[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 8, 700/701 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese-hunt, koduhunt –-nee oln inimesed, kes enese hundiks tein; nende piale poo ükskid püss lahti läin. Murdan loomi niisammuti kut teised hundid. Libahunt - oln niisugused hundid, kes looma maha murdan, perseaugust sisse läin ning looma süsikonna ära söön. Muidu pole söönd looma - ikka perse kallale tikkun loomadele.

ERA II 8, 701/2 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus oln sarnane sandist asjast saadud haigus, mis tuleb äkist ning kangete külmavärinatega. Selle haiguse tekitan siuksd kurjad vaimud, keda pörguse vastu ei vööta. (vrd. külmkinga kujutlust ja kes on külmking. Üleskirjutaja märkus) Need vaimud tulevad inimese piale ning vaevavad inimesi haigustega. Kui surnu luu pia ala panna, siis jätvad rahule, ning saab abi haiguse vastu. Nee oln ühed sandid haigused - kes neid pole osan toherdada, see surn varsti ära selle haiguse käde.

ERA II 8, 716 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundimäe perest läind kord keegi Mai hundiks. Karjamaal olnud suur hall kivi. Mai läind selle juure, löönd kolm korda kukerpalli ja siis läind karja. Metsahundid pole aga seda ebahunti kannatand ja hakkand teda taga ajama. Läind küüni teiste huntide eest küüni paarele. Küüni pääl magand mees. Näidand mehele: "Ärr-unt, ärr-unt –-võta see käpp!" Mees löönd ta säält maha ja teised hundid murdnud ebahundi ära.

ERA II 8, 720 (1) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-aljad - muhud ajasid maast saadult kusagile ihule. Neid kutsuti nii.

ERA II 8, 720 (3) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tuul põhjast, siis ei veeta sõnnikut, ei tapeta sigu ega ei niideta ka lambaid. Puude mahavõtmisel lastakse need pohjatuule sisse langeda.

ERA II 9, 9 (1) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Üks nõid tulnud koju ja näinud maja põlemas. Ütelnud kohe: "Laurits, tasa, siitsaadik ja mitte enam!" Kohe kustunud tuli.

ERA II 9, 10 (9) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda
Üks peremees teinud end hundiks, sulane teinud ka, kuid ei saanud enam inimeseks tagasi, peremees aidanud.

ERA II 9, 13 (1) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lambad ja hallid veised on merest tulnud, kui keegi raudus kingadega mere poolt karja läbi saab minna, siis jääb kari maale.

ERA II 9, 18 (18) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ujuma minnakse, siis visatakse vette ennem kolm kivi ja ütledakse iga kord: "Näkk, säh kakku, mine metsa, ma lähe merre." Siis ei tule näkk kallale.

ERA II 9, 18 (19) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näku nime ei tohi nimetada, siis kaob näkk kohe ära.

ERA II 9, 20 (31) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - loitlemine.

ERA II 9, 20 (33) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiiud - üks vaimude selts, suured mehed, tantsivad mere ääres, tulevad merest.

ERA II 9, 21 (34) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk väike hunt - ilveshunt.

ERA II 9, 21 (35) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Äkine on see, mis võtab härja ja võtab härra ka.

ERA II 9, 40 (13) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk viib vee sisse, tuleb nimetada näku nime, siis ei vii.

ERA II 9, 40 (14) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapsi vee äärde jättes visatakse vette kivi üteldes: "Näkk, säh võta kivikakk, siis seisad lastest rahu."

ERA II 9, 42/3 (25) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ema oli lambas, järsku hakkas reis valutama - maa näkk olnud kallal. Tõi säält mulda ja pesi selle liguveega, siis valu kadus.

ERA II 9, 43 (26) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maha istud, süli enne maha, siis maa näkk ei tule kallale.

ERA II 9, 50 (21) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Tõllu tahtnud Pühalepa soost tee läbi teha, kuid vihastas seepärast, et Uudama külast süüa ei saanud ja jättis töö pooleli, ainult natukese jõudis teha, mis tuntud Ermiste mäe nime all.

ERA II 9, 50 (22) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Hiiesaare külas on praegu veel Tõllu magamise ase.

