[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 20, 93/4 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Orul on Tõnuhansu pere all suur kivi. Üks naine käind hundiks. Tulnud ikka sinna kivi juure, käind 3 korda ümber kivi ja öelnud: Niuh, näuh, nina pähe, siuh, säuh, saba taha, krõpsti kõrvad külge! Selle peale hunt olnudki valmis. Naine olnud imetaja-ema. Ta võtnud hundinaha seljast, visand kivi otsa ja imetand last. Mehele see asi pole meeldind. Külatark õpetand teda: "Vii koorm hagu sinna, küta kivi soojaks!" Mees teind nõnda. Naine tulnud varsti metsast, visand hundinaha kivile ja hakand imetama. Korraga tunnud kärsahaisu. Nuusutand ja öelnud: "Poh, poh, porsu-hais, vanamoori kärsahais!" Lapsehoidja vastand: "Pole midagi, Tõnuhansul tapeti siga, nüüd kõrvetatakse karvu." Naine tõusnud üles, kuid nahk olnud kõrbend. Pole enam saand hundiks minna.

ERA II 20, 94/5 (10) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orul üks perenaine käind hundiks. Igal hommikul olnud värske liha laual. Rätsep olnud talus õmblemas, näind kord, kui hunt visand suure emalamba üle rõhumulgu reiale.

ERA II 20, 119 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalat hüüti ennemalt nõia vallaks. Seal oli palju nõidu: Nuhjal, Vanakubjal, Koplemetsal, Hollandil ja veel mitmes peres. Nad saatsid rabandust teiste loomadele.

ERA II 20, 123 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k, Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on inimeste tehtud. Ta suretab järsku teise loomad. Rabanduse sõnad saadetakse tuulega, need tapavad.

ERA II 20, 123 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühe mehe künnihärg surnud. Ta läind naabri juure, et "anna oma härg mulle kündma." Teine pole annud. Mees teind vihaga rabanduse, suretand teise härja ka, jäänd nõnda mõlemad ühe härjaga.

ERA II 20, 123 (3) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka inimesele saadetakse rabandus.

ERA II 20, 124 (4) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ääsmal üks mees õpetand teisele rabanduse sõnu: "Eest väravast sisse, takka väravast välja, vana päitsu peale!" Neid lugedes tehtud rabandust.

ERA II 20, 124/5 (5) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees rääkis mulle. Tema olnud ühes võõras kõrtsis öömajal. Kaks meest magand ka seal toas põrandal õlgedel. Üks õpetand teisele nõidust, kuidas loomale saab rabandust teha. Tema kuulanud meeste juttu pealt, jäänd rabanduse sõnad meelde. Kord kevade aegu ta teind mõisas katust. Mõisa kari tulnud koju. Ta mõelnud, et katsun õige korraks, kas on mõju neil rabanduse sõnadel. Karja hulgas olnud ilus pruun puula (noor veis). Niipea kui ta lugend need sõnad, puula kukkund maha nagu püssist lastud, olnudki kohe surnud. Mees siis luband, et tema iialgi ei tee rabandust.

ERA II 20, 125 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui issameiet loetud 3 korda tagurpidi, siis võidud äkildast ehk rabandust saata.

ERA II 20, 126 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul käis mineval talvel äkildane peal. Panin ikka oma juure triivistikki, soola ja püssirohtu, siis rabanduse saatja ei pidand hakkama peale.

ERA II 20, 126 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vend arstis äkildast. See haigus tuleb järsku, lööb läbi. Inimene saadab äkildast. Tärgentiin on heaks rohuks äkildase vastu, mu vend arstis ikka sellega. Talle oli näidatud unes seda ja see oligi hea rohi.

ERA II 20, 126/7 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane ei ole teise inimese viha, vaid vaev ühe kurja inimese sees. Ta ei saa muidu rahu, kui peab aga tegema äkildast.

ERA II 20, 127 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas üks eit saatnud äkildast. Kui vaev tulnud peale, siis ta olnud hirmsas hädas ja valus. Lasknud vahel kummuli maha ja teind äkildase maasse, kui ta ei tahtnud teisele inimesele kurja teha.

ERA II 20, 127 (11) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal äkildane lööb südamest augu läbi, siis ei aita enam ükski rohi, vaid loom sureb. Kui kuskilt mujalt on läbi löönd, siis võib veel paraneda.

ERA II 20, 127/8 (12) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul oli ka äkildane. Nagu puuris rinnus. Tärgendeen viimaks aitas.

ERA II 20, 128 (13) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele mehele äkildane tuli söögi ajal peale. Mees oli hirmsas valus ja vaevas, nagu kurjast vaimust vaevatud või oleks põrgutules põlend.

ERA II 20, 128 (14) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane saadetakse loomadele ja inimestele põhjatuulega.

ERA II 20, 128 (15) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse-kivi harjavenelased müüsid. Sellega arstiti äkildast.

ERA II 20, 129 (16) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loom ajas enda järsku täis, jäi haigeks, siis oli äkildane.

ERA II 20, 129 (17) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kernu vallas üks eit teind rabandust. Kaks meest läind kõrtsist koju. Üks öelnud: "Näe, rabandus tuleb vastu!" Teine pole näind. - "Aga ma saadan rabanduse tagasi!" Saatnudki eide lehmale kallale. Eit tulnud meestele vastu. Mehed naernud: "Mis su rabandusest ka asja on, näe, oma lehm rabatud!"

ERA II 20, 129/30 (18) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad tegid äkilist. Teine inimene võis jälle arstida, kui ta ruttu abiks sai tulla.

ERA II 20, 130/1 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust inimesed teevad. Olime lammus. Korraga me vabadiku suur lammas tõusis püsti ja kukkus siis pikali. Oli rabatud. Seda me naaber tegi. Me hobune käis vahel tema maa peal. Ta tahtis hobusele rabandust saata, kuid tabas lammast. Ta ise pärast rääkis seda, ja seletas ka, kuidas tema õppind seda. Ta tulnud linnast. Teel kuulanud kui üks rääkind teisele, kuidas tema saatnud rabandust: "Panin veekappa 9 nisutera, lugesin sinna peale 9 korda vastuksi issameiet, siis saatsin minema. Läks ühe looma peale, loom suri kohe." Ta rääkis seda juttu enne suremist, tunnistas kõik oma patud üles.

ERA II 20, 131 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane-haigus tuleb loomale lemse tuulest. Inimest ta ei taba. See tuul tuleb maa seest. Kui loom või puu satub sinna ette, siis kohe suretab või kuivatab selle asja.

ERA II 20, 131/2 (21) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enne toodi rabanduse vastu rabanduse-kivi apteegist. Oli punane kivi. Ka meresüsi on rabanduse vastu. See on must.

ERA II 20, 132 (22) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal on äkildane-haigus, siis talle antakse lendavat kulda sisse. Seda ostetakse apteegist, peetakse paberilehtede vahel.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]