[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 54612 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõnnivakka mõnes kohas kogoks, kogovakaks. Kogovakk kasetohust tehtud.

E 54614 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mustjärv Rõuge Viitina järves ei kasva kala. Korra keegi püüdma. Kätte must karune kala. Kohe järv mürisema. Kala päästakse järve tagasi. Järv vagusi.

E 54614 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võrujärv Võrujärv muiste Viitina ja Roosa piiril. Järve kohal Võrujärve kujuline soo. Hakatud järve kaldale linna ehitama. Järv tõusnud õhku, läinud edasi. Võru pool hüüdnud tüdruk järve nähes: Tuleb kui Vakul ja Tambla. Sinna järv maha. Sest saadik järve Vagula ja Tamula järveks. Rõuges linnaehituse kivid alles näha.

E 54614 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aakres on Verioja.

E 54614 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võlla soos kruusakink, salu, seal vana matusepaik, luid ja rahasid leitud. Seal soosaarel kolm talu olemas.

E 54616 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loosist palju vanu asju maa seest leitud.

E 54616 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlva Pika järve kohal olnud vanasti kirik. Kirik vajunud ära, järv tekkinud asemele. Järve kaldal arssina kõrgune kivi, mitmed jooned peal, öeldakse kiriku nurgakivi olevat.

E 54616 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paistus Ahimäe kõrtsi ligidal ohvrikivi, 2 jalga lai, 5 pikk. Pikne olla ta purustanud. Seal ligidal Santjärv, mädajärv, ei kanna peal. Sandid hakanud seal saaki jagama, läinud riidu, kõik vajunud maa alla, asemele tekkinud järv.

E 54617 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puhja Kavilda Juhu aias kivirist 3 1/2 jalga kõrge. Vist vana matusekoht. Kaevamisel sealt vanu asju leitud.

E 54617 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Otsa nurmel seal ligidal kalme. Seal suured kivivaremed. Suuremaid ja vähemaid. Kivide alt süsa leitud. Ka helmi leitud. Tumatri kohal Kavildas kalmevare, kust luid ja vaskrõngaid leitud.

E 54617 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjas Ärmatsu ja Koke talude piiril Kaameli haud. Seal olnud enne jõgi.

E 54617 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puhjas Tännassilma küla Kaarli talu lähedal Ristimägi - vana kalme. Enne seal rist olnud. Talu nurmest leitakse vanu rahasid.

E 54617 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korra võtnud tüdruk kahelt peiult kihlad vasta. Kumbki tahtnud tüdrukut enesele. Asi läinud kohtusse. Kohus otsustanud: pool teisele, pool teisele. Nii sündinud Ahjas. Sealt Moisekatsi poole Mõrsja sild ja Mõrsja allikas - mälestus sarnasest juhtumisest. Tüdrukule seotud iga jala külge köis ja köie taha härg, härjad kiskunud tüdruku lõhki.

E 54617 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Molokovitsas Iljoshis Nikoola või Ilja kirikust tükk maad eemal koobas, selle kõrval hiiekask, kase sisse natuke maapinnast kõrgemal väike kivi kasvanud. Kase kõrval teine kivi, millel inimese jälg sees. Rahvajutu järele põgenenud selle selle kase otsa püha Pätnitsa vanapagana eest varjule, üles ronides toetas ta ennast kivile, kuhu jälg jäi. Vanapagan viskas teda kiviga, kivi jäi kase sisse, kus ta praegu alles näha. See venelastel püha koht, kuhu nad iseäranis eeliapäeval rändavad. Käisin aprillis 1887 seda hiiekaske ja kivi vaatamas. Vesi kivi juures arvatakse Pätnitsa silmavesi olevat, seda nutab ta kabelis inimeste pattude pärast. Kuju kabelis nimetatakse püha Pätnitsa kujuks.

E 54617 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikas Lääne-Nehatus järve kaldal; anti paiseid ja muud.

