Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 133, 243 (38) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjanael ~põhjatäht. "Vanad mehed" roolinud selle järele Riiast koju. Sõel, taeva Sõel.

ERA II 133, 243 (39) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tähed on kõik ühekaugusel, kuust vähemad.

ERA II 133, 243 (40) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. < Häädemeeste khk. - Teodor Saar < Roobert Vambola, s. 1893 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Koidutäht. Vanker. Täht maakera suurune. Kuu suurem kui maa. Päike suurem kui täht ja kaugemal kui tähed. Lendtäht - "elektriviske" (viske = vistrik). Linnutee - elekter. Kisub linde. Külm pressib linde sooja poole. Kui meil külm, siis linnud lähevad lõunasse. Kui seal külm, siis tulevad põhja.

ERA II 133, 244 (42) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana Vankõr. Põhjatäht ~põhjanaba. Ljõnnutie - väikesed tähed. Koedoehä - hommikul, koivalgõ - õhtul. Täht juõsõb - juõsaja täht.

ERA II 133, 244 (43) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Välku, päikest ei või sõrmega näidata. Sõrm jääb kõveraks.

ERA II 133, 244 (44) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa on alt vett täis. Sellep. ei vaju põhja, et on "enge all".

ERA II 133, 244/5 (45) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas Eda Pomozi 2001
Silmatera on ümmargune. Sellep. paistab ümmargune ka taevas. Kui silmatera oleks kandiline, siis paistaks kandilisena ka taevas.

ERA II 133, 339/42 (4) < Kihnu khk. - M. Kurrul (1895/1936); vt. ERA II 133, 36/4 (34) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sinnekohe, kus suurihalla (hülgeid) nähtud õhta, tahakohe tulles oli ega mehel paar poegi taga. Toomas tõi vanna (hülge) - 15 n päe. Jõlm läks sulaks, siis laksime jälle mere. Saine lõunani juba läin: jõlm läks uduses, põersime tahakohe, aga kust sa laeva veel lõväd. Käösime ning käösime, juba läks pimetaks. Siis klaaris jõlme küll ä, aga minnä tiä enam kohogile. Äkest mia näe: tuli näükse, panime/ = läksime/ otse sinnakohe, saime laeva juure, aga Tungi Kustav oli kadun, ei tules välla kusakilt, lassime paar pauku püssu - ei kedägi. Siis näütami veel tuld - ei kedägi, jäigi selle õhta kadun. Teise humiku oli iõlm selgem ning tuul moalt ning kaunis vali, suatsime poari mehi oatama, mehed tulid varsi tahakohe ning reäksid, et õõre/kinnise ja ajujää piir, kus ju "õõrub"/ olle lahti, ei olle küll liiga lai, aga jala egä eä tükküga olle võimata üle saia. Mia kässi venne valmis panna ning jälle uiest otsma minne, mehed olid koa otse valmis minemas, läksid, oleski väga kaua kadun, juba tulid tahakohe ning Kustav koa pool külmavoetud venes pitkas. Tehti nattuke sooia, viina aeti sisse, õeruti ning vintsutati nattuke, akkaski toibuma jälle. Kustav reäkis: "Õhta tulles jahvardas/vanem vorm, praegu tarvitusel "jahus", täh. segas/ mio nõda ä, et soas mia aru enam kedagi, siiski tuli oma aru pära siakohe, võis olla eha kustumise aani/kahtlane keelend, p. o. "koivalgõ" eha asemel/, siis lahkus udu ää ning mia sai siis aru, et oles õige koes ühti, mia oli paelu pohja poole läin, siis hakkasi rohkem siapuele hoidma, siis nagi teite tule korra koa, aga oli õõrde lahti võtn, suas enam üle kusakilt. Otsi omale/jää-/tükke vahele, varjukse koha ning oli ühe tükü aega seal, hakkas külm kindi, siis tegi joostes nattuke sooia ning langsi siis jälle pitkä, käksä lei enne iätükku otsa pusti ning püssü tupe siõnna otsa. Mõtlesi, kui juhtu magama jäema, ehk siis leüdväd üles. Nenda ondki vist oln. Teä mia kedägi, kudas mia sia sai löütsi, aga et laevas oli." Nenda läks se päe jahtides üle. Õhta sündüs tuul kaunis valjuks ning eä pani minema. Teise humiku olime juba Ruhnust kaudu. Õhtapoõlõ hakkasid juba kurama metsad paistme. Teise humiku olime üsä Sõrve poagi ligi, oleks varsi kurgult/Irbenist/ vällä viin, aga tuul jäi tasaseks ning hakkas edala poõlõ vädämä, siis jai vagavaks ning võttis vesikoare ning hakkas meiti jälle tahakohe aama. Kolmandama humiku olime jälle Ruhnu ligi. Pani ikka tuult juurõ ning vadas luõdõ puõlõ. Sundus kieväks aaks (= tormiks). Iä akkas teese piäle juõsma. Lei meite laeva ligi toppama. Tegi silmapilk murru valmis. Meie panimõ tali valmis, et kui viel tulõb, siis laeva iest ää vadada. Aga tulõss ühti. Meie valvasimõ terve üe, et kui taris, siis valmis olõmõ. Sedaviisi sõitsimõ kaks päävä Riia puõlõ. Lõhkus iä nda ää, et enam suass minna kusagilõ. Kaks päävä ning kaks üed olimõ laevas nda paegal, et mitte kjõpma. Siis akkas jõlm jäemä. Näess meie enam muad ega metsa. Olimõ nda kesk Riia meres. Torm oli aga iä nda ää lõhkn ning puruks tein, et jala ädävaevaga ronidõs läbi sai. Käösime ühe päävä jälle meres. Leüdsime suurõd allid. Tapsimõ kahe päävägä laeva täüs. O, küll võin viel tappa, aga kus panõd! Sedasi oli juba neli nädalid kaudu läin. Tuul sundus jälle põhjast ning aas meiti ikka Riia puõlõ. Iä loppis silma nähtavas. Tuult vadas vesigarõ puõlõ ning aas meiti Läti randa rjõnnassõ (= kinnisjäässe). Sui aeg toppis piäle ning meie jääsime oma laevaga pehme löga (= jääsupp) sisse ning mitte enam kjõpma. Viis päävä olimõ sedämuõdi, siis võttis tuulõ lõuna-edälä, aas rjõnna uagi (= kinnisjää ääres olev laintest purustatud jääsupp) piält ää ning meie saemõ siält purjutama.

