[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 14, 562 (7) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ligi Jõvi, sääl Pühtitsa juures, tulivad välja suured sääreluud. Vot ütlesid: "Need on Kalevipoja sääreluud."

ERA II 14, 567 (1) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi vai orgatõbi. Arst ei saa kuidagi palavikku välja. Hapukapussid ja sialiha söö, siis saad tervest.

ERA II 14, 567 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva on läbi löönu. Kui ristluist on läbi, siis võis veel elada, kui pääst, siis ei. Nüüd on ravandus.

ERA II 14, 569 (12) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahvas räägib, Tedre rannas kivil on pöidla ase pääl. Et Kalevipoeg olevat sellega visand venelaste vastu. 700 saelauda ollud sellas. Kõik peksnud puru. Siilike ütelnud: "Servi lauda, servi lauda." Siis Kalevipoeg saand võitu. See on nii, et eestlased said võitu.

ERA II 14, 571 (3) < Kodavere khk., Ranna as. - Paul Ariste < Naine, koolijuhataja proua (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork, jah orgas oldud ikke vanasti.

ERA II 14, 573 (1) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork ja orgatõbi, minu isa õli 6 nädalit haige. Kanepi mindi pakku - siin vanast õli palju kanepit. Kos naeste kerstud õlid, riidepakud sehes, sinna riidepakkude alla mindi ka pakku. Koirohtu kartis. Pidi niisuke vaim olema.

ERA II 14, 574 (3) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannamõisast lõune pool on suur tamm. Rahapada õleva all.

ERA II 14, 574/5 (7) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rootsi sõda aeg õli suur katk. 1868 õli suur koller Narvas. Sõda järele tuli katk. Nende tiädä õli kui tuli: "Oota, ta varsti tuleb, kui perituul on, siis tuleb." Peeter külis esimese ja teese aasta rahvale vilja, aga külm võttis ära. Inimesed surid teelahkmel, heenätutid suus.

ERA II 14, 580 (17) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sookülas tamme kõhal järvel on suur kivihunnik. Kalevipoeg toond kivä Venemaalt. Kaks kõrd viänd rüpega. Kodavere keriku juurel viänd neli kõrda rüpega.

ERA II 14, 580 (18) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiäpa jõel, siäl piäb õlema Kalevipoja mõõk. Kiäpa silla juurel. Kes sisse läheb, lõikab jalad ära.

ERA II 14, 581 (20) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva õli vanass. Minu isal õli niisuke haigus. Jaagupipäeval õli lauakerikus. Ubasuppi sõi õsta. Akkas kaebama, et valu. Õpetaja proua õli arstist õppind või mis. Proua ütles, et on lendva. Kui rohu annad, oksendab välja.

ERA II 14, 583 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orka vanarahvas lugi nõidusess. Teene soadab teesele külge, nii ikka riaksid. Kõik muudu arstiti. Kõhe näeb, kui tuleb. Miis panti kuvvede sisse ja vahid juure. Külma vett visand piale, siis läind ära. Viina ka antud, siis ork läks ära.

ERA II 14, 584 (6) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk ja koller on üks. Narvas õli koller, kutsuti ka katkust. Vanad naased kõnelsid, et kepiga käänod mööda inimesi.

ERA II 14, 584/5 (7) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´las eksitas ära. Inimesed läksid metsa, ei õskand väl´la tulla - metshal´las siis eksitas ära. Metshal´las pett ära, keda näha ei õld. Minu ajalgi inimesed õlid eksitusen, et metshal´las petnod ära.

ERA II 14, 585 (8) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk elas veden. Jõen õli. Järven näkki ei õld. Kui pisiksed õlime, hirmuteti: "Ärgä mingä jõe viirde, näkk one veden."

ERA II 14, 585 (10) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
See suur kivi - Ruukivi on Kalevipoeg visand. Hunt murd lammast või kitse, ja Vene poolt küljest visand. Kui jää ajas kivi, vaatasime, noh, mõni aasta tagasi, kas need hundi ja lamba luud one alles. Siin (s.o. Kalevipoeg) hulkund ja neid sõdasid pidand.

ERA II 14, 587 (17) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ja rabandus, mõlemad nimed kutsuti. Teine inimene on ikka nõidund selle. Nagu tatreterad teha lepapuust. Lasta sinnapoole, kos tahab.

ERA II 14, 589 (26) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarau rahvas Tartus õli näha jäärmarki aal. Siis näideti neid. Purgide sides vee sees. Naesterahva nägu ja juuksed pias. Kõhe nigu kahe- või kolmeoastane laps. Kutsuti, jah, vaarau inimene.

ERA II 14, 595 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork one ikka üks haigus, ei muud tiä.

ERA II 14, 595 (4) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääritsa küläst tulla, see suur kivi ongi Kalevipoja kivi. Linguga viskand. Küll tal võis ikke võimu olla kah.

ERA II 14, 597 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vihma sadab, päike paistab, vanatondid vihtlevad.

ERA II 14, 601 (13) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaljas, see oli eksitaja. Tolgane pia õli, inetud juuksed. See õli üks kurat. Inimesed ikka näind.

ERA II 14, 605 (22) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui õli nikastus või luu paegast ära, loeti palju korda: "Sonts, sonts soone pialle, saagu tuurvest ja saagu tervest." Triigiti kah.

ERA II 14, 605 (23) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külm ja ork koa, see on nagu pahast, nagu kuradist.

ERA II 14, 605 (25) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendev tehti, suure nõela taha niidi, kellele tahes lasti, loomale või hobesele. Moosese raamat vanast ikka õld. Ehk õn veelgi, aga kes seda ütleb.

ERA II 14, 611 (40) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkki õlema nähtod vee sees hommiku. Õllud niisugune õrn asi, mereneitsikene.

ERA II 14, 614 (3) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi nagu uuem nimi, ork õli ikke vanem. Nagu painjas tuli selga. Kui inimene põgenes ära, tuli järele, käis, õtsis üles.

ERA II 14, 614 (9) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929)
Katkuhaigus, see tuli vanast ikka sõdade järele, seda kuulsin küll.

ERA II 14, 614/5 (10) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nojah, metshal´las eksitas ära. Karjus metsast vastu.

ERA II 14, 615 (11) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et vanast need kivid siin Kodavere pool Kalevipoeg toonud. Ühe põlletäie Sassukvere poole. Tahtnud silla teha üle Peipsi. Müda Peipsit käinud, kiitnud ise: Peipsil perse, Kuremal kurku. Kost mina teda nägin. Ema kõneles, et vanemal ajal õli. Lepistik kasvis kõik siin jõesuul. Nüid põle midagi. Peipsi viis kõik ära minu ial. Noh, Peipsi võis siis madalam õlla. Kui taevani see Kalevipoeg ikka ulatas!

ERA II 14, 617 (16) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vee perast hirmutati lapsi: "Ära mine järbe suplema, näkk tuleb."

ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.

ERA II 14, 621/2 (6) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Minna Raudsepp, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Aastad viisteist tagasi, kui Kasaka Mart ära uppus, kuuekesi õlid seltsis (= kalapüügi liit). Teised magasid. Villem ärkas üles, Raudsepp ka nimi, nigu üks hall vanames istunud kohe vene serval, õld. Tulnud välja, kaua aega istunud kohe. - "Anna üks kätte!" Ei tema andnud midagi. Tulid kaldale. Perast Õmedu jõkke Kasaka Mart uppus ära. Vat see õli see näkk, ütles, kes tahtis ühte saada. Villem ütles: "Ma ütlesin järve pial kõhe, et ühe hinge ta ära vei."

ERA II 14, 623 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Kadri Raudsepp, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sõda lähnod siit mööda, paljastand ära sellesama küla. Piale Rootsi sõda õli katk ja kõik õllud pärast Rootsi sõda. Vanast miilitsast võetud ja kõik.

ERA II 14, 625 (1) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda öeldi, et ork. Kadunud minu ema õli põdenud orka. Inimese pia valutab ja luid murib. Kange külma värinaga tuleb. Hal´li hobusega põle kannatanud sõita. Haige läks tagurpidi metsa, pani 9 seltsi õksi pia alla. Öeldi koa hal´ltõbi või hal´lvanames.

ERA II 14, 626 (4) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjapool sügise õli nagu koit, siis öeldi, et virmalised vihtlevad, et põhja rahvale näitaks valgust.

