[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 42, 167 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Salme Kivisik (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Last pidavat ristimise ajal näpistama, et ta karjuma hakkaks, siis saavat hea laulja.

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Salme Kivisik (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Lapsepesu visati roosipõõsasse - tulevat ilus ja visati üle katuse, siis saavat kuulus inimene.

ERA II 42, 167/8 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Alma Käosaar (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Lapsepesuvesi visati õunapuu latva, kellel kõige punasemad õunad, saavat hästi punapõseline tüdruk (poiss).

ERA II 42, 168 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Alma Käosaar (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui paljud poisid üht tüdrukut püüdsid, siis öeldi: et olevat peale sündimist kohe mehe püksisäärest läbi tõmmatud.

ERA II 42, 168 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Iga vader pidi andma "hammaraha".

ERA II 42, 168 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Ristsetel ollid enamasti noored kuna vanad pulmas ja matustel ollid.

ERA II 42, 168 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui laps "ära haudus", riputati haudund kohale "ussijahu" (koijahu), tärklist ja kriiti.

ERA II 42, 168 (4-5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Piale emapiima anti lapsele "nämmu" (ema näris pala oma suus puruks, andis siis lapsele). Laps pidi juba varakult saama jumalavilja, nii seoti leivatükk valge linase riidetükikese sisse, mida siis laps imes.

ERA II 42, 185 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maastsaanuid (maalised) määritakse pialt "kassiratta" (kassiratas, kassirattad, kassiratta) salviga. Kassirattad hõerutasse peovahel katki ja määritasse sellega iga õhta (õhtul) pialt ära.

ERA II 42, 186 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nikastand (liige paigast ära väänatud) kohta hõeruti, väänati, venitati ja loeti sõnu piale: "Sinisega siduda punasega punuda kollasega kokku panna. Luud kokku laksatagu sooned kokku sopsatagu... j. e. (?/Küsimärk üleskirjutajalt/)

ERA II 42, 186 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedretähtede kaotamiseks soovitas keegi vanake nägu pesta konnakoega ja niineveega.

ERA II 42, 186 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ei tohi enne katki teha kui mäda siis on. Temale pannasse küpsetud sibulad piale. Ta ajab enamasti jalgadelle ja kätele. Ka pandi magust mett ja hiiresitta.

ERA II 42, 186 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

ERA II 42, 187 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebre mähised - hästi tulised ja piale selle kummel ja lambanisa.

ERA II 42, 187 (16) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Langetõve vastu - palderjan.

ERA II 42, 187 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Läkatusköha vastu lastele - sinililletee ja "takjatee" on siis hia kui pia uemane.

ERA II 42, 187 (18) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külgihakkavate haiguste ärahoidmiseks näriti iga päev kuni kümme kadakamarja ja tubades tehti kadakasuitsu.

ERA II 42, 187 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Veel kärnadest. Neid pesti vaeguseebiga (kuusevaiku sisaldav seep).

ERA II 42, 188 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning pajaalt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti, siis oli ta nõiutud. Seda arstiti piale lugemisega ja muuga.

ERA II 42, 188 (27) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui seest valutab, siis võeti kaselehe viina. Lehed tulevad korjata siis, kui kased hiirekõrvul on, kuivatasse ja pannasse viina sisse.

ERA II 42, 189 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Roos ehk eliding. Hakkas ehmatusest. Ükskõik kuhu ta lõi, n.o. "eliding lõi jalga". Siis paistetas umbes jalamaa pikkuselt ja hakkas mädanema. Teda suetsetati vaeguga (kuusavaik) läbi oherdiaugu. Panti peale sinist paberit ja tökatit, paberi piale riipsitud liiatsiga, (pliiatsiga) aga kudas ja mida?

ERA II 42, 190 (31) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui lendav lõi läbi, siis kohe surnud. Rinnust olnud tal auk läbi nigu oherdiga lastud.

