[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 16, 450 (12) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saabla vanamees oli ikka nõiand ja raband. Niisugused sõnad. Kui ta isi arstima läind, löönd loomale pihta - loom krapst üles, läind oma teed. Rabandus või äkiline haigus.

ERA II 16, 452 (20) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oo teistmoodi. Libahunt oo väike, sinikas, ahvenakarva. Suure pika peene ninaga. Pugeb takka looma sisse, sööb kõik rasvad ära ja... Sellepärast ta liba hüütasse, et ta takka rasva norib, sisse poeb, siis liba. Hunt toob kahessa-ühessa poega, ja üks peab siis liba seal hulkas olema.

ERA II 16, 452 (21) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast ju inimesed olid undiks läind ja murnd obose varssasid ja... Pärast saand inimeseks jälle, tõstand selle kasuka maha ja... Ei nime neil põlnd teada kedagi.

ERA II 16, 452/3 (22) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka vahel kivi otsas istund ja pesnd enda. Siis olnd ükskord Kohatu jões, hüünd: "Tund on täis ja meest on tarvis!" No rahvas vaadand, et kust see mees tuleb ükskord. Siis üks tulnd kihutes ratsahoosega kohe. Mehed pidand kinni, põle jõkke lasnd. No ütlend: "Mul oo jänu kangesti!" Mehed toond jõest vett - kui oleks kaost toond, ei tea, mis siis oleks saand. Joond - ja visand hinge välja kohe.

ERA II 16, 454 (26) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Räägivad, et need olla vaaraost saadik - pool kala, pool inimest. Üks oli kinni püütud noodaga. Toodud välja. Ei põle keegi keelt teadnud. Üks heebreamees toodud, see saand aru. Ütend, et kästud lahti lasta, et tal olla kaksikud lapsed meres. Meres ikka häält ka teind, ikka: "Vaarao, Vaarao!"

ERA II 16, 454 (28) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kullamaa liivamägedes olla kulda maetud. Kuldorilad ja... Katku ja sõdade aegas. Soldatid olla need liivamäed mütsidega vädand. Siin sõda seisnd ja puhand. Poolakate supikatla ase praegu alles.

ERA II 16, 464 (14) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshal´las. Kui enni jaani, kui ilus aeg hakab, siis nähakse. Postipoiss Lookmann tulnd Nõmmelt. Metshal´las istund teeääres kui särand, pärlid kaelas, tulelemmisi täis. Tal hakand hirm, pand tulema. Tüdrukud ika rääkisid, et peaks ika metshal´last nägema. Ei tea, kas sest midagi õnn oli või. Ükskord karjane pand kuusesamblast habeme ette, kasetohust särgi ja läind heinaliste sekka. Need joosma: "Näe, metshal´las tuleb!"

ERA II 16, 465 (18) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuaegas, läind tuppa, üks mamsel istund lõsna peal, mustad riidid olnd selgas. Kohe peale selle olnd, katk tulnd talusse, surnd kõik ära. See mamsel pidand siis katk olema.

ERA II 16, 465 (19) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vee peal - naisterahvas - kammib pead. Äkist näeb inimesi, kaob lupst ära.

ERA II 16, 465/6 (20) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui vaarao meres ära uppus, siis said niisugused - kala saba ja inimese pia.

ERA II 16, 466 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mis järsu surma haigus, kõik üteltse, et rabandus, rabatud. Inimese tehtud. Rabanduse sõnad pidid olema.

ERA II 16, 466/7 (26) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaaugud jälle maa sees, vahid kallal, ei saa ära võtta. Mõne vandega pandud. Ühel olnd raha palju. Pidand ära surema. Kraapind koldesse augu. "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." No üks kuulnud seda. Kui surnud, võtnud, käega kraapind välja–- saand raha kätte.

ERA II 16, 467 (27) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt peab jälle üks hunt olema. Kargab tagastpoolt loomale selga ja sööb neerurasvad ära. Seda nimetatakse ka paiurebane.

ERA II 16, 467/8 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Mees lõkke ääres söönd. Hunt tulnud juure. Tema and nuaga leiba. Hunt kõige nuaga minema. Nojah, pärast oli nuga ühe kaupmehe letil olnd. Kaupmees pandud hundiks. Põle aga muud saand kui kolme aasta jooksul söönd ühe kassi ära.

ERA II 16, 470 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku meistri nime põle kiigi teand. Kui nime keegi teab, siis kirik jääb pooleli. Naine ütend ükskord lapsele: "Oota ikka veel, küll Olev tuleb varsti kojo!" Na kui ta seda ütend, nii Olev kukkund tornist maha.

ERA II 16, 471 (47) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluks tuuakse heinad tuppa, nääriks ka heinad, ja kolmekuningapäevaks hernevarred.

ERA II 16, 474 (7) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. Kuke Jüri rääkis, tema isal ka olnud veel. Mis talle antud, seda ei mäleta änam. Vanamees olnd poiste peale kuri, kui poisid kallale läind.

ERA II 16, 475/6 (12) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks Rootsi kindral lasnd Kuijõe allikasse rahakasti - kuld - venelaste eest ära peita. Mõni aeg tagasi olid sealt mõned otsind, aga ei tea, kas said kätte või ei. Mõni ütleb, et said, moni jälle, et ei saand. Aga need otsijad olid pärast rikkad.

ERA II 16, 477 (2) ) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks joonud mees Kaariku kõrtsu peal Väike-Lähtrus hüüdis, siis Orkse mõisa poolt hüüdis vastu. Noh, üteldi: "Hüüa nüüd kolm korda, siis metshaljas tuleb. Murrame ta maha." Noh, hüüdis teist korda. Juba kõrtsu sepapaja juures hüüdis vastu. Ei mees julend änam hüüda.

ERA II 16, 479/80 (6) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandis olnd sedasi, et üks vanamees saatnd ikka rabandist ja tuulispaska. Metsas või niisuguses kohjas ikka magand nagu surnu kohe. Siis räägiti, et keera nii pea sinna, kus perse, siis jääb surnuks. Karjased olnd lammus, pöörand ümmer mehe. Tulnd porikärbes, otsind suuauku - ei leia. Noh, poisid pöörand tagasi. Kui siis vanamees hüpand üles. Ja poistel na suur valu sees, et pand karima. Viimaks vanamees tulnd, löönd kumbagit poissi kolm korda jalaga, siis kadund valu ära.

ERA II 16, 481 (10) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahundid olle kirjud olnud. Härjad ja noored pullad ja lehmad söönd takka seest tühjaks. Minu emal õhtu jäänd puul metsa, siis söönd kõik udara ära ja...

ERA II 16, 482 (15) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Kross on kurgus. Lapsel keel ja kurk läheb valgeks, ei saa imeda. Maas kasvavad nagu kõrvad, maakõrvad. Keedeti nende vett ja anti lapsele juua.

ERA II 16, 483 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jões olnd ikka näkk. Minu isa oli kutsar. Kui jõest läbi läind, siis tõsnd rattad üles, mis kärtsatas.

ERA II 16, 484 (25) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jõe ligidal olnd ühes talus, laps läind jõe ääre. Ema läind vaatama - laps vees, teine laps alasti kaela peal. No saand ikka poolsurnult veel kätte. Kasari jões ikka näkk üteldi olevat.

ERA II 16, 485/6 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lapse varrud olnd. Kerjaja läind senna. Põle tast tähele pand ühti. Siis pandud kõik huntideks, ainult laps jäänd. Siis ema ütelnud: "Tooge laps põllale kivi juure! Ma käin imetamas." Kasvataja pidind siis nii ää minema, et ei näe teda. Tulnud ja ütend: Saps saba takka, Naps nahk sel´last, Krõps kõrvad peast. Visand kivi otsa. Võtnd lapse ja imetand kõhu täis. Pand jälle lapse maha. Saps saba taha, Naps nahk selga, Krõps kõrvad pähe. Ja läind metsa. Nüüd õpetud: "Põletage see kivi tuliseks." Tulnd ja pand naha kivi otsa. Kivi kõrvetand naha kokku. Ei änam lähe selga. Siis jäänd inimeseks.

