[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

EKLA, f 199, m 25, 88/9 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahva majandusline olukord Kuna orjuseajal esikohal seisnud mõisa töö, siis jäänud talurahva enese majapidamine soiku. Kevadel ja sügisel ikka jäänud põllutööd hiljaks. Kesvad koristanud talupoeg oma põllult ikka lume alt katkudes, kartulad kippunud sügisese vihma kätte mädanema. Sellepärast olnud ka talurahva toit väga halb, kunagi, vast välja arvatud mõni üksik kord sügisel, pole talus puhast leiba söödud, ikka olnud see segatud aganatega, eriti linaseemne aganatega. Rüapäid kuivatatud ahjus, pekstud siis puruks ja pandud leivajahu sekka. Ainult mõisas saanud puhast leiba, kui olnud paremad saagiaastad, siis tehtud taludes jõuludeks ja teisteks suurteks pühadeks. Ka kartulatest pole talus küllust olnud, varemal ajal kasvatatud neid üldse vähe. Vaesematel aastatel olevat naised mõisast korralt tulles kaasa toonud sealt kartulakoori, mis puhtaks pestud, ärakeedetult lisatud neile jahu juure ja puder olnud väga maitsev. Samuti korjatud mõisast kapsakontsud ja päälislehed - kõik tarvitatud söögiks. Soldatisseminejale kuivatatud leiba kaasa, kuid siis nälginud selle eest mahajääjad, rõivad soldatile korjatud valla poolt.

EKLA, f 199, m 25, 89/90 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud Kuna kõik olnud mõisa omadus ja et mõis võinud igal ajal talu käest ära võtta, siis pole keegi nii väga oma taluhoonete eest hoolitsenud, kuid pole ka jõudu olnud nende korraldamiseks. Elamud olnud aknata suitsutared, muldpõrandaga tuba olnud ainukene eluruum, sest kamber olnud külm. Kuna mõisametsast ahjukütist antud, siis olnud see niivõrd vilets ja ka toores ja mäda, päämiselt haod, halgpuid antud ainult üks koorem piiru-lõmmupuuks. Talvel toodud haokood tuppa parsile sulama ja kuivama, sest muidu polevat nad põlenud. Sarnastel puhkudel jooksnud parsilt nii palju vett kaela, et annud all luuaga pühkida ja toas magamine olnud võimata, seepärast magatud loomade juures laudas, kus olnud palju puhtam, kuivem ja soem kui toas.

EKLA, f 199, m 25, 90/1 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvaga ümberkäimine Inimest peksetud nagu peni. Kõige kurjem peksja olnud herr ise ja kupjas. Kõneleja laps olles koristatud kord kesvu kokku, mis ikka siis sirbiga lõigatud, kesvapäid kokkupanekul pudenenud mõni pää maha, herr juhtunud seda nägema ja annud mehele säälsamas kohe kümme hoopi oma ratsapiitsaga ja kui mees maha lamesklema jäänud, siis tõuganud herr teda edasi jalaga. Vahel on pagetud siis kõrvale peksmise eest. Rehel jookstud rehepapi eest ära parsile, kuhu jäädud seniks kuni rehepapi viha lahtunud. Kuid sageli antud karistus teisel päeval selle asemel tallijuures, mille eest pole saanud hoida kõrvale keegi ja mis olnud palju rängem. Korra vedanud üks vanamees mõisa nurmelt rukkid rehte, herr tulnud vastu, peatanud mehe kinni ja kärkima, kuidas ta koorma nii lohakile peale teinud, et viljapääd jooksvad vankrirattaid mööda ning löönud meest nuiaga selga, talumees olnud kaval vanake ja langend löögijärele maha ja aietades veeretanud oma hobuse kõhu alla, kuhu herr pole ligi pääsenud. Herr käseb välja ronida, mees vastu, et ei saa, sest herr löönud seljaroo vigaseks ja ise aietab edasi, kuigi endal midagi viga pole. Herr praksub edasi, kuid mees vastab, et ei ennem välja ei tule, kui herr on ära läinud, sest ta kartvat, et herr lööb ta selgroo päris pooleks ja es ole tulnu ennem välla, kui härra ärä lännü.

EKLA, f 199, m 25, 91/2 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kohus Mõisas olnud küll kohus, peakohtumees ja kohtumees olnud talurarhva seast, kuid herr võtnud ise kohtumõistmisest osa ja kui kohtumehed pole herri otsusega nõus olnud, siis antud neile enestele keretäis kätte. Jutustaja isa olnud peakohtumees ega ei olevat lubanud peksta ühte soldatinaist, kuna herr nõudnud peksmist, herr lasknud siis anda mõlemaile, nii soldatinaisele, kui ka pääkohtumehele, et see julgenud temale vastu rääkida. Viimane teopõlveaegne Krabi herr, keegi Hammer olnud väga hää inimene, viimase proua tapnud vene punased Vabaduse sõja ajal, kuigi proua üle 80 aasta vana olnud.

EKLA, f 199, m 25, 92/3 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Kääpaid olevat väga palju Laitsna vallas selles osas, mis lätlastele antud, ka Tsiistripalus palju sõjaaegseid matuseid. Rootsi sõja ajal olevat jäänud väga vähe inimesi sõjamöllust elama, elama jäänud peitnud end rebasekurudesse ja naisterahvad asunud Korneti linnamäele. Põhjasõja järele tulnud sissid, need olnud vene naisröövlid. Krabil tulnud sissid ühte tallu, seal põlenud tuli ahjus ja rehi olnud parsil, talus olnud vaid üks mees, see pagenud sisside tulekut nähes parsile. Sissid leides toa tühja olevat läinud aita, ainult üks jäänud ahjusuu ette end soojendama, ajanud riided maha ja hakanud täie tapma, nüüd näinud mees omaks suureks imestuseks, et siss polegi mees, vaid on naine. Sellest julgustunud mees ning hüpanud parsilt alla ja löönud pindaga sissi maha. Aidasolijad sissid kuuldes oma kaaslase surmaeelseid karjatusi pagenud ära jättes maha kraamikoormad ühes hobustega ja isegi väikene elus õhvakene jäänud tallu. Siis tulnud maale tatarlasi ja venelasi, kes segunenud eestlastega, nii et siin olevat segi rahvas.

EKLA, f 199, m 25, 93 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Krabi mõisas kaotatud palju talusi, asemele asutatud karjamõis, kaotatud taludest nimetab jutustaja: Suuleta, Armiko, Kolga ja veel teisi, milliste nimed kõneleja on unustanud.

EKLA, f 199, m 25, 93/4 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi ja talude ostuaeg Kui priius tulnud, siis tänanud rahvas kiriku juures, kus priiusekiri ette loetud, põlvili maas olles jumalat ja heameele pärast nutnud kogu kirikutäis rahvast. Kui siis orjuse asemel raharent tulnud, siis kerkinud aga kahtlus, kas suudetakse nii kõrget renti tasuda, kõneldud koguni ka, et keiser lubanud maarahvale täiesti tasuta, ainult mõisnikud nõudvat renti ülekohtuselt. Krabil olevat kolm peremeest oma taludest loobunud rendi kartusel, küll seletanud mõisaherr, et rendiaeg olevat kaugelt parem teopõlvest. Ka talude ostu ajal olla paljud omist taludest välja läinud, sest keegi pole julgenud nii suure summa eest talu osta, küll olnud maksmine osade kaupa, kuid talurahval olnud raske saada ettekujutust nii suurest rahast, kuna tal senini vaid kümnete rubladega tegu olnud. Mõni loobunud ostust veel siis, kui juba osturaha sissemakstud olnud, võtnud raha välja uuesti, vaatamata, et herr püüdnud seletada, et ostu järeldusel saab talu ostja pärisomaduseks, mille eest pole enam vaja midagi maksta. Et herr nii pealetükkiv olnud, siis tekkinud kahtlus, kas kõigepealt mitte herr müügist kasu ei saa. Talude ostjaid tulnud väljast, eriti mulke Tarvastust, sest need olnud siis kõik rikkad ja jõukad.

EKLA, f 199, m 25, 94/5 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Raske näljaaeg olnud kõneleja lapseeas, siis söödud sõnajala leiba - sõnajalad toodud metsast koju, raiutud tsaerauaga katki, lisatud jahu manu ja leib olnudki peale sääraste kakkude küpsetamise valmis tehtud - väikesed munataolised mullikesed, sest suuremad lagunenud ja needki toodud laste poolt sõelaga ükshaavalt, et na maitte ära ei laoks, ahjust välja. Nälg tulnud selle tõttu, et kümne aasta jooksul võtnud külm vilja nurmedel ära, ka kartulad olnud võttes külmavõetud. Sõnajalaleib haisenud hirmsasti ja hakanud kurku kinni - veristanud koguni suulage - nemad, lapsed nutnud alati leiba süües. Parem olnud jahelehtedest tehtud leib, see ei olevat nii haisenud ega nii valus olnud kui sõnajalad. Kuid et viimaseid ainult kevadpoole suvet leidund ja neid üldse vähem esinenud kui sõnajalgu ja et neid palju rohkem tulnud korjata, kuna nad hoopis vähem välja annud kui sõnajalad, siis olnud jahelehtedest leiba vähem saada. Seda valmistatud järgmiselt: lehed keedetud soolase vee sees pehmeks, raiutud siis hästi peeneks - lisatud jahu ja küpsetatud siis ahjus väikesed pallikesed. Samuti kuivatatud pekstud rüapäid ahjus, tambitud siis puruks ja jälle olnud üks vahend leiva tegemiseks. Sügisel, kui mõisa põldudelt vili pekstud olnud, saadetud lapsed, hobuse pääkott kaelas, sealt pudenenud viljapäid korjama. Näljaaja söögiks olnud ka oblikasupp.

EKLA, f 199, m 25, 95/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Kõneleja ajal ei olevat veel õiget koolimaja olnud, kooli peetud talutares ja õpetajaks olnud peremees, kes õpetanud veerides lugema, tares ei olevat olnud koolipinke nagu nüüd, vaid istmeks olnud puupakud. Rahvast osanud lugeda ainult nooremad, ainsaks lugemise raamatuteks olnud talurahval lauluraamat ja testament, muud raamatut ei olevat tuntud. Kui eestikeelsed ajalehed ilmuma hakanud, siis kõneldud vaid eesti seitungilehest, kuid loetud ei olevat. Valitsejaherr toonud kord linnast eestikeelse lehe ja pannud tööliste lähedale kutsudes inimesi lugema, kuid keegi es olevat julgenud minna kaema, siis valitsejaherr lugenud lehest meestele ette. Hiljem olla lehed tulnud mõisa ja kohtumajja.

