Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 7, 458 (1) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi käinud aastate viisi inimest vaevamas, kadunud viimaks iseenesest.
ERA II 7, 458 (2) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra käinud ühel tüdrukul hall kallal. Läinud see tüdruk oma tädi poole külla. Tunnud sääl haigusehoo pääle tulevat. Tädi viinud tüdruku aita ja pannud ta sääl takukirstu, arvates, ega haigus teda säält leia. Vaevalt olnud tädi aidast lahkunud, kui juba keegi hõiganud: "Anne, Anne." Anne olnud tüdruku nimi. See olnudki haigus.
ERA II 7, 459 (3) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Paljud haiged tõendavad, et haigus neid enne kallalasumist hüüdnud.
ERA II 7, 459 (5) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühele haigele antud jälle pahema kinga kontsa seest kust (kuidugi halli põdejale) ja saanud terveks. Tänanud ikka pärast hää rohu eest ja küsinud sageli, mis rohi see küll pidanud olema. Aga rohu nime ei tohi ju haigele öelda, muidu kaotab ta oma mõju.
ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.
ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.
ERA II 7, 461/2 (2) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendiks olevat moondunud inimen nõidumise teel. Eriti palju nõiutud soendeiks pulmade ja muude perekondliste pidude puhul. Korra muudetud kogu pidurahvas hunteks.
ERA II 7, 462 (3) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendist (libahundist) vabanenud inimene siis, kui saanud inimeselt mõne asja.
ERA II 7, 464/5 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, siis on ta raske, vettiv ja üldse ei ole nii hää. Samuti on lugu kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda. Seda asjaolu tulevat metsamaterjali raiumisel ikka tähele panna. Vanasti saanud valitsuski sellest asjast aru ja lasknud puud ikka hääl ajal raiuda ja välja vedada, siis seisnud ka ehitused kaua. Nüüd ei olevat sellest midagi. Inimesed raiuvat metsa, kuna ise tahtvat, aga vaata: paar aastat ja majal vamm sehes! Kes vanast seda nägi. Maja seisis viiskümmend, sada aastat, ei mädanenud ega kedagi, palgid nii kõvad kõik. Sedasi pidavat ka mesipuu materjali hankima, kui ei taheta, et mesipuu saab halb ja rõske.
ERA II 7, 471 (21) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi lahkuvat inimesest hirmutamise tagajärjel.
ERA II 7, 472 (1) < Äksi khk., Vedu v., Variku t. - Eduard Treu < Sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Asi olevat ikke nii, et kasepuu tulevat raiuda vanal, kuusepuu noorel kuul, siis seisvat ta kaua ja püsivat täies hääduses. Nii maksvat see ehituste nii ka mesipuu tarbepuude kohta. Praegusel ajal lagunevat sellepärast elumajad ruttu, et ei panda tähele kuude vahet materjali raiumisel. Mesilane olevat õrn loom ja tahtvat erisugust hoolitsemist. Ta surevat rõskes mesipuus ruttu.
ERA II 7, 477 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaevust vahib vastu näkk.
ERA II 7, 477 (4) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi riie üle pää olla, muidu tuleb vanapagan ja poeb riide alla ning välk lööb siis sisse.
ERA II 7, 477 (5) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal peab risti ette lööma.
ERA II 7, 481 (15) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord nõiutud üks naine libahundiks. Ta jooksnud metsa, käinud vahest ka metsast väljas suurel kivil oma last imetamas. Sel ajal pannud ta ikka oma hundinaha kivile. Ükskord tark annud nõu, et enne tema tulekut aetagu kivi heledaks, et siis, kui ta oma hundinaha pääle paneb, selle kõrvetab. Nii tehtudki. Pääle selle saanud naine jälle inimeseks.
ERA II 7, 481 (16) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord jälle käinud üks tüdruk ise libahundiks. See söönud kõigi inimeste varsad ära, kelle pääle aga vihane olnud. Kord vihastanud teda peremees. Tüdruk jooksnud selle järele kohe metsa, aga peagi tulnud hunt ja murdnud peremehe koplis varsa maha.
ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.
ERA II 7, 557 (5) < Äksi khk., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Konstantin Proosa, 13 a. (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus,
varesel valu,
varesel valu,
harakul haigus,
mustal linnul muu tõbi.
Minu lapse kõht tervest (terveks).
ERA II 7, 565 (11) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesel valu,
varesel valu, harakal haigus,
kirjulinnule kellatõbe.
mustalinnule muud tõbe.
Tõbi tulgu, teine mingu,
kolmas upile oodaku -
minu lapse jalg saab tervest.
ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.
ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.
ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.
ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.
ERA II 7, 595 (1) < Äksi khk., Vesneri vanadekodu - Eduard Treu < Hull Mari (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigus olevat tulnud näljast. Ta pannud inimese kangesti värisema ja hüüdnud pääle tulles isiku nime.
ERA II 7, 599/600 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees elavad veel näkid. Eriti aga jõgedes ja tiikides. Olevat teda küllalt nähtud istumas vees kivil. Ta olevat inimese vaim - pigemini küll surnud inimese vaim, kes naise- või meesterahva kujul end vees mõnel kivil näitab ja suplejad vee alla kisub, neilt hinge röövides. Jutustaja ise näinud ka kord näkki vees. Olnud kord niisugune pool sondund hommik. Jutustaja olnud siis veel tütarlaps ja käinud karjas. Ta istunud tiigi kaldal, mis ta karjamaa lähidal olnud ja vahtinud vette. Korraga tulnud tal kangesti uni pääle. Tema ikka püüdnud ärkvel olla, aga uni olnud võimsam ja kiskunud ta enesega. Viimati ärganud ta ja näinud teisel kaldal alasti inimese kivil istuvat. Tema vaadanud sinna ja näinud, kuidas too olend aegamööda vette kadunud. Pärast kuulnud ta, et samal hommikul olevat sinna tiiki uppunud ka üks mees, kes läinud sinna uppuma. Ju see ikka näki töö oli.