E 54618 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Juudas on kurivaim, kes hea vaimuga võitleb. Lapse sündimise juures mõlemad: hea ja kuri vaim valvamas, missuguse sõna lapse vastuvõtja, ämmamoor esimesena lausub. Ütleb ämmamoor kurja sõna, siis saab laps Juudale. On Juudas niiviisi lapse omandanud, siis vahetab ta öösel selle sündinud lapse oma lapse vasta ümber. Juuda lapsel suur suu, harvad juuksed, nägu must, ta karjub palju. Juuda eemale peletamiseks peab ämmamoor lapsele risti tooma ja Issameiet lugema. Kui need kombed täidetud, on laps nagu ristitud.

E 54618 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-Koiola Kadaja metsavahi maa peal suur vare kiva. Vanapagan toonud need, et nendega Põlva kirikut ära lõhkuda. Kiva kannud ta pükstega seljas. Metsavahi kukk laulnud. Vanapagan ehmatanud nii, et püksid kividega maha kukkunud; kukkudes läinud sääred katki, kivid sadanud laiale.

E 54618 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palamuse kih. Tuulavere juures Kabelimägi, kus vanasti sagedasti Jumalat käidi teenimas, ohverdamas. Sealt leiti hiljuti palju pärnakändusid. Mäest tuleb palju surnuluid välja.

E 54618 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maarja-Magdaleena Otsa talu maal silmaallik. Seal ligidal Rahamägi. Selles mäes rahalaev. Ei saa muidu kätte, kui hobune ära koorida ja selle hobuse seljas 3X vasta päeva ümber mäe ratsutada, kui siis kaevatakse, tuleb laev välja.

E 54619 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaagupi ja Uduvere kiriku vahel on püha pärn, kellele vanal ajal ohvrid viidi. Sinna tuli kaugelt inimesi vanal ajal kokku abi otsima.

E 54619 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaelastes mõnda tarka, kes sõnu teavad. Oma sõnu ei ütle nad kellelegi, sest siis kaotada sõnad väe. Alles surmatunnil võivad targad sõnu teistele edasi anda.

E 54620 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Ingrid Toompalu 1999, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu ajal raiu kasepuud, siis kasvab kännust võsa lopsakalt, muul ajal kuivab känd.

E 54620 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja kivi Kanapää Imassoos, kesk sood, kolm sülda läbi mõõta; lootsiku kujuline, olnud Kalevipojal lootsikuks. Kalevipoeg käännud lootsiku kummuli ja pannud sinna alla kindad ja kuldmõõga. Soo olnud vanasti järv.

E 54620 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
? Lavasaares hiiemägi, hiiepuu hiiekivi. Hiiekivi peale viidud Tõnni vakku paar kopikat raha. Raha pandud kivi auku ehk kõrvale.

E 54620 (12) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haibas Sipa külas Karivere allikas. Sõja ajal tapetud seal kari ära, sellest nimi Karivere. Haibas heinamaal mõned künkad nagu Annukse mägi, Üiriuse mägi, Kiigemägi, Põrsamägi, Munade mägi, Kirstu mägi, Kongi mägi, Kontide mägi, Riiu mägi. Riiu mäel mitu suurt kivikuhja (?). Seal riieldud vanasti ja riiuohvrite haudade peale veeretatud kivikangrud.

E 54621 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kanapä Krootuses Tsähkna palu ligidal Jänukjärv. Sõja ajal joodud järv tühjaks. Järves kuldsammas, selge ilmaga näha.

E 54621 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Risti ehk Sepa allik Saaremaal Loone mõisa piiril Valjala ligidal. See püha allikas. Talle ohverdati.

E 54621 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haanja vallas Villa külas püha allik ja suur kivi, kuhu tõnisepäeval ohverdatud.

E 54621 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlva Vana-Koiolas Kalmatõmägi, mäe all niidu ääres vana kadakas, ohvripaik, ohvriks asju, käterätte,toitu. Kadaka lähedal ohvrikivi.

E 54622 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevisäng Laiuse Vilina Pritsu talu maal 67 sammu pikk, 42 sammu lai, 4 sülda kõrge. Rahvas nimetab ka linnamäeks.

E 54622 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laiuse Kivijärv muiste Kõola ja Paduvere küla vahel soos. Rahvas ei osanud järvele õiget nime anda, sellest vihastunud järv ja läinud Kivijärve mõisa lähedale.