ERA II 16, 486 (30) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks hunt käis jälle. Mina ka nägin: ulgus ja käis küla pidi. Üteldi, et kui näete, hüüdke Liisuks, siis ta saab sest mardusest lahti. Rannaküla mehel oli naine Liisu nõiatud hundiks. Siis kui õiget nime pidi hüüti, siis pidi inimeseks tagasi saama. Noh, viimaks kaduski ära.

ERA II 16, 501/2 (5) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ükskord katk tulnd, ütelnd: "Puisesse ei puudu, kalaranda ei kaota, Põgarilt võtan paari peret."

ERA II 16, 502 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on emane hunt. Hunt on ikka hunt, aga see on emane hunt.

ERA II 16, 506 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui meri midagi välja ajab, siis enne keegi, ei vares ega keegi ei puudu, kui inimene on ära näind.

ERA II 16, 506 (9) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ei söönd mitte majalt kui sisikonnast rasva.

ERA II 16, 518 (4) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k., Andresjaani t. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 61 a. (1929) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kiägi võiteo aigu sisse tulli, sis küsiti: "Kas savikuurmat näid tuleva?" - Sis tuleja pidi ütlemä: "Näi küll! Õige lähikesin olli." - Sis läits või varsti kokku.

ERA II 17, 119 (61) < Pärnu-Jaagupi khk., Halinga v., Uduvere k. - Eduard Treu < Roman Siitam (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ussisõnad: Ussike, hulluke, Kirjupea kivialune, Mis sa kiiskad? Hammusta haavakoort, Pigista pajukoort, Sarna suust samblid. Issa pojuke, püha ristike. Issa pojuke, püha vaimuke. Aamen.

ERA II 17, 306 (192) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutatakse: Kaevust ja jõest tuleb näkk (gen. näki). Kui Päivilä poiss olnud väike, ei saanud veel õieti välja räägitud, öelnud: nät´t. Seda hirmutatud ikka, et näkk tuleb ja kisub su kaevu. Näkil on pikad käpad, püüab kinni. Hunt jälle metsas.

ERA II 17, 306/7 (193) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkiline haigus, mõni ütleb rabandus. Ta lööb vere ühte kohta kinni seisku - põletiku.

ERA II 17, 331 (207) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaaugu tuli. Minu isa old ka pääle kaheksakümne aasta vana kui näin mõisas, old suure karjasmaa pääl, ta kõrvas old kui suur lõke, isa rääkis sedäsi. Muidu na sinine tuli old, sis pärast räägiti sii, et see oln rahaaugu tuli. Raha ei saanud kedagi, käin kaevamas koa, ei tia mes see oli vai.

ERA II 17, 331 (208) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Öeldama küll, et Vigalas koa öeld jälle unes mõnele ikke, ei oo sääl ja sääl raha. Põle kuuln, et keegi oleks saan midagi.

ERA II 17, 587 < Helme khk., Taagepera v., Vaassaare k. - Eduard Treu < Leenu Pinka, s. 1883 (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised s.o. punane õhk. Vanapagana poisikesed vehklevad. Tähendab sadu.

ERA II 17, 607 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha inimene saadab teise loomale rabanduse. "Ära sa pahas pane, ega ma su lehmal ei tahtnudki saata, ma tahtsin selle teisele, aga sinu lehm juhtus ette," nõnda öelnud rabanduse saatja lehma kaotajale. Peremees öelnud kord heinakuhja tehes oma sulasele: "Ma lasen ühe rabanduse siia tulla." Ja kohe rabanudki rabandus heinakuhja pooleks.

ERA II 17, 609 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui ilusa ilmaga virmalised vehklevad, tuleb jälle torm ja sadu.

ERA II 17, 627 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. Virmalised on tulekeerud. Alt näidatakse tulega, siis see sääl kumab.

ERA II 17, 629 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkeldane haigus või ravandus tuleb tuulehoodest. Harilikult loomale, mõnikord isegi ka inimesele. Ükskord löönud siinsamas külas härjale äkeldane haigus sisse, röökinud siis see koledasti ja ajanud verd välja. Millest see tekib, või kes teda saadab ei tea. Rahvas rääkivat küll, et nõid saadab.

ERA II 17, 643 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva, sarnane nool, mille mõni inimene, kel sarnane võim, välja saadab mõne looma või inimese pihta ja tapab selle. Ükskord lasknud ühe talu peremees lendva ula välja, see läinud ettejuhtuva kase pihta ja see olnud kõik ümbert ära näkitud. Rabandusi olnud kaht sorti. Üks olnud lendav, teine roomav rabandus. Hirmus vägevad olnud nad üksteise vastu. Isegi üksteise tapmisi tulnud ette.

ERA II 17, 649 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakku olnud igas talus (peres). Need olnud Jumala eest. Vaka sees olnud vahakujuke. Vakk oli püha, kuhu viidi Tõnnile andeid. Ta asus päämiselt aidas. Ükskord peksnud keegi jalaga Tõnni vakka ja sellepääle kistud ta parema käe pöial kõveraks. Inimene jäänud haigeks, siis öeldud, et Tõnn on külge hakand. Maksmine aidanud jälle ja haige saanud terveks.

ERA II 17, 669 < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Eduard Treu < Liis Alas (Kuraga Liis) (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus, gen. -õ Loomade haigus. Tuleb tuulest. Olevat isegi kuulda, kui ta läheb suure urinaga.

ERA II 17, 697 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sepa Mihkel Säärekülast läinud õhtul hämaras randa hoost otsima ja näinud laevapuude juures halli meest. Hakand vaatama, kadund ära. Tema läind puude juure vaatama, pole enam olnud kuskil.

ERA II 17, 701 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud peab raiuma vanas ja okaspuu noores kuus. Kui maja hakatakse ehitama vanas kuus, siis saab ta kuiv, kui aga noores kuus, siis tee mis tahad, ikka niiske. Nüüd küll ei peeta enam sest midagi, ehitatakse, kunas aga tahetakse ja raiutakse puid ka metsast, kunas aga tahetakse.

ERA II 17, 705 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu ja riistapuu nimelt, peab vastu põhjatuult maha laskma, siis ei pakata ta. Niisama ka majapalgid.

ERA II 17, 727 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ilmade ennustusi. Kui päike selgesti loojub, rehatse põranda kivid kuivad, sääsed õhtuti väljas, siis tuleb järmisil päevil ilusaid ja kuivi ilmu. Kui veised kiili jooksevad, koer rohtu sööb, siis tuleb halbu ilmu.

ERA II 17, 739 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Põrgus viheldakse. Taeva taplus on virmalised. Kui taevas taples, siis laplastele näidatakse valgust. Virmaliste järele tulevad muutlikud ilmad.

ERA II 17, 755/6 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Mari Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

ERA II 17, 759 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k, -i. Tunneb teda ainult lastehirmutisena. Näkk elab jões. Hüppab jõest välja ja viib vallatu lapse enesega jõkke.

ERA II 17, 763 < Vigala khk., Vigala v., Naravere k., Ööbi t. - Eduard Treu < Mihkel Kaubi, s. 1859 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k (lasteh.) Näk´k tõmbab vette. Ega näk´k kaevus ei ole, näkk viis jõkke. Milline ta välja nägi, ei tea, olnud ikke naisterahva keha, kala saba ja, kiskund ikka suplejaid vee alla. Mõnikord tõmmand nii kangesti, et kohe jää vette.

ERA II 17, 775 < Vigala khk., Kivi-Vigala as. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, s. 1852 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kullaotsijad. Kivi-Vigalas, tohtre pargis on praegu võõraid mehi, kes palunuvat luba tohtre käest pargis kaevamiseks. Nagu kuulda, otsivat mehed pargist kulda. (Kullaotsimine sündis umbes 5. või 6. juuli paigu 1929 a. - Koguja märkus.)

ERA II 17, 791 < Helme khk., Taagepera vanadekodu - Eduard Treu < Ann Veidemann (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hall, ka al´l. Hal´l tuleb inimesele pääle teda väristades. Tekitab ka koledat päävalu. Lahti saab hallist, kui haiget heidutada: valada külma vett krae vahelt sisse või lasta püssi. Haige ise ei tohi heidutamiskavatsusist midagi teada. Vanasti pekstud ka haiget haiguse pääletulekul, et nõnda haigust kallalt minema peletada. Löödud tavalisti vitsakimbuga ja ahjuluuaga. Miks just nendega, ei tea.

