Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 20, 613/4 (3) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tartlane viis heinu linna. Üks mees võttis sületäie heinu ta koormast oma hobusele. Tartlane riidles taga sellepärast. Mees hakkas linna minema, eks hobune ole korraga teel rabatud, old nägu surnud. Mees tuli tagasi ja hakkas tartlast tellima, et tee mo hobune terveks. Tartlane läks hobuse juure, see oli juba nägu raisk moas. Tartlane andis jalaga teisele külle peale, et põle tal häda kedagi, ta magab. Hobune tõusiski natukese a'a pärast moast üles ja oli terve. Nisukesi mehi hüüti siis tookemeesteks. See oli neil muidu üks iseäranis nimi, nad olid jo ikka päris nõiad, aga rahvas hüüdis neid muidu sedasi.

ERA II 20, 615/9 (4) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Metsavaraste hirmutajad/Ma olen oma silmaga mitu korda metsahalgjast näind. Ma elasin veel Lagedi külas, kui läksin korra mõisa metsa puid vargale. Omal metsa ei old ja kus sa ikka oleks soand. Kange tuisune ilm oli, arvasin, et kis seal metsas nüüd ikka on selle tuisuga, et täna hea võtta. Võtsin kiiniga ikka siit ja sealt, suur kimp oli juba peal. Tahtsin veel ühe juurika maha nokkida, et siis hakkan hobusega koju minema. Aga istusin enne veel kännu otsa ja panin piipu. Korraga kuulsin, et hakkas hobusega mo järele tulema, ikka kah-kah, kah-kah. Arvasin, et eks see ole koa üks samasugune metsavaras kui minagi, et las ta läheb peale most mööda. Aga ei ta mitte tuld mo kohtagi, kadus hoopis enne ää. Eks ta old metsahalgjas, kis siis veel muud.

ERA II 20, 617/9 (5) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Korra käisin jälle Saha metsas puid toomas. Sidusin hobuse va ribu hagudest seintega küüni külge, et lähen ise, võtan natuke puid. Korraga hobune aas kõrvad kikki ja hakkas norskama. Paks pajuräga oli seal küüni taga, ma kuulsin siis koa, kuda seal rägas nägu ühed reakisid mõminal. Sõnadest ei soand küll aru, aga jutt oli ikka kuulda. Ma ei teind sest vällagi, muudkui läksin metsa ja jätsin hobuse sinna paika. Tulin natukese a'a pärast tagasi, siis hobune sõi jälle rahulikult. Tassisin siis puud seilas üle raja Lagedi moale ja läksin siis hobuse järele. Aga siis hobune noorskas ja trampis kangeste ja maailma kõmin oli seal põõsastes. Ma ei hoolind sest kedagi, et mis nad mulle ikka teevad. Tõin hobuse ää, põld häda kedagi. Need olid metsahalgjad seal põõsastes. Ma ei teind välla neist ja sellepärast nad jätsid mo koa rahule. Küllap neil seal rägas ikka üks peidukoht oli.

ERA II 20, 619/20 (6) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saha mõisa karjane käind ikka Lagedi kõrtsis viina võtmas. Üks õhta jäänd pimedaks koju minema, eks ta ole näind hulga saksu lepiku jääres istumas, uhked joomanõud ja toidud laual. Karjane võtt kaika kätte, et ma peksan nad kõik puruks. Hommiku läind voatama, et ma seal õige nägin. Lepaoksad old puruks pekstud, muud põle kedagi näha old. Need olid halgjad, keda ta seal nägi.

ERA II 20, 620/2 (7) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgjad eksitavad inimesi. Mo isa kuha väila taga oli üks saun, mo onu elas seal sees. Ma käisin ikka talve õhtate seal juttu aamas ja aega viitmas. Ühekorra läksin jälle sinna, aga jäin natuke hiljaks koju tulema, vällas oli juba pime. Ma sohmisin pool ööd seal väila peal, ei osand koju minna. Sain viimaks ühe pere juure. Otsisin ust, aga käisin hoopis ümber karjalauda. Pererahvas oli veel tulega toas, siis ma nägin tule vilkumist ja leidsin sedasi ukse ülesse. Läksin tuppa, vat siis silmad läksid lahti, sain kõigist kohe aru. Mulle öeldi siis, et halgjas eksitas so ää. Ta pidi kuri eksitama olema, pidi lageda moa pealgi seda tegema.

