[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 124, 291 (18) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Libaunt - sii om sii soend või vilbus. Ollu nõiut inime. Käinu sis soend undi nahan.

ERA II 124, 292 (19) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koterman - ei tää.

ERA II 124, 294/5 (29) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Adjas om üits vaim. Mõtsan ja egän kotussen om neid. Miu emä kõnel, egäl puul ollu oma eng sehen vanast. Sii olli sis aldjas.

ERA II 124, 300 (3) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin olli üits maamõõtja poiss. Lätsime kateksi Valgeraba poole. Kõnelime. Üüsi mia näi, ku inimese tansive Valgeraba järve pääl. (vat, sääl om üits järi). Nigu ladin olli viin. Sis ku kukk laul, sis ollive a kadunu kah.

ERA II 124, 303 (8) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu onu karjan olli käinu Paistu puul, sis peremiis nännu, et undi kõndin sääl karja lähedal suu ääre pääl. Lasken tõise undi maha. Üüsi nännu siis unen, et elama jäänu - sii unt jah - tullu tema manu ja ütelnu, et lase miu kah maha. Miu naise lassid maha ja mia ei taha ütsinde elade. Põle rahu and, käinu aga egä üüsi kallal. Viimäti sis peremiis lasken maha tõise undi kah. Sis saanu rahu. Sis ni ollu sianse inimesest undi või soendi.

ERA II 124, 304/7 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu esä kõnel jälle et ku tema Holstre mõisan ollu, sis karu murdan koka ärä. Rahvas olli taga aanu seda karu. Kokk ütelnu, et ulka inimesi - ei saa nüüd jagu! Mia võta ta kinni. Lännu sis - no karul suure küüne, mõni kolm tolli - lännu puu taha. Karu löönu jälle käpa ümmer puu. Kokk oiden teda kinni tõispuul puud mitu tunni. Nii ku ärä väsinu ja lahti lasken - kohe kokal kallale ja puul pääd otst ärä. Esi lännu mineme. Talu- või si mõisaemand tullu kah vaatame, miuke si loomake peris om. Karu jälle tullu suure joosuge. Emand uperdanu aia man. Löönu eidel küündege keha veritses. Lännu edesi Ulila suusse vällä Tartumaale. Tennu sääl kurja. Ulila ärrä olnu ädäs. Sis Tarvastu ärrä ütelnu, et miul om vana Ritsu Ants. Sii laseb ärä. No lännu sis sinna - ka sia oled Ritsu Ants. Et miul om asja kah siuge. Kas sa tuled karujahi pääle. Ants ütelnu, et ku jumal õnistab, eks sis lää kõrda. (No, sii Ants olli ikki osav küll. Tema lasken saa sammu päält kübara sisse. Ku suur si kübar om.) Jah - lasken sis endal männa oksad ümmer sidude, et ollu ku põõsas mudu. Seitsmekümne sammu pääl aanu vilet. Karu aanu kõrva kikki, vaadanu. Ants lasnu kõvemini vilet. Karu tõusnu viil kõrgempale. Ants andan käraku. Karu viil röögatanu ja valmis. Sis ku ärä surmat, vaadat järgi. Ütessa kuuli ollu tal siis enne. Ansu kuul ollu kümnes.

ERA II 124, 316/7 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7 (L. O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Küünlapäeva aal karu käänab tõist külgi. Ku ta magamest tõuseb, sis om ta paks ja rammus. Paari nädali päräst jääb kehväs. Vat, pesän tema imeb käppä. See rasu aab ju sis rammusas.

ERA II 124, 317/8 (29) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ora mõisan karupoig olli kinni püüt. Ku aastane ollu, sis mängin poisikstega ilusti üten. Ku poisike tema alla viskan, sis ollu vihane. Ku tema poisi, a sis ollu ää miil. Teiba ümmer tantsin ikki kappadi-kappadi, kappadi! Peremamseli võtnu tagat sellä salaja kinni ja visanu tiiki ku summdi. Söönu tene üten põrsastege. Ni põle tad künä manu lasnu. Sis lükanu küna ümmer üten söögige. Esi ollu kangeste rõõmus. Ollu tal aga ää miil küll.

ERA II 124, 331/2 (11) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sarja kõrtsi puult miis lännu Vana-Kariste poole. Preili tullu. Kõndin kõrval ikki, et putu miusse ja putu. Sis saanu Vantaua manu. Lännu ku kõlin auku sisse sii vaim. Ütelnu, et tuhat aastad ole ma siin ollu. Nüüd pia viil tuhat aastad oleme. No, ku ta oles puttun, sis ehk oles lahti kah saanu.