ERA II 17, 858 (2) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Kord kudunud vaene tütarlaps kivi otsas sukka. Äkki kukkunud hulka hõberaha temale kõrvale. Tütarlaps noppinud rahad põllesse ning läinud koju, kuid kaotanud kõrvakuulmise. Teised õpetanud küll, et mine kolme kirikukella alla, saad kuulmise tagasi, kuid pole saanud kedagi.

ERA II 17, 858/9 (3) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sädivere postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh, päris tõesti ikke! Kui keegi seda kätte tahab saada, see peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad. Kord katsunud keegi. Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält, mis käskinud poole vaestele anda, kuid see vastanud: "Kust ma saa kedagi anda." Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel nähä, seda ei saa ju keegi ometi salata. Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav. ERA II 17, 859 (4) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/raha/Mu vennanaine kündis kord põllul. Korraga naks! jäi ader kinni. Eks adra sahk läind rahakatla sanga kinni. Küll Madis otsis, kuid ta vajus ju maa sisse. Aga sanga sai küll kätte.

ERA II 17, 859/60 (5) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Näe vanaste ämm pand raha koldesse ja ütlend: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Mini kuulnud jälle päält. Kui ämm ää surnd, mõtelnd mini: "Mis see oo?" Võtnud surnud ämma käe ning kraapinud sellega raha koldest välja. Ta polegi kuigi kaua saand kaapida, kui raha juba tõusnudki isi üles.

ERA II 17, 860 (6) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Meie isa tulnd kord õhtu hilja ja näinud rätsepa a-as sinist tuld. Ma ütlesin küll: "Eks sa läind vajutand vasaku jala kannaga, seal rahaauk." Läksid hommiku vaatama, kuid põlnd enam kedagi kuskil.

ERA II 17, 860 (7) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001
Näe kord üks mees läkski katusele ja ütles: "Nüüd vaatan läbi reite, kus rahaauk on. Vaadanud ning kukkunud alla ja kohe surnud. Eks kurat lükand alla. Egas kurat seda ei taha.

ERA II 18, 121 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord Kalevipoeg ja Vanatont läind riidu. Kalevipoeg hakand vastast peksma lapiti laudadega, tagund kõik lauad puruks. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, löö ikka serviti lauaga!" Kalevipoeg teindki siili õpetuse järgi, saand Vanapaganast võidu. Kalevipoeg annud siilile oma kasukast tüki nahka, siil saand sellest endale okkalise kasuka.

ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta värs´s tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.

ERA II 18, 136 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks mees näind öösel tuld, arvand, et leidsin rahaaugu. Läind ligemale - kuu paistnud veeloiku, see oligi siis rahaauk.

ERA II 18, 136/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sepp kündnud väljal. Sahk hakand ikka maa sees ühe asja külge kinni. Härja jäljed olnud seal lähedal. Viimaks sahk vedand rahapaja välja. Mees tahtnud asja saladuses pidada. Läind ometi tooma naabri käest külimittu, et sellega mõõta raha. Naaber määrind külimitu põhja rasvaga, et saaks näha, mida ta mõõdab. Raha jäändki põhja külge kinni, sellest saadud teada, et sepp leidis rahaaugu.

ERA II 18, 137/8 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaauk. Mees tulnud teed mööda. Näind: isandad põletavad tuld tee ääres. Ta läind sinna piibule tuld saama. Isandad öelnud: "Piibule ei anna, aga hõlma anname küll. Tagasi ära enne vaata, kui oled kodus." Pandud siis mehele hõlm süsi täis ja mees hakand minema. Selja taga üks käind kange krabinaga, kuid mees pole tagasi vaadand. Jõudnud viimaks koju ja puistand hõlma tühjaks - olnud selge raha!

ERA II 18, 138/9 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Olen näind rabas, et tuli tõuseb üles. Oli lai nagu me tuba, läks kõikudes edasi. Lugesin kord raamatust, et kuhu kuld, hõbe või inimese kondid on maetud, seal on näha tuld. Arvasin ka, et seal on midagi maetud, kuid selle järele tuli hoopis suur torm.

ERA II 18, 139 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kord vaatasin jälle, et rahaauk põleb. Läksin vaatama, leidsin kännu hiilgamas. Viisin kännu tuppa. Naine tuli pimedas tuppa, ehmatas kangesti kändu nähes. Võtsin aga tule üles, siis hiilgus kadus kohe.

ERA II 18, 139/40 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Mu isaisa näind Kruusimäel rahaauku põlemas. Ta lasknud põlvili maha ja lugend kolm korda Issameiet. Rahaauk kadund siis. Hommikul läind vaatama - kaste ja halla olnud ümberringi maas, kuid see koht olnud urbne, kasteta ja hallata, kus ta rahaauku nägi.

ERA II 18, 140/1 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud haldjate teedele, siis eksid ära. Üks taat läind linna, eksind teel ära. Mölland ühes kohas ringi, tulnud 3-4 korda samasse paika tagasi. Metsad olnud tema meelest nii suured ja võõrad, et ei ole kuidagi leidnud õiget teed. Teine hüüdnud eemalt, et tule teele, mis sa seal mässad! Siis leidnud õige tee. Arvand, et sattund haldja jälgedele.

ERA II 18, 141 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas. Kes üle tema jälgede läheb, selle eksitab ära.

ERA II 18, 141 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsahalgjas läheb mühinal ja kohinal, lööb puud juurtega maha.

ERA II 18, 146 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Ma nägin mardavust. See oli inimese eeskäija, käib enne surma krobistamas. Mineval aastal Tallinnas mu akna taga üks tegi tokk-tokk. Läksin ust lahti tegema, kuid ei olnud kedagi seal. Selle järele samast toast (meid oli mitu ühes toas) üks vanaeit suri. See oli kevadel, ja sügisel suri mu mees. See oli siis üks surmateataja.

ERA II 18, 147/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Tisleri (Puusepa) t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kureküla k., Aukemäe s. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Ots, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Nägid kuskil viirastust, hunti või karu, siis see oli margus, polnud ju õieti midagi seal. Vanasti viidi vooriga kraami Tallinnast Tartusse. Kord takkapoolt mehed tulnud ühele me valla mehele vastu. Nad hoiatand poissi, et ära mine edasi, varsti tuleb surnuaed, tondid on seal haua ääres, tuled põlevad ees. Margus on kirikua'a peal. Poiss olnud julge, läind edasi. Surnuaial näindki tuld põlemas. Läind ligi - ristil kuldkiri, see hiilgab. Seal oli siis see viirastus või margus.

ERA II 18, 149 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läksin kord kõrvemetsa. Jõudsin Jägala-Joa sillast mööda, kui üks vankriratas veeres must mööda, keeras mäekerkast üles, läks metsa. Läksin talle järele, leidsin samast kohast metsas mehe kõlkumas puu oksas. Oli poond enda üles. Eks see olnud margus, mis mulle näitas.

ERA II 18, 151/2 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k. < Jüri khk., Rae v., Lagedi koolimaja - Rudolf Põldmäe < Madli Proosahallik, 69 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rae valla endine koolmeister Pihlakas läind Assaka ja Lehmja-Loo kõrtside vahelt, pidand minema emale vastu. Üks tore preili tulnud metsa vahel talle vastu, päevavari olnud käes. Pihlakas mõelnud, et on tore preili, oleks korra ümbert kinni võtta ja pikali panna. Kui preili pursand talle sellepeale tuld vastu nägu, suured punased hambad paistnud suust. Siis muutund hirmsaks. Hakand viimaks kaduma, lõpuks pole olnud teist kusagil enam. Pihlakas ehmatand sellest nii palju, et jäänd eluks ajaks jalust vigaseks.

ERA II 18, 167/8 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t oli vannutud inimene, kelle teine inimene muutis hundiks. Libahun´t püüdis lapsi, kelle viis metsa. Tallinnas oli kaupmees Hunt. Oli üks mees metsas puid raiumas. Hakand sööma, hunt tulnud metsast, vaadand tema juures. Mees vaadand noa peale, hunt jälle löönd silmad mehe kõrile. Viimaks mees annud hundile noa otsast tüki leiba. Hunt võtnud leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Visand siis naha maha ja saand jälle inimeseks. Sest saandki kaupmees Hunt. Korra see puuraiuja-mees läind Hundi poodi, näind oma nuga letil. Küsind, et kust see siia sai. Siis kaupmees avaldand saladuse ja annud mehele suure vaevatasu.