EKLA, f 199, m 25, 96 < Rõuge khk., Rogosi v., Kogrepalu - Evald Blumfeldt < Mari Kribis, 88 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vennastekogudus Kõneleja ise, samuti ka vanemad olevat velistekoguduse liikmed olnud. Rahvas olevat olnud väga veliste usu poolt, kuid kirikherr es lase käia sinna. Koguduses olnud kõik velled ja õed ja vanem veli rääkinud ikka, et kõik inimesed on ühesugused, keegi ei tohi teist peksta ilma kohtuta jne. Kokku tulles ja laiali minnes tervitanud koguduseliikmed üksteist suuandmisega.

EKLA, f 199, m 25, 96 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kahe hobuse talu eest tehtud igal nädalal mõisas neli jala ja neli hobusepäeva, pääle selle olnud viljakoristamise ajal kokku panna osatükid ja sügisel nurme kündmine. Kui peremees jätnud teolise mõisa saatmata, siis kutsutud ta ise mõisa ja antud 30 hoopi. Mõisa tulnud viia 10 naela kanepit ja villa, lammas, kikas, kana, mune, lehmalõad ja viljakotid. Siis olnud viia enese villadest ja linast kedratud lõnga, kui lõngal juhtunud mõni linaluu olema küljes, siis antud jälle peksa ja ei olevat vastu ka võetud. Kellel aga lõng nõuetavast parem olnud, see saanud kiita. Talvel pidid peremehed vooris käima vilja ja viina viimas.

EKLA, f 199, m 25, 97/8 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahvaga ümberkäimine Pärispõlves olnud nii, et kes naise võtnud, see pidanud saatma naise esimeseks ööks Rogosi mõisaherrile kaeda, ka teopõlves olevat herr veel sedasama nõudnud, kuid siis olevat rahvas vastu hakanud. Mõisa nurmedel tööjuures olnud kupjas alati malgaga valvel, et keegi ei laiskleks, kui mõne tõstnud pea, et vähe kangeks jäävat selga sirutada, siis kohe langenud kupja malk viis korda üle küüru. Kohus olnud küll olemas talupoegadest, kuid herr olnud ikka tegelik kohtumõistja. Kord mõistnud herr ühele peremehele 30, sest see ei olevat saatnud enese teomeest tööle ega ei olevat ka ise tulnud teole. Kuid mõisas ei olevat mees lubanud end ka peksta, võtnud suure malaka kätte ja lubanud igaühe lüüa maha, kes teda tuleb lööma. Küll karjunud herr kohtumeestele - võtke maha, võtke maha, kuid keegi ei olevat süüalusele julgenud läheneda, kästud herri end minna, kuid see kartnud samuti. Mees kaebanud edasi kihelkonnakohtusse, seal nõudnud herr, et mehele antagu kuuskümmend, sest ta löönud kupja ja ähvardanud ka herri. Kihelkonnakohus mõistnud aga mehe õigeks. Maata inimestel olnud elu väga raske - lapsed saadetud varakult teenima. Karjuse palk olnud söök ja viiskümmend kopkut raha. Sulasel söök, riided ja üks rubla raha. Kes teenima pole tahtnud minna, sellele antud vitsu ja pandud kohtu poolt.

EKLA, f 199, m 25, 98 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talupoegade kKaebtused Kui rahvas Riias kaebamas käinud orjuse peale, siis olevat keiser saatnud oma velle Konstantini, et see järele kaeks, kas rahva kaebused vastavad tõele. Konstantin tulnud sulasena Vana-Roosa mõisa ja näinud siin rahva viletsust, ta kirjutanud siis kaebekirja ja andnud tõistre talu sulase kätte, et see kolme päeva pärast selle kohtumehe kätte viiks, ise sõitnud ära. Varsti viidud kupjas ja herr Peterburgi kohtu kätte. Selle järele kuulutatud orjust natikene maha kasakate abil, keda keiser saatnud mõisnikkude järele valvama.

EKLA, f 199, m 25, 98 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Raharendile järgnenud talude ostuaeg, esimesed talud ostetud kõneleja 30-aastane olles, s.o umbes 55 aaasta eest, ostjaid on tulnud palju väljastpoolt. Soolättel on mõis kaotanud 12 talu ja asemele asutatud samanimeline karjamõis. Krabil kaotatud ka õieti palju talusi, sest maad on olnud väikesed - kaotatud ära Kolga küla.

EKLA, f 199, m 25, 98/9 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k. - Evald Blumfeldt < Villem Pulk, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Kõneleja olevat olnud 8-aastane kui raske näljahäda rahvast tabanud. Söödud leiba, mis olnud valmistatud linaseemne aganaist, ainult natikese jahu sekka. Kõneleja saadetud sõnnikuveole hobusepoisiks, söögiks antud tükikene linaseemne karaskit kaasa, peale selle kui ta selle ära söönud, olnud ta nagu purjus. Taimelehtedest valmistatud leiba on kõneleja käinud ise sõelaga ahjust välja toomas. Peoga aetud teda suhu, sest muidu lagunenud ära, et paremini kurgust alla läheks, siis rüübatud iga suutäiele vett peale. Leib olnud nii halb, et loomadki pole seda söönud. Kõneleja olnud kord mõisas ja hakanud seal sööma, aidamees vaadanud seal tema leiba ja öelnud, et see nagu susi sitt, katsunud süüa ka, kuid sülitanud kohe välja, pakkunud siis hobusele, kuid ka hobune ajanud leiva keelega suust välja.

EKLA, f 199, m 25, 99/100 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõneleja esivanemate talu olnud täiesti üksik, omal praegusel kohal juba mitme sajandi eest. Kuna talu metsadest ümbritsetud, siis pole mõis teadnudki talu olemasolust ja metsatalu inimesed elanud vabadena meestena. Hiljem, kui mõis talu ülesse leidnud olnud talu ikkagi paremas seisukorras, mõisale pidanud taluperemees orjuse asemele viima nädalas teatud arvu kalu, kuna talu asub täiesti järve kaldal. Pärastpoole on tulnud aga orjus ja kõneleja nooreseas on talu eest tehtud orjust (talu on olnud 157 vakamaad suur) kaks hobusepäeva nädalas ja kaks pool jalapäeva, siia juure ei ole arvatud vooripäevad, mis kuulunud abiteo hulka. Vooriskäimisteks kulunud harilikult kolme kuni nelja nädala päevad aastas ja need ulatanud Räpinast alates Narva, Riiga, Pihkva, Pärnu, Jakobstadti. Abiteona olnud veel osatükid kokku panna: kaks vakamaad kesva, kaks vakamaad kaaru ja poolteist vakamaad rüga ja mõni vakamaa heinu. Kõik vili tulnud lõigata sirbiga, mis palju rohkem aega võtnud ja asjatult inimesi vaevanud, viljakoristamise ajal olevat olnud inimestel põlved kõigil verised, sest viljatüügastel põlvili tammudes torkinud need naha katki. Siis olnud veel korranädalad, millal tüdrukud mõisakarja talitamas olnud ja peale viljakoristamise päid korjamas. Mõisale olnud peale orjuse maksudena viia: kümme naela linu, viis naela võid, kolm naela kanepit, kolm viljakotti, kaks lehmalõõga, viis paari vihtu, kaks toopi köömleid, humalaid, üks lammas. Kui viidud emalammas, siis tulnud viia ainult üle aasta, kui oinas, siis igal sügisel. Lõpuks olnud ka mõni nael linast lõnga, samuti ka villast. Korda mööda pidanud taluperemehed mõisas öövahiks olema.

EKLA, f 199, m 25, 101 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Rogosis on kaotatud jutustaja lapseeas järgmised talud: Suureado, 3 Märdimiko talu, Parmu, Vastsemiko, 3 Murato talu asemele Luutsniku karjamõis. Hiljem on mõis kaotanud kaks Kuura talu (peremehed Juhan Palvadre ja Kristian Kuura) ja asemele asutanud Kuura karjamõisa. Siis on kaotatud veel Mikita talu. Kaotatud on ka kolm Ansemäe talu, umbes nelja aasta eest, nurm ühendatud mõisa põldudega, kuna halvematest põldudest asutatud popsikohad. Raharendile üleminekul on algul kardetud, kust nii palju raha saada, et nii suurt renti jõuaks tasuda, ent raskustega on sellest küsimusest siiski saadud üle ja peatselt olevat rahvas tõusnud eneseteadvus, öeldud: "Ega meie ole enam orjad, muudkui lähme aga kiriku asemel kõrtsi."

EKLA, f 199, m 25, 101/2 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venemaale asumise tung Jutustaja 15-16-aastane olles on väga paljud kavatsenud ära Samarasse rännata, sest kõneldud, et seal saavad kõik nii palju maad kui keegi ise tahab ja et kroonu poolt ehitatakse pealegi veel asujatele majad valmis. Otsustatud üks ennem ette kaema saata, kuidas seal elu on. Saadikuks valitud keegi mees Mäepalult, raha antud saadikule 60 tenga kaasa, missuguse summa laenanud Kaarli Kaendra. Saadik ei olevat aga jõudnud Pihkvast kaugemale, vaid joonud raha Pihkvas ära, selle äparduse järele vaibunudki tung Samarasse reisida.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaebekirjad Umbes samal ajal või vähekese ennem olevat saadetud kaebekirju Riiga, millistes kaevatud mõisniku ülekohtu üle ja palutud orjuse vähendamist.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vene usk Rahvas vahetanud usku sellepärast, et loodetud maad, vabadust ja toiduaineid saada, sest kuuldused säärastest lubadustest usuvahetajaile liikunud õhus, kuigi pastor igal pühapäeval vastupidist seletanud. Kuna usuvahetamise järele midagi säärast ei ole saanud, siis läinud mehed Võrru ja küsinud sealt hingemaad, seal ähvardatud mehi ja öeldud, et nad ajavad oma nõudmistega usu segamini, sest mitte midagi ei ole lubatud ega ei anta ka usuvahetajaile.

EKLA, f 199, m 25, 102 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Kõneleja käinud üks päev nädalas koolis, koolmeister küsinud eelmisel korral ülesantud õppetükid ära, annud uued üles ja saatnud koju. Kool alanud sügisel loomade lautajäämisega ja lõppenud kevadel loomade väljalaskmisega. Suvel hoidnud õpetaja mõisa loomi.