ERA II 7, 600/1 (7) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti olevat jälle eksitajaga. Eksitaja olevat ka inimese vaim, kes käivat elavaid nende töis segamas. Mõnikord ei oska inimene päris tutvat teed mööda minna, vaid eksib. See sündivat eksitaja läbi. Inimene ise ei näe harilikult sarnast eksitajat. Siin aitavad ainult pühitsemise sõnad, nagu Issameie ja sarnane ütelus: "Kos sa siis olid, kui Kristus sündis?" Need sõnad aitavat.
ERA II 7, 607/8 (5) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksitaja olevat küll päris kindlasti olemas. Ta olevat ikka üks vaim. Vanasti polnud ju kella. Siis täitnud kella aset küünal. Küünal põlenud tunni jooksul teatud hulga, mille järele siis aega otsustatud. Aga tol ajal pole osatud arvestada asjaolu, et kuumas toas põleb küünal palju kiiremini kui külmas. Ükskord uueaasta ööl tahtnud talu rahvas sõita kiriku. Oodanud, kuni küünal põlenud läbi ja hakanud siis minema. Aga küünal põlenud toasoojuse tõttu palju rutemini läbi kui harilikult ja siis tulnud minek vähe enne keskööd. Nad sõitnud paar versta nurme mööda edasi - küll ikka kiriku poole. Mida kaugemale edasi sõitnud, seda ilusamaks läinud tee. Aga imelik lugu. Kiriku juure olnud ainult kolm versta, aga sinna ei jõudnud. Nad keerutanud nurme mööda ringi kuni hommiku valgeni, alles siis märganud nad, et kogu öö sõitnud ainult nurme mööda.
ERA II 7, 608/9 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord sõitnud samal nurmel keegi mees. Olnud jälle talv. Sõitnud juba tüki aega, aga pole õigele teele saanud. Korraga näinud enese ees teel minevat meest. See pööranud ümber, oodanud järele ja palunud reele. Sääl küsinud ta ise: "Kas sa siis mind ei tunne?" Mees eitanud. Siis vastanud mees, et ta olevat ta kõige vanem vend. Mees arvanud, et võõras teeb nalja, sest ta ise olnudki kõige vanem poeg perekonnas. Et võõras kindlasti seda tõendanud pole mehel jäänud muud üle kui uskuda. Siis õpetanud võõras, et kui mees koju jõuab, öelgu ta emale, et ta tõmbaks kolm korda säält aida trepi alt mulda, kuhu ta ta on matnud, siis saavat ta lahti oma ametist. Mees läinud koju ja rääkinud asjast emale. See hakanud naerma ja tõendanud, et see polevat õige. Viimati hakanud nutma ja teinud, nagu ta tüdrukupõlves hukatud poeg õpetanud ja nii saanudki neetu oma ametist lahti ja võrgutaja pole seal enam inimesi tülitanud.
ERA II 7, 621 (8) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva haigus tulevat sellest, et mõni nõid saatvat nõela välja lendama ja see löövat looma läbi kellegile nägematult. Kord lasknud keegi lendvaga maha kitse.
ERA II 7, 621/2 (10) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus või lendva tabab looma, siis tulevat teda lõigata pahemast kõrvast ja sabaotsast, siis jäävat loom ellu, kui tulevat vähe verd. Kui aga verd sugugi ei tulevat, siis olevat kindel, et loom surevat. Jutustajal juhtunud ühel kevadel vasikatega sarnane õnnetus, et ühel päeval tulnud ette kolm juhust. Lõiganud saba lõhki ja pahema kõrva. Tulnud ka verd ja loomad jäänud ellu.
ERA II 7, 622/3 (11) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaliste arstimisviis: kohalt, kust istumisest või üldse puutumisest maalised saadud, tuleb lõigata kolm kolmenurgelist mätast ja vajutada nendega maaliste kohta. Vajutada hõbesõrmusega üle, teha vastupäeva ring ümber. Hõõruda tulevat ka vastapäeva. Kord olnud jutustaja oma talu sulasega vara kevadel kraavi kaevamas. Istunud kraavipervele puhkama ja peagi olnud (juba teisel päeval) punane nael kõhul. Teinud aga nii, nagu juhatatud ja kohe olnud maaline kadunud.
ERA II 7, 623 (12) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaviha tulevat kisendades inimese juure.
ERA II 7, 623 (13) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalised peaksid kätele, siis tuleb neid kiriku käeraua vastu puudutada. See aitavat. Samuti aitavat muld kiriku läve alt. Üldse see maa, kus palju käiakse, olevat arstimiseks ülihää. Eriti soodsad muidugi sarnased uksealused.
ERA II 7, 623 (15) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesindusest. Mesipuu materjal tulevat raiuda detsembri- või jaanuarikuul, siis olevat puu kõvem ja kestvat kauem. Puud tuleb raiuda ikka nii, et lehepuu noorel ja okaspuu vanal kuul. Vanal kuul raiutud võsa ei suurenevat ka nii ohtrasti kui noorel kuul raiutud.
ERA II 7, 633 (3) < Tartu-Maarja khk., Tammistu k. < Tartu l. - Eduard Treu < Elmar Reiman, karjane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Eeljutustatud karjamaale kase alla jutustatud kellegile raha. Muidugi öösel unes. Mees pole julenud järele minna, kes teab, mis võib juhtuda. Veel paar korda juhatatud arale mehele õnnelikku kohta, kui mehel pole ikkagi julgust jatkunud raha tuua. Viimaks tulnud keegi reisimees, mõõtnud koha välja ning kaevates juhtunudki rahapotile kuklasse. Küll mees kahetsenud, aga teha polnud midagi.
ERA II 7, 643 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kollatsioneeris Mare Kalda
Päikesevarjutus (kui päev vahel õige mustaks lääb, nõnda kui siin enne sõda olli - nii ütles jutustaja, E. T. märkus) tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.
ERA II 7, 644 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmahaiguse, halltõbi vastu aitavat kõige paremini hirmutamine ja luuaga peksmine. Ka ahjuminekul on hääd tagajärjed. Halltõbi tulevat vaimu näol inimese pääle ja kaduvat siis jälle, kui teda hirmutatakse. Enne pääletulekut tegevat ta aga häält, nimelt hüüdvat oma ohvri nime. Muu aga ta hüüdu ei kuulvat kui ohver ise. Ka peidetavat haigeid ta eest. Nimelt nii: haige viidavat oma voodist teise tuppa ja keeratavat jalad vastupidi, siis ei saavat hall temale haiget tegema. Vanasti tulnud seda haigust väga palju ette.