ERA II 133, 464/5 (7) < Kihnu khk. - Teodor Saar, M. Kurul (1873/1935). AT 234, 3 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 211. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ööbik ja vaskuss. Ükskord elasid ööbik ja vaskuss ühel meelel teineteisega rahu sees ühes majas. Niihästi ööbik kui vaskuss olid ühe silmaga. Ühel päeval sai ööbik pulma palutud. Tema ütles vaskussile: "Mina olen pulma kutsutud, tahaks aga mitte ennast ühe silmaga näidata - ole nenda hea ja laena mulle oma silma teiseks, homme toon ma tagasi seda sinu silma." Vaskuss tegi tema palvet mööda! Teisel hommikul tuli ööbik jälle tagasi. Aga oli aru saanud, et kahe silmaga parem on mõlemile poole vaadata kui ühega. Vaskuss küsis oma silma kätte, aga ööbik ei annud mitte. Siis ähvardas vaskuss ööbikule kätte maksta. Ööbik ütles: "Mina ehitan oma pesa kõrges pärna otsa - sinna, kust sa mind ei leia." Sest ajast ööbikutel kaks silma, aga vaskussidel mitte ühte ainustki. Nii kus ööbikute pesad puu otsas on, seal peavad ka vaskussid põõsa all olema ja püidvad üles ronida! Kui nad pesad leidvad, siis puurivad munadele augud sisse ja imevad neid tühjaks.

