Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 43, 583 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Mikkone, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk käib kahel jalal, pikk saba taga, karvane olevus, hambad irevil, ta käib lombates, teeb hirmsat häält.

ERA II 43, 583 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Mikkone, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu oma orjaks. Tont viib sügavasse kuristiku, peksab ja piinab inemest, kuni inimene sureb.

ERA II 43, 585 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Lembit Mänd, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine ojale - siis viib näkk su vette.

ERA II 43, 587 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine kaevule - kaevus on näkk.

ERA II 43, 587 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Näkki kujutati karvasena./---/

ERA II 43, 587 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Eliise Roov, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib kaevu ja ei lase sealt enam ära./---/

ERA II 43, 593 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine metsa - seal on halgiad.

ERA II 43, 593 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Halgiad on hallides riiedes, käivad kahejalal.

ERA II 43, 593 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Erna Sallo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldiad võttavad lapsi kinni.

ERA II 43, 595 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine oja ääre - seal on näkk, viib su vette.

ERA II 43, 595 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk on kalasavaga kurja näoga mees või naine.

ERA II 43, 595 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Edgar Vitsut, s. 1920, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib su jõe põhja oma lossi orjaks.

ERA II 43, 599 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Voldemar Uustalo, s. 1919, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib oma lossi orjaks./---/

ERA II 43, 603 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine sinna kaevule, sääl on näkk.

ERA II 43, 603 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koll on must ja silmad põlevad, hambad kirevil, näkil on suur saba ja sarved peas.

ERA II 43, 603 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v. - Ella Männik, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib su kaevu ja uputab su ära,/---/

ERA II 43, 609 (5) < Rakvere khk., Sõmeru v., Näpiküla k. - Karl Sursu, s. 1916, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Inimeste hirmutised on koduskäijad, haldjad, mustlased.

ERA II 43, 619 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Arnold Nikker, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine ojale, sest seal on näkk.

ERA II 43, 619 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Arnold Nikker, s. 1917, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Millised olid need hirmutised. Näkk oli pool inimest ja pool kala ning väga terava küüntega ja tegi põrisevat häält.

ERA II 43, 621 (2) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Richard Tingas, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Ära mine heina! Metshaldjas nuhtleb sind.

ERA II 43, 621 (4) < Rakvere khk., Sõmeru v., Lõuta k. - Richard Tingas, s. 1918, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised kas toppisid lapsed kotti ja uputasid ära, või viisid oma poegadele toiduks.

ERA II 43, 625 (1) < Rakvere khk., Sõmeru v., Kohala as. - Arnold Straus, s. 1916, Kohala algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ära mine sinna, sest sääl (metsas) on haldjad!

ERA II 43, 635 < Viru-Jaagupi khk., Küti v. - A. Kala, lastekodu algkooli juhataja < lapsed (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lastele küsimusi esitada ei saa, sest siin on lastekodu algkool, kus lapsed ümbruskonnaga kokku ei puutu. Tuntakse lastehirmutistest tonti, näkki ja haldjaid. Tondid panevad kotti, näkid kisuvad vette, haldjad eksitavad ära./---/

ERA II 43, 641 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Ferdinand Siller, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse jõele ja kaevule minemast, öeldes neile: "Ära mine, näkk viib lapse vee alla!"/---/

ERA II 43, 643 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Uusaru k. - Aleksander Kuusk, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Väikeseid lapsi keelatakse, et ära mine jõe äärde, näkk võtab su kinni, viib jõkke.

ERA II 43, 645 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Kaevule minnes jälle näkiga, samuti ka jõe äärde./---/

ERA II 43, 645 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ Näkil on pool inimese ja pool kala keha ja suured kuldsed juuksed.

ERA II 43, 645 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Helene Karofeldt, s. 1916, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk tõmbab lapsed vette ja viib kalda alla./---/

ERA II 43, 647 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Veera Põiklik, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
/---/ jõe äärde jõenäkiga, kes lapsed jõe alla viivat ja teda seal alati peksvat./---/

ERA II 43, 649 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aru k. - Marta Pender, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevus on näkk, heinas on haldjas,/---/

ERA II 43, 649 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aru k. - Marta Pender, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Haldjas on valge, pikk vanamees, kes metsas hulgub ja lapsi hirmutab./---/

ERA II 43, 651 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Musti lell on pimedas, näkk tõmbab kaevu, haldjas on heinas, tont on ahju taga, karu on jões, vaimud on saunas.