EKLA, f 199, m 25, 103 < Rõuge khk., Rogosi v., Rebase k., Maiori - Evald Blumfeldt < Mai Kala, 84 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanad leiud Umbes paarikümne aasta eest on talu krundis asuva Tsõõrijärve kaldalt leitud kaks kivikirvest, hiljemini kolm odaotsa, sõrmuseid vaskseid (pronks?) ja sõlgi - leiud olevat veel hiljuti talus alles olnud, kuid nüüd ei tea kuhu vana koli sekka ära kadunud. Samast leiukohtadelt olevat leitud ka surnuluid, mispärast rahvas arvavat, et see olevat endine matusekoht - kalm.

EKLA, f 199, m 25, 103/4 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjus Kõneleja isal, kelle talu olnud 12 taaldrimaad suur tulnud mõisas orjata rendilepingu alusel, mis talus veel mõnekümne aasta eest alles olnud - korraline orjus. Hobusega aastaringi kaks päeva nädalas, jalgsi Jüripäevast Mihklipäevani poolteist päeva nädalas, Mihklist Jüripäevani pool päeva nädalas, üldse korralik orjus 104 hobusepäeva ja 49 jalapäeva. Abitegu olnud Jüripäevast Mihklini hobusega kaks nädalat s.o. 14 päeva, jalgsi 50 päeva. Mihklist Jüripäevani hobusega 7 päeva, jalgsi 20 päeva. Peale selle olnud igal talvel mees ja hobune mõisavooris, mis kestnud kolme nädala ümber. Iga kahe nädala tagant pidanud peremees ühe naisterahva mõisa nädalaks ajaks saatma korraliseks - mõisa karja talitama, õhtul peale karja talitamise pandud korralised virtina järelvalves ketrama ja kuduma. Osatükkidena olnud talul kokku panna: kolm vakamaad rüga, kolm vakamaad suvevilja, kuus vakamaad heina ja pool vakamaad kartulaid ülesse võtta. Mõisale olnud maksta igal sügisel kaks vakka rüga, üks vakk kaaru, 10 nakla linu, poolteist nakla linast lõnga, pool lammast, üks kott, üks tõpralõõg, 15 muna, kaks toopi köömleid, kolm paari vihtu. Mõisa poolt saanud talu majapidamiseks tarvisminevad kütte- ja tarbepuud, ise pidanud mõisa metsast kättenäitamise järele valmis tegema, kuid mõisalt antud puudenormist ei olevat kunagi jätkunud.

EKLA, f 199, m 25, 104 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vooriskäigud Mõisa viinavoorid olevat ulatanud kuni Novgorodini, sagedamad käigukohad olnud aga Narva, Pihkva, Riia ja soola toodud ikka Pärnust.

EKLA, f 199, m 25, 104/5 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvaga ümberkäimine. Mõisatöö olnud orjatöö kupjas käinud kepiga kannul, kui vähekese töö kupjale vastumeelt olnud, siis andnud kepiga turjale, tal olnud luba lüüa korraga kuni viis hoopi. Kes hakanud kupjale vastu, ega pole end lüüa lasknud, see saanud õhtul talli juures, kus peksjaks olnud vallakasak. Peksmise juurespole löökides mõõtu peetud. Herr ise võinud alati, kui see talle meeldinud, kepiga või nuudiga igale 15 hoopi korraga anda. Varmalt olevat peksmine veel suurem olnud, siis püüdnud rahvas ära pageda, kuid see olnud väga raske, sest mõisnikud saatnud vastamisi põgenikke tagasi, kui nad neid tabanud. Rogosist õnnestunud kellegil põgeneda ära Kuramaale, kuid mees saadetud sealt tagasi. Rahval olnud küll oma seast valitud kohtumehed, kuid mõisnik olnud alati tegelik kohtumõistja. Kogukonnakohtul olnud õigus anda vitsu kuni 30 hoopi, kihelkonnakohtul kuni kuuskümmend hoopi. Talvel antud mõisa poolt ka kodu naistele kedrustöid ja kedrused läbi olnud, siis aetud mõisa sulgi katkuma.

EKLA, f 199, m 25, 105 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine. Luutsniku karjamõisa asemel olevat olnud ennem terve rida talusid, kuid umbes 100 aasta eest kaotanud Rogosi parun need ja asutanud asemele mõisa ühe poja tarvis.

EKLA, f 199, m 25, 105 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soldatisse andmine Soldatisse andmine olnud mõisaherri ja kohtumeeste otsustada, vabad kartusest olnud taluperemees ja peremehe kandidaat. Sellepärast olnud ikka nii, et saadetud ainult lahtisi inimesi, sest taluperemees toimetanud oma pojad ikka, kas küll või silmakirjaks kusagile peremehe kandidaatiks.

EKLA, f 199, m 25, 105/6 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõjad Vanasti peetud siinses ümbruses suuri riigisõdu, siis olnud talurahva seisukord väga raske, võõrad ja omad sõjaväed olnud mõisades korteris, kõikide toit muretsetud ümbruse elanikkudelt, ainult leib olnud soldatitel kroonu poolt. Rootsi sõja lõpul olevat maal sõjavägede järele röövima tulnud Venemaalt sissid - meeste riietes naisröövlid. Kuna inimesed varem pole teadnud, et need ainult meestena rõivastatud naised on, siis kardetud neid väga. Kuid ühes talus näinud mees juhuslikult, et meesterõivis esineb naine. Siis karanud mees parsilt alla ja löönud sissi reheviglaga surnuks, sellest peale hakatud sissidele vastu. Kikri Peeter, keda rahvas ka Sissa Peetriks kutsunud, olnud sisside järeltulija.

EKLA, f 199, m 25, 106 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmed Praegu näitab rahvas terve rea vanu sõjaaegseid matusekohti, kuhu lengenud sõdureid maetud. Tulba Hundi maa peal ja Kilomanni külas Tsukri maal vanad Poola sõjaaegsed kalmed, praegu kasvab nimetatud. kohtadel mets.

EKLA, f 199, m 25, 106 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana tee Ka olevat vanasti läinud suur sõja- ja postitee Laitsna vallast tulles üle Korneti - Tulba Kalmetimäe kaudu Postikülla, mis saanud sellest oma nime, et seal seisnud postijaam.

EKLA, f 199, m 25, 106/7 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaebused Viitina vallast saadetud Ivask kaebekirjaga Riiga Mannaseinile mõisnikkude peale kaebama. Kaebajad saanud karistada. Vana Ivaskile pandud mõõk kaela manu ja lubatud otsekohe pea otsast maha raiuda, kui ta peaks julgema veel kaebada mõisnikkude peale ja nõutud, et ta tunnustaks oma endised kaebused ülekohtuseks. Karistuseks olevat mõisnik ajanud kohapealt kaebekirjast osavõtnud välja taludest, kaebekiri ise pole aga mingeid tulemusi annud.

EKLA, f 199, m 25, 107 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maamõõtmine 1864 Pääle teopõlve lõppu, orjus kaotatud 1860 a., on 1864 a. olnud suur talude kruntimine ja mõõtmine. Kruntimise ajal on mõisnik talumaid vähendanud osalt mõisamaade suurendamiseks, osalt külvatud äravõetud maale mets peale, lõpuks on asutanud endiste arvel uusi talusid.

EKLA, f 199, m 25, 107 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostuaeg Peale maade kruntimist olevat alanud ka talude ostmine, esimesi ostjaid olnud Sormul, Raibakas jt, siis on jäänud ostmine soiku. On kardetud kõrgeid hindu, alles 1883. aastal ostetud mõisa uuelt omanikult 25 talu, siis tulnud jälle seisak. 1900. aastal on müüdud Laitsnas viimased talud. Ostjaid on tulnud palju väljastpoolt - Võrumaa jõukamatest kihelkondadest ja Viljandimaalt mulke. Kilomanni külas on ainult kaks-kolm endist peremeest paigale jäänud, teised olevat kõik võõrad. Viimasel ajalgi asuda valda võõraid setude näol.

EKLA, f 199, m 25, 108 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küla asustamine Vene-Rootsi sõja ajal jäänud lõunapoolsed Rõuge kihelkonna osad inimestest peaaegu täiesti tühjaks. Üksikud inimesed, kes sõja ja katku käest pääsenud, otsinud rahulikumaid elukohti üksildastes maanurkades, nii olevat ka Kilomanni külla asunud kaks abielupaari, peale selle kui nad olid mitmelt poolt sõjamöllu tõttu pidanud põgenema. Üks pere asunud praeguse Tanielsoni tallu s.o kõneleja tallu ja teine praegusse Kilomanni tallu, õieti asutanud nad need talud. Tanielsoni talu rajajaist põlvnevat ka jutustaja, kes olevat taluasutajatest kaheksas põlv. Nende kahe talu järeltulijaist tekkinud hiljemini terve küla.

EKLA, f 199, m 25, 108/9 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Usuvahetamise eel käinud kihutajad maal, kes seletanud, et uue usu vastuvõtjad saavad vabadust, maad, leiba ja iga usuvahetaja püta silku. Kuna peale usuvahetamist kohapeal midagi ei ole antud, vaid koguni peksa lubatud anda pärijaile, siis arvatud seda mõisnikkude tööks ja otsustatud minna Riiga õigust nõudma, eriti mindud just püta silkude pärast. Riias ei ole aga ka tahetud midagi teada endistest lubadustest, ainult silkude lubamist pole salatud, kuid ka silkudega petetud - lubatud püta asemel antud väikene puupütikene, missuguseid keegi Rannametsa mees, kes sama asja pärast Riias olnud, viis tükki oma kuuehõlmale ladunud.

EKLA, f 199, m 25, 109 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulukoorid tegelased Pastor Hollmann keskmise ajal on kõneleja asutanud ise laulukoori, millega on esinenud kihelkonna laste pidudel Rõuges, hiljem on olnud koorijuhatajaks kooliõpetaja. Ajalehtedest on vallas loetud "Eesti Postimeest" ja "Sakalat". Kooliõpetaja Häussler on esimesena tellinud "Sakala", missugune leht tõrjunud "Postimehe" täiesti välja. 1891. a. pidanud Häussler peale 18. aastalist tegevust siit lahkuma, sest tema peale oli kaevatud, et ta olevat vene usku naernud ja öelnud pilkavaid sõnu preestri suhtes.

