Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 54, 224/5 (247) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestasid Pille Sääsk; Mare Kalda 2001
Miks naistel palju tööd.
Sellepärast - kui Jeesus maa peal oli, siis läks üks vanatüdruk Jeesuse juure ja palus pühapäeva tööd.
Jeesus ütles: Loe, laula ja palveta. Aga tüdruk siis ütles: Kõik need teen ära, aga veel jääb aega järele. Jeesus ütles: Siis täid ja kirbud on sinu raavitseda ja sinu töö ei pea kunagi otsa saama.
ERA II 54, 249 (271) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Siis peavad niisugused tunnid taeva peal olema, mis aal inimene sünnib: varga tund, mõrtsuka või röövli tund, veesurma tund, sõjasurma tund jne. Tähtedest peab tundma seda tundi.
(Lugusid sellistel aegadel sündinutest: ERA II 54, 251/4 (274), 254/6 (276), 256/7 (277))
ERA II 54, 258 (279) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Taeva Sõel - seitse tähte ligistikku, ühes kobaras.
ERA II 54, 258 (280) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Koot - pikk joru tähti, natuke vahet ja siis jälle teisipidi tähed ligistikku.
ERA II 54, 258 (281) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Unt ja Ärg - tähekujund, mis haril. Tuntakse nime all "Suur Vanker".
ERA II 54, 258 (282) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ehatäht on õhtul ele ja Koidutäht on omikul ele.
ERA II 54, 258 (283) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Obuseraud - see tähekujund koosneb kuuest tähest, mis oma poolümmarguse asendi poolest tuletavad meele hobuserauda. On paistnud "rohkem õhtu pool".
ERA II 54, 259 (284) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sabagatäht oli sõja märk, see tähendas sõda.
ERA II 54, 259 (285) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tähesadu peab ka sõda tähendama. Enne Jaabani sõda oli tähesadu.
ERA II 54, 261 (294) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Rabandus on äkiline aigus, sellele saab enamasti abi, aga kui lendev läbi lööb (~ "lendva nool tuli, lõi läbi"), siis enam abi ei saa.
ERA II 54, 261 (295) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutu terminoloogiat.
Tühi jutt - mis ei vasta tõele, pole "tõesti sündind". Selle vastand on tõestisündind jutt (tühijutt = valejutt).
Luulejutt on jutt, mis on rahva suust kuuldud, võib olla mõnikord tõsi, mõnikord mitte.
Muinasjutt - "muistsel ajal sündind jutt".
ERA II 54, 262/3 (298) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui obune kodust välja läks, tehti pahema jala kannaga rist obuse ette, et ei kuri inime, lendva ega kurivaim ei saaks obusele kahju teha.
ERA II 54, 272 (332) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Noort kuud tervitasid tüdrukud ja vanadmutid:
Tere, tere, noor kuu!
Valgust sulle, kannid mulle!
ERA II 54, 297/301 (350) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ork, vill ja roos kolmekeste läind ja rääkind, kus keegi läheb. Ork rääkind: Mina lähen siia talusse sisse, siin keedetakse täna lõunest tangupudru ja pudrule pannakse võid silma muidugi ja mina lähen või sisse ja olen üks iilgav tilk seal või pääl. Peremees tahotand jälle karoägli laudu sääl puuriida ees (riida taga nad kõnelend kolmekeste) ja kuulnud ära.
Saand lõuna valmis, kutsuti sööma. Siis peremees astus kiirel sammul sisse ja võttis selle või lusikaga pudrusilmast ja pani oma tubakakotti ja sidus kotisuu kinni ja pani siis lõõse kohta suitsu, kust suits välja käib, ja jättis terve aasta teda sinna suitsuma. Aga selleks jättis terve aasta sinna, et ork lubas terve aasta olla selle peremehe kallal. Aga roos ütles: Mina lähen sinna eemale talusse selle perenaise kaenla alla, seal on mul ea aasta elada. - Aga peremees kuulis ära. - Ja roos ütles: kui nad minu märjass teevad, siis ma olen kindlasti aasta ära ja kui muud sooja saab, siis tahavad ära lämmatada minud. - Ja siis vill ütles: Mina lähen siia veikese majasse, löön karjalapsele varba vahele ja olen ka aasta sääl varba vahel.
Ja peremees läks sinna talusse ja perenaisel oligi kaenla all kange valu. - Noh, kas on kedagi kuuma auvet? - Pudru olnud. Pand kuuma pudru pääle. Valu kadund ära. - Noh, kas veel valutab? - Ei valuta. - Nigu valu ära jäi, mees võttis selle pudru ja piigistas kotti ja pani ka sinna suitsu kohta. Kui teised küsisid, miks ta nii teeb, ütles: Sinu küsida, minu teada.
Aga sinna karjapoisi juure pole läind ütlema, sääl olid villi katki teind ja aasta otsa jalg olnud aige.
Kui aasta mööda oli, siis karjapoisi jalg sai terveks, peremees raputas oma või ja teise perenaise pudru ka kotist välja.
Ja siis läksid kõik sõbrad kokku (peremees kuulnud jälle ära). Ork ütelnud: Elu tahtis võtta! Mind pandi ühte nahkotti ja kotiga suitsu ja suits käis ninasse alati. Üst ing oli minekil aga sain veel viimase ädaga välja.
Roos ütelnud: Minul oli kah, pandi ka nahkotti ja kotiga rippu ja kange suits tükkis lämmatama, umbne oli ja raske.
Aga vill ütelnud: Minul oli küll ea. Varba vahel olin, ei lasknud poissi magada. Vahel pandi east maitsvat asja pääle - mina sain süüa küll.
Siis lahkusid ära ja ork lubas, et tema enam inimese peale ei lähe ja roos lubas: "Mina ka naljalt enam inimese külge ei lähe." Vill aga lubas kohe minna, kui aga saab.
/Väljaandesse lisatud kommentaar: Mt? 293 F 2) - 14 t. Üleskirjutused valdavalt Lõuna-Eestist. Jutt rajaneb uskumusel, et halla kutsele ei tohi vastata, siis see ei leia oma ohvrit üles ja hukkub./
ERA II 54, 308 (356) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kaja/Nii kui lahke ilm on, mets kõlab vastu. Lapsele öeldakse: ära mine metsa, kuule, metsmees on metsas, see õikab, meelitab su kaugele ja viib ära.
ERA II 54, 313/4 (362) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tütarlapse pilt on kahjulikum kui raamat./Kaks venda olnd. Vanem vend käind laadel, ostnud omale üks palveraamat. Ja luges siis palvet ka mõnikord. Noorem vend üteld: "Rumal, toob palveraamatu! Ostnud ometi üks ilus tütarlapse podrei või pilt, pand voodi kohta, oleks ka vaadata olnd! Ärkad öösegi üles - ilus vaadata." Ja siis ostis ka noorem vend omale tütarlapse pildi ja pani seina pääle. Mõni pühapääv läks kirikusse ja leidis ka niisuguse tüdruku, nagu see piltki oli. Ja akkas seda tüdrukut meelitama ja käis tema pool tihti. Ja tüdrukule meeldis see poiss ka. Tüdruk tahtis seda ja seda, ja poiss ostis kõik, mis ta tahtis. Paar aastat käis taaga ja siis jäi vaesest. Siis tüdruk lõi tast lahti ja läks minema.
Vanem vend aga elas ikka korralikult edasi. Noorem oli vaene ja vaeseks ka jäi.
ERA II 54, 368 (393) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsaljas. Need eland metsas, aga keegi ei ole näind. Muudkui mõni eksis ära, siis: "Sa trehvasid metsalja jälgede peale, sellepärast eksisid."