ERA II 43, 651 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Musti lell on tige inimene, näkk on inimese peaga ja kala kehaga, tont on must, silmadeks on tulised söed, haldjas on kuri vaim j.n.e.

ERA II 43, 651 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Marta Maasi, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Nad viivad lapsed ära.

ERA II 43, 655 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Marta Meilbaum, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemast, et sääl on kollid. Kaevus on näkid, pimedas on kollid ja heinas on haldjad.

ERA II 43, 657 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koll, vaim, hunt, jõehaldjas ja tont.

ERA II 43, 657 (3) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Need hirmutised on koledad.

ERA II 43, 657 (4) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Küti m. - Helmi Källo, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Veehaldjas viib lapse jõkke./---/

ERA II 43, 659 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Emilie Laasberg, s. 1917, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse pimedasse minemast, et seal on tont, heinas on haldjas, jões on näkk, tõmbab su jõkke, kui sa lähed,/---/

ERA II 43, 661 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Aruküla k. - Helvi Kello, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ näkk tõmbab kaevu, haldjad on jões,/---/

ERA II 43, 663 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Kulina k. - Martin Stroomann, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Tont tuleb, näkk tõmbab sisse, hunt tuleb.

ERA II 43, 665 (2) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Kannastiku k. - Hermann Vilkes, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on koll, kaevus näkk, heinas uss, jões näkk, ahju taga on tont ja saunas on must mees.

ERA II 43, 667 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Näsu k. - Marta Kullik, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Lapsi keelatakse minemast pimedasse, seal on tont, veevaim; heinas on suur must mees, jõe ääres on näkk,/--/

ERA II 43, 669 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu as. - Karl Hübner, s. 1918, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on koll, kaevul on kurivaim, heinas on karu, jões on näkk, ahju taga on tont, saunas on vaim.

ERA II 43, 671 (2) < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Võhu k. - Edgar Nirgi, s. 1919, Kulina algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pimedas on tont, kaevus ja jões on näkk,/---/

ERA II 43, 677 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - Leida Tollmann, s. 1922, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule, jõe äärde ei tohi minna, sääl on näkk./---/

ERA II 43, 681 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - Hans Gutmann, s. 1923, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kaevule ja jõe äärde ei tohi minna, sest sääl on näkk./---/

ERA II 43, 685 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kolumats elab partel ja rehes, ning ojas ja kaevus on näkk.

ERA II 43, 685 (3) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkil on pealt naisterahva keha, alt aga kalasaba./---/

ERA II 43, 685 (4) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Vaeküla m. - Magda Uustalu, s. 1919, Rägavere algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Näkk viib vee alla omale orjaks./---/

ERA II 43, 693 (2) < Viru-Jaagupi khk., Roela v. - J. Ant, koolijuhataja < lapsed Roela algkoolist (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
/---/ kaevule - näkk tõmbab alla. Täid keerutavad juusköied ja viivad kaevu näki kätte, kui laps ei lase pead sugeda.

ERA II 54, 26/7 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Saare vallas Vassevere külas on kruusaauk. Ööse juhatatud ühele mehele, et seal kalda all on raha. Läind kaevama. Kaldal seisnud kaks poisikest. Teine käskind võtta, teine põle lasnd. -"Ära võta. Maja põleb ära, loomad surevad ära." Teine üteld: "Võib võtta küll." Kaevand edasi - aavalehed tulnd välja. Üteld: "Kurat, siin põle raha ega kedagi!" Pärast akatud kiusama selle mehe last. Kui karjas käind, läind teistest eemale ja vehkind ise kätega. - Ükskord lauba õhtul all sikk kruusaaugus lapse kallal. Maarja-Magdaleena õpetaja Mikvits õnnistand ja ristind selle lapse uuesti, siis saand lahti. Esteks oli ta nimi Liin, pealt selle siis nimetas Leena. Leena Midri. Isa oli Midri Jaan.

