[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 18, 315/6 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."

ERA II 18, 319 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nehatus Proosa talu väljal olnud kalmud. Seal põlend ühel jaanilaupäeva ööl rahaauk. Mehed läind vaatama. Kui hallid pukid tulnud, hakand mehi taga ajama. Mehed saand aga jooksu.

ERA II 18, 319 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Suurtel lahinguplatsidel ikka rahaaugu tuled põlend vanasti.

ERA II 18, 319 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Raha, mis maasse maetud, ikka vahel kerkib ja jälle vajub sügavamasse. Kui ta kerkib, siis a'ab sädemeid väl´la.

ERA II 18, 326/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Hunt Tallinna külastajaks/Kui linnas tehti Narva maanteele konkateed, siis hunt tuli Pöögle hoovi, sadama raudtee-ülesõidu kohal. Istus tee ääres, hobune hakkas maad kraapima, ei läind mööda. Läksime kardavoiga vaatama, ei ta kartnud meid ühtigi. Läks siis viimaks Pöögle hoovi. See oli varahommikul. Pärast läksin oma hobusega ka sinna hoovi, siis hunt oli pugend suure tünni alla. Oru Jüri tõmbas sabapidi välja. Pidi Jüri kätte kinni hakkama. Püüdsid siis kanapuuriga hundi kinni. Viisid politseisse, et on viimaks kellegi koduhunt. Politsei lubas tappa. Hanguharu torgati kuklasse, kõri lõigati läbi. Nahk võeti maha, saadi 5 rubla. Niipalju ma olen hunti näind.

ERA II 18, 327/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas hundid sündisid. Hundid tulnud pulmalistest. Sant läind pulmamajast armu saama. Pekstud minema, pole midagi antud. Läind teise peresse, võtt ja teind pulmalised, pand hundiks. Saat plika vaatama, mis pulmalised teevad. Plika tuld tagasi - pulmalised vahivad üheteise silmi. Saat teist korda, ikka sedasi. Saat kolmat korda - tuba hunta täis. Plika teind ukse lahti, kui kõik pand metsa. Sellest hundid tulidki.

ERA II 18, 350 (28) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tähed vehklevad, jooksevad üksteisest läbi, see on siis silma ees nagu virmaline.

ERA II 18, 350 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valgus. "Virmalisi" ei ole kuulnud. Taeva valgus kuulutab ette paha ilma.

ERA II 18, 350 (31) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised tähendasid külma.

ERA II 18, 353 (44) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Palli t. - Rudolf Põldmäe < Truutu Kruuberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistrekk oli südamehaiguse vastu. Võeti sisse.

ERA II 18, 385 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Tallinna Oleviste kiriku. Ta kukkund torni otsast maha ja saand surma, sest ta tahtnud torni otsa taevasse teha.

ERA II 18, 395 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Haljava kõrtsu taga nähtud rahaauku põlemas. Üks mees läind kaevama, ei ole leidnud midagi.

ERA II 18, 406/8 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel isal olnud poeg. Poiss olnud hirmus laisk, magand 16-aastani asemel. Isa ajand teise viimaks asemelt välja, et mine ometi teole. Poiss läindki teole, võtnud hobuse sahaga kaasa. Põllul pannud hobuse sööma ja vedand ise sahka. Olnud tugev poiss. Õhtul tulnud teolt koju. Pannud hobuse vankrile sööma. Naabri mullikas tulnud ka hobuse eest heinu võtma. Poiss vihastund, võtnud mullika sabast kinni ja visand üle kahe tänavaaia ja tänava naabri õue. Saand sest ise aru, et on tugev mees. Läind vastast otsima. Vanapagan tulnud vastu, viind poisi põrgusse. Pannud kahe vahele magama, nii et poiss magand keset põrandat ja kuradid teine teise seina ääres. Üks kurat korraga peeretand. Poiss lennand kohe teise seina ääre. Teine kihutand vastu, poiss lennand tagasi. Poiss hirmu täis, et nüüd on lõpp käes. Seal põrgus leidund veel üks neiu. See õpetand poissi: "Kui nad tuld suust välja ajavad, siis magavad. Katsu siis põgeneda." Poiss põgenendki. Teel tulnud talle Tugev Ärman´n (Herman) vastu, 12 tosinat laudu seljas. Poiss kurtnud sellele oma häda. Ärman´n pannud ta oma püksi tasku. Kurat tulnudki järele tedre näol ja karanud kohe Ärmanni kallale. Ärman´n hakand laudadega Vanapaganat peksma, tagund hulga laudu teise pähe katki. Korraga siil hüüdnud põõsast: "Ärman´n, löö servi laudu!" Ärman´n teindki nii ja peksnud kuradi põgenema. Ärman´n võtnud siis nimetsesõrmelt tüki nahka ja visand siilile. Ärman´n olnud okaskarvaga ja siil saandki sellest oma okkad.