ERA II 133, 499/509 (3) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jäe jumalaga, Eestimaa, ma võtan Riiga reisida! Sääl näen ma meremeeste au, kes kokku pidand suure nõu: ühe uhke maja ehitand ja munserolli sisse seadnd. Vana Loorents istub ka seal sees, ta on ju päris saksa mees. Siis teretan: "Gut morgen!" ma ja küsin, kas ma laeva saan, kus peal võin sõita selle sui ja talveks koju tulla võin. Ma räägin taga saksa keelt, see rõõmustab ka vana meelt. Ja varssi ütleb ta see peal: "Kas tahad munserdada seal? Meil on üks suur ja uhke park, ta kapten on ka õige tark. Ta reisib pikad mereteed ja käib ka läbi võerad maad." Siis selleks kaupa tegin ma, et täie mehe palga saan. Kui kaup oli tehtud, raha käes, siis pudel õlut ostsin ma. Siis teisel päeval läksin ma selle väikese Düüna stiimriga seda uhket laeva vaatama, kus peal ma pidin reisima. Laev seisis vanas Millgrabis, kus tõuerid teda taklasid. Siis tüürmann vastu tuli mul ja ütles: "Sa üks madrus mul!" Kui pudelit tal andsin ma, siis tööd mul anti korraga. Bramstengad üles ajada ja seda mööda rajad ka. Kui kõik siis nõnda valmis sai, et varsti merel' minna võis. Siis masin jõest meid välja veab ja loots, kes õiget kurssi teab. Kui kelluboi juurest mööda sai, siis loots meist jumalaga jäi. Siis jäi kõik oma hoolele, me peastsime purjed tuulele. Siis maha jäi meist Riia linn ja Ruhnu saare tuletorn. See Märsarehv ja Kura rand on oma tuled valgustand. Kui ükskord kumas koiduläik, need maad mina maha jätsin kõik. Siis üskord paistis meie ees see Gotland Balti mere sees. Sest Öölandist ja Bornholmist mul pole palju rääkimist. Me vastas on suur Rootsimaa ja varsti Danska Sundi saar, kus mitu tuhat laeva peal - kõik ühtlas läbi sõitvad seal. Paar nädalat me seisime seal Kopenhaageni reidi peal. Siis varsti saime tuule hea - kõik purjed bordevinti sea. Ei kaua aega kestnud see, siis maad me jälle nägime: see Elsener ja Elsenburk ja Kattegati väina nurk. Kui kõigest nendest mööda sai, üks kõrgem koht veel Rootsimaal. See kutsutakse Kulleniks - paak põleb seal pikk sülda kaks, ta näitab laevadele teed, et surma ei saaks mereme'ed. Kõik uhked majakad on siin, mis kõik ma tahaks rääkida. Neil öösel tuled põlevad. Kui paksult taevast katab pilv, et kaugel ei või näha silm, siis igas laevas on ju need - trompeedid, pasunad ja muud. Kõik üle ilma teatab see, peab seda teadma meremees. Sest Aagentist nüüd mööda me, Gibraltar meil see paistab ees. Seal suures Nordi mere sees kõik Inglis kalalaevad seal on uhkest kokku pidand nõu ja purjutades noota vedamas. Siis tõusis meile ka üks löök, ei maitsnud enam söök ei jook. Meil vestist tormi vastu tõi ja lund ja rahet maha lõi. Siis kapten omas kajutis, tema kõndis suures kurbuses. Ta palus põlvili ka maas ja hüüdis appi armulist. Kui ükskord vähenes suur torm, siis purjed lahti - üks, kaks, kolm! Siis viinapudel välja toodi, elu terviseks seal joodi. Kapten, see siis vaatas kaarti, laev, see lendas täies vaartis. Küll Nordi meri suur ja lai, kus patentlogi lastud sai. Küll Inglis kaanalis on suur torm, siit läbi sõita on suur hirm. Sest kuulsast Inglismaast mis teil' ma tahan rääkida. Seal mürinad on vägevad, suured tööd ka tugevad. Ja rauast väravad on ees, kes kinni hoidvad merevee. Veest võtab ennast alanda, kolm sülda madalamaks jääb ja meri kaugelt kuivaks jääb. Nüüd purjutan Hispaania, seal vast saan minna maale ka. Näen metsad, kaugelt kõrged mäed, kus otsas seisab linn ja jõed. Sest ma kui imeks sinna sain, just kasemetsa tukka jäin! Seal laev oli laevast seotud ja rajad viltu prassitud. Kõik neljas mastis taageldud ja sütega täis laaditud. Kui kätte jõudis jõulukuu ja veel see uueaasta päev. Seal pääsukesed lendavad justkui suvel meie maal. Kakskümmend aastat mööda sest, kui röövlid tulnud Ahvrikast, on laevadele ette seadn ja nülgind meremeeste pead. Üks kuulus riik jääb rääkmata, mis on alles vaatmata. Prantsuse linna majadest, kus leian kenad neiud eest, kes rõõmustab üht meremeest, kui leian turmpoi majad eest. - Mul olid kallid viinad ees, mis saada võib kõik meremees sest kuulsast rikkast Ahvrikast, mis on ka alles rääkmata. Kui kümme päiva sõitsime, siis päeva alla jõudsime. Küll oli hirmus pala seal, et liha kõrbes luude peal.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Mõisa k. < Tõstamaa khk. - Teodor Saar < Ann Kurul, s. 1865 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu majakiülem Vulf sõitnud iga päev punase tõllaga. See olnud nagu vaarao tõld.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks poiss tuln laevast ning riäkn, et tämä sõitn Punasõst merest läbi. Näin vaarao tõlla ratta vee piäl. Siis ette vanaeit kuulan.

