Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 1, 192 (8) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kellegile juhatatud jälle Helme Köstrimäe rehe taga puuriida alla rahakast. Setvertnoi pudeli täis raha. Kästud aluspuu ots kõrvale kangutada ja sääl all olevat. Läinud mees vaatama ja näinud sääl väikese uru pudeli asemega. Pudel ise olnud kadunud. Et ta teistele enne oli kõnelnud, sellepärast ei saanud ta raha kätte.
ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.
ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.
ERA II 1, 202 (8) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall olevat rohkesti levinenud vanade soldatite seas. Ilmuvat kange päävaluga.
ERA II 1, 212 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Räigi talu karjamaal on suur kivi. Selle kivi all elutsevat vanatont. Teda olevat tihti õhtuti nähtud väikse poisikesena, kel hiigla pikk habe ja seljas hallid riided. Tulnud jutustajale vastu ja öelnud: "Vanaema, kus sa lääd?" ja: "Kas sa kulda ka tahad?" Jutustaja pole julenud pakkumist vastu võtta, kartnud: "Ega ei tiiä, mis sest võib tulla."
ERA II 1, 216 (5) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas Kirke Mark 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepaurvad - leivaurvad,
kaseurvad - kesvaurvad,
haavaurvad - kaeraurvad.
Jämedad ümargused lepaurvad - näljaurvad.
ERA II 1, 218 (12) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli arstimiseks võetagu konna verd, lastagu pudelisse, pandagu tilk vett sekka ja antagu haigele, siis paraneb pea. Olevat hää eduga proovitud.
ERA II 1, 222 (22) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Koot ja Reha ning Sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.
ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.
ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.
ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.
ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.
ERA II 1, 224 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.
ERA II 1, 225 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud keegi Kuke Matsi nimeline isik Nohka talu taga kaevamas. Nimelt otsinud ta raha, kuna talle juhatatud öösel, et sääl raha olevat.
ERA II 1, 229 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord leidnud üks tüdruk kapsapeenra vahelt terve hulga tillukesi mehekesi ja noppinud nad põlle sisse. Need olnud siis härjapõlvlased.
ERA II 1, 230 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tahtnud vene naine kedagi hirmutada. Pannud kasuka karvupidi selga ja läinud põõsasse, ise teinud ikka: "Mõmm, mõmm." Möödamineja ütelnud: "Jää selleks, kes sa praegu oled!" Nii saanudki sellest karu.
ERA II 1, 233/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall ei taha kuidagi paraneda. Mõnikord siiski olevat ta paranenud üsna kergesti. Tihti paranenud lihtsalt soojas vannis käimisega. Mõnikord jäänud ta järele ka ahjus käies. Mõnikord lahkunud haigus ka siis, kui haiget heidutati. Hall hakkab suure külmavärinaga. Hiljem lisandub sinna ka päävalu. On ka hakkaja ja kurnab haiget rängasti. Halliks kutsuti haigust seepärast, et ta hakkas suure külmavärinaga ("Hall tähendes jo külmä").
ERA II 1, 234 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud keegi metsa teatud kohale minema, eksinud aga ära ega ole saanudki minna. See olnud kõik võrgutaja süü, kes jäljed ära seganud.
ERA II 1, 234/5 (4) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Inimene moondatud vanasti sõnadega küll soendiks, küll muuks. Ka rääkinud siis loomad ja linnud. Korra olnud üks tüdruk, kes öösiti tihti saladuslikul teol. Uuritud järele ja leitud, et käinud soendiks ja murdnud parajasti koplis varsa.
ERA II 1, 244 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti pandud ka raha ja muud kallist vara sõnadega inimeste eest varjule nii, et ainult need, kes noid sõnu oskavat, varanduse võivat kätte saada.
ERA II 1, 244/5 (13) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra teinud (sillutanud) Tarvastu mehed Taagepera Vanamõisa kohal teed ja heitnud öösel metsa magama. Korraga öeldud ühele teetegijale unes: "Võta lapi ja kaeva oma pää kohalt, siis leiad rahakasti." Mees ärganud, pole aga unenägu uskunud ja heitnud uuesti magama. Veel teine kord öeldud talle sama. Mees täitnud siis käsu: võtnud labida ja visanud paar korda mulda, kui tunnudki rahakasti labida vastu põrkavat. Võtnud välja, pannud vankrile ning sõitnud koju. Käskinud teistel oma osa teed ka ära teha ja lubanud kõik ausasti ära tasuda.
ERA II 1, 248 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli tulnud vanasti õige tihti ette. Halliks kutsutud teda seepärast, et inimene tema käes värisenud kui külma käes.
ERA II 1, 249 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pole tohtinud igas kohas magada. Sarnaseid vanu kohti olevat palju olnud. Tihti olnud selle tagajärjeks kägistamine või mõni halb haigus.
ERA II 1, 252 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigust tulnud vanasti palju ette. Ta tulnud kange külmavärinaga. Ta tulnud külmetamisest. Arstitud teda nii, et pandud inimene vankri redelitega sooja ahju ja antud süüa seasööki. - Jutustaja on ise ka põdenud halli.
ERA II 1, 254/5 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti olnud palju sarnaseid pahu vaime, kes inimesi nende teelt eksitanud, küll metsas, küll lagedal. Olnud korra keegi mees, kes tahtnud hobusega läbi metsa sõita koju. Eksinud siis teelt, ega ole enam õigele kohale saanudki. Käinud juba mitu korda ühel ja samal kohal ning lõpuks kukkunud kõige hobusega läbi jää järve. Vanasti tulnud palju sarnaseid juhtumisi ette, kus inimesed kurjelt vaimelt lihtsalt kõrvale meelitatud ja surmatud.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]