ERA II 42, 193 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Joosja haigetel on hea sootubake vee sees ennast leotada. Sootubakaid peab korjama kohe õitsmise, mis sünnib kohe piale lumeminekut. Joosja haigetele tehasse sipelgavanni. Ja selle vastu on ka veel teised rohud (taimed), mis kasvavad kesadel.

ERA II 42, 199 (24) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hiir leiva kallal oli käinud, ei lõigatud seda kohta mitte ära vaid söödi teda ikkagi, sest siis olevat hea leivõnn. Poisslapsed ei võivat süüa kaabet paja põhjast, kasvat must habe.

ERA II 42, 202 (44) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lastehirmutised olid: tondid, kollid, mustlased, räbalakaupmehed ja näkid. Kui laps välja tahtis minna siis, kui teda ei lubatud, öeldi: "Ära mine välla, vat tondid ja kollid tulevad, (sama teevad räbalak. ja mustlased) ja viivad su ära." Kui laps jälle kaevule või kraavile kippus minema, öeldi jälle: "Ära mine, vat näkk tõmmab kaevu."

ERA II 42, 202 (45) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutud rahaaukudest Soosaare vallakooliõpetajale Jaan Andressonile öeldud unes: "Mine enne päeva sinna suurte pihlakate juure, sial kus hobuseraud maas, on rahaauk." Jaan läinudki nigu kästud, pihlakate juure. Pihlaka juures olnud hirmus suur uss rõngas maas, kuid hobuserauda pole olnud. Jaan pistnud tulistjalu juusma, et uss hakkab taga ajama ja saand ikki hiasti kodu, kuid rahapajast jäi ilma.

ERA II 42, 202 (46) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahakatel läks kui kolin... "Eessaare" talu man siis oli vanasti üks suur kivi, selle kivi äärest leidsid lapsed järest (järjest) rahasid. Ükskord läksid mehed kivi alust kaevama, et vaatavad, kas on ehk mõni rahakatel. Kaevanud natuke maad, tulnud kasetohtu välja, siis jälle mulda. Nii olnd mitu korda - ükskord kasetohtu ja teine kord mulda. Ühel mehel saand hing täis - et meie hakkame sind kuradit siit kaevama. Seepiale olnud kuulda maa alt kolinat ja mürinat ja mehed jätsid kaevamise järgi, sest: "Rahakatel läks kui kolin."

ERA II 42, 209 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
"Ära mine kaevule, näkk tõmmab kaevu." "Ära tee seda, vaat koll viib sind ära, kui sa ei kuula" ehk "mustlane tuleb, viib ära.

ERA II 42, 209 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk viib vee alla, hundid, karud söövad ära, koerad kisuvad lõhki, mustlased viivad ära, tondid ka kollid hirmutavad muidu, kuid viivad ka ära.

ERA II 42, 211 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jakob Kampus (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külv. Kui leht puusse ruttu läheb, siis peab ka vili ruttu (kiiresti) maha saama.

ERA II 42, 211 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jaan Käosaar (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui näsipuul õienupud lahti minekul, siis tuli viljategemisega rutata.

ERA II 42, 235 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Vanal kuul raiuti lehtpuud ja noorel kuul okaspuud. Koid ei minevat sisse, puud olevat kõvemad ja lepal ei kasvavat võsa nii kiiresti.

ERA II 42, 268 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. - Johannes Palm < L. Liiva, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Esimest korda noort kuud nähes asi, mis sel korral kääs juhtub olema, tuleb õhtul 3 korda särgi ja ihu vahelt läbi tõmmata ja pää alla panna. Öösel näeb siis tulevase unest.

ERA II 42, 269 (4-5) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Heltermaa k. - Johannes Palm < Lydia Lepisto, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui tütarlaps sünnib, aetakse läbi pükste, et rutem mehele saab. Sünnib aga poeglaps, pistetakse kleidist läbi, et rutem pruudi saab.

