta j.n.e. Ka õnnetusi võida teda lugedes sünda, nagu veeuputusi, põuda, surnuid ülestõusta lasta, haigusi j.n.e. Kord olnud ühe niisugusel isandal säärane "Seitsmes Moosus", mida ta aga tõiste majaliste eest kangeste varjul hoidnud. Ühel päeval pidanud ta kodust külasse minema ja unustanud raamatu laua pääle. Tema poiss läinud selle vahe sees tuppa, leidnud raamatu laua päält ja hakanud lugema. Esite olnud ilm õues päevapaisteline, aga kui ta ühest peatükist sellest raamatust lugenud, läinud päike pilve alla. Lugenud ta tõist tükki, hakanud väljas hirmsat vihma taevast maha voolama, mis kõik viljapõllud ümberkaudu ära hävitada ähvardanud. Poisil tikkunud hirm pääle. Ta silmanud varemalt ukseprao vahelt salaja, kui tema peremees sellest raamatust lugedes tarvilikkudel aegadel vihma sadada oli lasknud ja kudas ta jälle sellest raamatust tõisest kohast lugedes sadu ära oli keelanud. Et ta aga õiget kohta märjukese ära keelamiseks pole täädnud, siis löönud ta umbes paar lehte edasi ja hakanud lugema. Aga, mis imet! Õues hakkanud koledat rahet sadama, veel paar lehti edasi lüies, tõusnud jälle mässoline torm, mis kõik hooned ja puud maa pealt maha on ähvardanud murda. Kahju olnud ränk ja oleks veel suuremaks minna võinud, kui mitte va' nõiaisand ise parajal ajal appi ei oleks tõtanud, kes ähkides ja puhkides, jooksust väsinud, külast tagasi tulles raamatust lugema oli hakanud ja niiviisi hirmsa tormi asemele vagusa päikesepaistele maad oli annud, pääle seda, kui ta oma poissi paari mõruda kõrvakiiluga tuast välja oli saatnud. Niipalju kõigest "Seitsmest Moosusest."

E 10179 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päikesel vikerkaar ümber, tuleb lund ehk sadu.

E 10179 (5) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapseristimise vesi valatagu puu ehk lille peale, siis hakkab puu ehk lill hästi kasvama.

E 10179 (9) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes kolm kord tagaspidi issameied lueb, saab kõigest kiusatusest (kurjast vaimust) lahti.

E 10180 (14) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulus palju õlgi parte külge kinni hakkab, kasvavad head linad.

E 10180 (17) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ämblikud puude otsa võrku kujuvad, tuleb ilus ilm.

E 10180 (23) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui täht taevast langeb, sureb keegi.

E 10180 (24) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lihavõtte homikul kiigub päike taevas.

E 10228/10231 (3) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest. Kord oli pääle sõdade ja katku Karksi ja see ümberkaudne maa inimestest nii tühjas laastatud, et kõigest kaks inimesehinge järele olivad jäänud. Tõine meeste- ja tõine naisterahva inimene. Need ei olnud mitte ka ühes kohas olnud, vaid otsimise teel tõinetõisega kokku saanud. Asjalugu on järgmine. Meesterahvas kui ka naesterahvas nii kui joba nimetatud, et nad teineteisest lahus elasivad, mõtlesivad, kui nad veel tõinetõise jälgile saanud ega tõinetõist näinud ei olnud, mõtlesivad nad end kumbagi aina üksi ilmas elanud olevad. Meesterahvas leidnud otsimise teel liiva päält inimese värskeid jalajälgesid. Oh kui rõõmus ta siis olnud, ta annud jalajälgedele suud! Ta läinud siis jalajälgi mööda edasi ja leidnud piagi omal seltsilase ühe naesterahva inimese üles ja silmitsenud seda, mis temast kaunis lähedal on olnud. Siis läinud ta rõõmust jookstes selle poole, naesterahvas näinud, et üks tema poole jookstes tuleb, mõtles mõne vaenlase tulevad ja pannud eest jooksma. Aga vali jooksja meesterahvas jooksnud tal ometi järele ja saanud ta kinni tabada. Meesterahvas olnud rõõmust ja näesterahvas olnud hirmust nii ärä minestanud, et esiti kumbagi sõna enam suust ei saanud, kuni tüki aja järele nad ennast tutvustasivad ja rääkima hakkasivad. Küll olivad nad siis rõõmsad tõinetõise üle. Nad heitnud siis kahekeisi paari ja hakanud sugenema ja saanud neil palju lapsi, mis keik terved ja prisked olnud, sest Jumala õnnistus oli nende pääl olnud. Neil olnud ka pühakoja ehk õigem ütelda kiriku järele igatsus olnud, muidugi on neil ka aeg igav olnud. Hakkanud nad Karksi vana lõhutud mullavalli juurde väljaspoole vallikraavi äärde põhjapoole külge kirikut tegema, sest valli pääl ja valli kõrvas kraavis, ehk õigem ütelda - orus, olnud palkisi ja puid saada neid, mis valli päält vaenlastel maha oli lõhutud. Et kahel inimesel seilläge õlal kanda, äkilise sügava orust pailke raske välja tuua oli, siis teinud nad pärna (lõhmuse) kooreniidsest kaks pikka nööri ja pannud ülestõmmatava palgil palgid risti alla ja tõmmanud niidsest nööriga nad üles orukaldale kirikuehituse platsile ja hakanud järjest kiriku seinadeks üles panema. Seda ehitust olivad ka tõised inimesed näinud kaugelt, kes omale muid seltsilasi otsisivad, need tulivad ka sinna ja aitasivad tööd edasi teha kuni kirik valmis sai, sest et Karksi lossi ümberkaudu üks ütlemada hea viljamaa on, siis sugenenud sääl kaunis jõudsast rahvas, nii et see kirik joba kitsaks jäänud. Niiviisi asunud siis Karksis rahvast. Kui puukirik joba kitsaks jäänud ja mädanema hakanud, siis on nad võtnud uut kirikut, võlvitud kivist kirikut sissepoole valli ehitama hakate. Mõte ei ole neil siis ka mitte mõtteks jäänu, vaid ka teoks saanud. Naad hakanud siis lõunepoole lossi sisse oru kalda ääre pääle vundamendikraavi kaevama. Kaevates tulnud õnnistus neile abiks. Nad leidnud maa seest lossist suure kuld härjaikke üles ja muid kuldasju, mis ülem oma kätte nõuden. See annud siis parematele töölistele muist palgaks ja muist, kui kirik valmis saanud, siis kirikuriistadeks ja iluasjadeks (kujudeks). Kui see kirik mõni aeg sõdade rahu ajal on seisnud, olla ta jälle vaenlastest ärä lõhutud ja kullast kirikuriistad ärä võetud, kas vaenlastest ehk oma rahvast, on mul täädmata. Nagu juba nimetatud, et kivist võlvitud kirik vaenlastest ärä lõhutud oli saanud, siis hakatud jälle endise puukiriku kohal uueste puukirikut ehitema, mida Peetri kirikus nimetatud. See on ka rohkem kui sada aastad olnud, kui see jälle ärä mädanenud, siis on jälle lossi sisse endise võlvitud kirikut uuesti üles säetud ja uuendud. See on nüüd see praegune kirik, mis praegu Karksis alles on, kelle 100. aasta jubileumi 1877. aastal peeti. Tähendus: Nimi Karksi tähendavad seda, et keige esite olevad üks ülem nimega Karkus ehk Karksi olevad Karksi lossi või kindlust keige esiti olevad asutanud.