ERA II 54, 27 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
ork, orga aigus, lapi aigus/Lapi aigus/ = 'külmtõbi'.

ERA II 54, 27/8 (10) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Minul onunaine olnud orga aiguses. Õpetatud, et kuuma ahju minna. - Ei ole aidand. Siis õpetatud, et looma lauta ja lehma lõõg endale kaela panna, ja kui õikab, siis vasta ei tohi õigata. Siis üidnud: "Anu!" Tema üteld vastu. Siis tulnd see raputaja sinna juure ja raputand nii et oleks ää tapnud, kui põleks appi saand. - Nii oli see orga aigus. Orga aigus tulema külmetamisest. Sortsi-rohodega on saanud abi.

ERA II 54, 28/30 (12) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Üks orgaaige mees olnd, rikas taluperemees, poissmees. Kas töö juures või kus tahes kukkund maha - ja seal ta väristand ja raputand teda. Sortsid ja nõiad käind teda arstimas. Üks õpetand: ehita kamber kolmenurgeline, et voodi parajasti mahub sisse. Uks tee ühest lauast, puuri auk sisse ja pihlakast punn ette. (Kord töö juures mehele uni kippund pääle; saand aru, et ork tuleb jälle. Läind sinna kambri. Kui sisse saand, pistnud uksele prundi ette. Nii saand kätte/orga/ - ilus naine olnud.) Ütelnud: "Tee nüid minuga, mis tahad." Mees tahtnud omale naiseks. "Kui sa ütled, kus sa minu said, siis ma tulen." - Mees luband hiljem ütelda. Ja nad elandki kui mees ja naine. Ükskord kirikus naine naernud. Mees küsind: "Mis sa naersid?" "Ma nägin, kui kirikus, vana pelsebul oli kiriku müiri peal ja kirjutas kõik üles, mis õpetaja rääkis." Naine tahtnud jälle, et mees ütleks, kuidas ta tema on saanud. Mees viind naise sinna kolmenurgelisse kambri ja tõmmand augu eest punni ära. - Nii olnud ka naine kohe kadund.)

ERA II 54, 31/2 (14) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Minu õemehe isa (Bauman) rääkis: Sootaga mõisas kõver kask olnud tee veeres. Üks poiss läind kase juure ja ütelnud: Kõver kask, kurat, anna mulle raha! Mitu korda niiviisi. Kord olnud vaat seal kase all. Poiss vaadi selga kaksiti: Kask, kurat, annad mulle raha või ei!? Vaat tõusnud õhku kõige poisiga. Poiss oli kaks nädalat ära, enne kui tagasi sai. Nagaveresse (?/küsimärk üleskirjutajalt/) oli kukkund maha. Pärast ärra oli lasknud maha raiuda selle kase. See pidand nõia kask olema. Sääl poleks tohtind niiviisi rääkida.

ERA II 54, 34 (17) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Alatskivi mõisas tallimehe ema Ann Oks, tema triikis, kui oli nikastand, ja luges neid sõnu: Jehoova sõitis jõge mööda, Issand sõitis silda mööda; Jehoova jalga jammetelle, Issand jalga nikatelle. Ja issameie tagurpidi.

ERA II 54, 35/6 (19) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vana Savi Markus - Koltja külas, Peipsi ääres - käind ka undi moodi karja. Karjus olnud ia krutskumees ja tulelukuga püss olnud. Lasknud püssiga. Unt ajand küll käpa üles, aga tema lasknud käpast läbi. Teinekord saand kokku, siis ütelnud: Olime küll sõbramehed, miks sa ometi laskid? Ma ajasin küll käe vastu. - Jah, eks sa üteld, kui sa tulema akkasid... Aga pärast see mees põle käind enam undiks.