ERA II 14, 626/7 (6) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Riagiti küll: metshaljad. Kes sinna jälgede piale eksib, see eksib ära. Kolm oastad tagasi tõin metsast hagu. Näe, vana inimene tuli metsa vahel. Ma mõtlesin, et on Ell. Edemal õli, sasis juuksed, õige hall vanamoor. "Kas on metshaljas?" ma mõtlesin. Mõtlesin, et on Ell ja ei tahtnud kokku saada. Tema riägib noh, nii palju juttu. Ma lasin põõsa taha maha, et läheb mööda. Noh, tõõsen üles, hakkan tulema. Ei soand enam välja. Metshal´jas eksitas ära. Siis vist õli metshal´jas. Alles õhtast sain kodu. Vanames käis, õtsis ja vilistas.

ERA II 14, 629 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pedja jões on nähtud näkki. Seda on kõik nähnud. Naesterahvas istus kesk jõge kivi õtsas, et see ei õle muud kui näkk. Kes seda püidma läks, see sinna jäi.

ERA II 14, 630 (4) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Tähkuvere all metsas on Ummumägi. Sial on kulda kaevatud, aga ükski ei õle kätte saand. Nagu heinasaad kesk metsa on mägi; ümberringi kõik mäda.

ERA II 14, 630/1 (5) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kõnnu küla ligi on Katalsepa mägi. Vanast tulid rootslased ketiga, mõõtsid 3 kivi juure. Enne küsisid peremehelt, kus on see mägi. Ühe kivi alt, linna poolt serva alt võtid viis-kuus labidad mulda. Sialt tuli raudkast välja. No siis kuuekesi veid postmaandele. Tõlda pannuvad. Vana-Soodlale andsid üks rubla. Mustvees saadi teada, et rootslased käisid. Kolme-nelja päeva pärast aeti taga, aga kus sa enam. Pärast kivi alt tuli veel hõbeasju ja sõjariistu, lusikad või kahvlid. Ühe sõjariista ka. Vanad rootslased sõjaaeg matsid selle sinna.

ERA II 14, 632/3 (13) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on orgatõbi, võta 9 õjast vett. Sisse võtta. Üle jõe ei tõhtind siis käia. Kui üle jõe käis, õli kõhe pial. Tuli kõhe inimese näol. Kala ei tõhtind süia.

ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.

ERA II 14, 645/6 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Johannes Berg (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Laiuse lossi keldris on kuld paegale pandud. Ühele mehele - sepp oli - üks vanamees näitas: "Mina olen raha hoidja. Enne ma ei saa vabaks, kui keegi raha ära viib. Raha loe pooleks. Sääl tuleb must kass, sa poo üles. Muidu ei saa tappa. See on vanapagan ise. Kui sa seda raha pooleks ei saa, must kass murrab su ikka ära." Sepp läks välja. Tegi omale hia raudkepi. Läks keldri. Must kass tuli vastu. Sepp lõi ta uimaseks ja poos üles. Hall vanamees tuli vastu:“"Ah sa tulid! Ammu ootasin. Loe nüüd raha pooleks. Kui sa ei loe, siis välja ei saa." Sepp öö ja päev lugend, üks rublatükk teise ja teine rublatükk teise hunniku. Üks rublatükk jäänd üle. Sellega põle midagi teha... Sepp võttis rublatüki keskelt pooleks. Üks poole ühele, teine teisele poole hunnikule. Vanamees tuli tagasi. Põle hakand lugema:“"Mine kodu, too kaheksa paari hobusid. Sellega viidi õle säält ära. Sellega sai kelder vabaks ja tänapäevani alles. Laiuse lossis on ikka nägemisi nähtud.

ERA II 14, 647/8 (5) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin oli ikke külmtõbi. Muidu rohitsedi rohtudega ja kuumendedi.

ERA II 14, 648/9 (9) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas olen kuulnud küll, aga ei ole nähnud. Meie isa läks kua luuaraaga tooma. Podras ringi ja otsis ikka luuaraaga. Korraga ei sua enam välja, ei tunne enam kohta. Võttis veel vitsu juure. Vuatas uuesti. Näe, Trossi turbasara - ja vahi just otsa, aga välja ei sua. Kui riided pöörata ümber, siis suad välja. Sial Alatskivi nurgas on suured metsad. Lapsed kingu pial mänginud. Helevalge piaga poisike tullud kua. Need hõikanud: "Seesa paigal! Kossa lähed?" Olnud ka niisuke metshal´jas või niisuke.

ERA II 15, 32 (6) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi sõja kuld. Mõned vanad jutud kõnelevad, et Rootsi sõja kuld Voltveti Tõnumaa talu lähedale mäe sisse olla maha maetud. Kuna teised vanad inimesed jutustavad jälle, et Rootsi sõja ülem, kui ta lahingu Kärsu järve peral Vasu mäel oli kaotanud, siis Rootsi sõja kulla Vasu talu mäe sisse peitu oli maha pannud, mis alles täna päev kätte saamata. Kui aastal, enne sõda Voltveti Tõrva talu nurme seest, kivi külje alt, kogu vanu rahasid leitud sai (Vaata E.R. Museumi kirjakogus minu "Vanad mälestused"), siis liikusivad jutud, nagu oleks Rootsi sõja raha ja vara ülesse leitud. See kogu oli aga veikene, mis leitud sai, kuid tõe poolest on Rootsi sõja kuld alles kätte saamata ja tänini tema koht teadmata.

ERA II 15, 33 (7) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kuld ader. Vanajutt räägib, et Vana-Kariste Meeli mäe sisse muiste kuld ader olla ära peidetud. Tõenähtust otsides tuleb tähendada, et kui vahest mitte Meelimäe sisse mõni osa Rootsi aegset sõja kulda varjule ei ole maetud. See kui sääl tõeste kuld ader olemas on, siis peab see kindlaste Kalevipoja ader olema, sest vaevalt võiks mõnda teist oletada, kelle omandus see ader võiks olla. Jagatahes tuleb seda sündmust Kalevipojaga ligistada.

ERA II 15, 40 (12) Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1920) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana kirbu aimamised. Kui kord vana kirp kodust ära läinud, oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata. Vana kirp vastanud lühidelt: "Armsad lapsed seda ma ei või teada millal ma tagasi jõuan, aga üht ma aiman siiski. Kui mind õerutakse, siis ma tulen õhtuks tagasi kodu, aga kui mind litsutakse, siis ma küll ei tulegi vist."

ERA II 15, 60/1 (29) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Jõgis (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehm ja lammas. Vanal ajal, kui kord karjapoiss karja juures magama uinund, läinud lehm ja lammas kahekesi sõnelema ja sõnelemisest sündinud viimaks riid. Lehm kiitlenud end suuremaks häätegijaks kui lammas, sest tema andvad piima ja võid, seega olla tema toitja, milleta inimesed sugugi läbi ei saavad. Lammas kiitlenud jälle end suuremaks ja kasulikumaks, sest ilma temata ei saavad ükski läbi. Tema andvad ihukatet ja kaitsvad seega inimesi külma eest. Tüli läinud viimaks nii suureks, et lehm tahtnud omas vihas lamba sarvedega läbi pista. Sääl tulnud Vanaisa vahele ja keelanud lehmal ja lambal tüli ja kisklemise ning kiitnud neid mõlemaid ühesugusteks kasulikudeks. Lammas jäänud sellega rahule, mida Vanaisa neile oli seletanud, kuid lehm kannud ikka ja alati, kuni meie päevini, lamba vastu viha edasi ega kõlbanud paljuks ühte karjamaale. Kui nad aga iganes kokku puutunud, kohe lehm lammast sarvedega viskama. See on ka meie päevil alles nii jäänud.

ERA II 15, 62/3 (31) < Saarde khk., Räägu m. < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1921) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaauk Kalbakülas. Vanal ajal kaebanud üks vaene kehv sulane-mees oma seisukorra üle, et ta nii varandusest vaene ja pidada teisi orjama. Hää oleks rikka mehena külluses elada. Ta palunud, kui ta ometi elus korra rikkust nähagi saaks. Ühel ööl juhatatud sulasele unes ja kästud minna Kalbaküla lähedale, sääl olla suur kivi, selle külje alt pidada neljapäeva õhtul, enne kukelaulu kajuma, mitte aga kartma, siis saada säält väga palju raha. Mees teinud, nagu õpetatud. Läinud lähemal neljapäeval Kalbaküla juurde, leidnud otsitava suure kivi varsi ülesse ja hakkanud õhtul enne kukelaulu, selle külje alt kajuma. Kajunud tüki aega, enne kui üks suur pajasang nähtavale tulnud. Kajunud edasi ja varsi ilmunud mehel, suur katal mis kuld rahaga täidetud, silmade ette. Mees nagu kohkunud korra, niisugust suurt raha kogu nähjes - ja kohe selle sama silmapilguga vajunud rahakatal suure kõlinaga maa alla. Mees kahetsenud küll, et ta natukene kartma oli löönud, aga mis möödas, see oli möödas. Küll käinud mees veel mõned neljapäeva õhtud teatavas kohas kajumas - aga raha ei saanud ta enam mitte kopikudki näha. See oli kõik maa alla vajunud. Mees oli korra rikkust ikka näha saanud.