E 10232/10233 (5) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894). Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanapagan tahab Virtsjärvest kivist silda läbi teha, jäeb aga pooleli Vanapagan tahtnud kord Virtsjärvest kivist silda läbi teha. Nad kannud siis kiva kokku siit ja säält ja viinud Virtsjärve. Kord korjanud nad Polli vallast Kivikülast kiva põlle pääle. Kui põlled täis saanud, läinud nad Virtsjärve poole minema, see olnud ka kesköö aeg. Kukk laulnud ja siis katkenud neil põlle kanmed katki ja kivid kukkunud neil maha, kus kohas nad siis keegi olnud. Üks on Polli vallas Rempsi talu nurme pääl, tõine Karksi karjamõisa Tauga nurme pääl, kus praegu mõned ilmatu suured põlised pärnapuud juures kasvavad. Kolmas Karksi Riidame talumaa pääl Mõhesoo otsa juures. Neljas Karksi Mäekülas Küti talu nurme ääres mõisametsa sees, kus praegu põline männimets ümber kasvavad, ja viies üks suur kivimürakas, mis oma suuruse poolest kuulus on, keda Iivakiviks kutsutakse. See on Karksi Pilgo talu maa sees. Kuues - Karksi Mäekülas Kitsi talu maa sees, mis joba ligi paarikümne aasta eest ära lõhutud on, sest et ta põllu sees olnud. Seitsmes Kärsna vallas Varebu talu maa sees. Kui kukk laulnud, olnud päävanapagan Karksi Mäekülas Pähnamäel ja ütelnud nende sõnadega: Tauga Salu seisa paigal, Iivakivi istu maha. Pähnariba pääse valla. Siis jäänu Tauga Salu seisma oma kohal ja nindasama ka Iivakivi istun maha ja Pähnariba ka, kus ta praegu on, ja sestsaandik jäänu sild Virtsjärve pooleli ja need kivilademed omal kohal seisma, kus nad praegu on. Tähendus: need kivilademed, millest ma siin eespool rääkisin, võivad ehk vahest vana gootlaste hauad olnud olla, sest neist kohtadest on vanaaegseid asju leitud: Kauksi Tauga kivivaremide seest olli 1879. aastal üks Soome provessor meie tuttava ajaloouurijaga, J. Jungiga, läbi kaevanud ja säält mitmed kullast vanaaja asju leidnud. Karksi Mäekülas Kitsi talu põllu seest olevad ligi paarikümne aasta eest tagasi lõhkunud peremees suure kivilademe ärä ja vedanud põllu seest välja. Lõhkudes leidnud peremees viis vaskristi ja ahelaid. Ja säält lähedalt lõitud ka veel maa seest vana hobedast paavang. Teised kivilademed, mis ma eespool nimetanud olen, on minu tääda alles läbi katsumata. Pähnariba (vaarikuriba)Karksi Mäekülas Pähnamäe pääl, kus ka vanad põlidsed puud ribaviisil enne olnud, kus nüüd üks ümmargune metsatolk (tukk) põliseid kase- ja männapuid kasvavad, kus ka kivilade olla.

E 10233/10234 (6) < Karksi khk - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oigaja sääreluu Karksi Mäekülas Kukese talu maa sees tee ääres on üks mägi, mida Kalmemäeks kutsutakse, sest et sinna olevad katkude ja sõdade ajal inimesi maetud. Kui endisel ajal säält keegi õhtuti mööda käinud, kuulnud ta tee ääres Kalmemäel kuusikus haledat oigamist. Õhtu ei julgenud naljalt keegi nõrgavereline inimene mööda minna. Kui mõni mees päeva sinna vaatama läinud, kust tal õhtu oigamise hääled kõrvu kostsivad, ei ole sääl kedagi näha olnud. Üks julge mees Naps Hans oli ammu rahvasuust oigamise lugu kuulda saanud. Kui ta ühel õhtul mõisateolt tuli, kostnud oigamise heli temal kõrvu. Naps Hans võttis südame rindu ja läinud tee päält kõrva Kalmemäele kuusikusse vaatama, kes sääl oigab. Küll vahtinud ta sääl, kus hääled tulivad, igale poole, ei näinud midagi. Viimaks ütelnu üks hääl: "Otsi mu üles ja kaeva mulle haud, kui sa selle haua valmis kaevad ninda kui hauasäädus ja -kohus on, siis võta kurakäe poolt haua jalutsist nukast kolm korda liiva, sääl tuleb sul püti täüs kulda vastu. Kui sa labidaga selle kulla kätte saad ja mo ilusaste maha matad, siis võta pool osa kulda omale ja teine pool jaga kirikuvaestele. Naps Hans oli siis viimaks oigaje häält terasemalt tähele pannud ja üles otsinud. See oigaje hääl ei ole muud olnud, kui üks oigaje inimese sääreluu. Naps Hans oli teinudki nii kuidas talle enne ülesleidmist see oigaje hääl oli ütelnud. Teinudki oigamise hääle õpetuse järele ja saanudki püti täie kulda ja annud pool osa kirikuvaestele ja poole osa perantel omale.

E 10235/10236 (8) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Kaprali talu kalme Kolm vesrta Karksi mõisast maantee ääres Kaprali talu põllu sees on üks mäeküngasm, mida Kaprali kalmeks kutsutakse. Muiste olnud see koht matsaga kaetud. Praegu on see koht põllu all, kus ainult üks veike neiljakandiline ruutukene umbes neli ehk viis ruutsülla suurune ruutukene põllus ei pruukide. Et kui peremees selle ruutukeise üles künnab, siis jääda ta ise haiges ehk sureda ta ise ehk jälle ta lapsed ära. Korra olla peremees selle maalapikeise üles kündnud, siis olla ta lapsed keik ära surnud, nii surnud tal mitu last järgimööda ära ja viimaks ka ta naene ära. Kuid pääle selle jätnud peremees selle lapikeise jälle maha söödiks. Sest ajast saani ei ole säält talust enam selle peremehel ühtegi last ärä surnud. Kui katku ajal sinna inimesi oli maetud, mis ränka sel ajal oli surnud, oli öösi üles võetud ja ära söödud. Sel ajal oli Jõksi talus, mis sääl lähedal on, üks julge mees olnud. Temal oli ka oma armas naene ärä surnud ja ka sinn kalmes maha matnud ja ise õhtu kalme pääle kuuse otsa vahiks läinud. Ja ise ütlenu: "Kes sööb mo armsa naese keha ärä?" Siis oli tal üks hääl nagu maa alt vasta ütelnu: "Mees, põgene, see ei ole mitte karu, kes siit neid inimesi sööb, vaid Jumala viha, kes neid surnusid sööb." Mees roninu siis kuuse otsast maha ja läinud rahuta kodu ja hommiku läinud vaatama ja näinud, et tema naene oli ära söödud ja paljad luud veel järele jäetud, ja ninda ka viimse inimeseni, kes sinna maetud olivad.

