[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA I 3, 621 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1921 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale. b) Kilk, säh, sa luusthammas, anna mulle raudhamba.

ERA I 3, 627 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, s. 1920, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal. Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 627/8 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1920 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale, sääljuures öeldakse b) Kilk , anna raudhamba, mina annan luuhamba.

ERA I 3, 629 (1) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas hirmutakse üleannetuid lapsi? Vastus: a) Kollid tulevad. b) Kottimees tuleb. c) Näkk tuleb.

ERA I 3, 629 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihm sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 638 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pedaspeal, Krasmukse talu kohal mere ääres (lõukas) peab ajulte üks naesterahvas öösite ennast pesema, siis peab nimetud talu õuest (nende teed mööda) läbi minema üle tee (kus Leepile läheb). Teest mõned sammud eemal otsekohe talu värava vastas on üks veike mudajärv (lomp), kuhu naesterahvas peab jäljeta kaduma.

ERA I 3, 638 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kord läinud talumees Tallinnasse Narva maanteed mööda. Kui ta Kahala järve kohta jõudnud, hüütud korraga järvest: "Viige Mardu järve perenaesele palju tervisid, et Kahala järve perenaesel on vaene (vilets) elu." Mees kohmetanud olekus jäänud esite seisma (sest et südaöö oli) kuid pärast toibus ja hüüdis: "Ja-jah." Mees mõtelnud ütelda, ikka ei ole tontisi, aga oleks keegi teine kuulnud, küll nad siis usuksid. Läinud edasi kuni Mardu järveni, pidanud järve kohal hobust kinni, et päeva aega tahtis näha, kas ehk miski elulist siis näha oleks, ja hüüdnud: "Kahala järve perenaene saatis Mardu järve perenaesele palju tervisid, et temal on vilets elu." Olnud natuke aega, visatud üks suur kala pontsti mehe vankrile. Mees läinud linna ja müünud kala ära.

ERA I 3, 641 (1, 2) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muinasjuttudest ei ole mul palju teada, toon siin mõned read: Ennemõina oli vaene läind kaevust vett tooma, kuuvalge õhtul, kuud tõreledes: "Mis sa seal vahid ja vedeled (laiskled), ma pean siin tööd tegema. Eks sa saa mulle appi." Selle peale tulnud kuu taevast maha ja viind naese veeämbriga üles, kus ta praegu kuu sees oma ämbripaariga on. Teisepoolt kuulda, et naene ja mees läind tõrvama (see on juba meelest ununenud, mis nad öö ajal võisid tõrvata), tõreledes kuu üle, meie peame siin rasket tööd tegema ja tema vedeleb ülevel. Selle peale tulnud kuu maha ja viinud neid ära, kus nad praegu viibida. Mees/on/ kuu pahem silm, naene parem silm ja ämber nina

ERA I 3, 641a (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Roosi (eleting) arstimiseks üheksa puukoort peale panna ja pliiatsiga paberi peale kriipseldada, seda paberid peale panna. Et need "muinaskunstid" juba on ja muin.juttudeks ei käi, panin sellegipärast üles, nad on ikka "muinasajast". Enam ei ole praegu teada, kui ehk edespidi meelde tuleb ja teie veel soovite, siis võin veel üles märkida. Palun teatada M. J. Eiseni adressi, kui ehk teate, tema soovis ikka kah "vanavara".

ERA I 3, 657 (3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui lehm teiste peale tükib ehk teised tema kallale lähevad, siis tuleb kolm korda vastupidi lugeda vee peale Meieisa palve ja Hädaristimise sõnad ka kolm korda otsekohe, see vett antagu juua ja visata eest tahapoole peale ka. Aitab. Proovinud M. Paschlak. Tõsi. Kui loom pojad ära põlgab, siis nõnda sama teha aitas proovinud Maria Paschlak lamba talledega.

ERA I 3, 657 (4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui piimal ussid sisse löövad, siis ütelda sellele, kes seda teinud teiste kuudes, kaob ära. Tõsi. M. Paschlak proovinud.