ERA II 9, 51 (27) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maadlased (maalised) tekivad sandis kohas magamisest. Tuleb võtta maadlase kase (lai madalate okstega) alt mulda, sellega pigistada ja siis muld vanasse kohta tagasi panna. Siis võtta mulda veel maadlase mättalt (mätas, kus kasvavad isesugused hallid lehed) ja tee samuti.

ERA II 9, 54/5 (47) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas Marius Kuningas 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks nõi on ära põletatud haavapuu pakkude vahel. Suremisel ütelnud nõi: "Kus minu häält kuulda, sääl loomad ei edene - õnduvad."

ERA II 9, 57 (5) < Käina khk., Männamaa k. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tihu järves elab järve pukk, keelab järvel kalu püüdmast. Ühe mehe viskanud kogu paadiga järvest välja mändide sekka.

ERA II 9, 58/9 (14) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger ehitanud Käina kirikut, Vanapagan aga lõhkunud öösel ära. Viimaks kihutanud Leiger Vanapagana maalt välja. Väsinud tagaajamisest, istunud Leiger kivi peale, mida sellest ajast peale kutsutakse Leigri kiviks ja rõhus kivi keereks (2 km Männamaa külast).

ERA II 9, 59 (15) < Käina khk., Käina v., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ehitas sel ajal Karja kirikut, kui Leiger ehitas Käina kirikut. Et Käina kirikul pikem torn oli, vihastas Tõll ja tahtis Käina kiriku torni maha visata. Ei trehvanud aga märki. Üks kivi praegu Tubala mäel, teine Mäelse mäel (lõhutud), kolmas Käina alevis (lõhutud), neljas Käina lahes vees.

ERA II 9, 60 (17) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Männamaa küla heinamaal paistab kuuvalgetel öödel tuli. Kui juure minna, siis kaob ära. Tuntakse rahva seas kui tondituli ja kui rahatuli.

ERA II 9, 77 (21) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Varao kalad - üks pool inimesest, teine pool kalasabast - karjuvad: "Varao, varao, mil tuleb viimane päev?"

ERA II 9, 77 (24) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tiksumine seinas - maalased taguvad - kuulutab ette lõikuse aja algust.

ERA II 9, 89 (21) < Emmaste khk., Vanamõisa k. - Meinhard Meiusi < Joonas Moonson (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Muhus viimast korda katk oli, siis käinud hall katkupoiss, hallid riided seljas, kübar peas ja ork peos ja käib ühest kohast teise, keda torkab, see sureb.

ERA II 9, 93 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Kuusiku k., Jürna Andruse t. - Meinhard Meiusi < Joosep Pumberg, 45 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ja Leiger olid vennad, käisid üheskoos läbi väina, vesi ulatas Leigril kubemeteni, Tõllul ainult põlvedeni.

ERA II 9, 99/100 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Rea t. - Meinhard Meiusi < Liisa Vannas, 40 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõik, mis peab olema toores, peab tehtama noores kuus, mis aga peab olema kuiv ja kõva, tee vanas kuus.

ERA II 9, 110/1 (3) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks hiidlane varastanud Rootsis kauplusest hulga raha. Asja uurimisel tunnistati keegi teine süüdi ja vangistati. Varas ei saand kurjade vaimude eest enam rahu, alati olnud kallal ja viinud raha veski alla kivide sekka. Teine külamees saanud seda teada ja tahtnud raha ära varastada. Niipea kui raha otsima hakanud, tulnud kivide vahelt väike must koer välja ja mees surnud sinnasamasse paika. Ka raha varas suri ootamatult äkki - kurivaim viis hinge ära.

ERA II 9, 111 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et rahaaugust raha kätte saada, selleks tuleb võtta tükk karastatud terast ja sel ajal, kui rahaaugul tuli põleb, rahaaugu juure minna ja see karastatud terase tükk tulde visata ja ise tagasi vaatamata ära tulla - kes tagasi vaatab, jääb soolasambaks. Kui teisel hommikul jälle sinna kohta minna, kus eelmisel ööl tuli põles, siis on raha maa peal tule kohal.

ERA II 9, 123 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalauka k. - Meinhard Meiusi < Priidu Seppel, 60 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leigril oli Emmastes Tohri küla juures kapsaaid.