E 10236/10237 (9) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Iivakivi juurest nähtused ja leidused Mees oli kord Iivakivi lähedal künnud. Õhtu, kui ta kündmise järele jätnud, võtnud härja adra eest ikkest lahti, pannud ikked adra pääle ja härja lasknud ta lahti Iivakivi lähedale karjamaale rohtu sööma, mõteldes ega väsinud härg kohegile ei läha, ja isi läinud kodu õhtukosti sööma. Kodust tulnud ta jälle pia tagasi, võtnud adra päält härjaikke ja ja läinud karjamaale härga otsima. Otsinud küll, aga ei leidnud kuskilt. Viimaks näinud ta Iivakivi juures tuld põlevad, mõtelnud, et see on vast õitsiliste tuli, sääl on vast ka õitsilised õitsil oma härgadega, ma lähan vaatama, vahest ehk on minu härjad ka sääl ühes olnud, ka ikka härjaikkes ligi. Kui ta tule ligi saanud, näinud, et sääl tule juures kedagi inimest ei ole olnud ja tuli ilma puieta põlenu, siis läinud ta tule juurde, visanu härjaikke tulesse. Nii suur kui see härjaikkes olnud, nii laialt jäänud siis kulda ja hõbedad selle härjaikke alla ja mees pärinu siis selle kulla ja hõbeda keik omal.

E 10237/10238 < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ühel mehel oli kord naene ära kadunu ja kaks last, mis tal oli olnud, mehe juurde jätnud ja ise Iivakivi juurde soendis läinud. Perast näinud mees oma naist Iivakivi otsas soendi näul last imetavad. Alati, kui ta lähemas läinud, siis kadunu naine kui vilpsti! kivi alla ära ja pannud imetava lapse sinna paika. Mees läinud siis targa juurde nõu küsima, et kuidas naist kätte saada. Tark ütelnu: "Küta kolm neiljapäeva õhtud Iivakivi pihlakpuiega kivi palavas, siis viska üks elajanahk sinna palava kivi pääle, siis tuleb naene kivi alt välja, istub kivi otsa naha pääle ja hakkab sääl last imetama. Kui naene old palava kivi pääl, nahk kokku kõrveb ja muidugi ei või siis naene enam sääl kivi pääl olla ja siis saad sa naese kätte." Mees teinudki nii targa õpetuse järele ja saanudki naese kätte ja viinud ta kodu ja elanu kodus kuni surmani ausat elu.

E 10239 (10) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Sinejärve näkist Kolme talu karjatse, kahe Jõksi ja Riidame olivad oma karjadega Sinejärve ääres olnud ja tubliste vandunud kuni näkk (pagan) järvest valge hobuse näul välja tulnud ja kivi kõrva läinud, mis Jõksi ja Riidame talu piiripääl on. Kui hobune kivi kõrvan seisen, läinud karjatse kivi otsa ja säält hobuse selga ja üks karjane jäänud üle. Selle nimi olnud Peeter Näkk. "Kus mina istun? Pian vist näki näbritse pääle istme." Siis kadunud hobune kivikõrva maa alla ära ja karjatse jäänud veel kivikõrva seisme. Säält Sinejärvest on mõndagi ilmutust nähtud. Kord katsutud järve sügavust mõõta ja pantud 27 süllalise nööri otsa kivi ja lastud järve sisse, et katsuda kui kaugel järve põhi on? Ei leitud põhja kuskilt. Nööri välja tõmmates leitud nööri otsas üks verine elajapää olevat kivi asemel. Kui keegi öösi säält mööda läinud, ikka näinud ta ilmutusi. Kord näinud keegi ühel ilusal sügisel päeval üht ilusat naesterahvast järvekaldal patseerivat. Kui ta selle patseerijal lähemas läinud, siis karanud ta Sinejärve vete alla ja kadunu ära. Tähendus. Sinejärv on Karksis üks veike järvekene mägede vahel, kelle keskpaigas üks veike saarekene on, kus mõned puud pääl kasvavad.

E 10240 (11) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. - J. Kivisäk. Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Karu Matsi pärnaraagudest Karksi Mäekülas Karu Matsi talu maa sees Pähnamäe kaldal külatee ääres olnud kaks suurt põlist pärnapuud, mida pärnaraagudeks kutsutud, sest et nad igavesed vanad raagud olnud, mida vanapagan sinna olla toonud ja seisma pannud. Intsaare soo, mis ka sääl lähedal on ja ennevanast paganate päralt olnud. Kui sääl Intsaaren midagi paganatel mõni pidu tulnud pidademõni pulma (saaja), varro (rsistse), siis tulnud üks pagan, võtnud õlle poolvaati käe pääle, läinud pärnaraagude otsa ja ise hõikanud: "Karu Mats, Karu Mats, tule nüüd Intsaare saaja, punapüksi pulma!" Kui Karu Mats pagana käest ande vastu oll võtnud, siis läinud ta naine nurikut (õlle) viima. Ja pääle selle läinud Karu Mats ja ta perekond Intsaare paganatele ristses. Kes ristsen risti ette ei ole heitnud, sellele antud kõiksugust head rooga küll ja küll süüa, kes risti ette oli heitnud, sellele ei ole siis muud süüa antud kui elajasitta ja joogi asemel elajakust ja korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid. Kui sääl Intsaare soo ääres põllu pääl pääle pääva veel künda tahnud, ei ole paganad enam kudagi lasknud, siis ikka kiusanud juures ja hääl ütelnu nagu maa alt: "Jäta rähu, mis veel pääle päeva teed tööd!" Tähentus. Karu Matsi on praegused Mõku ja Tinu talud, Pähnamägi, kus need nimetatud kogud olid, seesamas ligistikus, kus eespool nimetatud ribagi on.

