[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta. ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv/hall/Hallitõbes; mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.

ERA II 164, 12 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.

ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põlend haaval panti aaloe ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.

ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves.

ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasu pidi olema.

ERA II 164, 15 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võta pane 3 kilki tikutopsi sisse ja savita sinna ülesse korstnaotsa sisse, sis kui kaduaeg (vanakuu viimane veerand ehk sis kui kuust riivatasse) on, sii kautab ärä puha.

ERA II 164, 16 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käärdi vanaisa ikki olema vandund nõnnat. Tema läind lootsikuga jõe pääle, sis niid näkid tulnd puha, pand käed lootsiku veere piale, sis tema lüünd mõlaga. Ütlend: "Lüü teenekord viil, lüü teenekord viil!" Aga tema ütlend: "Ma sulle kuradille ei lüü!" Vata sis temal võim pidada käes olema, kui teenekord lüüd.

ERA II 164, 17 (26) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats ja Ann Letner, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Püressare lombaku eidel hakkand käsi paestetama, tema teind ühe pisikese kinda, viind Tõnni vakka, kohe käsi terve.

ERA II 164, 17/8 (27) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas Tõnnivakad ära kadusid. Vata kui Singu Jaan läks Masso mõisa, tentsikas olnd alles, tema ema vidand ka sinna Tõnnivakka. Ja temal öeldud, et kui tema piaks neid lõhkuma, sis pia lääb pallaks. Aga tema raidund ikki katti, öeldud küll, et saab terves, pole saand kedagi. Tema viskand tükid Pärnu jõkke, läind alla, mis kolinal, pole juused ära läind ega kedagi. Aga pärast oli jäänd masina vahele, vat tema oli olnd katlakütja. Sis öeldud, et Tõnnivakk süüdi.

ERA II 164, 18 (28) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Punasesse merre tullid niid kalad, mis on pool inimese nägu, pool kala nägu ja karjub: "Vaa-rao! Vaa-rao!" (Vaarao sõjaväest tekkinud.)

ERA II 164, 22 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma mäletan viil, ma ollin sis väike laps, ollin onu juures külas, sis sial olli üks vana tädi, otsis ikki mööda ahjuauke, võttis russakad ühes sukakinnastega välla. Isi lõugas ikki: "Russakad tiile! Russakad tiile!" Vat surnurong läks mööda, sis pidi sedasi tegema, ku tahtis russakid ära kautada.

ERA II 164, 22/3 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maas ei tohi istuda kevadi, kui lumi ära lähäb, piab 3 korda sülitama sinna, kus sa istud sis, kui sa üles tõused ja ära lähäd. Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma leeris ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! ptüh! ptüh! kohe sülitas.

ERA II 164, 38/9 (44) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti ikki olli olnd siuksid asju. Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära. Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu. Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda. Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd.

ERA II 164, 43/4 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Ühes kohas old noor eit ning vana eit old kahekesti. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind. Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi!" Siis vana ikke tõmmand naha tal ümbert ää.

ERA II 164, 45 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel on viluhaigus - vahel peab siis nönda kange külm tulema, oh eldeke, kas külmad ära.

ERA II 164, 45 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel nimetasse maaviga (maalised). Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber.

ERA II 164, 48 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täht jookseb ülalt maha ning siis mõned räägivad seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha kukkund on, siis peab haigut saama.

ERA II 164, 58/61 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Ara südamega Aadu, piaarja ammetmees, kulutes küll palju vaiku, sest tal mure südames. Juhata, kus on see paik, kus küll saada kuusevaik! nönda küsis sagedasti. "Vaiku on sääl kuuse otses," rääkis Reinu Reedu suu. Otsekohe, sidamaid Aadu läks ka metsa nüid, juhtus kokku önnega. Aadu hakes tasakesti kuuse otse roinema, ligi pussi hiljukesti hakes vaiku nosima. Korraga nüid kuuleb ta pöösa taga kabina. Vaada, pajuvassik sääl! Pajuvassik, hundikene ümber pöösast ta veel käis, kunni kuuse alle ta pitke heitis magama - önnetuseks Aadule. Poole päini laskis Aadu oma saksa puhkada, ei ta tohtind vötte vaiku ega valjust hingeda. Viimeks südant vöttis ta, tahtis hunti ärata. Aga mes nüid tuli sest? Hirmu täis tema kirvest töstis, tahtis lüüa kord üks laks; häda rammu ära vöttis, teine käsi lahti läks. Kirves kukkus Aaduga ülevelt nüid joonega hundi peele köhuli. Kohkund hunt nüid metse kargas. Aadu oma paiga peel kohkund, minestuse-surmas midagi ei tiednud teel. Paari tunni pärast ta silmad lahti tegi ka, ütles: "Kus nüid olen ma?" Kui tel tuli enam märki, hakkes ümber vaatema: püksid kärisend ja särkki, katkend, kuuseoksad ka. Käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas, kes tema sinne juhatas. Maas tema nägi rojukäkki, kustund ära suitsemast, vaksapikkus sönnikmakki. Ei ta aru saanud tast, kumma oma oli ta, hundi või ehk Aadu ka. Tunnistust ep olnud sääl. Hunt on läinud, Aadu jäänud vaigukott ja kirves maas. ............. käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas. Kohkund Aadu koju tuli, rääkis lugu minule. Südames mul naer küll oli, silmad säädsin nutule. ................. kuidas kukkumise-viis. Armas vend, ehk oled, Aadu, ara südamega mees? Selle laulu tunmest saagu öpetust sult igamees. Kui sul vastu tuleb tont, vaesem veel kui vana hunt, hüia: "Hurjoh!" eemalt viel!

ERA II 164, 77 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaks naist olid läind, old vara viel möisa minna. Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis." Aga vötnd teine siis kintsi kotist ja lüünd teisel vastu palet, pöletand ära puha. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla."

ERA II 164, 78 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin oli pidand Leina väljalt Raavi Jürnal antama raha. Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet. Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad. Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke.

ERA II 164, 116/7 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit ühe peremihele oli üks vanamees Kaju Jüri ütlend ikke, on mütsi pand esiti pähe, vaatand ja ütlend nõnda: "Su koht on küll hea maa peal, vesi on sul lisidal sääl kase kannu all tänavasuus ja kahetuhandeline kotitäis raha on põlluvare ääres." Siis ta oli õppan ka teda, et sii, kis tahab seda raha kätte saada, siis piab 4 vanakuu nellabed nüri luuaga seda kohta raapima. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad.

ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Suur-Tõlli üideti Säädja, sellest Säädi koht. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Siis jooksis ta sealt merese ning pookis niipalju liiva merest, et Arilaid/= Harilaid/ sellest sündis. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas. Ta üiti sel aal Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena.

ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni!" Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.

ERA II 164, 121 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kotermann - sii pidi olema üks hall lind. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära. Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa.

ERA II 164, 126 (14) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõruga, sõruga sõrgajalga, anna piima, angussarve, sest sind talve söödeti, kevadel sind joodeti, sügise said sa roonu nuia, kevade vana tölpi kella.

ERA II 164, 127/31 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Mare Kalda
Tammigu peres või Tammel 3 venda on vaimudega sõitend. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled." Nüid esimese õhta sii vend on käind seal, siis ta on kuulend, üks tuulepahin on olnd seel. Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid?" Nüid on rääkin, et midagi pahinad on kuulend. Teine vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll. Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle. Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad. On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme. Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves. Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on. Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on!" Nõnda kukkund selle hobussega sinna Keimle külase Albre tapuaida, linalõuguti kaas löönd korra lõpsti! mehe perse all ja olndki valmis. No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, kui teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.

ERA II 164, 149 (29) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kunde Jaen tegi jälle haigele sütevett. Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära. Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks." Siis 3 korda anti selle süteveest riibate, siis oligid haigus lahkund jälle.

ERA II 164, 154 (36) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kõmmud kõbisevad tuas, mina raudkassige tule. (Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks on hea.)

ERA II 164, 167/8 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kuoste Jaan oli Ristakuumilt keind raha kuulamas 3 vanakuu neljasnad. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd. Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. "Aga nüid annad oma vasagu kee nimedissörmest verd mul, mina kirjuti so nime sisse ning anna sulle 3 napsu ühe raudkepige." Vana Jaen laskend hobust lüia 3 napsu. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks.

ERA II 164, 168 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Uskised kuseudemed, tammised tabuvedemed, haabised ajaelepuud. Ussi huuled punased, mau huuled madalad.

ERA II 164, 169 (12) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra oli viidud üks tops täisid kirgopakku. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud." - Ju sie oli kuntsi perast.

ERA II 164, 194/5 (41) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies tulnd külase, halli hobuse seljas olnd ning ütlend, et nüid surm tuleb külase. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd. Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle.

ERA II 164, 201 (54) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Kuidas siil (meresiga) Hiiumaal olnd. Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb." Mats vaatend ja vaatend, pole teadend, "on ta sakjas kull vöi on ta köuenool vöi Järve Reinu karu ning ella ots, aga vana ise pole ta koguni mette." (See on: "Vanatont pole ta mette.")

ERA II 164, 244 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k., Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsepäev es tohi mette puid öue vedada, ussid tulevad sui siis öue.

ERA II 164, 245 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k. Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuge saab ikke palgid maha vöetud, köva tuule sees saab pehme puu maha lastud. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu.

ERA II 164, 264 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Punase roosi sönad. Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas. Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama. (Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.)

ERA II 164, 265 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Paise, paise, paise, kuibe, kuibe, kuibe, vahebe, vahebe, vahebe! Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala! Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala. Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale. (Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud.)

ERA II 164, 284 (3a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühes peres jälle olnd sedasi: vanamiis oli ää surnd. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee." Sulane jälle kuulnd seda. Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale.

ERA II 164, 285/6 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhu Madli oli hundiks käind. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama. (Kari oli söönud tee ääres.) Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi." Siis Köörgu mägede taa oli va Madli ee surnd, sääl öölti punased sukaveere tutid maas old.

ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses (kivi).

ERA II 164, 288 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odalätsi nimi on sellest: vanapagan on sääl Tölluge vöitlend ja oda on sääl katki läind vanapaganal. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged.

ERA II 164, 293 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad. Kis sääl nömmes nötkutavad, allapajus paagutavad? Ilves istub, nurmes nutab, vahtre süda valutab. Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai.

ERA II 164, 293/4 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Kömmu sarved näitvad, kömmu nahk seljas. Aavi keel ja amsi meel. Mina suhkur teite suus. Nii kui emased isaste eest, nönda mind teite eest: kukla tagant kullatükk. Kui tuppa astud, siis ütle nönda: Kömmud köbisege, mina raudkassikene, teide silmad söölapöhja.

ERA II 164, 294 (17) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. I defe bis tri defe bis se sina de karne, karne de os bek en sehos, vesta ba vesta, se be a be. Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita.

ERA II 164, 294 (18) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Segage linnud, segage linnud, esimene taade, tagumene ede. (Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.)

ERA II 164, 295 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord üks juhtumene oli, kui laeves olime. See on päris sündind lugu. Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida. Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha.

ERA II 164, 297/8 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mu ema-ema rääkis ühekorra, kut ta veel elas, et tema ema olnd Kurevere külas, sääl on olnd vana perenaine - ta olnd sääl peres lapseks. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Läind õue, hüidend: "Oh, ma vaene, ma vaene, millal mina jõuan! Teised näikse juba ära menema. Sääl on meie pidu koos." Lapsed läind vaatama, näind: seitse hunti läind mööda. Vana perenaine pand ka järgi. Pilluaja ääres kikerdend ning natukse aa perast va pajuvassik valmis ning pand aga metsa poole. Üks hunt on Tagamõisas kinni võetud, on lahti leigatud ja leitud punane üü.

ERA II 164, 298/9 (2a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Üks noormees tahtend tüdrugut naiseks, pole läind mette. Nüid noormees leidend omale uie. Aga tüdruge ema saand pahaseks, saatend tüdrugu sinna, et "mine vaata, mis nad tegavad." Tüdruk tulnd era, ütlend, et söid-jöid. Saatend uuesti tagasi. Natukese aa perast tuleb, et urisevad ja kisavad. Siis on saatend uiesti, et "mine, tege uksed lahti!" Kus pand siis välja köik. Tagamöisas oli üks kätte saadud. Sellel olnd siis punane üü inimese liha ja hundinaha vahel.

ERA II 164, 299/300 (2b) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu naise võõrasema olnd lapsuke veel. Nende peres Tahula külas (teispool Kuressaare linna) üks naine käind ära üüsiti. Mees küsind: "Kohe sa käid?" Ütlend, et "ah, mis sa sest küsid, ma käi värsked leha otsimas." Ühekorra ütlend tüdrugule, et "tuu mu laps põõsa alla." Tüdruk viind, olnd hunt. Aga võttend piimakoti põuest välja. Pole enam inimeseks saand. Tüdruk rääkind lapse isale, et ema sedasi on. Istund seel kivi peel alati. Mees vöttend tule, teind kivi sojaks. Hunt istund sinna peele, nuusutand, et küla poolt tuleb värsked haisu. Tõusend üles, nahal olnd perse peel auk sees. Tal olnd seitse poega veel. Mees ütlend, et "kis nii sulle siis tegi." Ütlend, et "Nöör pöllu Mart sai Sähku pöllu oja peel kord sähvate."

ERA II 164, 300/1 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mees söitend maantied mööda. Kolm hunti olnd tie peel ning ulgund. Mees ütlend: "No va külamis, anna mulle tied ka!" Üks töusend keskelt üles, istund tie ääre ja ulund. Ta löönd hobust, et rutem läbi saaks. Hunt järgi. Vaatand taha: ta riiotsa peel olnd üks valge junn kui kaapstapea. Ta viskand selle valge asja sinna maha. Hunt kahmand selle suhe ning läind ära. Sii oli taevamanna, mis huntidele oli antud selle iest, et nad külmikingu murdvad. Hundid on ikke Püha-Jüri kutsikad, nad käivad külmekingi murdmas. Kärla reihe lae olid külmad kingad sisse tampind. Ma olin siis poisike, kui tuudi sii aru ära, et kuradid tampind lae sisse.

ERA II 164, 301/2 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma olen ikke tähendusi näind ka. Me olime laeva peel, ma oli viimest reisi. Kesköö ajal äkist aeti meid üles, et purjudele pääle panna, me lähme liiga vara Liibau pääle. Kui ma üles läksi, nägin, et poiss oli pooles mastis. Ma hüitsi poisile, et "võta, pane seelt kinni" - ei ühtegid. Ma tuli sidusi siis sölme kinni. Läksi maha siis ja ütlesi poisile: "Miks sa pooles mastis maha tulid." Aga poiss ütles, et pole olnd ja teised ütlesid ka seda. No öeldasse ikke, et laeva klapatermann, pootermann ka. Ju see siis oli. Neid on ka randades. Va Saare Simu oli kord tulnd ühe öhta öuest era ning ütlend, et meitel saa üks suur lae randa tulema, üks kallis lae suure kullage - üks täht langes maha ning lagas ära Tagamöisa pool. No tüdruged pole veel saand ära tulla rannalt, juba lae olnud seel, köiksugu kallid asjad olnd peel.

ERA II 164, 315 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad. Ilves uites, nurmes nuttis; mis seal nõmmes nõtkutab, mis seal pajus patkutab? Löhmuspuid löhuti, tammest kandu raiuti. Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele. Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au!" Teise korra, siis ütlend, et lasku ta, kurat, lahti.

ERA II 164, 316 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosipaber. Roes punane, ma veel punasem, roes sinine, ma veel sinisem, roes must, ma veel mustem, roes hall, ma veel hallem, roes valge, ma veel valgem, roes kollane, ma veel kollasem, roes kirju, ma veel kirjum, roes köva, ma veel kövem, roes kange, ma veel kangem. Need sõnad kirjuta sinise paberi pääle, tee viisnurk pääle, 9 korda ümber kriipsutada ja siis see paber pliiatsiga üleni täis kriipsutada, nii et sönu näha pole.

ERA II 164, 330 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui aeti kevadi loomad esimest korda välja, siis vanaema pani õueväravalle maha raudkanni, selle üle lasti loomad. "Püha-Jüri kutsigene, hoia ise omad koerad!" vist umbes sedasi ütles kõvasti.

ERA II 164, 332 (21) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui paat ei püüa, siis tuudi pihlapuu, pandi pael säält läbi, siis hakkas püüdma. Ja purusid piibusse ning suetsetada nendega, aitas ka.

ERA II 164, 334 (27) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uies niites, sääl ikke meie Piiter oli näind, et halgudega tuli olnd ülal ning alasti mies olnd pääl. Aga kes teda nüid sinna pand - tühi jutt puha.

ERA II 164, 362 (15) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõnisepeeval süüdi siapee, siis kondid visati nurmepõllale, öelti: "Tõnis, kaitse sead!" Pisikessi kontisid lasti siis koeri võtta, et kedas koer võtab, siis saab siis mehele. Siajalad süüdi paastumaarjapee.

ERA II 164, 362 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui mailese katki tambid, siis peab haiget saama ning ei pea paranema. Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti.

ERA II 164, 363 (19) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sa Kihelkonnalt tuled, siis sul oli tie ääres 2-3 puud. Kui surnud maha viidi, siis tehti sinna puude peele ristid, siis õuemerk oli ka ning 3 risti tehti. Männapuud olid.

ERA II 164, 380/2 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Potermann. Va kapten Kiil siit teadis üsna töega, et potermann on olemas. Tema rääkis seda lugu: "Laev söitis merel öösse, kapten andis kurssi. Mees oli rooris. Pime öö oli. Nüid kiigi tunmata mees tuli roorimehe juure, tuli sinna, et "nüid söidad siia." Roorimees ütleb, et "ma ei saa teisiti, kui kapten käseb." No vöttend poomi kätte ja ütlend, et "kui sa mind ei kuule, siis ma lüün sind maha." Nüid see roorimees oli kurssi muutend. Kapten küsib: "Kus sa söidad?" Tema ütleb, et üks tunmata mees tuli, kässis kurssi muuta. Kapten ütles siis: "Täida ta soovi." Homigu, kui valge sai, siis laev läks pölema. Mehed olid juba surmasuus, aga siis tuli vastu laev, mis köik päästis. Nönda oli oletamine siis, et selles teises suunas ei oleks pääsmist olnd. Siis üks meie küla mees oli masinameister, oli masinaruumis öösse. Nüid näeb, et üks mees tuleb pesuveel masinaruumi nurka. Tema mötlend, et sii kütja on, et läheb sinna kusema. Siis tema tahtis säält teda pahateu päält tabada. Läks vaatma: midagi polnud, köik oli kadund." Teine juhtumene jälle selsamal mehel, kus nad viisid ühe mehe salaja üle. Mees oli punkris suures kastis, magas. Siis salaja nad viisid teda masinaruumi. Äkist tulnd mees teiste juure, et sääl on teine mees ka. Teised ütlend, et ei ole. - "Ooh, me magasime köruti." - Teise magamene on teda unest äratand. Ütlend, et tulgu vaatama, magab praegust sääl. Aga midagit pole olnd.

ERA II 164, 387/8 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Va Ansi-Kadi käind ikke lambud murdmas. (Ansi koht oli Kuusma metsas.) Oli ikke säälpool tääda olnd, et kui lapsed olnd karjas, siis va Ansi-Kadi tulnd. Rääkind, et kui metsakuts tuleb, siis mitte kuri olla taage, et ütelda: "Oi, oi, metsa ilugene, oi, oi, metsa ätsegene!" No varsti olnd hunt lammaste seas. Lapsed pand: "Oloit! Oloit! Va Ansi-Kadi!" No siis va Kadi olnd oma punaste sukkadega sääl vahtimas.

ERA II 164, 388 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lapsed mängind rannas. Hall hobu tulnd, pand ennast sinna laste ette maha. Lapsed ladund selga. Üks pole ruumind. See ütlend: "Kus ma pea minema, kas niku-näku nena pääle?" - Kohe lastelasu jäänd maha, köik kadund.

ERA II 164, 388/9 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mees tulnd linnest ära. Tagamöisa metses olnd suur sütetuli. Mihele olid tikud ligund ära, tahab suitsu teha. Pidand hobuse kinni: "Kuule külamis, kas saab piipu tuld?" - "Jah, saab." Pand piibu täis taal ja viskend rattele neid süsi ka. Homigul siis leidend piibust höberahasid, rattel olnd ka. Siis läind vaatama metsa - pole tuleaset olnd ega midagi.

ERA II 164, 393/6 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mõisahärra tahma-tünnis varjul, peetakse kuradiks. Ühel mõisaalamal oli ilus naine. Härrale meeldind see liiga ning ta hakkend küsima, et kuidas siis armastamesega saaks toime. Naine rääkind seda lugu mehele. See ütlend, et peame talle ühe viguri tegema. Mees toond ühe tünni, pand ahju taha kuruse ning korjand sinna tahma sisse. Härra hakkand naisele jälle avaldama. Naine ütlend ühe öhta, et nüid läheb mees välja. Härra, et "jah, jah, ma tule siis." No härra läind. Aga mees passind kõik akna tagant pealt. Naine pand ukse lukku. Härra tahnd asemele minna. Naine ütlend: "Siis olen nõus, kui koha saan vabaks." No härra teind siis akti ikke valmis, kirjutand käe alla, et koht on kingitud. Naine ütlend siis: "Mu mees veab end rasvaga üle, et siis hea lõbus asemel olla." No härra tegi ka sedasi. Hakkavad nüid asemele minema. Äkist naine kohkub, et mees on ukse taga. Härra, et kus ta peidab enese. Naine ütleb: "Tüki sinna tünni." Siis naine teeb ukse lahti. Mees tuleb tuba. Akkab kohe naisele rääkima: "Kuule, ma müisi selle tünni ära, ta muidu siin tüliks." Tahab kohe ära viia. Naine ütleb, et viigu homme. No muidugist kevadine aeg oli, hommik juba jõudis. Teulised kik tööl juba. Mees paneb tünni pääle, lääb teuliste juure. Küsib nende käest: "Kas te kurjavaimu ka näind olete? Ooda, ma näita, ma püitsi ta täna üüsi kinni." Kõik kogusid nüid sinna ümber. Mees teeb tünni kaane lahti, härra kargas välja, pani mõisa poole plagama. Sai elajate lauta. Tüdruk läks hanedele süia viima, tegi laudaukse lahti - tont lautas. Tüdruk paneb kisama, härra vaigistama: "Ole tasa, too siipi ning vett ja pese mind puhtaks." Ta kartis, et proua seda tääda saab. Aga mees sai ikke oma koha päriseks.

ERA II 164, 396/7 (10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vana Tammigu Mihkel rääkis. Pidula möisa kari olnd mere ääres. Merest tulnd üks hall pull ning vöttend lehma oma vöimu ala. Tulnud koju ja homigu läind karjaga tagasi. Nüid see lehm toond halli vasika. Mihkel oli selle halli vasika ärä ostend.

ERA II 164, 397 (10a) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks Hiiumaa mies rääkis. Tal olnd 2 hobust üüsse metses. Läind kangesti tormiks. Homigul ta hakkes tüdrugel ütleme, et vaja hobseid vaadata. No saand nad sinna, sis kaks ütlemata ilusad sinihalli täkku hoind seda mära. Aga kohe läind merese ja sinna nad kadund. Teise aasta mära tõi varsa. Siis see hiidlane ütles, et nüid on see juba 50-aastane, aga et nüid ei ole enam nii vali sõidu pääle.

ERA II 164, 397/8 (10b) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra teulised näind, et rannapõllu all üks hall loom magand. Nad läin ikke ligemal. Siis ta kuulend nende juttu, tõstend pead. Aga mitte pole olnd hobuse moodi ega elaja moodi. Pand säät ülesse ja merese.

ERA II 164, 398/9 (10c) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mu isa rääkis, ta oli näind meriinimest. Ta sõitis Vilsanti. Nüid Vilsanti mehed olid ää läind juba. Ta sai paadiga sõudma sinne. Roostend ilm olnd. Ütles - siis arvata poole vahe pääle Vilsandi majakast eemale esiteks tulnd üks lauatükk vee pääl. Tema mõtlend: "Mis ma sellega paadis teen." Aga siis paadi kõrvas tõusend üles üks tüdruk, nii ilusad juuksed olnd tal ja nii ilusad nisad. Käed tõukand tema poole. Tema mõtlend, et üks surnu ja sõudend edasi. Siis läind niikaugele, saand sii lauatüki käde, siis sellega hakkand mängima. Ning mängind ikke niikaua, kui tema silmad teda veel näind. Ma kuulsi siis, kui ta seda hakkas Ingli Jaeni ees rääkima. Jaen ütles: "Meie oleme teda sääl vahepääl kaks korda näind."