ERA II 54, 41/2 (23) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
/Peremees hundiks./Võru maakonnas oli see juhtund: Lauba õhtu peremees käskind poissi kodo minna: "Mine sa obusega ees, ma tulen jala järele." Poiss läind tüdrukuga minema, peremees jäänd ise metsa. - Einad küüni ajamata ka. Saavad koju: peremees juba saunas käind, istub puhas särk seljas. Lähevad pühapääva õhtu einamaale: - einad küüni aetud ka. Teine lauba õhtu jälle peremees ütleb sulasele ja tüdrukule, et mingu koju, tema tuleb järele. Sulane läind natuke maad, aga siis ütelnud tüdrukule, et temal kõht valutab, ei või vankriga minna, et läheb jala. - Aga ise läind vaadand põesa tagant, et mis peremees teeb. Peremees läind küini ette, käind kolm korda ümber kivi ja olnudki unt valmis. Noh, sulane käind ka kolm korda ümber kivi ja saand ka undiks. Läind undina koju. Aga kodu põle näind, kuda peremees jälle inimeseks sai. Oodand aia taga, aga ei saa enam undi nahast lahti. Viimaks peremees päästnud lahti, ütelnud: "Seekord sind päästan, aga kui teinekord veel teed, siis jätangi undist."

ERA II 54, 47 (27) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Keegi rääkis, et vanal ajal üks olnud metsas ja raidund puid. Kuuld: "Tule appi!" ja "Tule appi!" Vaadand: madu puu oksal. Mees kartnud. Üteld: "Ära karda midagi, pane puu vasta, ma tulen alla." Mees pannud nii ja madu tulnudki alla. Üteld: "Mul pole sulle midagi anda, aga tasu pead sa siiski saama." Vähe aega, - mets akand kahisema: "Appi!" ja "Appi!" Suur puu langend maha. Puud rääkind isekeskis: "Elupäevad oled sa varanduse peal istund ja nüid on su rikkus ka otsas." Suur kast olnud õberaha puu all. Mitu korda tassind, enne kui ära saand.

ERA II 54, 48 (28) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
("Aeg jõuab - meest ei ole.") Siin Koosa poole - Kargaja jõgi. Rahvas oln einamaal. Näevad: naisterahvas istub vee pääl ja kammind oma juukseid. Ääl üteld: "Aeg jõuab - meest ei ole." - "Aeg jõuab - meest ei ole." Teine pääv uppund kohe sinna üks inime, üks mees uppund ära. - Pärast seda pole seal äält enam keegi kuulnud.

ERA II 54, 48/9 (29) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Saaremõisa järve krahvipreili uputand enese ära. Minu õemees teind seal eina, oma kõrvaga kuulnud, naine ja kaks tükki tõisi ka. Õhtane aeg, maganuvad vankri peal ja kuulnuvad seda laulu äält. Õhust läind järve poole ja kadund pärast ära. Rääkind teistele ka. Siis Saaremõisa rahvas üteld: "Iga aasta me kuuleme seda äält, üks öö juuli kuus, ei enne ega pärast. See on sellepärast, et krahvipreili on enda vanasti sinna ää uputand." (Preili oli lapse saand, jätnud lapse ja kirja maha ning ise jooksnud järve.)

ERA II 54, 69 (52) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Siin Võnnu all olla üks umbjärv. Suur avi püitud kinni, pandud kell kaela ja lastud tagasi. Aga teine aasta on see kala Peipsist kinni püitud. Siis kuulutatud välja. Siis on vasta kuulutatud, et siit on lastud vette. Siis arvatakse, et maa-alune veetee käib Peipsini.

ERA II 54, 69/70 (53) < Tart-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Ma ei tea, kus see Elme kihelkond on. Seal old Elme järv ka. Rahvas old einamaal. Siis kuulnud äält: Põgenege! Põgenege! Järv tuleb! Teised põgenend ära, aga ühel tüdrukul old elmed kaelast ära võetud, old einasaadu pääl. Temal kahju jätta, läind neid võtma. Aga vesi langend maha ja tüdruk jäänd alla. Tüdruku nimi old Elmi - siis jäänd Elme järv ja kihelkond.

ERA II 54, 70 (54) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Saadri mõisa ärra olnud väga kuri mees. Löönd kutsarit. Kutsar sõitnd obustega järve, uputand iseenda ära ja obused ka. Kui teist ilma tuleb, siis vahel tõld olevat praegugi näha vee all.