ERA II 124, 334 (14) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mede kuuse all siin om tii äären rahakatal all. Kõnelive, et jaaniüüsi kõliseve raha mis kolin, na süda üü aig. A mia küll kuulu põle.

ERA II 124, 341 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Libaunti om vanast ikki nõias peet. Aga või ta's olli. Kõneldi ikki, et nõid võtnu undi naha selgä ja käinu luume kallal karja man. Peris unt olli ikki tene. Mia ei usu, et sii nõid olli.

ERA II 124, 347 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu raiutas ikki vanan kuun, okaspuu nooren kuun, mudu ei kuiva ärä. Pika pääle kuivave, a seene tuleve otsa. Sis neist tarbepuud ei saa.

ERA II 124, 347 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lepa võsa, ku tahetas äviteda, piab ikki raidma juuli või augusti lõpu puul, sis ei kasva si võsa kunagi suures.

ERA II 124, 347/9 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Meose" mehe kõnelive. Nevä ollive käinu ikki jänessid lasmas. Vana kirst ollu, siane naste riide kirst põllu nuka man. Ots ollu iist ärä. Säält sis lasken neid luume. Sis üitskõrd lauba või nellabe õhta ollu. Peremiis lännu jälle valvame. Ei ole orassen üttegi jänest. Mõtelnu, et imelik küll, egä kõrd neid siin ollu, - täämpe põlegi. Kuradi lugu! Järsku üits koputanu kirstu pääle kopp-kopp-kopp! Tema ütelnu, et mis te litsi nüüd siia kirstu manu tulede. Ei kedägi. Koputanu jälle üits tõist kõrda. Miis mõtelnu, et ni om tüdriku. Koputanu kolmat kõrda. Sis vaadanu, et mis sääl õge om. Suur must miis ollu kirstu kõrvas, tukk käen. Kadunu ärä, ku vana Endrik lasta lubanu. Ja kohe ollu oras jänessid täis ku pihu. Akanu sis vaatma, miuke si kige suuremb om. Nännu - kik ollu ilma päätä vasiku. Üits preili tullu ku auast. Pill ollu käen. Tõmmanu pilli ikki esi ku trill ja trill si preili. Tema jälle ütelnu, et egä tont mängi ei mõsta! Akkab mudu, a lugu vällä ei saa. Aga mia õge mängi sul üte viguri. Lasken sis õbe kuulige. Jäänu palt sinist suitsu pahvakas järele.

ERA II 124, 350 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii om kah üits jutt. All Reinsen "Meose" talun om üits peremiis kange jahimiis ollu. Sii lännu sulasege mõtussejahile. Tennu tule mõtsa maha. Üits suur sinine ärg tullu tule manu. Mehe mõtelnu, et õbe kuule põle. Ega tina kuradid ei võta. Pannu sis leiba püssisse. Käinu ku tsuhh! Ollu sii ärg kadunu ku tuhk, Pallalt tuki ja tuhk lennänu õhun viil.

ERA II 124, 350/1 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle om Endrik kirstun jänest valvanu. Kari muste juudi ninadege poissa tullu sinna. Üits mängnu ikki pilli ku till ja till. Tõise üpanu ja karanu. Ku süda üü müüdä lännu ja kukk laulnu, "Meose" kukk, sis kadunu järsku ku tolm.

ERA II 124, 357/8 (48) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikuusest räägiti ikki - Pullevere mäe pääl. Kis puttu söändäs, sii jäänu vigatses. Miu poja ristiesä olli säält aanu aia vitsu maha, sis jäi küll sianses vaeses ja vigatses. Ei tää, ka ta sis selle päräst olli või.

ERA II 124, 358 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikepi kuuse otsan käinu egä jaanipäivä üüse arjage uss laulman. Aga si kuusk olli ikki küll nigu kõver kepp. Sianst põle nännu.

ERA II 124, 360 (52) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandisellämägi. Sääl pääl kasv sii nõiakuusk. Kõnelive vahel kah, et sant maganu sääl. Sellä ase olevad pirla alle nätä viil. Nigu veike raav. Ku mia sääl käisi, sis näi küll viil.

ERA II 124, 369/70 (63) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Salatsi jõe man löönu kah üits Rootsi soldat tiislepuu maasse, et ku kasuma lääb, sis tuleb Ruuts tagasi. Sis olli sii tiisle puu küll lopsakult kasunu ku mühab.