ERA II 18, 213 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugu-haldjad, rahaaugu-vaimud.

ERA II 18, 213 (5) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majahaldjas käib maja sees, näitab nagu viirastus, ütleb õnne või õnnetust ette. Metshaldjad eksitasid inimesi tee pealt.

ERA II 18, 213 (6) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Ambla khk. - Rudolf Põldmäe < Leena Bergmann, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Koolmeister ütles: "Kui sa majasse lähed, ütle ikka tere, kuigi seal inimesi ei ole, siis sa õnnistad majavaimu ja tema õnnistab sind."

ERA II 18, 214 (7) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad on kratid. Näind "kuldpalli" linna kohal lendamas.

ERA II 18, 214 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad olid inimesekujulised. Hall habe ees, nagu meesterahvas. Tegi hirmust häält, hirmutas inimesi. On mõni kinni võetud.

ERA II 18, 214 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad - need jo kratid. Käisid raha korjamas.

ERA II 18, 214 (10) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks randrüütlit näind merehaldjaid, kes istund kivi otsas ja pesnud end. Olnud ilusad naisterahvad, suurte rindadega.

ERA II 18, 215 (11) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ei ma metsahaldjatest tea midagi, meil siin metsa ei ole, ega nad ole siin elandki. Ühel talul lehm olnud perekambris kinni. Hommikul olnud ikka teine märg. Aga seal lehma kohal seina sees ikka nagu tiksund midagi. Siis haldjad öelnud perenaisele, et kui ta oma musta koera siit ära ei vii, situb teine nende peale. See oli siis haldjate koht.

ERA II 18, 215/8 (12) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind jõel pesu loputades: sead olnud väljal odrapõllul. Üks pruun naine keerlend nende ümber. Ema kutsund koera endaga kaasa ja läind sigu viljast välja ajama. Rahahaldjas siis pöördund ümber ja läind Väljamäele. Teine külg läikind vastu päikest. Ema kohkund veidi, kuid mõelnud, et üks võõras naine korjab vist maitseid (maarohud). Öelnud siis võõrale: "Mis inimene sa ometi oled, et ei ajand sigu viljast välja!" Siis võõras naine muutund nagu varjuks, vajund viimaks maa sisse. Ema kõrvad aga löönd lukku ja silmad läind pimedaks, pole enam midagi kuulnud ega näind. Pärast läind otsima auku, kuhu ta kadus, kuid pole midagi leidnud. Ei sealt olnud rohigi maha tallatud. Seda haldjast näind samal ajal ka üks Saha vanamoor, kes läind sealt mööda. Teinekord karjapoiss näind seal Väljamäel alasti inimest. Poiss tulnud koju, öelnud sulasele: "Pearu, mis sa väljal kerpa otsisid, lehvitasid särki?" Pole aga keegi olnud sel ajal väljal. Kord jälle onu pannud väljaväravat ette. Koer hakand korraga ägedasti haukuma. Onu olnud ühe silmaga, nägemine olnud küll vilets, kuid ta näind ometi, kuidas läbi veesoone läind hallid sea moodi elajad. Onu arvand, et need on rahaaugu vaimud, kartnudki veidi neid. Õhtul rääkind loost kodus teistele, pole tahetud uskuda teda. Ta öelnud siis koerale: "Sa ikka kartsid ka neid elajaid, oleksid su murdnud!" Teisel hommikul Liisu (tüdruk) magand toas, kui üks hall vanamees tulnud sisse ja küsind: "Mis te Pearn ka rääkis eilsest loost?" Liisu pole teadnud asjast midagi ega vastand vanamehele sõnagi. Siis taat kadund toast.

ERA II 18, 219/21 (13) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väo külas Allika talus ei ole tohitud sigu panna lauta. Nad hakand seal karjuma, jäänd haigeks ja surnud viimaks. Kord perenaisele näidatud unes, et sealauda alla on maetud varandus. Rahaaugu vaim öelnud unes: "Ära pane sigu mu silmade peale sitale!" Teine kord jälle näidatud perenaisele unes: "Tõuse üles öösel kella 12 ajal, võta kätte lepane kepp ja mine sealauta. Üks must härg seisab laudas, löö seda kepiga. Härja all on kivi, kivi all on söed, võta need ära, siis leiad sealt alt varanduse." Naine pole julend öösel minna, läind päeval teise naisega seltsis otsima. Leidnudki kivi ja selle alt söed, kuid rohkem pole julend otsida, pistnud suure kisaga jooksu. Lambaid võidud sinna lauta panna, neil pole olnud midagi viga, kuid sigu pole sinna enam pandudki.

ERA II 18, 221 (14) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meres olnud ka halgjas kivi otsas pesemas. Plaksutand seal oma nisi.

ERA II 18, 221/2 (15) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord surejad peidavad oma raha kivide alla. Seda teised ei saa kätte. Kurivaim ei anna kätte, sest see pole heaga pandud sinna. Tuled põlevad seal kohas. Lähed aga vaatama, siis tuled kaovad. Halgjad need tuledepõletajad ongi, need ei anna raha välja. Vahel oled kimbus metshalgjaga. Ta hirmutab sind, aga ega ta sulle ennast näita. Eksid ta jälgedel ära.

ERA II 18, 222 (16) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad. Kui inimene metsa eksib, siis ta on haldja jälgedel. Meil Saha metsavaht läind metsa hagu raiuma. Võtnud haokubu-vitsa puntra selga, pole aga sellega osan enam kuskile minna. Suure vaevaga saand koju.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

ERA II 18, 241 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad sealt, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. See õhk on nii kange, et hakkab inimese külge. Ei tohtind kõhuli magada. Kui maha istusid, siis pidid sülitama enne maha, et maa-alused ei hakkaks külge.

ERA II 18, 242 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on niplikud keha peal. Tulevad maa vihast. Arstiti maavitste veega.

ERA II 18, 247 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kes tulesõnu mõistab, see võtab tule valu ära ja võib tulesöe peos hoida, ei põleta enam.

ERA II 18, 248 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi hakkab raputama. Olen ta ise läbi teind. Mõtlesin ühel päeval, et täna ta vist tuleb jälle kallale. Läksin kasarmusse (olin Türgi sõjas), pugesin sineli alla, ei tulnud peale. Viimaks kadus üsna ära. Sain sõjast lahti, tulin Kurna mõisa. Seal tuli veel paar korda kallale. Mõisaproua ja üks teine naine keetsid rohtu, siis enam ei tulnud kallale. Mõni hüüdis väristustõbeks.

ERA II 18, 248 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbe põdejal inimesel on alati külm. Tea kas see haigus tuleb ka tuulest.

ERA II 18, 254/5 (1) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Paide khk., Paide l. - Rudolf Põldmäe < Therese Mägi (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Elasin Paide linnas. Tulin saunast, läksin palki mööda üle jõe. Sealt kohalt jõgi on sügav, ujutatakse hobuseid. Kuulsin korraga, kui üks hüüdis: "Al´lo, al´lo, al´lo!" Tegi kolm korda nii, siis nägin: veest tuli välja valge krussis peaga alasti poisike. See oli näkk. Kahe tunni pärast samas kohas üks väike poiss pidi uppuma. Oli samuti valgete krussis juukstega laps nagu see, keda ma nägin. Mölder Grube päästis suure vaevaga uppuja poisikese, keda näkk tahtis saada omale. Paide linnas jõgi võtab igal aastal inimesi. Mündi silla juures nägin kord, kui naisterahvas hüppas kivilt vette, tuli kivile jälle tagasi ja hüppas uuesti. Tal olid suured rinnad ja pruunid juuksed. See oli näkk. Teda nähti tihti seal. Kui keegi uppus, siis enne seda ta näitas end ikka koera või inimese näol.

ERA II 18, 255/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Kallavere k., Nuudi t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Kamm, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näkid eland meres. Kui inimesed uppusid, siis enne seda nähtud ikka näkki. Näkk pesnud end kord kivi otsas, olnud inimese moodi, suurte rindadega naisterahvas. Selle järele üks naine uppund sinna kohta merre.

ERA II 18, 256 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maardu järves eland näkid. Järves olnud kaks kivi, mille otsas näkid käind istumas ja pesemas. Visand ikka teist nisa ja teist nisa üle rinna. Neid kive hüütud näkikivideks.