ERA II 54, 71 (56) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Kalevi säng Alatskivil on Kalevi säng - pealt tasane mägi, teine kupits on teises otsas nagu sängi otslauad. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuue õlma sees liiva kannud ja sängi teind, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi. Need on ümmargused kupitsad mädaeinamaas.

ERA II 54, 72 (58) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kodavere kiriku juures (1 1/2 versta Alatskivi poole) on Kalevipoja kivi. Kalevipoeg on visand selle hundi peale.

ERA II 54, 72 (59) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Rannamõisas (teinep. Kodaveret) oli tamm, seest tühi, latv ära. Kaksteist inimest mahtus sisse. Oli nagu tühi korsten. Ümbert oli neli sülda jäme. - Rannamõisa tamm. Pooleli ERA II 54, 77/8 (66) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda/raha/Siin Kansi kõrtsi all on kelder, kus Rootsi kuningas oma varanduse pand ja tütre vahiks juure. Kansi kõrtsis eland Peeter Pistrik. Pühabe omiku läind jõele silmi pesema. Vaadand tahapoole - kõrtsi all kelder ja uks lahti. Läind vaatama. Preili istund seal sees, küsind: Mis sa tahad? - Raha tahan. Preili visand talle kühvliga kuueõlma sisse ja ütelnud: Ära sa ust kinni pane, kui välja lähed. Peeter Pistrik arvand, et kui uks lahti jääb, mõni teine läheb ka sealt raha tooma, ja lükand ta uks prauhti kinni ja läind koju. Aga nigu tuppa saand, nii jäänd kohe nägemisest ära ja jäänd surmani pimedast. Viidud küll linna, aga abi pole saand. Ja keldri uks on kinni tänapäevani: pole keegi teda enam leidnud.

ERA II 54, 78 (67) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sirkuses üks aasta oli old - inimese pää ja kala savaga. Kui tuleb veest väl'la, karjub: "Varao!" ja "Varao!" Et need on vaarao sõjavägi, mis on jäänd Punasesse merde. (Pole kuulnud, et kalasavalisi oleks nähtud-kuuldud Peipsis või mõnes teises Eesti veekogus.)

ERA II 54, 79 (68) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Peipsis, Alatskivi mõisa veskijärves üks lind laulis: Up-up up-up-up, up-up up-up-up. Vana kubjas ütles: Pange tähele, mõni siia upub. Veskipoiss oli ujund ja läind vaatama, mis seal karjub ja - uppundki ära. Ja kui ära uppund, siis enam ei lauld. Ja keegi ei näind, oli see lind või mis loom see oli.

ERA II 54, 84 (71) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui tuulati ja tuul ära lõppis, siis tuulaja vilistas: Hüüt', hüüt' hüüt'. Et siis tuleb tuult.

ERA II 54, 88/9 (75) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Lipard - Raadi mõisa omanik oli. Tudengid võind käia parkides, aga Lipard põle sallind, et tema parkis käivad. Kaks tudengi või üliõpilast old, ministri pojad Peterburist, jalutasid Raadi pargis. Lipard tulnd juure ja küsind: Kis te olete, mis te käite? Siis teine tudeng küsind: Aga kis siis teie olete? Aga siis see ärra üteld: Mina olen ärr fon Lipard. Teine tudeng ütles et: Minu isa koera nimi oli ka Lipard. Sis ärra vihastas ja lõi kepiga kolm kord seda noort tudengit. Ja siis tudengid läksid ära. Kuu aja pärast tuld Lipardile Peterburist kiri, et Peterburi sõita. Siis seal leppisid: Lipard maksis trahvist kolm mõisat - Kastri, Mäksa ja Poka - selle ärrale, keda ta kepiga lõi ja teisele maksis rahatrahvi, keda ta ei löönud. Ja see noorärra müis mõisad üle ärr fon Essenile, ja (Lipard) andis kohustuse, et ta pidi Tartu linna mustuse välja vedama. Eks ta laskis seda muidugi raha eest teha, aga ta oli siiski "sibi Lipard".