ERA II 54, 368 (394) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Võigas koht: koht metsas, kus sageli eksitakse. Sääl käib metsaljas ja eksivad inimesed ära sinna.
ERA II 54, 368 (395) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsalja jutte objekt ei tea, pole kuulnud.
ERA II 54, 369 (398) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Mäel (mäe sees) mütsumist kuulda. Keegi pole julgend vaatama minna. Pika poeg Ants läind. Sääl olnud väikesed mehed = maa-alused vaimud.
NB! Seda on lugend raamatust.
Rahvasuust pisimeestest pole kuulnud midagi.
ERA II 54, 371 (406) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Näkk = kui inimene upub, öeldakse: "näkk võttis kinni, viis põhja."
ERA II 54, 372 (410) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maad ei tohi lõikuda, siis nagu oma vanemid lõigud, ja maa on meie kõikide toitja.
ERA II 54, 374 (412) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas - selle veega arstitakse maa tõmbeid (maast akand aigusi.)
ERA II 54, 413 (471) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Vanatüdrukud teesklevad noorust, kuni surevad./See oli Kodavere kirikus olnd. Kaks vanatüdrukut esimesel jaanuaril. Üks olnd sitsipluusega kirikus, ise alati väristand: "Oh Jeessuke, too jahutust!" Et temal nii palav on. Teine vanakene old ka seal kõrval, vaadand üles ja üteld: "Vaata, ðääðk aigutab kiriku tornin!" Ise old ilma ambita.
Kui kirikurahvas kokku kogusid, leiti kaks surnut kangi alt. Külm oli mõlemad ää kangestand.
ERA II 54, 422/3 (480) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees saanud metsakoha omale elamiseks. Kuid oli mures, et pole raha. Öösi näind unes, öeldud: mine kaeva oma onni ukse alt, sealt saad raha. Aga ainult öösi võid kaevata.
Teine öösi mees kaevas, aga ei saand mitte midagi. Eitis magama ja pahandas veel naisele ja pojale: Nii on need unenäod - kuik on tühi! Eilane öö kaevasin ja ei saand mitte midagi.
Aga siis üteldud temale unes jälle: Ära pahanda ühti. Vala seitsme venna veri sinna onni ukse peale, siis saad raha kätte. - Omiku ärkas üles ja rääkis teistele: Nii unes üteldi. Aga kust ma saan seitsme venna verd? Kui ma seitse venda ära tapan, siis lähen ma vangi.
Aga poeg ütles selle peale: Ära pahanda ühtegi isa, küll sellega akkama saab.
Kui kana oli pojad välja audund - kui pojad juba nii suureks said, et kuked laulma akkasid, siis poeg tundis ära missugused kuked on; siis tappis seitse kukke seal onni ukse peal ära ja läks ööse omakord kaevama ja sai rahakasti kätte. - Poeg oli targem kui isa. Sai raha kätte ja akkas rikkalikult elama.
Kuuldud Oudova kreisis venelasest õitsikarjuselt.
ERA II 54, 466 (507) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Naine saab mehelt ja isalt peksa./Tütar olnud mehel. Saand mehe käest peksa, läind isale kaebama: "Kas sina oma väimele seda andis annad, et ta lõi sinu tütart?" Isa üteld: "No mina sellega küll ei lepi ja seda temale andis ka ei anna! Kui tema peksis minu tütart, siis mina peksan tema naist." Andnud tütrele teise keretäie veel ja saatnud siis mehe juure tagasi.
ERA II 54, 478/81 (516) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks talumees elas oma koha peal. Käis metsas ja leidis metsast püti. Sai aru, et raha on sees ja pütt on nii suur, et üksinda ei jõua ära tuua. Mehel tuli siis ea nõu kätte; viis püi avi mõrda ja avi püi paeltesse. - Ta teadis, et naine räägib välja, aga et teeb nii, siis peetakse naist lollist ja keegi ei usu temad.
Läksid siis naisega ja obusega raha ära tooma - ja ostis ennem poest saiu ka veel. Kui metsa said, näitas naisele ära, et püi oli avi mõrdas ja avi oli püi paeltes. Panid siis rahapüti vankri peale ja istusid mees edaspidi ja naine tagaspidi. Mees viskas naisele saiu, aga naine ei saand aru, mõtles, et taevast tulevad. Mees kinnitas ka: Täna on saia sadu ja noki sõda tuleb maa peale. Kui said külasse, kõige otsa peal talus koerad purelesid õues. Naine tahtis sinna juba sisse minna rääkima, aga mees ütles: Kuule ull, kuidas seal naine peksab oma meest ja mees kisendab. Kui sina lähed sinna saad ka naise käest peksa. Siis sai mees naisega koju.
Siis mees ütles naisele: Noki sõda tuleb ligi, mine sa tõrre alla, ma ise lähen ahju alla, siis pääseme niimoodi ära. Kui naine läks tõrre alla, mees tõi aidast odre ja raputas tõrre põhja peale ja kanad ja kuked lendasid sööma ja nokkisid et tõrs kolises ja kõmises. Kui said ära nokkind, siis lendasid ära. Siis mees tõstis tõrre ära ja ütles: No kulla teinepool, tule nüid välja, nüid sõda läks mööda. Naine ütles: Oli küll irmus kolin ja mürin, kui sõda sõdis, tahtis kõrva kuulmise ära võtta. - Ja siis mehel oli kõik paika pantud. Aga naine läks külasse ja rääkis ära, et mees leidis raha ja tõi kodu. Jutt läks mõisa opmani kätte ja opman tuli otsima, et mõisa mets oli ja peab raha mõisa andma. Aga mees salgas ära, et pole saand, pole midagi toond.
- Aga su oma naine ütleb.
- No küsige naise käest, millal see oli. Eks ole igal päeval oma nimi kah.
Küsitud naise käest: Mis aeg see oli ja mis päev see oli, kui mees raha leidis?
Naine ütles, et: Siis kui saiu sadas taevast, siis kui avi oli paeltes ja püi oli avi võrgus ja kui noka sõda oli, siis sel päeval me tõime raha.
No siis mees ütles: No kuulge nüid! - Kuna oli noki sõda ja saia sadu? Ja kuna on olnud püi avi võrgus või avi püi paeltes?
Siis opman sai ka aru, et naine on loll ja räägib lolli juttu. Raha jäi mehele ja mees sai rikkalikult elama akata. Ei näidandki naisele, kus oli.
Oudova kreisis karjalapsena kuuldud.
ERA II 54, 487 (522) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kala palve/Kala palus Jumalat: "Kui sa annad mind rahvale süia, siis ära nii rikkale anna, kes minu nahka nülib, kui ta sööma akkab, ja nii vaesele ka ära anna, kes minu silmad ära sööb." Ja siis jäändki nii, et vaesed ja rikkad võivad kala süia ja nahka ära ei võeta.
/Lisakommentaar väljaandes: Mtº 255 - 13 t. Looduskõnelusele rajanev muistendiline jutuke, mille mõne teisendi tinglikult ka loomamuinasjuttude hulka arvata võime. Registreeritud ka vanasõnana: EV 3055./
ERA II 121, 116/7 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas saanud kägu.
Ühel mehel jäänud naine haigeks ja surnud ära. Lapsi jäänud järele poeg ja tütar. Mees võtnud uue naise. Sellel olnud jälle tütar.