ERA II 124, 372/3 (67) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sügisi tuleb järgi vaadate, ku mõts ästi ärmäs om. Sis tuleb jäll vällä rehente pailu si ärm enne jõulu om. Sis sel päiväl enne jaanipäivä, ku pailu ta enne jõulu om, tuleb külide linu, sis kasvab ää ja pikk lina.

ERA II 124, 373/4 (69) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku lepä sügisi pikke urve täüs om, sis tuleb tõine aasta ää vil'lasaak. Ku lühikse ja ümäriku urva, sis tuleb alb aasta. Näe, minevasta es oleki urva. Lühikse ollive tese. Täo om käen alb aasta.

ERA II 124, 375 (71) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Oh, selle sandi kuusest ma ütle. Mõne kõnelive, ku ma alle nuur miis olli. Rootsi Kaarel oleved sinna kepi maasse löönu, ku ta siin sõan olli venelasege. Olli ütelnu, et ku kasume lääb sii kepp, sis saab Ruuts viil selle maa tagasi. Ja lännu kah kasume. Kasunu oksa ja puha.

ERA II 124, 390 (32) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas Katre Kikas 2001, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vaada, ku jälle maha eidetes, kästäs ristike maa pääle tetä, ütelde, et muld ärä mullal kurja tii. Mitte midagi ei ole ädä sis. Kulle, ärä istu palla maa pääle. Maa ütelse, et engäb. Jääd aiges.

ERA II 124, 391/2 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku Jeesus risti lüüd, sis olli süame nagel är kadunu. Kärbläne lennänu sinna asemale, et änämp uut ei lüüä. Sis om temäl lubat süvvä egält puult. Üten kuningag ja tõisteg.

ERA II 124, 392 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Iir om selle süame nagla ära varastanu ja mullasse peitnu. Temä võib sis kah egalt puult süvva, kust saab aga.

ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

ERA II 124, 393 (40) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli üits sandikuusk. Noh, kuju kuuse oks om ollu. Üits pistnu selle maasse, et kui kasume lääb, si piab Ruuts viil omal aal tagasi tuleme. Sii sis kasunu suures, üteldi sandikuusk. Üits sant olli sääl kuuse all elanu.

ERA II 124, 419 (30) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noh, ära sa seda'nd jälle kirjuta - mudu lora. Järvelohk Üldiküla vällal. Sii on järvest tekkind. Järv Talnamaalt Oissust tulnd ja läind Õissu. Üks tükk sis olema siia maha jäänd. Sellepärast olema ära tulnd Talnamaalt, et naesed lapse muste rätikid sial pesmas käind.

ERA II 124, 419/20 (31) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Undioru" Allikul vesket tehti, sis ku undament olli maasse pantud, edimese nurgakivi alla panti karviga hõberaha. A va Põdra Jüri. Tema olli tüümiis sial - sii võtnd raha ära. Karbi pand tagasi. Praegu alles. No, seda tal es passi teha, teised mälestuses pand sinna.

ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnd kukk ja üks rüppetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.

ERA II 124, 422 (37) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kuu ümarik, sis piab kartulid tegema. Ku kuu on jälle siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.

ERA II 124, 423 (38) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus raiutse lehtpuud. Noores kuus okaspuud, sis koi ei süüma. Si on nüüd õige kah küll.

ERA II 124, 430 (56) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õniste küla. Sii va õnis küla. Ku katku aeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla. Keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.

ERA II 124, 470/1 (39) < Viljandi l. < Paistu khk., Tuhalaane v., Orjatu k., Kukese t. - Leili Takk < Kadri Hensen, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miul tullid maalesed selga ku karjas käisin. Sis üks vana Mänd viiga ja soolag tegi terves. Siin Villändis eläs. Noh, maast akas.

ERA II 124, 507/8 (4) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pehmes heinamaas siinsamas mede talu karjamaa juures on suur kivi. Mede tädi ema kutsutud unes kaks korda sinna raha otsma. Tema es ole lännu, es julge. Kästud tad põhja poole kivi ääre alla sorgata kolmetahilese nõõlaga, sis tuleb raha vällä. Tagasi es ole tohtnd vaadata. Jah, vanal aal neil ikki näidati - nüüd ei ole kuulu.

ERA II 124, 508 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Raudkatsi silla juures ollu rahaauk. Miis tullu musta täku sellän, kott kaalan. Ollu raha silla alla poetand. Kuuvalge sügisine üü on ollu.