ERA II 54, 96/7 (81) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Mis isa ütleb söömist alustades?/Koeru õpetaja üteld leeripoisile: "Loe söömapalve!" - "Ei oska," poiss ütles. "No mis isa ütleb, kui lavva juure lähete?" - "Meil põlegi lauda!" - "No kus siis sööte? - "Põrandal." - "No mis siis isa ütleb, kui kausi juure lähete?" - "Meil põlegi kaussi!" - "No kost te siis sööte?" - "Padast." - "No mis siis isa ütleb, kui pada juure lähete?" - "Siis lööb lusikaga otsaette ja ütleb: "Ää määri, tõbras, tahmaga!""

ERA II 54, 110/1 (88) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Olid kaks venda, eland ühes majas ja peksivad üheskoos rehte. Oli vili ära puhastatud ja jagasivad selle poolest, teine mõet sai teisele. Ja siis üks mõet jäi pooleli, ei saand täis. Ja siis vanem vend oli rikkam varanduse poolest, aga perekonda ei olnud; noorem oli kehvem, aga oli perekond. Ja siis noorem vend ütles vanema venna vastu, et: Võta see omale, sest minul, kui saab vili otsa, siis lapsed teenivad, aga sinul ei ole, kes toob. Aga vanem vend ütles: Ei, minul on raha; kui on otsas, ostan, aga sinul ei ole raha ja sinul on suur pere, sina võta see omale. Ja siis riidlesid selle mõedu juures ja teine pakkus teisele, ja täiskuu seisis värate kohal ja vaatas nende peale. Ja sellest on jäänd midagi kuju kuu sisse, nende kahe venna varjud ja viljamõet nende vahel. Kuuldud samuti kelleltki vene naiselt Oudova kreisis.

ERA II 54, 125 (108) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuleroog - mõni asi, mis pole enam tarvitamiskõlvuline.

ERA II 54, 127 (110) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Isa proovib poegade sõjavaprust./Vanasti isa - vanal eesti ajal - proovind oma poegi. Kui pojad tulnd sõjast tagasi, isa läind vastu ja löönd vanemat poega, löönd jalust maha. Ema akand nutma, et "Missa teed! Sa lööd oma poega, kes sõjast tuleb ja surma eest on ära pääsend!" Isa üteld: "Ega ma viha pärast ei löö, ma katsun, kas ta mehe eest väljas oli." Noorem poeg tuli järele. Kuulis, mis ütles, lõi ise isa maha. Siis isa tõusnud üles ja ütelnud: "Vaat, sina olid mehe eest väljas! Aga teine poeg on veel poisike, oli muidu sõjas teiste risuks."

ERA II 54, 133 (122) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Naine ei viitsi vett tuua./Mehel olnud laisk naine, pole viitsind kaevust vett tuua. Mees tulnud vihmaga töölt koju, naine ukse peal vastu: "Sa oled muidugi märg, mine too vett mulle!" Mees toond, visand naisele kaela: "Nüid sa oled üksti märg, mine too nüid ise!"

ERA II 54, 136 (130) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuulepesa tuuakse koju, sellest lastakse vett läbi ja äkilise aiguse puhul antakse kas inimesele või loomale.

ERA II 54, 136 (133) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsal'jas - üks nägemine metsas. Kui pead selle jälgi mööda minema, eksid ära. Astu kolm sammu tagasi, siis see viirastus on kadund su eest.

ERA II 54, 147 (148) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kes vees peab olema ja uputama inimest, see on vee näkk.

ERA II 54, 147 (149) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Lastele öeldi: Ära mine vette, näkk võtab jalast kinni, viib su ära.

ERA II 54, 147 (150) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Katk = üldine nimetus laialdase "murdja" haiguse kohta; massiline suremine.

ERA II 54, 148 (156) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Soendile vastavad erinimetust obj. ei tea. Mõni on küll "nõiduse väel pandud undi vangi", kuid kutsutud ikkagi undiks.

ERA II 54, 150 (158) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Libaunt = "see unt, mis inimesi sõi; see oli teistjägu unt" (arilik unt inimesi ei söö).