ERA II 21, 12/3 (2) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äio - mõtsinemene. Äio' on mõtsinemese', kes essüti' inemese' är'. Äio inemiisi nätti Lindsi, Vas´la, Andre külä vaihõl lumbi veereh. Need olid tütregu', tütregu muudo. Lindsist tulli', kattõ' Tääglova külä poolõ kingokõsõ otsa. Tulli' katõkese, lei' kässi kokko ja naari'. Karjalapsed küsisid: "Mis naarat?" Nimä' kõnõli nii kar´ussillõ: "Meil hüä miil: tsussi lehmäle oraga. Nuuri Okse hõigas meid, vannõ meid." Siis sai piim neile. Aga kui olla keegi teine öelnud "laku' perst," siis selle kohta kõnelnud tütregu' (tähendab mõtsinemese tütregu'): "Meil lätt süä kur´as, hiidäm piimä vällä."

ERA II 21, 13/4 (4) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi naine läts niiste. Äkki olla kuulnud, et üts paiu puhmah ohinu. Naine küsinud: "Kes olt?" Hääl vastanud: "Ma esi olõ. Lõkova küläh um (see - üleskirjutajal oli mõne päeva eest jutt sellest, et naise kohta, kel laps sündinud, öeldakse lagono' - värke üldä') lagono'. Ma võti halu är, a esi' kanna." Naine läks koju ja ütles teisele (? naisele): "Lääme Mar´ska küllä." Sääl olla küsinud: "Kes om tii küläh lagono'?" Läts peremiis kaema ja leidis, et tütrek ol´l kõlkusõh. Laps oli tüdrukul aga peidet põrmado ala, sest et tappa tahtos. Nimelt oli rüvvi tüki seeh. A tuu, kiä oh´k, ol´l mõtsinemine. ("Jumala iist saa ei kiäke är salada', koh mii' olõ'.")

ERA II 21, 14 (5) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Essütäjä. Vanahalv. Ol´l vaenõ miiss ja täl ol´l väega pal´lo latsi. Mustõ, muuhavva käänu jummal´, küsünü' seto käest: "Kas kõik latsõ' siih?" - "Siih, ei olõ' muial," vastanud mees. Kol vuuri küsünü jummal´, aga ikka vastand mees, et kõik lapsed olevat kohal. Siis öelnud jummal: "Mis sul tarõ all, jäägu tarõ alla, mis mõtsah, jäägu mõtsa". Mis tare all olid, need said vanos halvos, mis mõtsah, sai' essütäjäs.

ERA II 21, 18 (18) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keegi õpetas teist, kuidas halli eest põgeneda: "Panõ' viiso' taasperi jalga, pakõ' puusta riihte." A lät´s järge, raput´ nigu kuuli.

ERA II 21, 19/20 (21a) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
a)Pihlapuu- ja kadajamari. Pihlapuu- ja kadajamar´al om ris´t otsah. (Seletuse toob objekt kadaja kohta:) Katai ol´l vaelno' uma ossa pääle, ku Krõstos ol´l paonu."

ERA II 21, 20 (21c) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Kristus läinud kase alla, ei tahtnud viimane anda varju. Kristus öelnud: "Sino nahk ka nii libisemä, nigu mu süä libises." Kasetohukese hõrnad libled libisevadki. Kristuse sõnelemine käinud samuti haabalehtede kohta nagu kaselehtedegi kohta. Need ja nood värisevad õhuliigahtusel.

ERA II 21, 26 (7) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halli iist paeti hobõsõ-lehmä rõipõ sisse. Tsuvva' kängiti kondsõga ette. Keegi mees arstis oma naise hallitõvest hirmutamisega. Võt´t naas´e sälgä, lät´s üle kraavi, kui vesi juus´k, las´k äkke naase sälülde maha vette. Naasel kattõ hal´ltõbi.

ERA II 21, 27 (13) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rootsi aeg. Petäi. Kus on praegune Laosina matusaed, sinna istut´ Roodsi sõaülemb pedäjä, tõot´: "Ku ossa' kasusõ maaha, sis tulõ tagasi, ku üles kasusõ, ei tulõ' tagasi." Ossa' oma' alah.

ERA II 21, 28 (14) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rootsiaegne lõhmus. Lõmmus Võõpso külä t´sassovn´a man om Roodsi aost.

ERA II 21, 31 (28) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Essütäjä. Võrgutaja pett (tütrekka). Essütäjä' mõtsah - vana' tundi'.

ERA II 21, 31/2 (29) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kodoka Juhhim (Võõpso küläst) tul´l läbi Lüüd´jä mõtsa. Lüüdja metsas tuleb keegi inimene manu ja kutsub nagu suur sõber Juhhimat kos´tma. Teel ütleb äkki sõber: "Lõika' mu nõna maha!" Juhhim ei taha. Sõber käib aga pääle, et veidikesegi lõikaks. Juhhim nipsaski otsast. Sõber paneb Juhhima kodus ahju pääle magama. Juhhim virgub hommikul aga Rainova Savikoa ahjus. Kaes: uma saapanõna maha lõiganu'.