E 10241/10242 (12) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest Kui Karksi Kitsi talus tont oli olnud, siis ollid nad sääl kuusikus varjus olnud, mis kahe Kitsi tee hargude vahel paksus sel ajal on olnud. Sääl on nad mitmesugusel näol möödaminejatel inimestel imelikuid nähtusi ilmutanud, iseäranis ööse, kui mõni üksik jalginimene säält mööda käinud, kutsunud tont endale võeraks, et ta küll vahest inimese näol end ilmutas, ei julgunud siiski üksinda sel korral sinna vaatama minna. Iga laupäeva öösi siis olnud sääl kuusikus tontitel kange vihtlemine. Sääl vihelnud siis keik paganad endid. Kui sinna kaks ehk rohkem inimesi vaatama läinud, siis kadunud tondid kui maa alla ja kuulnud ainuld vihtlemise häält ja vee kaldamist. Sääl Kitsi talul olnud ka ohvriaed. ÜKS kord korjanud veikesed poisijõmpsikad ohvriaiast vaarakamarju ja annud oma emal. Siis pigistanud pagan poisijõmpsikat kaelast nii, et ta mitu aega haige olnud ja ütelnud poisijõmpsikatel: "Kas mina teid neid vaarakumarju tõistel käsksin süüa anda?" See poisijõmpsikul olnud kuni surmani (vanapäevadeni) airm kaela pääl. Tähendus. Eepool nimetatud kuusiku kOhas on ka suur kivilade ära lõhutud, mis põlluks tehtud ja säält olla mitmed vanaaja asjad leitud. See koht on praeguse Kitsi taluperemehe Hans Kangru põllu sees ligi Rängli talu koopamäge vakamaad 3-4 õhtu pool küljes Kitsi talu tee ääres. Kui vene usk siiamaale tuli, siis oli Kitsi talurahvas veneusku salvinud ja vene preester oli siis tondi Kitsi talust välja ajanud. See olnud 43. aasta eest tagasi, üks nädal enne jüripäeva. Siis lasknud preester ohvriaia ärä lõhkuda ja lasknud ohvriaeda augu maa sisse kaevata. Sinna lasknud ta ohvrilaua ja aiapuud sinna auku sisse aada ja mulda pääle ajada ja siis õnnistanud preester seda kohta. Siis pidi tont säält ära minema ja ilma kohate olema. Kolm ööd järgmimööda käinud tont Kitsi taluperemeest Lauri kiusamas, üteldes: "Miks sa mind kiusasid? Ma ole siin kaua aega elanud, siin aseme pääl! Anna mulle aset." Peremees juhatanud siis teda Virtsjärve saare pääle. Tont ütelnu: "Sinna ei mahu mitte üks nööpnõelgi, kus mina sinna veel mahu." Kui peremees talle aset ei lubanud, siis läinud ta mööda Viira talu Virtsjärve poole musta ratsahobuse seljas, tondil isi must laiakiilajelaega muits pääs. Sest ajast saandik kadunu tont Kitsi talust ära.

E 10243/10245 (14) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soendi kirikus minek Karksi Rauksild olivad peretütar ja teenijatüdruk Karksi kirikus läinud. Kui nad Papimaa kohta saanud olivad, oli sääl Kivikraavi tee ääres üks hobune ilusa varsaga rohtu söönud heinamaa pääl. Seda nähes ütelnu peretütar teenijatüdrukul: "Illi sõtsik, mul tuleb uni pääle, heidame, aega on küll ju veel kirikus minna." Teenijatüdruk ei tahtnud küll järgi anda. Kui peretütar teda palunu, siis annud ta viimaks ometi järele ja heitnud magame. Teenijatüdruk heitnud küll magame ühes peretütrega, aga uni ei tulnud tal ometi pääle ja vaatnud salakeisi, mis peretütar tegema hakkab. Peretütar mõtelnu ka, et nüüd teenijatüdruk magab, ega ta ei näe, mis ma nüüd tegema hakkan, sest teenijatüdruk oli ka nagu peretütre nähes ennast maganust teinud. Peretütar tõusnud siis maast üles, võtnud suure puupääga nua taskust välja, mis ta vist kodust ligi oli võtnud. Ta pannud siis selle nua maha selili ja isi karanu kolm korda üle nuatera kukerpalli ja isi ütelnu: "Niuh, nauh, nahk seilga, kiuh, kauh, karva selga, siuh, sauh, saba taga, iuh, auh, huint valmis." Siis olnud ta huint valmis ja karanud varsa kurku kinni ja söönu varsa ära! Teenijatüdruk vaatnud aga hirmuvärinal varjust. Ühe kübemekeise maksa jätnud ta veel üle, selle annud ta teenijatüdrukul süüa. Teenijatüdruk ei ole seda küll kuidagiviisi süüa tahten, visanud ta salamahti kõrvale. Siis visanu peretütar jälle kolm korda üle nuatera kukerpalli: "Niuh, nauh, nahk maha, kiuh, kauh, karva maha, siuh, sauh, saba maha." Kui ta need sõnad saanud lõpetanud, siis saanud ta jälle inimeseks: "Siis läinud nad teenijatüdrukuge kirikus. Teenijatüdruk oli aga selle sündinud loo kirikherral ära jutustanud, mis ta oli näinud. Kirikhärra oli siis ristinud peretütre ristiusku. Kui peretütar sellesama korrage tääda oli saanu, et teenijatüdruk seda kirikhärral oli tääda andnud, siis ütelnu peretütar: "Oleks ma täädnud, et sa sääl kavalust kuulasid, ma oleks so varsa asemel ära söönud. Kui kirikuteenistus läbi oli olnud, siis läinud nad mõlemad, peretütar kui ka teenijatüdruk, kodu.

E 10258 (20) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi kiriku keldrist Karksi kirikus altari kohas kirikuseina sees on üks uks, mis enne lahti on olnud ja nüüd kinni naelutud on. Enne kui uks lahti on olnud, nii kõnelevad vanemad inimesd, siis olla nad näinud, et sääl vanaaegseid kuldasju on olnud näha ja ka alati ilmutusi nähtud. Kord istunud kullapütil veike must koer, kord olnud üks must kass ja kord vahtinud üks suurte sarvedega oinas ukse pääl. Kord viskanud kiriku vöörmünder kiriku pühkmed sinna keldrisse. Siis tulnud kolm meest musta vammusse (särgi) seljas ja laialehega kaabud pias säält nimetatud keldrist välja ja ei annud enam vöörmündrile hingearmu. Kui kiriku vöörmünder kodu läinud, siis tulnud need mehed metsas tee pääl vastu ja ütelnud: "Mis sa meist tahtsid, et sa kiriku pühkmed sinna keldrisse visasid." Ja ninda kiusanud nad seda vöörmündrid alati.

E 10267 (1) < Palamuse khk. - Helene Maasen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ussisõnad Iirusilla, aerussillas, nägemata siirusilla. Ära mind sala salvagu, nägemata näpistagu!

E 10270 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnule puusärki tehakse, peavad laastud puusärgi valmiks saamiseni ära põletatud saama, muidu saada varsi keegi surema, iseäranis abielupaari juures.