ERA II 15, 72/3 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1921) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Hallitõbi tulnud külasse ja häävitanud inimesi surmale, kellesse ta vähegi puutunud. Suremine läinud nii suureks, et enam matjadki külast ei leitud. Hakatud halli vastu abi otsima: katsutud ja maitsetud kõik ohud ja rohud ära, kuid abi ei saadud ja paranemist ei olnud märgata. Hall teinud oma häävituse tööd ikka edasi. Viimaks mintud Setumaale, ühe kuulsa targa juurde nõu küsima. Tark seletanud, et hall ise elada Pärnu linnas, ühes kaupmehe tühjas aidas. Tulevad tähele panna, kui külas hall oma häävituse janti pidavad, sest siis olla teda kerge Pärnus kaupmehe aitas ära tappa, sest siis olla ta ilma hingeta ja ei suutvad vastu panna. Just sellel ajal, kui külas kõige suurem suremine olnud, mintud Pärnu ja leitud ka suure otsimise varal ühest tühjast kaupmehe aidast halli-kõsu ülesse, tapetud sääl kohe ära. Varsi lõppenud ka külas halli-haigus. Nii pääsenud küla halli-tõbest jäädavalt lahti, ega ole teda tänapäevani enam sääl nähtud.

ERA II 15, 78 (43) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida hunt ja karu vihameesteks saivad? Kui hunt kord ajaviiteks võeraspeol oli käinud, näinud ta sääl noomatud siga. Seda nähes hakanud temal suu vett jooksma. Ta pidanud plaani kuida siga saaks ära varastada. Aimanud, et ta üksi seda ei suuda ja kutsunud oma parema sõbra ja usalduse mehe karu abisse. Karu olnud ettepanekuga rahul ja nii mintud tormisel ööl teatavasse talusse siga vargile. Hunt katsunud esite omale siga turjale võtta, temal olnud ainult kahe mehe jõud - ei jaksanud. Karu, kellel kaheksama mehe jõud, upitanud sea turjale ja tassinud kodu. Tulnud kodus jaotamine. Karu lugenud toomise pärast omale eestõiguse, võtnud sea omale ja jätnud hundi kõhu tühjaks ning suu vett jooksma. Hunt läinud minema ja vandunud. Olivad küll siia maale hunt ja karu kui suured sõbrad, aga tänasest päevast vandus hunt karule kurja ja jäivad eluks ajaks teine teise vaenlaseks.

ERA II 15, 81 (47) < Saarde khk. ja Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a., Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Põhja sõja ajal, kui Rootsi sõjaväed Vene vägede käest lüüa saanud, taganedes Pärnu maalt läbi läinud, matnud sõja väe ülemad mitu pütti sõja väe päralt olevat kulda Saarde kihelkonda, Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse varjule, sest et Vene väed õige kannul olnud ja nii siis võimata arvatud olevad põgeneda, sest et raske kulla voor selleks takistust teinud. Tänini olla see kuld alles ülesse leidmata. Jaak Sõggel jätkab: Mina olen varem üht teist sellesarnast lugu varem ülesse kirjutanud, mis Saarde kihelkonnast kuuldud, selles räägitakse, et Rootsi sõja väe kuld, mida Põhja sõja ajal ära peidetud, seista varjul Voltveti Tõnume talu mägedes, või jälle Tõrva linnamäel. Minu arvamise järel peaks sellel lool pisut tõtt sees peiduma, mida see asja olu tõendab, et Rootsi kullast mitmes kihelkonnas ühte viisi räägitakse. Päälegi ei ole Kilingi-Nõmme männik Tõnume talu mägedest kaugel, vast kaks ehk kõige rohkem kolm versta. Niisiis üks kõik, kus kohal nimelt, aga Rootsi kulda peab siit ümbrusest otsima.

ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis. Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud. Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan." Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.

ERA II 15, 95/7 (59) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaenelaps Leeni. Leeni jäi vara vaeseks lapseks. Surivad ju temal isa ja ema ühte järgi halli-tõppe. Leeni võeti külla kasulapseks, kuid kasulapse elu jäi temal tundmata: pidi orjama ööd kui päevad ühte lugu ja päälegi sai ta selle palgaks õige tihti sõimata ning kuulda halbu sõnu. Kurjest kasuvanematest ja raskest orjusest tüdinenud palus Leeni omale ennem surma, kui veel üht tundi edasi elada. Kui Leeni ühel õhtul, pääle päävatöö hallikale vett tooma läks ja sääl kaua oma raske elu üle nuttis, ilmus tema juurde hall vanamees. Leeni kohkus esiti, kuid vanamehe lahke kõne pääle kadus ehmatus pea ja nagu abi paludes jäi ta ootama, mis vanamees temast õige tahab. Kui vanamees Leenile oli seletanud, et tema häda teadvad ja tema palvet olla kuulnud, ta saada teda aitama, kuid esite pidada teadma, mida Leeni soovib. Leeni ei soovinud midagi muud, kuid et ta võiks rahulise südamega tööd teha, sääl juures mitte kurja ei kannataks, ega häda ei tunneks. Et Leeni midagi üle liigset ei nõudnud, lubanud vanamees tema soovi täita ja käskinud teda neljapäeva õhtul jälle samasse kohta ilmuda. Kui Leeni lähemal neljapäeval samasse kohta oli ilmunud, kuhu teda vanamees oli käskinud, võttis vanamees teda enesega ja viis metsa, lükkas tihedas lehtis sahrapuu põesa kahele poole ja selle järele ilmus avaus, kust koguni teine ilm, teistsuguses ilus neile vastu naeratas. Vanamees läks ees ja Leeni sammus järel, mõtetes: Sündigu, mis sünnib, egas ma halvemat ikkagi ei saa. Vanamees andis Leeni ühe vanapoolse naesterahva hoole alla ja käskis Leenit seda kõik teha, mida see naesterahvas temale õpetama saavad, lubanud ise varsi jälle tagasi ilmuda Leenilt tema elu üle järele pärima, ütlenud endal õige väha aega ja palju tööd teha olevat, ning kadunud nii rääkides nende silmist. Leenil läinud uues kodus õige hästi, tööd temal teha olnud, kuid seda olnud nii vähe, et Leeni seda nagu tööks ei pidanudki. Nädala aja järel ilmunud vanamees tagasi ja pärinud kohe Leeni elu järele. Et aga Leeni oma eluga väga rahul olnud, see rahuldanud ka vanameest, kes siis jälle lühikese olemise järel ära kadunud. Vanamehe kadumine olnud Leeni mõttes kahtlane, mis temas osalt hirmu äratanud. Tema perenaene saanud tema kahtlusest aru ja seletanud, et tema vanal raske ammet olevat: ta pidada iga päev järele vaatama, et metsale, et metsloomadele siin ega sääl mingisugust kahju ei sündivad, mida kurjad käed alati püüdvad korda saata. Ka olla kõik lilled ja õied metsas ja vainul tema valitsuse all. Sellepärast hüütavad tema vanameest metsavanaks või metsavalitsejaks. See kõik rahuldanud Leenit, nii et ta oma elus enam paremat ei soovinud. Leeni kadumine äratanud tema pererahva hulgas kogu hirmu, sest mitmesugused jutud, mis end küla mööda laiutanud, avaldanud tema pererahva kohta enam halba kui hääd. Leeni olnud ja jäänud kadunuks.

ERA II 15, 107 (67) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hobune kaebama läks. Vanal ajal oli mees hobust jumalamuidu peksnud, omas viha tujus, sest et hobune oli töö tegemise juures rohtu püüdnud. Kuid hobune hakkanud andeks paluma. Mehel saanud süda sellest veel rohkem täis ja jätkanud peksmist veel enam. Hobune lubanud Jumala juurde kaebama minna, kui see peksmist järele ei peaks jätma. Mees ei jätnud ikka peksmist ja hobune läinud Jumala juurde kaebama. Jumal annud hobusel õiguse ja lubanud temal, et ta töö juures võib rohtu söömiseks püüda, kus juures töö mitte takistatud ei saa. Sellest ajast sööb hobune ikka tööd tehes ja püüab rohu kõrse, kus juures ta kunagi tööd ei takista. Sellest on ka sõna saanud: "Ära seo hobuse suud, kui se pahmast tallab."