EKLA, f 199, m 25, 109/10 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Peale venelaste lahkumist, kes taganemise juures ka talusid laastanud ja lõpuks Võrumaal ikkagi sakslaste kätte vangi langenud, järgnev okupatsiooniaeg olnud väga raske, alaliselt nõutud vilja, liha jne, jne, kes käsu peale pole viinud, sellelt viidud vägisi. Kõnesolija talust on viidud kaks korda kahe nädala jooksul kümme puuda liha. Kui jälle tuldud ja enam midagi pole olnud võimalik ära tappa, siis võetud laudast üks lammas. Raha pole saanud moona /leheosa ära lõigatud/. Ühes saksa lahkuvate sõjavägedega, kes enne lahkumist hästi palju toiduaineid kokku käsutanud, lahkunud ka kohalik mõisnik, kaasa võttes suurema ja väärtuslisema osa omast varandusest, isegi uksede vasksed kaerauad-lingid ja hinged võetud küljest ja viidud kaasa Saksamaale.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Laitsna v., Kilomanni k., Tanielsoni t. - Evald Blumfeldt < Peeter Tanielson, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadusesõda Okupatsioonivägede lahkumise-eelsetele rekvisitsioonele järgnenud peatselt punaste laastamised ja hirmutööd. Kilomanni küla olevat käinud üheksa korda käest-kätte.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sormuli küla Vanaisalt (kes s 1812) kuulnud kõneleja, et Kikri külas mäe otsas olevat vana ennemuistne matusekoht. Peeldi saar - metsa sees - seal kujutud vanasti sõja ajal metsas kangast, sest inimesed pagend sõja eest metsa.

EKLA, f 199, m 25, 110 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Usuelu Varkali külas olnud vennastekoguduse palvemaja. Suurtel pühadel alanud siin palvetamine juba hommikul kella viie ajal, sest kell üksteist pidanud olema Rõuges kirikus ja õhtul kella viie või kuue ajal jälle palvetund.

EKLA, f 199, m 25, 110/1 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seltskonnaelu Energilisem mees koorilaulu organiseerimisel on olnud Kikri kooliõpetaja Karl Laats, kes 1892. a. asutanud oma laulukoori. Esimene laul, mida koor ette kannud olnud "Kõrges kõlagu Eesti poegade ausus".

EKLA, f 199, m 25, 111/4 < Rõuge khk., Vana-Laitsna v. - Evald Blumfeldt < Jaan Reibakas, Vana-Laitsna vallavanem, 51 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teoorjuse - Rendikontraht, Võrro makond Karola kihelkond Karola moisa Laysaar tallo. See teoorjuse rendikontraht, mes Karola moisavalitsus see Peremehega, kel Anz Vilup nimi, see sõnaga om tennu ning mes seniajani om kindma olnu, pantas nüüd siinsaman alan sedaviisi kirja, kuis Liivlandimaa Kubermango-valitsus patentikirja läbi 20. aprillil 1851 nr. Sp 41 on käsknu. § 1. Laysaar-talo jääp Anz Vilup kätte veel kuuest ajastajas, see om 23 aprillini 1865 nink ei nõuta tema käest suurembat orjust, kui tema seniajani selle maa eest om orjanu. § 2. Messugune seesama talo parhilla om, seda näüdap seesinatse kontrahti lisakiri välja, mes kummagi kontrahtitegija kihelkonnakohto een omma tunnistanu õige olevat ja tõttega ütte tulevat. § 3. Kiik mes rentnikul selle talomaa eest vakoraamat pärra tulep orjata nink massa, teep niipaljo välja, kui siin alan nimitetas: I Nädalapäiva orjus: 1) Hobesega kiigeajastaja läbi ega nädal 3 1/2 päiva, ülekiige - 182 hobesep. 2) Jalaga a. jüripaivast mihlipäivani - ega nädal - päiva, ülekiigi - 80 1/2 jalap. II. Abipäiva orjus. 1) Hobesega a) Jürip. mihklip. - 18 hobesep. b) Mihklip.jürip. - 5 hobesep. 2. Jalaga: a) Jürip - mihklipäivani 100 jalap. b) Mihklip. jüripäivani 54 jalap. III. Vooripäiva 250 versta peale - 43 1/2 hobesep. IV. Vilja- nink muu maasaagimassu: 1) 3 vakka rukki 2) 1 vakk kesvi 3) 3 vakka kaero 4) 20 nagla linna 5) 3 nagla kanepid 6) 3 nagla humalid 7) 3 nagla võid 8) 1 lambas 9) 3 kana 10) 21 muna 11) 1 kott 12) 2 tõpralõiga 13) 1 toop kömmit (köömleid) § 4. Kõrralise peava, nii kui senini mõisa pruuk om olnu, töövaheajal ketrama voi muid kätetööd tegema. § 5. tööd, mes rentnikule osatükiviisi kätte antas nink mes eest teoorjusesäeduse pärra ajastaja orjusest teopäivi mahariibutas, tulep tal niipalju tetta, kui siia kirja pantas, see om: sedaviisi kut vakoraamat punkt VII om 3 1/2 päiva suuruse talomehe osatükid säednud nink ettekirjotanud ja säed. Ram. 1849 § 200 vastsest kinnitab. § 6. Rentniku kohus om seda talo, mes tema rendi pääle võtnud, kiigildi sündsal nink parajal viisil pidada nink valitseda, nink kui ta seda ükskord jälle käest ära annap, siis peava: a) talohoone nink eseäralikult katuse kiik hään kõlbulikun kõrran olema; b) röanurm pollun nink mõtsan ausasti haritu nink külvetu; c) kiik aia tävveste parandetu nink kõva; d) niido korraperast hoietud ja puhastud; e. kiik sitt nink mes elaja söödast nink põhust om pärra jäänu, peap majja jääma, ilma et rentnik see eest tohib tasumist nõuda; f. talopiiri puhastetu nink märgikivi alale hoietu ollema; g. eentulevas ajjastajas: Rüakõrs künnetud olema; kuus süld katte aluse riidapuid, kuus koormat ajja kõõdmist, neli koormat taibit välja veetud olema. § 7. Rentnikule juhatetas ega ajastaja nenda kui enne pruuk olnud, oma talogrundist maja suuruse perra mõtsmaad... Rentnikule antakse mõisapoolest majja tarbispuid: nõnda kui enne kuus sülda riidapuid, aga oma hainamaalt. § 9. Rentnik peab tähelepandma, mes Talor. Säeduser. § § 171-3 opetap, nink ei tohi seepärast ei nappa (olgi), ei hainu, ei aganid ilma moisa teadmata nink lubata teisele laenada ehk müvva ehk muu viisil häetada. § 10. Mes Kogokonnakohtu poolest ega ajastaja kroono nink kogoduse massu nink orjuse pärast kästas nink säeduse pärra talorahva käest peap nõutama, peap rentnik kiik usutavvalt täütma. § 11. Kiik õnnetusi, mes rentnikule Jumalast lastas, nii kui pikse tulekahjo, räüs, tõprakool etc. peap rentnik üksinda kandma. Elomaja saap kui enne valla abiga ülesseehitud ja katetud. Allkirjad: Mõisavalitseja E. Zeneker Rentnik XXX Karola mõisas 30 martzil 1859. Jutustaja on esitatud kontrahi saanud juhuslikult Võrust kusagilt rauakauplusest pakkimise paberina.

EKLA, f 199, m 25, 115 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Asjalised mälestised Alupalul olnud ennevanasti Anna kirik, kiriku omaaegset asukohta kutsuda rahvas veel tänapäevgi Annekirikumäeks, kirik ise olevat hävinenud sõdade tagajärjel. Vanu sõjakääpaid leiduda palju Murati mõisa maa peal, väikeses metsatukakeses asub väikene mägi, kust kaevates väga palju surnuluid leitakse. Kõneleja olevat noores eas omalt vanaemalt kuulnud, et ennemuiste jooksnud priirahvas Murati mäele sõja eest pakku, kuid vaenlased läinud suitsujärele neile sinna perra ja tapnud kõik pagusolijad ja sinnasamasse tuul nad ka matnud.

EKLA, f 199, m 25, 115 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Rootslaste ja venelaste sõjast pidanud osa võtma ka talumehed rootsi poolt. Sõja järele tulnud sissid, kes tapnud kõik inimesed, kes sõjamöllust pääsenud ja neile ette juhtunud. Tsistrel saanud sissid kätte ühe vanamehe, sidunud tal kinni käed ja jalad, ajanud siis mehe puu otsa ja hakatud teist tulel küpsetama, et ta ütleks, kuhu on külaelanikud pagenud.

EKLA, f 199, m 25, 115/6 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Naiste tööd ja elu teopõlves Suvel olnud mõisas korranädalatel käimisel tööks mõisaloomade karjatamine ja talitamine, siis korranädala tööde hulgas olnud ka viinaköögi tööd nagu nõude mõskmised jne. Sügisel viljakoristamisetööd - osatükkide kokkupanemisel, samuti olnud naised alati ka rehepeksmisel abiks. Mõisarehte peksetud ööd ja päevad otsapid, kahe päeva järele saanud ühe öö magada, kuid ka siis pidanud juba järgmisel hommikul kella kolme väljas olema. Peksmine toimunud jalgadega sõtkumise ja ka pintadega löödud sekka. Kupjas, sagedamini rehepapp seisnud tare läve man ja kelle pindalöök olnud nõrgem või kes vedanud tukkuma jäädes jalgu järele, see saanud kohe ergutust kepihoopide näol töö üle valvajalt. Siin pidanud kõik sündima rehepapi tahtmise järele. Rehepeksmise ajal jäänud tallu ainult väikesed lapsed ja vanad raugad. Talvel on mõisas korralised pandud lõnga ketrama - mõisa peretoas, valitseja seisnud suure pika vitsaga toa lambi (?) all ja kui keegi küllalt virk ei olevat olnud, siis saanud seda valitsejalt. Ketrajad olnud püssakile koonla ees, lõng jooksnud väikesest mulgust läbi, et jämmuselt ühtlane saaks, sest muidu olnud jälle karistus kindel.

EKLA, f 199, m 25, 116/7 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimeste vahetamine koertega Pärispõlves olevat ka Laitsnas inimesi vahetatud koerte vastu, nii olevat keegi mees vahetatud ühes pojaga peni eest Poolamaale kuna naine teiste lastega siia jäänud. Peale paariaastalist elamist põgenenud mees kodumaale tagasi, sest vahepeal oli kaotatud kodumaal pärisorjus, millest mees oli Poolamaal kuidagi kuulda saanud, ja meest ei olevat ka enam tagasi saadetud.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Mõisa on kaotanud Parmuküla - asemele karjamõis. Reoliküla, kolm Märdimiko talu - asemele samuti karjamõis. Hinnimäel kaks talu, Muratil kolm talu ja asutanud umbes 70. aasta eest karjamõisa. Samuti kaotanud mõis ka Kuural mitu talu.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Rogosi v., Kõrgemäe - Evald Blumfeldt < Liisa Tsuppur, 73 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Vanemate ajal olevat koolmeister käinud külapidi perest peresse lapsi kaemas ja annud siis uued tükid ülesse. Palga saanud ta vallalt, külades saanud tasuks veel utele heinu ja Riia ränisoola, samuti saanud ta süüa säält, kus ta järjekorraga oli.