ERA II 9, 123/4 (l) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Emmastes Tohri küla juures on meres kaks väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Ühel saarel asunud vanasti vägimees Leigri kapsaaed, peenarde asemed praegu veel näha. Saarel oli veel saun, mille vundamendi asemed praegu veel näha on, kuid kas Leiger seal ka saunas käinud, ei teata. Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõnikord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, siis tuleb paha ilma.

ERA II 9, 124 (2) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõllu olnud kord Hiiumaal oma venna Leigri juures ja läinud millegipärast Leigriga tülli. Tõllu vihastas ja jooksis Leigri juurest ära, et minna Saaremaale. Leiger jooksnud järel ja hüüdnud: "Tule tagasi, pool palka juure!" Tõll keernud kanna peal ümber, millest jäänud merde suur kannaase, mida praegu hüütakse Suureks Kuivaks, keskel kolm sülda vett ja ümberringi kuiv. /Sama E X 47 (229) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 127 (6) < Emmaste khk., Tohvri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkuaugus ujunud tihti suur palk vee peal. Palk kadunud siis ära, kui keegi hüüdis: "Näkk, näkk, näkk, üks sii nurkas, teine sääl nurkas, saaks näku hänna pääle astuda."

ERA II 9, 137 (15) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurivaim rikkunud kord naistel riidevärvid ja kaljaastjad ära. Mehed pidasid nõu kuidas kurjavaimu ära ajada, kuid ei saanud midagi teha, sest kurivaim tundis nende nõu ära. Viimaks leidsid naised kurjavaimu ühe pere koldest. Nõu pidamata asusid naised kurjavaimu kallale ja andsid märgade riide kaltsudega talle vastu pääd, kastsid riidekaltsud vahel liiva sisse ja peksid ikka edasi, kuni kurivaim viimaks oli pooleldi surnud. Peale seda peksmist kadus kurivaim.

ERA II 9, 138 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurat tahtis Saaremaalt tüdrukut varastada, kuid Tõll ajas teda suure pihlakaikaga taga ja päästis tüdruku. Hobune aga, mille seljas kurivaim tüdrukut vedas, jäi sinna paika kiviks, kus Tõll tüdruku päästis. Sama hobusekujuline kivi on praegu veel alles 4-5 km Kuresaarest Kihelkonna poole.

ERA II 9, 140/1 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger oli Tõlluste noorem vend, ta elas Sõru kabeli juures. Pääle selle, kui Tõlluste naine ära suri, läks Tõllus venna vastu kannatamatuks ja algasid tülid ja riiud nende vahel, kirikute lõhkumised jt.

ERA II 9, 141 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger kandis teed käies puhkamise puhul istumise jaoks kivi taskus. Üks sarnane on maha jäänud ja praegu Leigri juures Leigri kivi nime all tuntud. /Sama E X 47 (231) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 142/3 (30) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees läks metsa puid raiuma. Vahepääl hakkas vihma sadama ja mees läks kase alla varjule. Vihm läks üle ja mees astus jälle edasi. Äkki kuuleb mees imelist müdinat. Mees vaatab ümber ja näeb, kuidas väikesed hallid poisid jooksevad selle kõvera kase poole, mille all ta varjul oli. Hallid poisid jooksid kõik kordamööda kase juure ja ütlesid: "Anna mu müts kätte!" Ja igaüks sai kase alt mütsi. Mees vaatas, imestas ja läks siis ka mütsi küsima. Maa alt vastas hääl: "On siis üks kaks võtnud?" Mehele aga visati nüüd maa alt kaabu, mis oli tehtud inimese varba- ja sõrmeküüntest. Mees pani kaabu pähe ja leidis end korraga hoopis teises ilmas, nägi palju ja palju teisi vaimusid. Rändas niiviisi kaua aega vaimude riigis. Tahtis viimaks vaimude riigist välja saada, kuid ei saanud kuidagiviisi. Võttis siis mütsi peast ja viskas maha, kuid ikka ei saanud vaimude riigist välja. Viimaks suure hirmuga võttis mütsi, pani põõsa ja pistis põõsa põlema, nii et müts ära põles. Nüüd sai mees jälle endisesse maailma tagasi.

ERA II 9, 150/1 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes tahab kurjavaimu koopast raha tuua, see peab seda tegema müristamise ajal, siis kurivaim magab - kardab müristamist.