E 54622 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kudinas järv, sel hõbeväravad ees, muidu uputaks ta Kudina mõisa ära.

E 54622 (15) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kullimäe allikas - tervise allikas. ka kurja silma ja imestuse vasta. Sinna lähedase tõld herraga ja kutsariga jäljeta kadunud.

E 54623 (13) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Navi koolimaja lähedal kirik olnud. Sõja tulekul kell tornist Navi järve; kirik põletatud ära. Otepääs lõhutud päevane töö. Siis öeldud unes: võta sõelaga vett, kus vett enam välja ei jookse, sinna kirik. Otsitud kaua, viimaks leitud koht.

E 54624 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlva Peri Alakülas kaks kiviristi. Seal ligidal ka Tõnise petai - mänd, kus ohverdati. Vana Koiula kõrtsi ukse ees kiviristid. Koiula külas Taru pedajas, kus ohverdati. Koiula külas Peri talu maal kivirist.

E 54624 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Saadjärv olnud enne Varal Sookalda küla juures, kus nüüd Kivisoo suure kiviga. Sealt läinud Saadjärv Äksi. Minnes öelnud: "Järve jalg jääb maha!" Jalg see suur kivi Kivisoos.

E 54624 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja säng ehk linnamägi Pikkjärve juures Palamuse kiriku pool küljes Nava mäel.

E 54624 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja lusika org on Luua vallas Kilbavere küla Tohikal maal, kus ka vana kloostri ase; varemete juures org, kus sookased kasvavad; sinna kaotanud Kalevipoeg oma lusika ära.

E 54624 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palamuse sängi ligidal küngas, Kus Kalevipoeg vanapaganaga võidelnud. Kalevipoeg tulnud Mustveest, 200 saelauda õlal, õllevaadid taskus. Vanapagan ta kallale, aga Kalevipoeg ajanud vanapagana minema.

E 54624 (16) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Porkunis maa-alune tee raudustega, seal suur varandus.

E 54625 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orus (Kosel?) Käsperi mäe jalal hiis, hiieallikas, mille kaldal ohvrikuusk kasvanud. Mungad raiunud kuuse maha, känd praegu alles tunda. Üks mees söönud ohvriannid ära, teda pigistatud tuliste tangidega.

E 54625 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuhalas Kataveske? talu põllul hiiekadakas, selle eest võetud vanemal ajal kübar maha. Kadakas 2 1/2 jalga jäme.

E 54625 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sooniste Ellamaa küla Kuke talu maal allik, rahakatel sees.

E 54625 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuusalu Kõnnus Kotka veski. Palmse herra lasknud Valgejõe ääres jõe kohal kotka maha. Kotkal laps küünte vahel. Herra hõbekuuliga pihta. Laps kukkunud jõkke, päästetud. Lapsel kuldraha kaelas, tuntud: Daani kuninga poeg. Kotkas kadunud, kuhu laps saanud pärast, teadmata.

E 54625 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paar versta Kärstus pool Paistu ja Tuhalaane kirikul 2 suurt kuuske ristidega. Need surma möödaviimise ajal sinna tehtud.

E 54625 (11) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Järva-Jaani Jalgsemaa küla endisel järve kaldal. Naised pesnud järves laste nartse, järv pahandanud, rännanud Tallinna poole.

E 54626 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanapagan /tahtnud/ Kuigatsi linna ehitada. Hakanud kiva kokku vedama. Kukk kuulnud, laulma. Töö pooleli. Kohta hüütakse Juudapaluks.

E 54626 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge Viitina mõisa põllul Lona mägi, seal vanasti hiis, kus eestlased ja lätlased kitsi ja lambaid puude külge sidunud ja ohverdanud.

E 54626 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnu hauda panekul kõige lähema sugulase kohus pärg hauale panna ja ütelda: "Kääbas sulle meeleheaks!" Siis ei surnu kodu käima.