ERA II 15, 109 (69) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane (1926) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanapagan Võrtsjärvele silda ehitamas. Vanapagan oli kord kuulda saanud, et Tartus lähemadel päevadel, mitme suurema kurjategija süütegusid kohtus saada arutusele võetud ja selleks mõtlenud Vana kohtumaja enne seda päeva, maani maha lõhkuda. Oma reisi alustanud ta Hallistest, kuid teepääl reisides Tartusse tulnud tal mõnesugusi takistusi ette. Kõige suuremaks takistuseks olnud Võrtsjärv oma suure vee koguga. Sellest ei saanud Vanapagan nii hõlpsaste üle. Kohe olnud temal hää nõu käepärast: korjanud hulga suuri kiva kokku ja kannud neid järvesse, et ülepääsemiseks teed saada. Kuid just kesk töö ajal laulnud kukk, Vanapagan ehmatanud nii kangeste, et just kõvaks jäänud järve kaldale. Kui ta väha toibunud, siis annud jalgadel teada, et aga enne päikese tõusu varjule saada. Sild jäänud ikka tegemata - ja teisel päeval lõpetanud kohus oma töö - kurjategijaid trahvides.

ERA II 15, 113/5 (73) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Julge mees ära eksinud. Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas asub suur laialine Kottnõmm. Kottnõmme kohta kuuldus jutt, et see kes pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi juhtus minema ikka ära eksinud ja pidanud nii kaua Kottnõmme mööda edasi tagasi kõndima, kuni kuke lauluni, siis alles saanud ette võetud sihile. Nii kestnud see ikka ja alati edasi. Viimaks ei julgenud enam keegi pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi minema, kartnud ikka eksimist, sest teati ju, et selles mõni kuri tegevuses olla, ja teekäijat eksitada. Arvati selles tegevuses süüd Vanapagan olevat. Nii läksivad aastad ja keegi ei läinud enam pääle päeva veeru Kottnõmme ligidale. Kord ajanud üks julge mees südame rindu ja suurustanud, et tema ei karda ühtegi kurja ega ka Vanapaganat, olgu nad kas seitsme pää või sarvega ja alustanud õhtul ämariku ajal reisi, et Torimu talust läbi Kottnõmme Seelaku või Kose talusse reisida. Oma teada läinud ta otse sihis, vana jalarada mööda, kuid pimedas kadunud jalarada käest, kuid julgemees läinud ikka edasi, arvanud nähtavad kohad väga tutavad olevad. Kui ta nõnda kaua aega kõndinud, ei jõudnud siiski lagedale, ega näinud ja saanud ta Seelakule ega Kosele, kuhu ta oli lootnud. Kõndinud, kõndinud ja jälle olnud ta vana koha pääl tagasi. Küll võtnud ta uue sihi, et eesmärgile jõuda, kuid ikka olnud ta vana koha pääl tagasi. Nii sündinud see mitu ja mitu korda. Nüüd uskunud julgemees, et ta tõeste eksituses ja Vanapagan teda edasi, tagasi vedavad. Jõudnud kesköö, kuid ei targemaks läinud sihile püüdmine sugugi. Viimaks kuuldud kaugelt kuke laulu ja nüüd, nagu kadunud soomuksed julgemehe silmade eest. Nüüd kohe leidnud ta õige teeraa. Nüüd olnud temale tutav iga puu ja põesas, iga mätas ja küngas, kus ta noorena oli karjas käinud ja aega mööda saatnud. Selle järel saanud ta ka õige pea Seelaku talu juurde välja.

ERA II 15, 120/1 (78) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Karl Rein (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai. See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi. Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam. Kord läinud karjastest/mööda/, karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.

ERA II 15, 122 (79) < Saarde khk., Voltveti m. - Jaak Sõggel < Liisa Tooming (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Päkapikulaste tantsupidu. Kord läinud Voltveti mõisast töölise naine päise päeva ajal, teed mööda mõisa taha Punapargi metsa. Ta lööb silmad ülesse ja näeb eespool tee pääl hulga veikseid pisilasi poisse ja tütrukuid tantsivad. Kõik olnud toredaste ja uudes ülikondades riietud. Naene lähenenud ja vaatanud neid hoolega. Olnud neist veel arvata vassamaa kaugel ja tantsu keerutus kestnud ikka endises tempos edasi. Selle järele vaatanud naene kõrvale ja tagasi, et ümbrust mujalt silmitseda. Kui ta siis jälle tantsijate poole pööranud, ei olnud tantsijatest ühtegi enam olemas. Naene rutanud kohale, kust ta tantsijaid oli näinud ja otsinud, et kas tantsijatest ei ole vast mõnda märki maha jäänud, kuid midagi ta ei leidnud, ei leidnud ka jälgi, mida oleks võinud veiksede päkapikulaste omaks tunnistada. Kõik olnud nagu enne.

ERA II 15, 124 (81) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 71 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida sündisivad Õisu ja Kariste järved (Teisent). Sääl, kus praegu Õisu ja Kariste järved asuvad, olnud muistsel ajal ümbruse elanikude heinamaad. See sündinud heinaajal, kord kui heinalised olnud heinatöös, tõusnud põhja-hommiku poolt suur, paks hirmuäratav must pilv ülale ja liginenud kohutavalt heinaliste poole. Korraga hüüdnud hääl pilvest: "Järv Õisu! Järv Karistesse! Rutaku, rutaku!" Henalised rutanud suure kiirusega, kes aga saanud, sest ükski ei tahtnud järve alla jääda. Selle järel lahkunud pilv kaheks: ühest pilve poolest saanud Õisu järv, ja teisest poolest saanud Kariste järv. Mõlemad järved asuvad teine teisest eemal, mille vahe arvata 15 kilum. Ka kuju poolest on järved teine teisele väga sarnased.

ERA II 15, 126/7 (84) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 72 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lugu sellest, kuida otsijad kuldadrast ilma jäid. Rootsi kuninga kuldader, kes vana Rootsi sõja ajal Vana-Kariste Meelimäe sisse peidetud, olla katsutud küll säält päeva valgele tuua, aga iga kord juhtunud ikka üht, kui teist, mis asja nurja ajanud, nii et ettevõtjad alati kartma löönud - ja põgenenud. Kord pidanud kolm inimest, üks Abjast ja kaks Vana-Karistest nõu, kuida võiks kuldatra Meelimäe seest kätte saada. Et ettevõttes tarkust leida, läinud nad targa nõuandja juurde juhatust saama. Tark, Moia Maret juhatanud, et ei tohi kaevamise juures midagi karta. Kui kartvad, siis ei saada ette võttest midagi välja tulema. Kui mehed tarvilise juhatusega varustatud, läinud nad, tark ühes ka, Meelimäele. Olnud kottpime öö ja puhunud kerge tuul. Hakatud kajuma, sest enne keskööd oli tarvis targa õpetuse järel kuldader välja kajuda. Kui mehed küllalt juba higistanud suurest kajumisest, kuulnud nad jõe poolt häält: "Maret, Maret!" Mehed jäänud kuulama. Sündinud veikene vaikus, selle järel jälle: "Maret, Maret!" Nüüd pistnud Moia Maret jooksma ja kadunud kajujate silmist. Meestel olnud hirm põues, et kui tark juba kardab, siis see hääd nalja küll ei tähenda. Ilma, et mehed üks teisega midagi oleks rääkinud, annud mehed jalgadele tuld ja kadunud Meelimäelt, ilma et kuldadra saba otsagi oleks näha saadud. Nõnda jäänud jälle, see kord Rootsi kuninga kuldader Meelimäest välja toomata, kus ta praegu ka alles peidus puhkab.

ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal./ Vanatüdruku naer. Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."

ERA II 15, 145 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1919-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vatuherra Ann. Teine nimi teadmata. Elas Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas, Rae talus ja oli tegev 1870 a. ümber. Arstis maalise haigusi, tuulest rabatud ja rohkeste teisi haigusi. Luges haigedele sõnu pääle, sest tema sõnade pääle lugemisest loodeti ja oodeti õige palju terveks saamist. Pääle sõnade pääle lugemise andis ta haigedele ka rohtusid, küll vedelad pudeliga, kus juures ka pudelisse nõia sõnu loeti, kuivadest rohtudest olivad väga tähtsad juurerohud ja mitmedest lilledest kokku segatud õied. Neid õiesegu rohtusid anti kõige rohkem niinimetatud "üheksama-sugu haigustele". Vatuherra Ann oli ainult oma ümbruses otsitud arst, kaugemal ringkonnas väha kuulus.