ERA II 42, 283 (1) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sügelise (süülise rohi). Võetakse maarohtu (halli värvi, kasvab põllul, Eichvaldi määratud maarohi) hieracium pilosella ja keedetakse ära. Keedetud vedeliku sekka segatakse 1) rasva, 2) võid, 3) väävlit (halli), 4)kanamuna valget; saadud salv soojas pääle määrida. Rohi olla väga otsitav.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja (sammaspool?/Küsimärk üleskirjutajalt/) Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

ERA II 42, 285 (4) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Nikastuse sõnad: Luu luusse, liha lihase(sse), liige liikmete asemele (säeb käega nikastatud kohta). Sõnu lugeda 3 korda.

ERA II 42, 285/7 (8-9) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Joonis/Piiramine maalise puhul: Otsitakse roheline piiriaed maapääl, võetakse 3 kohast mulda (väikesest august), piiratakse hõberahaga (millel naisterahva kuju) haiget kohta muljudes ja loetakse järgmised sõnad: Maaneitsikesed, meremailukesed, ärge puutuge temasse. Rohelisest piiraiast võetud mullaga muljutakse haiget kohta 3 korda. Hõberahalt kaabitakse 3 kohast hõbedat mulda (auku). Süllatakse 3 korda mulla tüki pääle, pannakse muld auku (kaabitud hõbe kibemete pääle), mullale pannakse hõbeda kaapimise noaga rist pääle. Marie Randil oli vana hõberaha aastast 1668, kuningas Leopoldi kujuga. Raha oli üsna tugevasti kolmest kandist ära kaabitud. M. Rand keeldus praegusel korral raha ära andmast, sest siis ei olevat temal enam teenistuse riista. Oli nõus edaspidi raha ära andma, kui arstiametit ei jäksa enam pidada. Muid arstimise vahendeid ei ole.

ERA II 42, 287 (10) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tiisikuse rohi: põldkuuste sarnasest taimest keedetakse teed ja juuakse.

ERA II 42, 291 (6) < Kärla khk., Tehumardi t. - ? < Karl Lõbu, 78 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja rohi (sammaspool). Kuival liivasel pinnal kasvav madal, maapääl ringikujuliselt kasvav taim (narma sarnaselt) tambitakse puruks, saadud vedelikuga määritakse sammaspoolik kokku. (Laguja rohtu ei olnud käepärast, kuna aga juhatuse järele Kärla kiriku juurest seda ei osanud üles otsida.)

ERA II 42, 307 (6) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tulekahju vastu. Jumal hoidku tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku serviti paigal, katus kõikumata kaksiti peal, raha-vara liikumata, peatoidus puutumata.

ERA II 42, 309 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Täide kaotamine. Veistele ja inimestele "pandud" täid saab kaotada järgmiselt: Pannakse üheksa täie püssi sisse, laetakse ja lastakse üle vasaku õla põhja poole külge. Laskja peab aga kohe ära tulema ja ei tohi enne majasse jõudmist tagasi vaadata. Vastasel korral tulevad täid tema peale tagasi ega lahku eluajalgi enam.

ERA II 42, 321 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi külida - ei kasva.

ERA II 42, 321 (10) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi tarbepuud rajuda.

ERA II 42, 321 (11) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi puid rajuda - koid ajavad ära.

ERA II 42, 329 (56) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutikaid võib noore jääga ära kautada seda vastu seina visates ja sealjuures ööldes: Saksad välja! Sandid sisse.

ERA II 42, 347 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v., Näpi k. < Pilistvere khk. - Karl Leichter < Mari Leichter, s. 1859 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tüdruk räägib õhtul perenaisele, et poisid tulevad mulle täna öösi. Hea küll. Perenaine riputab tuhka põrandale ja - aga nüüd tüdruk ei taht siis valelikuks jääda ja mõtles, et ma ise lähen ja teen jäljed. Läheb teeb ja ütleb: "Tule tasa, tuhka maas; katsu käpuga, ase siin!"