Esimese naise tütart pole võõrasema sugugi sallinud. Kord kui kedagi kodus ei olnud, tapnud võõrasema ta ära, keetnud ja viinud nurmele, kündjal pojal süia. Poiss söönud, ise ütelnud: Need on just kui minu sõtsi sõrme luukse, ja pannud kõrvale kivi pääle. Varsti näind, et luudele kasvavad liha ja suled pääle. Viimati tõusnud lendu, ise ütelnud kuku. Lendanud kodu tare katussel ja laulnud Tule vällä emäkene kuku
ma anna sulle kulda kivi kuku
Tule vällä sõtsikene kuku
Ma anna sulle kulda kee kuku.
Emale kukund kivi pähe, see surnud ära ja sõsaral viskand uisk ümber kaela, see surnud ka ära. Kägu aga pidavad eluaeg olema ilma koduta nagu vaenelaps.
Sellest jutust on vist säilinud kuni praegus ajani arvamine, et: kui kägu kodus kukub, siis tähendab see kindlaste mõne surma.
ERA II 121, 117/9 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuidas saanud ahv.
Ühel külasepal olnud õpipoiss. See olnud nõnda rumala pääga, et kolme aastase õppimise järel, ei mõistnud veel mitte kui midagi ära teha. Kord ta läinud metsa, ja kõndinud sääl noruspäi. Tulnud üks vana hall mehekene, küsinud: mis sul viga pojake? Poiss kaeband oma häda ära. Vanamees annud tal ühe haamri üteldes: Kui selle haamriga lööd mõnda asja kolm korda, tuleb välja see mida ise mõtled. Poiss läind tänades kodu. Varsti toodud neil tõld rautada. Poiss säädnud materjali ühte kokku koputand haamriga kolm korda, olnud siis ilus tõld valmis kui säranu. Üks vana naine tulnud sepikoa läve pääle ütelnud: Muidu oleks ilus jah, aga tiisle pulk puudub. Poisil saand süda täis, mõtlend löön ta päris maha ja löönudki. Võtnud viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud välja pannud alasile, koputand, mõtlend, tulnud ilus noor naine välja. See rõõmustand ja tänand, olnud lesk, tahtnud uueste mehele minna aga olnud vana. Sepp näinud seda lugu päält. Temal olnud vana ja inetu naine, vara pärast võetud. Mõtelnud: teen ka omal noore ja ilusa. Löönud ka maha, viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud, pannud tulle, tagund ja tagund, ei tulnud midagi. Viimati käskind poissi: löö sina. Poiss löönud, tulnud välja must ja karune. Sepp hakand riidlema, mispärast seonde. Poiss ütlend, et sa oled ju väege ära kõrvetand. See aga läinud jooksu mõtsa poole, ja saanud ahvi alguseks.
ERA II 121, 132 (1) < Karksi khk., Karksi v. - Marie Sarv < Peeter Kangur, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Muistend Karksist
Siis kui puud ja kivid kõik liikund ja käinud siis läinud vanapagan Karksi Karu külasse vastu ja keelnud:
Pähnamägi jää paigal, Iivakivi istu maha, salu jää seisma. Sääl Pähnamäe ja Iivakivi ümbruses on küll neid kive rumalat moodu. Siis vanapagan läind ise Pähnamäe pääle istund kuuseoksa pääle ja kisendanud:
Tulge nüid punapüksi pulma ja Intsaare saaja.
ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.
ERA II 121, 483 (1) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutsukülas Triigi valdas elav Tõnu Matsal, umbes 65 a. vana rääkis et tema olevat kuulnud kui kuuse okkad sügisel alla hakkavad varisema siis tulla ühe kuu aja pärast külm.
ERA II 121, 483 (2) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Mare Kalda
Tõnu Matsalilt kuuldud et kui kadaka marjad on põõsaste latvas siis tuleb sügava lumega tali, kui marjad põõsaste külgedel ja madalamal siis väikese lumega tali.
ERA II 121, 497/501 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Alide Raudsepp, 36 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Andri Puustusmaa Harbini linnas.
See oli umbes 1904. aastal, kui Andri Puustusmaa oli Venemaal Harbini linnas väeteenistuses.
Kord õhtul läks ta linna jalutama. Ühes linnaäärses uulitsas tulid talle röövlid. Öeldes, et kui sa ühes ei tule laseme maha! Andri läkski. Röövlid läksid ühe suurema kaupluse laele, kus juhtis kauplust keegi proua. Röövlid kangutasid lae lahti; lasid Andri köiega kauplusse, lubades teda siis tagasi tõmmata, kui on küllalt kaupu üles antud. Andri andiski neile niipalju kaupu, palju röövlid soovisid. Viimaks tõmasid röövlid ka Andri üles. Oli viimane saanud poolde teele, lõikasid röövlid köie katki ja lasid Andri kauplusse tagasi. Kuna röövlid ise põgenesid.
Andri hakkas mõtlema, kuidas välja pääseda. Hää nõu on kallis. Kui proua tuleb varahommikul lambiga kauplusse, viskan talle kühvlitäie jahu vastu nägu. Jõudis hommik. Proua tuli kauplusse. Uksel aga viskas Andri talle kuhlitäie jahu näkku ja silindrisse, et lamp kustus. Nüüd jooksis Andri läbi avatud ukste uulitsale ja metsa.
Metsas kaotas ta oma jälgi igasugu viguritega, et tagaotsijad teda kätte ei saaks. Kesk metsa leidis ta puu, kuhu puges peitu. Puu oli sees nii suurelt õnnes, et ta mahtus sinna sisse.
Tulid tagaotsijad. Jälgi uurides leidsid, et jäljed edasi ei lähe. Nad lõikasid puu maha. Et midagi ei näinud, lõigati puu keskohalt katki. Andri oli keskpuud. Kui lõikama hakati, tundis Andri, et see oli otse tema keskkohal. Nüüd nihutas ta end ülespoole, et mitte surma. Et õnn oli Andriga, sai ta nii ettevaatlikult üles end nihutada, et otsijad arugi ei saanud. Otsijad ei näinud midagi ja läksid ära. Nii pääsis Andri Puustusmaa surmast.
Jutt saadud Alide Raudseppalt 36 aastat vana, kellele jutustas Andri Puustusmaa ise. Andri elukoht oli Sarve talus, Kasaritsa vallas Võrumaal. Sai surma Saksamaal vangina.
ERA II 121, 503 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tõestisündinud lood umbes 115-120 a. tagasi. Võru murrakus.
115 aastat tagsi olli halli vai sändse halva vaimu. Mul vanaimäl oll poig muldhirre pääl asja tegemah. Tiidpiteh tull pikä särgiga hall vanamiis ja läts latsi mano, nink küsse latsi käest: "Latsõkõsõ, mi tii' siin tiide'?" Imä oll' tarõh ja kaie, kes tuu sääl latsiga kõnõli, läbi paja, a' es näe kedägi. Lats õnnõ sainveereh' külmeht. Imä tõi latsõ tarrõ paasuu ette, pandsõ latsõ pää paku pääle, võtse kirvõ ja ütel: "Ku' sa viil väriset, lüü ma pää otsast maahha!" Ku' imä oll nii mitu kõrd ähvartänu, lätski latsõl hall säläst är' ja lats sai terves.
ERA II 121, 505 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hall käve egä päiv umbõs kellä katõ aigu.
Ütskõrd otsõ hall Krõstinat (jutustaja vanaema), tuu oll hindä ilma tõistõ tiidmäda är käknu lauta, tuu pütu ala, koh' mõskmit tetti. Hall uikso Krõstinat: "Krõstin! Krõstin!" Tedä hinnast es' olõ näta. Et Krõstin hellü es tii', es saaki hall teda kätte ja lätse ära. Olõs Krõstin hellu tennü, olös hall sälah' olnu.
ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh, kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa."
ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh' rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa!"
ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati.
"a" alt vallalõ,
"b"ii pikä hammaga,
"t"iil oll rist pääl,
"e" oll nigu tulis,
"k"ii nigu võtme kiil,
"h"iil hand takah,
"i"il pää otsah,
"j"õõl jalg peräh,
"l"ii olle lipuga,
"m"ii kolmõ tulbaga,
"n"ii katõ tulbaga,
"o" otsast lõigat,
"r"iil kotikõnõ säläh',
"s"ii nigu saia kringli,
"ä" alt vallalõ ja pää otsah,
"õ" otsast lõigat ja pää pääl.
ERA II 121, 509 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita t. - Ludvi Raudsepp < Kaarel Tuvi, 70 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vähk rätsepana kilplaste juures.
Kord leidsid kilplased ühe jõe äärest perve pealt suure vähja. Nad ei teadnud, mis loom see oli. Kui nad teda lähemalt uurisid, nägid, et tal on kahed suured kääred. Kilplased arvasid et see võiks neile õmmelda riideid. Kilplased panidki vähja riide peale õmblema. Mõne tunni pärast oli vähjal riie väikesteks tükkideks lõigutud. Kilplased said sellest hirmus vihaseks ja otsustasid vähja ära uputada. Nad viskasid ta vette. Kui nägid et vähk sabaga lõi vastu, arvasid et tal on nüüd viimsed valud, ja kui vähk põhja sujus, arvasid kilplased et vähk, kui tundmata elukas on surnud.
Nii uputasid kilplased vähja.
ERA II 121, 511 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Liiso Volstein, 63 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Papi hobune.
Kord sõitis "Ritskäkoguduse" (varjunimi, õige nimi on Plaani) papp linnast koju. Kodus ütles talle sulane: "Mis sa sellest hobusest talli viid, ta on märg, las ta enne ära kuivab." Papp viiski hobuse maja otsa, kus tuul hästi tõmbas ja köitis ta sinna kinni kuivama. Kui papp mõne tunni pärast hobust vaatama läks, oli see lummetuisanud ja surnud. - "Ära usu ilma, ilm ajab pu silma."
ERA II 121, 513 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord jootis keegi setu mõisaherra kaevust puhtast pangist hobusele vett. Härra tuli trepile, ja ütles: "Kuule setu, mis sina seal, minu puhtast pangist hobust joodad!" Setu ütles: "A herr, ku' sul tast viist nii kahju um, sis ma vala tagasi!" Ja setu valaski selle vee tagasi, kust hobune jõi.
ERA II 121, 513/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mõisahe tull kausiseto. Ta läts küüki ja ütel, et taht provvaga kokko saia. Tä mõtel, et saa provvale kausso müvva. Toatüdrukud keelasid küll, et ära mine tuppa, kuid setu siiski läks. Saalis tull herr vasta ja ütel: "Ära tule siia om lumiste jalgadega!" Et setu parajasti põrandariide peal seisis ütles ta: "Ada herr, es ma su kanga pääle astui, ma astu nüüd viirt piteh!"
ERA II 121, 515 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord oli keegi setu sõimanud konstaablit "võmmiks". Konstaabel kaebas kohtusse. Kohtus küsis setu konstaablilt: "A võmmikõnõ, kus ma sis sõimssi sinno!" Kohus mõisteti tühjaks.
ERA II 121, 517 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Naane oll kraaviveereh haina põimah: Tull tuulispask. Naanõ ütel: "Ptüh, ptüh, tuulispää, laku perst!" Nii ütel tää mitu kõrd. Tuulispää tõstso naasõ mitu kõrd korgõhõ üles, ku maahha lasksõ haard naane haina juurist kinni ja nakas pallõma, et tedä vallalõ lasõ.
ERA II 121, 517/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Üte peremehe man oll kats sulast ja üts tütrik. Üts poiss ja tütrik. Üts poiss ja tütrik käisid õhtul kohtamah. Perremiis inämb es lasõ pandsõ usso luku. Üteh taroh oll tütrik, tõõsõh poisi. Nüüd naksi nuu sama, tütrik ja poiss kõnõlama läbi suure augu seinasees.
Üte õdagu läts tõõnõ poiss ja pandsõ uma tagumiku mulgu juurõ, ku tütrik tull, lasksõ suurõ peeru. Tütrik küsse: "Mis sa ütli!" - Poiss ütel: "Uika mulku, saad saina kellä!"
ERA II 121, 521 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mustimägi.
Kord käis keegi loomaaiaga mööda küla. Kasaritsa vallas Mõisamäe külas surnud loomaaia pidajal ära lõvi, nimega Musti. Ta maeti sinna lähedale mäe otsa, mille järgi mäge hüütakse Mustimäeks.
ERA II 121, 521 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuri herr.
Uue-Kasaritsa mõisas oli väga kuri parun. Kord kutsar sõitis paruniga Verijärve äärt mööda kinnises tõllas. Parun magas. Kui saagi äkilisema koha peale, jättis kutsar hobused seisma ja lõikas rangid lahti. Nüüd aga ärkas herr, ta küsis: "Miks tõld seisab?" Vastas kutsar: "Hobused tulid eest ära!" Parun keeras teise külje ja heitis magama. Kutsar aga tõukas paruni kõige tõllaga vette. Tõlla kullatud nupid paistavad veel praegu ilusa päikesepaistelise ilmaga.
Kalamehed ei tohi sinna võrke panna, sest seal kohal on alati võrk lõhutud.
ERA II 121, 523 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kust on saanud Verijärv nime.
Verijärv on saanud oma nime pärisorjuse ajast.
Verijärve kaldal oli kelder, kus peksti orje. Kuri parun laskis orje nii peksta, et veri jooksis järve ja järvevesi muutus punaseks.
ERA II 121, 525 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Suurjärv ja Pikkjärv.
Meeldemäe-lohu mehed nägid, et Räpo küla mehed saavad kaupluse all olevast järvest palju kalu.
Kord ütles keegi mees setule: "Kui sa Räpoküla alt järve ära tood Meeldemaelohku, laseme sul kalu püüda 2 aastat.
Setul hää nõu. Kallas öösel puuda elvhõbedat Räpo küla järve ja järv läkski ära orgu mööda kõikide kaladega Meeldemäe lohku.
Räägitakse, et järv olevat läinud alla saarma käike mööda.
ERA II 121, 527 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ükskord tull susi karja, tä habe ja saie üte põrsa kätte. Tuu niildse tervelt alla ja läts mõtsa.
Karus juusk kodo ja kutsõ peremehe sutt takah ajama. Perremiis võtsõ hää malga kätte ja läts mõtsa. Üte puhmaall näkk, et susi magasi. Perremiis lei hundile kõtu pääle. Põrss karas tagaotsast (hundil) soel vällä ja juusk karämano. Hunt aga jooksis metsa.
ERA II 121, 527/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord põimse naane mõtsa-veereh haina. Tull susi ja nakas naist handa piteh mõtsa poolõ vidäma. Naane pallõl kül': "Hundikõnõ, soekõnõ, lasõ minno vallalõ!" A hunt es lasõ, tä veie inno mõtsa poolõ. Mõtsah nägi naane soe pessä, kuhu poole tä viidigi. Pesäh olli noorõ poja, mis õnnõ kiitsõva, näil olli luu hambih. Naane nägi, et asi on sarnane, võttis soepoegadel luud hambist. Nüüd lasksõ susi naase vallale ja viimäne läts kodo.
Järgmisõl hummokul löidse lamba paari poigõga läve iist.