EKLA, f 199, m 25, 117 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kinnismuistised Mustahamba Laitsnal Laitsna valla selles osas, mis jäänud Lätimaa alla olevat Korneti Linnamägi, muistne eestlaste kants, ka praegust elada seal ümbruses ainult eestlased. Mustahamba külas asub Sormuli mägi. Vanasti olevat kutsutud seda ka kirikumäeks, sest mäel olnud ennemuiste üks kirik või kabel. Samas asub ka ahtakene raudteetammitaoline Kalmemägi, rahvajutu järele ennemuistne matusekoht, kaevates olevat kõneleja ise leidnud sõlgi ja luid.

EKLA, f 199, m 25, 118 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rootsi tamm Siinsamas asub Mustahamba talumaa peal ääretult suur vanaaegne tamm, mille ümbermõõtu alles nelja mehe käed suudavad haarata, vanem rahvas kõnelenud, et see olla rootsi tamm, mille Kaarel XII ise istutanud.

EKLA, f 199, m 25, 118 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Kõneleja laps olles on mitu aastat vili nii äpardunud, et rahva seisukord muutunud kordkorralt halvemaks, viimaks olnud saak nii kehv, et mardipäevaks lõppenud taludes sügisene lõikus, rukkid saadud peksust ainult neli garntsat, vili kasunud küll, kuid pole saanud ära koristada, sest mõisatööd olnud vaja ennem lõpetada. Näljaga on siis väga mitmesugust toitu söödud, jutustaja perekonnas söödud tammepuulehtedest leiba. Magasinist antud vilja korter hinge peale.

EKLA, f 199, m 25, 118/9 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjuse suurus Talud hinnatud taaldrite arvu järgele suuremaks kui nad tegelikult vanades vakuraamatutes olnud, kõige rohkem olnud hindamise järele kaheksa taaldri suurusi talusi ja vastavalt taaldritele pandud ka orjust, neil olnud kaks päeva nädalas jalgsi ja üks päev hobusega orjata, peale selle mõisa puuraiumine, vooriskäimised ja mitmesugused mõisamaksud natuuras, mida kõneleja täpselt enam ei mäleta, olnud kindlasti viia üks voon või utt jne. 12 taaldrimaa pealt aga olnud viia igal aastal vana emalammas, punt linu, kanepit, noori kanu jne. Mõisa puuderaiumine olnud kevadel mitmes jaos, kõik tulnud teha raiudes, sest saagi ei olevat taludes siis veel tarvitusel olnud. Vilja- ja viinavoorin käidud Ostrovan, Abotðkan jne.

EKLA, f 199, m 25, 119 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Mõis kaotanud ära Rulli talu.

EKLA, f 199, m 25, 119 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi tulemisel kardetud esialgu võtta talu rendile, sest arvatud, et ei jõua seda renti ära tasuda, siis jäetud alles pool orjust, teise poole asemel maksetud renti. Kui pole rentnik suutnud renti õigel ajal tasuda, siis pidanud mõisas pikendust paluma, pikenduse eest tulnud teha mõisas oodust, sest ainult siis pikendanud herr. Raharendi ajal olevat talurahva seisukord siiski majandusliselt õieti jõudsalt paranenud. Mustahamba külas olnud rahvas tugevam ja jõukam, sellepärast saanud siinsed talud ennemini puhta rendi peale kui altkülade peremehed. Samuti olnud ka esimesed talude ostjad Mustahambalt.

EKLA, f 199, m 25, 119/20 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvalugemine Rahvalugemise ajal olnud inimesed kartust täis, et mõisnikud tahavad suurendada makse, seepärast pagetud eest ära, siis võtnud lugijad kavaluse appi ja ilmunud küladesse südaöösel.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mannasseini revision Mannasseini revisjooni puhul oodatud teda Roomuskin, kuid Mannassein ei olevat tulnud sinna, siis saadetud rahvalt talle Riiga kaebekirju, kuid neil ei olevat mingisugust tagajärgi olnud.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja lapseeas olnud kool kusagil talutares, kuid koolil olnud kolm jagu. I jagu olnud nädalas üks päev koolis, II - kolm päeva ja III kaks päeva kuus, päevas olnud 3-5 tundi. Kestnud kool mardist karjalaskmiseni. Õpitud koolis: piiblilugu, katekismust, kirikulaulmist, lugemist.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ajalehed Esimesi eestikeelseid lehti loetud võrdlemisi vähe, kõneleja on Mustahambal olnud esimine "Eesti Postimehe" tellija.

EKLA, f 199, m 25, 120 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. ja Jaan Sormul, 55 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905 Riiast olnud mässu ajal üliõpilane, see manitsenud rahvast vägivalda tarvitamast ja seletanud, et tuleb nõuda kirja teel Peterburist valitsuselt vabadust, mõisade ärakaotamist ja eestikeele kohtukeeleks säädmist. Teised olnud aga selle vastu ja kutsunud mõisnikke tapma ja mõisaid põletama, monopol lõhutud ära ja viin valatud maha. Kindu mehed käinud mõisas ja tappnud seal pulle ja mõisnikkude ning keisri pilte löödud teivastega ja pant pärast /lause lõpetamata/ Samal levinenud ka jutud mustasaja tulemisest, mõisnikudel olnud ikka hirm suur küllalt, paljud olla mõisadest ära linnadesse pagenud, mitmed läinud Rogosi mõisa, kus mõisaväravad siis alati suletud olnud, seal olnud nad kui kindluses. Pärast tulnud karistussalgad, keda kohapeal juhatanud ja ässitanud Rogosi Glasenapp. Karistusesalga tulemisel käsutatud inimesed teeveerele kokku, kaasasolev Rogosi parun pidanud kurjustava kõne ja nõutud rahvalt sõjariistade väljaandmist, mõned otsitud sealsamas läbi, samuti otsitud läbi kõikide elumajad. Suurem karistussalkade peatuskoht ja karistuste täidesaatmise paik olnud Marienburg. Siin peksetud ja lastud palju inimesi maha, enamuses olnud need küll lätlased, üks eestlane saanud sääl 150 hoopi, ta pääsend küll eluga, kuid jäänud vigaseks. Rannametsan lasknud karistussalk maha kooliõpetaja ja valla sekretäri, ähvardatud veel teisigi, kuid siis läinud preester Peterburi kaebekirjaga, mille järeldusel viidud karistussalk ära.

EKLA, f 199, m 25, 121/2 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsiooniaeg Saksa sõjavägede sissetulemisel võetud talumeestelt hääd hobused ära, asemele antud vigased ja vanad saksa sõjaväe hobused. Samuti raske olnud ka sakslaste lahkumise ajal, ka siis ei ole rekvireerimistes peetud enam mõõtu.

EKLA, f 199, m 25, 122 < Rõuge khk., Laitsna v., Mustahamba k. - Evald Blumfeldt < Jakob Sormul, 81 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Vabadusesõja päevadel on Laitsna käinud käest kätte, punaste poolt rekvireeritud kõik vili ja loomad, talusse jäetud kõnelejale ainult üks lehm. Punaste esmakordse väljaajamise järele olevat kõneleja olnud Eesti väes voorimeheks, siis punaste teistkordsel sissetungimisel vangistanud punased jutustaja ja viinud Marienburgi, seal mõistetud salakuulamise pärast mahalaskmise läbi surma, kuid antud võimalus 5000 rubla eest elu lunastada, mida kõneleja ka teinud.

EKLA, f 199, m 25, 122/3 < Rõuge khk., Krabi - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saksara mägi ja selle all Neitsiläte, mäel olevat inimesed sõja ajal peidus olnud, alla lättesse olevat ära uppunud neli neitsit, kes vaenlaste eest pagedes mäelt varju otsinud. Neitsiläte olevat põhjatu sügav, inimesed tahtnud mõõta ta sügavust ja sidunud seks kivi nööri otsa, kuid niipalju, kui nad ka nööri jätkanud, põhja ei olevat nad ikkagi leidnud. Teised olla rääkind, et mäel olnud ennemuiste Andrease kirik ja et neitsid uppunud kirikust tulles. Kellamäel keldrikoht, seal olnud sõdade ajal raha maha maetud, nüüd seal sügav lohk, sest keller olevat vajunud sisse. Kikajärve otsas peetud suur lahing, taplus olevat olnud nii äge, et veri voolanud mäeveergu mööda alla järve ja värvinud selle punaseks, sealt leitavat veel tänapäevgi kaevamisel vene sõjariistu ja surnuluid.

EKLA, f 199, m 25, 123 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peninukid Põhjasõja järele tulnud Venemaalt sissid või peninukid maad laastama, Maiori talun võtnud nad peremehe kinni ja põletanud tulel elusalt ära. Peninutt Vinnemaalt kävve kraami riisman, üts ol tulnud tarre, ahu ol küttenu, peninutt ol naknu hinnast piislema ahu iin. Miis ol ahu päält röbelnu, et tuu om naine mehe rõõvin. Mees võtse sis nuia ja pess tõsõ minema. Sellest aast ol nakatu neid minema kihutama.

EKLA, f 199, m 25, 123 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaaeg Nälja ajal antud inimestele kullijahu kroonu poolt - mõis toonud Riiast vallarahva jaoks ära, kuid pole annud kõike ühti rahvale, vaid tarvitanud ise ära, rahvas pidanud aga maksma.