ERA II 164, 399 (10d) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra võrgumehed laskend võrgud merese. Siis tõusend vee pääle inime, ilusti hakkend rääkima, et "kulla meremed, te lasksite võrgud nüid me karjaaia kohta. Et minge sinnapoole." Nii siis ka kalamed teind ning homigul saand rohkesti kalu.

ERA II 164, 412/3 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõja ajal on ühest mõisast käidud raha röövimas. Mõisaproua tapetud ära. Suured summad toodud kaasa. Osa olevat peidetud Reinu koplisse. Siis ma küsisi Reinu Aadu käest - sii on tõsi. Ta teedis, et sääl raha on, aga muidu tarvite ei saa, siis ta on lainuks võttend. Nüid Lillipee Riidu, Kadariku Jüri ja Riisa Ristjan läind ühe sügise Reinule, et "nüid, Aadu, tule, näida meitele koht." Aadu läind näitma. Istusid sääl panga äärel. Siis nad näind: eemalt hakkand tulema suur must kogu. Jüri läind taaspidi kätega selle kohe. Jäänd siis korrast ikka vähemaks, viimaks kabisend korra ja kadund (see olevus). Nüid Tiina, Aadu naine, olnd tuas üksi. Üks võõras mees tulnd, ütlend: "Sinu mees läks nüid raha näitama. Kui sa sii lubad, mis sinu ihus on, siis nad saavad raha." Tiina pole luband. Siis on sääl suur tuul tulnd. Aadu olnd kolm kuud haige selle järel. Sii laps elab praegust.

ERA II 164, 427 (29) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.

ERA II 164, 427 (30) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi vastu - need pidavad tähed olema, nelja kanti ikka pidavad ühe sõna tähendama.

ERA II 164, 427 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi vastu - Taevaisa abihüidmene peab seda aitama.

ERA II 164, 435 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui aprillikuul on kuul täht ies, tuleb hia aeg, siis peremees otsib sulase.

ERA II 164, 435 (51) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puude mahavõtmene - kui sa võtad vana kuuga ühe lehtpuu maha, siis sellel tulevad ussid sisse kohe. Männa- ja kuusepuud - 3 päeva enne ja 3 päeva pärast kuu täissaamest on mahavõtmese aeg. Kui pole aja järgi võetud, ussid söövad ta puhtas ära.

ERA II 164, 436 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapsed hullavad vahel, et: lenna, lenna, lepatriinu, huome tuleb kena ilm.

ERA II 164, 438 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Noorekuu riede õnge valmis tegid ning siis püidema lähed, on hea õnn tursapüüdmisel.

ERA II 164, 438/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Önge sisse heites öeldi: Tuu mulle tuhat turska, saada sisse sada härga, vii mul välja viis härga. Siis sai 3 korda pääle sülitud ja üle parda visatud.

ERA II 164, 439 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku seesi vihma sajab, siis laulsid, et ilm läheb tahes: Eidi, eidi, ilmugene, paista päeva, parmugene! Eila olid sa hea ilm, taane olid sa tahe ilm, mullu musta kuke ilm. Kui sa'p eidi minu pärast, eidi kurja saksa pärast.

ERA II 164, 444 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hea palav leil oli, siis mõni tänas nõndat: "Aitimm! Aitimm! Aitimm!" ning ise vihtles kangesti.

ERA II 164, 444(10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Viluhaigus - üks vanamees tegi mul vett, vesi pidi aitama. Ma läksi heinu tuuma niitist, siis tuli soe õhk vastu, sellest ma jäi haigeks.

ERA II 164, 466 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Liivaküla k., Kusta t. < Kihelkonna khk., Võdruka k. - Linda Köögardal < Mihkel Koka, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Teesu rannas oli küll kari merest välja tulnd. Keik olnd hallikirju. Lehmaind läind säält kautu. Üks pull hakkand lehma innaga järgi ning oli lehma juures käind ka ära, aga siis pand merese ja oli kadund. Aga sellel lehmal oli tulnd hallikirju poeg. Sest on hallikirjude sugu siia Saaremaale tulnd.

ERA II 164, 487 (1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiirisõnad. Pead vaatama, on ruun või märä, must voi valge, nõnda ütelda: "9 penikoormat edasi, 9 penikoormat tagasi. Kes elab, peab surema," nõnda 3 korda ütelda.

ERA II 164, 487/8 (2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiiresõnad. 3 korda kirvega, kõvem kui kivi, raskem kui raud. Sa void sinni taga minna, kui Jänese perse valgeks läheb. Kui tema sind kiusab, siis võta selle looma sitta ja põleta ahju ees pahupidi laava ära ja anna oma loomadele sisse ja mis üle jääb, pane laeka luki taha sinne niituse värava vahel on, võta ja põleta ära ja loomadele sisse anda. Merel pole puud, kivil pole juurt, linnul pole piima. Tüi ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd. Koerasitt sa oled, koerasitaks sa jääd - 3 korda nõnda ütelda.

ERA II 164, 488/9 (3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Ühe tasi peale ja kolme sõrmega risti üle tõmmatud. Itese pis taridese siun Maa-madu, merede madu. Teede pealt tuleb teris jälle, metsa põesast, põllustuse põllust, tuleb põesa sihest, teede pealt tuleb tervis jälle, kivi äerest kirjateks, mere äerest valguteks, maa rohu sarnatseks, kasteheina karmadseks; pea-alused, maa-alused, paksu parmaste alused.

ERA II 164, 489 (4) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihu-hoolmete sõnad. Perva vas sista sedela ranna tersga, Tolga Tus simrasmi Jumesla karmanas. sumalenti ti so j hkati Tuda jatta Pehnadi on issarka nokale Isago laiut karrassa Japuk sarna soluk peata Mauder susileninga.

ERA II 164, 489/90 (5) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täidest. Võta kolm korda näpuga tuhka koldest ja pane ühe asja sisse tuhk ja mine lauta ja võta sõel ja lase pahupidi sõela läbi see tuhk elaja turja peale, aga kolm korda. Ja võta leivaluud ja sakitse 3 korda luuaga turja pealt. Siis võta luud ja mine sõnna, kus tua pühkmed keivad ja sakitse neid ka 3 korda ja ütle 9 korda: "Kasud juure sellele, kes seda mulle on teinud."

ERA II 164, 490/1 (6) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks paneb kokku kondid-luud. 1. Üks paneb kokku sooned-luud 2. " " " lihast, luust 3. " " " kivist, puust 4. " " " rauast, luust 5. " " " rauast, puust 6. " " " linnas kõik 7. " voidab linnas valu kõik 8. Üks üksi, kes aitab meid küll kõigist hädast, valust, kui usume H ja loodame ja palume ka südamest + + + H H H J. J. J. Ise + + + Oh Issand Jeesus Kristus, halasta ja heida armu meie peale, kuule meie palvehääli, vähenda keik valu. Võta selle, võta selle inimese ehk looma valu + + + N. d. e. Võta minu häel kuulda, nende kui sa kõikide preestrite palved kuulda võtad koguduse eest, võta valu ära +++8bb. Aamen. Isa Poja ja Püha vaimu nimel. Ja siis lugeda Meie Isa palve.

ERA II 164, 491/2 (7) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina, Jehoova Jeesus Kristus. Rahu olgu Teiega. Mina olen see raamatu oma Jumaliku käega kirjutanud ja ingli Miikaeli saatnud maa peale, mis kuldkirjadega on kirjutud. Seal Pratüla linnas puu kivi peal - kes seda tähele paneb - seal ta seisab, see ristikivi, kes seda aga ära kirjutada tahab, sellel on ta väga kasuks. Kes pühapäeval tööd teeb, see on hukka mõistetud. Selle pärast ma palun teid, et teie mitte pühapäeval tööd ei tee iga teisi töösse sundida. Teie peate kirikus käima ja südamest Jumalat paluma.

ERA II 164, 493 (8.1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tüdrukud poisi eest halvaks teha, et enam ei armasta (pealkiri): Tütruku nimi kirjuta ja nime peäle sittuda. Sina N:N: oled sitt minu eest.

ERA II 164, 493 (8.2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütruku juustest 8 poisi ehk mehe püksiperse peeretamise kohta teha.

ERA II 164, 493 (8.3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vassaku jala sokki haista lasta.

ERA II 164, 493 (9) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu sõnad x Cleilu x moioso x x Cleilo x moioso x x gunlo x guff x x x x

ERA II 164, 494 (10) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lehma tagaajamine Vett teha Marja magohemaida, Marja kolme sarve, üks hõbe, teine vaske, kolmas hõbe, teine vaske, kolmas kokku kulda harva, esiteks ette vaidu peält, kette vole tervise Jehovseri, punane Jehovveri unn.

ERA II 164, 494 (11) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
SOROPRO Sator opera, ratas opera rola.

ERA II 164, 494 (12) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi tähed dent. D. A. D. O. R. A. R. E. R. O. säeleb T. E. N. E. T. O. P. E. R. A. R. O. T. A. D. golok

ERA II 164, 495 (13) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
D. A. T. O. R. A. E. P. O. O. P. E. R. A. X R. O. T. A. D. X

ERA II 164, 495 (14) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
t: b: t: s: t: d: t: t: t: Ts: t: a: t: g: t: 3: t: t: Ts: t: b: t: b: t: A: s: a: M: t:

ERA II 164, 495/6 (15) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad. Tere, süda, armas kuld, kuldne meel ja takne meel. Sündku nõnda kui mina tahan, mette nenda, kui sina tahad, sinu sõnad ja minu sõnad peavad ühed olema, kuldne keel ja meesi meel, mina sukkur sinu suus, mina meesi sinu meelest, nõnda kuidas emased isaste eest, nõnda mina sinu meelest, nõnda armas ja hea kui ema piim lapse eest, """ 3 korda kukla tagant kullatükk, :,: :,: :,: minu saks tuleb õhtu ees, lammas taga, karunahk ümber pea, oleksin mina nõnda armas kot ema piim nõdra lapse meelest :,: :,: :,:

ERA II 164, 496 (16) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Merel pole puud, kivil pole juurt, sinul pole piima, tüü ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd, koerasitt sa oled ja koerasitaks jäed 3 korda nõnda järgest lugeda.

ERA II 164, 497 (17) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mõtelge haigete peäle omas taevariigis, tee nende ihud-liikmed kõik terveks, Jumala abi olgu teiega, Aamen! Õue minna ja põhjatuule sisse puhuda kolm korda, Jehova Jumal, vaata minu peäle, kes sa varga peale vaatad, ikka elde võite kelde Jeesuke, veri punane. (3 korda öölda.)

ERA II 164, 497 (18) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihuoolmete sõnad Pereva vas sesla seelada, Ranna tirssa Polga Tus simrasmi Juniela karmanas suuma lattiti So sihkati Tuda jätta Pehkadi on issasgos nokols Jrsogo laiut karrasso Japiksarna solok peta Mander süsiemega.

ERA II 164, 498 (19) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mis pean ma ütlema kaks ehk kom korda kinni hakates, mis on Jumala Poja nimi Jeesus Kristus, aja mustad kingad jalga, mustad sukad jalga, aja mustad kindad kätte, mustad leinariided üle, tule meid abi ehk sedaviisi. Jumala see Isa, Jumala see poja ja see püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 498 (20) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haige sõnad. Must mees käbi maate kautu, teete kautu, mine metsa puusid kautu, lõhmuspuude lõksutama, pahakspuusid paugutama, vesi jooseb, veri jookseb ormi kautu, niikui valged lund'e kautu, Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 499 (21) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haige sönad. Soost tulevad sojad nooled, taevast tulevad pühad inglid, kes on ussivalu võitnud, need aga sinu valu võitnud nenda tõesti kui kirikus altri taga aamen X X X

ERA II 164, 499/500 (22) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Looma kinnipanemine vana kuuga. Võta üks muna, mitte palja käega, vaid kindaga ja pane sõnniku peäle, võta sõnnikuga seltsis see muna kätte, ja kokuta kolm korda looma suu ette ja ütle need sõnad: "Ar vehitu sih, por ar vehitu sih, por ar vehitu schpor." Pärast pane see muna põhjatsed poole lauda nurka, et ükski seda katki ei aja. Sügisel, kui loomad kinni paned, ütle selle muna juures kolm korda: "Aamen, aamen, aamen."

ERA II 164, 500/1 (23) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haiguse sõnad. Vett teha. Rabandust ehk äkkest haigust aitama. Ja kurja vaimu kavalust rikkuma, minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata, esite homiku, teiseks õhtuks, kolmandaks lõunaks, neljandaks põhja pool, Jumala Issa, poja ja pühavaimu nimel, aamen x x Need sõnad loetakse kolmele korrale läbi. Iga korra viimaste sõnade lugemise ajal tehtakse vassaku käe nimetissõrmega kolm risti. Hobusele antaks leiva peäle kolme ristikest tehes ja loetakse Issameie ühe hinge tõmbamisega ära X X X

ERA II 164, 501 (24) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmade sõnad. Maria-neitsike tuli taevast maha, kuldne katlekene käes, kuldne kulbikene sees, kuldne pulgakene peus, tegi silmad selgemaks, silmalauad lahkemaks, pese pale puhtakse, aja ihusta iluda.

ERA II 164, 501 (25) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosisõnad. Enne sind ep olnud roosi mitte, kui Jeesus kõndis mäe peäl. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käe, ühe ta ära lennatas, ühe ta ära suitsetas, ühe ta ära kautas.

ERA II 164, 502 (26) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Sehest seata, peält peäta, alt juurita keskelt keata, Sinu nimel armas isa palun mina sind, võta sedasinast valu vähenda, mis see kuri paise selle inimese ihu sisse on tulnud, et ta jälle oma tervist võiks kätte saada, tee seda oma suurest armust, Aamen.

ERA II 164, 502 (27) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa Jumala see poja Jumala see püha vaimu nimel, tule ise sina ja ole see tohter Aamen

ERA II 164, 502/3 (28) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi sõnad, mis vee pääle saab loetud. S.O.R.O.P.R.O. Sator Opera ratas Opera role. Ie taisepes. Aketeste pes see senna ette karne karnedeos pekem, sest vasta see pee de x x x kolme sõrmega kolm risti vee peäle, ning need saab kolm kord loetud, ning kolm kord kuldasjaga ümber piiratud, kolm viitenurka ka peäle tehtud, niisama kui Mooses ussi vaskmau ülendas kõrbes, otse kui see kes selle peäle vaatas, sai terveks samal tunnil I.E.K.L.A.J.W.M.S.3 olak S.E.T.W.A.T. ur. Issa poja ja püha vaimu nimel Aamen Aamen Aamen. Meie Isa palve saab kolm kord järgest loetud.

ERA II 164, 503/4 (29) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi sõnad. Jeesus läks üle maa ja talus neli roosi käes, see viimane kadus ära, see teine põles ära see kolmas lõppes ära see neljas ei pea mitte puutuma kellegi inimise Margebein kätt pead rinda, ehk üht liigend, sest kõik roosi, nõnda kui see valge, punane, must, sinine, roheline, kolne, sa veeroos, vasserroos, ussiroos, Schlangen roosileheroos Plant roos roos ja kõik roosid, nenda kui nende nimed on, peavad ära kaduma ja mitte enam jälle tagasi keerma, Jumala see Issa poja ja pühavaimu nimel Aamen. Aamen. Aamen.

ERA II 164, 504/5 (30) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad Läksid kolm pühad neitsid ja naad tahtsid ühte paisutamise haigust järge vaata, Esimine ütles see on palav, teine ütles see ei ole mitte kolmas ütles kas ta ei ole mitte; Räägi nõnda seda haava seun mina kinni, kolme nimel, et sa oma külge võttad, palavust, vett ja paistetamist ja kõike mis paisele võib sandiks olla, kolme Jumala nimel, ja see peab kolm kord räägitud saama, piira kolm korda ühe lõngaga ümber selle haava, pane seda lõnga päeva vastu parema maja nurga alla ja ütle; Mina panen sind sellega siia x x x et sa oma külge võttad palavust, vette paistetamist ja mäda. Ja kõik, mis haavale häda ei tee x x x Aamen. palu veel Issameie, ja aita Jumal.

ERA II 164, 506/7 (31) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kondi kokkupanemise sõnad Usk paneb kokku kondid luud Usk paneb kokku sooned luud Usk paneb kokku lihast luust Usk paneb kokku kivist puust Usk paneb kokku rauast luust Usk paneb kokku rauast puust Usk paneb kokku ilmas kõik Usk võidab ilmas valu kõik Usk üksi on, mis aitab meid Küll kõigest hädast valust mind Kui usume ja loodame ja palume ka südamest x x x H H H L. L. L. lll. lll. lll. x x x (Oh Issand Jeesus Kristus halasta meie peäle, kuule meie palve hääle, vähenda kõik valu, võtta selle inimese valu x x x N: N: võtta minu palve hääle kuulda nõnda kui sa kõikide preestrite palved kuulsid, ja koguduste eest kuuled, võtta valu ära x x x. 8 bl. Aamen. Isa poja ja püha vaimu nimel, Issameie palve saab ära loetud.

ERA II 164, 507 (32) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tole haige peäle veel vere sõnad P. tilgu läbi nõela silma ja seisa paigal niikui Jordan kui Johannes ristis x Ja Iisraeli lapsed punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemil poolel nullis ja pullis x Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi, see võtab su valu kõik.

ERA II 164, 507/8 (33) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ambavalust. See õnnistamine saab 3 õhtud nimetissõrmega haige hamba peale pannes. Mina võttan see valu ära nõnda kui Jumal teda omast pojast ristipeäl ära võttis kolme Jumala nimel x x x. Mina surman see ussi ära x x x mina teen need vermed lahti, nõnda kui Jumala poeg risti pealt lahti tehti. kolme ainu Jumala nimel x x x Tobias Reku Aamen.

ERA II 164, 508 (34) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roos Jumal on meile siin mailmas Roosi Küngaks saatnud ja tema üle taeva kroonimise mantliks välja lautanud x Roos x lahku minust ära lenna ühe surnu peäle ja päesta, elu olevad tänasest kunni igavene.

ERA II 164, 509 (35) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele Issa poja ja pühavaimu nimel Meie Issa palve saab loetud) Mis peame ütlema ma kaks kord kinni hakkates Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel, sulle süntku nõnda kui sa oled uskunud, Yde su pis tritese pis sina dekarne karnde of pikem saa vesta pa verda see pee amne pea keige kangem valu jäeme käega. Üle muljuda kolm kord.

ERA II 164, 509/11 (36) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kasvaja sõnad. (Siis vaata kui kuu viimse veerandine on:) x Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel kõik kuri asi peab kõikuma, ja Jumala sõna läbi päesema kuri haigus ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõna läbi kurja haiguse peäle võimust sai, nõnda pean mina püha palvete läbi nende peäle võimust saama igavesest ajast igavesti. pea eest oled ja peata keskelt oled saa. Sa juureta peält oled ja peata alt oled sa juurita, kolm kord nõnda üttelda Murel pole puud, kivil pole juurt, tüügas ülespidi, ladu alaspidi, kassi sitt sa oled kassi sittaks jäed koera sitt sa oled ja koera sittaks sa jäed, kolm korda) aita Jeesuke, toras Lord Ienal ruat waat not Joeugkomten me lond ovard Joug konalin, elavad hõbe sarve sisse panna nende sõnadega, ar vehi to schi por, kolm korda nönda öölda Peenikene tütruk ma olen ja peenikest lõnga ma ketran, punas langa ma punun ja siidi lõnga seun, valged villa ma vaun, kelle peäle ma panen omad käed need kõik terveks saage, rahu olgu teiega ütleb Issand, head sooned tulgu jälle minu sisse, ja pahad sooned minge kõik välja, nimetissõrm pane mu rinna peäle siis saan ma kohe paramaks, see tige silm, mis minu peäle vaatab, see mingu su oma peäle tagasi, Jeesus Kristus aita sind ja mind edasi minna Aamen

ERA II 164, 512 (37) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vett teha 3 korda järgest loetud Karper vasto, mokku (maku) vastu Sasper kraun, Issa meie ühe hingega kolm korda järjest Hege helde kippe teele tervist Jeesu veri puna Minu ihu sai risti peäle pandud kolmest kohast sai mind katki pistetud, Minu Isa vaeva on sinul, minul arm Kristuse auu kuub see minu kroon. Isa oled mulle annud Aamen 3 kord järgesti.

ERA II 164, 512/3 (38) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi aigele. X Püha risti täht olgu sinuga see Issa ja see poja ja see püha vaimu nimel. Kõik kuri asi peab kõikuma ja Jumala sõna läbi päesema, kurjad asjad ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõrme läbi kurjade vaimude peäle võimust sai nõnda pean ma püha palvete läbi nende peäle võimust saama. Igavesest igavesti. Aamen, Aamen, Aamen :,: :,: :,:

ERA II 164, 513 (39) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad. 3 korda, paistetus, paistetus, paistetus. Mina kässin sind Jeesuse Kristuse nimel et sa N: N: nii vähe paha teed kui Jeesuse Kristusele need naelad paha tegid, mis Juudid tema kätte ja jalgede sisse lõid x x x

ERA II 164, 513/4 (40) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad. Tere, tere mõisa herra sina siidi sametis, mina lammas karune õigus teite, võit minu.

ERA II 164, 514/7 (41) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad Söön sinu sõnad, saan sinu silmad sõela põhja Kõmu sarved näitvad, kõmu istub, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, nende kut emased isaste eest nõnda mina teite eest, kuklatagand kullatükk 3 korda nõnda öelda, kõmu sarved näitvad, sinu ja minu sõnad peavad ühed olema, toas raud kassikene tuleb teile valge pea ja silmad sõela põhja, Kõmu kõrvad näitvad, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, lase minu käsi ka nõnda korda käija, kutt püha kiri korda käib. Saksa mees ja sõnad: Saksa mees soe sugugi pahane, koera karvane, sinu süda nõnda pehme kutt se villane virukas, minu süda nõnda kõva kutt tuline raudkivi peäl: ma soo meelest nõnda kutt Maria piim Jeesuse eest. Ma soo meelest nõnda kallis kutt kuld sinu kulmu sees, ma soo meelest nõnda armas kutt hõbe sinu hõlma sees, Jumal hoitku Maria keelgu seda vaimu sündimast, Ema ilma talumast, kes saab saksus elama igaveseks issanda orjaks, sellel läheb säsi särgi sisse, särgi tuli kube tuli karvane kasukas, kellega võib tules magada, tule all ka õhkuda, tule kirgedes kirjuta nüüd ja rahu issandaga, söön sinu sõnad, saan sinu silma sõela põhja havi keel, aavi meel mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, enne tuleb teile valge pea, mina su meelest kutt sukkur, kutt mesi, ho-oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, ei need mind kinni pidada, ma so meeles Proua sinu eest; oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, sul pole häda ilmasgid, Jeesus (Nadsarenus) Natsaretis Juudas kunni mina astun kohtumõistja maja ette, sealt aknast vaatvad kolm surnud meest, ühel pole pead, tõisel pole kopsu, kolmas on haige pime ja tumm?

ERA II 164, 537/8 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõulu laupäeva õhtul tuuakse pahnad maha. Siis lapsed vinnivad neid lakke, kui pahna kõrsi palju lakke jääb, on hää viljaaasta, kui aga vähem jääb on vilets viljaaasta.

ERA II 164, 538/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ka on palju muid kombeid, näiteks pahnad tuuakse vanaa/a/sta õhtul samuti maha kui jõululaupäeva õhtul. Siis vinnivad lapsed pahna lakke, kui sinna kõrsi palju jääb, on hää vilja-aasta, kui aga vähe siis peab tuleval aastal nälga kannatama.

ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

ERA II 164, 542 (21) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laeva ehk kalapaati teha, peab nõnda nimetatud laeva täävipuu külast ehk võõra maa pealt varastama, kas olgu neid endal kodus kümme tükki. Siis saab tugevasti kalu.