ERA II 18, 257 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Aigrumäe k, Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vees kivi otsas, peseb ja näitab end üksikule inimesele, paljudele ei näita. Emaseid ja isaseid. Inimese moodi, alasti. Habemega näkke ei ole, nooremad mehed. Laulavad ja meelitavad inimesi vette.

ERA II 18, 257 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksin merde ujuma, nägin palja nahaga inimest istumas paadi ääres. Ma pistsin jooksu, ei olnud aega vaadata. Merehaldjad on näkid. Kahte ei ole.

ERA II 18, 257/8 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli elajas. Tulnud korra mere ääre laste hulka. Lapsed ronind kõik selga, tahtnud sõita. Ühel pole olnud ruumi istuda. Öelnud: "Ma lähen näki nurja peale!" Kui siis kadund kohe ära. Elaja moodi olnud teine.

ERA II 18, 258 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merenäkid tulevad inimeste kallale. Hirmutati lapsi: "Ära mine vette, näkk tuleb kallale!"

ERA II 18, 258/60 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rangu saunas Lagedil (Jüri khk.) eland vanamees, kes olnud Saha järvevahiks. Siis veel Saha ja Maardu järved olnud ühes. Vanamees teind järve kaldal tuld. Vaadand korraga: näkk tuleb järvest välja tule juure end soojendama. Vanamees löönd ahingiga läbi tule näkile persse. Kui siis läind nagu hall härg vette tagasi.

ERA II 18, 260/1 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas oli seal kaks venda ja käind nagu ail ahingitega kalu otsimas. Tuli põlend juures. Hüüti ahe-kaladeks veel. Siis läind, kahe vennaga old siis ail, seal old siis teine vend, öeld: "Solpsnikud käivad!" Üks käind vees solps, solps nagu koer. Üks alasti naesterahvas tuld nende juure. Mees löönd läbi tule ahingiga, et mis sa seia oma perset näitama tuled! See öeld: "Oleks sulle õnne soovind, aga nüüd kuulutan surma." Kahe nädala pärast see mees uppundki sinna kohta. See naesterahvas oli näkk.

ERA II 18, 262 (10) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma kord nägin Jägala jões naisterahva istumas kivi otsas. Tal oli rätik peas, sinine jäkk seljas ja kirju seelik. Läksin vaatama, siis ta laskus seliti jõkke. Selle järele üks tüdruk uputas enda jõkke. Eks see olnud jälle üks margus või vaim või näkk.

ERA II 18, 263/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laevahaldjad. Kapten istund laevatekil. Üks hall mees tulnud ta juure ja küsind: "Kas annate mulle laeva nime või laeva ema?" Kapten mõelnud tükk aega, siis vastand: "Annan laeva ema." Mees kadund. Selle peale tõusnud kange tuul, igavene pigur (segadus, kitsikus) olnud käes, laev jäänd päris kitsikusse. Kapten viimaks käskind mehi: "Raiuge mast maha, et tuul ei saaks enam kägistada!" Mehed raiund masti maha ja laev pääsnud kitsikusest. Kapten siis seletand: "Andsin laeva masti, sest see oligi laeva ema, mida mult nõuti. Kui ma oleksin lubanud laeva nime, siis me laev oleks kadund kõige meestega." (Jutustaja on lugend selle loo vist raamatust nagu teised objektid seletasid, sest seesugused lood olevat tundmatud Jõelähtmes. R. P.)

ERA II 18, 264 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas ehitatud laev. Järgmisel päeval tahetud hakata kaupa laadima. Kapten öelnud: "Kui keegi koputab kajuti uksele, siis olge üsna vait ja vagased!" Käindki üks koputamas ustel, kuid keegi pole vastand talle. Kahe aasta pärast laev uppund Naissaare taha. See oli siis mõni vaim või näkk, kes kuulutas ette laevale kadu.

ERA II 18, 265/6 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a., Miina Treiel, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa kõmises, siis maa-alused inimesed rääkisid. Maa-alused inimesed on ju kärnkonnad. Korra üks mees kastnud palava ilmaga konna; läind siis ise pidule. Näind seal sama konna ukse man. Tõstnud kõrvale. Konn tulnud siis tuppa ja hakand rääkima. Öelnud: "Ehitage oma laudad teise kohta, me ei saa seal maa all süüa, te loomad kusevad lauale." Kutsund mehe omaga kaasa. Aia äärest läinudki trepp alla. Olnud päris suur tuba ja rahvast täis, kõik söönd laua ääres. Korraga hakand laest vett tilkuma. Konn öelnud: "Näe seal ta on, nüüd te lehm kuseb me lauale." Üks lausund: "Pista musta!" teine aga vastand: "Ei või pista, sõbra must!" Siis mees saand asjast aru, tulnud välja ja ehitand kohe lauda teise kohta. Ei tal ole enam olnud loomaõnnetust, eland jõukalt ja õnnelikult.

ERA II 18, 267 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me keldri taga maa all üks tagus nagu sepp. Seal vanasti olnud talud, Rootsi sõja ajal hävitatud ära. Oli muidugi üks vaim, kes sinna oli maetud.

ERA II 18, 267 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maad ei tohi peksta, siis hakkab tuul.

ERA II 18, 269 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsa veega pesti maast hakand haigusi.

ERA II 18, 274 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: ärge minge kaevu vahtima, näkk tuleb välja!

ERA II 18, 275/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Kadi Sarv
Muugad eland vanasti siin Muuga külas. Need olid niisugused mustlaste moodi inimesed, käisid mangerdamas külast külla, ajasid palju varandust ja raha kokku. Sõja ajaks nad pannud raha maa sisse aukudesse. Tea kus nad ise sõjaga said, kuid pärast neid pole enam olnud siin. Nüüd seal maetud varanduse kohal, suure kivi ääres mere kaldal, ööseti tuli põleb. Üsna hiljuti leerilapsed leidsid mere äärest hulga raha ja varandust. Tõid koju pool kartulikorvi täit rahasid, preese ja keesid.

ERA II 18, 283/4 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Esimene poeg pidi närima narit, ise ütles: "Närin, närin narit, nari läheb välja!" Nari rodises. Punase lõngaga seoti sõrmed kinni, siis nari paranes. Ka piibuahelaga seoti käsi kinni.

ERA II 18, 284 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti kuldimunarohuga, vaskrahaga või vaskketiga. "Kuldimunad" kasvavad siin me karjamaal. Neil on niisugused munad all nagu kuldimunad ja sellepärast neid nimetatakse nõnda.

ERA II 18, 304 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Pagu (Saku mõisnik) tegi loomakatku. Laskis üht juuti mingisugust pulbrit külvata metsadesse. Haigus tungis Harkust Sakuni ja Nehatuni, kaugemale ei läind. Mõisnikud tegid ka inimestele katku.

ERA II 18, 304/5 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha tuul tõi katku. Minu vennanaine suri katku. Ta läind naabriperesse, kui korraga iseäralik õhk löönd vastu silmi. Tulnud koju, hakand oksendama, ja nädala pärast suri.

ERA II 18, 306 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku jupp olnud väiksem kui katk ise. Keda ta kepiga torgand, see kohe surnud. Inimese moodi nad olnud mõlemad.

ERA II 18, 307 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Ants Käsper, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu vanaema rääkis: Katk käind kepiga turkamas. Tulnud ühte kohta sisse, kus inimesed magand reas maas. Keda ta turgand, see surnud. Üks olnud üleval, seda pole turgand. See jäänd üksi elama ja rääkind jutu välja.

ERA II 18, 308/9 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuleb järsku. Lööb tervest kehast läbi. Kes on nõrga verega, see sureb. Loomadel oli ka niisugune haigus, hüüti lendva-haiguseks. Kurjad inimesed saatsid need haigused.

ERA II 18, 309 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuli kange külmaga. Tegi haigeks, mokad ja suu läksid katki.

ERA II 18, 309 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti 1) pastlapaelad pandi taha risti, kanna sisse kallati vett ja rüübati sealt; 2) pahema pihu pealt võeti soola sisse.

ERA II 18, 309 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Käsper, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav-haigus. Selle vastu oli linnas tillemani tropid, kodus tarvitati püssirohtu, soola ja nõge.