ERA II 9, 152 (36) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kord tahtis Kurat Saaremaal kiriku ukse taha kivi veeretada. Parajasti, kui ta suure kiviga kiriku ukse poole oli minemas, laulis tee ääres kukk: "Veta kivikandja kinni-i-i!" Kohe kukkus kivi maha ja Kurat kadus.

ERA II 9, 174 (6) < Käina khk., Kassari v., Taguküla k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Piir (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui nõi teisel üht liiget laseb, siis jääb see liige mädanema, kui aga südamesse laseb, siis sureb kohe.

ERA II 9, 179/80 (1) < Käina khk., Kassari v. - Meinhard Meiusi < Andrus Vahe (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kassares oli vanasti "Hiie koppel". Sealt ei saanud keegi muidu läbi, kui pidi hiie laulu oskama. Hiies elasid hiie neitsid ja neil hiie koerad. Kes hiie laulu ei oskanud, seda neitsid ja koerad läbi ei lasknud. Hiie laul (algus ja lõpp puudub, ei mäletata): Hiie koerad, kenad koerad, ei nad iial hammusta. Hiie neitsid, head neitsid, ei nad keegi pahanda.

ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lapsel on tuuleviga, kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.

ERA II 9, 196/7 (31) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger magas Kõpus, ärkas ja nägi üle metsa, et Käina mehed ehitavad kirikut. "Kus see aitab, vetan kivi ja ann!" Üteldes neid sõnu viskas Leiger kiviga Käina kiriku poole, kuid kivi kukkus natuke ligemale - Paelu mäele.

ERA II 9, 205 (27) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui lastel maa-alused ehk visked pääl, siis tuleb teha süte vett, sinna sisse kraapida hõbedat, käsi sisse kasta ja selle käega piirata kolm korda vastu päeva ümber pää.

ERA II 9, 205 (30) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui näkk end näitab, siis sureb keegi.

ERA II 9, 208 (12) < Ridala khk., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalaõiega saab rahaaugust raha kätte. Tuleb sõnajalaõiega mitu ringi ümber rahaaugu käia, siis ei pääse kurjad vaimud rahaaugu avamisel avaja kallale, vaid jäävad sõnajalaõiega tehtud ringi taha peatama.

ERA II 9, 210 (31) < Ridala khk., Sinalepa v., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.

ERA II 9, 215/6 (4) < Ridala khk., Litu k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Hints, Juula Hints, u. 60-70 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas
Üks mees nägi tee ääres sinise tule põlemas. Läks piibu pääle tuld saama. Tule ääres lamas hall mees ja liigutas tuld. Hall vanamees lükkas mõned söed tulest välja ja andis ühe teisele piibu pääle. Teisel hommikul, kui mees jälle piibu võttis, leidis ta piibust hõberaha. Suures imestuses, läks mees veel kord kohta vaatama, kust söe oli saanud, kuid ei leidnud muud kui ainult mõned hõberahad maast. Kõik need söed, millised hall vanamees tulest välja oli lükanud, olid hõberahadeks muutunud. ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/lend/Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.

ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa titetalgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.

ERA II 9, 228 (20) < Ridala khk., Panga k. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk on jumala vaim. Kord tuli ta Ridalasse, oli väike hall poiss, kepp käes. Keda kepiga turkas, see suri, kuid need, kes ülevel olid, neid ei turganud, magajaid aga kõiki.

ERA II 9, 231 (11) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanamees käis metsast heinu toomas, kuid alati suur hundikari kannul. Mees läks targa juure. Tark käskis pahema käe kinda pahempidi pöörda ja ree puhtaks pühkida. Mees tegi nii ja kohe pääses suur rägin ja kärin huntide seas lahti, üks hääl ütles: "Vii Jüri Järile terviseid, et Susi Säsi otsa saanud." Mees läks koju ja ütles tuppa astudes neid sõnu, mis metsas kästi. Niipea kui mees need sõnad oli ütelnud, tuli ahjult hall kera maha ja veeres uksest välja, üteldes: "Mis te mulle olete andnud, mis ma siit olen saanud." Üks tont - majavaim - oli tapetud, teine läks ka minema.