ERA II 164, 546 (33) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Mare Kalda
Majade valmistamise puud peab võtma maha vana kuuga peale jõulu.

ERA II 164, 547/8 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kevadel hilja puud härmas on varene külv parem, kui aga varakult härmatis juba kaob tuleb hiline külv.

ERA II 164, 548 (38) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pählapuud urmas, tuleb kena odrakasv.

ERA II 165, 13 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hooneteperi. Viinistu lähedal metsas on väike ümarik mägi, rahvas nimetab seda Hooneteperiks. See olevat olnud enne vanade eestlaste ohvripaik ehk hiis. Mägi ise on tihedalt kividega kaetud ja kasvatab väikseid mände ning kadakaid. Umbes viiekümne aasta eest on säält võetud maha üks hiiglamänd, mis oli arvatavasti hiiemänd. Hooneteperi mäge on ümbritsenud mingi saladus, seda on peljatud. Karjalapsi on hoiatatud sinna minemast, tähendades: "Ärgä sinne mengä, seel on muuga keltrid!" Mis sellega taheti öelda, on teadmata, kas muugad tähendasid munke või miskit muud.

ERA II 165, 14 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord oli juhatatud kedagi meest öösel Silmi kuusiku, sääl pidi olema rahaauk. Mees läkski. Oli talvine öö. Kui ta jõudis lahe jääle, nägi ta Silmi kuusikust suurt tuld. Mehel oli keelatud tee peal kellegagi rääkimine. Kui ta edasi kõndis, tuli talle jääl kaks hunti vastu. Mees ütles: "Ah teijpne mehed oletegi!" Korraga käis suur raha kõlin ja kui mees Silmi kuusiku poole vaatas, ei olnud sääl enam näha midagi.

ERA II 165, 21 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Signe Hong, 12 a. < Maaria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Tammehari on Otsa ja Haltja karjamaal, seil old ennevanast paks tammemets. Seil eländ kaikisugu loomi, aga ühel kerräl süüdetüd see polema ja jäänd järele paljas hari. Nii tuldki ütelüs "Tammehari".

ERA II 165, 28 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Roogidu t. - Agda Laine, 12 a. < Marie Silbermann, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Praigusel lagejal kohal, mes kutsutakse Tammeharjaks, old keskel lebamets ja äärtes tammemets. Sest saigi siis nime Tammehari. See mets vist poldeti ära vanuje inimeste judu järel.

ERA II 165, 36 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Linda Merela, 16 a. < Maria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Viinistu ja Turbuneeme vahel oli ennem olnud suur tammemets. Seda metsa hüüti tammeharjaks, sest seel on mägine, kus otsas kasvanud palju tammi. Kuid see mets oli pold ärä. Ja eks nee inimised ottaned seelt ka puid. Kaks või kolm tamme on veel järel.

ERA II 165, 52 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldi saar. Rahvas räägib, et enne olnud Haldi saarel väga paks mets. Sääl arvanud inimesed elama haldjaid. Seepärast antudki saare nimeks Haldi.

ERA II 165, 52 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammeharja. Vanemad inimesed arvavad, et Tammeharja nimi on tulnud sellest, et sääl läheduses heinamaal kasvab tamm. Arvatakse ka, et sääl samas karjamaadel on võinud kasvada tammi. Jutustaja kuulnud need jutud oma vanematelt.

ERA II 165, 53/4 (1a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Viinistu karjamaa, mis kannab Tammeharja nime. Tammehari nime sai ta sellest, et sääl oli olnud suur tammik, aga nüüd on need maha raiutud, millest ainult kaks on järele jäänud. Suurem asub Sääre talu heinamaal ja vähem Pärtli talu heinamaal.

ERA II 165, 54/6 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmi kuusikus rahaauk. Kord juhatati Pärtlijaani vanamehele rahaauk, see pidi olema Silmi kuusikus. Talle juhatati, et tuli põleb rahaaugul ja määrati öö. Kui öö kätte jõudis, läks mees metsa ja nägi kaugelt juba tule ja kui ligemale jõudis, nägi ta meest tuld liigutamas. Siis hakkas Pärtlijaani vanamees hirmuga issameiet lugema ja ümber tule käima, tundmata mees ta kannul. Korraga viskas tundmata mees kolm verist vasikakintsu P. vanamehele kaela, aga siis viskas P. vanamees kintsud tulle ja ütles: "Mene sina pergu." Ja kui kintsud tulle langesid, nägi vanamees, et need olid kolm suurt kullakotti, aga siis kadusid kõik nagu tina tuhka. Sama rahaauku juhatati ka Andikäspri vanamehele ja määrati ka öö ja üeldi, et temale tulevad kaks meest vastu, aga ta ei tohi nendele midagi ütelda. Kui vanamees läks, tulid talle kaks hunti vastu ja vanamees ütles: "Kas teie oletegi nee mihed, kes mulle vastu piid tulema," kui ta sai need sõnad üeldud, tuli talle meelde, et ta ei pidanud rääkima. Kui vanamees rahaaugule jõudis, nägi ta koera mulda sütele pääle kraapivat, kuid äkki kadusid kõik ära, ainult suur helin oli veel järel.

ERA II 165, 68/9 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nägäkivi. Pärispea Liidesoo lahes, mis asetseb Odakivi lähedal, on suur kivi meres. Selle peal olid olnud näkid ennast pesemas ja ehtimas. Ühel õhtul, kui old suur kisa ja laul külas, ehmund näkk ja hüpand merre. Pääle sidä ei ole teda enam nähtud. Kivi aga Liide soos kannab Nägäkive nime.

ERA II 165, 69 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiietamm. Pärispea Matsu talu koplis oli old enne sakslaste tulekut suur hiietamm. Rahvas palund selle all jumalat ja ohverdanud seal igal laupäeva õhtul ja teistel tähtpäevil. Kui tulid sakslased, siis raiutud maha tamm ja varastatud ära. Rahvas aga räägib, et kõige ligem mõis Pärispeale on ehitatud selle tamme puist ja oksist. See mõis on Kolga mõis.

ERA II 165, 69/70 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk Pärispeal. Praeguse Oru talu tuhlimaalt on löüetüd suur katel rahaga, mes tuli väljä tuhliottamise ajal, kui aeti lahti vagusi. Rahast said osa kaik, kes olid tuhli ottamas. Taanja, kadund, oli veel peräst mend etsimä ja saand kätte pool katla, mes adra kaugemale oli veend ja toistest maha jäänd. Sida kohta peetakse ka praegugi pühäks ja ei panda tuhli pääle. See olla Vene keisri Peeter I kingitus inimestele.

ERA II 165, 70/1 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Mahu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Kata Linholm, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkk Purekkaris. Purekaris praeguse suure kive otsas käinud igal ilusal õhtul pead kammimas pruut ja peigmees. Seal kohanud nad igal õhtul. Ühel õhtul oli vanamees kõrge mää pääl, kuidas jälle nad tulnud ja istunud sinna kivi otsa. Enne kamminud pruut oma juukseid ja ulatanud siis kammi peiule. See kamminud ka oma juuksed, siis suudelnud ja kaelustanud üksteist. Äkki oli läbitungivalt kiljatanud pruut ja ta juuksed tõusnud üles otsekohe. Peigmees kadunud kui maa alla, kuna pruut jooksnud merre. Pääle seda oli nähtud veel mitmel õhtul sealt pruuti ja peigmeest. Mitte enam kive otsas ega maal, vaid nad suudelnud sügavuses vee peal.

ERA II 165, 80 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärlioja t. - Ilse Lehesalu, 14 a. < Magda Lehesalu, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valuvõtmise laul. Haigele arsti, tervele vorsti, varesele valu, musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, ärgu vaksa vahet olgu. Juba lapse jalg terve!

ERA II 165, 99/100 (1) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k. - Ilmar Heinsoo, Kõnnu algkool < vanemate meeste suust (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Valgejõe madu. Valgejões elas palju aastaid tagasi suur kollasekirju madu. See olevat õnnemadu. Madu lennanud siia kaugelt. Ennen ei olnud selles peres, kus kohal madu asus, õnne, kuid mao tulekul kasvanud taluvara mitmekordseks. Sellest ajast liigub rahva seas lugujutt ühest perepojast, kes nõia poolt olevat muudetud maoks. Madu kadunud nõia juurest ja hüpanud jõkke just oma talu kohale. Perel, kus poja kadumisel kadus koduõnn. Nüüd aga sigines see uuesti. Pererahvas kui tundis oma poja lähedal olekut. Nõid aga kiristas hambaid. Vette ei ulatu ta võlus.

ERA II 165, 107/8 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Määpealse t. - Erni Janter, 15 a. < L. Berg, 53 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kahala järve tekkimine. Vanasti olnud praeguse Kahala järve kohas Uuri küla. Ühel kevadpäeval kündnud Uuri mehed põllul, ega ole teadnud aimata midagi paha, kui korraga ilmunud küla kohale lind, kes kogu aeg hüüdnud: "Põiki rahvas, põiki rahvas!" See pidi tähendama et Uuri küla rahvas oleks pidanud säält hoopis ära minema. Mehed aga olid pannud linnu hüüdmist muidu naljaks ja kündnud edasi. Korraga aga ilmunud taeva alla suur hall pilv, mis Uuri küla kohta jõudes lausa vihmaks muutunud ning küla peale maha sadanud ning kogu küla enda alla matnud. Alla jäänud kõik mehed hobuste ja adradega. Selgel suvepäeval olevad neid veel praegugi näha järve põhjas.

ERA II 165, 111 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. - Erni Janter, 15 a. < G. Valk, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord näinud keegi Vanaküla inime unes järgmist. Pohla ja Klaukse talu rajal asuva suure kivi all on suur varandus peidus, mida ei saa aga muidu kätte, kui tuleb reede õhtul viia seitsme elaja veri sinna kivile, siis pidi avanema varanduseauk. Sellel inimesel endal pole aga julgust olnud seda teha ja nii seisab varandus veel praegugi suure kivi all.

ERA II 165, 139/41 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k., Valgejõe t. - Inna Antar, 13 a. < E. Hermann, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kust said endale nimetuse Kaanjärv ja Kaanjärve mäed. Kord elasid seal mägedes röövlid. Nende pea-ninameest hüüti röövel Kaaniks sellepärast, et ta oli hirmus verejänuline ning röövis ja hukkas palju inimesi. Röövel Kaan oli veel kole kaval. Küll aeti ja otsiti teda taga, et hukata, aga kätte ei saadud kunagi. Tal oli mägedes palju vara ja kulda. Seal ligidal elas üks asunik, kellel oli kolm ilusat tütart, kuna üks nendest kolmest oli kõige ilusam. Nemad käisid alati õhtutel mägedes jalutamas ning laulmas. Kord silmas röövel Kaan neidusid, kes istusid kalju veerel ja laulsid imeilusalt. Röövlil tuli tahe tüdrukuid vangistada. Ta hiilis lähedale, et parajal silmapilgul neid haarata. Kaks õde märkasid seda ja pistsid jooksu, kuna kõige noorem neist ja kõige ilusam ei saanud kohe jooksu pista. Röövel tahtis teda kinni võta. Tüdruk jooksis mööda kaljut edasi kuni kuristikuni. All lainetas järv. Ta mõtles: "Ennem ma suren, kui lasen end vangistada." Ning ta hüppas järve. Röövel sai kole vihaseks. Ta kõndis mööda järve kallast edasi-tagasi ning nuttis viha pärast. Järv muutus ümbert sooks, mis oli õige pehme, et seal ükski inimene käia ei saanud. Röövel vajus ja vajus viimaks järve. Praegalt on järv ümbert nii pehme, et keegi sinna ligidale ei pääse. Järve ääres õitsevad valged vesiroosid. Kes neid noppima läheb, vajub järve, sest see ei kanna inimest. Rahvas hakkaski järve hüüdma Kaanjärveks ja mägesid Kaanjärve mägedeks. Kui praegalt minna õhtul sinna, siis teatakse rääkida, et on kuulda järvest uppunu neiu laulu. Rahvas kaevas mägedes ja otsis kulda, aga ei leidnud, sest vana röövel oli selle hoolsasti ära peitnud. Sellest ajast peale seal enam röövleid ei ela.

ERA II 165, 181/2 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Klaukseni t. - Irma Suumann < Anna Helberg, 80 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Kuidas soo sai omale nime. Vanalajal oli seel soos soda. Tuglas oli soa ülemb. Tuglas vaevas inimesi raske töögä. Inimesed ei jaksand tööd tehä. Siis Tuglas hakkas inimesi piinamä. Meestelt leikas seljä päält suured nahajudad väljä ja naistelt leikäs rinnad ära. Pani naised nabapäidi puusse, rippuma. Viimäks jäi Tuklas haigeks. Siis tehti Tuklasele suur kätküt. Tuklas oli kätküves seljällä, naised kävid tädä imetämäs ümbär ranna, igelt poolt ja said sen eest 2 kobika päiväs. Kui naised jäid kätküve pääle suikuma, siis Tuklas oli lauland: "Tukku, tukku vaene naine, et saa kahte kobikaida." Üks naine oli lägäständ Tuklase ärä. Ja Tuklas suri. Sellest sai soo omale nime Naistesoo, et naised käisid Tuklast imetamas.

ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Ilse Kenamets, Leesi algkooli õpilane < Joost Kalmholm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Kuusalu ranniku kohtadest/ Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel. Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd väljä Juminda Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.

ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. - Greete Lambot, 12 a. < Joost Kalholm, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teisiti kõneleb aga Joost Kalholm. "Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäiva ööl. Ta oli teht tuld seel ige aastat niikaua, kui viimaks kivi oli mend punaseks."

ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare. Juminda külast ½ km maad Leesi poole on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Ruotsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobusega sielt mööda ja löi möögaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamihele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senperast hüüeda seda kohta nüüd Maduvareks.

ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põlismänd. Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.

ERA II 165, 219 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Jaan Sukamägi, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkikivi. Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi.

ERA II 165, 221 (3) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Anna Sukamägi, 77 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda *red.
Laps hundi pesas Vanasti olnud Jõelehtme ümbruses palju hunte. Kord vanemad tööle minnes jätnud lapse üksi koju. Hunt tulnud, lipitsenud niikaua lapse ümber, kuni laps istunud selga, siis hunt viinud ta Koogi metsa oma pesasse. Hundipojad mänginud lapsega ja kriipinud ta oma küüntega lõhki. Vanemad koju tulles ei ole last leidnud ja läinud otsima. Tulnud veel külainimesigi, ja viimaks mindud Koogi metsa ja leitud laps säält hundipesast. Pärast vanemad küsinud, et "kuidas sa siia said?" Vastanud laps, et "suur kutsu võttis mind selga ja tõi väikestele kutsudele mängida." Väikesed kutsud olla mänginud temaga ja kriipinud teda.

ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk., Jõeähtme v., Manniva k., Raja t. - Angela Kütt, 13 a. < Miina Metstoa, 46 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuradikivi. Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.

ERA II 165, 247 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Parasmäe k., Loovälja t. - Uno Mardim, Jõelähtme algkool < M. Mardim, 81 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kiia järve sünd. Ennevanasti pole olnud Kiia järv omas vanas kohas, vaid olnud koguni Järve sauna juures. Külanaised käinud järves muste lõngu ning pesu pesemas. Järv vihastanud sellest ja tõusnud suure halli kitsena õhku. Kits hakanud ida poole minema ja saanud Kiia võhma kohta, kus heinalised heina tegid, käinud hirmus pauk ja järv läinud pooleks. Üks pool heinalistele kaela, teine osa jõkke. Jõgi on selle koha pealt eriti lai.

ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Aava t. - Hans Ojapõld, 13 a. < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sündisid Kostivere urked ja salajõgi. Jõelehtme vallas, Kostivere mõisa lähedal asuvad Kostivere urked. Nende sünd vanarahva jutu järgi on järgmine. Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu, ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja. Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu vanapaganale kätte maksta. Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes. Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust vanapoiss välja tahab tulla. Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu. Viimaks, pikema maa-all-jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna. Kus vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd salajõeks kutsutakse. Kohad, kust vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.

ERA II 165, 255 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Manniva k. - Ella Salm, 13 a. < Aliine Salm, s. 1895 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kulbi tamm. Kallavere küla ääres asuvas suures metsas kasvab suur tamm. Tamme kutsuti Kulbi tammeks. Tamm saanud nime sellest, et noor neiu, nimega Hilda, pärit Kivimäe talust, oli läinud tammest koskli mune kulbiga ära võtma. Aga nii õnnetult, et kulp oli jäänud tamme sisse. Pärast oli leidnud selle sealt Ristimäe Kustas ja oli võtnud kulbi omale. Sellest oli saanud nimi Kulbi tamm.

ERA II 165, 323 (1) < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Helmi Kula, Alavere algkooli õpilane < E. Lass, 72 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Kord sügise õhtul otsinud sant öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis märganud tulesid ja sant hakkanud tulede sihis minema. Maa vajunud sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja mõelnud, et säält tulede juurest saab öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, vajunud ta ülepää laukasse ja sinna ta surnud. Teisel hommikul leidnud rahvas sandi soost ja matnud sinna ja sestsaadik hakatud sood hüüdma Sandisooks.

ERA II 165, 326/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Voose k. - Merjanda Pikker, 12 a. < Mai Abrams, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täijärv. Vanasti elanud ühes üksikus saunahurtsikus väga vana mees. Temal pole olnud hoolitsejat ega toitjat. Nii et ta elanud mustuses ja korratuses ega puudunud siis täidki. Saabunud laupäeva õhtu. Kõik külarahvas läind sauna, siis tõusnud temal ka isu minna, aga et tal sauna ei olnud, siis läinud ta end järve äärde pesema. Vanamees komistanud ja kukkunud järve ja uppunud. Nüüd sest ajast saadik on järvel nimi Täijärv. Sel järvel on väga palju inimese kujuga sarnadust. See on veel praegugi järel, ta asetseb Voose külas.

ERA II 165, 347 (2) < Kose khk., Alavere v., Rooküla k., Saare t. - Ilse Sallo, 13 a. < Hilda Taumsaar, 28 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Raha leidmine. Nõmbra mõisa karjamaal on näha üks suur kivi, millele hobusekabja jälg sisse raiutud. Ka olla nähtud selle kivi kohal ööseti tulekuma ja jaaniööl hõbedasi rahalitreid. Rahvasuus hakkasid jutud liikuma, et selle kivi alla olla P. sõja ajal raha peidetud. Taluperemees, kelle krundis oli see kivi, kergitas selle 10 mehe abiga üles ja leidis säält 100 kuldraha. Nüüd on see kivi sellest ajast küliti.

ERA II 165, 355 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imelik puu. Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab üks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust üles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.

ERA II 165, 357 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Presti t. - Lennart Lepik, 14 a. < Johannes Lepik, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kullavalvaja. Muiste elanud Pikaveres üks vanamees, kes olnud rikkam mees terves vallas. Temal olnud suur ämbritäis kulda. Et vanamees väga ihnus olnud, ei tahtnud ta oma kulda teistele pärandada, vaid matnud selle Kuusiku talu heinamaale ühe allika kaldale maha. Vanamees surnud ära. Et keegi kulda ära ei varastaks, siis käivat ta iga neljapäeva öösel sääl kulda valvamas. Rahvasuu kutsub vanameest "Kullavalvajaks".

ERA II 165, 359 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Andi k., Tuuliku t. - Edgar Teder, 15 a. < Tõnu Teder, 54 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pikavere heinamaade nimed. Kui sakslased vanasti meie maale tulid, sundisid nad meid ka väevõimuga ristiusku vastu võtma. Eestlased lasid endid hädaga ristida, kuid palusid oma vanu jumalaid ikka edasi. Pikavere vallas vastu Uuemõisa heinamaid kasvanud enne suur mets. Siin käinud rahvas oma jumalale Ukule ohverdamas. Üks ohvrikivi on veel praegu alles Presti talu heinamaal. Selle juurest olla vanu ohvrirahasid leitud. Nüüd on mets maha raiutud, ja maa Kivioja ja Urvaste küla talude külge liidetud. Kuid seda kohta kutsutakse veel praegu Uku heinamaadeks või Uku-pealseks.

ERA II 165, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nõiakivi. Pikavere meeste heinamaade lähedal Arevalla metsas asub suur Pillardi kivi. Vanasti olnud see nõiakivi, mille juures olnud võimalik end hundiks või mõneks muuks loomaks muuta. Üks lähedane perenaine käinud igal öösel kodust ära. Ta käinud selle kivi juures, kus end hundiks moondanud. Hundina käinud ta külas ja varastanud loomi ning alati olnud tema pere laual värsket liha. Pererahvas pole sellest midagi teadnud, kus käib perenaine. Viimaks hakanud sulane asja lähemalt uurima. Ta läinud ööseks rehealla magama. Korraga näeb: suur hunt tuleb värava alla ja viskab ilusa varsa rehealla. Ise jooksnud minema. Hommikul olnud perenaine jälle kodus. Järgmisel öösel läinud ka sulane kivi juurde. Perenaine tulnud ka sinna. Äkki hakanud kivi susisema ja sinakat suitsu välja ajama. Sulane ja perenaine jooksnud hirmuga koju. Peale selle kadunud kivil nõidumisvõime, ega ole tänaseni tagasi tulnud.

ERA II 165, 367 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiie talu. Pikavere Hiie talu kohal asunud muiste hiis. Seal käinud ümberkaudne rahvas jumalaid palumas. Veel praegugi kutsutakse paika, kus vanasti hiis kasvanud, Hiieheinamaaks. Osa sellest on praegu Tedre, osa Hansu-Jüri ja osa Hiie talu küljes. Hiie keskel olnud suur veelomm, mis praegugi veel näha.

ERA II 165, 371 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugud. Rahaaukudest räägitakse palju ja mitmesuguseid jutte. Üks tähtsamatest rahaaugu juttudest, mis sündinud palju aastakümneid tagasi Kuimetsas, on järgmine: Kaubil vanasti elanud Vaadu nimeline mees. Temale oli näidatud unes, et Tõnuansu talu heinamaal kasvab üks toomingas ja selle juurel magab üks suur must uss: "Sina lükka see uss juurte päält ära ja kaeva raha välja." Veel kinnitatud juurde, et ärgu midagi kartku, mis juhtub. Tema siis läinud unenäos määratud ajal toominga juurte alt raha kaevama. Kõik oli läinud tee pääl hästi, kuid ainult - mis jättis raha juurte alla tagasi, et ei julenud palja käega ussi ära lükata. Sellest ajast kuni praeguste aastateni on igal aastal nähtud seda suurt ussi heina ajal sääl toominga ümber jooksmas, kuid igakord, kui püüdma hakatakse, pääseb nagu imekombel alati toominga juurte alla.

ERA II 165, 375/6 (3) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Idaurkad Kuimetsa mõisast umbes kaks ja pool kilomeetrit Kose poole tulevad vastu järsud sügavikud ja Neitsimägi. Suurem osa jääb nendest orgudest ja nõgudest paremale poole, kus neid varjab Ida mets. Ida metsa nimetuse on saanud sellest: kui ehitati Kuimetsa mõis, jäi suur mets mõisast ida poole, mida hakati hüüdma Ida metsaks. Selle järgi on ka nimetuse saanud Ida talu, mis anti välja Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväelasele. Esimesed urkad tulevad vastu mööda ida teed minnes, mis keerab enne Neitsimäest ülesminekut paremat kätt, neid hüütakse Kallise urgasteks. Sinna uppunud moonakas Kallis. Suurem urgas on sääl umbes 11 m lai ja 2,5 m kõrge, mis läheb edasi 9-10 m, säält enam edasi ei pääse. Üldse on neid urkaid palju, suuremaid kuhu alla pääseb on 21. Rahvasuus on palju õudseid jutte krattidest ja vaimudest Ida metsas ja selle urgastes.

ERA II 165, 379/80 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ida oja, mis algab Vaopere soodest ja rabadest, jookseb Ida talu juures maa alla, mis sääl haruneb omakorda kaheks haruks. Üks neist voolab välja Kuimetsa mõisa juurde Jäävandi ja teine Tamsi küla juures Kärt-Tõnu talu juures. Sääl madalmikus on allikas, mille kaldal on ümarik küngas. Rahvasuus on levinud jutt, et vanalajal, kui möllas Eestis suur katk, teinud ta ka Tamsis oma puhastustööd ja jätnud elama ainult kaks vanatütrukut - Kärt-Tõnu Malle ja Küünimaa Kaie. Ise hüpanud siis allika künkal ühelt jalalt teisele ja laulnud: "Kärdi Mall elab ja Küünimaa Kai magab!" Nii jorutanud ja hüpanud ta sääl neid sõnu, olles uhke oma tööle.

ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Suursilma allikas ja nunnade kaev. Pääle Õrde allika tuleb veel palju ja palju allikaid Kuimetsas ette, mis on mitmesuguste tähtsustega, nagu näiteks veel Nunnade kaev. See on ka allikas, mis asub Kuimetsa külas Kamara talu karjakoplis. Säält käinud nunnad toomas omale puhast vett ja selle veega oli õnnistatud õndsaid. Üks rahva poolt väga tuntud allikas on Suuresilma allikas. Seda allikat peeti pühaks ja käidi seal ohverdamas oma iga-aastasest saagist veehaldjale, et teisel aastal kasvaks parem vili. Peatähtsus on selles, et arvati Kuimetsa jõe haldjat elavat Suursilma allikas, mis on jõe ääres. Sellest arvati siis, et haldjas hoiab suplejaid hukkumast. Suur tähtsus on veel Suursilma allikal selles, et sääl käidi toomas omale tervismuda, mida pandi pääle, kui oli mõnes kehaliikmes palavik. Kuid suurem mõju olnud siis veel, kui sinna kalleid esemeid visati. Seda jutustas minule Tõnu Iibram, kes on praegu 60 a. vana. Teda olla ka kord poisikesepõlves kästud minna tooma ühele vanakesele seda tervisemuda. Talle antud siis kaasa ühte ja teist väärtuslikku, mida ta enam ei mäletavat.

ERA II 165, 383/5 (8) < Juuru khk. - Leevi Urke, 17 a. < rahvasuust (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õrde allikas. Keila jõgi saab alguse Kuimetsa soodes asuvast järvest. Jõge ümbritsevad suurte veekogudega allikad, mis pidada olema arvamata sügavad. Üks suurematest allikatest kannab nime Õrde allikas. Õrde allikaga on seoses palju vanaaegseid omapäraseid sündmusi ja jutte, mida rahvasuu on edasi kannud põlvest põlve. Allikas olevat nii sügav, et ühel kuival suvel, kui kuskilt vett ei saadud, Õrde allikas olnud siiski vesi. Keegi ema läinud säält lapsele juua tooma. Pikk tammepuust trepp viinud alla sügavikku. Vesi olnud sügaval ja palju läinud naisel selle toomisega aega. Kui ta veega tagasi jõudis, olnud laps jänusse surnud. Selge ilmaga paistvat allika sügavas vees midagi läikivat. See olevat kullakast, mis vanal arvamata ajal allikasse lastud. Rahvasuu räägib, et kui seitse paari härgi panna vedama, siis tulevat kast välja, aga ainukesel tingimusel, et selle toimingu ajal ei tohi keegi kuradi nime nimetada. Kuimetsa mõisa parun saanud sellest kullaloost teada. Kullapalavik hakanud vanale parunile pähe. Võtnud siis seitse paari härgi ühes. Pääle selle veel kiltrid, kupjad ja aidamehed. Ühisel nõul ja jõul mindud kulda välja tooma. Pikad tugevad ketid lastud kullakastile ümber ja seitse paari härgi pandud vedama. Pikkamööda tõusnud kullakast tugevate härgade jõul. Paruni rõõmul polnud piiri, kui pika vaeva peale kullakast tulnud nähtavale. Suures rõõmuhoos unustanud parun vande ja hüüdnud: "Käes ta kurat ongi!" Kuid sel hetkel murdunud tugevad ketid ja suure mürinaga vajunud kullakast kalda äärelt allikasse tagasi ja langenud nii sügavale, et pääle selle ei ole ükski abinõu ulatanud kullakastini. Ilusa selge ilmaga nähakse veel praegu allika sügavuses kristallselges vees kulla läiget. Pääle selle olevat veel allika sügavuses kaks kirikukella, sest nende kuminat olevat vahest kuulda. Kelli saada saalt põhjast kätte rahvajutte järgi sel teel, et vedama panna kaks kaksikut musta härga. Praegu elavad Õrde allikas kallid veeloomad saarmad. Vanad kavalad kütid ootavad selgetel öödel head juhust, et kallist looma tabada. Kuid saarmas on tark, ta laseb end kaua oodata. Oma pikkadel igavatel ootetundidel mõtlevad vanad kütid kullakastist ja kuulavad kellade kuminat. Siis jutustavad neid jutte vaiksel õhtutundidel noortele tulevastele põlvedele.

ERA II 165, 387 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k. - Ellen Koik, 12 a. < August Koik, 37 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ulmu allika ja Katkuotsa talu lugu. No vanasti möllanud siin Juuru ümbruses katk ja surm. Rahvas old päris hädas. Vesi lõppend otsa, toit samuti. Palju inimesi surnud janusse. Siiski olnud siin soos, Silde heinamaal allikas, millest ka kõige kibedamal ajal vesi pold otsa lõppenud. See oldki see Ulmu allikas. Ümberkaudu rahvas käind siin vett otsimas. Kuid ka Ulmu allikal olnud vesi nii sügaval, et sinna ilmatu pikk raudtrepp viind. Siis korra läinud üks ema oma lapsega, kes janusse suremas, Ulmu allikale. Võtnud kannu ja läinud allika põhja vett tooma. Nii pikk aga olnud tee, et kui ema tagasi jõudnud, olnud laps janusse surnud. Ja-jah, praegugi on ta ilmatuma suur allikas. Noojah, see katk kestnud ikka edasi, tapnud palju inimesi ära. Läind möllates talust tallu, kuni äkki - stop! jäänud seisma. Rahvas hakanud seda talu hüüdma sellepärast, et sääl katk lõppenud, Katkuotsa taluks. Praegu asub ta Atla külas.

ERA II 165, 408/9 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juuli Saulep, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Heinamaa nimede saamine. Üle kahesaja aasta tagasi kasvanud praeguste Kehtna valla Vastja küla talude Pitsi, Rehe ja Reino heinamaadel palju tammi. Et maapind olnud pehme, siis on vajunud tammed maa sisse. Tammedest saanud aga need heinamaad omale nimeks Tammearu. Praegugi leitakse veel üksikuid tammede tüvesid soost.

ERA II 165, 409/10 (3) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talunimede saamine. Kehtna vallas Vastja külas asuva praeguse Iidase talu maa pääl olnud hiis, kus ohverdatud Ukule. Pärast lasknud mõisnik sinna hiide asutada talu. Talule antud nimeks Hiietalu. Sellest on kujunenud välja Iidase. Tammed lasknud mõisnik maha raiuda. Ainult kaks pärna olid jäänud alles. Need pärnad on praegugi alles ja asuvad Iidase talu aias.

ERA II 165, 414/5 (8) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pääle maailmasõda oli kardetatavaim haigus katk. Katku kohta räägib rahvasuu järgmist: Kui esimene inimene surnud Vastjal katkusurma, siis ohverdatud ja tehtud suuri tulesid, et katku eemale peletada. Sellest hoolimata hakanud katk Vastja külas suure hooga levima. Paljud inimesed olid langenud katku kätte. Et paljud inimesed öösel jäid haigeks, arvati, et katk liigub öösel. Katku kujutati suure, musta näoga mehena. Mehel on käes raudkepp. Öösel pimedas katk tungib majja, vajutab korra inimese keha vastu ja kohe on inimene katkus. Katk aga kartvat tuld. Katku eemalepeletamiseks põlenud taludes ka öösel tuled. Kui aga keegi sääl talus juhtus siiski haigestuma, siis arvati, et tuled ei olnud küllalt suured. Paljud inimesed põgenesid katku eest metsa, kus nad toitusid marjadest. Kuid nad olevat ka haigestunud metsas.

ERA II 165, 419/20 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Kangro t. - Asta Pärtel, 13 a. < Jaan Reino, 69 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallikast. Kuldallika asub Kehtna vallas, esimese klassi maantee ääres ja Nadalama külast umbes üks kilomeeter Kehtna mõisa pool. Kuldallikas olevat sellest oma nime saanud, et sääl olevat kullakast põhjas. Ühele mehele näidatud kord unes, et sääl allikas on kulda. Kulla saab kätte see, kes toob kulla välja kahe paari härgadega. Mees läinud allikale kahe paari härgadega ja võtnud kaasa ka ühe teise mehe ning rohkesti köisi. Kõigepäält pandud latt kastile alla ja rakendatud härjad kastile ette ning hakatud kasti välja vedama. Kui kast oli juba kaldale saamas, läinud mööda teed halli habemega vanamees. See näinud, et mehed midagi allikast välja veavad, ning oli küsinud meestelt: "Kas lubate mulle ka seda saaki, mis te välja veate?" Mehed öelnud: "Ei, see on suure vaevaga saadud ja seda ei või teistele anda." "Hää küll, kui te mulle ei taha anda, siis võtke kõik omale," öelnud vanamees ja läinud oma teed. Samal ajal oli aga kast tagasi allika põhja kukkunud ja seda enam kätte ei saadudki. Põhjasõja ajal olevat üks venelane õngega katsunud ning kast oli kõmisenud. Praegugi pidavat see kast sääl allika põhjas olema.

ERA II 165, 455 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k., Juhani t. - Helmi Vainoja, 13 a. < Loviise Vainoja, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lina-Maie kalm. Meie lähedal asub väike mägi, mida kutsutakse Lina-Maie kalmuks. Suure katku ajal langenud inimesed kui hein vikati ees. Sel puhul polnud võimalik inimesi korralikult matta, seepärast maetud neid igale poole, kuhu juhtunud. Üks tütarlaps surnud ka katku ning maetud põllu peale ühele väikesele mäele. Tütarlapsel olnud suured valged juuksed, mille tõttu kutsutud teda Lina-Maieks. Mäge aga hüütakse nüüd Lina-Maie kalmuks.

ERA II 165, 493/5 (1) < Hageri khk., Hageri v., Metsaküla k., Linaleo t. - Aino Kaljuste, 14 a. < Karl Kaljuste, 42 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lipumänd. Endise Pajaka mõisa maal, Nooda mäel asub mänd, mida praegu nimetatakse Lipumänniks. Umbes kolmkümmend kaheksa aastat tagasi, kui oli sõjaväe kaarditegemine, püstitatud kõrgematele mägedele vaatepunktid, mis olid umbes kolmkümmend meetrit pikad. Neid punkte kutsutud majakateks. Püstitatud olid umbes 8-10 km kaugusele üksteisest, nii et kõrgemad tipud kätte paistnud. Lipud asetatud veel majaka katusele. Pajaka mõisa maa-alal, Nooda mäel kasvava tüseda ja tugeva männi latva püstitatud veel mitme meetri pikkune latt, mis täitis niisama majaka aset. Sestsaadik on saanud mänd nimeks Lipumänd.

ERA II 165, 505/7 (2) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mädajärv. Korra elanud Vaharas ühes talus peremees oma naise ja lastega. Olnud kibe heinaaeg, terve perekond läinud heinale praeguse Mädajärve kohale. Taevasse tõusnud imelik must pilv ja üks hääl hüüdnud: "Alt ära, tölpsaba orikas tuleb!" Naine tahtnud veel enne kaare kokku tõmmata, kuid siis langenud pilv neile kaela ning uputanud nad. Peale inimeste kadunud ka suur heinaküün. Ja rahvas teab rääkida, et selge ilmaga, kui vesi vaikne, pidi küüni peegeldus paistma. Mädajärve nime oli ta saanud sellest, et inimesed olid ta vett roojastanud ja selle trahviks muutunud järve vesi mädasarnaseks kollaseks.

ERA II 165, 513/5 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jäärapea allikas. Korra näinud üks mees unes, et teatud allikas on raha-auk. Noh, mees võtnud siis pika ridva kätte ja läinud allika põhja urgitsema. Korraga mees tunnud, et ridva otsas on midagi rasket. Mees tõmmanud ridva välja. Ridva otsas olnud verine jääripea. Mees lasknud kohkudes ridva tagasi vajuda, sest hirmus hääl oli hüüdnud: "Kui sa veel ritva liigutad, siis vajud ise sisse!" See allikas on veel praegugi Piksarve heinamaal ning teda hüütakse Jäärapea allikaks.

ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kloostri as., Uuemõisa t. - Aino Leesalu, Kloostri algkool < Leopold Leesalu, 45 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Risti kirik/Kuidas on ehitatud Risti kirikut. Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on sama palju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.

ERA II 165, 553 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kõmaste k., Alu t. - Johannes Elving, 15 a. < Linda Palder, 20 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vintriku kivi. Vene sõja ajal oli saanud üks ohvitser surma ja ta oli maetud Kõmastisse maha ning kuldmõõk pandud hauda talle kaasa. Hauale pandud kivi pääle, et keegi kuldmõõka kätte ei saa. Selle mehe nimi oli olnud Vintrik, nii on ka kivile nimetus Vintriku kivi.

ERA II 165, 567 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Väemla k., Jaani t. - Veleida Uusmaa, 14 a. < Juhan Neudach, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihnus peremees. Ennevanasti elanud Väemla külas üks rikas taluperemees. Ta olnud nii ihnus, et ta kellelegi pole raatsinud midagi anda. Pärast, kui ta vanaks saanud, olnud ta ümberringi rahaga piiratud. Surnud aga ise nälga. Peale surma maetud ta pesemata maha, sest keegi pole julgenud teda pesema minna. Raha pole keegi julgenud tarvitada - arvatud, et kurjad vaimud sees. Siis maetud raha maha ja toodud suur virn hagu peale ning pandud põlema. Tuha peale pandud aga puurist, et kurjad vaimud seest välja ei saaks.

ERA II 165, 579 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Laane k., Jõberna t. - Heino Jõesaar, 15 a. < Juuli Jõesaar, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiiemets. Hiiemetsaks kutsuti ainult seda metsa, kus kasvasid tammed ja kus vanad eestlased käisid Jumalale ohverdamas. Üks niisugune koht asub minu kodust ühe kilomeetri kaugusel. Praegu on sääl veel näha kolm kivi lähestikku, millest kõige suurem on olnud ohvrikivi. Kuid sakslased hävitasid need pühad paigad ja aja jooksul on hävinenud ka tammed. Seda kohta kutsutakse siiski Hiiemetsaks.

ERA II 165, 611/2 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Aru k., Karivelja t. - Raul Ackermann, 15 a. < Johannes Ackermann, 44 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Rahaauk asub Letsema mäel (selle mäe, mis kirjutatud eelmises tükis) põhjapoolsel küljel, mehekõrguse kivi all. Öösiti peab see rahaauk põlema. Vanasti põle julgenud keegi öösiti säält läbi minna. Mina ise olen leidnud sealt üle 130 a. raha. Et sääl raha leidub, see on kindel.

ERA II 165, 625 (1) < Risti khk., Kloostri v., Kirikküla k., Paju t. - Alma Laasik, 12 a. < Leena Alvin, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõntsu Hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal oli vanasti olnud suur mets. Metsas elutsenud hundid. Kui küla lambad olid laudast välja lastud, hundid olid kohe ära murdnud. Küla inimesed olid seda metsa alati kummardanud põlvili, ja olid igal õhtul palvetanud metsa poole. Praegu seal enam metsa ei kasva, kuid seda kohta kutsutakse ikkagi Tõntsu Hiieks.

ERA II 165, 629 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kõmmaste k., Kesiõue t. - Eliise Streimann, 12 a. < Madis Palder, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hundikivi. Kõmmaste küla idapoolses osas, kust suurelt maanteelt keerab vähem tee Hattu mõisa poole, kahe teeharu vahel asub praegu väike käsitöölise maja, mida rahvasuus kutsutakse Hundikiviks. Vanasti olnud seal tee ääres suur kivi. Üks naine külast olnud moondatud hundiks. Sel naisel olnud kodus väike laps. Naine tulnud tihti metsast hundina, visanud oma hundinaha kivile ja läinud siis naisena koju last imetama. Kui ta tulnud, võtnud jälle hundinaha, pannud selga ja läinud metsa tagasi. Ükskord olid inimesed põletanud kivi punaseks. Naine oli tulnud jälle metsast ja viinud hundinaha tulisele kivile ja läinud oma last imetama. Kui naine oli tagasi tulnud, nahk olnud juba põlenud tuhaks. Sest ajast oli jäänud naine alati inimeseks. Kui hilisemal ajal oli hakatud sinna kivi juurde maja ehitama, oli see kivi lastud lõhki ja pandud maja vundamendiks. Maja on hakatudki siis hüüdma Hundikiviks.

ERA II 166, 11 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, Varesele valu, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga, Meie laps saab tervest.

ERA II 166, 11 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Koit, koit, videvik, Tule arsti minu last, Minu laps tieb kõllast!

ERA II 166, 11/2 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lepatriinu, mine lendu, näita kuspool sõda on, kas maa pool vai mere pool!

ERA II 166, 14 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mustametsa lapsed riakisid, et kui vanakuu riede õhta Ants-Juani aja tagast lepaõksu tuua ja neiega peksa, siis lutikad häbenevad ära.

ERA II 166, 15 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kes tuld laenas, sie ei tõhtind aitäh üelda.

ERA II 166, 16 (36) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kanga pakkuajamisel piab pulk ruttu välja tõmbama ja kudujale vasta perset lüema ja ütlema: Kudu ruttu, kudu ruttu, kudu ruttu! - siis saab kangas usina õtsa.

ERA II 166, 18 (48) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui hammas tuleb suust välja, siis piab ahju piale viskama ja ütlema: "Kilk säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

ERA II 166, 19 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lapsel vällä lüeb, siis võttada ahjust üheksa heledat süsi ja lassa tagantkätt ükshaavali vette ja ise juassa õvve, et surina ei kuule. Siis sene viega piad pessa.

ERA II 166, 19 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ehk jälle ninda, et laps viia sauna pessa ja pesuvie sisse vanni panna elavahõbeda ja kuldsõrmussi ja hõberaha.

ERA II 166, 20 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui surne sõrmega tuaneluud vajutata, siis piab ütlema: "Võta omale kaasa, et mina saaks tast lahti!"

ERA II 166, 22 (69) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sualatüükeid arstitasse ninda, et siutasse villase lõnga sisse 10 sõlme ja maetasse lauta sõnniku sisse.

ERA II 166, 23 (71) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lauda-ehitamise ajal taguda 7 lepa vaiast lauda põhja ja uksepaku sisse lassa auk ja sinne panna klaas elavahõbedaga, siis luamad lähväd iast edesi.

ERA II 166, 23/4 (74) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Juripäiv õli suur naiste pühä. Näväd käisiväd kõrtsi juures võid tegemas (ka lüpsikut turbutamas). Kõrtsmik tõi pualtündri ja Ieva-kurat pandi sisse. Sie kolistas sääl ninda (ninda hääldat. ninnda, samuti andas jt.) kaua võid teha, kui naised laulasivad: "Kokko, kokko, kuoreke, Kaivust tulgu kirnu mengu!" Siis kõrjeti raha ja õsseti viina. Sie juadi õtsa ja pandi jällä tõine nuarik tündri ja pieti sääl nindakaua kui andas raha ja jällä juadi. Ninda kestas päivõtsa. Naised õlid purjes ja tramasivad; mõned õksendasid kõhe.

ERA II 166, 25 (80) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vitsavalu võetasse neie sõnadega vällä: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"

ERA II 166, 26 (83) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mendi üks üesse Viru Juri, Allika Mihkel ja va Umberk Kivinõmme metsa Kalevipoja künkele kulda õtsima (Kalevipoja hauaküngast näidatakse praegugi Kivinõmmest). Kellu kahetõistkümme ajal haketi kaivama. Kaiveti, kaiveti ja lagedale tuli suur ribikont; niisikene vähemine mogomane kõhe, jusku hobose luak. Jäeti sie siis maha ja tuldi kodo magama. Eks näidetud miestele unes, et "Kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tõhi teie segada." Mehed ei muud miski ku(i) mendi ja matteti maha tagassi.

ERA II 166, 29/30 (90) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui esimist kõrd nuart kuud nääd, astu seitse sa(m)mu tagasi, võta, mis kanna alle jääb, pane põuve, ärä enamb kellegiga räägi, heida magama. Keda unes nääd, on su peikmes.

ERA II 166, 30 (91) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lähäd vieämbritega ja nääd nuart kuud, kalla vesi kõhe maha, muidu saad nuttada. On sul aga lõnga ehk villu kääs ehk piima, siis on hia lamba ja lehma õnn.

ERA II 166, 30 (94) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.

ERA II 166, 31 (96) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik tarbepuud piab õigel ajal laskema, kuivavad kergest. Õkaspuu lassa nuarel kuul, lehtpuu vanal kuul.

ERA II 166, 32 (104) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui tahad, et luamad hiast piima annavad, siis kõrja jaanilaupe üesse laudaukse alt sõnniku ja viska oma ja võõra laudaukse alle, ise ütle: "Siie piima, siie võid" ja võõrale (ütle:) "Siie kust, siie sitta."

ERA II 166, 34 (113) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseid toherdatasse ninda, et ümmergune tuares leppahalg aetasse tulisest ja vajutatasse paise ümbert.

ERA II 166, 34 (115) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui poiglaps läbi särgi lassa, siis saab tal pali pruutisi.

ERA II 166, 45 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul (jüripäeva pühitsemisel lauldud). Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Taivast tulgu, sisse mengu, Ümber männä, müssä, mässä. Kodo lapse kuagi pääle, Karjalapse kakku pääle.

ERA II 166, 45 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haigus mengu, tervis tulgu, Aripäivi harvast õlgu, Pühäpäivi tihti tulgu.

ERA II 166, 48 (18) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lõppe, lõppe, põrgu põldu, Saa õtsa saadana välja.

ERA II 166, 51 (26) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasi sõnad. Ruasi, ruasi, kust sa õled tuld? Kas viest vai maast vai mõnest kurjast inimisest? Mene ärä, anna sina pühälä vaimule maad! Aamen, aamen, aamen.

ERA II 166, 51/2 (27) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad. Oi sina ussi, ussi, Läbi mättäste ronija, Oi sa maa-mahkerjas, Sarapuukarva sahkerjas, Viekarva, viljakarva.…

ERA II 166, 53 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. < Lüganuse khk. - Armilda Hallik < Liina Suikin, s. 1872 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tulekahju kustutamiseks võta siatina taldrik ja kirjuta piale: S,A,T,O,R,A,R,E,B,Õ,T,E,N,E,T,O,P,E,R,A,R,O,T,A,S, viska tulle ja kõhe kustub tulekahi.

ERA II 166, 68/9 (78) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Torma khk., Avinurme v. - Armilda Hallik < Helene Hallik (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Isa rääkis. Täma õld viel laps, püksata poiske ja nad eland Maetsmas. Suured metsad õld küla ümber. Õige suur kivi õld metsa servas maja ligi ja ühel hommukul mängind hulk poisikesi kivi pial. Tõugelnud vastastikku ja Alekere Toomas, ühetõistkümne aastane poisike kukkund alla. Sial õldki hunt kõhe platsis, tõmmand lapse lõugu ja jooksnud metsa. Poiskeste kisa piale tuld vanemate inimeste abi, aga hilja. Poiss elas viel küll, kui kätte saadi, kuid suri õige varsti, sest kõht õld lõhki tõmmatud ja sisikond väljas.

ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel kõht lahti, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepa urvadest tied.

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

ERA II 166, 111/2 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari arstitasse ninda, et nari kõht panna kolm kõrda kräunuja ukse vahele. Ehk lassasse jälle esimisel lapsel närida ja üelda: "Närin nari, närin nari, närin nari."

ERA II 166, 112 (9) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes näeb kogemata kolme valget hobost kõrraga ja tämäl on tuaneluu, siis üelgu: "Valged hobosed, valged hobosed, viega minu tuaneluu!" Ehk võtta sutike alustamata kangast, vajuta tuaneluud ja pane kangaraasuke surnele kirstu kaasa.

ERA II 166, 112/3 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega. Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

ERA II 166, 113 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ennemalt uinutati lapsi, kui tulid jua lagedale. Üks ema tõi saunas lapse lagedale ja tahi ära käägistada. Laps aivastas. Ema ütles "aitäh Iesukesele!" Kõhe jäi laps kallist ja ema ei saandki tappada.