ERA II 42, 439 (3) < Lutsi mk., Põlda v., Kirbani k. - Paulopriit Voolaine < Agats Jakimenko, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kel on "valgõ' umakotuzõ" (kuupuhastus), sel on vaja järgmiselt teha, et saaks "verevä'": Vaja on võtta urba'(remmelgad), koorida koor maha, hautada koort kinnises anumas nõnda, et aur ei läheks välja. Seda vett on vaja juua vabas õhus (mitte katuse all) väljas. Lugeda on vaja selle juures sõnu: Jessu verega olõ ristit, kes um är koolnu' rõipõ surma. Jeesus Kristus tulõ' Sa abist, astu armust.

ERA II 42, 585 (12) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv < emalt (1932) Sisestas ja redigeeris USN
Kust saadud see komme, et pulmas hõisatavat? See mood olevat väga vana, juba esiinimestelt pärit. Nimelt. Kui Aadam paradiisi aias olik alles üksinda eland, olnud tal ükskord kole igav. Murega jäänud magama. Ärgates näinud aga Eevat. Selle üle olnud tal tuline hää meel ja siis hakanud selle rõõmuga hõiskama. Aadama järele tegevat tänapäevani iga noormees, kui näeb laulatuselt tulles oma kõrval oma naist. Rõõmuga hakkab hõiskama ja pulmalised aitavad kaasa rõõmustada.

ERA II 42, 599 (11) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Magades ei tohtinud kuu peale paista, siis jäävat kuutõbiseks.

ERA II 42, 625 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Alasoo k. - Aleksander Tiitsmaa < Ella Ader (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lendva. Heeringas tökatiga sisse määrida ja tagaspidi sisse ajada, see aitab lendva vastu.

ERA II 42, 645 (21) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui talvel taevas õhtu poole punab, tuleb külma.

ERA II 42, 645 (25) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et maa-alused külge ei hakkaks, peab enne mahaheitmist 3 korda sülitama.

ERA II 42, 645 (26) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maa-alustest saab lahti järgmiselt: 1. tuleb neljapäevaõhtul vanakuu aegu leiba soola ja hõbedaga 3 korda vastu keha vajutada ning siis visata vastu kuud, üle vasaku õla; 2. peab leiba soola ja hõbevalgega 3 korda vajutama haigele kohale, ning siis sinna kohta viskama, kust maa-alused saadud.

ERA II 42, 649 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Üks mees leidnud korra jõe äärest rahakoti rahaga. Olnud selle üle väga õnnelik. Edasi minnes tunnud aga, et rahakott ikka raskemaks läheb ja vägisi jõe poole kisub. Mees hakand arvama, et see pole enam õige asi. Rahakott läind nii raskeks, et suure vaevaga veel käia saand. Siis lõigand mees tasku ühes rahakotiga pükstest välja ning katsund, et koju saand. Teine päev vaatama tulles olnud rahakott kadund, ainult taskutükid vedelend maas. Seal saand mees aru, et see oli näkk, kes teda rahakotina jõkke oleks viind.

ERA II 42, 649 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Vaimõisa k. - Oskar Ojasson < Oskar Ojasson (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Härmajõe silla juures (Vaimõisa külas, Märjamaa vallas) olla näki (või Neitsi) haud. Vanasti igal neljapäeval ja laupäeval näkk pesnud ennast seal kivil ja kammind juukseid. Üks mees lasknud näkki neljapäevaõhtul hõbekuuliga. Näkk läind vulinal vee alla, ennem aga ütelnud: "Iialgi ei pea su suguselts siia kohta saama." Kivile jäänd vähe sinist suitsu. Näkki pole sest ajast enam nähtud.

ERA II 43, 13 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Sooranna t. - Olga Tambi, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Kaevus võtavad näkid ninast kinni./--/

ERA II 43, 13/4 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Sooranna t. - Olga Tambi, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkil on ülevalt naisterahva keha ja alt kala saba.

ERA II 43, 15 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Kondu t. - Leida Elevant, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk tõmbab kaevu

ERA II 43, 15 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Reidepõllu k., Kondu t. - Leida Elevant, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on pikka juustega neitsi, ta tõmbab lapsed kaevu ja paneb vangi.

ERA II 43, 19 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Näkkid tõmmava vette./--/

ERA II 43, 19 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkk on hobuse moodi.