ERA I 3, 660 (5) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kui loomal rabandus on, siis lõika kõrvast kolm tilka verd leiva peale ja anna sisse. Tehku see, kelle õnne peal loom on. On õnn hea, saab terveks, on halb - sureb. M. P/aschlakul/ on terveks saanud.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks Noormees, kui tahad sina võita, ühe neiu austust, armastust, siis minu sõnu võta kuulda ja selle järel' ela just. Kas mässab väljas torm või maru, kas olgu ilm kui paha, hea. Kaapkübar nagu laevatoru sa enesele pähe sea. Kui puudub uur, siis uuriketti sa sibulaga taskus pea. Ära unusta ka "patseertokki" käevangu löömast iialgi. Üks imelõhnaline rohi peab riietes sul lõhnama. Ka lips ja maneskid ei tohi sul kaela ümbert puududa. Kolmekümneviielised paberossid, mis tuntud "Eva" nime all, ja hästi hiilgavad kalossid too Võru linnast enesel! Ka saksa keele sõnaraamat sa laenukogust välja too. Ja õpi, kuni pähe jäävad, paar sõna: morgen und halloo. Siis võid sa astu nende leeri, kas oled mustlane või juut. Kõik tahtvad su'ga amiseeri, sa oled "deutchmann" lieber gut. Ants Ork. V.a. Tallinna Posti toimetus! Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt. Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA II 1, 67/8 (2) < Kambja khk. - Aleks Kurvits, koolinõunik, Prangli algkool < Rudolf Trikand, 13 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra sõitnud keegi mees hobusega läbi metsa. Korraga kuulnud mees suurt raginad. Vaatanud taha, metsast tulnud suur heinakuhi välja. Mees hakanud hobust kõvasti trahvima ning hobust trahvides jõudis mees suure vaevaga kodu. Kodus kargas mees reelt maha ja kohe tuppa. Koll oli õues palju kurja teinud, kõik aia ära lõhkunud ja maha murdnud. Hobune tuletas küll hirnudes meele, et teda vaja ree eest vallale on võtta, aga keegi ei julgenud enne hommigud õue minna.

ERA II 1, 161 (4) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaviha sõnad: "Härrad, prouad, noored härrad, prelnad, isandad, emandad, mustaverd, valgetverd, tõmmukat verd." Kellele teha, selle nime ütelda. Ohatise koha peal tuleb teha pahema käe nimetissõrmega viiskanti.

ERA II 1, 162 (5) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomad on ära nõiutud, siis tuleb ristamisi nurkadest, igast neljast nurgast prahti, igast nurgast kolm korda võtta. Ukse kohalt räästast kolm korda õlgi, kolm laastu uksepaku küllest; paku alt kolm korda prahti noa otsaga, siis sellega suitsetada haiget looma.

ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

ERA II 1, 173 (1) < Helme khk., Tõrva l. - Eduard Treu < Anu Kustavus, üle 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud Helme valla Möldre talu peremees talvel metsa heinu tooma. Olnud veel pime. Jõudnud korraga välja lähedaloleva Ennuse taluni ja sõitnud säält edasi. Korraga olnud ta Ennuse õues tagasi. Läinud säält uuesti minema, kuid olnud peagi jälle tagasi. See ärritanud peremeest ja ta jätkanud vandudes käiku. Ei midagi. Jälle leidnud end tagasijõudnuna Ennuselle. Viimaks pole peremees enam julenud otsekohe käiku jätkata, vaid oodanud hommiku valgeni.

ERA II 1, 178 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord lõpeb loom äkki ära, või vinskleb veel enne vähe, siis öeldakse, et "kuri om läbi löönu"; või ka "lendäje om läbi löönu".

ERA II 1, 181/2 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Ruuda Eering, 56 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
J. Eering ütleb, et pärast Krimmi sõda on olnud palju halltõbe, eriti sõdureil. Haige tantsinud kange külmavärinaga. Kuumutatud ahju ja pandud haige ahju, siis läinud haigus kergemini juurest.

ERA II 1, 183/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Jüri Eering (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanausse talu talli taga olnud mingisugune puu, kuhu oli viidud vaimele andeid. Sääl olnud ka vana karjatee, mida viimati peremees poisil lasknud üles künda. Keegi öelnud, vist Kits Jaak, et see polevat hää, et too tanum üles künt. Uuel tanumal olnud alati karja metsaminekul ja kojutulekul uisk põõnutamas. Peremees käsknud oma sulaseil seda uiska maha lüüa. Siri Jüri oli ka talus sulane. Siri Jüri olnud kaval ja öelnud: "Paras, paras, kes su käsk siiä tulla, peremehe käsku peab täitma." Öelnud ussile nii, löönud ta ära. Uisk kadunud seega. Teised kolm sulast, kes sääl juures olnud, läinud kõik hulluks ja olnud narrikesed eluaeg.

ERA II 1, 185 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kusagil metsas olnud kord palgiriit, juba vanemast ajast olnud, mille alt tihti hommikuti ja õhtuti käinud välja must kass. Metsavaht lasknud palgid ära vedada ja siis hakatud igal ööl metsavahti tülitama, mis alles siis lõppenud, kui kohta pühitsetud. Siiski olnud veel tihti metsas kanget ulumist ja kukelaulu kuulda.

ERA II 1, 186 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrelaane metsas, Taageperas oleva silla alt käivat välja väike must koer.

ERA II 1, 186 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kataja-Võndi metsas nähtud kord magavat põtra. Peremees tulnud kodust ja toonud püssigi ligi, et teda maha lasta. Lastudki. Korraga olnud aga põder kadunud. Hiljem tekkinud asemelle suur maakivi. Sinna metsa tekkis sellest ajast hiigla palju varese pesi ja poeginud sääl hiigla kombel.

ERA II 1, 192 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud üks väike hästi pika halli habemega taludes ringi ja juhatanud varandusi. Keegi läinudki juhatetud hõbedakasti otsima. Läinud kellegi teisega. Saanudki kasti juure, kuid kuulnud ainult hõbeda kõlinat, muud midagi.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]