EKLA, f 199, m 25, 123/4 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Kaarel Raag, 85 a. ja Juuli Raag, 76 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hull krahv ja Kellamäe kindral Viitinas olnud mõisaomaniks kord Järjats, keda rahvas kutsunud hulluks krahviks, sest ta peksnud alati inimesi. Kord küsinud ta oma metsavahilt Juhanilt palju sinul metsas puid on, metsavaht pole osanud selle küsimuse peale midagi vastata, herri vihastanud see ja löönud püssipäraga Juhanile rinnakontide vahele, mees kukkunud maha ja surnud. Naisel mõistetud küll krahvi käest eluaegne elatisraha, kuid krahv ei olevat maksnud mitte pennigi. Kord rakendanud hull krahv tõlla ette hobuste asemele härjad ja sõitnud siis teisi mõisnikke kaema. Kui krahv sõitnud, siis pidanud talupojad alati teelt kõrvale minema. Samal ajal elanud Kellamäel vene kindral, kes olnud endine eesti talupoeg, rahvas kutsunud teda kindral Maior (kas oli ta tiitel k. maior või on õige rahvajutt, et ta liignimeks olnd Maior), kes olnud jutustaja vanavanaisa ema poolt. Kellamäe kindral otsustanud kätte maksta krahvile. Ta riietanud enese kindrallina kuldkuube jne, kuid kõige peale tõmbanud vana takuse kuue istunud siis sõnnikuvedamise vankri ja sõitnud sinnapoole, kust olnud krahvi tulekut oodata. Viimaks sõitnudki krahv kahehobusekalessis ja kutsar karjunud juba eemalt: "Kasi teelt kõrvale", kuid kindral es kõssagi, sõidab aga edasi. Siis karjunud krahv: "Kas sinu ei teap seadus, teed kõrvale!" ja kui mees ikka ei läinud, siis karanud kindralile kallale. Nüüd visanud kindral takuse kuue seljast ja hakanud hullu krahvi peksma, küll siis hull krahv kohkunud. Saanud viimaks lahti rabeleda ja ära sõita, hüüdnud veel kutsarile: "Küll selle Kellamäe kindralli-kuradil on jõudu ja löökidel raskust." Kuid sellest peale pole julenud krahv teel ühelegi talupojale käsitsi kallale minna.

EKLA, f 199, m 25, 125 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neitsilätte juures keset mäge olnud kirik, ennem sõda tulnud kaks neitsit kirikust allakutte ja öelnud: "Vete võtke vastu, ärge andke sõjasõlmi nätta."

EKLA, f 199, m 25, 125 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalmumägi Kalmumägi seal olnud Andruse kiriku kalmistu, suure pedaja otsas olnud matusekell, jutustaja vanemad olevat ristisigi näinud Kalmumäel, kalmepedajas kasvanud veel kõneleja lapseeas. Rootsimaalt käinud õpetatud mehed ja kaevanud ühe matuse lahti, vastu tulnud luukere, jalad olnud mähit nartsudesse ja ka tupega väits olnud kaasas ja pudeliga viina, kirstuks olnud kaks õõnestatud ruhti vitsaga kokku käänat. Kalmemäelt ei olevat varemini ka puid raiuda, kardetud metsavaime. Krigulipalun Rootsi sõjamatused - pikad nagu kartulirõugud. Sadra metsa joostud sõja ajal vanasti peitu - seal leiduda tänapäevgi endiste ahervarte jäänuseid - Tareasememägi.

EKLA, f 199, m 25, 125/6 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusu tulek Krabil käinud preester ristimas, talutarest tehtud ajutiselt kirik, herneaganikku tehtud pühapaik ja rehe all olevat olnud ristimine, jutustaja isa lasknud ka enese ristida ja tahtnud ka naist ja lapsi uude usku viia, kuid naine pagenud lastega metsa ega es tulegi koju, küll mees kutsunud, naine aga vastanud, et mina oma lapsi ristida ei lase. Pärast näinud küll inimesed, et midagi usuvahetajad ei saa ja siis olevat paljud, kes olid end küll ülesse kirjutanud uute usku, sellest loobunud. Kui ma oma usko jätsin, vastset vene usko võtsin, siis ma lätsin kodo poole, oma naisel seda kaebsin. "Tee nii, kui tunned ese, ei ma oma usko jäta - see on mino hingevara."

EKLA, f 199, m 25, 126 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendiaeg Teoorjuse kaotamise järele olevat mõisale kaua aega tehtud osa renditasuna veel orjust viljatükkide jne. näol. Kui lõpuks raharendile üle mindud, siis olnud neljahobuse talu eest esialgu 60 rbl. aastas renti, kuid seda olevat peatselt tõstetud.

EKLA, f 199, m 25, 126 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostmine Esimesed ostmised on toimunud umbes 40 aasta eest. Esimesena on ostetud Sooletto karjamõis, ostjaks Remmik (Sooletto asemel olnud ennem neli talu, milliste kaotades asutatudki karjamõis, endistele peremeestele antud ääremaadest popsikohad). Tegelikult pole talusid siis veel päriseks ostetud, sõlmitud ainult ostuleping ja ainult osa talu hinnast tasutud kohe, tegelikult kestnud maksmine aastaid ja nii mõnigi pole suutnud ostusummat tasuda. Ostjaid, eriti suuremate talude, on tulnud ka Viljandimaalt.

EKLA, f 199, m 25, 127 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maata inimesed Kuna mõisaorjus suur, siis püüdnud peaaegu iga taluperemees soetada enese maaveerele saunikuid, keda võiks saata mõisaorjusele. Majakese juure antud natukene maad ja selle eest kohustatud tegema talule päivi, kes need enese eest mõisas lasi teha. Eriti vilets olnud lasterikaste vabadikkude elu. Ka talusulased olnud perega inimesed ja harilikult elanud ka väga sageli väikeses saunahurtsikus talumaade serval. Mees oli talusulaseks ja sellega ka peremehe leival, naisele tehtud kevadel natukene vilja maha ka mõni vagu kartulaid ja sulasenaise utt võinud käia talu karja seas, suvel olnud sulase naine mõisas tööl ja ka pererahval kibeda puhul abiks. Kui sulane tahtnud teisale minna, siis pidanud detsembris peremehele ülesse ütlema. Kui mõnes talus teenijad pole püsinud, siis määratud sinna kohtu poolt. Sest olnud maksusarnane kord, et kui kellelegi olnud sulast või teenijat vaja, siis teatas ta sellest kohtumeestele ja lisas juure, kus liiga palju tööjõulisi inimesi, sealt siis võetud ja pandud teenima. Raharendi algusel tulnud ka sulaste elus muutus - rahapalk, esialgu olnud kuus rubla aastas ja hiljem kaheksa rbla.

EKLA, f 199, m 25, 127 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
1905. aasta Tartu saadet saadikutest ühinenud Sikk Tõnissoni poolehoidjatega ja Lurits Teemandiga.

EKLA, f 199, m 25, 128 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Okupatsioon Saksa okupatsioonivägede poolt on Rõuge inimestest Võrus üles poodud vennaksed Leeginid, üks Leegin olnud ülevõtmise komitee esimees, maha lastud samuti kaks.

EKLA, f 199, m 25, 128 < Rõuge khk., Krabi v., Kika t. - Evald Blumfeldt < Jaan Subrke, 59 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadusesõda Sõja algul käinud Anvelt Luutsnikul, kõneleja mõistetud punaste poolt surma, kuid olnud nõus 10000 rbl. eest vabaks lastama, viimaks lepitud koguni 5000 rbl., et kõnelejal ka seda pole olnud, siis viidud laskeplatsile, kuid sealt pääsenud pagema, kasutades segadust, mis sünnitanud eestlaste pealetungimine. Maha lastud punaste poolt vana 80-aastane mõisaproua kahe preiliga, vallavanem ja veel üks taluperemees. Enamlaste tribunaal koosnenud madrustena rõivastatud meestest, esimeheks olnud üks endine Tartumaa kooliõpetaja.

EKLA, f 199, m 25, 128/9 < Rõuge khk., Krabi v., Värsna k. - Evald Blumfeldt < Anna Tikutaja, 64 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõja ajal pagenud inimesed ära metsadesse, kus nad kivi pääl leiba küpsetanud, kuid ka metsas tabanud neid sõda ja sissid, kes kõik vastujuhtuvad inimesed ära tapnud, nii et maa jäänud inimestest peaaegu tühjaks. Mõisatöödele läinud kõik aeg ja tööjõud, suvel olnud sulane hobusega nädal ringi mõisas, siis tüdrik korranädalal ja siis osatükkide kokkupanemine, voorid, mõisamaksud jne. Kui siis vili äpardunud, siis olnud suur nälg käes jutustaja vanemate ajal on seitse aastat järgis viljaikaldusaastad, siis olnud rahva viletsus nii suur, et söödud leiba mitmesugustest puulehtedest ja taimedest, küll antud viimaks kullijahu kroonu poolt, kuid seda saanud niivõrd vähe, et olnud ainult hinge seespidamiseks. Siis olevat inimesed enese ise näljasurma kartusel surmanud. Nii pandud Krabil ühes talus õhtul magama minnes ahi küdema, elamu uksed ja aknad pandud kõik kinni, et ving välja ei pääseks, kui naabrid teisel hommikul tallu tulnud, siis suudetud ainult üks inimene päästa. Orjuse ärakaotamise üle olevat mõisnikud olnud väga vihased, sest nad pidanud nüüd hakama töölistele palka maksma, veel enne sõda olevat öelnud Rogosi mõisnik, et oota, oota küll teid pandakse varsti jälle orjama.

EKLA, f 199, m 25, 129 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rehe ajal pidanud peremees saatma kümme inimest mõisa tööle, kuna omal niipalju polnud, siis ajanud peremees kõik oma popsid ühes tööealiste perekonnaliigetega välja. Mõisarehte peksetud öösel ja lõpetud hommikul väikese valgega, siis ahtitud kohe uus rehi ülesse ja päeval puhastatud öösel rabatud teri, mõisarehtede peksmine kestnud kuni kadripäevani ja vahel veel kauemgi.

EKLA, f 199, m 25, 129 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude kaotamine Krabi mõisa on kaotanud kuus Soolätte talu, asemele asutanud Sooletto karjamõisa. Kolgal kaotanud Siska Peetri ja Virupalu Jakobi talud, ühendades maad mõisaväljadega, asemele pole annud kusagilt maad, endised peremehed asunud mõisa moonameesteks.

EKLA, f 199, m 25, 130 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talude ostmine Talude ostmine on alanud umbes 50. aasta eest, ostjaid on tulnud ka Viljandimaalt ja Antslast, Krabile üldse kuus väljastpoolt ostjat. Vana-Laitsna vallas, kus varemalt lätlased elanud, tõrjutud lätlased eestlaste poolt välj juba varemal teopõlve ajal, talude ostmise ajal pole lätlased suutnud osta, nende talud läinud väljastpoolt tulnud eestlaste kätte.

EKLA, f 199, m 25, 130 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elamud Elamu olnud aknata muldpõrandaga suitsutare, lapsed viidud ahju küdemise ajaks toast ära lauta põhkudele, kus olnud palju soojem ja puudunud ka kibe suits. Toas ei olevat olnud isegi söögilauda, vaid pere istunud toapõrandale, sinnasamasse puistatud korvitäis küpsekartulaid, mida siis söödud, kõrvaliseks olnud veega segatud piim. Kui talus ka liha olema juhtunud, siis pole seda pere saanud, vaid see pandud teoleminejale kaasa ja hoitud talvisteks vooriminejate leivakoti jaoks. Pere söönud nädal otsa suppi, mida keedetud teoleminejale kaasa antud lihaga. Ainult jõukamates taludes saanud suurte pühade ja sõnnikuveo talgute puhul liha.