ERA II 166, 114 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.

ERA II 166, 114 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külmavärililledest keitada tied külmavärina vasta.

ERA II 166, 114 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Krampide vasta on pujujuured.

ERA II 166, 114 (19) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Külmtõve vasta aitab ka kärnkonna tuhk.

ERA II 166, 115 (25) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes kuerataudis õli, sie jäi lahjast. Pandi javekive pääle, kierutati kive ringi: "Javan kuerataudi."

ERA II 166, 115 (26) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõugeid piab sanglepa vihaga vihtlema.

ERA II 166, 115/6 (27) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Õlima Undisuas heinamal ja ühele läks uss sisse. Siis tuadi Undi Kustav suur lugija. Sie luges pääle ja uss tuli vällä. Mies ehmatas, kui uss vällä tuli, ja jäi langetõbisest.

ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.

ERA II 166, 116 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi ja sõnu ei tõhi vanemb nuaremale õpetata.

ERA II 166, 116/7 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juripäiväl õlima võid tegemas kõrtsi juures. Eks Kurtna valitseja tuld ka sinne. Meie este hirmu täis, et mene tia, mis ütleb. Aga tämä miski, naeras vaide ja vahtis, kuda vana Viita õli vintis täis, pani munni tõrre serva pääle, et "kokko, kokko, kuareke." Eks meie siis võeti ja pandi valitseja ka tünni. Ei saand tõne muidu, ku õstas ka viina, siis vast lasima tünnist vällä. Ei vihastand ühtigi.

ERA II 166, 117/9 (32) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ieva-kurat õli vanatüdrik, vähe litsivõitu. Jõi pali viina ja tõmbas miestega. Juripäiv õli tämä esimene Raudi kõrtsi juures. Tahtas tünni ümber viskada, siis panima ta tünni. Tämäl õli raha alati viina ostada; ta õli kuppar. Käis laialt ringi, sääl Venemaa pual Vihtses käis ja tienis ikke viis kopka sarve päält. Üks nuar poiss õli Vihtses, last kaheksatõistkümme sarve selga panna ja siis hüppend ise jõkke, Vihtse jõkke. Sarved tulled kõik lahti ja kaduned vällä. Ieva õligi sarvidest ilma. Siis katsus, kust sai uved, minagi andasin siit vanu luamasarvi. Ieva leikas pienikese õtsa maha, panni sinne pääle rakkunahka ehk rasvakelmet ja pistas nõelaga pieni aukusi täis. Õligi uued kupusarved jälle kääs. Kuppu lassasse paha vere vasta. Kui pia vai kaelasuaned valutavad vai on juaksev. Kriisa Katri raiub nuaga, sie on valus, aga Ieval õli massin, sellega lõi. Meie Mihkel lasi ükskõrd 18 sarve selga lüije, ärä siis läks südä pahast; ei minul ei mend kõrdagi. Ieva-kurat surigi Raudi kõrtsi koja ja vald mattas. Tämä õld kõrtsis juua täis ja kolm santi tulled sinne. Üks õld pime, tõised õld tallutajad. Räägiti, et nie tämä raha sääl vist üle lüened ja võibõlla andasivad miigagi pähä, et sinnesamatse suri.

ERA II 166, 125/6 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallika juurest siit linnumäe pualt õlema vanarahva jutu järele ninda lai kraav mend alle Kontso järve, et ükskõrd viend paari härgi alle järve; härjed õlled ikkes, kukkuned Kuldallika juures kraavi ja vesi viendki menema. Ega siis ei üeldud Kuldallik; sie nimi tuli päräpuale, ku haketi rääkima, et allikas on kulda ja ku kullakaivajad tulid. Nüüd on jua mitmed käined kaivamas, aga miski vist evat õle saaned.

ERA II 166, 126/7 (41) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit käisima, ku nuared õlima, iga pühä Jõvi kerikus. Talve ajal pieti pasli, suvel õlid kerikus virsud jalas. Tiepääl mendi paljajalu. Kerikus kui kõndisid, siis niuh, näuh, niuh, näuh, tohovirsud kidisesid. Tohovirsudel on nena päält jua ormad, aga pajuvirsudel käiväd risti. Miestel sõisasivad kõhe tohokerad lakkas. Haketi tegema, siis tuadi maha ja pandi ennem likku. Mina ku karjas käisin, siis lõuneajal käisin tohto ja kuart kõrjamas. Kakstõist paari õli ikke virsusi ies valmis. Ega pajukuarised kaua käined. Karjas sie päivä kolm kõigist. Tohtosed õlid küll kõvemad. Tohto võis alati võttada. Ajad nua ies ja tohosuga muudku tuleb järel, aga pajukuart ei saand enne, ku müristab kuare lahti. Esimine müristamine sie põrutaski lahti. Pajuvirsudele tegima viel apsati alle ka. Eks neid ka õld, kes kerikus alati paslidega käisid, nied õlid rikkamad. Lieris õlid minul jua ummiskingad.

ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest. Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi. Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.

ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.

ERA II 166, 131 (53) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkilise haigusse vasta on hiad punased putked.

ERA II 166, 162 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. < Iisaku khk. < Torma khk., Avinurme v., Ninasi k. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1856 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps saab kuskile haiget, siis puhutakse peale ja loetakse: "Varesele valu, Harakale haigus, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga. Meie laps saab terveks, ennekui noore mehe (naise) saab."

ERA II 166, 171 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elasima alles Sõõrumäel. Sääl räägiti, et vana Klimka on leind Sõõrumä kalmudelt kastitäie raha. Este on näidatud unes, et sääl on, muudku mine ja võta. Läind ja saandki. Vana Suuder käind tõine hommuku vaatamas, löönd jalagi paekivi vasta, aga rahakasti põle õld. Käind Klimka juures juttu rääkimas mõne kõrra ja ühekõrra läind püssiga, last selle maha, aga tia kas raha sai.

ERA II 166, 171 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täriveres on järved mägede vahel. Ennevanast kukkund künnihärjad ühel pool mäge järve ja tõiselt poolt tulnud välja. Mägi ujund vie pial; järv õld mäe alt ühes.

ERA II 166, 172 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Halijas - metsahalijas, jõehalijas; hiad ja pahad halijad.

ERA II 166, 172 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Okaspuu tahab noorel kuul raiuda, siis kuivab hiast. Lehtpuu raiuda noorel kuul.

ERA II 166, 172 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Müristamise ajal ei tõhi joosta, siis õhk jookseb järele ja tõmbab ligi. Vikatit ei või ka seljas pidada, sie ka kisub välku ligi.

ERA II 166, 173 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Puid istutada noorel kuul, siis kasvavad paremast.

ERA II 166, 173/4 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas Kortinal õlema raha maa siest leitud, mis õlema tagasi tuld. Annad ükskõik kellele, ikke tuleb tagasi. Seda raha ei võind teisele anda.

ERA II 166, 174 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tammekoorega kõhuhaigust arstida.

ERA II 166, 174 (23) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Soolatüvikud kauvad, kui tie niidi piale niipailu sõlmi kuimitu tüvikut on. Siis pane niit aja alla. Kui ära mädaneb, ongi tüvikud kadund.

ERA II 166, 174 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas arstiti nõnna, et iga sõlme piale lue kolm kõrda viel "damina, damina, damina."

ERA II 166, 184 (61) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nied üeldasse nõiad õlema, kes iseeneses räägivad. Türiku Lienu on ka nõiamueline õld, kandand sualanuutsakuid kaasas, posind pääle ja käskind tütrikutel rohtosi juua, siis veike piab ärä tulema.

ERA II 166, 184 (62) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lienu võttas vargad ninda kinni, et posis sualale pääle ja viskas sene koja, keda kahtlustas. Kui sie käib sualast üle, siis kolme päivä pärä tuleb sinne. (Tiiriku Lienu vt ka ERA II 166, 184 (61))

ERA II 166, 185 (65) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina õlin viel nuar mies, kui Lähtepäle ehiteti hospidali. Mehed käisivad müürisi kaivamas ja ühele näidetud unes, et sääl on kulda. Küll kaivaned ja õtsined, ühekõrra hakkand valgeid kitsi vällä tulema; kõik kõhad õld täis. Mehed kartaned, viskand labidad ja panned menema.

ERA II 166, 185/7 (66) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tarakuse Valdmann õld nuares ias kirjutaja postijaamas. Kontso Kristjan õld säälsamas postipoisist. Riigi kulda vietud ka postovostega ühest jaamast tõise. Ükskõrd saadetud Tallinna pualt 6 ankru kulda Venemaa puale. Jõhvist mend Kristjan postipoisist ja postiljoni nägemata viskand ühe ankru vankrist maha kravi. Narvas vast nähend, et ankur kadund; ehmatand ninda, et hüppend Narva jõkke. Kristjanil õld ka pali hirmu ja muret kullaga. Ei õle viimast muidu saand, kui rääkind Valdmannile, kuda kullaankru peitand õlgide sisse ja näitand kulda ka kirjutajale. Ise tuld, uitand Kontso metsas ja mend siis künega järve pääle. Riided viskand seljast vällä ja hüppand sisse. Va Pappa Madis püüdend nuadaga päiv õtsa, ennegu saand kätte. Kuld jäändki kõik Valdmannile. Sie võttand rikka naise muepera ja hakkand mõisi õstama. Vanas ias ei õle ise ka magada saand, õld vaimudega kimbus. Vot kuda sai Illuka mõisi ollendrist suur mõisa-herra.

ERA II 166, 187 (67) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõhvis sie Altkõrtsi Aabel võttand jällä Uhakvere herra raha. Tämä õld mõisas kupjast ja herra mend lollist. Tuand rahakasti tihtipääle väljäle kaasa. Eks kupjas viend jälle tagasi ja jua ta säält vahelt siis sai võttada. Kui Jõvi asus, õli suur kõrtsmik; riiealune oli kaupa täis ja müüdi kui suures pues. Perast õstand Tallinna tagant Sausti mõisi.

ERA II 166, 188 (74) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vasta võttada valget, musta ja punast lõnga, panna kokko ja siduda üheksa sõlme sisse, siis panna sinne pääle.

ERA II 166, 195/6 (97) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui naised kedrasivad ja keski võõras juhtus tulema, siis ütles: "Tere jõudu ka, Kerpu kedrajale! Üheksa igaühe nüeri vahele!" Kedraja vastas: "Tere, tere, jõudu tarvis, Ja täid tulijale!"

ERA II 166, 200 (104) < Jõhvi khk., Järve v. Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
/Rasvalaeva hukkumine/Ühekõrra läks Ontika rannas rasvalaiv hukka - mina õlin viel puhta laps - ja vesi ajas kalda alle paksu kõrra rasva. Säält käidi kõrjamas ja tehti küündli. Perast valitsus vedas rasva Ontika mõisa juure ladu ja inimesed käisivad säält vargal. Selle iest saadeti mitu miest Siberi. Küündli oli mitmest aastast varust valmis tehtud ja ninda pieti piergu rohkemb süütusest. Perast tulid mokkidega lambid.

ERA II 166, 203 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. < Jõhvi khk., Järve v., Saka k. - Armilda Hallik < Elisabet Suuban, s. 1863 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad. "Tagene, tagene, sa tige ruajane, kurat kasujas pahus, alt juuritud, pialt latvatud, keskelt veripunane. Kui ülened, siis alane, kui paised, siis pagene. Linnul ei ole piima, kivil ei ole juurt ja viel ei ole oksa. Jumal-issa-poja pühavaimu nimel." Terava nua õtsaga vajutata kolm risti ruasile piale ja üelda selle inimese nime, kel ruas on.

ERA II 166, 213 (25) < Jõhvi khk., Peeri k. < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. - Armilde Hallik < Kadri Niinepuu, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldijad õlid metsas ja vies. Kes neile hiad tegi, senele tegid nämad ka hiad, aga enamiste ikke õlid pahad.

ERA II 166, 216/7 (32) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Avinurme pool jüripääval võitegemise moodi ei õld. Kui seie tulime, käisime ka vaatamas. Einsi vanamoor õli vanainime, jalad vigased, aga jüripääval tuli platsi, kepikene kääs. Jo Raudi mää alt hakkas kaikuma jämäda äälega: "Kokko, kokko, kooreke..." Tünn õli määl, siis naised ja noorikud käisid selle ümber ja kolistasid tünni sees võid teha. Nooremad hoisid nagu edemale, et nämad pidid viina õstma, kui tünni pandi.

ERA II 166, 218/19 (36) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Kuidas siil okkad sai/Siil sa/a/nd sedasi okkad, et Kalevipoeg kannud laudu ja pand nied maha, jä/ä/nd puhkama. Nähnud siili ja kutsund: "Kuule, tule siie juttu ajama." Siil põõsa tagast: "Ei julge, õlen alasti." Kalevipueg tõmmand siilu oma kasukast ja visand siilile: "Säh, pane selga!"

ERA II 166, 219 (37) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipueg tuld kõrra läbi Peipsi, seitsesada saelauda seljas, ise kirund, et vesi, pagan, tegi tilli märjast.

ERA II 166, 225/6 (50) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumal on tõugand kurjad inimesed vai vanasaadana taevast maha ja kes selle kõha piale heidab, sel lähäb nägu kärna. Vanal kuul paraneb ära, aga noorel jääb uuest haigest.

ERA II 166, 226/7 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naine pand parajast leibi ahju ja üeld tüdrikule, et võta sie pihlakane kepp ja mine torka iga lehma külge, ise ütle: "Siit võid, siit piima!" Tüdrik õld neske vigur, lähnd torgand ja üeld: "Siit kust, siit sitta! Siit kust, siit sitta." Lähnuvad siis perenaisega lüpsma, kos lehmad muudkui kusevad ja situvad, piima annavad õte tilga. Perenaine küsima, et kuda sa ütlesid. Tüdrik vasta, et "Mul läks meelest ära, ütlesin "Siit kust, siit sitta.""

ERA II 166, 227 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Perenaine lähnud keriku ja käskinud tüdrikul taga võid teha. Ise õpand: "Iga kõrd, kui paned koort kirnu, ütle: "Kolme küla või, kolme küla või." Tüdrikul lähnd meelest ära, üelnd: "Kolme kihelkonna või." Nõnna kui kõrrale kieras, hakanud koort üle jooksma. Tüdrik hullu hädas, kõik toovrid ja vannid koort täis ja vänta ei või mitte puutugi. Selle aa piale tuld perenaine kerikust kodu ja küsinud kõhe: "Kuda sa ütlesid?" Tüdrik, et kolme kihelkonna või. Perenaine luband tagasi teha ja tehnudki.

ERA II 166, 230/1 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teudu Kai õli Illukal suur nõid. Ta õli viletsa kuulmisega. Ühel aastal lähnud Kuremäele kuremäpäevale ja põle kuulnud, kui Kukruse kärner ajanud järele õunakoormaga ja Kaiele selga. Kaiel reieluu puru. Sest ajast maganud alati pussnuga ühes ja lammasrauad teises kääs.

ERA II 166, 231 (57) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Papa Mari varastand täma astnast silku. Kai üelnud: "Oot, oot, küll ma talle näitan!" Papa Mari lähnud valgeid usse täis, kõik perseski õld ja põle saand kudagi, kui tuld Teudu Kaiele rääkima, et täma varastas silku. Kai nõidund ussid ära.

ERA II 166, 231/2 (58) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu türel Maalil ajas ihu piale valgeid näpikuid. Kai tuli rohitsema. Pani lapse pesuvette ja sinna sisse kuldsõrmuse ja üheksa tulesütt. Pesi lapse ära ja viskas vee sorts, sorts, tagastkätt kuusejuure piale. Ise astus tagurpidi. Ei ma saand lapsele abi sugugi.

ERA II 166, 232 (60) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui Teudu Kai suri, käskind tütrel oma jalad kolmest kõhast niieniidiga kinni siduda, et muidu viimast hakkab kodu käima. Tütar sidunudki jalad kinni ja tehnud raudlabidaga mitu ringi ümber haua. Kui Kai haige old, siis vieretand ennast sängist maha ja klõbistand aga lammaraudadega "Klõpat-klõpat, klõpat-klõpat, ärge tulge, ärge tulge, minge eemale!"

ERA II 166, 237 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa: "Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.

ERA II 166, 237/8 (8) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari vasta võta musta vai punast lõnga ja siu üheksa sõlme sisse, pane sie piale. Niisamati nikastusele. Nari piab närima ja ütlema: "Närin näri, nari, nari, nari, närin, närin, närin, närin nari, närin nari, närin nari!"

ERA II 166, 240 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse vasta tie kriidiga ristid pihupessa (haigele ristid) ja las haige lakub kielega ära, siis saab tervest.

ERA II 166, 240 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes karujälgi on mõõtnud, sie mõõtku rabandusehaiget paremast õlast pahema jala varbani ja tõisipidi risti pahemast õlast parema jala varbani, sie aitab.

ERA II 166, 240 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.

ERA II 166, 250/1 (41) < Jõhvi khk., Pagari m. < Torma khk., Avinurme v., Laekannu k. - Armilda Hallik < Liisa Lauringson, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühele tüdrikule tulnud kõsilased. Peidmes jäänud õue, isamies lähnud tuppa. Käinud ja vaadanud ära, tulnud välja tagasi. Peidmes küsind: "Noh kas kuu kõrgel?" Isamies vastand: "Õige kõrgel, nagu lauda katusel." Tüdrikul õld sieliku-auk lahti, välkund kuhtaserva alt. Peidmes küsind: "Kuda, kas taevas õli selge?" Isamies vastand: "Keskelt selge, jääred pilves." Tuapõrandat õld keskelt pühitud, servajääred kõik prahti täis. Kõsilased jätnud selle pruudi, lähnud minema.

ERA II 166, 258/9 (73) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad. Mina vannun sind, sina ruajane vaim. Mine ära sestsinatsest Jeesuse Kristuse ümmardajast ja sulasest. Jumalaisa, poja ja pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Jeesus tuli läbi kõrbe, kolm ruasi oli temal kääs. Sinine kuivas, punane närtsis, valge kadus huapis ära. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Mina vannun sind sellest päävast, sellest tunnist, sellest minutist saadik. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen.

ERA II 166, 259 (74) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui silmad haiged, tua allikast riistaga vett ja tõsta seda supilusikaga üheksa kõrda üks täis teise nõu sisse ja jälle lusikatäis omal üle õla tahapuale. Siis võta üheksa hõõguvat süsi, pane vie sisse, viska üheksa hõberaha ka ja siis hõeru selle viega, rahaga ja süsidega silmi. Perast viska vesi, kus kõikse rohkemb inimesed tallavad, kas risttie pääle vai ukse alla.

ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle.

ERA II 166, 260 (76) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps on imestatud ja kisendab, võta laps süüli, silmad väljapuale, seisa ukse pääl omal ja lapsel silmad väljapuale uksest. Enesele võta suu vett täis. Lase vett läbi hammaste üheksa kõrda ja igakõrd tõmba lapsel käega altpualt ülespuale ja otsaette.

ERA II 166, 260/1 (77) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teise inimese viha tieb, et lehm ei jää tiinest. Ku hakkad pullile viema, mene võta saunast mustad mehepüksid, teine reieots teise kätte ja via lehmal kolm korda tagant ettepuale. Siis võta tüng luud ja tie ristid lehmale. Ehk jälle võta leivanuga, lue issameie palve kolmest ja tie nuaga ristid lehmale ristluie pääle, külgedele, otsaette, udara pääle.

ERA II 166, 263/4 (86) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehmaga pullile lähäd, pane tähele, kes vasta tulevad. Kui pärast lehm annab vähe piima, siis nied vastatulijad on piima süened. Kui trehvad neiega kokko, ütle: "Tia, kes kurat on minu lehma piima kõrist alla laskend?"

ERA II 166, 278 (45) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nõiad õppisivad raamatust. Nõidusivad haiged silmad tervest ja saatasivad tuulega.

ERA II 166, 279/80 (49) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ennevanast räägiti ikke, et kõrtsipaigast ja puepaigast kurat viend raha menema ja pand haavalehed asemele.

ERA II 166, 281 (55) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Palmipuude laupa üesse pekseti inimesi pajuurbidega. Igaüks siis küsis: "Viskage, viskage mulle ka mõni oksakene!"

ERA II 166, 281 (56) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hommigu vara mendi muni korjama. Õigadi: "Nuar kana, kaks muna, Vana kana, üks muna!"

ERA II 166, 283/4 (59) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas üks poiss pettas tüdriku ja võttas tõise pruudist. Sie läks nõialt küsima, kuda tasuda. Poiss hakkas Venemaale kolima ja üks tõine Miili-nimeline tüdrik läind saatma. Nõid õpetand, et kui sina lähäd, hoia suu lahti ja lauluraamat pane põuve, siis ei hakka külge. Eks Miili jäändki haigest, karjund: "Juba tulevad, tulevad, tulevad!" Ahmind hinge ega old inimese nägugi. Kõik käisid vaatamas, muudku vana pruut pole mend. Nõid last poisile tuulega järele; selle ema mend rumalast ja õde uppund. Perast arvatud, kes on süüdi ja Venemaa nõid last tuulega tagasi. Tüdriku isa jäänd kieletust ja välk lüend pärast maha.

ERA II 166, 284 (60) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks ema vandund last, et ei vie huntidki sinuda menema. Laps mängind metsa ääres ja huntid vienedki oma kuapa. Olid seitse aastat sääl, käind käpili, õld täitsa hunti muadi, karvane. Üks mies vahtind, et mis sie üks hunt on niisige, ei saa teistele järele ega. Võttand kinni ja andand nuaotsast leiba, jumalavilja, saand jällä inimesest.

ERA II 166, 290/1 (85) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kadri Sabalotni, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui pulmasae tuli nõiale vasta ja tegi miski paha vai ei pakkund viina, siis nõid sidus isamele rätiku kaela, sie läks huntist ja teised pulmalised tagajärele. Kui võttis rätiku kaelast ära, jällä inimesed tagasi.

ERA II 166, 291/2 (90) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussitõbi. Rohitseti nii, et köis tõmmati ümber kerise, pomisesivad vie piale ja vihtlesivad.

ERA II 166, 292 (91) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Ussitõbi/ Ehk võta humalavarsi ja pane vannivie sisse.

ERA II 166, 292/3 (94) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Eland kaks minijat. Ühel õld liha, teisel põle õld. Sie nähnud, et metsast toob, lähnud piiluma. Tõine mini pand kolm nuapussi maha püsti ja lasnud ise uperpalli. Õligi hunt valmis, kadund metsa. Piiluja korjand nuad oma kätte ja jäänud ootama. Natukese aja pärast tulnud hunt, lammas suus. Vot ei saanudki enamb inimesest tagasi. Teine mini ähvardand, et viimane kõrd õlgu sul võeraid lambaid tuua ja pannud nuad uuesti maasse. Hunt lasnud uperpalli ja saanud inimesest tagasi.

ERA II 166, 293/4 (95) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Venemaal elanuvad rikas vend ja vaene vend. Vaese juures õlnud vana ema. Ema surnud ära, parajast kui vennad olid kodust ära. Vaese venna naine lähnud teise venna naise käest abi küsima. Sie annudki raha ja mini pist raha ämmale puusärki pia alla. Rikas vend tuli kodu ja naine rääkis, et andis vaese venna naisele ämma matuse raha. Mees pahandama ja läks küsima, et kus raha on. Vennanaine juhatand, et pia all. Karand kõhe võtma, aga ema haarand kääst kinni ja pueg põle mitte enamb ennast lahti saanud. Mitu roodu soldatid käinuvad seda imet vaatamas.

ERA II 166, 296 (106) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Veresulgemise sõnad: Bin+Kristus+Berhrtuh+Noomen+Noomen+Soros+Marja+Joosepa

ERA II 166, 296 (107) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige mure sõnad: B+D+Y?+W?+?+?+D+O+K

ERA II 166, 299 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Roosi või eletingi arstimise sõnad: Meie Issand Jeesus Kristus reisis üle mere ja maa. Kolm roosi oli tema kääs, üks valge, teine sinine, kolmas punane. Üks lendas ära, teine kuivas ära, kolmas kadus ära. Selle roosiga, see Issanda, Poja ja Pühavaimu nimel.