ERA II 133, 515 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936), kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tammõpakk tuln vastalõ (= vastu tuult) vesiaolõ. Siis akkan katk.

ERA II 133, 522/3 (1) < Kihnu - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad. Kas tunned maad, mis Seli rannast on kaksteist versta lõuna pool ja Kihnu saare nime kannab? Seal hüüab uhkelt iga huul: Refr: See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa! Seal elab vaba Kihnu rahvas, kes oma kommetele truu ja maal kui merel ikka vahvas nii rahus kui ka sõjasuus. Refr. Küll ütleb mõni uhkussunnil: "Mis head võib olla Kihnumaal?" Kuid Kihnu elu nad ei tunne - meid kaitseb saatus igal aal. Refr. Kui lahti pääsis ilmasõda, tõi venelasi, kasakaid, siis õhkas (~ ägas) rahvas suures hädas, kuid keegi ei (~ ei ükski) puutnud kihnlasi. Refr. /vt. Märkus lk. 1. Hariduse Rahvakomissari käskkirja nr. 589 täitmiseks on siit köitest 8.10.1945 välja lõigatud lk. 523/4; mittekeelatud osad on kopeeritud vahelepandud lehele. /Siis tuli enamlaste tõbi ja punakaardi taskutes end kuhjas kokku kuld ja hõbe - kuid (~ neist) jälle eemal kihnlased!/Siis tuli lõpuks (~viimaks) saksa vägi ja nõudis pekki (~ lehmi), mune, võid. Kuid (~Ja) Kihnu rahval himu tegi (~ armu tegid) - nad ise pekki, mune sõid. Refr. Kui aga (~ Siis tuli) uue aja seadus meil jõulud varem kätte tõi, ei jäänud ükski kimpu Kihnus, vaid pühiks värsket õlut jõi. Refr. Luuletanud Elena Dubkovskaja. Elas Kihnus 1905-1919. a.