ERA II 7, 677 (7) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord juhitakse inimest mingisugusele teisele asjale, kui ta ise tahab. Kas eksitatakse teelt või metsas kõndides. Inimene tunneb täiesti kohta ja kõik, aga välja ei oska ega saa minna. Siin aitavat Jumala nime meeletuletamine või nimetamine. See ise on ikka mingi paha vaim, kes eksitab või segab.
ERA II 7, 678 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi olevat külma-, eriti küll näljahaigus. Seda tulnud ette palju Türgi sõja ajal. Arstimisest suurt abi polnud, kui saanud terveks, siis saanud ise.
ERA II 7, 687 (16) < Tartu l. - Eduard Treu < Hendrik Kustavus (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvati küll, et halltõbi olevat selga tulles hüüdnud, aga ta ikka nagu muugi haigus, ei hüüa ega midagi. Olevat vanasti arstitud pekstes vanade vihtadega. Haige värisenud mis hirmus ja kartnud külma. Abi saanud haiguses vähesed.
ERA II 7, 765 (1) < Helme khk., Uru k. - Eduard Treu < Niina Behrsin (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõgevestes läinud üks mees kord naisega külla. Jõudnud parajasti talu all oleva oja purdele, näinud mees vasarat veel lebavat, mille vars paja sangast läbi pistetud niiviisi sääl rippunud. Mees saanud aru, et siin tegemist rahapajaga - jooksnud juure ja hakanud välja tirima. Et ta üksi pole jõudnud, kutsunud ka naise appi. Naine tulnud. Ent sis katkenud sang ja pada vajunud kolisedes põhja ning olnud nagu tina tuhka kadunud. Pärast seda pole teda aga keegi näinud. Küll aga jutustanud keegi vanem inimene, et ta veel mõnikord teda põhjas läikimas näinud.
ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)
ERA II 7, 776 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord olnud Mäeküla rahvas (Taagepera keskel) Lagesoo ääres asuval karjamaal õitsel. Sääl karjamaal asunud sarnane kivi, kui sinna pääle keegi kauemaks istunud, jäänud kohe magama. Karjased pole julgenud kunagi sinna istuda. Üks õitselistest läinud sinna kivile, istunud ja jäänud tukkuma. Korraga kuulnud ta päris selgesti, et teda hüütakse: "Jaan, Jaan!" Ta läinud hüüdmise poole. See viinud teda ikka kaugemale, kaugemale, viimaks isegi sohu. Kui teised õitselised ärganud ja poisi leidnud puuduvat, hakanud teda otsima, pole aga leidnud. Viimati leidnud üks karjapoiss ta mütsi Koopsaare lähedalt võsikust, muud midagi.
ERA II 7, 777 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Hermann Eering (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Söödi kandikoha taga metsas on kinguke, mida kutsutakse Jaanimäeks (mäge olen isiklikult näinud, E. Treu märkus). Sääl olnud kord ümberkaudsed õitsel. Korraga kuulnud üks Jaani-nimeline õitseline, et keegi teda hüüab. Poiss läinud hüüdja poole, aga ei kedagi, ikka hüüdmine kaugemal. Läinud veel edasi ja eksinud metsa ning kadunudki sinna jäädavalt. Kohta aga, kust Jaan ära kutsutud, hakatud kutsuma Jaanimäeks. Sündmusest ise teatakse olevat umbes 90 a. tagasi.
ERA II 7, 778 (2) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi näinud jälle kuradit õhtul pääle päeva. Näinud välja nagu heina ruga. Juure minnes moondanud enese kiviks. Teisel kadunud jälle äkki silmi eest.
ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.
ERA II 7, 787 (21) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Surnuaial olevat jutustaja sinakat tuld näinud ja kuulnud inimesi jutustavat, et see olevat rahatuli.
ERA II 8, 32/3 (6) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Leena Vaik, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katkuajast.
Vanasti olnd Saaremaal ühekorra suur katk lahti pääsend. Olnd nii suur katk, et inimesed surnd Saaremaalt keik maha ning saar jäänd tühjaks inimestest.
Sellest katkust jäänd siis tühjale Saaremaale ainult kaks inimest eluse. Nee katkust jäänd kahekeste üle veel. Üks olnd ikka mees ning teine olnd naine, kis järge olid jäänd. Ning kumbkid pole teedand, et veel teine inimene Saaremaal elus on. Mölemad arvand, et nad üksi eluse jäänd. Siis viimaks üks löidand teise jälje ühest kuhast liiva peelt ning olnd nii hea meel, et andand sellele löitud jäljele musu. See olnd inimese jälg. Siis jälgede järge löidand selle teise inimese viimaks üles ning nendest kahest inimesest on pärast jälle Saaremaale inimesed sigind.
ERA II 8, 71 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - tuntakse. Ka: inimese hunt ning hundi libu. Tarvitetakse harva neid nimetisi. Erilist kindlat termi libahundi kohta ei ole.
ERA II 8, 75 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.
ERA II 8, 85 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus; tuleb äkki ja ebaperioodiliselt. "Sureb ja ärkkab jälle." On, nagu oleks see tehtud asi vanamehe usu järgi.
ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - haigus, kus külm vaheldub palavikuga (soojaga). Santaigus kah see.
ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine - tuleb järsku, kõige enam loomadel. Ka inimesil sageli. Haril. loom lakkab mäletsemast; külmavärinad käivad üle; ajab kere tuult täis. Tehtud asi.
Sant-haigus - ka eelmine haigus nii nimetet. Tehtud asi, kuskilt võlu kohast hakkand, kusagilt halvast asjast (noiasjast) saadud.
ERA II 8, 99 (3) < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Peeter Kask, s. 1853 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmaliste kohta. Kui pöhi pöleb, siis äp tähenda see heed asja.
ERA II 8, 111 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Jüri Allik, s. 1849 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - pahavaim - kui ta jälgedesse satub, siis jääb hingitumaks.