ERA II 124, 508/9 (6) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuule vanaperemees läind metsä ja näind ühte meest, kannu ots istun. Peremees ütlend, et anna mulle kah raha. Aga mees ütlend, et sis saad, ku annad mul emälepä kärbisse või päitspää lemä. Luband tene sis kärbisse. Mõtelnd, et mis see üks kärbis sis ikki on. Perenaene jäänd haiges - sis mees saand aru, et on naese är luband. Viind raha tagasi, see läind mullas ja vajnud kolinal-mürinal auku tagasi.

ERA II 124, 511 (12) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saunas ei tohi tule lähedale kallata pesemisevett, saab maalised või sügelised.

ERA II 124, 511 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku on maalesed jälle, sis tuleb hõbedat kaapi raha päält ja ütelda: "Issa pojuke, püha vaimuke!"

ERA II 124, 511/2 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.

ERA II 124, 516/7 (29) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, harakalle haigus, varessalle valu aga mede lapse kõht saab terves - loetas lapse kõhtu pitsites, ku see valutab.

ERA II 124, 518/9 (2) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui on maalesed või vinnid maast saand, sis loetse kolm korda järgi mööda "Maaisake, maaemake, Anna (nimi (kelle?) tema tervis tagasi. Mullaisake, mullaemake, Anna (nimi) tema tervis tagasi. Maarjaemake, Maarjaisake, Anna (nimi) tema tervis tagasi." Igat ütelde kolm korda, kokku öhessa korda. Sis kas hõbedase reesiga või suure tahilese nõõlaga vajuta.

ERA II 124, 524 (16) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu ja pühabane uni tuleb ruttu kätte, vana kuu jääb pikemale.

ERA II 124, 549/56 (103) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks veike tüdrikuke olli metsa ära eksind ja tige nõiamuur olli ta sis enda juure viind. Sääl olnd tal õge vilets elu. Vanamuur pand sis tüdrikukse karja. Sidund tal suure puntra linu kah selga, et piad ni kuldlõngas ketrama. Enne sa kodu tulla ei tohi. Noh, lapseke, vaene ädas. Nutnd tene kivi pääl vanemid taga, olnd tulises irmus. Aga ronk olli puu otses nokitsend ja nakitsend. Sii küsind, mis sul viga. Annud sis nõu, et vii linad musta lehma kätte, küll sii ketrab. Must lehm kedrand sis kuldlõngas niid linad. Sedasi läind sis mitu päeva müüda. Ikki lehm aidand. Näe nõid tahab tääda, kudas ta ketrab, aga laps ei ütle. Nõiamooril olnd jälle kolm tüdärt, õhe, kahe ja kolmesilmaga. Saatud öhesilmaga tütre karja juure valvama. Ronk olli jälle õpetand, et ütle: "Uinu, uinu magama, ükssilm, ma otsin sul pääd!" Sii jäändki sis magama ja lehm kedrand linad ära. Teise päeva kahesilmaga tüdar karjas. Vaenelaps istnd ja nutnd. Ronk käsnd, et ütle nagu eela, aga ütle sa, et: uinu, uinu kaks silma - Siikord jälle ei ole vanamuur tääda saand. Eks ta's ajand kolmesilmaga tütre valvama. Lapseke laulnd jälle Uinu, uinu magama, kakssilm, ma otsin sul pääd!" Unetand jälle ära, et tal kolm silma pääs olli. Sii sis näind ära ja kaivand nõiale, et must lehm kedras. Võtnd sis kätte ja tapnd musta lehma ära. Küll lapsel olnd kahju, nutnd, aga ei uulnud. Lapsel põle and muud ku soolikud. Aga ta põle neid täind ära süüa. Olli aia nurka maha matnd. Sis kasund aia nurka sinna kohta ilus kuldõõnapu kuldõõnad ots. Vaenelaps kasund suures. Tal tulnd tore koslane. Aga nõid pand tal kotiriided selga, oma tütre ehtnud välla ilusti. Aga ronk on jälle laulnd kosilasel, et kis sul kuldõõnapu otst õõna tuub, sii võta ära. Noh, nõid on aand kohe oma õhesilmaga tütre otsma. Aga õõnapuoks lõõnd tal teise käe ära. Kahesilmaga tütrel löönd teise rinna ära ja kolmandal pistnd oks kolmanda silma välla. Ku vaenelaps tuuma läind, sis õõnap lasnd oksad maha, saand õõna kätte. Aga nõid, näe, irmus viha täis ja viind ta tõrre alla kinni. Oma tütre ehtnd salakamres välla. Takud topnd põue teise rinna asemale. Miis põle aru kedagi saand. Sõitnd pruudiga kodu poole. Vanker laulnd, mõtlend miis, aga sii olli vaenelaps tõrre all, et: "Susi sul sõõdab tõldasida, kallis kana kaane alla. Takk ei anna lapsel toitu, ega mehel meeleääda." Küsind sis nooriku käest, et mis laul sii on."Ah, vankre kiunumene mudu!" Kodus jälle olnd sii ääl kuuda, et kaisutad takutorti. Miis saand ka aru, et ongi takutort. Ää küll, teise päeva ütlend, et lähme sõitma. Naisel kah ää miil ja, aga näe - miis visand ta jõkke silla päält. Toond tõrre alt oma nooriku kodu. Sii kuldõõnap läind neil õhes ja jäänd akna alla kasuma. Olnd ja eland sis rahus. Aasta pärast olnd noorikul poeg. Nõid arvand, et tema tütrepoeg, tema es tää kedagi, et lähäb vaatama. Silla all näind jões vesiruus. Mõtlend, et murran ja viin ta lapsel. Aga lill akand laulma: "Ära nopi nupukest, ära kaku kaunikest, oma tütre nabavart." Sis saand nõid aru. Kisnud tütre välla jõest. Nülgnd undi ära ja visand vaesellapsel undi naha ümmer ja nõidund ta undis. Miis läind targa juure nõu küsima. Tark seletand sis, et küta kivi palavas ja ku naine tuleb, undi naha sinna pääle paneb, sis kõrbub sii ära ja inime saab vaevast rahu. Sedasi saand sis miis naise tagasi. Ja eland õnnelikult. Mia ei tää, mis sest nõiast sai viimati.