ERA II 133, 526/31 (4) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must Kapten Atlandi okeaanil, kus lained laksuvad, üks laev seal sõidab ruttu, kel purjud tumedad. Komandosillal kõrgel, ta kapten seisab sääl ja alla käsku annab ta kare, käskiv hääl. See kapten on van Straaten, Must Kapten on ju ta! Laev "Lendav Hollandlane" viib teda Ahvrika. Küll mässule lõi meri ja pikne müristas - ei tarreta ta veri, ei kohku süda sees. Ta käseb valjul sõnal: "Kõik purjud ülesse! Las möllab, mässab meri, ei seda karda me!" "Oi-oi, üks puri näha!" nii hüüti vahi päält. "Oh, vennad, vaatke vahvalt, vist Morgen tuleb säält!" Must Kapten sõjalippu sääl käskis tõmmata. "Küll Morgan saab veel näha, ei teda karda ma!" Pea oli kaetud taevas ju paksu suitsuga - laev "Lendav Hollandlane" tuld juba andis ta. Pauk kõlas, sild läks puruks, kuul lõhkus laeva ka. "Trepp alla!" käis komando siis musta laevalta. "Kus on mu tütre varas?" nii hüüdis Morgan sääl. "Surm sulle, hollandlane, Atlandi mere pääl!" Siis tormasivad üles, need mehed tigedad ja võtsid püssid, piigid ning mõõgad välkuvad. Küll oli hirmus näha, siis röövli laeva peal, kus mehed võitlesivad kui metsalised seal. Ja laevatekki veri pea kattis üleni, ei jäetud võitlust seisma, vaid peeti edasi. Ja kui küll mõõgatera ju lükkas maha sääl Morgani - siis ka jäävad kõik rahu laeva pääl. Ja mehed valjult hüüdvad kõik vaimustusega: "Nüüd elagu, van Straaten, ta elagu, hurraa!" Kuid Straatenit ei jõua need hüüded rõõmusta, Kap Hornis tema mõtted vist näikse viibima. Sest aasta on ju mööda ja sellepärast ta peab trehvama Kap Hornis ju oma Marthaga. Ei hooli tema sellest, et meri möllab nii. Kap Horni poole algab ta reisu ometi. Et rutemalt võiks jõuda ta kalli kaenlasse, seepärast valib tema siis otse, õige tee. Veesambast läbi sõita ta tahab laevaga! Kuid loodusvägedele ei jõua vastu ta. Ehk laev küll oli nii tugev, kuid siiski põhja ta saab vete võimust maetud sääl ühes meestega. Üks kangelane jälle on vähem ilma pääl! Välk, torm ja meri peavad tal surmapidu sääl... /Teine variant:/Atlandi okeaanis, kus lained mässavad, üks imelaev täis purjes, ta sõidab Ahvrika. Tema kapten seisab väljas komandosilla peal, see kapten on van Straaten, laev "Lendav Hollandlan'" ja kõik maailma riigid on teda tunda saand. Küll möllab, mässab meri ja pikne raksatab, selle mehel soontes veri ei tarretama löö! Tema annab valjust käsku: "Kõik purjed ülesse!" Kui möllab, mässab meri ei seda karda ta! "Oi-jah, üks puri näha!" nii hüüti paki pealt. "Mul andke aega vähe, Morgan tuleb sealt!" Üks pauk ja plagu mastis, mis veripunane. Morgan saab varsti näha, ei teda kardeta! Taevast ja merd seal kattis paks püssirohu suits ja nende keskel seisis üks uhke "Hollandlan'". Pauk kõlas, sild käis alla, kuul puuris tekisse. "Trepp alla!" käis komando seal musta laeva peal ja vaatab kurval mõttel Atlandi mere peal? "Kus on minu tütre varas?" nii karjus Morgan seal. "Surm hollandlasel paras, Atlandi mere peal!" Kui verejanus tiigrid need mehed tormasid ja vastastikku piigid nad ette torkasid. Küll hirmus oli näha seal röövli laeva peal, kus tapetud sai mehi tekk verest punane. Mõõk puuris Morgani läbi ja maha kukkus ta. Tal oli hirmus häbi ja valus otsata. "Morgan on nüüd ju surnud, Must Kapten tappis ta! Ses elagu, hollandlased, Hurra, van Straatenil!" Ei sellest suurest mässust ta rõõmu ei tundnudki, vaid mässavas Kap Hornis tema mõtted viibivad. "Üks aasta annan aega, Van Mohlen, tead sa! Kap Hornis nõuan sinult oma Martha tagasi!" Komando kõlas valjust selle julge mehe suust. Karavelle peal, kus neiud viime Kartemi saarele. Kartemi saare peal, on teisi küllalt seal. Sest elagu, hollandlased Hurra, van Straatenil.

ERA II 133, 540/2 (12) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hülge laul. Ma algan laulu hülgejääst ja kiidan Kihnu küttidest. Küünla kuus, kui külm oli vali, hangetas kõik Riia meri. Kuivasääre kääras risu, ei sealt paista rinna vesi. Seal tulid kokku külataadid, õuemehed, armsad naabrid. Nad a'avad juttu hülgejääst ja kiitvad Kihnu küttidest. Kes katsun öösel oma naist, see ära rikkun hülge püüst. Seda tarvis varsti harida ja paelad uuest tarida. Valmistage valged mütsid, hülge püüsed, püssid, käksid! Nemad käivad mitmekesi vaatmas, kus on sulavesi. Kus on lausa liiprid siled leida mõned "mustu-viled". Kui oli natti kupul näha, kütt see ronis varju taha. Seal tema seadis püssi palge, vaatas kirpu, hark oli selge. Päästab natil nokapära, varsti pauk sai tehtud ära. Kui oli "kala" kätte saanud ja seal juures juttu a'anud. Korra pööran kõrtsu pära - korter viina kuluks ära. Parem vastu Kihnu pöörda - jalavaev on makstud ära.