ERA II 15, 173 (24) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lepadel lehed sügiseks kaua otsa jäävad ja kaskedel varem maha langevad, siis saada see hääd vilja aastat ette tähendama.

ERA II 15, 177 (48) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlaka vitsaga ei tohi noort tüdrukut lüüa, siis saada see vanaks tüdrukuks jääma.

ERA II 15, 184 (100) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes noori puid armetult, rumalusega ja mõistmatalt maha lõigub, murrab, purustab ja viisiliselt häävitab, see saada juba noorelt pimedaks jääma ehk kaduvad temal nägemine märksa. Sellepärast vanad Eestlased keelasivad kangeste nooremetsa rikkumist ja selle häävitamist. Tähendati et puud olla elavad, ja tundvad purustamisest valu. Teati veel tähendada, et puud olla vanana koguniste kõnelenud, nagu seda ka muinasjutudes sagedaste saada ette tulema.

ERA II 15, 184 (101) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näpuga ei lubanud vanad inimesed mitte kunagiste päikese, kuu ega tähtede poole näidata, ega neid kiites ilusateks nimetada. Teati, et need jumalikud olevused olla ja nii ei tohtida neist mitte palju rääkida, ei koguniste nende poole sõrmega näidata.

ERA II 15, 187 (134) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külitakse aega teravaste tähele pannes, ikka noore kuu sees. Vana kuu sees külitud vili kaob vähemusesse, kuna asemele aga tugevat umbrohtu saab tulema.

ERA II 15, 189 (151) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui toomed kevadel rohkeste õitsevad ja marju kannavad, siis saada tatre vili see aasta rohkeste väljaandma.

ERA II 15, 190 (162) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
On saare puudel rohkeste kõtru või seemet, siis saada see hääd odra aastat tähendama.

ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

ERA II 15, 192 (181) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu vihm saab rohkem kosutama, vanakuu vihm kaotama.

ERA II 15, 196 (218) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maasikad valmivad harilikult Jaanipäevaks ja vaarakad valmivad harilikult Jaaka (jakobi p.) päevaks. Valmivad nad sellest ajast varemalt, siis olla see varane aasta; aga kui nad hiljem valmivad, siis olla see hiline aasta.

ERA II 15, 208 (303) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tulekahju, või mõni selle sarnane valguse kuma öösel kõrgesse taeva pääle paistab, siis saab ilma teiseks muutma.

ERA II 15, 209 (310) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui talvel lume ajaga puude pungad peaks puhkema, siis saada selle järel vilu ja halb suvi tulema.

ERA II 15, 215 (356) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui laps majasse sünnib, siis koer rõõmustab; tuuakse noorik majasse, siis koer nutab.

ERA II 15, 217 (373) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui asub nälghein põllule, on see aasta leivanälga karta.

ERA II 15, 227 (445) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.

ERA II 15, 228 (448) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õuna- ja marjapuudel kevadel õied lihavad, siis tähentavad see hääd saaki, aga on õied kidurad, tähentavad see kõhna ja viletsad saaki.

ERA II 15, 233 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Ussiroht.

ERA II 15, 233 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Nõiapiim.

ERA II 15, 233 (6) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Arniku juured.

ERA II 15, 233 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Seitsmet sugu õiesegu.

ERA II 15, 233 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Peerupaldsam.

ERA II 15, 233 (11) < Paistu khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Luuvalu roht.

ERA II 15, 233 (12) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Jooksjavalu rohi

ERA II 15, 409 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Kui mina varem Saarde kihelkonnast saadud jutu ülesse kirjutasin, et vanast Suurel Põhja sõja ajal, kui Rootsi väed Vene vägede eest taganedes Saarde kihelkonnast läbi läinud, matnud väed Rootsi sõja väe kulla Tõnume talu mägedesse, mis praegu alles ülesse leidmata. Nüüd sain mina Halliste kihelkonnast jutustuse, et Rootsi sõja väe ülemad Vene vägede eest taganedes sõja väe kulla Saarde kihelkonda Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse peitnud, mis tänini alles ülesseleidmata. Mõlemat eespool olevat teadet kõrvu säädida, peab oletama, et siin tõeste Rootsi kulda olemas on, sest muidu ei oleks mitte mitmedest kihelkondadest saadud teated nii ühe näolised; vähemalt veel tõstab tõe asja see, et peidetud kulla kohad ühe ja teise jutu järel mitte teineteisest kaugel ei ole. Et jutt vanal ajal on aluse saanud, siis viib ainult see teda teisest lahku, et nimetatud ei ole, kas Tõnume mäge ja männikut mitte Kilingi-Nõmme männikuks ja mäeks ei tuleks lugeda, sest nende vahe ka mitte suur ei ole. Iga tahes tuleks uurijatel teatavatest kohtadest Rootsi kulda otsida.

ERA II 15, 414/5 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1923) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Huvitav ajalooline leid Põltsamaal. 23. mail 1923 hommikul sattus kohalik alevi kordnik Rümmel omale uue maja alusmüüri jaoks kaevamisel huvitava leiu pääle. Umbes kolme kuni nelja jala sügavusel maa seest tuli nähtavale terve kogu vanu rahasid, mis arvatavasti savist vaasi sees asusid, kuid kaevamisel on vaas purunenud. Vaasi tükid on mulla seest suuremalt osalt leitud ja kokku liimitud. Vaas on umbes üks jalg kõrge, eest poolt laiem–- umbes 6 tolli läbimõõdus, ja päält üle kahe tolli läbimõõdus. Vaasi kaunistavad ornamendid ja reljefkujutused, millest silmapaistev üks vanamehe pää pika habemega. Sääl samas oli maa sees ka savist neljakandiline, tömppiramiidi kujuline kauss. Rahad on mitmesuguses suuruses, umbes Eesti kolme- ja viiemargaliste metallrahade suuruses, kuid õhukesed ja kergesti murduvad. Nähtavasti on nad suuremalt osalt vasest valmistatud. Rahadel on mitmesugused ladina keelsed päälkirjad, mille järel nende vanadust võimalik kindlaks määrata 16. aastasaja teise poole pääle. Näituseks on mitmel rahal Johannes 3 päälkiri, ning vapis kujutatud kolme krooni, missugune tunnus Rootsi rahadele omane. Mõned neist on arvatavasti Poola kuninga Sigismundi aegsed. Kindlaid daatume võib selgitada lähem uurimine. Pääle nimetatud savinõude ja rahade tulid kaevandusel nähtavale samast kohast põlenud raud mõõga otsad ja üks rauast noole ots ning iseäralik prongsist või vasest naesterahva kujutusega leid, mille otstarvet raske kindlaks määrata. Nimetatud leiukoht asub Põltsamaa lossi läheduses Vana-Põltsamaa pargist lõuna pool. Nagu teada, on Põltsamaa ümbrusest 16 aastasajal mitmed sõjakäigud üle käinud, ning ajutiselt siin peatunud "Liivimaa kuningas" Magnus ja Johan Hirmsa sõjaväed; sellep. võib oletada, et nimetatud leiud, kas sõja ajal maa sisse peidetud varandustena esinenud ehk lihtsalt maha põlenud ehituste jäänud. Oleks soovitav, et leiu koht, kui ka leitud asjad huvitatud isikute poolt kindlaks saaks määratud ning leiud E.R. Muuseumi toimetatud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Postimees", maikuus 1923/

ERA II 15, 416 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärnu Postimees nr. 183, 1927 (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaleid Kihnust. Kihnu preester näitas vanu rahasid, mis on leitud a. 1922 või 1923 Sääre külast, maa seest kartula koopa kaevamisel. Leid olnud mahutatud lehmasarvesse. Rahad kuuluda XVI sajandikusse ja nende seas on Riia linna, Leedu ja Poola rahasid. - Varemalt olevad ka Lemsi külast metallkannu täis raha leitud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Pärnu Postimees" nr. 183, 1927/

ERA II 15, 424 (15) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene kas metsa, ehk pimeduses ära eksib, siis üteldakse, et vanapagan vedavad teda ümber ja eksitavad. Ehk: vanaõelus kiusavad ja takistavad kohale jõudmist. Eksitusest pääsevad ja õigele teele jõudvad , ki istuvad siis maha, kui eksitusest aru saavad ja kolm korda "Issa Meie" läbi lugevad. Teise juhatuse järel tulevad "Issa Meie" tagaspidi läbi lugeda. Hallistes ja Saardes.