EKLA, f 199, m 25, 130/1 < Rõuge khk., Krabi v. - Evald Blumfeldt < Epp Kookman, 74 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veneusk Veneusu tuleku ajal käinud papp viha ja pintsliga püha veega piserdamas ja salvimas, lapsed pagenud suuremad ära metsa, vähemad pugenud ahju, kuid kiskunud roobiga ahjust välja ja pintseldanud ikka ära.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kääpad Tsõõrikud kääpad olevat elajate kääpad, kuna pikergused inimeste matusepaigad olevat ja neid olevat ümberkaudu kõik metsad täis.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piirikivi Rooksu mõisa maade veerul olevat kivi, kuhu nelja valla piirid kokku tulevad, seal olevat ka kivil märgid, ennem sõda olla seal käinud rootsi üliõpilased ja seletanud, et nimetatud kivi olla ka vanade kaartide peal üleval.

EKLA, f 199, m 25, 131 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälg Rõuges söödud nälja ajal jutustaja vanemate eluajal samblaleiba, sõnajala- ja oblikaleiba. Taimed keedetud esmalt ära, tsaet siis katki, natukene jahu juure ja leivataigen olnudki valmis. Samuti olevat keedetud ka heinu ja söödud.

EKLA, f 199, m 25, 131/2 < Rõuge khk., Väikeruuga k. - Evald Blumfeldt < Els Linnas, 79 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Punastepoolt tapetud Saarlasel ja Rõugen mitu inimest, üks Haanja mees poodud üles, see olnud eksinud ööpimeduses ja küsinud vastutulevalt inimeselt, keda ta kohalikuks elanikuks pidanud teed eestlaste juure, kuid küsitav olnud punaväelane, see nabinud küsija kinni ja mees poodud ülesse ilma igasuguse kohtuta. Enamasti kõikidest taludest võtnud nad ära sõiduriistad ja loomad, samuti ka vilja, ka seemne jaoks ei olevat jäetud, lubatud kevadel seeme tuua Venemaalt. Loomad, mis kodunt leitud tapetud kohe sealsamas ära ja aetud katla. Kuna inimesed ajanud punaste lähenedes suurema osa loomi ära metsadesse ja teistesse valdadesse ja samuti pole ka vilja kõike kodus hoitud, siis hakanud punased tagavarade lõppedes inimesi peksma, et need juhataks, kus nende loomad ja vili varjul on. Punaste poolt vangistatud vilja ja loomade mittesaamise puhul mitmed kohalikest elanikest, keda ähvardatud maha lasta ja surmamõistev kohtuotsus tehtud ära, lõpuks olnud võimalik siiski teatud summa eest elu ja vabadust lunastada, mõned viidud Venemaale ja jäänudki tagasi tulemata. Punaväe esmakordse Rõugesse tungimise ajal kuulutanud punakaart sundusliku mobilisatsiooni välja, suurem osa inimesi pagend mobilisatsiooni eest ära, kuid mõni saadud siiski kätte, kes siis punakaardist ükshaaval, mõni alles kolme kuu pärast pagema pääsenud. Enamlased on üldse olnud Rõuges neli korda, viimasel korral olnud nende ümberkäimine kohaliku rahvaga kõige halvem, siis võetud ka paremad riided ära.

EKLA, f 199, m 25, 133 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põhjasõda Vanasti läinud rahvas sõjaajal ühes elajatega pakku Lükalaagri palule, mets varjanud peidusolejate asukoha vaenlaste eest ära, sealt olevat rahvas siis naernud vaenlaste üle, kes saagi asemel ainult mahajäetud küla eest leidnud, naerdud vaenlase rumaluse üle, sest kui see oleks Nehamäele läinud, siis oleks peidusolijad kõik näha olnud. Samal korral tulnud Rõuges venelaste ja rootslaste vahel lahing, venelased tulnud Kõrtsimäelt alla ja all järve lähedal olnud äge lahing, kus roots löönud venelase puruks. Sõja eest põgenenud kirikumõisast tookordne Rõuge õpetaja Kirimäelt alla Tindiorgu, kuid jäänud sellest peale jäljetult kadunuks, mõned olla arvanud, et venelaste kätte sattunud, kes ta ära Venemaale viinud. Nõgrapalun Haanjan olla rootsisõja-aegsed kääpad. Vanaema kõnelenud, et Põhjasõja ajal tapnud venelased Rõuges ühe naise, kes tahtnud pageda oma väikese lapsega ära metsa, laps olnud niivõrd väike, et ei ole midagi teadnud surmast ja mänginud tapetud ema kõrval, haarates vahel surnud ema lõhkiraiutud kõhust tolknevaid soolikaid. Kuid viimaks kaotanud ta hulkudes ema laiba ja elanud metsas, korjates lindudega üheskoos puuseemneid ja süües igasugu taimi, elanud ta nii sõja lõpuni.

EKLA, f 199, m 25, 134 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näljaajal, mis olnud jutustaja vanemate nooreseas, surnud paljud inimesed nälja kätte, alati kannud inimesed enesega siis soolatükikese kaasas, mida lakutud, kui süda sandiks läinud ja maha langenud. Pühapäeval olnud siis kiriku õue kerjajaid täis, tavaliselt on tollel ajal kerjused ikka kiriku ukse ette kogunud, kuid nälja ajal olnud kerjamas taluperemeeste lapsed, kus toidumoon juba otsas. Kõneleja vanaisa olnud mõisa ametimees ja seepärast pole leivapuudust majas olnud, sest mõisast saanud ikka leiba.

EKLA, f 199, m 25, 134/6 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimeste kohtlemine mõisas Kui korralised mõisas õhtuti linu ja villu ketrama pandud, siis tareteenri ja toatüdruku olnud kaejad, et kedrus ühetasane oleks. Kui siis lõngas mõni mügerik juhtunud olema, siis kõnelenud kaejad pilkavalt: "Näe, kus Meegu mägi ja sääl Soomeorg. Lõpuks teatatud veel loost mõisaprouale, kes siis näppude peale peksnud. Proua olnud ise paks kui rasvaladu, löönud korra üht kehva ja kõhetut talunaist nii, et karjatanud ise: Oh sa luine kurat, ära lõin oma käe!" Rodi talu perenaine ladunud omale rõivade alla hulga kotte, nii et näinud raskejalgsena välja, proua nähes tüsedust naise juures kaenud ka käega ja öelnud: "Ptüi, robak, kasi koju." Suur peksja olnud orjuseajal Verrev Jüri, sellel olnud kaks poega, need ei olevat annud naistele kusagil rahu ja mitte ainult need, vaid kogu mõisa meespere tülitanud alatihti talupoegade naisi ja neiusid. Olnud kord jälle mõisas kevadine sõnnikuvedu, naised laotanud nurmel sõnnikut, poisid s.o Verreva Jüri pojad läinud naisi kaema, võtnud ühe naise kinni ja hakkavad teda vidama võssa, naine vastu, et temal himu täis, sest tal täna juba seitsmes särk seljas vahetada, andke vahel ometi rahu ka. Poisid aga es jäta, siis haaranud naine sitajulgu, pistnud poistele nina alla, et vaadake, mis veel kehast välja tulnud. See olnud pärispõlves, siis olla ka inimesi vahetud koerte vastu. Rodi talu peremees - praegune peremees selle neljas põlv, vahetatud peni vastu Kuustust. Samuti pidanud pärisorjuse ajal pruut esimeseks ööks saadetama mõisaherrile kaeda. Paremad mõisnikest pole olnud vanal ajal ka pastorid, ka nemad nõudnud rahvalt suurt orjust ja ajanud taga talurahva naisi. Eriti suur naistekütt olnud pastor Rental (Reinthal), kes lõpuks oma liiderliku eluviiside pärast ametist lahtisaanud. Rahvas pole ka sugugi Rentali sallinud, õpetajale tulnud viia kümnist, üks vigurivänt viinud verivorsti asemele soolikatäie linaseemneaganaid. Kus pastor siis käratanud pühapäeval kantslist, et jämme vorsti varas läheb põrgu. Rõuge mõisahärradest - Samsonitest käinud üks, neljas põlv viimased sellest, peale surma kodukäijana ringi, ta olnud eluajal väga õel ja kuri, pärast surma olnud ta sõiduhobused tallis igal hommikul märjad ja väsinud ja värisenud nagu pikast sõidust tulles ja korra olevat vana parun tulnud tallipoisile, kes läinud öösel hobuseid vaatama, talliukse peal vastu ja alles Meie isa palve lugemisel kadunud ta. Hilisemad Samsonid olnud kõik päris hääd inimesed.

EKLA, f 199, m 25, 136 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soldatisse andmine Jutustaja isa olnud Krimmi sõja ajal kohtumeheks, kohtumeeste anda olnud soldatid. See olevat kõige raskem ülesanne olnud, kõik püüdnud kirjutada end kuhugi peremeheks või peremehe kandidaadiks, sest need olnud vabastatud sõjaväeteenistusest, samuti mõisa ametmehed. Saatmiseks jäänud järele ainult sulased.

EKLA, f 199, m 25, 136/7 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Venemaale rändamine Teoorjuse lõpupoole, kui ei olevat tulnud vabadust vaatamata nendele kuuldustele, mis kõnelenud, et keiser olevat kaotanud ära orjuse, ja kui rahvast raske näljahäda tabanud, siis tõusnud rahva seas suur tung ära soojale maale Saratovi asuda. Saadetud isegi saadikud maad kaema. Mõisnikule pole see talupoegade väljarändamise kavatsus sugugi meeldinud, nad ostnud siis rahaga talupoegi, et need teistele ära laidaks väljarändamise kavatsuse, mida siis ka tehtud, teiselt poolt kõnelenud saadikud kiitvalt soojamaa paremustest ja arbuskidest, mis seal kasvanud jne. Väljarändamise asi jäänud ise küll soiku, kuid mõisnikkude poolt ostetud vastusõdijad ostnud hiljemini enestele Vastseliinas talukohad.