ERA II 133, 574/6 (14) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siin meie seltsis. Siin meie seltsis selle aasta, Jumal aga teab, kus tuleva aasta! Muist meist pandaks mulla alla, muist meist liiva liidetakse, muist meiti viidaks Venemaale. Siin meiti peetakse küll lolliks, meie lähme Riiga siidiselliks, Siidi aga selliks, ametrolliks (olen kuulnud ka "sametpoisiks" - T.S.). Seal ees meil loksub kaardilaud ja tihti vilgub viinaklaas. Ma pidin aga minema briki peale, pandi aga Riiga parga peale. Riigas parkasid oli palju: üks oli "Tiina", teine "Düüna", kolmas, see oli parka praama, neljas, see oli aurulaeva. Kõik tahtsid minna talireisi, otsekohe Olensburki. See aga reis oli väga raske, sest, et tali oli väga vali. Küll oli aga külm ja sadas lund, ei kellegil tulnd silma und. Õhtul, kui läks päike looja, andis rooliratas sooja. Mina andsin aga roolirattal kätt ja valasin härdast silmavett. Aga kes ju meitel seal siis teadis, palju laev seal meitel jõudis?! Kapten merekardilt uuris, arvas ära selle aja, et nüüd saame tõesti Liisarooti. Seal siis viskasime loodi ja mõõtsime siis merevett ja andsime üksteisel kätt. Aga kapten, see oli ikka hädas! Tüürmann kinnitas veel teda, et meitel pole väga viga: Meil laeva sees on soolalast ja soola sees on püsti mast; meitel tekkis seisab valge luup ja igal mehel selgas suup. Me suubid selga heidame ja lainte varju peidame.

ERA II 133, 582 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli Aadu maa pial olle suur lepp. Kis sialt oksa murde, jääde otse pimedase. Raaga olle kõik puualt täis, aga keegi kiputa ei toh'te. Ennemueste tapetud sial naa paelu kitsa ää, et selle verest kasun puu naa jämedase. Sellekohasele küsimusele vastas jutustaja, et need polevat olnud salakütid.

ERA II 133, 582 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus kaks puud kokku õervad, sinna vahele viiate looma südamed ja - kus need õndude.

ERA II 133, 583 (25) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mereinimesed ikke olle.

ERA II 133, 584 (28) < Tõstamaa khk., Seliste v., Manija s. < Kihnu khk. - Teodor Saar < Maria Sepp, s. 1908 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laori Madli ütleb ikka, et eng minne päräst surma paopõõsa.

ERA II 133, 608 (103) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k., Ala t. - Teodor Saar < Jakob Mätas, s. 1903 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakurat oln mual tües. Aga pandud ljõna siemnetest kuhja tegemä. Vana üteln, et muatüe ei tähendätte, olõ taris meremeheks akata. Vana pandud Ruõtsi pankõ piäl ketti kindi hoidma. Ikka käün egä lainõ aegas iesotsas. Sõrajäljed oln tekiss. Viimes tõmmatud prammsieglid lahti. Siis ei põlõ enäm oitod suan, viin pliisist vällä. Lae läin Englismualõ. Vanakurat tuln ankruketigä, taotan (visanud) kai piäle. Tahtn aprehnutti. Enäm laevameheks ei akatõ. Läin ning kadun.

ERA II 133, 608/9 (104) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k., Lauri t. - Teodor Saar < Madli Sarapik, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tulõoksaga (vaigune, läbipaistev oks puus) puud ei võiõ majassõ panna - pitse lüe leüe maja ää. Mede Mihkel pani kogõmatta tulõoksaga puu tua seenässe. Päräst nägi ää ning raius risti piäle. Siis-mte leüe ää. Miks juba kasvavale puule pikne sisse ei löö, seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 609 (106) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevassõ-mtõ võiõ tuulõoksaga puud panna, siis ollõ ikka tormaga kjõmpus. Majassõ võiõ küll panna. Tulõoksaga puu võiõ jälle laevassõ panna. Missugune on "tuulõoks", seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 611 (115) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui teel pikutada, siis ajab ihule kärni.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]