ERA II 15, 435 (12) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsena olen Hallistes kuulnud sõna "hallihein", mida rohuna on tarvitatud haiguse "halli" vastu, kuid hein ise ei ole mul mitte tutav. Praegu ei ole ma mõnede järele pärimiste pääle sellest heinast teateid saanud. Ajatare, ehk äiatare hein on tundmata. Kolmkümment a. tagasi Halliste Uue-Karistes metsavahiks olles, kuulsin üht sooheina kutsutavad: soojõhvid, sooema abe, vanaeide abe. Neist soojõhvidest lõigati ka mätas ja pandi seda heina kuhja varda otsa. Lõuna Hallistes on see hein väha tutav.

ERA II 16, 13 (3) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused olid, siis pesti Töötsi allika veega. Visati hõberaha vette. Poesid ikka leind allikast veel hilja raha. Töötsi allikas oo Kõima mõisa juures.

ERA II 16, 13 (4) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid pigistati soolaga. Selg vastu tuult käända ja üle õla visata.

ERA II 16, 14 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele üteldi: "Nakk tõmmab sissi, ära mene mette kao ääre!"

ERA II 16, 39/40 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Käblaste mõisas oo hiiemets ja sees oo allikas. Seal, rääkvad, et kiriku kell oo sisse pandud. Allika põhjas. Oln ennemalt katku sõda, ja katku sõja aegas. Peab hõbekell olema. Täis vana hõbe. Inimesed ootavad suure isuga, millal see allikas vähemas kuivab. See oo vana Vihuri kohja peal, karjamaa peal.

ERA II 16, 42 (13) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.

ERA II 16, 42 (14) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.

ERA II 16, 46 (28) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aeal oli ennemalt jään kolm peret kolmest külast: Lõu Lülle ja Kaseküla Kalle ja Voose Pent.

ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.

ERA II 16, 53 (13) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaonäkk võtab jällegi lapse kinni, kui kao juure lääb.

ERA II 16, 57/8 (26) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Antsiku metsa ääres olle rahaauku nähtud. Va Rein põle kätte saand. Läind Sõrve nõia juure. Nõid lõigand parema käe esimese sõrme otsast verd. Lugend sõnad ka peale. Küsind: "Kas sa lubad selle minule, kes kõige enne kodo vastu tuleb?" Va Rein üten, et küll lubab. Mõten, et "Mul oo erk koer - nii hea koer, küll see tuleb." - "Nüüd mine silita kodu hobusid, siis seisvad nii ilusad." Tund koeo. Koera kusagil - magand laos nigu kott. Poiss, kolmeaastane, tulnd vastu. Noh, tulnd koeo, löönd emale ehtme pihta, et nüüd saame ramusad obused. Ema läind nii paksuks mis hirmus. Ja vana Rein võtngi lehma sangu täie raha välja. Siis hakan tal tuulispasad ja tulihännad käima. Kui poiss ära surnd, siis ütend: "Ma aga pean senis põrgu minema, kui vanaät´t järgi tuleb."”

ERA II 16, 59 (2) < Mihkli khk., Koonga v., Hirta k., Salu t. - Herbert Tampere < Mari Mikita, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli jälle kaeos.

ERA II 16, 61 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Hiid, hiieallik ja ohvrikivi on Võitra küla juures Tõnnase ja Vainu talu maal. Lepikus olle sirgasthärja sarve täis kulda maha maetud.

ERA II 16, 61 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Sii oo see Taara mägi. Vaagna taoline mägi. Seal olnd vana poolakate leeriase. Seal olle 3 kaupmehe varandus peitus.

ERA II 16, 64 (7) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ei tohi mette kao peale vaatama menna, näkk tõmmab sisse!"

ERA II 16, 66 (20) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivi väina ummistamiseks/Kallis oo suur kibi. Vanasõge tahnd Virtsu väina ummistada. Siin aga rebenend põllepael, kivi kukkund maha ja töö jäänd pooleli.

ERA II 16, 69 (1) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ah-ah-ah! Ei näkka põle kaevus! Kaevus oo konnad. Aga näkid oo metsas vana puurahi sees. Nemetse koa nirgid. Sehoksed loomad. Neid hüüdvad kahe neme peal. Metsa loomad. Ei neid põle kaevus - nad sitad uppuvad jo ää!

ERA II 16, 70 (6) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lebahundid, need olid änam koltsemad.

ERA II 16, 70 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Koduhunt - kes teab, mis see siis oo. Nõid ike tegi seoksed koeod valmis ja - ega ta sitt isi köind. Murdsid loomi ja.

ERA II 16, 96 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli kaos. Sellega narriti lapsi. Nägu vee pealt paistis, see oli siis nak´k.

ERA II 16, 96/7 (9) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enno-vana ja Matsi-vana olid suured rabanduse tegijad. Aga Mustu-vana oli nende üle veel. Kõrtsimehel surnd loom ää. Mustu vana küsind: "Kas ää müüsid?" - "Ei, varesel viisin." Kis muu kui Matsi-vana teind seda tükki. Mustu-vana lasnd siis kõrtsimehel papist kuju teha, et Matsi-vana. Preesiga siis lasnd. Matsi-vana langend kohe adra taha maha - halatud. Kolm aastat mädanend. Viidud loomalauta - sääl surnd.

ERA II 16, 97 (10) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust tuleb nii lasta, et verd ei tule. Kui veri väl´la saab lüüa, siis on võim läind.

ERA II 16, 122/3 (17) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Kraavi s. - Herbert Tampere < Liisu Välipson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui raudsepp (=puukoi) tiksutab, siis öetse, et maa-alused ketravad. Sealt hakkada siis maa-alused, kui seal kohtas oled. Seoksed visked ajavad ihu peale. Soolaga hõeruti ja visati vastu tuult. See oli jälle üks kunts.

ERA II 16, 131 (47) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tütsi allikasse viidi hõberaha ja soola, kui haigusi oli. Kärnade abiks oli alati Tütsi allika vesi. Enne pidi aga allikasse panema ühüksmat sugu vil´la.

ERA II 16, 132 (50) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi ei lubatud kaevu vaadata, üteldi, et nak´k tõmmab sissi.

ERA II 16, 132 (52) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Puukoi seinas tiksutab, siis öeldi, et maa-alused ketravad.

ERA II 16, 132 (53) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui tuule-maa-alused olid, siis hõõruti soolaga ja visati sool vastu tuult.

ERA II 16, 156 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k., Madise t. - Herbert Tampere < Mari Peitson, 51 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette mene kao ääre, nak´k kargab kinni ja viib su vee sisse!"

ERA II 16, 161 (2) < Karuse khk., Lihula v., Karuse k. - Herbert Tampere < Karl Puusepp, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Öösiti vahel rahaauk põleb.

ERA II 16, 163 (2) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagu, sellega suitsetas looma, kui midagi viga on.

ERA II 16, 166 (25) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hall koer tuln sisse ja keda ta nuusutan, see surn. Sõja järele oln. See oli katk. Mõni üts jälle, et hall mees oln.

ERA II 16, 172 (18) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants tõmmab kause lapse, kui laps lääb kau ääre.

ERA II 16, 174 (30) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triivisringiga ike arstiti ka.

ERA II 16, 175 (1) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mehed Keemu kõrtsust tulnud, näind - rahaauk põleb. Pidand tõmmama nõelaga risti tule kohta ja 3 korda vastupäeva ümber käima. Siis rahaauk jäänd lahti. Noh, teindki niiviisi - saandki kätte. Kuid kõik mehed saand õnnetut surma. Üks neeland raha kurku, teine läind hulluks ja poond üles mõisa rehte. Kolmanda surma kohta ei mäleta.

ERA II 16, 177 (6) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vana katkuajal Metskülas veetud sõnikut. Väike laps tuln põllal vankri peale ja ütlen: "Siit talust ma võtan pal´lu!" Surn mitu inimest ää.

ERA II 16, 178 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants oln kaevus.

ERA II 16, 181 (25) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks Triinu oln hundis. Üks oli pand. Kutsutud Hunt-Triinu. Lastele oli rääkin pärast, et ühe hobusevarsa ika ära murdsin.

ERA II 16, 181/2 (26) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks mees oln einamaal. Hunt tuln juure. Mees söön ja and hundile ka noa otsast leiba. Hunt võtn ühes noaga. Pärast mees näin Pärnus ühe poe aknal oma noa. Läin sisse, jutustan loo. Noh kaupmehe proua oln jah hundiks nõiatud. Kui kellegi käest midagi saab, siis saab inimeseks. Mees saand palju tasu.

