Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 19, 357 (1a) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeva öösel nähtud rahaauku põlemas.
ERA II 19, 357 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triigi vallas Ale mäel rahaauk põlend. Kaks naist näind: üks vanamees istund tule ääres, kübar olnud silme peal.
ERA II 19, 357/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pala külas leitud rahaauk. Auk olnud üsna lahti, tünder olnud pooleni väljas. Ühele mehele näidatud unes: "Mine too rahaauk ära, kuid anna muist raha teistele." Mees toond raha ära, mõelnud teel, et mis ma siit saan veel teistele anda! Samal silmapilgul kõik raha läind minema veeauku, pole midagi jäänd enam järele. Suur koer, rahaaugu vaht, tulnud järele ja võtnud hammastega mehe säärest kinni. Mehe säär kuivand ära.
Ei seda rahaauku ole enam keegi kätte saand.
ERA II 19, 358 (4) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui näidatakse unes, et pead midagi viima rahaauku, siis viies antakse kohe raha kätte.
ERA II 19, 358/9 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha ei saa muidu august kätte, kui sulle pole näidatud unes.
Ühele Pala küla inimesele näidatud unes, et meie (s.o. Kukepala talu) põllul kivi all on rahaauk. Ei see inimene ole julend minna. Minu vanamees kaevas sealt, kuid ei leidnud midagi.
ERA II 19, 359 (6) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Nägin kord, kui põles sinise nagu viinatulega. Kui rahaauk põleb, siis pidi puhastatama rahaauku.
ERA II 19, 360/1 (17) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees olnud öösel tule ääres hobustekarjas. Hakand sööma, hunt tulnud juure. Mees vaadand noa peale, hunt jälle sihtind mehe kõri. Mees viimaks mõelnud, et annan talle õige leiba, siis läheb ehk ära. Annud noa otsast tüki leiba, kuid hunt viind leiva kõige noaga metsa.
Paari aasta pärast mees läind linna. Leidnud ühe kaupluse letilt oma kadund noa. Kaupmees küsind: "Mis sa vahid seda nuga?" Mees vastand, et see on vist minu nuga. Jutustand siis kaupmehele hundiloo. Kaupmees öelnud jutu lõpul: "Mina olin see hunt, mind pandi selleks. Kui keegi pidi andma mulle leiba, siis pidin muutuma uuesti inimeseks. Sina mu päästsidki!" Mees küsind: "No kas said ka midagi kätte?" Kaupmees vastand: "Mis ma siis sain - kord sain mitme aja kohta akna pealt ühe vana kassi kätte!"
Tänand siis päästjat ja tasund ausasti ta vaeva.
ERA II 19, 362/3 (18) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa maal on pillerikivi. Aruvalla Kunimäe eit käind hundiks. Selle pillerikivi juurest ta saand omale hundinaha ja sinna ta ka pärast naha visand, kui jälle enda inimeseks muutnud. Eit tassind alati külast lambaid koju. Külarahvas hakand viimaks hunti passima. Üks mees saand teda püssiga lasta. Kunimäe eit jäänd selle peale raskesti haigena voodisse. Mees läind Kunimäele, küsind eidelt, mis tal viga olevat. Eit vastand: "Värss kaevas." Mees näidand talle püssi ja käratand: "Näe, kus su püss!" Selle peale eit kohe surnud.
ERA II 19, 363/5 (19) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Russveres (Jüri khk.) olnud alati värsket lambaliha. Mu isa olnud kord seal õmblemas. Tütrel olnud peigmees, pidand varsti pulmad tulema. Peigmees pidandki ühel päeval sinna tulema, et viia pruut kihlusele. Metsa vahel peigmehele tulnud hundikari vastu. Üks hunt tikkund iseäranis ligi, tahtnud aina üle saani hüpata. Mehel olnud püss saanis. Kui hundid tulnud jälle ligidale, siis ta lasknud paugu sellele kõige julgemale pihta. Tulnud siis Russveres ja rääkind: "Mul oli täna hea õnn, pääsesin huntidest terve nahaga!" Perenaine hakand karjuma: "Oh, sa Jumal, see vist oli me Mall (peigmehe pruut), kellele sa pihta laskid!" Peigmees kuulnud seda juttu ja pistnud minema, et saaks hundipesast eemale.
Mall teisel päeval olnudki raskesti haige. Ta käis hundina liha toomas, valmistas peigmehele häid roogasid ette. Kuid peigmees pole enam tulnud tagasi, jätnud Malle kus seda ja teist.
ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust.
ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevus elas veevaim ehk näkk.
ERA II 19, 378 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve pole olnud seal Tallinna lähedal. Kord mehed olnud kündmas linna lähedal väljal, kui korraga järv tulnud õhust, laskund ootamata linna väljale. Mehed jään kõige sahkadega alla.
ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus."
See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.
ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.
ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.
ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!
ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.
ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.
ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.
ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till!
Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.
ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.
ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.
ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.
ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.
ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]