Vatskülast läbi tulla tulnud üks punane koer tulnd kahele naisele järele. Vaadand teine taha (kes ennem vaatas, see jäi vigaseks) - ja kael jäänd pärast vaatamisest kõveraks. See olnud rahva arvamise järgi külmking.
Kes on külmking - seda ei teata. Kas on ta mõni moondund nõid või neist olenematu paha vaim - seda ei teata.
ERA II 8, 113 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Tiina Allik, s. 1850 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - arvab rahvasuust olevat kuulnud. Harilik ütlus aga olevat pöhi pöleb. Vanad inimesed aga öelnud ka: "virmalised vehklevad."
ERA II 8, 114 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Miina Allik, s. 1850 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merekarja ei tunne ega pole kunagi midagi sarnast kuulnud.
ERA II 8, 122/5 < Püha khk., Ilbla k. - Mihkel Tooms < Marie Ent, s. 1858 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehunt
Ma oli siis veel pisike laps, kui see sündis. Oli ikka ala kümmend aastad - körtsi pingi peele oli üsna raske saaja - see oli va igavene körge pink.
Siis olnd üks siuke pisike valge habemega mees ning inimesed rääkind, et see keib inimese-hundiks. Tööd pole see midagid teind. Ainult keind ühest körtsist aga teise. Pisime valge kutikas kott olnd taal kainus. Nönda habemega ühte nägu olnd see. Sääl körtsis pingi peel ta siis ikka istus. Ma nägi täda ka mitu korda. Oli ikka üsna üksi ning pole teistega suurt tegemist teind.
Ühekorra nad olnd saunas, siis tulnd nendele - sammu valge kutikas kott olnd, sihes olnd üks liha kints; seda söönd siis ahju taga. Mind aeti kambri ning pole lastud tuas olla. Inimesed kartsid seda vanameest ning pole luband lapsi toa ligidal olla. Siis ma tahtsi kangest kuulda ikka, mis nad sääl tuas selle vanamihega rääkivad ning läisi särgi vääl salaja tasakesti tipi-varbal ukse taa kuulma. Rääkind siis, et ta oleks Kuusiku körtsi kaks varsa ka ära murdand, äga teine olnd pakise rinnaga - pole süia kölband ning teine olnd nii kuivand, et pole hambad peele hakkand, siis pole seda nöu hakkandkid katsuma.
Öösse oli ikka hundiks keid ning pääva istund körtsis ning ootand ähk saab killegi kääst natuse viina.
See liha, mis ta sääl meite ahju taga oli söönd, olnd Lepiku koera liha, mis ta teise öösse oli ää murdand. Viimaks oli see mees Upa külas kinni vöötud; pärast pole sellest inimese-hundist midagid kuulda änam olnd. Kus ta säält Upalt viidi, seda map tia ka.
ERA II 8, 137/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking on tunt, ent täpist seletust ei teata anda, mis ta on olnud. Vanemad inimesed olevat külmkingast küll rääkind, kuid see olnud nii tema lapseeas, et ei tea, missugune see täpselt olnud.
Kui inimene teat. viisil järsku haigeks jäi, siis öeldud: "On külmkinga jälgede peele astund."
Sarnane haigus lõppes halvatuse või muu selletaolise halva tulemusega.
Haigus ilmus järsku ja ilma teatava või täosoleva põhjuseta.
Ka äkiseks haiguseks nimetet.
ERA II 8, 139/40 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking see oli jälle seike paha asi, millest pailu äi riagitud. Külmking see oli seike surnuajast ää tulnd vaim, kis oma pahategude pärast sääl rahu's suand.
Külmking see oli ikka see, et kui völu vöi nöi inimene ää suri, siis akkas surnuajast vöi kerguajast oma haava sihest väljas käima, ning teisi inimesi hirmutama. Kust siis seike kuri surnud vöi völu vaim oli üle läind ning jäljed järge jättand - siis kui sialt üle nende külmkinga jälgede üks inimene juhtus minema, siis jähi see üsna järsku haigeks. See hüiti külmkinga viaks ning seda osasid targad toherdada - muud nöu's aitand selle via vastu änam. Mõnikord juhtus, et inimene selle viaga tükkis ära suri. Sehikest äkist haigust, mis külmkinga jälgede küljest suadi, hüiti külmkinga viaks.
ERA II 8, 144 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga
Külmking äi ole ikha päris kodukeibija, se on seike vaimu moodi asi. Külmking saadab haigusi ning keib nönda, et kedagid täda'p nää. Kes äga siis üle külmkinga jälgede leheb - see saab umbe haiguse - mis ää ei parane, kui tarkadelt abi'p saa.
ERA II 8, 166 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taivas punab - siis see piab tähendama, et on kurja ilma tulemas. Kui päike punasse lihab looja, siis see tähendab, et on tulemas märga ilma. Kui aga päike lihab kuiva, selgesse taevasse looja, siis tuleb kuiva ilma.
ERA II 8, 167/8 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine.
Puude mahavõtmine sünnib ikka köva tuulega. Pehme tuulega mahavöötud puudest äp sua tarbipuid. Nee'p kölba selleks.
ERA II 8, 191 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased
Mailasiks nimetetakse seinakoid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand.
Koi nimetus: mailane ~ mailene - häälikulised variandid.
ERA II 8, 200 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga
Külmking on sisammu, mis kodukeibija. Siuke paha vaim.
Kui külmkinga jälgede piale inimene juhtub astuma, kust külmking on läbi keind, siis suab haiguse.
Sii on siuke imelik haigus, mille vastu üksi nöidumine aitab, mis targad terveks tegad, muidu'p sua terveks.
ERA II 8, 201 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased. Mailasiks nimetetakse seina koid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane, mailene - häälikulised variandid.
ERA II 8, 203/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane - mailaseks hüitakse niisuur leheussi, rööviku taolist elukat. Enamjaolt on ta rohelist värvi (aimat) mustjavöödiline ja muudki värvi. Pikkus on umbes 10 sentimeetri ja umbes sõrme jämune suurte pikkade karvadega. Seda ussi koheldakse teat kartuse ja aukartusega. Mailasele pääle ei tohi astuda, siis jalad lõõvad lammu ja lammuvad ning lammuvad ega saa kergesti harilikust arstirohust terveks. See on mailase viga. Samuti ei tohi mailast tappa ega talle mingit viga midagi teha. Kõige parem on lasta ta olla sääl, kus ta on.