ERA II 121, 529/31 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vanaesä läts alamaalõ orgo paijo vitsõ otsma. Oroh päävapaistel näkk et susi magasi. Täll oll kirvõs käeh ja lasksõ kirvõ kuudaga soelõ hambit piteh, mis olli irevil. Susi heitü, hüpas üles ja haardsõ vanaesal jalast kinni. Vanaesäl olli viiso ja jalgräti jalah. Susi tõmmas puul jalgrätti ja puul viisko är', millega läks metsa.
ERA II 121, 531 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kontrollis Mare Kalda
Üts mõtsavaht läts mõtsa, säläh oll püss ja käeh vits. Mõtsah näkk, et soe magasi. Mõtsavaht mõtõl, et ma aja nää üles ja lasõ sis. Et soe üles tulõsi, leie vitsaga sutõlõ. Noo kartsi üles, lasksõva käpa pääle sitta, vissiva tuuga mõtsavahilõ vasta näkko. Nikakuni ku mõtsavaht umma näo är puhast, olli soe lännu.
ERA II 121, 531/3 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kahr.
Ütskõrd tull miis mõisaorjusõst. Mõtsah tull vasta kahr; miis pagõsi paio puhma, arvas et kahr tedä es näe. A kahr nägi miist paio puhmah ja võtsõ mehe kõgõ paio puhmaga üskä. Kahr pitsit väega kõvasto. Miis mõtol, et nüüd küll eloga päsemist ei olõ. Mehel oll karmanih saksa väitsekene. Tää võtsõ tuu välla ja tõmmas karol süüame kottalt lahki. Kõrräkõsõ maapääl lasksõ karo mehe maahha ja sattõ esi kah kuulnult maahha. Nii pässi miis karo käest
ERA II 121, 615 (1) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaemalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud:
Kadunud vanaema rääkis, et olevad ennemi kord Tartus näidatud kalasabaga vee poolvaadis lamavat inimest pikkade juustega, see olevat Punasest merest püütud "vaarokala", kes kuival maal elada ei saavat. Rindest saadik - inimene. Häälitsevat tumedalt: vaao, vaao. Terve vaarao sõjavägi olevat Punases meres uppudes sarnasteks muutunud. Olevat neid kuuvalgeil öil praegugi veel Punases meres enamasti salgakaupa näha. Neil olla igav.
ERA II 121, 615/6 (2) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaisalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud:
Kadunud vanaisa rääkis, et endisel ajal, ka tema noorel põlvel, olnud rahvast tihti vaevamas "halltõbi", millesse haigestunuid nimetati "hallisõitjateks", - alati suvine haigus. Haige palaval suveajal värisenud külma käes ja pikapeale jäänud nõrgaks. Visatud talle ilma tema nägemata pangitäis külma vett selga, siis kohe lahkunud halltõbi. Aga ometi ühel sarnasel heidutamise korral hall hakanud haiget kuumaga vaevama. Haigusel olnud ka teatavad vaheajad, sest hall - põhjamaa laplane - pidanud ka oma kodus käima, kuid olnud varsti jälle tagasi. Sarnasel vaheajal peitnud meil keegi haige end tühja kirstu. Niikaua,kui ta kirstus viibinud, polevat hall teda leidnud. Kirstust väljudes - hall kallal.
ERA II 121, 617/8 (4) < Rannu khk., Rannu v. - Eduard Kärp < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rannu vallas Verevi külas "Sandimärdi" talu nurmes on kivivare, väga kaugest ajast. Kas ta praegu alles, ei tea. Võis olla vana matusekoht. Kohalik külamees pidanud säält "vaimu" juhatuse järele juhatuse ööl raha potiga ära tooma, hirmutajaid kartmata. Mees läinudki. Vastu tulnud järgimööda: kore, hunt, siis karu. Karu kartes mees pööranud tagasi. Rahast ilma. Seda kuulsin koguni lapse põlves.
ERA II 121, 619 (l) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mari Lind, vanaema (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Esimese muistendi Kaarepere vallas asuvast Ilmjärvest jutustas minu vanaema Mari Lind 1890. a. ümber. Samale muistendile viitab ka "Kalevipoja" lugu, kus Kalevipoeg sajatab Ilmjärve sügavust.
Kalevipoeg, pääsedes vaevu eluga Ilmjärvest, pajatanud nõnda:
"Peipsi ulatas mulle perse,
Saadjärv saapa säärde,
Kuremaa järv ulatas kurku,
Ilmjärv aga tahtis hinge võtta."
ERA II 121, 619/23 (2) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mikk Lind, isa (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ümbruse vanemad inimesed uskusid, et Ilmjärv olevat põhjatu sügav. Ümbritsevaist allikaist tulevat ühes veega kalu Ilmjärve. Mõned allikaist olevat põhjata ning viivat teistesse järvedesse - nii vist ka Saadjärve, mis 7 klm kaugusel. 1890. a. ümber kuulsin oma isalt Mikk Linnult järgneva muistendi.
"Kord kevadtalve ööl sõitnud keegi mees linna. Tee olnud paiguti juba paljas, sellep valinud teekäijad võimalikke otseteid üle järvede ja heinamaade. Sõites nii üle Ilmjärve, kuulnud mees selget häält järvest: "Ütle Saadjärvele, et ta mu kümnise ära tooks!"
Mehe tee viinudki üle Saadjärve. Ilmjärve sõnad seisnud kõik aeg mehel meeles, aga ei ole julgenud neid Saadjärvele ütelda. Saanud juba üsna kalda ligidale, Äksi kiriku kellamehe maja kohta, pööranud järve poole ja hüüdnud: "Kuule, Ilmjärv käskis sul oma kümnise ära tuua!" Saanud mees seda hüüdnud, hakanud järv raksuma ja kohisema-mühisema. Mees annud hirmuga hobusele piitsa ja katsunud et minema saanud."
ERA II 121, 731/3 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k. - August Isberg (Hiiemägi) < P. Isbek või Joh. Birk (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord vanasti tulnud Haeska mõisa kubjas Rein uueaasta öösel Rannamõisast kodu poole. Saanud Haeska männiku vahelisele teele, seisnud järsku verine mees tee kõrval tema juures ja ütelnud: Mine ja ütle kõigi oma küla inimistele, et kes tahab end katku eest päästa, see põgenegu kiiresti külast ära ühes oma loomade ja kraamiga ning mingu seda teed mööda, kus keerab seitse haru ära. Siis seitsmendad haru kaudu mingu edasi, seal ei ole enam katku ohtu karta. Oli tema sedasi öölnud, seepeale kadunud ka nägemine ära. Kubjas arvanud esiteks, et nägin und, aga et mehe jutt olnud nii väga selgesti meeles, pole siis unenäoga tegemist ja koduse jõudes teisel päeval rääkinud ta omast nägemisest külainimistele. Kõik olevat naernud teda selle jutu peale, ainult Holli talu ja Mäehandsu talu peremehed on seda asja tõsiselt võtnud ja oma pere ja värgiga kolinud taha mõisa metsa, kus on jäänud elama. Umbes nädal aega peale seda juhtumist puhkenud külas kange katk lahti, mis on nõudnud palju surmaohvreid. Need kaks talu, kes hoiatust tähele panid, need jähid katkust puutumata.