ERA II 18, 311 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Roosi arstiti lausumisega. Rahvas oli ebausklik, uskus, et lausuja aitab. Roosi peale pandi ka tubakalehti.

ERA II 18, 315/6 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."

ERA II 18, 319 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nehatus Proosa talu väljal olnud kalmud. Seal põlend ühel jaanilaupäeva ööl rahaauk. Mehed läind vaatama. Kui hallid pukid tulnud, hakand mehi taga ajama. Mehed saand aga jooksu.

ERA II 18, 319 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Suurtel lahinguplatsidel ikka rahaaugu tuled põlend vanasti.

ERA II 18, 319 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Raha, mis maasse maetud, ikka vahel kerkib ja jälle vajub sügavamasse. Kui ta kerkib, siis a'ab sädemeid väl´la.

ERA II 18, 326/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Hunt Tallinna külastajaks/Kui linnas tehti Narva maanteele konkateed, siis hunt tuli Pöögle hoovi, sadama raudtee-ülesõidu kohal. Istus tee ääres, hobune hakkas maad kraapima, ei läind mööda. Läksime kardavoiga vaatama, ei ta kartnud meid ühtigi. Läks siis viimaks Pöögle hoovi. See oli varahommikul. Pärast läksin oma hobusega ka sinna hoovi, siis hunt oli pugend suure tünni alla. Oru Jüri tõmbas sabapidi välja. Pidi Jüri kätte kinni hakkama. Püüdsid siis kanapuuriga hundi kinni. Viisid politseisse, et on viimaks kellegi koduhunt. Politsei lubas tappa. Hanguharu torgati kuklasse, kõri lõigati läbi. Nahk võeti maha, saadi 5 rubla. Niipalju ma olen hunti näind.

ERA II 18, 327/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas hundid sündisid. Hundid tulnud pulmalistest. Sant läind pulmamajast armu saama. Pekstud minema, pole midagi antud. Läind teise peresse, võtt ja teind pulmalised, pand hundiks. Saat plika vaatama, mis pulmalised teevad. Plika tuld tagasi - pulmalised vahivad üheteise silmi. Saat teist korda, ikka sedasi. Saat kolmat korda - tuba hunta täis. Plika teind ukse lahti, kui kõik pand metsa. Sellest hundid tulidki.

ERA II 18, 350 (28) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tähed vehklevad, jooksevad üksteisest läbi, see on siis silma ees nagu virmaline.

ERA II 18, 350 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valgus. "Virmalisi" ei ole kuulnud. Taeva valgus kuulutab ette paha ilma.

ERA II 18, 350 (31) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised tähendasid külma.

ERA II 18, 353 (44) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Palli t. - Rudolf Põldmäe < Truutu Kruuberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistrekk oli südamehaiguse vastu. Võeti sisse.

ERA II 18, 385 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Tallinna Oleviste kiriku. Ta kukkund torni otsast maha ja saand surma, sest ta tahtnud torni otsa taevasse teha.

ERA II 18, 395 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Haljava kõrtsu taga nähtud rahaauku põlemas. Üks mees läind kaevama, ei ole leidnud midagi.

ERA II 18, 406/8 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel isal olnud poeg. Poiss olnud hirmus laisk, magand 16-aastani asemel. Isa ajand teise viimaks asemelt välja, et mine ometi teole. Poiss läindki teole, võtnud hobuse sahaga kaasa. Põllul pannud hobuse sööma ja vedand ise sahka. Olnud tugev poiss. Õhtul tulnud teolt koju. Pannud hobuse vankrile sööma. Naabri mullikas tulnud ka hobuse eest heinu võtma. Poiss vihastund, võtnud mullika sabast kinni ja visand üle kahe tänavaaia ja tänava naabri õue. Saand sest ise aru, et on tugev mees. Läind vastast otsima. Vanapagan tulnud vastu, viind poisi põrgusse. Pannud kahe vahele magama, nii et poiss magand keset põrandat ja kuradid teine teise seina ääres. Üks kurat korraga peeretand. Poiss lennand kohe teise seina ääre. Teine kihutand vastu, poiss lennand tagasi. Poiss hirmu täis, et nüüd on lõpp käes. Seal põrgus leidund veel üks neiu. See õpetand poissi: "Kui nad tuld suust välja ajavad, siis magavad. Katsu siis põgeneda." Poiss põgenendki. Teel tulnud talle Tugev Ärman´n (Herman) vastu, 12 tosinat laudu seljas. Poiss kurtnud sellele oma häda. Ärman´n pannud ta oma püksi tasku. Kurat tulnudki järele tedre näol ja karanud kohe Ärmanni kallale. Ärman´n hakand laudadega Vanapaganat peksma, tagund hulga laudu teise pähe katki. Korraga siil hüüdnud põõsast: "Ärman´n, löö servi laudu!" Ärman´n teindki nii ja peksnud kuradi põgenema. Ärman´n võtnud siis nimetsesõrmelt tüki nahka ja visand siilile. Ärman´n olnud okaskarvaga ja siil saandki sellest oma okkad.

ERA II 18, 421/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks peremees ja sulane käind seltsis heinamaal. Peremees käskind sulast ikka enne minema hakata, kuid jõudnud ise ikka enne heinamaale. Ühel õhtul sulane passind põõsa taga, et näha, kuidas peremees oma teed käib. Näind: peremees lööb persse vastu kivi ja põmiseb midagi oma ette. Muutund hundiks ja pistnud jooksu. Saand jälle sulasest enne koju. Sulane teisel õhtul teind samuti: löönd persse vastu kivi ja muutund hundiks. Jooksnud küll koju, kuid pole saand enam inimeseks. Pannud käpad üle altukse, nii et peremees näind teda toast. Öelnud: "Löö, va häbemata, perse vastu sealauda seina!" Sulane teind nagu kästud ja saand jälle inimeseks. Pole pärast seda enam julend end hundiks teha.

ERA II 18, 425 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg läind kord vanakuradiga tülli. Tagund sordile 12 tosinat laudu pähe puruks, aga pole ikka võitu saand. Siis siil õpetand põõsast Kalevipoega: "Löö ikka servi laudu!" Kalevipoeg hakandki serviti laudadega lööma ja ajand vanapagana põgenema. Kalevipoeg võtnud oma kasuka hõlmast tüki nahka ja visand siilile õpetuse eest. Sest ajast saadik siil ei karda enam koera hammast, sest Kalevipojal oli okkaline kasukas ja siil sai sest endale naha.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

ERA II 18, 461 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema jões. Nähtud Jägala jões kivi otsas värisemas. Olnud lehma vasika moodi. Hüpanud jõkke, kui inimesed lähenesid.

ERA II 18, 461 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi uppus, siis arvati, et näkk kiskus alla.

ERA II 18, 461/2 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk eland järves, käind kivi otsas istumas. Inimesed aina uppund järve, näkk tõmmand nad alla. Mees läind püssiga näkki laskma. Hõbekuuli tal pole olnud, murdnud hõbesõrmuse kolmeks tükiks ja pannud püssi sisse. Näkk, alasti naisterahvas, hakand meest kutsuma oma juure, et seal olevat madal vesi. Paistnudki nii, et näki juurest vesi olnud väga madal. Mees pole siiski läind, et meelitab mu vette ja võtab hinge. Lasknud püssiga paugu näkile pihta. Näkk kukkund kivi otsast alla ja hüüdnud veel: "Kes sind sedasi õpetas tegema?" Sellest ajast järv hakand kuivama. Kadund hoopis ära, kivi ääre jäänd aga nagu pudrusilm, kus vesi seisnud alati sees.

ERA II 18, 463 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk meelitab inimesi: "Tule siia, siin vesi on madal!" Inimesele paistab, et vesi ongi madal. Kui ta aga sisse astub, siis kohe upub.

ERA II 18, 463 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk on ka tondi seltsi.

ERA II 18, 463 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõgedes, kaevudes, järvedes ja meredes.

ERA II 18, 463 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Siin Perila Veskijärveski olnud näkk. Keskhommiku ajaks tulnud järve kaldale pärna otsa ennast kuivatama. Passitud teda ja lastud hõbehelmega surnuks. Ühes kohas järve kaldal rohi oli must, loomad ei söönd seda. See pidi olema näki veri seal, kus ta maha lastud.