ERA II 166, 310 (33) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õhtate kiskusivad mehed kasepuust piergu kervega. Peerupuud kuivasivad rehetua parsil. Ahju ies seisis tulejalg, siis üks süütas piergu polema.

ERA II 166, 310 (34) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Tuld saadi taela ja tulekivega. Tael pandi kive pääle, raiusivad piibud polema. Teisest perest käidi ka taela tükiga tuamas.

ERA II 166, 313/4 (46) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Juripäe käidi naised kõrtsi juures lüpsiku turrutamas. Kolistati tünni sies võid teha ja lauleti: "Kokko, kokko, kuarekene, Võist jumalaviljukene. Karjalapse kakku piale, Kodolapse kuagi piale."

ERA II 166, 315 (50) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kriisi parandatasse rakurohuga ehk pannasse piibuprosku nava pääle. See tõmbab lapse uimasest ja kangest, ajab nava suurest. Vanainimised õpetasivad vaskraha pääle siduda.

ERA II 166, 320 (66) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iisaku mäe põhjapoolses otsas, kus nüüd on Koordi talu, on lage plats mäe tipus ja puud ümberringi. Rahvajutt räägib, et selle mäe sees olevat suur varandus peidus.

ERA II 166, 322 (69) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammetaguse külas, mis mägi on, see olnud vanal ajal kesk järve. Vesi jooksnud mäe alt läbi. Ühelpool servas leotatud linu ja kilumeeter maad eemal ühe maja kaevus tulnud kuprad vee peale.

ERA II 166, 322/3 (70) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ma olin leeris Ippiuse aeg, sellest on nüüd 63 aastat tagasi. Ühel hommikul leidsin kiriku juurest mäelt puujuurika vahelt värsket mulda välja aetud. Säälsamas oli paekiviplaat ja augu põhjas oli puuprügi, nagu oleks mõni laud mädanend maa sees. Hommiku rääkis kõrtsmik, et kaks võõrast meest olnud ööd ja läinud õige vara minema. Küllap nad kulda otsisivad.

ERA II 166, 331 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse sõnad. Jiesus läks Suure Riede hommiku keriku ja püü tõigi niisikese mürina, et Iesuse hobone pelastas ja võttas puale mürina kõhe püült maha. Iesus istus hallile kive pääle, luges lõnga pääle, tegi üheksa sõlme sisse ja kui lõpetas lugemise, sidus hobosele ümber jala.

ERA II 166, 331 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meil Kuremääl õli niisikene mies, Undi Kusta isa, et kui vahtis ussi pääle, siis õligi uss valmis.

ERA II 166, 331/2 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik õpetas Kustale, aga vitsavalu ei õpetand, sääl piab vanasarvik kõhe ise õlema. Vitsavalu sõnudega tehti, et keda pekseti, sie õli aukubu pengi pääl ja mies ise vahtis juures, aga kiegi ei nähänd. Vanapagan tegi.

ERA II 166, 334 (10) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/painaja/Ei aitand, ku viedi luamad targa vaname juure, sie pritsis üle ja luges pääle.

ERA II 166, 345 (21) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Jõgedes ja järvedes on haldijad. Sie on naisterahva muodi valges riides, istub vie pääl ja kammib juuksi.

ERA II 166, 358/60 (37) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ramumies õtsis omale vastast võitlemaie. Läks metsa hulkumaie, tuleb vasta suur maja, uav ümber. Ramumehele tuleb majast vanamor vasta. Küsib, kas on mehi majas, kellega saaks hakkada ramu katsumaie. Vanamor vasta: "On ikke; õhtast tuleb kaks miest metsast jahilt." Ise keidab ühes katlas karu, tõises põdra. Mehed tulevad ja süevad kõik sene liha nahka. Lai penk pannasse üle tua. Tõine jahimies heidab tõisepuale serva magama; ramumies pannasse keskele. Kui üks poiss pierestas, siis ramumies lendas vasta tõise perset ja kui pierestas tõine, siis lendas jälle tagasi. Mies lõi kartama. Õli kuuvalge üe, tämä pani menema. Mehed ärkavad, vahivad, et läheb. Üks viskab suure nuiaga. Ramumies haarab nuia oma pihku ja vot ei saa enamb käe küljest lahti. Raske nui, ei pääse edasi ka. Eks tule Kalevipueg vasta, kakstõist tosina saelaudu seljas. Ramumies paluma: "Armas Kalevipueg, aita mind!" - "No puge minu püksi!" Mehed jõuavad sinna ja küsima, et kuhu see mies kadus? Lähvad ka kõhe Kalevipojaga riidu. Kalevipoig peksab lappi laudu oma lauad pualest, aga sarvikutest võitu ei saa. Siil jälle hõikab põesast: "Servi laudu, servi laudu, siis saad võitu!" Kalevipoig tieb, kuda siil õpetab ja saabki võitu. Siil on alasti põesas ega julge lagedale tulla. Kalevipoig viskab oma kasukakrae siilile, et "Säh, kata ennast!"

ERA II 166, 363 (l) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja jalad on Kuremääl raiutud maha ja pölve nödide pääl mend viel Kuremäält Kivinõmme, kuhu siis maeti. Tämä juures räägitasse tünner kulda hauvas õlema, aga kiegi ei saa kätte. Kes hakkab kaivama, sie nääb kummitusi. Mitmed on pruavinud, aga tulevad kas kurjad kuerad vai tigedad härjad.

ERA II 166, 366/7 (8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Einbergi isa rääkis, et tema käind pärtlipäeva ajal põdrajahil. Põtradel ju siis juaksuaeg. Leidnd põdra ja last selle pääle. Luam kukkund, aga õld põdralehm. Vana pulli täma pole näind, aga äkitse tormand sie põõsast laskjale pääle. Vaname õleks ikke ära talland, aga poisike, kolme-neljateistkümnene märkas ja lasi pulli maha.

ERA II 166, 373 (40) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui keegi sinu looma imestab, siis ütle: "Sitta sulle suhu!" Või ütle: "Imesta oma must valgeks!"

ERA II 166, 377 (48) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Iisaku khk., Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mies kündand ja hakkand siis keskhommiku ajal süema. Leikand leiba ja pist nuaõtsast leivatükkisid suhu. Hunt tuld metsast, haarand leiva kõige nuaga oma suhu ja juast metsa tagasi. Pärast saand inimesest ja näitand mehele nuga. Mies nõudma: "Kust sa selle said, minu nuga?" Teine vasta: "Sain, kui hunt olin."

ERA II 166, 383 (65) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pulmaajal viedi pruut riida pääle ja viheldi: kas viel lähed kodu? Kas viel lähed kodu?

ERA II 166, 392 (86) < Iisaku khk., Iisaku v. < Varbla khk. - Armilda Hallik < Anna Peedo, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Iga suvi vanaema korjas rohtusi ja kuivatas vilus. Talvel rippusivad kimpu siutud kambri- vai reietua seinal. Säält voeti, kui olid inimesed haiged, vai olid luamad.

ERA II 166, 465/6 (9) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Lendava arstimine. a) Kui lendava luama läbi lüeb, tuleb kaapida suurenõela sulgi ja võttada lendava kulda; panna neid segamiste leivatüki sisse ja andada luamale süie. b) Võib kõrjada kuldmommokesi, panna sualaga pudelisse ja kui vaja, siis hõeruda pienest ja andada luamale leivaga sisse. c) Lendava vasta aitab ka sie, kui lase püssi risti luama alt läbi.

ERA II 166, 467/8 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on haige ja ei tia, mis tal viga on, siis tuleb panna suur siatapmise puss lehma juure seina sisse ja parema kääga tõmbada üheksa kõrda saba pualt sarvideni ja iga kõrd üelda: "Kuer, mene oma kodo!"

ERA II 166, 468 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui kuskilt ennast lõikad, vai keski raiub omale kätte vai jalga ja ei saa verd kinni, siis tuleb kolm kõrda ühe hingetõmbamisega lugeda: "Vesi juasku, veri sõisku, isa, poig ja pühävaim!"

ERA II 166, 470/1 (19) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v.,Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise juures lauldi: "Kokko, kokko, kuarekene! Taivast tulgu, patta mengu! Mütsa, mätsa, ümber männa!"

ERA II 166, 480 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi võib õpetada enesest vanematele. Kui õpetad nuaremale, siis kautad ise kunstitegemise võimu.

ERA II 166, 481 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstid kautavad oma võimu, kui on edesi õpetetud kolmandale või viel rohkemale inimesele.

ERA II 166, 492 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige suurem tark õli Undi Kusta. Kui mõisa riies inimesi pekseti ja täma sääl lakkas sõnu pääle luges, siis ei tehend vitsad mehele kedaki. Üks sepp saand 700 vitsahuapi ja hakkand kõhe päält seda sepikojas tüele, ainult tõine päiv õld sinine. Üks mies tahtand kuulda, kuda sie Kusta lueb ja peitand enese lakka äre. Kusta vahtind kõik aig olviaugust välle ja lugend tasamiste, ise ikke vahepääl sülgend. Mies ei õle rohkemb kuuld ku: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"

ERA II 166, 493 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekõrra õli Kusta tõiste miestega metsas heinamaal. Keitaned õhta tule pääl suppi ja Kusta üeld: "Kui mina ei taha, et supp valmist saab, siis sie kiema ei hakka, panga puid alle nindapali, ku tahate!" Mehed ei uskunud. Tegivad suure tule, aga supp mitte enne kiema ei mend, kui Kusta ütles, et no nüüd võib supp jälle kiema hakkada.

ERA II 166, 493/4 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Uhel Kuramää nunnal läks uss sisse. Käis kõik arstid läbi, aga keski ei tiadand, mis viga. Mend siis Undi Kusta juurde. Sie võttas klaasi vett, luges ja tegi ristid pääle ja andas siis nunnale juvva. Nunn jõi vie õtsa ja tegi "aih" ja Kusta ütles: "No nüüd on uss surrud ja nunn võib selle vällä siedida!" Nunn saigi tervest. Kuberner saand sellest asjast tiada ja kutsund kuremäepäival Undi Kusta oma juure. Küsind siis, et kas sul on luba inimesi arstida. Kustal luba ei õld ja kuberner taht lassa vangi panna. Kõik inimised mend siis ja ütlend, et Kusta ei õle kellegi kääst raha võttand ja siis täde vangi ei pandud, aga inimesi arstida enämb ka ei tõhtind.

ERA II 166, 495/6 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Issameie palve on igale asjale hia. Kui vasikas ilmale tuleb, ninda vaja kõhe ristida. Kui vasikas pannasse aida, lase kummargile üle vasika ja ütle vasikale sosinal kõrva sisse: "Ma ristin sind, vasikas, isa, poja ja pühevaimu nimel." Rissitud luama ei saa kurjad vaimud tulla kiusama.

ERA II 166, 502/3 (23) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
/Joomamehe ärkamine/Mies tuli üesse Narvast Kaidmale. Õli tuplist viina võttand ja jäi rekke magama. Mehel õli vast õige hobone õssetud ühelt Toila mehelt ja eks sie kierand Jõhvist Toila pääle. Toila ranna ääres tulid hundid vasta. Tappasid hobose maha ja seid nahka, aga mies ei tiadand kedaki ja magas edesi. Ükskõrd tieb silmad lahti ja nääb: hobone konotab aisude vahel ega lähegi edasi. Tõmbas piitsaga hia sätteka, siis rohkemb ei õld vaja. Mies lendas kõige riega Toila rannast alle ja kasukapidi ühe puu külge rippuma. Viin õli ku pihuga piast võetud. Päästas enese lahti ja läks alle vahtima. Regi õli puhta puru ja rie all oli surrud hundi kere. Sie vist rangide siest näris hobose kontisi ja tõmbas ehmatusega rie kaldast alle.

ERA II 166, 505/6 (25) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaidma küles, praiguses Koljati talus elas enevanast Mudi-nimeline vanames. Mudi künnab ühel päeval väljäl ja hobosed ei jaksa enamb vedada. Annab piitsa, hobosed tõmbavad ja äre annab järäle, aga sahkade õtsas on raudsang. Mudi hakkas kaivama ja eks tuld maa siest pada välle, kõik kaan ilusast pääl ja. Võttas kaane päält äre, pada hõberaha täis. Ei tahtand mõisile anda ja pidas sala. Eks tõine tiumies õli jälle näht ja võttas rääkis tõistele tiumiestele. Eks härra saand ka tiada ja tuldi kõhe nüüd Mudi üle kuulama. Kodo õli vaide naine lastega. Nied ei tiadaned rahaleiust miski, muudku, et vana Mudi õli Pieterburis sõitand. Mendudki vanamiest õtsima ja kui Pieterburis kätte saadi, ei õle raha enamb õldki, sie õld jua ühele juudile annetud. Mõisnik ei õle saand miski, aga Mudi õstand päält seda Pieterburis kolm suurt maja ja viend naised-lapsedki menema.

ERA II 167, 20 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k., Pärtjaago t. < Simuna khk., Salla v., Salla k., Vahimardi t. - Ernst Lippius < Marie Simson, s. 1882 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui juhtus kellegil käes nari olema, siis pidi kõige vanem poeg seda kohta närima, ise ütles: "Närin, närin." See, kelle kätt näriti, küsis: "Mis sa närid?" "Närin nari," vastas poeg.

ERA II 167, 105 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Poeg või väimees kaelkoogu-meister. Kaks eite räägivad: "Minu tütar saab mehele." "No kellele ta suab?" "Ühe meistrile." "Mis meister ta on?" "Kaelkoogu meister. Seaaeda parandab, vasika-aeda lahutab. Eks see ole ka meister, ega kõik mõista seda teha."

ERA II 167, 109/10 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas puuks ei kasva? Looja oli loonud kadaka suureks puuks. Kadakaid oli kasvanud palju ja nad kasvasid kõikjal. Pikapeale kippus kadakas ruumi teiste puude eest ära võtma ja ise sinna kasvama. Kui Looja seda nägi, ütles ta, et sina pead kängu jääma kõike oma sooga. Teised puud peavad sinu üle võimust saama. Nii jäigi kadakas väikeseks ega kasva enam suureks puuks. Väikseks jäid need, kes uhkustasid ja arvasid, et mina kasvan ikka suureks. Vastupidine lugu oli aga nende kadakatega, kes arvasid, et nemad peavad jääma põõsaks, ometigi kasvasid puuks. Nii õnnistab Looja kadakaid.

ERA II 167, 111 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas siil endale okkad sai? Siil oli loodud alasti. Siil oli häbelik ja kartis, et teised teda naeravad. Ükskord ta aidanud Kalevipoega ja see näinud, et siil on alasti. Kohe rebinud ta enda kuuel tüki küljest ja andnud siilile. See sai nüüd endale uhke kuue, mida ta ei laena ühelegi teisele.

ERA II 167, 114 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elidingi (roosi) sõnad. Jeesus käis mööda mägesi ja mäekinkusi, kolm roosi käes, ühega tõotas, teisega vaotas, kolmandaga tegi terveks.

ERA II 167, 120 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjaste nõidus oli see, et karjane tõi omale kepi kolme saksa raja pealt, pihlakase kepi muidugi. Tüüka poole puuriti nuaskliga auk sisse ja täideti see juudasita ja mina ei tea, mis muud prahti sääl oli. See oli karjatse kunts ja ma ei tea, miks seda tehti.

ERA II 167, 120/4 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjastel oli ülemkarjane ehk nn. ooberkarjane. Iga karjane pidi andma sügisel vaka rukkeid, kes tahtis järgmisel aastal karjas käia. Selle kuninga alla käisid ümberkaudsed seitse valda. Kes sellele kuningale ei andnud rukkeid, neil lasi ta hundi tulla karja ja selle ära süüa. Siis ükskord üks sulane kündis härjaga põllul. Külakarjane läks läbi ja ütles: "Oh misukene härg sinul! Meil kevadised vasikad palju suuremad!" Sulane ütles: "Ega see minu härg ole, see on peremehe!" Siis oli see mood, et piale päikese loojamineku pidi sulane ajama härjad lodumaa piale. Sial söödeti neid umbes kella 10-11-ni ja aeti siis koju. Seda tegi see sulane ka. Ta lasi välja väravast tänavale ja pani värava kinni, aga härjad kadusid ära. Väljas oli pime ja ta ei leidnud neid enam üles. Sulane läks ja ütles peremehele: "Pane tuli lattorni ja otsime härjad üles." Peremees ütles, et "Kuhu nad ikka lähevad. Hommiku läheme rehele, eks siis otsi ülesse." Hommiku hakati kukekella järele rehele. Härjad hakkasid kisendama ja nad jooksid neile appi. Sinna minnes nägid nad, et selle härja kõri oli läbi näritud ja ta surnud, kelle kohta oli päeval öelnud külakarjane, et ta on nagu kevadine vasikas. See oli teine külakarjane, mitte selle küla, kus see härg hundi läbi surma sai. Nüüd läks selle küla karjane karjaste kuningale kaebama ja naine jäi tema eest karja. Teine hommiku see kuningas tuli selle härja juurde ja hõiskas. See külakarjane hõiskas oma vainult: "Näe, üks sööb vist härja liha! Koer kodu ja kutsikas kõrvas!" Siis oli juba suur valge. Mina tahtsin minna härgi söötma, aga karjane ei lasknud. Alla koplis oli 20 varssa, need ajas sialt ära mööda teed edasi ja tagasi. See oli jälle üks kunts. Siis ajas varsad koplisse tagasi ja lubas mind ka härgadega minna. Sulane kündis ja mina olin härgadega tema juures kesal. Kaks päeva läks rahulikult mööda. Siis läks teise küla karjane kuningale kaebama oma häda. Tema häda oli järgmine. Ühel päeval tulnud tema karja sekka suur kari hunte ja hakanud karjast taga ajama kuna karjakorralisest pole väljagi teinud. Karjane saanud puu otsa ja siis hundid murdnud kolm kõige paremat lehma. Karjasele tuldud pärast hobuse ja meestega järgi ja viidi puu otsast ära. Kuningas tuli sinna ja luges oma sõnad, et hunt enam teist korda karja ei tuleks. Siis jättis hunt naabriküla karjatse rahule ega tulnud teda enam hirmutama. (Olgu siin üks kirjeldus selle aja rahva ebausust. Minu arvates ei ole see küll ebausk vaid sündinud lugu, minu silmaga nähtud).

ERA II 167, 125 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks haavalehed värisevad? Haavalehed värisevad seepärast, et Kristuse ristipuu oli tehtud haavapuust. Kui nad nägid seda koledat piina ja valu, mida Kristus kannatas, hakkasid kõik haabade lehed värisema, mis kasvasid.

ERA II 167, 125 (8) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kuusepuu põledes praksub? Vanakuri on peeretanud vasta kuusepuud ja nüüd alati praksub ta põledes.

ERA II 167, 125 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas põledes käriseb? Kadakapõõsa all on jänese pesa ja siis öeldakse, et see on jänese rasv, mis kadakas käriseb, kui teda põletadakse.

ERA II 167, 126 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Ükskord üks mees olnud üksi metsas. Vihma hakanud sadama ja mees pugenud vihmavarju vana kännu juurikate alla. Saanud teine natuke aega sial olla, kui vana mesikäpp karu pugenud ka samasse kännu alla varju. Mees ehmatanud alguses ära, aga siis võtnud karul selja tagant kinni ja vajutanud. Karu koperdand ikka tagurpidi koopast välja, aga nii kui välja saand, kukkund maha ja olnudki surnud.

ERA II 167, 126/7 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Üks karjane olnud karjas. Oli juba õhtu, kui tal kadunud üks punane mullikas ja ta läinud seda lepikust otsima. Natuke maad eemal näinudki teda kraapimas sipelgapesa. Süda saanud täis ja tõmmanud madjakaga talle mööda vahtimist. Nüüd alles saanud aru, et see on hoopis karu. Teine päev leitud karu teise mätta ja mees siinpool mätast surnult. Suri küll ise, aga karu sai ikka kah mööda vahtimist.

ERA II 167, 127 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist. Karu käinud ühtelugu kaeras. Peremees läinud siis ükskord teist passima. Roninud suure kuuse otsa ja seadnud püssi laengivalmis. Eks karu tulnudki ja läinud kohe puu alt läbi, mille otsas mees oli. Mees mõelnud, et karu mõtleb puu otsa ronida ja hüpanud alla. Hüpanud alla karule otse selga. Karu ehmatanud nii endal kõhu lahti, et kui läinud, siis olnud tee taga, ja peremehe kaeru ei tulnud ka enam sööma.

ERA II 167, 137 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord jälle tulnud ta Räitsvere külast ja näinud naljakat ebausku (Räitsvere külasse on Rakkest 2 versta). Päike olnud juba loojas ja punanud eha. Ühest talust mööda minnes näinud ta, kuidas üks hüpitab väikest last. Laps olnud alasti ja kõhukile käe pial nii, et istmekoht olnud paljas ja nii hüpitud ning hüpitaja kõnelenud: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist!" Lapse kõht olnud vist lahti ja sellepärast siis tarvitati sarnast nõidust.

ERA II 167, 138 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühed maganud lakas (mees ja naine, mehe ema juures). Mehe isa olnud kuri mees ja tulnud seda naist krabistama. Mees ja naine näinud mõlemad - olnud nagu heinasaad, tulnud kohe kohinaga. Mõlemad ehmatanud ära ja alles siis läinud minema, kui naine hakanud mõttes Meieisa palvet lugema. Minnes olnud samasugune nagu tulleski, aga nägu ega käsa pole olnd, muidu ka ära ei tunnud, ainult arvanud mehe isaks.

ERA II 167, 139 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Samuti tulnud painajaks ka vihavaenlane, kes päeval saanud sõimata. Seda tund ka ära. Ennem pole ära läind, kui painatav saanud hõigata ta nime.

ERA II 167, 141/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Surnu ei saa hauas rahu. Mõni aasta hiljem eelmist juttu sündi juhtunud õpetajaga jälle imelik lugu. Ühel hilisügisööl, kui õpetaja tulnud jumalaarmu andmast haigetele, näinud ta hobuse suukõrvas valget kogu. Hobused hakanud kartma ja pole tahtnud enam edasi minna. Õpetaja küsinud kutsarilt, et kas see ka midagi näeb ja et kutsar ka seda tõendas, siis käskis ta hobuseid peatuda. Õpetaja hakanud nüüd surnut hauda ajama, ikka kas saad hauda ja kas saad hauda. Surnu põgenenud ikka tagurpidi ees ja see õpetaja kannul. Viimaks leidnud surnu oma haua üles ja õpetaja lugenud teist korda matmisesõnad, öeldes ise: "Kas ma sulle pole lugenud matmisesõnad," kuni surnu kadunud hauda. Nüüd tulnud õpetaja tagurpidi surnuaiast välja. Pääle selle juhtumi olnud õpetaja jälle raskesti haige. Kas õpetajal kolmas juhtum veel oli, seda pole kuulnud.

ERA II 167, 149 (49) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Usuti, et haiguse võib saata halb inimene või vihavaendlane. Kuidas just saadeti, seda ei tea. Lendva, ravandus oli see haigus, mis saadeti teisele inimesele. Ravandus oli nagu lennanud inimese külge järsku ja õhust ning seepärast nimetati lendva ravanduseks.

ERA II 167, 149/50 (50) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arste meie külas ei olnud. Aadri ja kupulaskjad ning nikastuse arstijaid oli, muid haigusi parandati ise ehk vanemad parandasid. Külapoisid laulsivad: Lase kuppu Kaiele, aadrid haige Annele ja mööda magu Maiele. Aadri- ehk kupulaskja käis mööda külasi. Ühes külas piatas ta umbes nädal ühes peres ja sinna tulivad siis kõik haiged kokku. Kui enam haigeid ei olnud, rändas kupulaskja edasi.

ERA II 167, 151 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõigile vihadele pandi sibulat piale.

ERA II 167, 151 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.

ERA II 167, 151/2 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.

ERA II 167, 152 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudrohtu hõeruti ninasse, kui ninast jooksis verd.