ERA II 21, 34 (35) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kurk on haige, siis on hää pääle panna tampit sibulaid.

ERA II 21, 39 (2) < Setu khk. - Paulopriit Voolaine < Luigelaht, u. 19 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi kuninga istutet petäi. Rootsi kuningas istutas Laosina külla latvapidi pedaja, öeldes: "Kui petäi kasuma lätt, tulõ ruutslanõ viil kõrd siiä." Pedajal on oksad maa poole.

ERA II 21, 42 (4) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Hindrek Pedmanson, 68 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Räpina kabeli lähidal on veel praegu vanad pedajad, kust rootsi sõdurid valvasid vene vägede järele.

ERA II 21, 49/50 (3) < Setu khk., Järvesuu v., Vehrulitsa k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Alla Mesipuu, u. 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Petseri vägimees Karniila. Vinne kuningas lei Meremäe otsah lahingut. Siis läks kuningas Riia alla taplõma. Seeni kui kuningas tapõl´ 7 aastat Riia all, Karniila tek´k tuu ao seeh püha aia. Kuningas vaatab säält tagasi tulles kloostri müüri ja vihastub: "Kes mu lubalda tek´k?!" Karniila tuleb kloostri väraval vastu, kuningas lööb ta pää maha. Nigu Passa alt pää nakas hüürdümä, ei jäänd enne seisma kui kaivu man. Kuningas aga jäi pümmes; hopõn sattõ neläjalalt maha. Kuningas jättis kõik oma kraami maha, muu seas puuratta', läts palja hammõga pallo pite minemä. Kohe jalga vasta maad lei, sai kivihun´k. Lehmakari oli palu pääl; lehmadki said kivideks. Kuningas ol´l puul´ pühä: maailm pallõl´ timä iist jumalat. Kuningas läks Pihkva poole. Sääl oli teine master Ulasovas. Valgõ risti man tul´1 vanamiis kuninga mano, häälits pääd pite ja kõnõl´ kõrva sisse: "Vaas´senka, tsiisse! Vaas´senka, tsiisse, tsiisse!" Kuningas oli väga vihane, tahtis Pihkva linna puruks lasta. Ka vanamehe vastu sai kuningas vihaseks, mõtles, kui silla pääle saab, tapab vanamehe ära ehk viskab vette: "Ma lüü timä üle silla vette!" Aga t´saassovna kottal kattõ vanamiis är'. Kuningas mõtles: "Ta ol´l jummal´!" Miildö är'. Lugi jumalavärsi ar. Läts umma paika - Petrograate. Muidu tahtis Pihkvat üles lasta. Vägimiis olla öelnud, et enne üles ei tõusvat, ku Passa alt nakas verd nii pal´lo juuskma, et oro täüs saa. Tulõ vällä ja lööse mäntse patuvidäjä maha. Tulõ abist rahvalõ. (Võõras usk tulõ.)

ERA II 21, 51 (3) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halv vidä vette. Mõtsa lätt, hirmutatakse: "Susi tulõ!"

ERA II 21, 53 (17) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohitud ühte kokku minna ja aho pääle minnä', akna man istuda. Terävät asja, väist ei tohi üteh kanda.

ERA II 21, 53 (19) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Pikse puhul/ Setud panevad koogu risti aholuvvaga moro pääle. Siibrid pannakse kinni.

ERA II 21, 63 (67) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saja' läksid mööda nõiast, kes tahtis lasta saaja soendus. Pulma nõid oli targem, tegi nii et ei saand pääd tagasi tõmmata. Nõia tütred katsid rõivastega ema kinni, et ära ei külmaks. Pulmarongi tagasi tulles palus, et päästetaks. Pulma nõid laskis vabaks.

ERA II 21, 68/9 (71) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Petseri oosih maka vägimiis. Ta olla kõnõlnud: "Mi tii siiä' mastera maada'. Inne tulõi' üles, ku mäevärrist juusk veri poolõ jalani." Kloostri taga kar´us laulnu nimmi pite: "Mihhal, Kavriila, tulkõ' üles, sõda jo otsani" (tapleb). Vägimiis tuli välja, võt´t palgi sälgä, ent es näe kedagi. Läks tagasi magama ja ütles (teise objekti järele): "Inne tulõi (üles), ku Paasa alt veri juusk (alla orgu)." (Vana' kõnõli'.)

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]