EKLA, f 199, m 25, 137/8 < Rõuge khk., Rõuge v. - Evald Blumfeldt < Kadri Lilo, 70 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Koolid Jutustaja isa lapseeas ei olevat veel õieti kooli olnudki, üks vanamees, kes osanud ise vähe lugeda, olnud õpetajaks. Kooli peetud suitsutares, vanamees jäänud sageli tukkuma, poisid petnud siis raamatu ära ja pagenud välja karglema. Kui koolmeister siis kepiga välja ilmunud viimaks ja hädise häälega hüüdnud: "Laitse, laitse, kus raamat," siis olnud lõbu palju. Jutustaja ajal olnud juba koolimajad, kõneleja käinud köstrikoolis kaks päeva nädalas. Siis olnud juba ka kirjutuskoolid, kuid sinna tulnud ka kooliraha maksta. Katkendeid laulust: Pühajärven peeti sõda, kes küll mäletab veel seda, isamaa seal auras verest - mõne kirjutaja pärast. Palju oma haavu saanu, omast verest ilma jäänu. Kes läks esmalt Venemaale kole pika reisi peale. Juhan Maltsvet, kes läks Krimmi, tend ei kuskil pea kinni. Viis ka oma jüngri ära - es näe enam Eesti kära. Sest om jutt nüüd välja tulnu, et see om nii hirmus olnu. Kui seal provvat hauda viidi, talunaist eest ära võeti, teise paika teda maeti. Talunaine korra kaev ja pilva välja luu ja rõiva. Külmakelmid - karjalaitsed, pilva luuga teineteisi. Kas küll Jummal seda kiitnes ehk neil tasumata jätnes... Oh, suur Jummal, esi kae - luukse mullapõrmu säe...

EKLA, f 199, m 25, 138 < Rõuge khk., Rõuge vallamaja - Evald Blumfeldt < Paul Peterson, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vabadussõda Rõuges enamlased mitu korda sees olnud, rahvas pagenud kõige loomadega enamlaste eest, kuid kohapeal on langenud punaste saagiks küllalt kraami, mille eest pole makstud omanikele pennigi tasu. Rõuges on punaste poolt maha lastud viis eraisikut - 2 Janteri, 2 Kolka ja Sokk. Otsustav löök, mis punased lõpulikult Rõuge-Haanja häädelt positsioonidelt lahkuma sundis, antud punastele Soomeorus, kus asunud punaste patareid ja ka jalgväe positsioonid, eestlaste suurtükid asunud Rõuge kirikumõisa taga kusagil, kust lastud puruks enamlaste patareid ja ka jalavägi aetud marulise suurtükitulega segadusse. Vabadusesõja ajal on punaste poolt põletatud maha Rõuge kirikumõis, suurtükitule all on kannatanud ka Rõuge luteriusu kirik.

EKLA, f 199, m 25, 138 < Rõuge khk., Rõuge vallamaja - Evald Blumfeldt < Paul Peterson, 38 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnamägi Rõuge aleviku lähedal Tindioru ja Suurejärve kaldal asub Linnamäe nimeline mägi, mis olevat muistne eestlaste kindlus rahvajuttude põhjal.

EKLA, f 199, m 25, 139/40 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rootsi sõja ajal olevat kuningas kõigest 300 mehega venelastele pidanud astuma vastu, ennem lahingut pidand kuningas palve ja lasknud sõdureid laulda: "Är heitku karjake ehk küll püüdva vaenlase meid korralt hävitada - küll me saa võitu saama; paavst, kurat põrgu väravan, kuid Jumal ikka meiega, küll me saa võitu saama." Pastor Hahni lahkumise järele 1887. aastal olnud uuteks kandidaatideks Rõuge pastori kohale sakslane Hesse ja eestlane Kallas, jutustaja on tol korral konvendi saadikuna osa võtnud pastori valimisest, enamuse on saanud Kallas, kuid et mõisnikud Kallase ametisse tulemise vastu olnud, siis ei olevat konsistoorium kinnitanud Kallase valimist ning tahtnud Rõugesse pastoriks Hesse saata. Samal ajal tulnud Riia kuberner Sinovjev Haanja vallavalitsuse asjaajamist revideerima, kuberneril olnud sekretäriks keegi eestlane Jannsen, kelle kaudu on otsustatud pöörata pastori valimise asjus kubernääri poole. Jannseni abil pääsenudki kõneleja kubernääri jutule, viimane kuulanud asja ära ja lubanud Rõuge koguduse soovi täita. Kahe nädala pärast kutsutud kõneleja politseiülema von Rothi juure. Viimane alganud kõnelemist kohe suure sõimuga ja küsinud Troska käest, kas tema on kakskümmend tuhat eesti koguduseliiget. Kõneleja oli nimelt kubernääri kõnetlenud kui 20000 Rõuge koguduse eestlaste esitaja. Von Rothi lausetest pole kõneleja lasknud end aga sugugi kohutada, vaid öelnud, et ta on täiesti üksinda, kuid mis puutub Kallase valimisse, siis seal on kõik Rõuge koguduse eestlased liikmed temaga ühel arvamisel. Siis andnud von Roth teade kubernääri otsuse Kallase Rõuge pastoriks valiku kinnituse üle.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Orjusepulk Kõneleja näitab pulka, millel teopõlves on märgitud Troska talu orjuse suurus, pulga ühele küljele on tähendatud hobusepäevad ja teisele jalapäevad, teine pool pulka asunud vastava arvu lõigetega mõisas. Tookordne Troska talu orjus on 130 jala- ja 120 hobusepäeva märgitud pulgale, kuid kõneleja teades ei olevat pulgale märgitud osatükkide kokkupanemise ega rehepäivi. Talul, mille kogu suurus on 75 vakamaad, on teopõlves olnud põldu ainult 12 vakamaad.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa poolt on kaotatud paljud ligi mõisa talud ning pääle selle veel Andimiko ja Peebujaani külad.

EKLA, f 199, m 25, 140 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ius primae noctis Pärisorjuse ajal olevat Rõuge mõisnikud nõudnud mõrsja esimeseks ööks mõisa herri soojendama.

EKLA, f 199, m 25, 140/1 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raharendi tulles on renti makstud taalrite pealt esialgu kaks pool rubla, mis peatselt tõusnud kolme ja lõpuks viie rublani. Algul ei olevat saanud kätte rendiraha põllust - seda on teenitud vooriskäimistel. Kõneleja ise on käinud 13 korda aastas vooriga Riias. Voorides pole käidud mitte ainult talvel, vaid ka suvel peale tõuvilja mahategemist. Talu põllumaad on kõneleja hakanud õige varakult suurendama, mille järeldusel mõne aasta järele on põld hakanud rendiraha välja andma. Rendiajal on jätkunud aega oma põldude kraavitamisele ja kivide koristamisele asuda, juba mõni aasta peale raharendi algust olnud märgata, et rahva elu on täiesti muutunud. Taludes on asutud sarvloomade suuremaarvuliste karjade soetamisele, viljapuuaedade asutamisele, ja mitmesse talusse on juba raharendi päevadel muretsetud mesipuid. Talude ostmine on alanud 1864. aasta maade kruntimise ja mõõtmise järele, ostjaid on tulnud ka väljastpoolt - Petserist ja taga Võrust.

EKLA, f 199, m 25, 141 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vallakohus Peameheks olnud teopõlves kohtus ikka tegelikult mõisnik, kohus koosnenud kolmest liikmest: peakohtumehest ja kahest kohtumehest. Kohtunikud on valitud kolmeks aastaks, vallakirjutaja olnud sekretääriks. Järgmine instants kihelkonnakohus, peameheks seal kihelkonnaherr, kes valitud mõisnikkude ja rahva poolt, kaasliikmed kõikide kihelkonnas asuvate valdade pääkohtumehed. Kihelkonnakohtule järgmine instants oli kreisikohus.

EKLA, f 199, m 25, 142 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vennaste kogudus Veliste kogudusel olevat olnud Rõuges väga suur poolehoid rahva hulgas. Palvemajad olnud kogudusel Viitinas Saarlasel ja Haanjas Jaanimäel. Koos on käidud mitu korda nädalas. Võõramaid inimesi pole igakord lastud igale palvetunnile, sellepärast levind rahva seas kuuldused, et velisteusulised võtavad end palve ajal riidest lahti ja vahetavad hambaid jne. Jutlustajad olnud neil oma seast ja ka kooliõpetajaid käinud väljastpoolt. Pastor Hollmann esimene olevat väga kurjalt astunud velistekoguduse vastu välja. Ta seletanud leerilastele, et need ei pea minema velistekoguduse palvetundile, ka siis mitte, kui käivad vanemad ja neid kaasa kutsuvad, kuid pastori suur vastusõdimine osalt suurendanudki veel rahva poolehoidu vennastekoguduse vastu.

EKLA, f 199, m 25, 142/3 < Rõuge khk., Pruuli t. - Evald Blumfeldt < Jakob Troska, 78 a. (1927) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kool Jutustaja lapseeas on külakoolis õpetatud: usuõpetust, lugemist, rehkendamist, kirjutamist ja laulmist. Kool kestnud oktoobrist karjalaskmiseni iga päev nädalas. Õpetaja palgaks olnud maa. Kihelkonna koolis olnud õpetajaks köster Sperling ja abiline, õpetatud: piiblilugu, rehkendamist, ilukirja ja saksa keelt. Poole esimisest kooliaastast võinud kõneleda eesti keelt, kuid siis pidanud rääkima ainult saksakeelt, kes rääkinud eestikeelt, see pandud tare pühkima. Eestikeelseid ajalehti on lugenud need, kes kihelkonnakoolis rohkem haridust on saanud, jutustaja on ise varsti peale kihelkonnakooli lõpetamise tellinud omale Eesti Postimehe, hiljem on jutustaja lugenud ka Olevikku, viimane leht on üldse leidnud Rõuges väga suurt poolehoidu. Vanem rahvas mäletavat veel praegugi palju jutte omaaegsest Rõuge pastor Marbergist, kes on olnud väga ebakõlbeline isik, ajanud küla naisi taga. Kõneldud, et ta elavat kutsari naisega kokku, kutsar öelnud pastorile seda, millest pastor väga vihastanud ja kutsarile peksa tahtnud anda lasta, kuid kutsar võtnud malga pihku, seisnud toa lävele ja lubanud igale lähenejale anda malka. Pastor öelnud küll, et karakem talle kallale soe viisi ja ise ka karanud, ent kutsar annud pastorile malgaga pähe. Siis lastud jutt lendu, et pastor kukkunud kirikumõisa ehitamisel. Pastor ise palunud päältnägijaid, et ärge räägige seda asja kellelegi edasi, sest ega ma pole selle kutsari naisele midagi suurt tennu - liigutasi, liigutasi ainult natukene. Kõneleja kuulnud loo omalt isalt ja sellelt kuulnud ka et Marburg olnud pastoriks ennem Hollmann esimest.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]