E 54626 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võnnu Suitsumäe hiiele - pärnale - ohvrid Taarale, Ukule, Pikrile ja põllujumalale. Sõjavangid ohverdatud sõjajumalale. Preester sidunud vangile nööri kaela, poonud oksa ja jätnud rippuma. Pärast surma võetud maha, pandud kivist altarile, põletatud ära. Tuhk igasse kaarde laiali. Laiali heites preestrid: "Tuulele, tormile, igale ilmanukale." Kuulsad vanemad maetud siia maha. Iga vanema mälestuseks hauale kivi. Suure sõja ajal rüütlitega rahvas kõige varanduse kokku, pannud lootsikusse, matnud hiie ligidale maha.

E 54626 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võru ligidal Tsopa külas Kiido talus kuulus ohvrikoht. Kuulsam ohvrikoht Võhandu ääres jõekäärd, kus läte. See Võrumaal kuulsam ohvrikoht. Hüütakse Kummi nukaks.

E 54626 (13) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kambja Ristikerku järve ääres hiietamm, all kivilaud, laual kuldkuju, kuju ette kantud ohvrit, igast saagist esimest.

E 54626 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piigastes (Kanepis) Himosoo; enne järv. Kalevipoeg tahtnud sealt kivilootsikuga üle sõita. Et väga õhuke, sõit võimata, lootsik põhja kinni. Kalevipoeg pahandunud, pöörnud lootsiku kummuli, jätnud kuldmõlad ja kindad lootsiku alla.

E 54627 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja säng Kassinurme mõisast paar versta põhja poole, kirikuteest pool versta eemal. Säng 5 sülda pikk, 1 1/2 sülda lai. Päältes kasevõsad, jalutsis sarapuupõõsad.

E 54627 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina Mauri järve sõja ajal kellad maetud. Seal enne ka kirik olnud; sõja ajal kirik lõhutud.

E 54627 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina kirikumäel enne kirik; kellad järve. Kirik sõjas hävitatud.

E 54627 (13) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karula kirikukellad Raudjärve uputatud.

E 54627 (16) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karulas Kivite ja Kolga talu mail 2 suurt kivivaret; neid Vanapagan pükstega sinna kannud.

E 54628 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui suure pakase ajal kuu maakerast kaugemal seisab, kuulutab see kaugemale minek sõda ehk nälga ette. Taevas nagu pada: põhjanael peab ta kinni.

E 54628 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapse pesuvett valatakse kuupaistel välja, siis kuu kaitseb last.

E 54628 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saadjärve kohal muiste linn, vajus maa alla, järv asemele. Kirikutorn praegu alles järves. Kui kalapüüdjate võrk torni otsa kinni hakkab, ei saa seda enam lahti, palju enam kisub torn kalapüüdjad paadigagi alla.

E 54628 (18) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Alatskivi linnamäe ligidal pika oksaga tamm, selle külge poodud muiste inimesi.

E 54629 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti kasvanud Loosu Tuulemäel hiietammik, katoliklased pannud eestlaste ohverdamise ärahoidmiseks sinna Maarja kuju, et inimesed seal jumalaema kumardaksid. Evangeliumi ajal raiutud põline tamm, kelle peal jumalaema kuju olnud, maha.

E 54629 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vapramäel Elva ligidal on päratu pärn. Rahvajutu järele on Gustav Aadolf selle istutanud.

E 54629 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pühajärvel tamm rinnakõrgusel 9 meetrit ümber mõõta, Apnasaarel tamm, kelle tüvi ümbermõõt tüvest 475 sentimeetrit.

E 54629 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kärkna kloostri kuld maetud kaevu, kaev aetud kinni. Pärast palju otsitud, aga ei leita.

E 54629 (12) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnu-Jaagupi mäel hiietukk. Ohvrid varastatud sealt. Hiis läinud sealt Audru Vanakülase, ainult lohk jäänud järele, kust hiis üle läinud, kukkunud esimesed oksad maha. Neist kasunud jalakad.

E 54629 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaelastes vanasti suur kadakas, kuhu sukki, kindaid ja toiduaineid veel 50 aasta eest viidud.