E 10272/10273 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jeesus, Peetrus ja Jaan Kord kõndinud Jeesus oma jüngritega - Peetrus ja Jaan - õhta eel talule ja palunud öömaja, mida nendele ka lahkeste lubatud. Peremees tunnud neid ja teadnud, et nendel ikka imetegevad võimu on ja palunud Peetrust, kas ta ei vöiks homikul tema reht kudagi aidata imetegevalt ära peksa, mida Peetrus ka lahkeste lubanud. Homikul tulnud peremees ja palunud Peetrust rehele tulla. Peetrus aga ei julgenud asja ette võtta ja jätnud minemata. Peremees kobanud kepi ja peksnud Peetrust, kes voodis äärel magaja olnud. Peremees läinud välja ja pidanud perega nõu, et tarvis kõik korrast läbi kutsuda ehk on nad kõik aina kelmid. Peetrus kartnud aga peremehe uueste kepiga tulekut ja heitnud üle Jeesuse keskele arvates, et siis ehk tagumisest kõrvale puigata. Peremees tulnud ja küsinud keskmiselt: "Eks tule ja aita mul reht peksa." Niipea aga Peetrus eitanud, nüpeldanud peremees Peetrust uueste. Nüid läinud peremees rehe juure ja teatanud, et ka tõine kelm olnud ja läinud tuppa, et kolmandama ja viimsega veel asja katsuda. Seni aga peremees õues olnud, kobanud Peetrus keskelt seina ääre Jaani taha ja jätnud Jaani keskele selle mõttega, et peremees küll Jeesust tunda, aga mitte neid, ja nii Jaan see viimase valu võtab. Kohe ilmunud peremees ka kolmandamat korda ja küsinud seinaäärselt: "Eks tule ja aita sina mul reht peksa!" Nii pea aga Peetrus vastusega viivitanud, käinud kepihoobid Peetruse pihta. Nüid tõusnud Jeesus üles, keelanud peksu ära ja läinud peremehega rehe juure, pannud lademe põlema, käinud ise ümber ringi. Saanud tuli seina ligi, seal löönud ta kepiga tulde, tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits" ja nii kestnud see kuni aganad, õled ja terad igaüks ise hunnikus olnud. Kui ta jüngritega edasi läinud, tõrelenud ta Peetrust usujulguse puuduse pärast. Peremehele olnud Jeesuse töö aga nii meeldiv, et ta tõise rehe peksmisel kohe lademe põlema süidanud ja naesega ringi kõndinud, keppidega tuld tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits." Tuli aga tõusnud rehest taeva poole ja peremees naesega tänanud õnne, et eluga peasenud.

E 10305/10306 (7) < Ambla khk., Tapa k. - Otto Hintzenberg < Johannes Sapmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 (1894)
Katked katkujuttudest Endistel aegadel, kui katkud inimesi häävitanud, olnud üks väga kaval eit, kes ennast katku eest mõistnud hoida. Katk saatnud oma häävitust inimeste hulka mitmel viisil: pannud mitmesuguseid pisukesi asju, kas rätikuid, raha, nuge jne. teede peale maha. Kui keegi neid asju leidnud ja maast ära korjanud, jäänud haigeks ja pidanud tingimata surema. Kes aga asju pole ära korjanud ega nendesse puutunudki, see pole ka haigeks jäänud. See olnud aga raske katku eest hoida, sest mõnikord olnud ka vili põllul katkuseks tehtud. Nimetud kaval eit läinud aga, kui katkust kuulda saanud, toidukraami ligi võttes põlisesse metsa ja olnud seal niikaua, kui haigus ära raugenud. Saanud kaasavõetud toidud otsa, siis toitnud ta ennast rohujuurtega ja marjadega. Et vanal ajal inimesed muud surma pole surnudki kui katkusurma, siis elanud see eit väga vanaks, ligi kakssada aastat. Teda hüütud pärast katkueideks. Ka käinud katk vanamehe ehk vanamoori näul mööda küla ja torganud kepiga inimesi. Ükskord tulnud katkutooja vanamoor ühte peresse. Peretütar roninud ahju peale. Katku-vanamoor torkinud kõik kepiga läbi, tüdrukut pole ülesse leidnud. Läinud siis vanamoor kolde juure ja hakanud koldel olevast pajast hernesuppi sööma. Tüdruk olnud parsil nii hirmu täis, et üle ahju otsa katkuvanamoori kuklasse kukkunud. Tüdruku silmad olnud tahmased, katkuvanamoor jooksnud tuast välja ja pole sellestsaadik enam katkuhaigust laiali lautanud, rahvas võinud jälle paremast hinge tõmmata.

E 10312/10315 (11) < Ambla khk., Tapa - Otto Hintzenberg < Johannes Sopmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutukene sõnajalaõiest Keegi upumees läinud jaanipäeva öösel kella kaheteistkümne ajal metsa sõnajalaõit otsima. Sõnajalg pidada igal jaanipäeva öössel õitsema ning õnn sellele, kes selle õie kätte saab, sellel lähevad kõik ettevõtted õnneks. Sellepärast ka kurjad vaimud seda rohuõit inimeste eest hoiavad. Juba mitu korda oli ta käinud õit tabamas, kuid ikka oli temale õnnetusi juhtunud. Esimesel korral oli jõed ja kraavid põigiti ees olnud, nii et metsa ligigi pole peasenud. Mees pidanud nukralt tagsi pöörama. Mehe paha olnud veel suurem, kui kuulnud, et sarvik ise neid silmamoondamise abil mehe silma ette tuua, kuna julge edasitormaja ikka sihile jõuda. Et aga julgesti edasitormaja kuskile kraavi ega kusristikku ei kukuks, olla hea surnuajal hauda kaevates niisugused puusärgi lauatükid otsida, milledel oksaauk sees on ning nendest lauatükkidest prillid teha. Nende prilide läbi vaadates võida aru saada, kust mets ehk mägi, kust kraav ehk kaevandus on. Mees muretsenud omale järgmiseks jaaniööks niisugused prillid ning läinud nüüd õnne katsuma. Pole enam midagi takistajad ees olnud, jõudnud õnnelikult sihile. Sõnajalaõis säranud mehele eemalt vastu, muudkui krahmanud mees õie pihku ja las käia kodu poole. Küll lipanud mees kiirelt, siiski tormanud üks müsajas kogu põesastikust temale järele, kiskunud temal sõnajalaõie pihust, kui ka puusärgi lauatükkidest prillid nina pealt ära. Mees läinud pahal meelel koju, kuulanud targematelt nõu, kuida õit nõnda hoida, et sarvik kätte ei saaks. Antud nõu kadakapuust karbiga õnne katsuda, sõnajalaõis sinna sisse panna. Teinud siis mees karbi, uued prillid ka, ning läinud siis jällegi jaanipäeva õhtal. Saanud õie kätte ning tormanud siis kodu poole. Kuid jällegi tabanud sarvik tema kinni. Pole temal nüüd võimu olnud õit ära võtta, kuid võtnud mehe kukile ja tassinud oma kodupaika. Seal pannud mehe kindlasse kohta kinni ning pole lubanud enne lahti lasta, kui mees sõnajalaõie tema kätte annab. Mees pole aga õit lubanud anda, vait olnud nurisemata vangis. Mõnel päeval olnud tema üsna üksipäini kodu. Ühel päeval kuulnud ta ühes nurgas olevas kapis müdinat. Avanud kapiukse suure vaevaga, kapist tulnud veikene lind välja, kes vähe ajaga suureks kotkaks sirgunud. Tänanud meest, et mees teda ära peastnud ning lubanud meest ära peasta. Varsti põgenenud nemad tualaest maja katuksele, seal istunud mees linnu selga ja sõitnud oma koju. Seal hakanud ta nagu uut elu elama. Sõnajalaõis teinud teda teiste inimestele nägemataks. Ta elanud kui herra kunagi, söönud selle laual kõhu täis, kellel toitu küll arvanud olema, võtnud omaks, mis ilusaks pidanud. Kaua aega toitnud tema ennast nii ühe rikka peremehe laual ja käinud selle rahakotil võersil. Sõnajalaõit pole põrglane enam nõudmas käinud. Üks kord ostnud tema omale uued riided, võtnud vanad seljast ära. Unustanud sõnajalaõie teise kuue tasku ning läinud siis jällegi rikka mehe rahapunga kallale, arvates, et teda keegi ei nää. Kuid mehike võetud kinni, pargitud tal kere urvaplaastriga läbi ning pandud vangi. Küll kuulanud mees oma vanade riiete järele, pole aga neid kätte saades sõnajalaõit enam taskust leidnud. Pidanud mees oma elupäevad nüüd vaevaselt surma poole saatma. Juhannes Sopmanni suust.