ERA II 18, 464 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka enamasti naisterahvas. Aga Peningi Kalesi küla all järves olnud meesnäkk. Ta käind vahel siin me Veskijärve näkki vaatamas, olnud mõlemad korraga me järves näha. Kui me Veskijärve näkk maha lasti, siis järv kuivas ära. Kalesilt kadund ka järv ära. Need järved läind teise kohta. Ühte kohta tekkind järsku uus järv, ei tea, kust tuli.

ERA II 18, 465 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord inimene uppus väiksesse veeloiku. Ega ta muidu sinna oleks uppund, kui näkk poleks alla kiskund.

ERA II 18, 465 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Taevast loobiti ingleid alla. Kes kukkus vette, sellest sai näkk, kes langes maha, sellest tuli inimesesööja.

ERA II 18, 466 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõehaudades. Puhastavad jõehaudu, ei lase kinni kasvada. Kui on tõotatud, siis näkk võtab ka inimesi alla jõehauda.

ERA II 18, 467 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa kõmises, seal arvati olevat surnud elusalt maetud. Sõja ajal ju aetud sageli elusalt inimesi hauda. Nüüd inimesed müravad seal all. (Nii arvatud Kuimetsas, Juuru khk.)

ERA II 18, 471 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsa veega. Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

ERA II 18, 471 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

ERA II 18, 473 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Tegime metsas heina. Heitsime maha sööma, kui järsku reied ajasid kupule. Mu ema kraapis hõberahalt puru maha ja mu reitele, siis kohe kupud kadusid. Need olid maa-alused.

ERA II 18, 473 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.

ERA II 18, 474 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Me toas kapi ees oli kuulda, kuidas maa all kehrati. Vokid kriuksusid, voki kõlgut käis kolks ja kolks. Me olime lapsed, laskime kapi ette maha, panime kõrvad vastu maad ja kuulasime. Ema ütles: "Eks maa all inimesed kehravad. Me jalgade kohal maa all elavad ka inimesed, need on maa-alused. Ega nad sealt välja tule, ärge kartke, nad on sügaval maa all."

ERA II 18, 474 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Nad teevad tööd nagu meiegi. Aga me ei näe neid. Need on maa-alused inimesed.

ERA II 18, 474 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, hakkab maast.

ERA II 18, 475 (9) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kord nägin naisterahvast jões kivi otsas istumas ja pesemas. Kadus järsku vette. Öeldi, et see oli jõenäkk, sinna upub keegi inimene. Natuke aega hiljem üks noormees uppuski sinna kohta jõkke.

ERA II 18, 475/6 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid on jões. Olin tüdrukuks Palgi jõe äärses peres. Sõime laua ääres, mehed pidid minema pärast söömist kalale. Sel ajal üks mees uppus me värava kohta jõkke. Teised näinud, kui ta tõstnud veel käe üles, kuid näkk kiskund käe alla ja tõmmand mehe vee alla. Mees oli küll hea ujuja, aga nii kui ta seekord vette läks, nii ka sinna jäei. Näkki nähtud mõnikord kasti kujul jões. Mõnikord olnud jälle naisterahvas kivi otsas pesemas.

ERA II 18, 481/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vanaema ema läind linna. Saula silla kohas näind: üks naisterahas peseb jões oma rindu. Olnud kollaste juustega ja laiade puusadega naine, seljaga tema poole. Eit hüüdnud: "Tere hommikut vee-emand!" See võõras naine vastand siis läbi nina: "Jumalime, saagu su lapselapsed neljandast ja viiendast põlvest hästi elama, ei veesurma nemad sure." See olnud suvel päikesetõusu ajal. Õhtul eit tulnud linnast koju, kuulnud, et samas kohas, kus veevaim istus, üks tüdruk uppund lambapesemise juures. Olnud see õnnetu ka suurte kollaste juustega tüdruk. Kahe nädala pärast samas kohas kuuldud häält ütlema: "Tund jõuab ja mees ei jõua!" Nii mitu korda. Samal ajal Vaida poolt üks mees tulnud hobust ujutama. Inimesed hoiatand teel, et ära mine. Mees ei ole hoolind sellest. Ajand hobuse samasse kohta jõkke, kust häält kuuldud. Hobune pöördund järsku küljeli, mees kukkund seljast vette ja uppund silmapilkselt. Jutustaja vanaema, veevaimu nägija tütar, öelnud alati oma lapselastele: "Ei teil ole uppumise surma karta." Ja tänini pole ka ükski inimene nende suguvõsast leidnud veesurma, kuigi nad on sageli eland vee ääres ja olnud isegi mitu korda uppumisele õige lähedal.

ERA II 18, 483/4 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Ursula Zimmermann, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olid pisikesed hallid vanamehed. Mõned inimesed on näind neid. Ohukotsust üks mees rääkis: Hauategijad leidnud maa seest küünrapikkuse poisi. Olnud külm aeg. Nad saand suure vaevaga maa pinna pealt ära, seal all olnudki see küünrapikkune poiss. Pole rääkind sõnagi. Mehed arvand, et on külmetand. Viind kirikumõisa sooja, pannud ahjuauku. Õpetaja läind vaatama, küsind: "Mis loom sa oled, sul on ju hing sees ja inimese nägu peas?" Võõras vastand õpetajale: "Kas sa ei mäleta, kui sa mu seitsme aasta eest neesid? Ma olin seitse aastat seal maa seas." Öelnud seda ja kadund toast. Õpetaja vaadand raamatusse ja siis tulnudki see lugu meele: 7 aasta eest õpetaja käind haigete juures, läind ikka surnuaiast läbi. Õpetaja kutsar kord läind teda hirmutada. Õpetaja küsind: "Kui sa oled inimene, siis seisa, kui vaim, siis tagane! Mina võin su needa." (Õpetajate käes oli needmine.) Kutsar vajundki maa sisse. Hing ei saand kohta, käis hulkumas.

ERA II 18, 495 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus on muidu silma ees. Ma nägin kord mõisahärrat tulema, korraga kadus silma eest. Pärast seda härra lasti maha. Eks see olnud siis üks marguse nägemine.

ERA II 18, 496 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind halli mehena ringi. Kui ta tuppa astund ja keegi magand, siis see surnud. Kes jälle üleval olnud, valvand, see jäänd elama.

ERA II 18, 497 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu emaema rääkis: Kord karjapoiss näind, kui üks umbes 5-aastane punaste pükstega, punaste juustega ja punaste hammastega poiss tantsind karja keskel. Millist looma ta kepiga pistnud, see kohe surnud. Kaks lehma jäänd pistmata, need jäänd elama. See oli katk.

ERA II 18, 497 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema tädi näind ühel hommikul vara päikesetõusu ajal, et üks veripunane peatu hobune tulnud Kuimetsa küla vahelt mööda teed. Kadund kaugemale hoonete vahele. Selle järele tulnud Kuimetsas suur loomade katk. Valda jäänd ainult kaks hobust elama. See peatu hobune olnud loomade katk.

ERA II 18, 498 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ringi küünrapikkuse vanamehena. Habe olnud varbast saadik. Kus ta tuppa tulnud, seal inimesed surnud. Inimesed kogund ühte kohta kokku, lugend ja palund. Kui katk sinna tulnud, siis öelnud: "Siin rahvas valvab, siia ei maksa tulla!" ja läind edasi. Kus aga rahvas magand, seal ta öelnud: "Ah, siin rahvas magab!" ja jätnudki nad magama.

ERA II 18, 498 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühes talus mees magand ja naine imetand last, kui kaks katku tulnud tuppa. Üks öelnud: "Siin rahvas magab," teine vastand: "Ei, siin rahvas valvab!" Löönd siis kepiga mehele vastu reit, reis kuivand ära. Surma pole siiski majasse toond.

ERA II 18, 499 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks mees olnud külmtõbes. Ei ole saand kuidagi terveks. Viimaks õpetatud: "Kui külmtõbi tuleb mehe peale, siis pane talle hobuseriistad peale." Naine teind nõnda, kuid see pole aidand. Külmtõbi öelnud veel: "Nüüd võtame kahekesi!" ja raputand meest hullemini veel.