E 54629 (15) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pööravere Kuraliku mäe kallakul kaks mända, need olnud enne teine pool, kuid tahtnud öösel üle mäe Sõerdu rännata. Üks olnud Liisu, teine Leenu, Leenul läinud jalad katki. Liisu jäänud ootama, kuid seni tõusnud päike ega pääsnud nad enam edasi. Puudele ohverdati, loodeti tervist.

E 54630 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kose Uuemõisas Kurena püha jalakas. Jalakale ohverdati. Puu seest õõnes, 3-4 inimest mahub sisse. Poisid teinud tule õõnsusesse; tuul murdis puu maha.

E 54630 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kosel siniallikas - tervise allikas; sealt viiakse vett.

E 54630 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle Ülemiste järve sõites visati kas raha ehk muud järve, et õnnetust ei juhtuks.

E 54631 (4) < Jüri khk. - M. J. Eisen < E. Tennmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puudeks moondatud pulmalised Pruutpaari nõudmise peale laulatanud Jüri kihelkonnas Lehmjas katoliku paater paastu ajal korra peiu ja neiu paari. Pärast laulatust sõitnud paatergi pulmalistega üheskoos pulma, kus suur tants ja joomine pidanud algama. Et kallis paastuaeg sedaviisi saaks rikutud, moondanud Jumal karistuseks kõik pulmalised puudeks - tammedeks. Kogu saja on praegu alles Lehmjas näha tee ääres. Ühel pool üksik tamm - paater. Teisel pool esiti kaks tamme: pruut ja peigmees. Kaugemal hulk teisi tammesid, need on pulmalised. Paater pole küll esiti tahtnud laulatada, aga raha viinud meele mehe peast: pruutpaar laulatatud keelatud ajal. Karistus käis kohe kannul. Jüri õpetaja E. Tennmanni suust.

E 54631 (5) < ? - M. J. Eisen < Nugin (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Otepää linnamäe otsas on sügav auk. Seal olnud vanasti kaev; kaevu rakked ulatanud maaga tasa. Kartes, et lapsed võivad kaevu kukkuda, lasknud õpetaja Kauzmann (1850-1872) kaevu umbe ajada. Enne seda lastud korra hani kaevu. Hani tulnud tükk maad eemal Alevijärvest päevavalgele.

E 54634 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Otepää Nõuni küla tee ääres olnud vanasti suur künnapuu. Selle all ohverdatud vanasti. Nimelt viidud tõnisepäeval sinna seapäid. Selle ohvriga loodetud loomadele sigidust ja õnnistust.

E 54635 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuikatsi Priipalu ligidal on Juudalinna palu. Vana Juudas tahtnud sinna linna ehitada. Vedanud õhtul põllega sinna kiva hulga kokku, et linna ehitada. Enne aga, kui paraja jao kiva suutnud kokku vedada, laulnud seal lähedal korraga kukk. Juudas põgenenud hirmuga ära, ega ole pärast enam tulnud linna edasi ehitama. Sest saadik kannab koht Juudalinna nime.

E 54638 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoja säng Meeril. Verz. V. Jung; ei muud. Burgenalbum. Lövis of Menar, pg. 17.

E 54638 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nava-Mägi - Kalevipoja säng am Pickjärvsee. Verz. v. Jung. Ei muud. Burgenalb. Pg.17.

E 54638 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevidenlager von Saadjerw, Gesinde Järmestha beim Soitzsee. Lõvis of Mebar. Sitzberichte. Riga 1896 s. 135-141. Burgenalbum, pg. 16. Ei muud.

E 54638 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipojasäng unter Rastfer. Verz. v. Jung. Ei muud. Lõv. of Men. 17.

E 54638 (14) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vereoja Viru-Nigulas.

E 54638 (15) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võru ligidal Verijärv

E 54638 (16) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vereoja Tartust 2 versta Tallinna teed Riistapuu talu juures.