E 10355/10356 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanatüdruku lugu Elanud korra elatanud vanatüdruk, kellel kange himu olnud mehele minna, mehe hõlmas magada ja lapsi kasvatada. Aga et tal kedagi võtjad ei ole tulnud, siis läinud ta laudile, võtnud õlevihu lapse asemele hõlma ja õlekoo teisele poole, tagaselja mehe asemele. Natukese aja perast nihutanud ta ikka persega õlekubu ja ütelnud: "Nigu, nihka sinnapoole ja anna lapsele ruumi!" Maha heites olnud ta selja laudiaugu poole pöörnud ja nõnda aeg-ajalt nihutades nihutanud ta ennast viimaks kõige õlekoo ja hõlmavihuga kolinal laudiaugust alla. Laudiaugul aga olnud, muidugi mõista, redel ees. Vanatüdruk kukkunud kaelapidi redeli pulkade vahele ja käännud seal oma suu selja poole. Muidugi mõista sures ta selle haleda nalja kätte ära.

E 10356/10358 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poiss ja tüdruk Üks poiss tahtnud korra ühte tüdrukud omale naiseks. Tüdruk pole aga talle läinud, vaid läinud palju kehvemale, aga südame poolest paremale mehele. Ka see rikkam ja kurjem mees võtnud omale teise tüdruku naiseks. Kord lüpsnud vaesema mehe naene kitsi, kui tema endine naesekstahtja rikas mees sealt mööda läinud. See näinud teda kitsi lüpsvad ja ütelnud: "Mis sul viga oli mulle tulla, oleks kaks lehma lüpsa olnud, nüid kükita siin va ahtre kitsi all!" Naene tõusnud kitsi alt üles ja ütelnud: "No mis mul siis viga on siin kitsi all kükites, ma tean, et mul on ometi rahulik elu, ega keegi mind siin ometi ei tülita. Ma lüpsan kitsi ära ja kui ma tahan, viskan veel piima kitsile perse kah!" Nende sõnadega tõstnud ta kitsi saba üles ja visanud karsäuh lüpsikuga piima kitsile saba alla!