ERA II 9, 233/4 (14) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiidlased olid Tahkurannas kalapüügil. Ühel päeval kukkus üks kalameestest merde. Küll otsiti ja otsiti, kuid leida polnud teda kuskilt. Viimaks tuli mees ise vee seest välja ja ronis laeva. Vahepääl oli teine kalamees veest välja tõmbanud ühe ühe silmaga tursa. Niipea kui veest välja roninud kalamees ühe silmaga tursa laevas nägi, haaras selle kätte ja visakas merde tagasi, üteldes: "Säh oma ühe silmaga orikas!" Teised kalamehed hakkasid imestades küsima, miks ta kala merde tagasi viskab. Nüüd jutustas mees, mis ta meres näinud. Ta kukkunud mere põhja ilusa õue pääle. Õues olnud üks vanamees, see tulnud ja hakanud temaga riidlema seepärast, et kalamehed iga päev omad võrgud ta karjamaa väravasse laskvat, veel täna olevat nad viinud talt ta ühe silmaga orika, ja lubanud kalamehi karistama hakata, kui need teda ükskord rahule ei jäta.

ERA II 9, 237 (1) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Reets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kalamehed olid väljas merel, oli öö, magasid. Äkki kuuldi meres häält: "Kus, kus, pika Matsi võrku, pika Matsi võrku." Nii ajas sarvik meres kalu ühe mehe võrku.

ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.

ERA II 9, 244 (35) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste arstimiseks võetakse riidetükk või raha või tulesüsi. Õerutakse sellega ja viiakse siis see "maa-aluse kivi" (auklik raudkivi) alla.

ERA II 9, 245 (41) < Ridala khk., Kolu k., Peetri t. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a., perekonnaga (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kortsmik oli hundiks pandud, sai kellegi käest leivatüki, siis sai inimeseks jälle.

ERA II 9, 247 (3) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Keegi läks sajajalgsete pärast nõia juure. Tark võttis üheksa sajajalgset kinni ja viskas tulde, üteldes: "Kust olete tulnud, sinna minge!" Sajajalgsed olevat tulnud sellest, et keegi on saepuru vastu silmi visanud.

ERA II 9, 251/2 (12) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Naine läks vahi loaga metsa heinavarga. Metsas huljas naine ja kuskilt huljati vastu. Teine huljaja tuli naisele ikka ligemale ja muutus viimaks hirmsaks elukaks. Suure hirmuga viskas naine seeliku, mille ta heinu täis oli toppinud, maha ja ronis ise küüni katusele. Metsast jooksis hunt välja ja murdis seeliku pääl vaimu ära. Viimane tahtis naise kallale tulla, kuid leidis maast ainult seeliku, ise aga suri nüüd hundi kätte, surres tehes natuke kädinat. Hunt aga saatis naise, peale selle, kui see küüni katuselt maha oli roninud, koju.

ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussivalu võtmise sõnad: Ussi huuled, konna keeled, sitiku sinised sooled, parmu paremad pooled.

ERA II 9, 294 (10) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sarapuu kuradid - väikesed kõvera sabaga poisid - aidanud üht meest kord katust teha.

ERA II 9, 295/6 (17) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks isa oli suremas ja õpetas oma poegi, et kui need tahavad rikkaks saada, siis käigu nad kolm ööd peale matmist sarapuupõõsa all ta haua juures teda valvamas. Kaela pangu see, kes valvama tuleb, musta hobuse rangid, et keegi teda ei näeks ja võtku kätte pihlapuust vitsa, siis ei tunne haisu ja mis kätte saab, selle toogu koju. Vennad ei julgenud esiteks minna, viimaks oli kõige noorem vend nõus ja läks. Haua juures nägi poeg, kuidas suur kari kuradeid tulid ja tõmbasid isal naha päält. Poeg tõmbas konksuga naha enda juure ja jooksis koju. Kõik pojad said rikasteks meesteks. Kuradid oleksid aga hakanud isa naha sees kodus käima ja vara ära vedama.

ERA II 9, 297/8 (24) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui rahahaugu tulde kinnas sisse visata, siis pannakse see raha täis ja visatakse tagasi. Hiljem kinnast ära viima tulles ei tohi tagasi vaadata. Keegi viskanud "härja ige" august alla, kuid kohe visatud tagasi ja löönud mehe pooleldi surnuks.