E 54664/6 < Tartu - Eugen Unter (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iimera jõgi. J. Jung omas raamatus "Muinasaja teadus eestlaste maal" (lehek. 89) võtab pikemalt sõna Iimera jõest, mida Läti Hendrik omas kroonikas nimetab eestlaste ja lätlaste piirijõeks. Iimera nimelist jõge aga meie ajal kusagil ei leidu. Iimerat otsides leiab J. Jung isegi Jakobi Pööriveres Jõmera nimelise talu Läänemaal, Jumerda mõisa ja viimaks Iimera nimelise inglise laeva, mis hukkus 1897. aastal Läänemeres. Ta tuleb otsusele, et vanast Eesti-Läti piir ei olnud mitte Sede jõgi, mis Burtniku ehk Asti järve voolab nagu seda mõned eesti ajaloouurijad arvavad, vaid üks väikene jõeke, mis 3 versta lõuna pool Volmari linna Kõiva jõkke jookseb, sest tema kaldal asub Jumera talu ja et rahvajutu järele seal vanast lahing olla olnud eestlaste ja sakslaste vahel. J. Jung nimetab jõge, mis jookseb Burtniku ehk Asti järve - Sede jõeks. Minu teada nimetadakse tõesti nõnda seda jõge, aga ainult vene keeles (Cege). Eestlased nimetavad alati Sadejõeks. Ülemisel jooksul - Kaagjärve valla piirides - nimetab rahvasuu teisiti - Sette oja. Lätlased nimetanud seda jõge - Sadd, missugusel sõnal läti keeles ühtegi tähendust ei ole. Kui seda sõna veidi muuta, siis tähendaks ta "istung." Võhiku seisukohal asudes, ei ole minu ülesanne käesoleva kirjutusega J. Jungi uurimisi ümber lükata, vaid nagu asjaarmastajal, ainult mõni selgitus anda Eesti-Läti piiri ja Sade jõe kohta. Nende ridade kirjutaja on mõnda aega elanud Eesti-Läti rahvuslisel piiril ja sellepärast tunneb hästi Sade jõge ja selle ümbrust ning on selle jõe 25-30 versta pikkusel - küll kallast, küll põhja mööda läbi käinud, mis arvatavasti peakski Oandumaa lõunapoolne piir olema. Sade jõgi jookseb keset turbaraba, mis 1/4 kuni 3/4 versta lai. Sealt, kus ta Sade nimetuse omab kuni alla poole. Turna (Turnenshof) mõisat on selle jõe kaldad liiga pehmed ja kiiguvad. Et küll otsekohe Sade kaldal mets ei kasva, on ta siiski palke ja teibaid täis, kohati päris palkide ja teivaste rägastik. Üldse, isegi üksikul inimesel on liiga raske Sade jõest üle pääseda. Turbaraba taga on Eestimaa pool maastik kõrge. Läti pool madal. Ainult 5 versta pikkusel üleval pool Riia maanteed on ka Läti pool maastik kõrge põlise Kulbi metsaga. Metsa nimetus võib ära oleneda kas eesti keele sõnast "kulp" ehk läti keele sõnast "Gulbe, Gulbis" - "luik". Sade jõel, selles osas, millest mina ülal pool räägin, on kaks maanteesilda: üks Vähja kõrtsi kohal Riia maanteel ja eine Turna mõisa all. Kolmas on jalgtee purre sel kohal, kus Härgmäe jõgi Sadesse suubub. Sellest kohast 3-4 versta Härgmäe jõge mööda üles poole seisavad veel praegu Härgmäe lossivaremed, kus puhkusel oleva Juhan Hirmsa väele metsast keskpäeva ajal Saks rüütlid peale tormasid ja kuni viimaseni lahingus langesid. Härgmäe jõgi on Sade jõe parempoolne haru. Tema kaldad on kõrgemad kui Sadel ja kuivemad. Vähja kõrtsist juurest 6 versta põhja poole on Valk, endine venelaste asustatud - Wleh. Nõnda siis Wlehi nimelist linna ei ole olemas nagu Iimera nimelist jõge. Ainult Jumera talu nimetuse järele otsustada, et Eesti-Läti piir vanast 3 versta lõuna pool Volmari olnud, on raske uskuda. Iimera nimetuse esimene osa on "Ii". Lätlased, kes elavad praeguse Eesti-Läti rahvuslise piiri läheduses räägivad välja sõna "ir" lühendatult "ii" ehk "i", see tähendab eesti keeles "on". Paljude Läti kohtade nimetused lõpevad "mera"-ga, mis eesti keeles - "rahu". Nõnda siis Iimera oleks eesti keeli - "on rahu" ehk "rahulik". Kui võrrelda Koiva vee jooksu Sade jõe omaga, siis näeme suurt kontrasti. Koiv on liiga kiire jooksuga ning kohati iga kevade valib omale uue sängi, kuna Sade jõgi just vastuoksa niivõrd tasase jooksuga ja rahulik isegi kevade, et jooksu peaaegu ei märkagi. Läti Hendriku kroonikat ei ole mina lugenud. Võibolla seal leidub veel miskit eestlaste ja lätlaste piirist peale ainsa Iimera nimetuse, mille kallal ajaloouurijad oma pead murravad. Alles poisikene olles kuulsin ikka hallpeadelt, et Lätimaa on Tiireli soode taga. Kui uskuda J. Jungi arvamist Eesti-Läti piiri kohta, siis paistub ainult imelikuna see asjaolu, et need kaks naaberrahvast tõesti ei leidnud tarviliseks ära kasutada paremat looduslikku piiri nagu seda on Sade jõgi ja tema ümbruses Suur ja Väike Tiireli sood.