E 10419/10422 < Ambla khk., Jootma - Josep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kaardimängija Kord elanud vanal ajal üks rikkas mõisnik, kes iga pääv muud ei teinud, kui olla kaarta mänginud. Ta olnud juba ennast nenda sisse harjutanud, et öösel, kui ta magamast üles ärganud, kaardikimbu võtnud ja üksipäine hakanud mängima. Võerad ei saanud rikka mõisniku majast kaduma, ühed tulivad, teised läinud ja rikas mõisnik olnud iga mängija vastas number üks mängija ja igaüht ta oli võitnud. Rikka mõisniku lossis põle ilmaski argipääva olnud. Võerad pillimängijad, tantsijad ja kaardimängijad, neid olnud ööd kui päävad loss täis. Teenijadki laulnud: "Ei lossis ole argipää, vaid püha, püha alati." Kui tema nenda oma elu esimese poole iga ära oli elanud ja viimase poole eluaastate sisse astunud, siiski ei ole parandanud ta oma meelt. Ühel jõululaupa õhtal põle ta lossi ühtegi kaardimängijad tulnud, ta sõitnud linna võerastemajase mängima, aga oh õnnetust, see õhta kautanud ta oma raha viimase kui kopika. Ta tulnud kodu ja olnud nii rahast puhas kui hiidlase püksinööp. Teisel õhtal läinud ta tagasi mängima, võtnud oma raha viimase kopikani kodunt juure, tagasi tulles olnud ta niisama puhas kui esimese korral, ehk aja ora perse, rikka mõisniku majast enam kopikad ei leitud. Kolmandamal õhtal läinud ta veel mängima, lootes, ehk ikka võidab, aga ei paremad ühtigi, juba siis oli oma peavarju (lossi) ära mänginud. Nüid olnud rikkast mõisnikust kerjaja saanud, mis nüid heaks nõuks võtta? Ta võtnud oma püssi, läinud metsa, et tarvis ühe kuuliga ennast seest tinutada, kes kurat seda häbi enam jõuab ära kannatada. Kolme pääva eest põhjatu rikas, nüid vaesem kui kirikurott. Ta sedanud püssi otsa südame kohta ja hakanud jala varbaga trikli peale vajutama, kui korraga tema ees kadakapõõsa all üks pisikene punase frakiga poisikene tantsinud ja ise laulnud: "Kükk, kükk, kükk, kükk, küirakile. Püssi ots on püstakille." Härra näinud poisi tantsima ja kuulnud neid laulusõnu. Ta võtnud ja anud selle paugu pisikese poisile senna kadakapõõsa alla, kust sinine suits üles tõusnud. Ta läinud senna vaatama ja leidnud ühe kaarti, padakuninga, sealt maast. Ta viskanud kaarti maha ja öölnud: "Nüid te kuradid surmatunnil ei taha mo silma eest kaduda!" ja pannud teist korda püssiotsa südame kohale, et ennast maha lasta, kui jälle pisikene mehike oma kää püssiaambri külge pannud ja öölnud: "Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha, et ennast vaeseks oled mänginud. Mine too see kaart sealt maast ära ja hakka jälle mängima, küll sa nääd, sa saad kolm korda rikkamaks, kui sa enne olid." Mõisnik toonud kaarti kadakapõõsa alt ära, vaadanud: "Ilus padakuningas, põle veel kordagi taga mängitud." Veike mehike öölnud: "Kui sa mängima hakad, tee näpp suus märjaks ja katsu seda kaarti na salaja taskus, et teised mängijad ei nää, siis pead sina iga kord võitma. See kaart jääb sinule, aga selle eest pead sa mulle kolm tilka verd oma pahema kää nimetissõrmest andma." Mõisnik põle tahtnud verd anda, lubanud siis anda, kui näha saab, kas tema selle kaardiga võidab. Mõisnik mõelnud risti ja põiki oma eluloo läbi: "Häbi on mul igapidi ja see kole vaesus ja teiseks mo suur mõisniku au! Ah, kus kurat ma sellega saan. Säh käsi, võta see veri ja anna kaart seia." Veike mehike hammustanud sõrme otsa pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe pisikese toosi sisse tilkuda, pistnud toosi tasku ja olnudki kadunud. Mõisnik läinud kodu. Ta olnud sellega kõige rohkem kimbus, mitte kopikad põle raha olnud, kellega kaarta minna mängima. Ja teiseks, ükski endine mängija, keda ta võitnud oli, ei tulnud tema lossi enam mängima. Ta pannud oma kõige paremad riided selga ja läinud linna võerastemajasse mängima. Kõigepealt mänginud ta oma riiete peale, ta olnud võitnud ja ikka ühtelugu olnud võit mõisnikul. Teisel pääval läinud mängima ja võitnud oma mõisa tagasi. Ja nii käinud ta mängimas iga pääv ja alati olnud ta suur võitja. Keegi põle enam temaga tahtnud mängida, sest ta võidab meid purupaljaks. Nii olnud siis veikese mehikese jutt tõsi, et kolm kord pead sa rikkamaks saama ja nii ka olnud. Aastad läinud mööda, aga mõisnik põle oma mängimist mitte maha jätnud. Oma ligidal põle taga keegi mänginud, siis käinud ta võeras linnades mängimas, ta rikkus olnud musttuhat miljonid suur. Aga ükskord jäänud see härra haigeks, küll käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi põle võinud aidata, sest pisikene punase prakiga kurivaim seisnud alati te silmade ees ja vaevanud teda hirmsaste. Kui ta üksipäine oma kambri jäätud, siis kuuldud teda suure häälega vaidlema. Kui proua teda vaatama läinud, põle seal kedagi näinud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud, kellega sa siin rääkisid, siis öölnud ta: "Pisikene punase prakiga poiss oma teendritega tahavad mind kinni siduda, Näe, praegu tuleb, suur nöörikimp kääs. Tulge appi, tulge appi, juba hakkavad jalgu siduma!" Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga keegi põle midagi näinud, kui härra aga trampinud jalgadega ja vehklenud kätega voodis (sängis) ja padakuningas (kaart) olnud härra rindade peal, mida proua põlevase ahju visanud. Natukese aja pärast hakanud hära jälle karjuma: "Tulge appi, leigake need nöörid katki, nad siuvad minu kääd ja jalad kinni, küll tõmmavad kõvaste nööridega ihu sisse." Jälle rabelenud härra ja öölnud: "Ometigi sain veel nöörid katki" ja jälle olnud padakuningas härra rindade peal, härra tõmbanud kaardi lõhki. Jälle hakanud härra karjuma: "Tulge appi, nüid tahavad minu pead otsast ära tõmmata. Juba siuvad käsi ja jalgu kinni, ei enam jäksa katki tõmmata, nüid siuvad traatidega." Selle peale jäänud härra vagaseks ja härra olnudki surnud. Aga kudas ehmatanud kõik mõisapere ära, sest härra pea olnud otsast ära ja kaela otsas vere sees olnud kaart - padakuningas. Keegi põle enam kaarti julgenud minna ära võtma. Vahimees lahutanud vaiba härrale peale ja kõik läinud oma teed. Kui kohtuametnikud senna kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle pea otsas, aga hingetoss olnud igaveste kadunud. Lõpp. Rahvas räägib, et see peab tõestesündinud lugu olema, sellepärast ei mulle mitte mõisa nime. J. Neublau.

E 10441/10442 < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast, kui alles meie esivanemad paganad olid ja oma kõige suuremad jumalad Taarad kummardasid, siis oli neil niisuguseid Taara kummardamise kohtasi palju. Üks niisugustest Taara kummardamise kohtadest oli ka Tarvastu kiriku lähedal mõisa põllu sees olnud, seal näidatakse meile ühte väga vanad männapuud, mille juurte alla ohvrid olla kantud Taarale. See männ seisab tänapäevani mõisa nurme sees kirikumõisa kaasiku kõrval ühe kingu otsas alal. Siis kui ristiusk seie toodi ja kirikuid ehitama hakati, siis ehitati ka Tarvastu Taara kõrva kirik, kus praeguses Tarvastu kirikus selleaegsed ehitusmüürid ka alal on. Rahvas aga kutsunud seda kirikud oma jumala Taara järele "Taara vastu" seepärast,* et ta nende jumala kõrval seisis. Tänapäevanigi kutsutakse seda kihelkonda kiriku järele Taara vasta ehk vähe rahva suust muudetud - Tarvastu. *Võibolla, et Taaravastu mitte ei tähenda, et kirik Taara kõrval seisab, vaid et ta kõige oma õpetusega Taara õpetuse vasta käib.

E 1003 (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Karoliina Kagovere 1998, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulle ei tohi süllätä, sõs minnev keel kärnä.

E 1003 (1) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjane keväde edimest kõrda karjaga kodu tuleb, sõs piab ta selle sama karjavitsa, mis ta hommuku üten võtt, tagasi kodu tooma - siis ei kaduvat eläjä suvel ärä.

E 1003 (2) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui suu mõskmise järgi maalise suu pääle tuleve, sõs peab see inimene mõne hõbetse asja küllest suumõskmise kotale hõbet maha kaapma, sõs saavat tervese.

E 1003 (3) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui küläst koer tuuas, sõs puuritas oherdiga auk seina sissi, lõigatas koeral tükk karvu hänna otsast ärä, pannas oherdi auku ja lüüäs pihlapune pulk ette, siis ei minnev koer tagasi.

E 1005 (16) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui noorkuu õige seliti om, sõs saavat sel kuul paelu surnit.

E 1005 (17) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul savitamine tekitab ritsikid ja karakanne (prussakaid), kuna vanal kuul savitamine neid häävitab (see on osalt tõsi).

E 1005/6 (19) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Enne ja peräst pärtlepäevä (24. aug.) kolm päeva ollev lepp paju poolvelle. Sel aal om nimelt keskrüa mahategemise aig ja et sõs põllumehel aiga ei ole pajju (pajustik) uut ägle vahevitsa otsma minnä, ku vana katik lääb, ollev sõs lepp, ku egäl pool saadav puu ennäst sellesse aasse nõnda sikkese muutan, et ägle vahevitsase küllalt kannatavat käändä.