ERA II 16, 184 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Iga külal on oma hiie, suured metsad. Siia ei saa loom ka sisse, nii pühaks peeti. Poantses oli ka hiie.

ERA II 16, 185 (15) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Matsalus oln Un´t-Riinu, see muutn ennast hundis. Oln 7 aastat metsas. Selle aea sees saan ühü kassi ära murda.

ERA II 16, 185/6 (16) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühül oln väike laps kodo. Tuln õue, puperdan hundinaha maha, imetan last. Pand naha jälle selga ja läin.

ERA II 16, 186 (20) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants - see oli rohkem lastehirmutus. Taris lapsed sisse.

ERA II 16, 207 (36) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluajal toodi õled, rukkiõled. Siis visati õlgi otsapidi vastu lage, tüükad ületsi. Mida rohkem neid siis kinni jäi, seda parem viljasaak.

ERA II 16, 209 (49) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Siis Virtsus Rame külas Toomu peres oln. Kassakad oln sii maa sees ja riisun. Ja siis Toomu peremees oli põllal künnud ja... Oln kange tugev mees. Kassakas torman üle kiviaea peremehe kallale, et raha tahab saada. Ja see, mina ei tea, mis asjaga ta oli kassaka maha löön, ja kassakal oln irmus pal´lu röövitud raha juures. Toomu peremees saan selle raha omale. Ja koht oln kaua jõukas. See oln muidugi kauges minevikus. Ei tea mis sõja järel see oln või.

ERA II 16, 211 (55) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sii Lõu ligidal oo hiiemets.

ERA II 16, 211/2 (56) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Illusti pool oo Villika männik, see pidi ka vanast olema hiiemännik.

ERA II 16, 212 (58) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi kuhugi maha istus, siis sülitas kolm kord alla - muidu hakkavad maa-alused.

ERA II 16, 213 (66) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN
Tuuliaga hüitud seda, kui kasel oksad tuustis. Sel oln ka tervekstegevat jõudu sees. Keedetud, ja arstitud haigid selle veega.

ERA II 16, 213/4 (67) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ohvriallikas, nüüd pisike kui mütsi lagipealne, nii Nehatu mõisast lõuna poole, sookalda sees. Praegugi veel viiasse pudeliga vett. Ehk jälle vautasid paiset rahaga ja viskasid sisse, siis sai terveks. Küll seal olla rahakopikid ja soolatopsusid. Teuajal üks mees tühjasse, saan hulk raha ja joon maha. Põle viga oln ühti.

ERA II 16, 215 (80) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paatsalu mõisast tüdrukud läin teult koeo. Üle oja. Külm sügiseilm oln. Et kuidas me siit läbi saame? Pime aeg oln. Äkiste nad näin, üks valge hobu oln oja kalda peal. Tüdrukud üten: "See oo hea küll. Istume selga ja lähme oeast läbi, siis ei saa jalgu külmetud." Ronin mitmekesi valge hobose selga ja läin juba keskelt oja, üks üten na nal´la pärast: "Ma istun na taga näki nägade peal." Na kui ta selle sõna oli üten - valge hobu alt kadun, ja tüdrukud jaluli külma vee sees.

ERA II 16, 216 (81) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus oli jälle kuuldud vee peal laulvat, ilus neiu oln. See pidi ike vetevaim või näkk olema.

ERA II 16, 216 (82) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlased püün kala. Ei ole saan. Siis tõmman noodaga väl´la - ilus naisterahva pea ja kala saba. Ja see oli rääkin nendega. Üten na, et sii kohtas kala ei saa, sii oo meite lojuste karjamaa. Käskin teise kohta menna. Hüppan siis paadist merre ja hüün: "Vaarao!" Arvati, et nendest pidid olema, kui vaarao Punases meres pidi ära uppun olema.

ERA II 16, 216 (83) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ükskord meremees oli näin, kui suur ilus naisterahva pea tuln väl´la ja hüün: "Kaali, too kal´la!" Läin tagasi vette jälle.

ERA II 16, 216 (84) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Madrused ike uskun, et laeva peal mingisugune vaim on.

ERA II 16, 219 (93) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmahaigust oli enne oln õige tubliste.

ERA II 16, 219 (94) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tammiste valla pool oli kuulda, et kes Tõnni vaka külgi puutub, see viga saab. Üks sõitn teed mööda, jalad puutun aeda külgi (ait oln tee ääres) - ja jalad haigeks. Tõnni vakk oln aitas. Pandud sinna vil´la ja...

ERA II 16, 224 (2) < Karuse khk., Lihula v., Vagivere k., Pihu t. - Herbert Tampere < Miina Raadiku, 69 a. (1929)
Alakülas on hiieaed ja Kingsi külas hiieaed, hiielepad olid sees. Nel´laba õhta käind all tantsimas ja pidu pidamas.

ERA II 16, 264 (7) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau-Ants on kaevus, tõmmab alla.

ERA II 16, 265 (14) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lindva ja jooksja on üks ja sama - kontide haigus.

ERA II 16, 275 (3) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisekott olle olnud. Rehetoa otsas rippund. Toitu viidud sisse. Tõnisepäeval ikka oli viidud.

ERA II 16, 275 (4) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Kau-Ants tõmbab sisse!" Last narritse sedaviisi.

ERA II 16, 276 (7) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üheskohas kõrtsus oln. Kõrtsimehe tütar puperdand rehe all, hundi naha võtnud selga ja läind.

ERA II 16, 276 (8) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused, siis soolaga hõõruda, sool tuule vinnada või sinna kohta viia, kus kolm aeda kokku tulevad. Maa-alused, need on seoksed visked, mis maast tulevad. Lapsed maas roomavad, siis saavad.

ERA II 16, 276 (11) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandise haigus äkiste tuleb. Seda jälle, et teiste inimeste läbi tuleb.

ERA II 16, 277 (17) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris toodi õled, jõulus heinad tuppa.

ERA II 16, 282 (5) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Jaan Roos, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants oo kaevus, tõmmab lapse sisse.

ERA II 16, 284 (4) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Vanaeit (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants olle kaevus. Kui laps kao ääre tükkis, siis üteldi nii.

ERA II 16, 289 (5) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette vaata kaosse, näkk kaos, viib ää!"

ERA II 16, 289 (6) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Kao Ants kaos, ää vaata mette, viib ää!"

ERA II 16, 297 (2) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Soolepa t. - Herbert Tampere < Mari Mägi, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleaod - kase otsas tuustis.

ERA II 16, 317 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Matu-Peetri t. - Herbert Tampere < Tiiu Laasen, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi narritas, et näkk-nägaras tuleb vedest. Sai siis vädama panna.

ERA II 16, 321 (2) < Kihnu khk., Rootsi k., Kaasiku t. - Herbert Tampere < Riet Kaasik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Merenäkk tuleb, viib ära!" Kui mere ääre lähtvad. Kis sialt siis tuleb?!

ERA II 16, 341 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aegas üks vana naene Pärtül Siäre küläs jään elämä. Siäl mere jääres meri viskas tammepaku väl´lä. Siäl tuond oma õuõ, ja siält siis katk hakkan. Sie pakk sie katk oln, seisn ja kiun, isienesest kadun ää. Siält perest jään elämä.

ERA II 16, 341 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks võeras inime tuln ja küsin üht peret taga, ja siält hakkan katk piäle. Mäe-Tõnise või kus sie oln.

ERA II 16, 342 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Potterman vai... Ebausu aegas igas laeval oln jah. Kobistan ja kolistan ikka ruumis. - Üks näin, et mies kukkun sisse - laev läingi hukka.

ERA II 16, 342 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Va Tuti eit reakis, et kolm sinist-halli merelehma old, käin maal. Puhastan maal ja läin jälle. Kui oleks jäl´led ümber saan, põleks änam tagasi saan.

ERA II 16, 344 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Peale katku käin merelehmad. Põdra sarvete moodi sarved oln, isi sinist karva. Kui inimesed vaatama tuln, läin jälle merre tagatsi.

ERA II 16, 344/5 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui laev hukka lähäb, siis laeva vaim lähtvad nuttes ää. Ehk kui enne nähtud, siis ond teada, et asi hukka lääb. Sie on orava plaani valge luom.

ERA II 16, 347 (23) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vihm mine üle, Päe tule väl´la, Vii vihma Kura naistele kulpa lopota.

ERA II 16, 349 (4) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mardil heenaajal parand hakata all kõlisema. Vanaisa näin, et terve majaesine oln raha täüs. Võtn ühe raha, et viin vanaemale nähä. Teesed läin kõik tagatsi, kartulivagudesse veerdun.