E 54670 (11) < Reigi khk., Reigi v., Ülende k., Reoma t. - H. Mihkelson < Ingel Tuisk, 67 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanas kuus ei aeta põllu pääle sõnnikut, sest sellel sõnnikul ei ole rammu.

E 54670 (12) < Reigi khk., Reigi v., Ülende k., Reoma t. - H. Mihkelson < Ingel Tuisk, 67 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanas kuus ei mullata kartulid. Kui kartuli vars katki läheb, siis enam kasvama ei hakka, kuivab ära.

E 54670 (13) < Reigi khk., Reigi v., Ülende k., Reoma t. - H. Mihkelson < Ingel Tuisk, 67 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanas kuus ei anta majast loomi välja.

E 54670 (14) < Reigi khk., Reigi v., Ülende k., Reoma t. - H. Mihkelson < Ingel Tuisk, 67 a. (1924) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui uss on nõelanud, siis võetakse kolmest kohast lepalehti, pannakse kokku ja hõõrutakse sellega haava. Siis visatakse maha ja võetakse teist korda samaviisi. Kolm korda võetakse ja kolm korda visatakse maha.

E 54670 (15) < Reigi khk., Reigi v., Ülende k., Reoma t. - H. Mihkelson < Ingel Tuisk, 67 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui jalg läheb asemest ära, ehk käsi, siis loetakse: "Luu luu asemele, soon soone asemele ja veri oma kohta." Ehk: "Peetrus sõidab halli ruunaga ülesmäge ja allamäge (kolm korda). Issa ja Poja ja Püha Vaimu nimel!" Siis on terve.

E 54671 (1) < Järva-Madise khk., Albu v., Saare k., Saaresauna t. - Leenu Eidmets (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ütleja Leenu Eidmets 65 a. vana. Elukoht Järva-Madise kihelkond, Albu vald, Saare küla, Saaresauna talu. Lehmalüpsja laul Sõeru, sõeru, lehmakene, sõeru, sõeru, sõrgajalga, anna piima angussarve. Lüpsik piima lüpsijale, ämber heinaandijale, toober roka tõstijale...