ERA II 43, 19 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Kalmu t. - Aino Eljas, s. 1920, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk uputab ära. Koll paneb kotti.

ERA II 43, 21 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/--/ Kukud kaevu; näkk tõmbab ojase.

ERA II 43, 21 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk on hobuse moodi, suur pea.

ERA II 43, 21 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Aapsaare t. - Varvaara Maripuu, s. 1917, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkk uputab ära.

ERA II 43, 25 (2) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevust tuleb näkk ja tõnbab kaevu./---/

ERA II 43, 25 (3) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on valge vaim. Valge lina ünber ja õige heleda häälega.

ERA II 43, 25 (4) < Vaivara khk., Vaivara v., Sirgala k., Lepiku t. - Hilda Uustalo, s. 1919, Sirgala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib ära ja mõnikord uputab.

ERA II 43, 33/5 (2d) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Metsa - metshaldjas viib su ära, sööb, hammustab sind jne./--/ Metsa tondiisand viib su huntide kätte./--/ Metsakuningas võtab su endale lapseks./--/

ERA II 43, 35 (2h) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule - näkk uputab, nõid tõmbab kaevu, vetevaim viib minema, vanamees uputab, punane härg hüppab pähe, veekuningas tõmbab alla, vinn lööb pähe, konnakuningas kolistab kividega kaevus, näkk tõmbab alla, mommud kisuvad kaevu.

ERA II 43, 35 (2i) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Oja juurde - suur kala sööb ära, vetevaim taob uimaseks ja viib oma poegadele. Näkk viib oma lossi, - näkk viskab vette, - konnakuningas lööb kepiga pähe, lained viivad põrgusse.

ERA II 43, 39 (3b) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Näkil on inimese pea, kael, käed ja keha. Tagakeha on kala saba ja pääs on pikad lokkis juuksed./--/

ERA II 43, 39 (3d) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ Metshaldjas on pika jämedate jalgadega, pea on suurem, kui keha. Habe ulatab maani. Käes on tal jäme kepp. Ka võib metshaldjal kasetohust torukübar olla, käbist nina, kuusesamblast habe ja käes hoida okslist keppi./--/

ERA II 43, 41 (4) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool - õpetaja tehtud kokkuvõte (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk uputab,/--/

ERA II 43, 49 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: Tean juhtumi, kus väike laps kaevu vaatama tahtis minna. Keeldi, et ära mine sinna, sest näkk tõmbab sind kaevu.

ERA II 43, 49 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Mul on teada järgmisi hirmutisi: 1) Näkk; 2) hunt; 3) koll; 4) tont; 5) haldjas; 6) mustlane; 7) vaim. Näit: "Ära mine kaevule - näkk võtab." Või metsa minnes: "Küll näed, hunt sööb sind ää!" "Kui magama ei jää - tuleb koll..." "Tead sa, poiss, pimedas on tont, ta sind sööb!" Vee äärde minnes öeldakse, et haldjas viib vee alla. Mustlane võtvat oma kotti. Pimedas sauna minnes hirmutatakse vaimuga.

ERA II 43, 49 (3a) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse? Olen kuulnud mõnda kujutatavat. Näit: Näkk olevat kuldjuukseline, kammivat omi lokke./--/

ERA II 43, 49 (3d) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse? /--/ Haldjas kandvat kuldkrooni ja hõbenupuga kepi.

ERA II 43, 49/50 (4) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Emilje Tramberg, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mida nad lastega teevad? Olen kuulnud et koletised viivad lapse ära, söövad ära ja pistavad kotti. Näit: Hunt sööb lapse, tont samuti; koll viivat kolli auku, mustlane pistvat kotti, näkk ja haldjas viivad lapse ära. Vaim viivat maa alla.

ERA II 43, 51 (1.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: /--/ Olen kuulnud ütlevat lastele, kes kaevu tahab minna: "Oot', las' haldjas viib su ära!"