ERA II 121, 758/62 (8) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 < isalt, emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Vanasti olnud vadumaal sulane nimega Johan. Ühel sügisel mindud heinamaale. Et heinamaa olnud viisteist versta kodunt eemal, võetud toidumoona tugevasti kaasa, nii et saadud nädala otsa paigal olla. Kord laupäeva õhtul teised hakkanud koduse minema. Pole viitsinud sulane Juhan koduse minna, vaid jäänud laupäeva õhtuks ka metsa - mis maksab käia pikk maa ja toitu niipalju olnud veel, et selle öö üle saab. Pühapäeval peab niikuinii tulema hakkata ja mis siis muidu käia. Oli töö lõpetanud ja saand parajasti sööma hakata, kui järsku näind: hunt tulnd kange jooksuga küüni poole ja suur kääbas ees. Saanud parajasti küünini, hüpanud kääbas küüni suule ja sealt roninud ülese küüni viilu peale. Juhan mõtelnud, et eks ole säädus, mis asjad seia hakkavad ronima. Võtnud hangu, et sellega teda viilu pealt maha lükata. Vaevalt oli saanud ta hangu võtta, kui kääbas hakanud paluma: Kulla mees, ära lükka, olen kurat ja hunt tahab mind ära süüa. Kui mind jätad siia ülese, teen sinust rikka mehe, juhatan sulle hõberaha augu. Ja juhatanud teda: Mine siit küüni tagant kolm sammu põhja poole. Seal suure kase juurde vahel on hõberaha auk. Sulane pole sellest hoolinud, vaid ähvardanud jälle hanguga maha lükata. Kurat uuesti paluma: Kulla mees, ära lükka, teen sinust rikka mehe, ma juhatan sulle kuldraha-augu: mine siit küüni tagant üheksa sammu paremale. Sealt leiad kadakapõõsa. Põõsa juurest mõõda kolm sammu põhja poole, kaeva sealt ja sa pead päratu rikas mees olema. Oli ta need sõnad saanud öölnud, lükanud sulane ta maha hundi kätte. See hakanud teda sagima, kuni viimaks natuke sinist suitsu jäänud kuradist järele. Oleks ta mitte seda teind, teda maha lükanud ja teda ülese jätnud, poleks ka raha saand, sest kurat oleks pärast kõik ära võtnud, kui hundihirm oleks mööda olnud. Sulane söönud pooleli jäänud kõhu uuesti täis ja peale sööki läinud ta vaatama, kas kuradi jutt on tõsi. Mõõtnud kätte juhatadud kaugused välja ja hakanud kaevama. Saanud natuke aega kaevata, kui järsku suur hulk hõberahatükkisi tulnud välja. Teises kohast tulnud jälle hulk kuldraha välja. Ei enam pole ta sulaseks jäänud, vaid läinud Haapsalu linna, ehitanud sinna maja, võtnud naise ja hakanud poodi pidama. Olnud seega esimiseks kaupmeheks siin ja ka kogu rikkam mees siinses linnas. Rahvasuu teab veel rääki, et praegused Holmbergi majad olevad tema järele tuljate ostetud.
ERA II 121, 762/5 (9) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Lutsuseppa Andrusele, et mine Suure heinamaa mäele, seal olevas sarapuupõõsa juures künna nülitud märaga seal maad, siis saad sinna peidetud rahakatla kätte ja sa saad väga rikkaks. Poiss pole midagi mõistnud peale hakata, et mismoodi sa nülid hobuse ära ja siis taaga veel künnad. Sellepärast rääkinud oma unenägu isale. Isa kuulanud juttu põhjaliselt ära ja küsinud poja käest: Kas sinul tuttavad tütarlast on? Poeg vastanud jah. Holli sauna Eduga ma ikka olen heasti läbi saand. Isa õpetanud: Mine nüüd Edu juure, räägi temale ära, et võtad teda naiseks, kui tuleb sinuga seltsis juhatadud kohta, võtab enda alasti, sina rakenda teda adra ette, aita ise tagant ja kündke. Ei ole sul paremad nülitud mära tarvis, see on niisama hää. Poiss rääkinud isa õpetust Edule, lubanud teda naiseks võtta, kui Edu temaga seltsis tuleb sinna alasti kündma. Edu olnudki sellega nõus, vaene tüdruk saab mehele ja mis siis. Teisel päeval mindudki kättejuhatadud kohale, rakendanud Edu adra ette ja künd läinud sarapuupõõsa juures laht/i/. Vaevalt olid nad saanud paar kriipsu maase teha, kui maailmatuma suur rahapada tõusnud kange kolinaga maa peale. Oh seda rikkust, mis seal sees olnud, puha hõbe- ja kuldraha. Poiss ajanud raha juuresolevase kartulikotti, andnud kahele inimisel vankri peale tõsta. Koduse saades andnud isale hää õpetuse eest väärika tasu, kes ka õige rikkaks meheks saanud. Peale seda võtnud Edu endale naiseks ja kolinud linna elama. Seal elanud oma elupäevad väga jõukasti. See koht, kustkohast rahapada välja tuli, on praegust veel alles, sarapuupõõsa all on auk ka näha, mis iialgi kinni ei kasva, vaid on ikka ja alati niisama uus, kui oleks mõne aasta eest seal auku kaevatud.
ERA II 121, 765/6 (10) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord juhatadud unes kolmepöidlaga Mardile, et mine uueaasta laupäeva õhtul Karsamaa tihuse, vii õlletõrs ka ja ole tõrre all öö läbi, siis saad kaks rahaauku sealtsamaselt tihust. Tema ka teinud nii. Saanud vaevalt ühetestkümneni olla, kui järksu hakkanud kangesti hirmsad hääled metsast tema poole tulema. Tema pole julgenud olla enam kauem, vaid pannud jooksu kodu poole. Kodu juures julgenud ta tagasi vaadata, küll olnud hirmsad elajad tema järel, kes teda taga ajanud. Kodu juures laulnud kukk. Seepeale kadunud need hirmsad elajad ära. Oleks kukk mitte laulnud, oleks nad teda muidugi ära söönud. Ei enam peale seda pole ta julgenud tünni alla minna ja ei ole ka julgenud mõni teinegi. Sellepärast seisab nimetadud varandus seal ja ootab julged meest, kes ta kätte saaks, aga pole veel olnud neid julgeid mehi.
ERA II 121, 766/8 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord kündnud Reinujaan Siguse väljas kahehobuse sahaga. Korraga tundnud ta, et sahk läinud ühe asja vastu, kange kolks olnud taga. Lähemalt vaatama hakanud, mis asi siis kolksub, leidnud ta igatepidi pooleteist jala suuruse raudkasti. Kohe olnud Jaanil selge, et rahakast, aga et teised lähedal olnud, pole ta teistele julgenud sellest rääkida, vaid pannud sinna märgi ja kündnud edasi, juskui poleks seal midagi olnud. Ööse pannud kodus hobuse vankri ette ja viinud kasti koduse. Kodus andnud ennemalt tükk aega kangutada. Kui saanud kaane pealt kätte - oh seda õnne, mis seal sees olnud, puha ümarkordsed ja neljakandilised, rahasi olnud kast täis. Ümarkordseid rahalitresi olnud ise sõela kere täis, aga pole mees mõistnud nendega peale midagi hakata. Pakkunud ühele ja teisele, arvanud, et va vaskrahad on. Neljakandilise pole küll kellegile näidanud, neid hoidnud saladuses, olnud need ju hõbedast. Viimaks kuulnud mõisahärra, va vana Kursel sellest loost, et Reinu-Jaanil olevad palju väikseid rahalitrisi. Küsinud Jaani kääst ka enesele näha. Tema ka näidanud. Kus Kursel läind kohe tõsiseks, kui rahasi näind ja ütlenud: Anna sa need rahad moole, ma annan kohe Reinu koha soole päris omanduseks. Seda ka Jaan teind, saanud Reinu koha eesele ja andnud rahad Kurselile, ega ta pole mõistnud ka rohkem nõuda. Vat need rahad on Kurselile püksid jalga ajanud. Saand kohe teise mõisa enesele juure osta. Olnud need ju puha kuldrahad, aga kus Jaan seda teadis. Ta arvanud neid vasest olevad. Teised neljakandilised rahad on ta linnas kullaseppale ära müünud ja koa palju, palju raha nende eest saand.