E 54695/6 < Helme khk., Hummuli v. - Bernhard Sööt < Simm Viks (1922) R. Põldmäe, Eesti naljandid I, Rikastele kosilastele antakse teenijatüdrukud. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kolme Leena kosjad Suures rikkas talus elasid kolm Leenat, ühte neist, kes oli peretütar, kutsuti Talu-Leenaks, teised - Suur-Leena ja Väike-Leena - olid teenijad. Peretütrel käis palju kosilasi. Kuid et ka teenijad virgad ja töökad olid, siis tahtis peremees neid ka hästi mehele panna. Selleks mõtles ta järgmise plaani. Kui esimene kosilane musta täkuga tallu sõitis, saadeti talle Väike-Leena vastu. Kosilane arvas selle peretütreks. Joodi kosjaviinad ära ja määrati kolme nädala pärast pulmad. Järgmisel päeval kihutas talu õue teine rikas kosilane toredate hobustega. Temale saadeti Suur-Leena vastu. Räägiti ikka, et see on "meie Leena" ja "meie Leena". Kosilane ei pärinud ka palju, joodi kosjaviinad ja määrati pulmad samuti kolme nädala pärast. Varsti sõitis kolmas kosilane, rikkam ja uhkem kui eelmised. Tema käsi käis samuti kui kahel teisel. Ta sai omale Talu-Leena ja laulatus määrati samale päevale, kui Suurel ja Väiksel Leenal. Hääkene küll, jõudiski kätte see pühapäev, mis kosilased Leenadega sõitsid kiriku juure. Siin alles märkasid kaks neist, et pruut ei olnud see, keda arvasid. Aga häbi pärast ei julgenud nad sellest sõnagi lausuda. Laulatati kõige enne Väike-Leena, siis Suur-Leena ja viimaks Talu-Leena. Peremees ei jätnud ühtegi Leenat kaasavarast ilma. Aasta pärast sõitsid kosilased uuesti peremehe juure ja tänasid naiste eest. Pääle selle elasid kaua õnnelikult ja nende lapsed ja lapselapsed, kui nad surnud ei ole, elavad praegugi rikkalt ja õnnelikult.

E 54701 (1) < Haljala khk., Varangu v. - Senny Pervik (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapatriinu (kaks teisendet) Lenna, lenna, lepatriinu, kust poolt mulle mehe tood? Soo poolt või Soome poolt? Maa poolt või mere poolt?

E 54701 (2) < Nõo k., Luke v., Laane t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Käokirjas, lendu-landu, ütle, kus mu naine on? Kas linna pool või laane pool? Üle metsa vurr.

E 54742 (8) < ? - Hella Nigols (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laste nõidumissõnad: Must kast nõiarist - mine aps!

E 54796 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muiste sakslane Vigalasse. Kolm jõge ees, ei pääsnud mees üle. Sõnuma: "Sel maal mõnda viga, jõgi siin, jõgi seal." Sest ajast saadik maale nimi Vigala. Pärast tulnud teised, ütelnud: "Mis siin viga elada, jõgi siin, jõgi seal, maa kui rohuaed!"

E 54796 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vees olles nimeta näki nime, siis ei tule näkk kallale.

E 54796 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Päidlas põrgu - mägi ja peale selle seal mäe sees veel põrguorg. Põrgus asunud muiste vanapagan.

E 54797 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emajõe haru - Verejõgi, seal Verejõe küla Saares Pühajõgi - Verejõgi Viru-Nigulas Verejõgi hiie juures. Saares, Tartus, Nigulas põhjus - suur lahing olnud. Emma revi viva lk 249 Pabst: ei lahingist, vaid ohvriverest nime on neisse tapetud. Julgelt mitte ainult teisele jõele, vaid ka Tartumaa koobastik ? ? ? : julgelt peame neid koopaid ohvrikoobasteks, missuguseid Liivimaal küllalt olnud. NB! Koopad: Pabst. mõtleb Kruse Verejõe küla (Aruküla) ja Ahja küla ka Salatsi koopa peale(Emma revi viva, 24). Verejõe ääres rahu tehtud, seega püha. Emma res 11.

E 54801 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnuluid ja pealuid tarvitatakse palju rahaaugu kaevamisel. Paargu - 1859 - on Odenvaldis kohtulik järeluurimine süüdlaste kätte saamiseks, kes surnuaial surnute pead otsast lõiganud, et neid rahaaukudel tarvitada. Wuttke. D. Deutsche Volksaberglauben, 155.

E 54804 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui laps hällist kukub, ütelda: "Maarja emake, pane ise padi alla!" Siis ei viga. Usuti, et Marja tuleb iga ööse oma lapsi mähkima. Üks tüdruk süüdanud Maarjale aasta otsa iga ööse peeru põlema. Maarja kinkinud talle selle eest kuldsõle.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]