ERA II 43, 51 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Olen kuulnud niisageli järgmisi hirmutisi, nagu: karud, hundid, haldjad, tondid, kollid, vaimud ja vanamehed. Näit: "Ära mine kaevu juurde - haldjas tuleb!"/--/

ERA II 43, 51 (3.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kuidas mainitud hirmutisi kujutatakse. Haldjad kujutakse kui varast, kes hiilib tasa kikivarvul ja haarab korraga lapse oma hõlmasse.

ERA II 43, 51 (4.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Vilma Võhman, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mida nad lastega teevad? Haldjas viib vee alla.

ERA II 43, 53 (1.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Sermiine Kronk, s. 1916, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
"Ära mine jõe äärde, sest säält tuleb kole veevaim ja viib su endaga kaasa!"

ERA II 43, 57 (3.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Linda Treifeldt, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Haldjas - suur, inimesetaoline, kahe jala ja käega, tapab ära.

ERA II 43, 57 (4.3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kalina k. - Linda Treifeldt, s. 1917, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldjas tapab ära, viib sügava metsa, uputab ära.

ERA II 43, 59 (1.2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Voldemar Veski, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule, sest näkk viib kaevu.

ERA II 43, 61 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. - Pagari algkooli õpilane, s. 1916 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi: Olen kuulnud järgmiste nimetustega hirmutisi: 1. mustlane, 2) tont musta, karvase sabaga, 3. Näkid. 4. vanasarvikud. Ära mine külla, sääl on mustlane, topib kotti!

ERA II 43, 63 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Keelu põhjusi: Tean järgmist põhjust: Lapsed tahavad sageli minna kaevule ja alla vaadata. Vanemad keelavad lapsi öeldes, et kaevus on hall vanamees, kes vaataja lapse kaevu tõmbab.

ERA II 43, 63 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Hirmutisi. Tean laste hirmutisi: igasugused tondid, kotiga vanamees, näkid, vanaeided, vaimud, vanasarvikud. Näit: "Ära mine metsa, tont tuleb!" "Kui sa nuttu ei jäta, tuleb kotiga vanamees ja viib su kaevu!" "Kui sa oja äärde lähed, tõmmab näkk su kaevu." "Ära müra, küürus vanaeit tuleb ja viib su minema." "Pimedas õue minnes viivad vaimud su ära.

ERA II 43, 63 (3. 3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkid on pikkade kätega, roheliste silmadega ja kalasabadega loomad.

ERA II 43, 63 (4. 3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Jõetaguse k. - Linda Alaküla, s. 1918, Pagari algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - tõmbab lapse vee alla.

ERA II 43, 79 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaguse k. - Bertha Krejus, s. 1919, Jõuga algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ "Kaevule, -." "Oja, haldjad tõmmavad vette, näkk lööb."/---/

ERA II 43, 89 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Elisabet Nahk, s. 1920, Jõuga algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ "Kaevule ei tohi minna! täid viivad kaevu, kaevu haldjas tõmmab kaevu!" "Oja äärde, " näkid tõmmavad sisse./---/

ERA II 43, 99 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Podgriiva k. - Aniita Fetka, s. 1914, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/--/ kaevule - näkiga, oja ja jõele - haldjatega, saunas - vanapagan.

ERA II 43, 99 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Podgriiva k. - Aniita Fetka, s. 1914, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk - viib kaevu, haldjas vette, vanapagan maa alla.

ERA II 43, 101 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Helmi Paumer, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, metsa - hundidega, heina - ussidega, kaevule - näkidega, ojale - haldjatega, sauna - vanapaganatega.

ERA II 43, 101 (4) < Iisaku khk., Iisaku v., Pootsiku as. - Helmi Paumer, s. 1918, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont - viib ära, näkk - kannab kaugele maa alla, haldjas - viib vette, vanapagan - maa alla.

ERA II 43, 103 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Podkriiva k. - Gerta Marp, s. 1916, Porskovo algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedasse - tontidega, - külm, haigeks jääd - eksid heina - putukatega, kaevule - näkidega, ojasse - vaimudega, ahjutaha - kollidega, rehte - tulega.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]