ERA II 8, 221/7 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamoori raha.
Vanalmooril olnd pailu raha ning olnd kimpus - kohes se raha keik oleks panna.Vanamoor olnd juba haige ning kis tiab, kas töusebkid änam oetest üles. Oli nii tige nind sandi südamega see vanaeit, et omale pojale kua pole tahtand seda raha anda.
Poeg pidand oma naisega aru. Rääkind ning mötlend, mis selle vanamooriga tuleb teha, sööda teist siin, anna armuleiba ning ise ilmatu rikas, äga mette ühte kopigud äi taha meitele anda. Siis valvand, et vanamoor kohegile äp suaks raha ära matta. Haiguse ajal olnd vanamooril rahapuustaks pia all. Valvand, et ta'p suaks seda puustakad sialt piaalt kuskile maha, kust pärast üles'p löva.
No ühekorra pidand siis mees kuskile välja minema - ikka eripärast. Kodund ära minnes ütlend oma naisele, et see suure hoolega vanamoori järge valvaks, et ta'p saaks viimuks oma varandusega vingerpussi mängida.
No naine olnd ka üsna kaval vanamoori järge valvama. Moor tiadand, et poeg kodund ära läind ning naine pole tervel pääval vanamoori kambri läind. Vuatand üksisilmi ukse pau vahelt, mis vanamoor piaks ede vötma. Pole sialt mujale kuskile läind, muutkut piilund ukse taga. Viimuks ajand vanamoor ennast oetest üles. Vöttand oma oetest pia alt ilmatu suure puustaku raha ning tuigerdand sellega suure vuarumisega kolde juure, kuapind selle rahapuustaku koldese tuha sisse ning ise ütlend: "Kille käsi paneb selle käsi vötab!"
Minia vuatand keiksi aeg ukse juures ning kuuland keik, mis vanamoor sial rääkis. Siis läind teine, va patune, tagasi oete ning surnd-kas kohe ära. Ju raha kius täda ennem äs lase surra.
Siis teise pääva mees tulnd kua koju. Naine pole surnut vahebel kiputandkid - surnu seisand pesemata nöndagut ta oli jäänd sönna. Ootand meest.
No kui siis mees tuli, siis näine rääkind keik mihele ära, mis ta oli näind ning kuuland vanamoori kohta. Mees läind kohe kolde juure ning otsind hullupööra koldest tuha sihest, äga löida polnd mette äga midagid. Viimuks töstand keik tuha välja, äga löida polnd ikkagid mette kopikad. Muutkud ajand tuha tagasi kolde ning vaatand nöuta sial juures, et mis pagana asi see piaks olema: pani raha kolde tuhka - äga löida pole mette-äga midagid.
Siis tulnd meele, mis vanamoor oli kolde juures rääkind: "Kille käsi paneb, selle käsi vötab." Mees tirind kohe surnud vanamoori oetest välja ning lohistand kolde juure ning hakkand vanamoori kääga sial tuhkas sogrutama. Kohe tulnd ilmatu tuust raha välja tuha seest ning poeg suand ikka keik vanamoori varanduse oma käde. Suand üsna rikkaks.
ERA II 8, 277 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane tiksu seinas. Puu sööbija. Seinakoi.
ERA II 8, 284/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmalised. Nimetus virmalised tuntakse, kuid ei näi olevat murdepärane ja harilik nimetus on ikka: pöhi pöleb.
ERA II 8, 288/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: - nga. Kui külmkinga jälgede pääle juhtub inimene sattuma, siis saab haiguse - sarnase haiguse, mida tohtri rohi äi paranda. See külmking on seike surnud inimese hing, kis kuskil rahu'p saa, killel kuskil aset pole. Hulgub ühest kuhast teisse niikaua, kunni viimuks hunt ta on üheksa korda ära söönd. Siis kui hunt selle hinge on üheksa korda ära söönd, siis saab rahu nagu teisedkid. See külmking on üks hukkaläind ning sandist eland inimese hing.
ERA II 8, 290 (e) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hunt -libahunt, kui inimene enda hundiks moonutab, et hundi nahas paha teha või saaki murda.
ERA II 8, 290/1 (f) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - viluhaigus on sarnane teadmatuil põhjusil tekkind haigus. Ihu on nõrk. Kardab külma. Ägedad sooja- ja külmahood vahelduvad. Paranemist raske leida. Haigus arvatakse külmkinga jälgede juhtumisest saadud.
ERA II 8, 299/300 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suur Töll ja ta poeg olid ükskord vanasti kahekesi ehitand kirikuid. Teind sedakord Kärdla kirikut Suur Töll ise, ja poeg teind samal ajal Kaarma kirikut. Kahepääle olnd mölemitel üksainus vasar kirikutegemise juures. Selle vasaraga pidanud mölemad läbi saama. Kui teisel vasarat hakkand tarist minema, siis teine viskand ikka vasara teise käde. Ning sedaviti ikka kordamööda. Kui kirikud olid valmis saand mölemitel, siis läind üksteise tööd vaatama. Kui Suur Töll poja tööd oli vaatma läind, siis näind, et pojal olnd param kerk sugend kut ta omal. Vana pole seda välja kannatand ning läind maruks. Suure vihaga pidand teine poja tehtud kergu ümber toukama. Suure Töllu sörme asemed on paergus veel Kaarma kergu seina sihes ning tutid vastud, mis siis vastu oli lautud, et kerk ümber äi saaks kukkuda. Suure Töllu tegu peab see jah ikka olema.
ERA II 8, 301/2 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Mari Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal.
Olnd suur katkuaeg ühekorra Saaremaal. Surnd selle korraga ära hirmus palju inimesi. Viimaks jäänd veel üle ainult kaks inimest, teised olnd katk keik juba maha murdand. Jäänd kaks inimest veel Saaremaale. Üks inimene olnd Mustjalas ning teine olnd Sörve säärel. Siis löidand üksteise jäljed üles ning otsind üksteist jälgi mööda üles. Palju neist kahest inimesest siis Saaremaale sugu sai. See oli üsna vähe.