ERA II 167, 154/6 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Külmtõbi tuli minule ehmatusest. Kevadel oli vesi kraavidesse uuristanud augud ja meie olime kolmekesi ree pial ja niikui see hobune hüppas, olime meie kraavis. Sain kaks versta edasi minna, kui külmtõbi tuli piale. Siis oli mul 20 versta sõita. Keerasin sialt ülesse ja õhtaks tulin koju tagasi see 20 versta. Sain koju, siis tuli teistkorda veel piale seesama õhta. Raputas nii kangesti, et kondid värisesid ja külm tahtis ära võtta. Siis raputas mind kolm kuud, siis oli iga päev ükskord. Siis kui külm raputamast ära jäi, siis tuli kange palav ja nii pidi veel üks paar tundi voodis olema. Kui see juhtus, olin kümme aastat vana. Siis hakkasid külanaised vaatamas käima ja rohtu õpetama. Mind pandi tagaspidi rehetoa ahju ja siis tehti tulelõke ahjusuu piale ette. Ema oli juures, vits käes ja ütles külmatõbele, et kui sa ära ei lähe, siis põletan su ära. Siis tuli teine naine ja õpetas konnakudu salaja sisse anda. Üks õpetas jälle ämblikuvõrku võileivaga sisse anda. See ei aidand, siis kästi salaja jäneksekust sisse anda. Jänes kusi lume piale ja see lumi korjati, sulatati ja anti mulle salaja. Ega minule ei öeldud, mis mulle anti, ainult pärast sain kuulda. Nende rohtudega jahiti kolm kuud. Siis ükskord hakkas hommiku külmtõbi jälle piale ja ma hakkasin parajasti minema rehetoa vommile. Ema hakkas vitsaga alt andma mööda külge, ise ikka ähvardades: "Ma tahan sulle anda" ja "Ma tahan sulle anda!" Ma hakkasin nutma ja ütlesin, et ma pole midagi teinud, aga ema suges ikka edasi, valusasti ta just ei löönud. See vits, millega ema peksis, oli toodud mõisarohuaast, lepapuu, veerand tolli lai, õhuke, mitte ümmargune. Seda nimetati emalepp. Siis läksin vommile ja jäin magama ja sain terveks. Kahe aasta pärast näitas õde aidast seda vitsa ja ütles, et see oli see tohter, kes tegi sinu külmasttõbest terveks.

ERA II 167, 156 (10.1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põrutuse puhul tulid külanaised ja lugesid oma sõnad.

ERA II 167, 156 (10.2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli nikastatud või väänatud, siis tulid nikastuse arstijad ja lugesid nikastuse sõnad.

ERA II 167, 157 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosile (elidingile) loeti sõnad (eelm. vihus) ja määriti punsel palsamiõliga. Piale selle pandi veel piale mitmet siidi ja tubakat, soola ja sinise paberi piale kriitseldati, musta pliiatsiga, seda paberid, samuti pandi laulatussõrmust.

ERA II 167, 157 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

ERA II 167, 157 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soolatüügastega tehti nõidust, nimelt sõlmiti lõnga. Võeti villast lõnga ja hakati lugema ning sõlmima üheksast üheni, kolm korda. Kui loetud nii, siis võeti ja pandi mulla sisse mädanema. Kui lõng on mädanenud, on ka soolatüükad kadunud.

ERA II 167, 157 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

ERA II 167, 157/8 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN
Koeranael oli väike vistrik, millel oli "pia" otsas. Temaga suurt ei jännatud, pühiti mäda ära ja pandi kualilehti piale, et kisuksid rohkem mäda välja.

ERA II 167, 158 (12) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.

ERA II 167, 158 (19) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.

ERA II 167, 158/9 (20) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!

ERA II 167, 159 (25) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakaveega pesti rõugeid, siis öeldi kuivama hakkama.

ERA II 167, 160 (34) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.

ERA II 167, 160 (35) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Umbvalu ajal võeti rehetuast kalse ja samblaid ja kõrvetati ja seda pandi tuppa (kõrvetati kambris). Kaltsude ja sammalde piale pandi puutükke, et rohkem ja kauem põleksid. Kiviga vajutati, kivi võeti maast, vajutati kolm korda ja pandi samamoodi tagasi. Siis kadus haigus kolme päeva jooksul.

ERA II 167, 168 < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arstimisest. Jaan Enger, pottsepp* 1880 a. on tuntud kohapääl, kuigi kitsamas ringis, sõnadega arstijana. Ta ise selle kohta palju ei räägi, lööb käega ja ütleb: "Ah see naiste usk ja inimeste mõte, ei mina seda usu." Abikaasa aga teab jutustada, et ema on osanud tal mitmesuguseid arstisõnu, vargasõnu, kohtusõnu, teadnud kõik õnnetud päevad aastas jne. Ka Jaan E. ise on nagu poolsalaja teinud selliseid "nõidumisi". "Ju ta sinna vist Jumalasõna loeb, on teisel vahel müts peast ära. Meil on niisugune vana leht, kus peal kõik sõnad on. Kahju, ainult lätikeelne. Seal on 12 roosisõnu, loomaarstimisest, kui loomal on äkiline haigus. Vargasõnu peab lugema igal õhtul ja hommikul, kauem nende sõnade mõju ei kesta. Kohtusõnad on tal läti lauluraamatus, Eestis ei ole." J. Enger on rahvuselt lätlane. Esitan allpool mõningaid näiteid, kui vajalik, koguda võib täiendavat materjali.

ERA II 167, 169 (1) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaan Baumannil, näe, jäi siin loom järsku haigeks. Ei teadnud kuidagi aidata. Rääkis sellest Engerile. See läks koju ja - lehm oligi varsti terve. Peab ainult teadma, mis värvi lehm on, must, punane jne.

ERA II 167, 169 (2) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valgas oli siga naabril haige. Ta ema võttis leiba, pani põlle sisse, pani suu ette ja luges 5-6 korda midagi sinna juure tasa ja ütles siis: "Mine vii see sea ette, siis aitab." Ja aitaski.

ERA II 167, 169 (3) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Enger teab hambavalu vastu rohtu. On kahesugune valu: 1)sööja viga - see kaob sõnadega arstides, 2)vereviga - ei kao. Kirjutab pliiatsiga paberi peale ja see valge paber pannakse põse peale.

ERA II 167, 169 (4) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Eks jälle siin oli lehmal rabandus, rabandusel on sarved ja nina kuivad. Enger käis jälle laudas, ütles et mine lauta, küll lehm on varssi terve. Ja oligi.

ERA II 167, 169 (5) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord paneb jälle loomal vere kinni. Kord tapetakse siga, tema küsib: "Kas tahate verd või ei, ma võin panna kinni vere." Torkavad ja tilka verd ei tule! Ka mõnda teistki valu võtab ära inimesel peale hambavalu.

ERA II 167, 170 (6) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka ussipaistetuse võtab ära. Ühel poisil oli ussihammustus. Võttis selle suure paberi, kirjutas sealt pealt, viis paberi poisile, panid ussi hammustuskoha peale ja ei paistetanud üles.

ERA II 167, 170 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sain selle arstisõnade lehe kasutamiseks ja ERMile saatmiseks tingimusega, et saadetaks tagasi nende sõnade eestikeelene tõlge. - Lisan siinjuures nim. "nõiasõnade lehe", millel on 23 lauset ja õnnetud päevad. Palun saata nende sõnade tõlge, kuna originaal jääks ERMile.

ERA II 167, 175 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
1931 a. suvel sain kuulda, et Ambla valla Jootma asunduses elab rahvaarst, kes ümberkaudseid elanikke arstib taimerohtudega. Kuna kogusin dr. G. Vilbastele vastavat materjali, külastasin vanakest - Miina Veiderpassi. Tagasihoidlik vaikne vanake jutustas, et ta on 80 a. vana (sünd. 1851). On sündinud ja üles kasvanud Järva-Madises Peedu külas Kotkassaare tl. Kabranirava lähedal. Hiljem elanud Järva-Madise Venevere külas, kus neil tärklisevabrik olnud. Oma tarkuse on saanud ta noorespõlves baron Lilienfeldilt Albu mõisas teenides (Lehtse mõisa omanik Wrangel oli L väimees. Kui Plehve, minister, sai surmat, siis Wrangel oli ka seal hulgas, siis ta viidi Albust ära). L. oli tunnud palju arstirohutaimi ja neid uurinud, saatnud isegi väljamaale. M. Veiderpass suri 1932. a.

ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanijuured - vere seletamiseks. Õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

ERA II 167, 176 (4) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.

ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.

ERA II 167, 176 (8) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud, elitingale peale panna kompressina.

ERA II 167, 176 (12) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.

ERA II 167, 177 (14) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva- Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad - lutika- ja prussakarohu lehed, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka, kui surnud uss panna ahju peale.

ERA II 167, 177 (15) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Saksasõnajalad - pisikesed tumerohelised, siin pole kusagil, kasvavad kuusemetsa servil, kus liivane. Lehti ja juurt keedetakse paelussi vastu.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadarad (Potentilla tormentella) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Reinvars (Chrysanthemum vulg./harilik soolikarohi/) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 167, 177 (19) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lõhnavad veljenid (Viola) - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.

ERA II 167, 177 (20) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudnõges (Urtica urens) - tarvitada roosi (haigus ehmatamisest ja vihastamisest) vasta, tampides peeneks pudruks, ja pääle panna.

ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger L.) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.

ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

ERA II 167, 178 (23) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma; ajab ära külmatõbe, mis paneb raputama, hoiab ära ka teisi haigusi.

ERA II 167, 178 (25) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.

ERA II 167, 178 (26) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pohlavarred (V. vitis-idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vesimünt (Mentha) - kui on pimeda soole haigus, on see tee hea.

ERA II 167, 179 (33) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.

ERA II 167, 179 (34) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kask (Betula) - hõõru kaselehti piiritusse, ja tarvitada piiritust, pungad ja lehed ka.

ERA II 167, 179 (35) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.

ERA II 167, 179 (36) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.

ERA II 167, 179 (37) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadara (Potentilla erecta/tegelikult tedremaran/) - viina sees leotada, on venituse vastu.

ERA II 167, 179 (39) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad põiehaiguse vastu, tarvitada lehti teeks.

ERA II 167, 180 (40) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Petersellijuurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu. Kui sünnib allakusemine, siis teed juua 2 tassitäit päevas, hommikul ja õhtul. On kaotanud isikl. jutustajal haiguse.

ERA II 167, 180 (41) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaelad (Ledum palustre L./tegelikult sookail/) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees, võib oksi koguda talvelgi.

ERA II 167, 180 (42) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Verihein (Achillea millefolia/harilik raudrohi/) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitetakse teena, edendab seedimist seedimise häirete puhul. Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes ¾ tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima; lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).

ERA II 167, 180 (43) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Männa (Pinus sylvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt, kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.

ERA II 167, 180 (45) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maasikas (Fragaria vesca) - kogutakse õisi ja marju, tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega.

ERA II 167, 181 (47) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maavitsa (Solanum dulcamara)vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi, kaotab ära ka vistrikud.

ERA II 167, 181 (48) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaerad (Ledum palustre L./sookail/) on hääd ka südamehaiguste vastu.

ERA II 167, 181 (49) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kõbjas (Fomes/?/) - Aegviidus Kosenõmme külas, Ülejõe talus tarvitetakse kasekõbjast, keedetakse teeks, selle puru annab vanale inimesele söögiisu.

ERA II 167, 181 (50) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilille (Taraxacum officinale) juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu.

ERA II 167, 181 (51) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldkannike, vaenelaps - tehakse ka teed köha vastu.

ERA II 167, 181 (52) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad (väikesed) - lutikate vastu.

ERA II 167, 181 (53) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maakõrvu tarvitetakse teeks külmetamise puhul, kui hääl ära.

ERA II 167, 181 (54) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu.

ERA II 167, 181 (55) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õunapuulehti tarvitetakse teena ka tiisikuse vastu.

ERA II 167, 182 (56) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piimasoone rohi (Luzula/piiphein/) - tarvitetakse siis, kui lehm ei anna hästi piima, siis keedetakse neid pajas ja antud lehmadele juua (poisid on ise kogunud Peedu ja Lehtmetsa külas).

ERA II 167, 182 (57) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - koort tarvitetakse kopsupõletiku vastu. Peedu külas Aidal on tarvitatud. Isa on sõjaväljal ka tarvitanud ja saanud terveks.

ERA II 167, 182 (58) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sassaparillad - tarvitetakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)

ERA II 167, 182 (59) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.

ERA II 167, 182 (60) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas (Juniperus communis) - marju tarvitetakse teena jooksvahaiguse vastu.

ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

ERA II 167, 182 (62) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.

ERA II 167, 182 (63) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ussilakk (Paris quadrifolia) - villi vastu sisse võtta.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (67) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vereurmarohi (Chelidonium majus) - korjatakse Peedu külas lehmade haiguse vastu.

ERA II 167, 183 (71) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Knautia arvensis/harilik äiatar/ - tulekahjurohud, odrakarmid.

ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põierohud (Silene venosa/harilik põisrohi/) - hääd põiehaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (73) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumalapuud (Lycopodium complanatum/mets-vareskold/) - Läänemaal nimet. nii, ütlevad õpl.

ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ungrud (Lycopodium selago/harilik ungrukold/) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

ERA II 167, 184 (82) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaenelaps (Viola arvensis, põldkannike) - teed tarvitetakse köha vastu.

ERA II 167, 184 (83) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Euphorbia virgata/vits-piimalill/ - Mägede külas tarvitetakse ihukoi vastu.

ERA II 167, 184 (87) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Väristushein (Thalictrum flavum/kollane ängelhein/) - tarvitetakse arstirohuna lehmade punasehaigusel.

ERA II 167, 184 (90) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kukehari (Sedum acre) - kui loomadel on sadakoorik kinni, tarvitetakse.

ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Narirohi (Sedum maximum/suur kukehari/) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.

ERA II 167, 185 (103) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jooksvarohi - Veronica chamaedrys/külmamailane/

ERA II 167, 185 (104) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hundihambarohi - Pedicularis palustris/soo-kuuskjalg/

ERA II 167, 185 (109) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Venitamisrohud (Linnaea borealis/harilik harakkuljus/) - korjata, kuivatada ja siis a/u/ru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassitäis sisse võtta, ajab küll esialgul väänama.

ERA II 167, 185 (110) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula/sootulikas/), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.

ERA II 167, 185 (110a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kibuvitsajuured on ka hää jooksva vastu

ERA II 167, 226 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 70 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamees ei tunne laeva. Kord maamees sõitnud naesega randa kalu ostma. Merel sõitnud laev, vedades järgi väiksemat paati. Maamees näidanud naisele: "Näe, Mari, see ongi merihärg, poeg jookseb järel, tahab vist imeda!"

ERA II 167, 226/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kadri Krönström, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on maailma lõpus. Räägidä, et maailmal ei ole otsa. On küll. Vana Numme Kalle oli käünd laevaga siel, kus taevas oli ulatund ninda madalalle, et laeva mastid olid jäänd taevasse kinni. Kalle oli rönind veel masti ja kaapind pussuga taevast - oli old selge punane vask. Tämä löönd siis pussuga augu taevasse ja sield tuld kohe ingli jalg läbi, old ninda paks ja pehme jusku tide reis. Tämä oli sielt siis nähnd, et maakerä on laberik jusku leib ja taevas pääl kummulla jusku pada.

ERA II 167, 228 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 72 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamehed ja kammilas. Kaks maameest sõitnud randa ostma kalu. Paadis olnud kinnipüütud kammilas. Üks ütelnud teisele: "Näe, missugune lai teine, küll sellel on hea vee peal ujuda!" Teine vaadanud omakorda kammilast ja ütelnud: "Aga vaeneke on vist jäänd kahe laeva vahele, kuidas ta muidu nii laiaks on litsutud!"

ERA II 167, 246/7 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mäetaguse Madis peksab poisse. Virvel eli vanasti va Mäetaguse Mart. Sel oli kuus poissi, kaik kanged rööpelid. Mart oli igäl huomigul peksänd kaik poissid varuks läbi. Naabrimies kerra oli üöld Mardile, et mes sa neist poistest alade peksäd. Mart vastand: "On siis sidä tiedä, miks poissi peksädä. Poissile pidäb ninda andama, et hüppib ja siis viel, nendä et hüppib." Poistest kasvidki peräst aeva tuplid mihed. Kaks olid viel merikaptenidki.

ERA II 167, 250/1 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Laisk naine. Vanasti oli tuodud Suomest naine siie randa. Kes tämä omale toi, sidä ma ei mälestä. Sie old kole laisk, oli vade rääkind: "Oli ninda, et üks pühä tulis, toine menis ja üks argipäiv olis vahel, et sais leibuda." Toine naine oli old ka ninda laiska nahka. Kerra enne joulu oli tämä vade magand, kui toised olid tehned jouluks preksu. Mihele oli üöld: "Jouluaat (jõululaupäev) on pikke päivä. Piaks ma nie vorstid vuristan, piaks ma nie kägid käristan." Magand ninda kaua, kui jäändki kaik preksud jouluks tegemätä.

ERA II 167, 274 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapsi hirmutati jõe ääres, et näkk tuleb ja viib su ära. Näkk pidi kujult olema kala sarnane, sabaga - ja kaldal olles viivat ta lapse vetesügavusse.

ERA II 167, 274 (2) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord võis näkk olla ka naisesarnane, kes eriti lapsi armastas vetesügavusse tirida.

ERA II 167, 275 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lähevad puud lehte, on paras aeg põllutööle hakata.

ERA II 167, 275 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Õitseb tomingas - õige aeg külvile mõelda.

ERA II 167, 275 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ajab haab kasvusi (õitsend narmad) olgu põllutöö pooles paikas.

ERA II 167, 275 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Läheb kask lehte hilja, on varane sügis.

ERA II 167, 275 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakast arvatakse, et ta on 99 haiguse rohi.

ERA II 167, 275 (6) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakamarjad aitavad külmetamise vastu.

ERA II 167, 275 (7) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.

ERA II 167, 275 (8) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkaid antagu loomadele jahuga segatult, siis ei tüki haigus ligi.

ERA II 167, 275 (9) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Irina Danilova, kontrollis Kadi Sarv
Kadakakepid seina pandult peletavad ka vaimud ja igad salalikud pahatoojad eemale.

ERA II 167, 275 (10) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkad on arstiaineks punasehaiguse puhul lehmadele. Antakse, nagu kuulsin, kaks osa purukstaotud okkaid, üks osa karukella (kasvavad liivastel kohtadel) õisi ja pehmemat rohtu, pealmiselt maltsrohtu. Se olla aidanud haiguse puhul.

ERA II 167, 275 (11) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hobuse peataudi puhul antud okastest väljapressitud mahla koos jahudega.

ERA II 167, 275 (12) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas aitavat ka hullustujude, marutaudi puhul inimestel ja loomadel.

ERA II 167, 275 (13) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakasuits haivitavat tuast lutikad.

ERA II 167, 280 (1) < Kose khk., Triigi v., Armi as. - Gustav Sommer < Liisa Robane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvapärane arstiteadus. Vanasti, kui oli arste vähe või puudusid, siis raviti haigusi kodusel teel. Olid ju enne ka igasuguseid hirmujutte, et arst lõikavat käed, jalad või muud kehaliikmed, mis haiged. Veel nüüdki kardetakse arsti ja olen kuulnud-näinud, kus lastakse sõrm või mõni muu kehaosa mädaneda, aga arsti juurde kardetakse minna. Ikka veel püütakse kodusel teel ennast arstida. Vanad inimesed oskavad veel paljud igasuguseid arstimiskombeid. Vanasti, nagu kuulsin, elanud arstid ja puhujad kaugel soodes ja metsades, eemal inimasulatest. N.N. külaarste austatud ja usaldatud end ravima. Külaarstid ravinud igasuguste taimerohtudega, allikaveega, sõnadega, puhumisega. Rudja külast kuulsin, et seal elanud veel hiljuti külaarst ja olnud suures lugupidamises, nüüd aga kahjuks surnud. Vähemaid haiguseid ravitud ise kodu.

ERA II 167, 281 (4) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.

ERA II 167, 281 (12) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul, olnud hea tarvitada pärnaõieteed.

ERA II 167, 281 (13) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka männivaik olnud tuntud ravim, kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina voi piirituse ja puskariga.

ERA II 167, 282 (14) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.

ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda *red.
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

ERA II 167, 282 (24) < Kose khk., Triigi v., Triigi k. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka jumalasõnaga on püütud kohuussidest lahti saada. Arvamus, et ussid kõik on vanapagana loomad.

ERA II 167, 284/5 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord laenand vaenemies rikkalt mehelt vaka vilja, et naisele- lastele leiba teha. Luband ära tasuda sügise, kui vili kasvab. Kui vili valmind, läind vaenemies rikkamehele oma laenu ära viima. Rikas mies old haige suremas, öeld vaesemehele: "Ei ma võta ühtigi sinu käest seda vilja, las jäeb peale sulle, tule selle eest kolm ööd minu haua peale, kui ma olen surnud." Mies reakind sellest kõrtsus ühele mehele, mis rikas mies temale oli enne surma reakind. Sie mies oli öeld: "Kui sa lähed tema haua peale, murrab tema sinu ära. Sa mine kolmandema haua taha, kaeva omale senna auk, sealt vaata, kui ta hakkab hauast välja tulema, siis lase oma pea maha, niiet ta sind ei näe, aga kui ta sind näeb, söeb su ära." Vaene mies teind nii, kui teda õpetud, kaevand augu kolmandema haua taha ja jäend siis ootama. Varsti hakand peale suur kolin ja mürin ja rikas mies läind hauast välja ega ole vaestmiest auku näind. Vaene mies käind nii kolm ööd seal valvamas. Kolmandel ööl, kui rikas mies oma rännakult tagasi tuld ja hauda läind, löönd vaene mies pahema jala kannaga kolm korda, niiet auk on kinni läind, ise öeld sealjuures: "Siit ei pea sa enam välja tulema." Rikas mies öeld hauast: "Oleks ma seda teand, et sa nii tied, ma oleks su ää söend." Vaest miest õpetand niiviisi tegema sie mies, kellele ta kõrtsis oli seda lugu reakind.

ERA II 167, 286/7 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kihelkondas Kuivajõe valdas old vanaste hiis ja selles hiies suur järv, mida nimetatud Tündersepa järveks. Sie järv läind sealt ära peale selle, kui Tündersepa perenaine järves lapse sitaseid nartsa pest. Järv vihastand sellase perenaise tiu üle ja läind Seva järve, minnes hüind viel: "Maret, Maret, kus sa jäid?" Maretiks nimetand järv püha puud, mis kasvand järve kaldal. Maretil läind pastlepael lahti. Ta hakand seda parandama ja jäend järvest maha (sellest puust olen juba varem kirjutand). Selles järves olnd ka suur kivi, mida praegu hüütakse viel näkikiviks. Selle otsas käind näkk vahel nutmas. Näkil old suured kollakad juuksed peas. Sellesse järve olla uppunud mõnigi inimene. Nüid on selle järve asemel ilus heinamaa, mis kuulub Tündresepa talule.

ERA II 167, 287 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kirik olla vanaste old katoliku usu kirik. Kui luteriusulised selle kiriku omale võtt, ei olla muugid kiriku kella neile and, last tornist maha ja uputand kiriku alla jõkke, kus ta olla tänapäevani. Kord hakatud seda kella kahe paari härgega jõest välja vedama ja härgele lubatud anda tangupudru süia, kui kella jõest välja toovad. Kell old juba üsna kalda jaares. Siis mõeld sie mies, kis kella välja vidand, et mis ma nüid härgi hakkan tangupudruga söetma, saab ilma selletagi kella välja. Ja niipea, kui mies seda mõeld, läind köied katki ja kell kukkund vanasse paika tagasi.

ERA II 167, 292 (18) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Maohaavade vasta aitab sie, kui võtta pruuni koorega paplipuu punge, neid liutada viina sies ja seda juua, poole liitre viina peale panna üks ehk kaks piutäit ja lasta paar päeva seista. Ka haavade pesemiseks väljastpoolt olla sellel suur tervendav mõju.

ERA II 167, 292 (19) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Põiehaiguse vasta peab aitama see, kui võtta kasepuu kuivatatud punge, neist teha teed ja seda teed juua.

ERA II 167, 293 (24) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sügelised on, siis kauvad nied ära, kui üheksa puu okstest teha viht ja selle vihaga palavas vihelda.

ERA II 167, 293 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Venind haiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaanijuuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.