ERA II 121, 769/71 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord sügise oktoobrikuul laupäeva õhtul tulnud Paali vana Jüri Vaduma kõrtsust kodu poole. Et karjatänav olnud väga tüma, läinud ta karjamaalt otse läbi. Kõrtsus saadud tugevasti viina võetud, mis tugevasti teind joonoks ja teiseks olnud õhtu väga pime, sellepärast eksinud ta ää. Järsku leid end Vaduna veske juures Tuuru mõisa põllal. Et väsimus olnud suur, istunud ta kivi peale maha piipu panema, aga häda: tael oli vihma tõttu märjaks saand ja pole tuld külge võtnud. Küll löönud rauaga, et tuli lennanud londina, aga kedagi pole aidanud, mis saamata jäänd, olnd tuli. Niimoodi tagudes näinud ta enese ees põllal tuld vilkuvad. Ta mõtelnud: laupäeva õhtu, poisid teevad tuld, lähen ette nende juure ja panen sealt piibu peale tule. Nii ka teinud, hakanud ka tule poole minema. Peagi jõudnud ta tule juure, aga ei ühtegi inimest polnud tule juures. Ka pole see tuli puudest olnd, vaid hoopis teistsugune, justkui oleks see hõljunud üleval. Kohe saanud ta aru: see pole muud kedagi, kui Tubri linna rahaauk, mis pidavad iga viie aasta tagant põlema. Selle rahaaugu pidavad siis see kätte saama, kes juhtub selle peale siis, kui ta põleb ja peab sellese viskama kolmetahulise teraskangi. Muidugi ei pruugi see suur kang olla, vaid aitavad ka pastlinõel, pidi niisama hea olema, aga et tal seda pole kaasas olnud, ei aidanud. Kedagi muud pole tal kaasas olnud, kui ainult puust härjaeke. Läinud hästi lähedale ja visanud selle tule sisse. Kui oli saanud visata, kui käind kangesti palju sädemeid ülese. Peale seda ka kustunud tuli ära. Pimeduse tõttu pole ta midagi saanud näha, vaid läind edasi. Teisel päeval tulnud uuesti vaatama, et saaks härjaekke kätte, aga seda pole seal enam olnud, ainult ümberingi olnud see koht hõberubla tükkisi täis. Kokku kogudes ja üle lugedes saanud ta neid kaheksakümmend viis tükki.
ERA II 121, 771/2 (13) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Metsajaani Antunile: Mine Reinu kelrimäele, kaeva seal jaanilaupäeva öösel, siis saad sa väga rikkaks meheks, aga nii, et seda teised ei tea. Tema aga rääkinud oma unenäost oma venna Priidule ja temaga seltsis läinud ta kaevama, aga pole midagi saand. Vat oleks pidand üksi minema ja kaevama. Aga et ta pole seda julgenud teha, vaid kahekesi läksid, sellepärast pole ka kedagi saand.
ERA II 121, 772/3 (13a) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud kõrtsaadu Tõnis pimedal sügise õhtul Sinalepa külast kodu poole. Saanud Nurme metsa asuva vanakuradi Tõllakivi juure, näinud ta eemalt, kui kivi juures suur sinine tuli põlenud, kord suuremalt, kord vähemalt. Temal kohe selge, et see on rahaauk, mis põleb. Ligemale saades löönud lõke kord õge heledalt põlema ja selle järele ta kustunud. Tema turganud umbes sinna kohta kepi maha, kus tuli põlenud ja tulnud teisel päeval uuesti tagasi. Ühtlaisi võtnud ka labida kaasa, et sealt kohalt maad kaevata ja tule põhjust järele vaadata. Kohale minnes pole ta seda kohta leidnud, kuhu ta kepi oli maase pannud, pole ka kuskis auku seal maa sees olnud, mis kepp oleks teind, aga midagi jälge pole tulest järgi olnud, vaid kõik olnud terve tallamata maa.
ERA II 121, 773/4 (14) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud Andsujuri Mehkel Mäejago Juhaniga laupäeva õhtu mõisast teolt koduse. Pärast pidime seltsis külase tüdrukude juurde minema. Ennemalt läksin koduse sauna ennast pesema. Saunast tagasi tulles läinud ta kohe Mäejaagule, aga Juhan olevad juba ennemalt eeli läinud. Hakanud ta ka mööda Laime tänavad küla poole minema, saanud ta vaevalt mõni samm edasi minna, näinud ta eemalt: üks teinud Mäehandsu lepikus lõket, sädemed üsna üle metsa. Nä, va Mehkel teeb juba lõket, mõtelnud ta ja hakanud ka sinnapoole minema. Saanud üsna tule juure, pole see Juhan olnud, vaid hoopis halli habemega mees. Teda nähjes löönud ta kaasas oleva kepiga risti tule peale. Seepeale kustunud tuli kohe ära ja midagi jälge pole tulest järele jäänd. Küll otsisime teise päeva, aga midagi polnd tulest järele jäänd.
ERA II 123, 29 (24) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Pilliuse t. < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vooru k., Kulli t. - Linda Köögardal < Elts Kaigas, 65 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast nõiuti tõine inime soendis. Ku sa saad tal mõnda iva anda, sis saab jälle inimeses.
ERA II 123, 100 (95) < Paistu khk., Holstre v., Saate t. - Linda Köögardal < Reet Kree, 58 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Änilese tütrele oli juhatet, et ku sa raha tahad, sis mine Madimäele, vaata, sääl Vanatare asemel vana ahju all om raha, oli juhatet sedasi unen.
ERA II 123, 132 (128) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Si on alli tõbi, no siuke, ku inimesel siuke külm palavik on, sis raudnõgese marju (peale õitsmist küljes) võetse ja sedä antasse sisse, süüasse kuivalt neid.
ERA II 123, 137 (143) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.
ERA II 123, 138 (147) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aaloe, sii on kõege parem põlend aava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib aava terves.
ERA II 123, 145 (157) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
No meie läksime õitsele obestega iis ja sulane tuli jälle taga perra oma obesega. Tema õõgub: "Pidage kinni! Nää, kus siin on rahapõletaja!" Piavad kinni, näevad, sinine tuli põleb. Läinud juure, pole olnud midagi.
ERA II 123, 146/7 (158) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mul juhati unes, et lase si kivi (üks suur kivi oli olnud põllu pääl) maa sisse, et sis tuleb säält üks suur keller vastu. Mina ka sis selle unenäo järgi kaevama, ei kedagi. Augu põhas tuli üks sile kiviserv ette, kas ta kivi jüst oli või mõni muu asi, ommuku pool külles selle augu külle pääl. Kusirautsikad ometi olid sääl kuue jala pääl all. Mina es mõista keegi, si unenägu oli ikki kenasti küll, seesab meeles jusku tänä olli. Et paremat kätt seena siis on si keldri võti, ku sa seda võtit jõuad tõsta, sis sääl on üks kuninga keller all. Nüd otsime seda kohta, ei leia enam.