ERA II 18, 421/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks peremees ja sulane käind seltsis heinamaal. Peremees käskind sulast ikka enne minema hakata, kuid jõudnud ise ikka enne heinamaale. Ühel õhtul sulane passind põõsa taga, et näha, kuidas peremees oma teed käib. Näind: peremees lööb persse vastu kivi ja põmiseb midagi oma ette. Muutund hundiks ja pistnud jooksu. Saand jälle sulasest enne koju. Sulane teisel õhtul teind samuti: löönd persse vastu kivi ja muutund hundiks. Jooksnud küll koju, kuid pole saand enam inimeseks. Pannud käpad üle altukse, nii et peremees näind teda toast. Öelnud: "Löö, va häbemata, perse vastu sealauda seina!" Sulane teind nagu kästud ja saand jälle inimeseks. Pole pärast seda enam julend end hundiks teha.

ERA II 18, 425 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg läind kord vanakuradiga tülli. Tagund sordile 12 tosinat laudu pähe puruks, aga pole ikka võitu saand. Siis siil õpetand põõsast Kalevipoega: "Löö ikka servi laudu!" Kalevipoeg hakandki serviti laudadega lööma ja ajand vanapagana põgenema. Kalevipoeg võtnud oma kasuka hõlmast tüki nahka ja visand siilile õpetuse eest. Sest ajast saadik siil ei karda enam koera hammast, sest Kalevipojal oli okkaline kasukas ja siil sai sest endale naha.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

ERA II 18, 461 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema jões. Nähtud Jägala jões kivi otsas värisemas. Olnud lehma vasika moodi. Hüpanud jõkke, kui inimesed lähenesid.

ERA II 18, 461 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi uppus, siis arvati, et näkk kiskus alla.

ERA II 18, 461/2 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk eland järves, käind kivi otsas istumas. Inimesed aina uppund järve, näkk tõmmand nad alla. Mees läind püssiga näkki laskma. Hõbekuuli tal pole olnud, murdnud hõbesõrmuse kolmeks tükiks ja pannud püssi sisse. Näkk, alasti naisterahvas, hakand meest kutsuma oma juure, et seal olevat madal vesi. Paistnudki nii, et näki juurest vesi olnud väga madal. Mees pole siiski läind, et meelitab mu vette ja võtab hinge. Lasknud püssiga paugu näkile pihta. Näkk kukkund kivi otsast alla ja hüüdnud veel: "Kes sind sedasi õpetas tegema?" Sellest ajast järv hakand kuivama. Kadund hoopis ära, kivi ääre jäänd aga nagu pudrusilm, kus vesi seisnud alati sees.

ERA II 18, 463 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk meelitab inimesi: "Tule siia, siin vesi on madal!" Inimesele paistab, et vesi ongi madal. Kui ta aga sisse astub, siis kohe upub.

ERA II 18, 463 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk on ka tondi seltsi.

ERA II 18, 463 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõgedes, kaevudes, järvedes ja meredes.

ERA II 18, 463 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Siin Perila Veskijärveski olnud näkk. Keskhommiku ajaks tulnud järve kaldale pärna otsa ennast kuivatama. Passitud teda ja lastud hõbehelmega surnuks. Ühes kohas järve kaldal rohi oli must, loomad ei söönd seda. See pidi olema näki veri seal, kus ta maha lastud.

ERA II 18, 464 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka enamasti naisterahvas. Aga Peningi Kalesi küla all järves olnud meesnäkk. Ta käind vahel siin me Veskijärve näkki vaatamas, olnud mõlemad korraga me järves näha. Kui me Veskijärve näkk maha lasti, siis järv kuivas ära. Kalesilt kadund ka järv ära. Need järved läind teise kohta. Ühte kohta tekkind järsku uus järv, ei tea, kust tuli.

ERA II 18, 465 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord inimene uppus väiksesse veeloiku. Ega ta muidu sinna oleks uppund, kui näkk poleks alla kiskund.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]