ERA II 167, 293 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvatõbe vasta aitab sie, kui võtta kibuvitsu, raiuda katki ja kuivatada ahjus ehk päeva käes ja siis neid keeta nii, et vesi läheb punaseks ja seda vett siis juua niikaua, kui tõbi kadund. Väljastpoolt pesemiseks ja hõerumiseks võetakse kanga pleeki kloorlubja, liutakse tulise viega. Pidada ka aitama.

ERA II 167, 294 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ka kontpuu juured peavad aitama jooksvatõbe vasta. Neid juuri keedetakse ja seda vett juuakse.

ERA II 167, 294 (28) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nahkkoi vasta aidata sie, kui võtta mäerõigast ja kaapida neist mähka ja panna seda mähka sees koha peale, kus on nahkkoi. Sie rohi piab kautama märja nahkkoi. Kuiva nahkkoi vastu aidata jälle sie, kui võetakse koerõispuu marju ja neid marju pigistakse haige koha peale katki ja hõerutakse selle marjamahlaga haiged kohta.

ERA II 167, 309/10 (53) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas käidi õitses kunni 1885 a., mil maad mõedeti kruntidesse ja ühine karjasmaa kautati. Õitsel käimine algas jüripäevaga ja lõppes mihklipäevaga. Õitsel käidi iga õhta. Üks küla käis kevadepoole suvel ja teine küla sügisepoole suvel. Õitsel käisid noored tüdrukud ja noored mehed, käisid õitses sulased, tüdrukud, perepojad ja peretütred. Ka palgalised vanemad mehed käisid õitses, saades palgaks igast talust külimit rukkid. Kui õitsele mindi, siis anti sellest teistele märku huigetega. Õitsele mindi ratsahobustel, ka tüdrukud ratsutasid. Õitsel pandi hobused kammitsasse. Õitsel käidi loopeal ja ka põlde ääres. Hunta on karjast eemale peletatud sellega: tehtud tuld, pillutud tuletukkidega, karjutud "Hurjah ja tsihah hunt." Tule tarvis pidid igaüks kordamööda tooma hagu ja kända. Õitsel on poisid magand, tüdrukud old üleval, lauldud, mõistatatud, räägitud muinasjutte. Kes old väga unised, neid on õlekõrrega ninast kõtistatud ja mokke mööda tõmmatud, ka mõnele kustud kaela. Õitseplatsil on tehtud jaanilaupäeval jaanituld, kus joodud õlut ja viina. Magati ka paariviisi. Magamise ase tehti puude okstest. Kui olid kaaliajad ligidal, siis käidud ka kaalivargil, mis tules küpsetatud ja ühiselt söödud. Homiku õitselt tulles lastud õitselisi natukene aega magada. Vihmastel öödel magatud okstest tehtud onnis, kellel oli õlgkatus peal.

ERA II 167, 310 (55) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Leena Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on punatõbes, siis võetakse üheksa lepaoksa, tee maa peale üks ring ja need lepaoksad pista püsti selle ringi sisse alates vastapäeva ja lehm saada terveks.

ERA II 167, 312/3 (63) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas Limu külas Järve talu maa peal on üks nurk, mis kannab Anni kopli nime. Praegu on see Järve talu karjamaaks. Kui Peeter Suur Rootsiga sõdis, siis sel aal eland Limu külas Jürka nimeline mees, kes venelasi ei ole sallind, sellepärast et venelased olla kõik inimesed ära tapnud. Jürka on jäend elama, sest tema on õigel aal metsa läind. Kui tema Vene soldatid näind, siis on ta selle kohe maha last. Soldatite sõjariistad peitnud puujuurte ja kivide alla. Kord näind tema, kui Vene ohvitser Anni nimelise tüdruku kallal tarvitand vägivalda. Jürka last selle ohvitseri maha ja tema sõjariistad, kuldkäepidemega mõega koos matnud suure lõhkise kivi alla, kus see tänaseni olla. Kord olla Juhan Uudiksele unel öeldud, et mine too see kuldkäepidemega mõek kivi alt ära. Mees ei ole aga julgend minna tooma. See Jürka old kange laskur. Kord last tema kuus Vene soldatid ühe kuuliga ja ühe pauguga maha, kui need istund kõik ühe puupaku peal.

ERA II 167, 314 (67) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Mari Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on ära põrund, siis võta üheksa suurt hanesulge ja nende sulgede seest tuleb keeled võtta, panna üheksa leivatüki sisse ja need leivatükid kolm tükki korraga kolmel korral anda lehmale, siis saada lehm terveks.

ERA II 167, 335 (22) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui loom on rabanduses haige, siis aitab selle vasta sie, kui antakse loomale tema oma verd kas sabast, kõrvast või kielest. Seda antakse nii: lõigatakse noaga täkes sabasse, kõrva ehk keelesse, leivatükk kastetakse vere sisse ja antakse loomale suhu ja varsti saab loom terveks.

ERA II 167, 335 (23) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui inimesel on rabandus, siis pidada sie aitama, kui lugeda lauluraamatust mihklepäeva epistel leivatüki peale ja anda haigele, kes selle peab ära söema ja kohe olla inimesel tervis käes.

ERA II 167, 339 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vanadekodu < Hanila khk., Uue-Virtsu v., Rõme k. - Tõnu Võimula < Anton Brandt, 77 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
/Rott poob enda varastatud pähklite pärast/Läänemaal Nehatu mõisas on niinimetud Lambaaru, kus kasvanud palju pähklipuid. Kord leind mehed sarapuupõesa alt rotipesa, kus old kolm toopi pähklaid sies. Mehed võtt pähklad ära ja teine homiku leitud sarapuu otsast poond rott. Rotil toitu enam ei olnd kuskilt koguda, nälg oli käes ja ennem poos ta enese ära, kui nälga surra.

ERA II 167, 360/1 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord on üks peremies saat sulase metsa hagu tegema. Sulane hakand ühte pajupõesast maha raiuma. Sialt põesast hakand ussa välja tulema. Sulane hakand neid maha nottima, aga mida rohkem ta neid nottind, seda rohkem on neid tulnd. Sulane viimaks läind koju, koju minnes joost suur krooniga uss talle järele, sie old ussikuningas. Sulane reakind peremehele, et hagu ei saand, aga ussa nottind palju maha. Peremies pand hobuse ette ja läind sulasega metsa vaatama, kaevand siis selle pajupõesa ülesse, kust ussid välja tuld. Kaevates tuld välja suur kast - kõik kuld- ja hõberaha täis. Peremies ja sulane jägand selle omavahel ära ja nii saand mõlemad rikasteks miesteks.

ERA II 167, 361 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kopli talu maa pial on üks kõrgem koht, kus vanaste on vistist old vana linn. Üks jaanilaupäeva õhta läind üks mies härgi jöetma, näind, et seal tuli põleb. Mies mõeld: "Lähen õte võtan sialt piibu piale tuld." Tule juures old üks mies, kes and talle paar kulbitäit süsi kuuehõlma sisse. Mies ei ole taht lasta kuuehõlma süsi panna, aga ikka viimaks last. Läind koju, teind kuuehõlma lahti - aina hõberaha old kuuehõlmas.

ERA II 167, 512/3 (36) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Keegi Valtu mees tulnud Tallinnast, soolakott olnud koormaks vankri peal. Olnud sügisene paha tee ja hobune olnud tülpinud. Jõudnud Selikivi ja Hagudi kõrtside vahelisele. Hobune hakkanud nii lõõtsutades vidama. Tema vaatanud, mis asi see on, et nii vidada annab. Öösine aeg - tuleb meele, ehk on aga vanapaganaga tegemist. Seda näha niimoodi: vaata rangirooma alt. Tema vaatanud, näeb veikesi sarvikuid, terve trobikond peal. Tema lugenud Meieisapalvet, nii olnudki kadunud.

ERA II 167, 521/2 (2) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v., Hansumardi t. - August Hanson < Toomas Hanson s. 1825 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema olnud leeriealine. 17. veebruaril peetud Rapla laata, sel päeval olnud väga pakane, tema rakendanud hobust ree ette laadale minekuks. Näeb eemal välja peal kari koeri olevat, ütleb isale: "Näe, mis koerakari seal on." Isa ütelnud: "Need pole koerad, need on hundid." Neid olnud seitse ja kõik käinud reas ja astunud ühte jälgedesse. Nemad hakanud kisa tegema "Hunt hurjah, hunt hurjah!" Nad pole kohkunudki, vaid sammunud Lautaguse metsa poole. Tema isa rääkinud, kuidas hunt ühel hommikul ahjukütti ajal jooksnud koera taga ajades nende tuppa, tema kütnud hommiku vara ahju ja suitsu löönud maani toa täis. Teised maganud kõik veel, lapsed läkastanud tekkide all. Neil olnud tõmmatab toa uks, pulkast, lükati ja tõmmati nagu vaguniuks, kaks palki olnud ülestikku uksepakuks. Kui suur suits olnud välja läinud, tõmmatud alt laud alla, et mitte külma sisse ei tuleks, suits seisnud kui pilve üleval, tema istunud leelõukal (Viljandimaal "kolle"). Koer karjunud ja kilkanud õues, ja hüppanud üle altlaua volksti tuppa ja sängi alla, ja hunt hüppanud koerale järgi. Isal olnud ahjuhark käes, saand hoobi anda, läinud välja. Sel ajal püüdnud hundid paljud koerad kinni ja murdnud ära. Laadal olnud paljudel inimestel ninad ja palenukid valged, külmast näpistatud. Varesed vehkinud lennata, mõni kukkunud külmavõetult lennust alla. Järgmisel suvel olla väga kuum olnud, kaevud olnud kuivaks jäänud, veetud allikatest vett. Kuuma tõttu jäänud suveviljad veikeseks, peoga korjatud vili kokku. Karjatsed olnud huntidega hädas, murdnud mulikaid ja varastanud lambaid. Hobustel olnud kintsudel haavad ja armid.

ERA II 167, 523/4 (3) < Tallinna l. < Kose khk., Tuhala v. - August Hanson < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pirita jõgi, mis oma alguse saab Koselt, on Tuhala Otiveski ja Saula vahelt haualine ja sügav, heinamaade ja metsade vaheline. Sääl olla tihtipeale mitmed näkki näinud. Ühel suveõhtul tuleb metsavaht oma ringkäigult jõe äärt mööda ja näeb eemalt midagi valgentavad, vee peal. Näinud, et üks naisterahvas peseb ennast ja istub vee peal, paksud juuksed piha peal lahti. Metsavaht silmitseb ja ütleb endale: "See on näkk" ning võtab püssi seljast, preesi särgikaeluse eest, sest preesiga peab vaimu laskma, muu laskematerjal ei pea vaim valu tundma. Siis, kui näkk ennast näitab, tuleb sea/l/ kohal uppumisi ette. Metsavaht läinud eemale kivi peale ja taob hõbepreesi katki ja laeb püssi ja paneb preesitükid kuuliks peale, läinud hiilides põesaste tagant, ja näeb: näkk ikka peseb ennast. Metsavaht paneb püssi palgesse ja laseb näki pihta. See karjatab: "Ai, ai, ai, pind läks p-sse, ei minu lapselaps pea enam seja tulema!"

ERA II 167, 524/6 (4) < Tallinna l. - August Hanson (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Näki nägemine. Hageri kihelkonnas Lohu mõisas oli 1890. a. järgmine nägemine. Teomees Jaan Stroo jutustas, tema söönud jõe kaldal paisu otsa kohal keskhommikut, hobusetee käib üle tammi, ja seal kõrval asub viljapeksuhoone, kus vee jõul pekstud vilja. Selle vesirattakambri uks käinud lahti silla peale ja sealt tulnud välja alasti meesterahvas ja hüppanud pealepool tammi pauhti vette. Läinud paar nädalat mööda. Ühel õhtul peale päevatööd läinud mõisa sepp tammi peale jõkke ujuma ja uppunud sinna ära. Siis oli näkk oma ohvri saanud. Teine juhtumine, mida rääkis mõisa tisler Juhanson, vana sunftisell, põline vanapoiss. Tema oli läinud ühel heinaaja õhtul Linnamäe juure natadega vähi püüdma. Olnud paar korda nattasid välja võtnud, mõnikümmend vähki kotti pannud. Äkitselt hakkanud kange ümisemine, nagu maa alt kostnud, kedagi näha pole olnud, hirm ajanud juuksed püsti. Jätnud natad, võtnud vähjakoti pihku, lasknud jalga, ei enam läinud Linnamäe juure vähki püüdma. Kolmas juhtumine mõni nädal peale selle, süda ei annud järele. Läksin allapoole tammi käsitsi püüdma männitõrvikutega või peergudega. Kott kaelas, peerg lõõmab peos, vähid roomasivad mööda kivist jõepõhja, aina nopi. Olen kalda ääres längus leppade all, kohendan kotti ja süütan uut peergu - tunnen midagi oma jalasääre ümber olevat. Olen kuulnud, et vees olevat ussid, hakkavat siis ümber käe, kui urkast vähki võetakse. Vaatan ümber, näen: punane koer vahib minu peale ja saba ümber minu jala ja tirib mind sügavama poole. Ehmatasin hirmsaste, kisendasin: "Appi, appi!" sain kaldal kasvavast längus lepast kinni, vaatasin värisedes ringi, aga kedagit ei olnud enam näha, kedagit ei olnud kuulamas mind. Nii oli minu vähjapüüdmise isu jäädavalt kadunud, ei enam üksinda vähile lähe.

ERA II 167, 527/8 (6) < Tallinna l. - August Hanson < Juhan Koukberg, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virurannas Vihulas. Endine meremees ja pärastine kalamees rääkis, kuidas neli nende ranna meest käinud Soomes konderpanti toomas. Jõudnud Uhtju saarele et seal ööbida, see on üks veikene saar ilma ühegi elanikuta. Ainult kalameestele on üks veikene elamu ööbimiseks ja tormivarjuks. Need neli konderpandi meest jäänud sinna, heitnud magama, aga öösel hüütud neid kõva häälega: "Mehed hakkake minema," aga uinund jälle. Veel hüütud: "Hakkake minema!" Kaks meest tõusnud ja ajanud teisa ka, teised pole tõusnud, ütelnud, haka kõige unistuse järele jooksma. Kaks meest asunud paati ja alganud sõitu, saanud poole tee peale, tõusnud tuul ja lisanud juure. Saanud vaevalt võideldes randa, aga kaks meest jäänudki kadunuks.

ERA II 167, 535/9 (12) < Tallinna l. - August Hanson < Aleksander Reppo, s. 1880 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaimu märatsemine Gatshina Eesti asulas. Aleksander Reppo (sünd. 1880) jutu järgi elas veike talupidaja, aga ise maru joodik. Naine jäi tema juures kannatades tiisikusehaigeks. Neil olnud kolmeaastane tütarlaps, naine olnud pikemat aega voodis. Surma eel ütelnud mehele: "Seda mina ütlen sinule, peale minu surma hojad minu riided kõik tütrele. Sina võttad naise, aga minu riideid ei tohi tema mitte tarvitada. Kui sina seda lubad teha, siis mina sinule rahu ei anna, siis käin iga päeval ja öösel kiusamas." Naine suri ära. Mattis naise maha, peale selle tõi uue naise kodu. See hakkas vana naise riideid selgas kandma. Läksivad mõlemad naisega kottu ära, jätnud tütre üksi kodu. Tulivad kodu, leidsivad, et laps on puhtaks pestud. Küsivad: "Kes sind on puhtaks pesnud?" Tema ütelnud: "Minu ema pesi mind." Ja seda pesemist oli mitu korda teinud, kui laps üksi oli kodu olnud. Naine ja mees maganud ühis sängis, öö olnud niivõrd valge, et võib toas inimest näha. Naine ärkanud, näeb: vana naine seisnud nende voodi ees. Kiljatab, mees ka ärkanud, naine kadunud. Hommikul läinud loomi söötma, naine läinud aita, näeb: aitas kõik viljad segamini aetud. Läinud loomi vaatama, loomad inisenud, heinad olnud tagumiste jalgade all. Nii kordunud see iga päev. Nüüd nägi mees, et vana naine oli oma lubaduse täitnud ja kiusamine kestis edasi. Mees ja naine hakanud sööma, naine pannud teemasina lauale. Naine hakanud teed kallama, ei teemasinat enam laual, vaatavad ümber - ei ole. Naine juhtunud õue vaatama, näeb: teemasin suitseb lumehanges. Toonud teemasina lauale, söövad ja peavad sööginõusid silmas. Nii kui silmad pöörad, siis kauvad nõud laualt. Ümbruse inimesed saanud teada, tulnud tihti imet vaatama. Siis kutsutud preester maja uuesti pühitsema. Preester tulnud ühel päeval, pannud piibli lauale, riputanud kasuka varna. Enne püha talitust ütelnud perenaine: "Pidage oma asju silmas, meie majas lähevad kõik kaduma." Nende toas olnud ahjualune tühi ja iga ahju külle poolt olnud rusikasuurune auk. Perenaine näitanud preestrele: "Vaatake, mis punane lint!" Liputakse august välja, varsti jälle teisest august, nii kui vallatust teinud. Preester ütelnud, see lint on tema piibli vahelt. Preester alganud püha talitust, pritsinud ja lugenud kaasa: "Kurjad vaimud välja, kurjad vaimud välja!" Preester läinud minema. Peale selle kordunud asi ikka endistviisi edasi. Ei ole aitanud pritsimine ega sõnumine. Peale selle saanud maakonnaülem ja urjadnik sellest teada. Sõitnud ise oma silmaga seda asja näha. Ametnikud tulnud tuppa, pannud mütsid ja kindad lauale. Peremees ütelnud: "Vaadake oma asjade järele, meil lähevad hõlpsaste kaduma." Ametnikud naernud ja ütelnud, lori kõik. Suitsetanud suitsu ära ja pidanud minema hakkama, pole midagi iseäralikku näha. Juba pistetud punane lint ahjuaugust välja. Ülemus võtnud mõega, torkanud auku. Teisest august pistnud jälle välja, nii narritanud edasi. Ametnikud hakanud mütsisi võtma - ülema mütsi ei ole, otsivad ja otsivad - ei ole, sõnunud: "Vaata vaimu, nina alt võtab ära." Kapsasupp keenud, perenaine liigutanud suppi, tunneb - raske asi pajas, karvane nagu kass, teinud kisa, ütelnud: "Müts on pajas." Võetud välja, ülemus teinud nalja: "Müts sai vanni." Peremees annud oma mütsi ülemusele kodu minna ja selle oma jäänud sinna kuivama. Ühel päeval peremees lubanud poodi minna ja pole tulnudki enam tagasi. Otsitud ja kuulatud, pole leitud. Siis pandud külarahvaga otsimine toime. Olnud esimine lumi maas, jälgi ja teesid metsad täis. Õhtu eel leitudki metsast, ühe suure kuuse alt, olnud põlvili pea vastu puud nagu tukkuja. Suur kõver kuuseoks olnud kaela peal, nagu keegi oleks pannud, vaadatud järele - vägivalla tundemärka pole leitud. Rahvas rääkinud, eks vanaõelus ole teda ära kägistanud.

ERA II 167, 542/3 (15) < Tallinna l. < Simuna khk. - August Hanson < Otto Spiegel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Otto Spiegel (elab Simunas) rääkis, tema läinud kevadisel õhtul hobuseid heinamaale ööseks söötma, heinad olnud otsas. Pannud hobused kammitsasse, ise heitnud suure kase alla pikutama. See koht olnud lohkus, keeranud kasuka sisse. Tunnud, et mõnus olemine, jäänud magama. Öösel hüütud: "Mine ära minu silme pealt!" Tema mõtelnud - see ehk oli unenägemine. Läinud silmad kinni, hüütud aga palju kõvemini, niisama nagu ennegi. Ehmatasin, kargasin ülesse, läksin teise kohta. Pugesin kuusepõesa alla, uinusin koiduni. Korra tema läinud karjamaalt hobuseid tooma päeva ajal, näinud - eemal lagendikul sööb hiigla suur hallhärg, mõtleb: kelle oma see on, ei tea niisugust olevat, vaatab, astub edasi, härg kadunud. Läinud mõttes - näeb: eemalt tuleb temale vastu kõrgekasvuline linnapreili. Mõtleb, kuhu see läheb. Tema komistanud, vaatab ringi - ei preilt kusagil, ainult kummitus.

ERA II 167, 557/8 (46) < Tallinna l. < Märjamaa khk., Paeküla v. - August Hanson < Ann Veedam, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paeküla mõisnik olnud Rennenkamf. Tema ütelnud vallarahvale: "Kui juhtub kusagil tulekahju, siis tuleb kohe moisa minule ütlema, minu kohe kustutama." Pikne löönud agasiaida põlema, teatatud mõisnikule. See kihutanud ratsahobusega sinna. Tema sõitnud kolm korda vastupäeva ümber tule, tuli jäänud vähemaks, kustunudki ära, ainult katus põlenud ära. Vett pole mitte ühte ämbritäit tulde visatud. Öeldud - saksal on tulesõnad.

ERA II 167, 558/9 (47) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson, s. 1848 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema/jutustaja Ado Hanson/ läinud 1895 sügisel Rapla laadale. Olnud vihmane ja tuulne ilm. Laada kaupmeestel olnud vihma katteks purjeriidest katused nööridega kinnitatud vaiade külge. Ühe vene kaupmehe kaubakasti peal joonud õlut kaupmehega Angerjamõisa valitseja Ed. Rõigas, see istunud kaubakasti peal, jalad välja sirutet. Tuul liigutanud vaia lahti. Kaupmees ütelnud oma voorimehele - see olnud suur mees, teda hüütud voorimeeste hulkas Isa-Abram: "Võta kirves, anna vaiale pihta, tuul liigutanud vaia lahti." Abram saand paar hoopi anda, kirves läind varreotsast lahti ja kukkunud tera alaspidi Rõika jalapöia peale, veri purskanud ülesse. Kaupmees võtnud rätikuid, sidunud ümber, aga pole pidama jäänd. Kaupmees käskinud oma selli tuua teise kaupmehe juurest poissi, see oskanud veresõnad. See tulnud, põlvitanud, võtnud mütsi, pand käed risti, palvetanud - veri jäänd seisma.

ERA II 167, 561 (49a) < Tallinna l. < Saarde khk., Pati v. - August Hanson < Peeter Oat, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine kord tema tulnud oma vanemate poolt, maanteed mööda, olnud kuuvalge öö, muda natuke külmetanud. Tema näeb: üks naisterahvas tuleb vastu. Tema annud teed. Tahab mööda minna, see naisterahvas tema ees lollaka näoga, suu ilane, keksib ees. Tema kisendanud kõigest jõust: "Appi!" Siis pööranud ümber, läinud tema ees. Hüüdnud: "Uhuu, uhuu!" Jõgi olnud ees, hüpanud silla pealt jõkke, olnudki kadunud. Sinna jõkke olla naisterahvas ära uputanud, seal silla peal nähtud naisterahvast istumas, aga kohe kadunud.

ERA II 167, 567/8 (54) < Tallinna l. < Hageri khk. - August Hanson (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Minu isa pidas Katelapi kõrtsi Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisa järel. Siis kuulsin, kui üks vana kütt oli sellajal 70-aastane (see oli 1885. aastal), kiitles, kuipalju tema oli hunta lasknud ja poegi pesadest kinni püüdnud. Tema nimi oli Juhan Rõngelep, Rõngelepa talu pidaja, tubakakoti külges rippus punasest vasest piibuork ja libedaks kulunud ussipea (vist talisman). Rõngelep ütles, et Tallinnas Toompea mõisnikkude Landstoa peal maksetakse iga hundi kõrvade pealt 3 rubla; praegu olen juba 95 paari hundikõrvu sinna viinud. Kui saan 100 paari, siis minu pilt ja nimi saab sinna üles pandud. Seal on kõik kuulsused üleval: Riiamaalt olla üks rikas taluperemees seal üleval, Pulli Jaan Järvamaalt; Peetri Koigi mõisa põllud, Harju-Jaani kih/elkonna/ Peningi mõisa põllud, Saku mõisa Aasu heinamaad, Koluvere mõisa Kändi heinamaad.

ERA II 181, 105/6 (3) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Peeter Võlli (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui merereisil suured kalad laeva järel jooksevad, siis on teada, et laevalolejatest mõni saab varsi ära surema.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]