ERA II 123, 147 (159) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Seda ma mäletän, siin oli üks Juhan Korss. Temäl oli kolm poega, aga üks jõi kangesti viina. Üks lihavõttelaupäva õhtu tema akkab rüükmä:- "Isä, tule appi, minul on koera nina." Ema akand rüükma: "Oi sa püha Jumal, on ka koera nina!" Isa ütelnd: "Ah, sa tahad soendis minna." Päästnud susi ära, mudu oles ta soendis ehk libaundis läinud.
ERA II 123, 154 (163) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aldjas - seda ma olen kuulnud küll, aga seda ma ei tea, mis luum ta on, kas murueide tütresse või on ta mõni kodukäija.
ERA II 123, 154/5 (164) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni vakkad, kus iga aasta panti kiigest jaost, kas sukk või kinnas või tilluke pastal, tehti selle jaos kiige rohkem on ollud Tõnni vakad Vassemõisas. Sii olli lõhmussa koorest tehtud üks vakk, lõhmuse koore niindega oli põhi alla nõelutud. Kaas oli kah, minu emal sii vakk oli villavakas, villad olid siis.
ERA II 123, 156 (167) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k., Peerna t. - Linda Köögardal < Jüri Peerna, 90 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lapsa irmuti sedaviisi ku järve äärde läksid, et näkk võtab ja viib lapsed ärä, et naisterahva-näkk see on rohilase juussega ja mehe näkid on punase juussega.
ERA II 123, 165 (202) < Viljandi khk., Tänassilma v., Oiu-Soolaküla k. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k. - Linda Köögardal < Krõõt Nugis, 88 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu lapsed olema sirgema nägudega ja vanakuu lapsed jälle olema vanemad näost.
ERA II 123, 172/3 (213) < Viljandi khk., Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Uusna v., Ähvärdi t. - Linda Köögardal < Aleksander Saar, 35 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana-Võidu mõisa välja peal, umbes 4 km Viljandi-Tartu maanteest V-Võidu poole, pahemat kätt teelt, kasvavat, kui ta seal peaks veel alles olema, suur tamm. Selle kohta räägiti Tännassilma vanadekodus nii: Siis kui Rootsi kuningas siit Eestimaalt ärä pidi põgenema, sis lüünd tõllatiisle sinna püsti, et kui siia kasvama jääb, siis saab tema ükskord Eestimaa tagasi - Eestimaa langeb Rootsi alla.
ERA II 123, 177 (219) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Viljandi v., Vaaba t. - Linda Köögardal < Mari Kärmas, 56 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ühel naesel oleva undinahk olnud sellas, sis oleva suure kivi ots käinud last imetamas. Viimati, mia ei tää, kis - oleva õpetand, et küta sii kivi kaks korda palavas ja kolmas kord viil õege palavas. Sis oleva järgi jätnd käimese.
ERA II 123, 178 (221) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Viljandi v., Vaaba t. - Linda Köögardal < Mari Kärmas, 56 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks naene rääkis küll, et tema oleva alli sõitnud, siis oleva rõõvaste alla maetud, aga rapnud nõnnat. Tema kuulnud, kui ema ütlend, et Jaani-Manni, kuske kapasse, ma annan talle juua. Sis oleva tema jälle ärä kuulnd, põleva joond.
ERA II 123, 191 (236) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Nikatsel on ka sõnad, aga aitab mõni muu asi mõnikord ka, nemad ei usu. Võta enne jaani kolm rükkid, kel rükkil on kolm sõlme sihis, nii et üheksa sõlme kokku tuleb, sis pane pääle ja aitab kohe.
ERA II 123, 191/2 (237) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalist tulevad maast, ku sa istud pal'la maa pääle, si akkavad külge, aga igast kohast nad ei akka. Sis maaga vajutasse, lõika kolm raudeinamätast, sis üheksa korda vajuta, aga piad nii tagasi panema, niigu enne olid. Soolaga õerutasse ka, ja sõrmeküene päält kaabitasse valget pääle ka viil, siis aitab ka.
ERA II 123, 196 (250) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Mähma k. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v., Valma k. - Linda Köögardal < Mari Mölter, 67 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siis lõhmussa kaabe lopiti ära vahule ja panti pääle põlenud aavale; sis ka külmenud obusesitta, aaloed ka. Aga kas sa tääd, mis põlend aava rohi on - tatt; paned pääle, kohe tõmmab vee välla.
ERA II 123, 217/8 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Aedus, sääl, kus ma tiinsin, oli üks mets ja sääl oli üks Luumägi. Sääl old üks luu ja aas vahtu välla. Üüsi oli oigand ikki oeh! Ja oeh! Üks oli ta sis maha mattand, sis kadund ärä.
ERA II 123, 218 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naist-miist läind Pinku ristsele ja naene pand jalgu siin Naanu tantsimäe all. Üüsi oli Pinkus üteldud naesele, et mine sinna, kus sa jalgu pantsid, võta si mätäs üles sält, sääl om raha all. Naene läind ja olnd raha sääl, saand rikkas. Ei tia, kis ni olid.
ERA II 123, 232 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Paistu khk., Aidu v. < Viljandi khk., Viiratsi v. - Linda Köögardal < Mari Ütt, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni ega Tõnni vakka pole kuulnud.
ERA II 123, 260 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kardulakaabet pääle, ku küeneviha sisse on läind, kaikki ja seesi natuke aiget saand, ega mudu sis ei panta.
ERA II 123, 260 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Allitõbe ma olen nõnnapaelu kuulnd ja näind, et ku mina alles tüdruk ollin, sis meil Raial olli poiss sääl, öeldi, et sõedab alli. Vaist ta kargas ülesse, ei täänd maast ega taevast, värises kangesti, seesi jauras või sonis ku uug tulli.
ERA II 123, 262 (17) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Rootsi t. - Linda Köögardal < Mari Puhu, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(Maaliste puhul) Sis keedeti ühessamakoore puu vett ja panti sinna pääle; niid pidid marjapuud olema kik, nagu pihlakad ja kadakad ja.
ERA II 123, 264 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Naanu t. - Linda Köögardal < Jaan Köögardal, 81 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Minu isa rääkis, et üks must kana tulnud, saba olnud nõnnat laiali, ja läind tarre nurka sinna. Ja nemäd akkand vaatama, et kus ta jäi, - põle änam kuskil. Siis olli tääda olnd, et tarre nurka on maetud raha ja sii kana olnud sääl raha oidmas.
ERA II 123, 265 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Naanu t. - Linda Köögardal < Jaan Köögardal, 81 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kae, kui ennevanast on raha maha pantud, siis on nõnna pantud, et ei saa kätte änam. Korra üks pand, ütlend, et kelle käed panevad, selle käed võtavad. Siis võetud aga selle surnu käsi ja kaabitud sellega, - saandki kätte.
ERA II 123, 268 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui päike õhta tagasi vaatab, sis on teine päe vihmane ilm.
ERA II 123, 270/1 (11) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Loomadele anti ikki pantsröömi, ei tää änam, mis aiguste aal, ja lendavad kulda, õhuksed jusku siidipaber äkiliste aiguste aal rõõsa piimaga.
ERA II 123, 271 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Ku kõht valutas lapsel, sis pitsitadi:
Kiirmus, kaarmus,
arakale aigus,
varesale valu,
mustal linnul muu tõbe,
Anna kõht terves.
ERA II 123, 271 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Seda ma olen kuulnd, et kui inime eksind on, sis pidavat mütsi taguspidi pähä panema. Imma (talu Viljandi vallas) lähedal on üks siuke koht, Loemelohk; - on niisugused kohad, kus eksitajad on, et kus on üks siuke inimese piinamese või tapmese koht, sii olevat eksitamese koht, inime eksivat sääl ära.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]