ERA II 9, 298 (25) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maa sees on rahakatlad, kes vaestele ka lubab, see saab kätte. Üks mees oli leidnud sarnase rahakatla ja lubanud vaestele ka anda, kuid katla maa peale tõustes arvas mees, et raha on liig vähe ja ütles: "Ei siit saa vaestele midagid anda." Peale selle vajus katel kohe maa alla tagasi.

ERA II 9, 298 (26) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas järves elavad näkid ja jaagud.

ERA II 9, 421/2 (2) < Saarde khk., Surju v. < Vändra khk. - Eduard Johannes Kase < Mari Oldermann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnnivakk Vändras. Vana-Vändras oli Kullimaa talus tõnnivakk. Säält mööda käies ei tohitud kõvasti rääkida ega vanduda. Kui mõni vandus või kurja sõna ütles tõnnivaka juures, siis hakkas Tõnn seda taga kiusama. Kullimaa talu sulasel olnud poeg, kelle tõnnivakk ära pigistanud.

ERA II 9, 436/9 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. - Eduard Johannes Kase < J. Kosenkranius (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuradi (tondi) rahaauk Katlaoja metsas. Teoorjuse ajal 80 aastat tagasi elanud Kilingi vallas Välja külas, kaks versta Võhkelaane talust eemal Katlaoja kaldal, selle talust tuleva Pikanõmme tee ääres, Kilingi-Nõmme minna, kurat, kelle rahaauku nähtud öösel sääl põlevat. Kellegi teekäija mehele on kurat säälkohal teel vastu tulnud, väljanägemises alt lai kui heinasaad ja pealtpoolt kuuse pikune. Teomehe kohale jõudes on teomees ära hirmudes hüüdnud: "Isa pojuke ja püha ristike," millise hüüde pääle kurat ära kadunud. Seal rahaaugu ligidal sama teel on ka kuradi jälgi talvel lume peal nähtud, mis küünra pikused ja poole küünra laiused, eespool olevate küünede asemetega olnud. Samal kohal on ka hulga keppisid maas olnud, millest teati rahvasuus rääkida, et Võhkelaane talu peremees, Peet Vendelin, (minu ema isa) on kepidega seal kuradi vastu võidelnud ja kuradilt tema rahaaugust omale rikkuse võitnud ja Võhkelaane, vaese mõisa talu peale elama jäänud, kus varemalt keegi teine mees seda talukohta pidada ja mõisas teol käia pole suutnud. Seletus, kust tekkis sarnane usk. Nimetud Katlaoja kaldal tee lähedal metsas oli süllakõrgune mäeküngas, kus keegi söepoletaja ööd ja päevad otsa, vahetpidamata süssa põletas, missugune tuli ööseti möödakäijatele teravalt silmi paistis. Söed olidki tõeliselt söepõletajale rahalise sissetuleku allikaks. Kuradi jäljed teel olid Võhkelaane taluperemehe väimehe jäljed, kes mõisateol käis ja talvel omale, kui lumi sügav, lauatükid jalge alla kinnitas, et käies mitte sügavasse lumesse vajuda. Nende jälgedele oli nupukas mõisa kubjas kepi otsaga augud ette teinud: nagu oleksid need kepiaugud jälgede küünede augu asemed olevat. Samuti oli see mõisa kubjas ka kepid sinna teele maha visanud nähtuseks, nagu oleks nende kepidega sääl kuradi vastu võideldud. Teel teomehele vastutulev kurat heinasao laiuse ja kuuse pikkuse näol oli Võhkelaane talu peremees P. Vendelin ise, kes ratsa hobuse seljas eesnimetatud teekäija mehele vastu tuli ja selle hüüdu kuulis, mille peale omaltpoolt vastu hüüdis, mehe rumaluse mõtet mõistes: "Pime perse!" Lisan ligi: P. Vendelin oli täiesti kirjaoskaja ja oma isiklise mõistmise, teadmise ja tahtmise läbi oskas tema vaesel mõisatalul ära elada, aga millegi olemata imevõimu läbi.

ERA II 10, 11 (l) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Millal tuleb Oolu koju, toob vaka vaske, külimitu hõbedat, toobi puhast kulda.