Siis hakati ägat sorti inimesi Saaremaale elama tooma. Äga liik oli ikka ise sorti. Sellepärast rääkivad Saaremaal inimesed nii mitmet moodi - ägas kihelkonnas isemoodi.
ERA II 8, 302/4 (4) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal
Ükskord olnd jälle katkuaeg ning katk olnd tulemas. Üks mees asund hobuse selga, kui katku tulemisest oli kuuland, ning sõitand sönnapoole ikka katku üles otsima.
Viimaks leidnud kuidagiviisi katku üles ning rääkind ikka, et katk peaks ta pere ning täda eluse jätma. Katk õpetand siis, kuidas ta peab tegema.
Mees tulnd koju ning pand ikka õhta magama, põrandale pahna. Pand nõnda ikka magama, et olnud ühe pee ning teise perse, ühe pee ning teise perse, nõnda kut sead pahnas magavad. Sest öösel olnud ikka katku karta, päeval ta pole liikund.
Ühel öösel, siis kui katk tulnd ning vaadand ukse vahelt sisse ning ütelnd kohe:
"Need on sead, need pole inimesed!" ning läind edasi.
Nõnda jäänd see mees oma perega elusse.
ERA II 8, 305/6 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hundikskäimine.
Ennem olnd ikka siuksid inimesi, kes hundi naha sihes olid käind teiste inimeste loomi murdmas.
Siin käind ükskord va inimesehundiks vana Nöörberi Mart ning Hanebesa Ell. Olnd kahekesi teised kut paar koos ning ikka seltsis keimas ning murdmas.
Oli ühekorra siis siuke asi, et vana Mardi kaaslane Ell lasti ühel siuksel murdmise reisil maha. Üks oli Ellule hõbekuuliga sirutand - vata muidu täda paganad äp saa ju lasta, sest äga kuul äi haka teise pagana peele. Oli maha lastud ning hakatud nahka tesel maha nülgima. Pääd otsast lõigates tulnud naha all ümber kaela naisterahva helmed vastu - helmed olnd ümber kaela. Nülgimine jäätud siis nõuks ning niisammuti maha.
ERA II 8, 307/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda/liba/Inimesehundist
Kaks Tagamöisa tüdrukud läind ükskord linna. Teel Randvere körtsi ligidal näind, et üks varss söönd üsna tee ääres. Teine tüdruk pole varssa tähelegid pand, äga teine tüdruk vaatand ikka ning ikka varsa kohe ning kiitand teisele: "Oi, oi, küll on kena varss!" ning: "Oi, oi, küll on, küll on ikka kena varss. Vaata saänd ka kui kena, kui kena varss!"
Teine ütelnud: "Mis seänd nönda oo, varss nagut teised keik, mis sest sedavisi vahtida!"
Läind natuse maad edasi, kut teine tüdruk vaatand ikka taa ning kukkund rääkima: "Mool topib nii kangest uni peele. Paneme seie natiseks ajaks magama." Teine pole tahtand, kuid andand viimuks järge ning pand tee ääre magama. Une tahtmist pole aga teisel tüdrukul piretkid olnd. Teine tüdruk paistand nönda imelik oma juttudega, siis pand muidu pikali ning teind ennast ka magama; tahtand nähja, mis sellest välja tuleb.
Esimene tüdruk töstand vähe aja järge pee üles ning vaadand, kas teine magab. Arvand, et teine töösti magama on jäänd, sest see norisend mis hirmus. Siis läind murdand varsa ära ning toppind omale varsa kinsu veel kotti. Siis äratand teise üles ning ütlend: "Hakkame nüid minema jälle." Läind siis. Randvere körtsi juure jöudes läind mölemad sönna sisse ja hakkand sööma. Esimene tüdruk söönd oma varsa liha. Pakkund teisele ka oma liha ning ütlend: "Sähh, söö sa kaänd -liha ikka param!"
Teine ütelnud: "See oo toores -mis ma sellest söö-änd!"
Teine vihastand sellest ning ütelnud: "Katsu kas oo toores!" ning virutand varsa kinsuga teisele vastu palet. Liha olnd keeb-palav ning põletand teise tüdruku palge ära.
ERA II 8, 310/12 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine
Ühekorra jälle olnd üks hiilane ühes kohas öömajaliseks. Öösel kerpude pärast ärkvel olles kuuland, kuidas peremees ning perenaine omavahel oma kambris olid jutustand. Naine sundind meest ikka hundiks minema, äga mees ajand vastu ning olnd sedamoodi, et see öösse pole tahtand hundiks minna. Naine äga ikka ajand peele, et mine ning mine! Viimaks mees pole änam vastu rääkind ning hakkand rabistama. Saand vahe rabistand, siis naine läind teind ukse lahti ning saatand välja. Sääl krabistades ta ikka omale hundinaha oli selga ajand ning naine laskis siis hundi välja - vada see-s saand ju ise änam tuast välja.
Vastu hoomikud naine laskend jälle mihe sisse, ning hiilane kuuland jälle, kuidas nad omavahel rääkisid. Esitiks mees rabistand jälle vähe aega ning siis naine küsind: "Mis täna ka saaja oli?" Mees urisend poolpahaselt vastu: "Mis saaja oli! Saak oli vilets. Keisi keik kuhad läbi, äga saaja polnd midagid. Viimuks Hiiu-Köpust sai ühe va kassiniru käde. Seegid oli nii sitke, et kiskus ümber hammaste."
Hoomiku magand mees jälle vagusi naise juures. Pole märgatagid olnd, et ta öösse oli hundiks keind.
ERA II 8, 312 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varandused
Kui unes varandusest nähakse, siis seda äi tohi teistele edasi rääkida, siisäi löva ükskid säält midagid. Peab üsna salaja hoidma ja ilma teiste teedmata neid ära tooma minema.
Ühele näidatud, et seuksed varandused on Mõntus (Sörves), Kuresaare Linnapel ning veel ühes kolmandas kuhas.
ERA II 8, 385/7 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1886 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaks potermanni.