ERA II 18, 499/500 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu mehel oli ka külmtõbi. Üks soldat õpetas: "Kui tõbi tuleb, siis anna mehele viina juua." Ma andsingi. Küll nad raputasid meest, aga ära läksid viimaks ometi. Mees sai terveks. Kord ta läks linna. Ülemiste järve kohal talle tulnud jälle külmtõbi peale. Seal Ülemiste järve juures tuli alati külmtõbi tagasi, kellelt ta oli ära aetud. Siis Kose apteegi proua õpetas: "Võta musta-ussi pulbrit, see aitab. Ostsin sealt apteegist pulbrit kolme kopika eest ja andsin mehele sisse. Ajas ihu paistesse, kartsin juba surma, kuid terveks tegi mehe.

ERA II 18, 500 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmtõbi ajab inimese raputama ja hüppama. Ta on nagu vedrude peal, hüppab kas või asemelt välja. Haige karjub kohe hädaga.

ERA II 18, 501 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed teevad ravandust. Üks paha inimene, kel midagi on hamba taga ja teisele tahab paha teha, siis saadab teise loomale ravanduse.

ERA II 18, 501 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsavahi talust Tubli Krõõt tuli ostma püülijahu. Tahtis kümme naela, anti ainult viis. Vihastas ja läks toast välja. Kohe selle peale vasikas redeli all hakkas rappima ja viskas pikali. Peremees ütles, et Krõõt saatis ravanduse. Andis vasikale sisse püssirohtu ja suitsetas, siis loom toibus. Krõõt olnud nõid, osand ka ravandust teha.

ERA II 18, 502 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on kurjast. Loomi ta tappis, aga inimestest ei saand jagu.

ERA II 18, 502 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse teine inimene saatis. Seda tegid nõiad.

ERA II 18, 502 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks nõiaeit tegi loomadele ravandust. Tegi ka mu ema lehmale ravanduse. Lehm ei saand karjamaalt koju tulla. Võtsime siis katusest õlgi sealt kohalt, kust suits välja käis, suitsetasime nendega lehmi, siis ta tuli jälle koju.

ERA II 18, 502 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees oli nõid, saatis loomadele ravanduse. Mulgi üks lehm sai sellest otsa.

ERA II 18, 504 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haljas. Kui keegi satub halja teedele, siis ta eksib ära.

ERA II 18, 504 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugul olnud haljad juures, et inimesed ei leiaks üles raha.

ERA II 18, 504 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui lähed metsas üle halija jälgede, siis eksid ära.

ERA II 18, 505 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas eland Perila kuusikus. Siis mets olnud veel suur ja paks. Pärast metsa raiutud hõredamaks ja palju puid kuivand, siis halgijas kadund ära.

ERA II 18, 505 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui metsas eksiti ära, siis arvati, et ollakse halgija jälgedel. Ma eksisin ka kord Perila kuusikusse. Tulin kolm korda samasse kohta tagasi, kust olin välja läind. Tee oli suur ja lai, ei tunnud kohta, kuigi olin kodu lähedal. Eks ma siis olnud halgija jälgedel.

ERA II 18, 506 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine tuli Ärma moonakult, tuli läbi metsa. Ta näind kaht inimest raiendiku ääres, üks olnud mees ja teine naine, kes vaielnud omavahel. Üks öelnud: "Ei!" teine: "Ja!" Naine arvas, et need olid metsahalgijad, kes vaidlesid seal. See pidi tähendama, et surm tuleb sinna kohta, kus nad vaidlesid. Ei tulnud sinna surma ühtigi. Need olid vist kaks puukändu, mida naine pidas metsahalgijateks.

ERA II 18, 507/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime Rätla Mäe reie juure rehte peksma. Üks tüdruk jäi meist maha, hakand üksi tulema läbi kuusiku. Tüdruk huiland, et saab teised kätte. Metsast huilatud vastu. Tüdruk istund kännu otsa, et ootan seda ka, kes sealt tuleb huilates. Hääl läind aga kord-korralt hirmsamaks, nii et mets põrund. Tüdruk pole julend enam vastu huilata, hakand jookstes tulema. Võõras tulnud koleda kisaga talle reieni järele. Reie otsa jäänd alles maha. Hääl läind aina hirmsamaks. Tüdruk tuli poolsurnult reie ja rääkis, et metsahalgijas ajas taga. See oli tõotud aeg, millal ta huilgas. Ega ta alati seda teind.

ERA II 18, 508/9 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin oma tütrega sarapikus marjul. Plika kadus korraga ära. Ma hakkasin teda huilgama, aga ei tema hüüdnud mulle vastu. Hakkasin otsima last ja leidsin viimaks kaugelt metsast. Ta kuulnud metsast huilgamist, arvand seda minu hääleks ja läind aga järele. Tea, kuhu metsahalgijas ta oleks viind.

ERA II 18, 509 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merehalgjad pidid endid vahel näitama meremeestele.

ERA II 18, 509 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõehalgjas. Mu onupoja tütar oli Kehra külas lapsehoidjaks. Nelipühi ajal ta näind: võõras tüdruk läheb jõelt vett tooma. Ta aidand natuke last, küürutand, kuid selle ajaga võõras kadund. Viie nädala pärast sinna kohta üks naine uppunud. Pererahvas arvand, et see oli jõehalgjas, kes näitas ennast seal.

ERA II 18, 510 (12) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõitsin kord kodu ümbruses päeva läbi ringi, kuid koju ei saand. Laskin viimaks hobust vabalt minna, ta viis mu koju. Öeldi, et ma oli halgjate jälgedel.

ERA II 18, 510/1 (13) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin metsas karjas. Laulsin seda laulu: "Eit mind põlgas põnderikku, maha jättis marjakesta," kui korraga metsahalgjas hakkas mulle vastu laulma. Ma arvasin, et see on naabritüdruk. Hakkasin parajasti lehma vitsaga lööma, kui korraga nagu kate langes mu silmade ette. Mõlemad silmad lõid pimedaks, ei ma näind midagi enam. Tegin uih ja vaih, vaatasin läbi kaenlaaluse, siis hakkasin jälle nägema. Need loomad, kes seal olid, said pärast kõik otsa. Metsahalgjas selle tembu vist mulle tegi, kuulutas ette, et loomad saavad otsa.

ERA II 18, 512 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haljava saksad ehitand Tallinna Toompeale maja. Ehitus olnud pooleli. Inimesed magand teises toas, kuulnud ühes poolikus ruumis kanget kolinat. Arvand, et hommikuks on kõik me poolik töö lõhutud. Aga olnud kõik terve. Selle järele härra või proua, ei mäleta kumb, surnud. Eks see olnud üks surmavaim või surmakäsk, mis nad kuulsid. Niisugused asjad on vaimust, ega need ole kurjast.

ERA II 18, 513 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Raasiku mõisa juures on maa seest kuulda nagu vaimu hääli. Seal kohal lasti streigi ajal hulk inimesi maha, eks need ole nende hinged seal.

ERA II 18, 517 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kaupmees olnud hunt. Mees teind hagu metsas, hakand kivi otsas sööma. Hunt vahtind ligidal. Mees annud talle noa otsast leiba. Hunt viind leiva kõige noaga metsa. Kord mees näind ühes linna poes oma nuga. Kaupmees küsind: "Mis sa vaatad sellest noast?" Mees vastand: "See minu nuga, hunt viis ta metsa." Kaupmees siis rääkind, et tema oligi see hunt.

ERA II 18, 518 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Kreim, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli eest jäme ja takka peenike. Näris looma kaela läbi. Puges hobusele perssest sisse, sõi sisekonna ära.

ERA II 18, 518/9 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Ühed hundid olid libad, teised ei olnud. Samuti olid jänesed ja rebased - ühed libad, teised mitte. Libahunt sõi looma takkaotsast. Nägin härga, kelle tagumised reied olid ära söödud. Loom jäi siiski veel elama. Öeldi: "See va libahundi töö, kes looma takka sööb!"

ERA II 18, 519 (4) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t sööb looma tagast.

ERA II 18, 519 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raasikul olnud kuskil varrud. Hunt vahtind maja ligidal niikaua, kui varrud kestsid. Seal ligidal elas üks mees, keda hüüti hunt-vanameheks. Arvati, et see oligi hundina seal vahtimas.

ERA II 18, 528 (13) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Telliskivi t. < Harju-Jaani khk., Kiviloo k. - Rudolf Põldmäe < Pauliine Vitke, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistreks oli üks rohi.

ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]