ERA II 54, 150 (159) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Laksi Tõnisse pojal Kaarlil oli niisugune obune, kes oli kus ta ka oli, adra ees või karjamaal söömas, kui aga karjalaste kisa kuulis, jooksis sinna - ja palju rahvast päästis libaundi käest ära.

ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolm korda aevastada. Üks mees, talumees, tundis ennast aiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb. Arst ütles: "Aigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!" Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuse leibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile. Tee peal aevastas korra. Pidas siis obuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!" Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja akkas jahvatama. Siis jahu akkas juba tulema kivi alt, pani koti alla ja - aevastas teist kord. "Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb." Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud. Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna. "Mis sa, ull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud." Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!" Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.

ERA II 54, 202/3 (202) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Nad kujutasid, et maal on kõva põhi all, nagu majale tehakse vundament alla. Maa (maapind) on nagu vaip voodi peal. Mõned seletasid: maakera peab käima nigu ümber telje, aga kuidas on see võimalik? Vankri telg tahab ühtelugu määrida, aga maakera telg on suur, kes seda siis määrib?

ERA II 54, 203 (203) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Arvati vanasti, et pilved käivad taeva peal, mitte all. Alt kukuksid varsti maha. Vesi langeb kuu, päikese ja tähtede peale ja sellepärast nad ei paista.

ERA II 54, 203 (204) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Pilved tulevad sellest, et kui taeva äär on meres, siis ajab sealt vett üles mööda taeva äärt ja pärast akkab maha sadama.

ERA II 54, 203/4 (205) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Lihavete esimese püha omingu päike peab tantsima. - Olen ise seda näind. Enne tõusis üks kuma, nagu ele koidu kuma. See nõkkus nii kahele poole. Siis viskas päikse üles üks pool sülda. Siis langes tagasi ja jäi pisut tumedast üks paar minutit. Siis kui viskas kõrgemale kohe tükk maad ja ikka liikus õrnalt nagu kaste tuule käes.

ERA II 54, 204 (206) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Seda oiatati, et vastu kuud ja vastu päikest ei tohi näidata, et sõrm jääb kõverast.

ERA II 54, 204 (207) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vastu kuud või päikest kuseda, siis pidi selle peale tulema üks raske nuhtlus.

ERA II 54, 204 (208) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maast tõmmatud aigus. Kevadel maa peale ei tohi istuda, võib saada maa-tõmbe aiguse. Arstiti sinksalvi ja maavitstega.

ERA II 54, 208 (224) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui virmalised vehklevad, siis muudab ilma.

ERA II 54, 208 (225) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaarel on mõlemad otsad vees, siis võtab vett ülesse.

ERA II 54, 208 (226) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui vikerkaar kõrge, tuleb kuiva, kui madalal - vihma.

ERA II 54, 220 (239) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Miks haava lehed värisevad./Aava lehed värisevad sellepärast, et kui Jeesust ära anti, siis kõik puud värisesid, aga aav ei liigutand oma latva ka mitte. Jeesus ütles siis: Sinu lehed peavad ka kõige õrnema ooga/= tuulega/ värisema alati.

ERA II 54, 221 (240) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Juudas poos ennast aava otsa, sellepärast aav on ka viha ja ei ole suurt väärt puu.

ERA II 54, 221 (241) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Paju palus oma sugu maapealt ära kaodata, et tema küllest on võetud vitsad, millega Jeesust pekseti, - piits oli jäänd koju. Siis oli üteld Jeesus: Sina ehid ise ennast, laiendad, peotäis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama kui aga vitsa.

ERA II 54, 223/4 (246) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mees võttis naise ja oli ise jalutu. Pealt pulmasi tahtis keriku minna ja ütles naisele: "Lähed võtad kelgu ja sis lähme kiriku! Ja sina vead mind kelguga mäest ülesse, ja perimäge, siis istume mõlemad pääl." No naine pidi käsku täitma, ja läksid ka: mees istus kelgu pääl ja naisel nöör üle õla ja veab. Tuli juba mägi vastu ja naine ohkas, et nüid tuleb jälle vedada. Aga mees ütles kelgu pealt, oli kuri: "Mis sa, oor, ohkad! Näe, teised käivad jala, aga meie lähme kelguga!"

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]