Ükskord juhtund üks madrus peelt kuulma, kuidas kaks potermanni üksteisega olid juttu puhund. Madrus oli olnd päris salaja ning tasakesi ruhvi nurga varjus ning potermannid kõnelend ruhvi taga. Teine oli teise laiva poterman. Laivad olid siis sadama süldas ankrus.
Üks pottermann ütlend:
"Küll mool oli eile ööse rasked tööd teha. Üsna jõud pidi juba ära nappima."
Teine aga küsind:
"Mis tööd sool siis eile öösse teha oli?"
Siis teine potermann rääkind, et nad laevaga tulnd merelt eile ööse ning olnd kange tuul; piaaegu torm olnd lahti ning kapten pole laskend purjusid vähemaks vötta ning tahtand ruttu sadamasse saaja. Ning potermann pidanud keiksi aja oma abiga esimist masti kinni hoidma, sest see olnd alt mäda ning oleks muidu ümber kukkund. Kange tuul olnd purjudes.
Madrus rääkind seda kaptenile hoomiku, ning kui esimist masti alt järge katsuti, siis oli see üsna mäda ning kapten imetlend, kuidas see pole juba ammu maha kukkund.
ERA II 8, 388 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1866 (1928) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laiva väljaminemine
Kellu kaheteisme ajal äi tohi ükskid laev sadamast välja minna teekonnale. See on halb aeg kui laev ankru kellu kaheteisme ajal üles vinnab ning merele leheb, siis juhtub laivale ikka midagid önnetust saama.
ERA II 8, 447/51 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Jaan Vaher, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotermann: -nni.
Jüri Rüüs oli Riiast korra tulnd oma laivaga Saaremaale. Riiast välja tulles olnd ilm kena - paras tuul olnd ning selge ka.
Teel hakkand järsku uduseks minema ning tormiseks ka. Viimaks olnd udu nönda paks, et midagid pole ede näind ning torm olnd ka üsna kange, nönda et ankrubel olemisest pole midagid välja tulnd. Pidand umbropsu ikka edasi minema.
Niipalju saand ikka merest aru, et laev kusagil Jaagarahu lähedal olnud. Jaagarahu juures see kardetav laevade hukkaminemise koht ongid.
Jürne vend olnd sedakord roovratta juures. Vana Jüri Rüüs magand ise all kajutis. Külap ta vist purjus oli - oli va kange joomamees ning käis pooled omad reisid purjus peega.
Noh, vana Jüri oli all magand - äkist raputand teda üks õige tugevasti. Jüri teind silmad lahti ning näind: üks lühikene poisikese pitkune mihejupp olnd ta koi ees ning ütlend:
"Mis sa siin magad - su kondid kolisevad varsti rahude kaelas."
Jüri ajand enese üles, äga väike hall mehike olnd kadund.
Jürne uni olnd kadund - ajand enda koist välja ning läind üles laiva ninase.
Ja kohe kuulnud, et hirmus terava mürin olnd laiva eest üsna ligidalt kuulda. See olnd lainemurd rahu kaelas.
Jüri kisendand vennale, et see roovi pööraks ja nönda pääsend vaevalt veel hukatusest - rahu kivid jäänd möned süllad laiva külje alt kaugele Saaremaa poole.
Hoomiguks läind ilm paremaks ning saand kenasti Kihelkonna ala maale.
Äga muidu oleksid rahu otsa laivaga puruks läind.
ERA II 8, 457/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine sündis ikka nõnda, et puud langesid põhjatuule sisse - siis mahavõetud tarbepuile ei sigind uss sisse ega koore alla.
ERA II 8, 478/9 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine
Tömbal oln vanasti üks vana Liisu ning Taavi - nee käin hundiks. Öhta kui hundid väljas - vanasti oli pailu huntisi - olid ulund, siis vana Taavi komberdand öue. Tagasi tulles ütlen Liisule: "Hundid uluvad hiad." Liisu küsin Taavi kääst: "Kuidas hundid ulusid - mis tiatsid?" Taavi ütlend: "Sörves oln hobu läin lahti. Hulgub väljas. On lahti pääsen - selle saaks käde."
ERA II 8, 479/80 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siis ühekorra oli selle sama Liisuga - va Tömba Liisuga juhtun seesugune asi, et oli hundiks käin sönni kut ühekorra olid vad metshundid vana Liisu ära hoidan. Nojah hoidan, vöi kargan Liisu ää metsas.
Siis toon ahjubel pojad - oln ikka poolik-hundid ning poolik-inimesed. Äga seda asja muidu ükskid poleks tiadand, kui Liisu poleks neid hundipoegi mette kotti ajand ning kotti sulasega saatan, et see koti jääauku viskaks. No sulane oli jälle üle keelu - Liisu oli keelan, et äp tohi kotti vaata - ikka vaatan ning näin, mis elukad sial sihes olid oln.
Selle eest oli vana Liisu luband sulase ära murda.
ERA II 8, 572/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Polderman
Polderman see oln maja ning laiva vaim, kes majas vöi laevas oli elan ning nende eest hoolt kandan.
Kui maja tegema hakati, siis esimesest laastust sai polderman tehtud.
Muidu polderman pole ilmaskid paha tein ning paha soovin. Oli nönda vagusi oln, et ükskid pole tiadan, et ta olemas on.
Kui majas midagid õnnetust hakkan tulema, siis polderman oli ennast näitama hakkan.
ERA II 8, 574 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehundi hurjutamine.
Kui arvati, et koduhunt, või inimesehunt on loomadel kallal - nee oln pailu julgemad murdma kut metsahundid, - siis pidan hurjutama: "Urjuhh! Käiu Marii! Urjuhh! Käiu Marii!"- siis pole saan ühtegid looma ära murda, kui oli inimesehunt oln.
Kui metsahunt, siis hurjutatud: "Urjuhh! Metsakristus." Siis metsahunt pole viin.
ERA II 8, 602/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kaarma ning Karja kirgu tegemine.
Kaarma ning Karja kirk tehtud õige vanasti ühe vasaraga valmis.
Kui ühel tegijal oli vasarad tarist oln, siis teine viskan vasara Karja kirgu juurest Kaarma kergu tegija käde.