ERA II 16, 349/50 (5) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike peremehele Englismaal üteldud, et kojas nurkas, mine võta raha üles. Aga vennäpoeg kästud kah ühes võtta. Kaevand. Kast oln juba näha. No peremees ütend: "Vennapoeg, mine ää!" Tüki aja pärast, kui siis isi tuln koa tagatsi koleda häälega. Ei tia, mes siel oln. Sepä Liis kuuln küll karimist.

ERA II 16, 350 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühe poisile juhatud unes, et kivi juures, mine võta kott ja paarimees! Tule olid näin, aga hakan kartma, põle julgen minna. Siis mindi Riiga. Riigas olle sihuke mies, kes vaimud laske väl´la tulla. Sie ütend, et sii olla varandused mereröövlid maha pand, undrehti varandus. Et kui mehed kaevma hakavad, siis tuleb politsei, siis varesed, siis madu. Ja ööse peab kaevma. Politsei tulngi paagist: "Mis te, kuradid, kaevate?" Varesed hakan koa kisendama. Siis mehed pand minema, et madu akuraat tulõb.

ERA II 16, 350/1 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kus niisugused asjad nagu rahaaugud olle, seal tulle jälle 25 aasta pärast jälle ilmsiks.

ERA II 16, 351 (8) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike mees näin Kuraga aidas tule. Mehed oln juures. Tämä läin juure: "Ange piibu peale tuld!" Ant kühvlige. Kodo võtn riidid ää - kõlinaga tuln pintsaka põuõst. Läin vaatama kohale - oln viel raha maas.

ERA II 16, 351 (12) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetase vanas kuus, ogaspuud nuores kuus.

ERA II 16, 352 (16) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõstamaal ehitati laeva. Laevapuud seisn hunikus. Vana hall mees istun puude peal. Läin juure - põlõgi änam näin. Laeva ehituse aegas uppus Kjõhnu ja Suurmaa vahel 7 inimest. Sisse ajades üks murn jalaluu. Talve kaotas ühe mehe. Vana rauaga läks terveni. Kõige meestega jäljeta kadun.

ERA II 16, 352 (17) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Protemannid, laevavaemud olid ikka. Kui laevast läheb paljas inime, siis ei pease keegi. Kui midagi käes, siis pääsevad.

ERA II 16, 352 (18) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laeva ehituse juures randas kuuldud nutmist. Laev läks tükkis ära. Viis viis meest kaasa.

ERA II 16, 353 (20) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu peab vastu põhja maha laskma, siis ei pakata, ei koita ega...

ERA II 16, 359/60 (6) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk, kui tuln jõe ääre, oln ühü hobuse või sihukese moodi - vot ta muundud. Lapsed mängin ja istun selga. Üks küsin: "Kus mina siis istun?" Näkk üten: "Istu siia näki nägara peale!" Läin vette, uputun lapsed ära.

ERA II 16, 360 (7) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tein enese sõrmuses jälle - näkk ikka. Tüdruk läin vett tooma, tõmman pengi pealt sõrmuse, pisnd põue. Hakan aga liigutama. Tüdruk visan põuest tagasi.

ERA II 16, 369 (9) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui nare on, siis esimene poeglaps pidada kolm korda närima. Isi pead küsima: "Mis sa närid?" - "Naret."

ERA II 16, 371 (17) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui näkk näitab ennast inimese mudeli pial, siis mõni sial upub. Me tulime mehega teesest heenamaast teise - nää, valge peaga poisike nagu Tõnise Kustas kaksiti tõkke peal. Mees hakas ka vaatama - kedagi kuskil. Mõni päev - Kustase oni uppuski ää.

ERA II 16, 372 (23) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes rabanduse või välishaiguse teeb, see isi aidata koa. Vaskvarda pealt saadetavat. Inimese elu ei saa võtta - inimene oo ristitud - aga haigeks teeb küll.

ERA II 16, 379 (29) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu õemehe emaema Kelu külas oli hunt olnd. See kivi praegu õues, kus otsas istund. Köind kodu, imetand last. Kasukas selgas, pand kivi peale. Silmad joosnd vett. Põletud siis kedrevarred ää kivi peal, siis tõmband naha kokku - pääsnd ää. Seitse kedrevart põletud ää. Kurja sõnaga pandud hundiks. Mis asjast ta elas, seda ei tea.

ERA II 16, 385/6 (10) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks kaupmees olle hundis muundud, hulkun senna-tänna. Üks talumees and noaotsast leiba. Võtn tükkis ää. No siis jälle, hea küll, kaupmees pand noa poeleti peale. Mees läind sisse, tunnistand lugu. "Mis sa tunnistad?" - "Mis ma sest tunnistan, see jo ammust aega." Viimas saand jutt jutust, kõne kõnest. Kaupmees ütend: "Kui sa selle noa peale vaatsid, siis vaatsin ma su kõri peale." Kinkind selle mehele palju raha. Neid nimetati koduhundid. Ega nad metsi mööda käind - ike inimesi mööda.

ERA II 16, 386/7 (15) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanal ajal, kui jõenäkid näidand, siis inimesi uppund. Siin Kasari jões on saar, sääl ika rohelise mantliga saksa nähtud.

ERA II 16, 400 (5) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu isaisa naabremehega tulnd rannast silke toomast. See mees ütend: "Aga ma katsun!" Noh, meite vana ütend: "Missand katsud!" Valge härg söönd tee ääres. Härg röögatand, visand maha ja - valmis. "Ah, sitaste läks, ei tahndki nii." - Tal oli kohe selleks valu - kuhu trehvus, see langes. See oli siis lindav ehk rabandus - see tähendab ühe välja.

ERA II 16, 401 (10) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kullamaa kantis Tõnise vakka ei teata. Pärnu pool vana äbausu kuntsid. Iga tõnispäe pidand tõnisvakka täitma. Leiba, liha ja... Kui põle teind, siis surnd mõni loom või; see oli nende äbausu kunts.

ERA II 16, 405 (1) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastus, nakastus, Emakitse hakatus, Puu puusadi, luu luusadi, Sooned soonte peale, Liikmed liikmede peale!

ERA II 16, 414 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naret või rodi arstiti nii: a)Kirstukaane vahel vaotati kolm korda, kus kaan kräuksus. b)Kus kaks puud üksteise vastu käisid, selle vahel arstiti. c)Aholuua pallad varastatakse ää ja seotakse senna ümmer. d)Punane lõng koa ümmer ja ühüssa sõlme sisse ja loetakse ühüssast üheni. e)Esimene poeglaps, see siis näris kolm korda.

ERA II 16, 414 (31) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigus oli vistrad.

ERA II 16, 414/5 (32) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõemaasikad on jälle laiad vistrad. Jõeveest tulevad. Kui raskest on, siis võid sa poole tunniga nii paistetand olla kui põmm. Soolaga hõõrutakse, kraabitakse hõbevalget leivaga segi ja visatakse senna jõkke, kust oled saand.

ERA II 16, 415 (34) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõrastes oli noor neitsi kibi otsas kolm korda pesnd, seebitükk käe, kuldjuuksed, isi ütelnud: "Tuled aga varssi ää!" Varssi üks noor lodjamees uppundki ää.

ERA II 16, 439/40 (6) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks naisterahvas ond, murdnud loomi, valge krants olnd kaelas. Ei tea, kuidas ta lahti pääsnd. Vend vist päästnud. Ei ole mu meeles änam kedagi. Peidmees oli selle tüki teind. Tüdruk põle talle läind. Täis vana hunt, neli käppa all ja...

ERA II 16, 440 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt, see oli ikka päris hunt küll, aga pidi vähem olema. Nagu hunt, peenikene ja.

ERA II 16, 445 (2) < Kullamaa khk. < Kärla khk., Kärla v., Kõõrküla k. - Herbert Tampere < Ella Pannas, 20 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmking üteldakse ka olevat, kuid see on isisugune kui kodukäija.

ERA II 16, 448 (6) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ikke inimese näul. Vits olnd pius, and ikka siuh! ja siuh! Pererahvas magand. (Sõjast jäänd järele Kai ja Mai, need olnd virutse küna all. Teses peres jälle olnd tõrdes.) No siis magand ühes. And ikka vitsaga sipst! ja sipst! Põle änam ükski üles tõusnd.

ERA II 16, 450 (11) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piksekibi, mis ülevalt kõueksega maha pillatakse. Sinine, pikk nagu kanamuna. Kui loomi rabati, siis ikka arstiti sellega. Kui pikne maa sisse lööb, siis kivi pidi kolme aasta pärast välja tulema.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]