E 1006 (20) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjastel midagi ära kaob, siis panevad nad vanapagana, kes muidugi ära om võtan, aidusse. See sünnib nii: võetas kaits peenikest puuossa, painutades na looga sarnasesse kõverase ja pistetas sõs maa sissi - muidugi kõik otsad nõnda, et ülemisel kokkupuutumise kohal üks look teisest risti üle käib. Siis võetakse vanapagan (üks kuivand hundikulu tükk), pannakse aiduse ja üks karjane hakkab teda puupulgaga peksma, kusjuures ta ise hüüab: "Anna kätte vanapagan, anna kätte vanapagan, jne." Tõised muidugi otsivä ja kui nad asja kätte leiavad, siis võetakse vanapagan kohe välja, kui aga mitte, siis jääb ta ikka vangi.

E 1008 (18a) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Voorust Kuningaväli - paik, kus pardiajajate kuningas on vastastest ära tapetud. Ristikiriku mägi - natuke kõrgem koht nurme sees, mis üleskündmata on, millel surnuluud, kivid, vundamendid maa sees ja üks äräsammaldanud kivist rist tema nime tänini veel tõendavad. Linnamägi. Üigumägi. Pööramägi. Anniaseme kink. Ärgistemägi. Laatreniidu kink. Tatremägi. Nabamägi. Villemamägi. Kasemägi. Varapumägi. Laberikmägi: pikk mägi. Umbjärv. Ruusamägi.

E 1009 (18b) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ristikivi oja. Antsu oja. Kubja oja. Koolitare oja ja Põrguorg. Viira oja. Kubjaorg. Ristikiriku mõts. Ottissaat. Tuhalaan (mõts). Põramõts. Soesaadukandsik. Kassaat. Uisaniidu kuusik. Härrapalu. Simmusanna nurm. Põndsiku mõts. Särkakuru. Laanekuru Hansu küla. Sinililli küla. Käru kuru. Soovik (mõts). Miina niit. Sopu niit. Tainas niit. Laat niit. Pata niit. Tani niidu kaal. Tutisoo. Lautesoo. Kohvisoo. Põdrahaua niit. Paasimaa.

E 1009/10a (18c) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Vana-Suislepist Järgülä oja. Koordipooline pedästik. Järguläpalu. Turba palu. Asumõtsa soo. Asumõtsa soo. Iissaar. Uiualune. Siiviku nurm. Närtsu niit. Koobi kink. Soone lepik. Kullissaar. Pimejüri saar. Luska saar. Emäusse soo. Rebäste kingu. Meeri ase. Solusaadu mõts. Veneste niit. Rõsve niit. Õitsiaseme mõts. Moori soo. Rammik. Kopa niit. Arapu niit. Riisnõna niit. Munamägi. Roomõts. Neeliksteniit ja oja. Tarusilla oja. Tinni oja. Koogipaju niit. Mülkeperse niit. Laudsilla oja. Rundsi jõgi. Nälgumõts. Soopa soo. Pülmse niit. Lüüsi oja.

E 1010a (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Unenäo seletused Suurvee sihen kõndma - villa õnnistust.

E 1020 (10) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui jõulu- ja uuaastaöösi pailu tähti taevas om, sündi sellel aastal pailu loomasi.

E 1023/4 (39) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui külaline ära minnes poisi ja tüdrukuga jumalaga ei jäta - kui neid majas peaks olema -, siis lähavad need paari.

E 1058 (2) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui välku lööva, siis pidavat inimene alati risti rinna ette tegema, muidu käivat tal müristamise aegus pagan selja taga.

E 1059 (14) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud I Inimestest/ Kui keegi meesterahvas eksituses oleva, siis pidava ta oma mütsi taguspidi päha panema ja kolm korda Isameie lugema, siis saavat ta varsi oma tee leidma.

E 1061 (29) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud II Elajatest/ Elajaid ei tohtivat mitte väänetud vitsa lüüa, sest see raskendava sünnitamist, niisama ei tohtivat ka kinniseid õlesidemeid alla visata, mis sedasama viga tegeva.

E 1061 (35) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud III Lindudest/ Kui varesse kevadel puude otsas istudes põhja poole vahivad, siis tulla külma, ütleb ta aga kolm sõna järgimööda, siis minevat ilm sulale.

E 1063 (47) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel puud lumehärmaga kaetud on, siis olevat sui sellel ajal hea külviaeg, kaunis soojad ja kuivad ilmad.

E 1063 (48) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel jõulu- ja uues aasta päevadel noored puud raske lumega kaetud on, nii et oksad painduvad, siis surra järgmisel suil palju lapsi.

E 1063 (49) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui puulehed sügise varakult ära lähevad tulla varane kevade jäävad aga hiljaks otsa tulla ka hiline kevade.

E 1063 (51) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui lepad kevadel urvades, siis saada rukkid, kui haavad, siis kaeru, kui paju, siis tatraid.

E 1063 (52) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mage õunapuu õitseb, siis olla hea linu lülvada, kui hapu, siis odre.

E 1063 (53) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kuused heaste käbisid kannavad, siis saada sellel aastal kartuleid.

E 1063 (54) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Ehituspuid raiutavat jaanuari- ja veebruarikuu esimestel veeranditel, riistapuud aga nende kuude viimastel veeranditel.

E 1063 (55) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kadaka õitsmed tolmavad, siis võib kõige külviga hakatust teha, kui pihlak õitseb - odre, kui tooming - linu.

E 1063 (56) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Põletus lehtpuud ei tohi vanal kuul ja okaspuud noorel kuul raiuda, sest need ei kuivava ja mädaneva.

E 1063/4 (57) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mets külma ja vaga ilmaga mustaks lööb ja kohama hakkab, siis olla tõisel ehk kolmandal päeval sooja ilma.

E 1064 (59) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kevadel päikene teeradasid ühte külge pidi sulatab, siis jäävat sellel aastal keeduviljast ilma.

E 1064 (60) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kuuvarjutamise aigu tehtud tööriistad, iseäranis kalameeste riistad, olla head püüdmiseks.

E 1064 (61) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikesel võre ümber, sapid ees ja taga, siis tulla tõisel ehk kolmandal päeval sadu.

E 1064 (62) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikene selgesti tõuseb ja varsi pilve alla läheb ehk ka õhtu pilve sisse veereb, siis olla järgmisel päeval kindlasti vihma loota.

E 1064 (63) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui talveöösel tähtede mahasadamist, rutulist virmaliste tõusmist ja kadumist nähakse, tulla kolmandal päeval tuisku ehk ka kanget külma; suine tähtede sadu tähendavat tuult.

E 1065 (66) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ On vikerkaar lame ja tuhmi värviga, siis pidada vihma tulema, on aga püsti ja hele värviga, siis minevat kuivale.

E 1065 (67) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kuul võre ümber on, siis tulla sadu.

E 1065 (73) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei tohtivat mitte herneid külvata, siis ajava nad ainult kasu taga, kasvatava väe kõttu ja jääva sügisisi külma kätte.

E 1066 (77) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui noorel kuul ahju tehtavat, siis siginevat palju kilkisid (ritsikaid).

E 1066 (78) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei olevat hea aeda teha, sest see mädanevat pea.

E 1066 (79) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui mihklipäeval puulehed maha langevat, sulada maarjapäevaks juba lumi ära.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]