ERA II 10, 15 (21) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakatel palju marju, siis tuleb vihmane sügise.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

ERA II 10, 93 (6) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Tõnu Viedemann < J. Põldmäe (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
/Mees peab hiirt jooksvahaiguseks/Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabriperemehele: "Vaata, missugune jooksva mul on, justkui rott jookseb külge mööda ülesse!" Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu-isale viljavihkusi koormasse pannes särgi põue kukkund.

ERA II 10, 108 (3) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkonnas Mõigu külas Vägeva talu koplis on rahaauk, mis jaaniöössel põleda, mida on mitu inimest näinud, aga kätte teda ei olla tänaseni saadud.

ERA II 10, 109 (6) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Nabala küla maa peal on üks suur kivi, kus peal olla kivistunud nõelussid, üks suurem, teised veiksemad. Selle kivi all olla rahaauk. Mitu korda olla seal jaaniöössel tuld nähtud.

ERA II 10, 109/10 (7) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nabalas on teeninud kord ühe peremehe juures sulasena keegi Jaanuse nimeline mees. See leidnud koplist mutimulla hunnikust raha, mispeale tema labida toond ja kaevama hakand. Kaevates tulnd välja rahakarp, kus sees olnud kuld- ja hõberaha, mees ostnud selle rahaga omale Soone sauna, peremees - kuuldes sulase rahaleiust - läind ka mutimulla hunikuid kaevama. Ei ole aga sealt mitte midagi leidnud.

ERA II 10, 110 (8) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaal on üks suur kivi, kus peal on palja jala jälg ja mitu jalakanna jälge. Rahva jutu järgi olla vanasarvik selle kivi peale kukkund, kui ta taevast alla visatud. Selle kivi all olla rahaauk, mis jaaniöössel põleda. Kivi nimetus on Liivadi-Otsa kivi.

ERA II 10, 114 (15) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lagedi küla all Kalda sauna juures jões on suur kivi, selle kivi otsas on nähtud näkki ilusa naisterahvana suurte rindadega.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.

ERA II 10, 172 (15) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Jeesus läks Jeruusalemma, Eesli jalg oli nikastand. Mine vana naiste juure, Küll sa sealt abi saad.

ERA II 10, 172 (16) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapselt valuvõtmise sõnad. Varesele valu, Harakale haigust, Mustalinnule muud tõbe. Meie laps saab terveks.

ERA II 10, 221 (2) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laste koeranaelte vastu aitab põleva vettind puu, mis ajab vahtu välja, otsaga vajutamine vastu haiget kohta või raisakondi maapoolse küljega vajutamine. Või visata soola põlevasse ahju ja ise nii ruttu ära põgeneda, et praginat ei kuuldu.

ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl´la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil´landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lat´s visas hamba aho pääle - "Virusk´ikas, mullõ raudhammas, ma' anna sullõ luuhamba!"

ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine. Röövitud raha. Tingimusteta Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.

ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha. Rootslased-rahaotsijad. Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema. Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.

ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller. Sõja ajal maetud varandus. Tingimusteta Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud. Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)

ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine. Sõja ajal maetud raha. Rootsi ohvitserid raha otsimas. Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Ma käisin õel võõrusel, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. II Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke? Seda hallikirja angerjast, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. III Mis õde sulle juua and's, mu pojuke? See punast viina pudelist, mu emake Oh valu, oh valu mu südames Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 10, 406 (2) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuleoksa ei tohi seina sisse panna: maja läheb siis põlema. Kui päike piale paestab, siis hakkab kohe põlema. Sel on rohkem tõrva sees. (Tuleoks on see oks, "valelatv", mis kasvab ladvana murdund pärisladva asemele.)

ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.

ERA II 10, 423 (51) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Inimesed surnd vanast kõik ära. Ühed läind laevale, see pial sial ehk ei sure ära. Surnd ikke. Üks vanainime jäänd üksi järele ja koer old ka kaasas. Vanainime pole osand laevaga midagi teha. Hakand laeva kella kõlistama. Nii vist kuuldud.

ERA II 10, 428 (69) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katku ajal jäänd Kuiele meesterahvas ja Kloostri Attu (Vilikale) naisterahvas. Suitsu kaudu leidnud üksteist ja hakand kokku elama.

ERA II 10, 431 (7) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Last hirmutet: "Ää mine mere äärde, näkk viib ää"–- või "küll võtab".

ERA II 10, 432 (12) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi on, aga muud midagi ei tia.

ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]