Neid kerkusid pole aga saan teha, sest öösse lammudud kõik jälle ära, mis pääva oli valmis tehtud. Siis pandud kivikoorm tuimustade härgade piale, ning nee viind kivid sönna kohta, kohes saan kergu ehitada. Sial me kergud paerguskid on.
ERA II 8, 620/1 < Karja khk., Linnaka k. - Mihkel Tooms < Mihkel Vaher, s. 1848 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbipuud. Keik tarbipuud toodi vanas kuus ning pöhjatuule poolt külgest.
Näärikuus toodud tarbipuud olid keige virsemad ning kevamad - pidan kaua vastu.
ERA II 8, 629/30 < Jaani khk., Tagavere k. - Mihkel Tooms < Elisaveta Teelem, s. 1855 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking tuleb surnuajast - äi seisa haudas. Üitse kua kodukäijaks. Kui üle seele külmkinga jälgede minna, siis jäi haigeks ning sageli suri selle haigusega tükkis ää. Üsna harva oli, kui selle külmkinga jälgede pial suadud haigusest paramaks sai.
ERA II 8, 638 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-haljad. Tiksutajad seinas; puukoid.
ERA II 8, 639/40 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas kadusid hundid Saaremaal?
Kuhu hundid Saaremaalt jäänd on, selle kohta seletab vanamees järgmist: Saksamaalt olevat seuke mees tulnud Saaremaale kes oma vilega oli hundid Saaremaalt ära kohutand, või mõned rääkisid, et see mees ees vile ajades läind, ning hundid kõik järele.
Pärast pole aga hundid Saaremaale enam tulnud. See olnd üks seuke tark mees, see kes Saksamaalt siin oli käind.
ERA II 8, 641/3 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermann: gen. -nni.
Potermann - olevat sarnane elukas, kes laevas elutsevat laeva ehitamise algusest alates. Parast ikka laeva peal.
Ükskord oli vahtis olnd üks madrus ning näind, kuidas poterman käind - seuke elukas olnd, ning vaatand ning takseerind laeva. See olnd öösse.
Siis käind teine ühest mastist teise paelu mööda. Igas kohas, kus ta seisand oli, raputand ning katsund, kas laeva paelad ka tugevad on, ning tubli ilmale vastu pidavad. Siis olnd teine mihe nägu ja moodi. Vaht oli kogu asja kajuti varjust vaatand, et mis ta nöögib sedasi.
Siis läind ede masti juure; katsund ja raputand masti ning ütlend ise: "Seda ma äi jäksa änam pidada."
Pärast vaadatud mast läbi ning leitud, et see oli alt mäda olnd; vaht oli kaptenile rääkind sellest, mis ta oli näind ja kapten oli masti vaadates mäda koha leidnud. Et mast säält alt üsna mäda olnd, sellest pole kedagi midagid täädand.
See oli see potermann. Seda ma kuultsi Riigas. Seuke mees oli see potermann.
ERA II 8, 643/5 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Majavaim (poterman)
Uulispilli mäel pölend ükskord üks vabaniku maja maha. See olnud umbes siis, kui jutustaja mõneteistkümne aastane poisikene olnud. Vana inimene näinud öösse võigemini kuuland öösse pimedas õues, et üks tulnud majast välja ning läind nuttes pitkamissi Kasti mõisa poole. Nii selgesti olnd kuulda, aga näha polnd mette midagid. Ainult häält olnd kuulda. Teisel öösel pölend kõik vabaniku majad maani maha; mitte midagi ei jäänd järele. See olnud siis maja vaim või maja poterman, mis igal majal on. See läheb siis ära, kui maja hukka on minemas. Sedakord läind see suure nutuga majast ära kohe Kasti mõisad ning teise öösse olndkid õnnetus käes.
ERA II 8, 645/7 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva poterman.
Kui laeva poterman ennast näidab, siis pole laevaga asjad kõik korras. Kui asjad laevas on korras ja midagi tulemas pole, siis ei tea keegi, et poterman laevas on. Kui potermanni nähakse laevalt ära maale või ükskõik kuhu - ainult laevalt ära läheb, siis läheb laev hukka, või jookseb randa või rahule puruks.
P. saamine. Kui laevameister laeva töö juures, enne kui töölised ikka, lööb esimese laastu laevatöö juures, ning selle pistab tasku - siis saab sellest poterman. Kuidas see poterman sellest laastust sai, seda vanamees ei tea.
ERA II 8, 647 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermanni palk.
Ennevanasti pandi ikka laeva ehitamise ajal laeva täävi ja kiilu otsa vahele ja masti otsa alla hõberaha - see olnud potermanile palgaks laeva tulevase hoidmise eest.
ERA II 8, 648/50 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tömba Liisu ja Taavi hundikskäimine
Korra käin Tömba Liisu ning Taavi jälle hundiks. Ajan ühte varssa taga. See oln aga nii nobe, et Liisu pole järge jöudan. Liisu oln Taavist vanem ning väsin ää. Ise hüidan Taavile: "Sirk,a Taavi! Sirka, Taavi." No Taavi sirkan siis ning viimaks saan varsa käde. Parkin sialsammas nii pailu nahka kut läin, mis üle jään, selle tassin koju ning Taavi käin möisas tiul, varsa liha oln kottis. Noh äks üks tiumis ütlen Taavile: "Mis mees sa ka oled - sööd varsa liha." Taavi vihastan ning äigan varsa kinsuga teise tiumihele vastu vahtimist. Varsa kints oln tuline ning pöletan teise tiumihe näu tükkis ää teisest küljest. Varsa kints oli oln palava Taavi kottis.
ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti.
Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.
ERA II 8, 663/4 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane: mailase - leheussist pikkuselt ja jämuselt natuke suurem mardikas. Umbes 5 cm pikk ja sörmejämune. Kes selle mailase katki tambib, juhtub jalaga piale astuma, saab palju kärnu - jalad lammuvad ära. Mõnikord on kärnad ning lammumised ka selgas ning perse pial. Harilikult roomab see mardikas maas, aia ääre mööda, rohus jne.
ERA II 8, 671 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöha pölemine - ka sedavisi hüitakse - änam ikka taivas löökleb.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]