ERA II 124, 556 (104) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mia kuulsin. Ämm olli tige olnd. Sis olli minia libaundis moonutand. Kurjad inimesed ikki nõiuvad. Inime isi - mia ei tää, kas isi sai libaundis.

ERA II 124, 557/8 (106) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Päri mõisas, kõnelesid, käind karjanaene libaundis. Käind tema last imetama kodu. Naha visand sõni tare taha kivi pääle. Üks vana naine olli jälle näind seda asja ja õpetand miist, et aja kivi kuumas, peris punatses ja küll ta sis oma naha ära kõrvetab. Miis kütnd kivi tulises. Naine tulnd ja visand naha kivi pääle. Sii läind nässu ku kärin. Kõrve aisu viil tulnd. Sis naine olli ikki kodu jäänd. Põle änam undis käind.

ERA II 124, 559 (109) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sineallikus pidi olema ju ikki suur rahakatal. Sii palk, kelle külgi katta sang seotud olli, on praegu näha allikast. Aga juba mäda. Siis allik on kah sinine alati ku paa põhi ja kiib.

ERA II 124, 586 (169) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve. Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 124, 610/1 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
"Männiku" talun ollu rahakatal - noh, sääl, kus sii rootsiaigne tamm om. Vana kaval ja tark ollu. Sii ütelnu, et ku katal tuleb, ei tohi äält tetä ega Jumala nime nimete. Miis lännu, et tema tuub katla ärä. Tullu säält sis suur sikk välla. Silma põlenu pään. Rahakatal sarve otsan või kus ta ollu tal sanga-pidi. Ollu kole eluk. Noh, peremiis ütelnu, et oh, sa Issand Jumal, mis nüüd valla om. Sikk kadunu ku kolinal öes katlaga tagasi maa ala. Näe sis, mis lõpetud, on lõpetud.

ERA II 124, 613/4 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Saapa" talu maa pääl olli üits jämme kadajas. Ütlive ikki, et Rootsi kuninga kadajas. Rootsi kunigas oleved oma kadaja vitsa maasse pistnu, kus ta sääl laagren ollu, et ku si kadajas kasume lääb, sis tuleb Rootsi valitsus meil Eestimaal uueste tagasi. Akanu kasume kah, peris suur puu kohe. Ja kis puttus või oksa murd, sii sai ädä. Raiuti tene maha siin. Mudu sa võis esi vaatma minna.

ERA II 124, 615/6 (22) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kariste Vanapagan elanu mäe otsan. Sääl om suur mõts ollu. Karksi vanapagan ollu ta pääle vihane. Ja sis virutanu koodige, nõndat maa mütsun. Sis löönu suure augu maa sisse. Seda kutsutas Koodiorg. Sii org om kah ku kuut, seda muudu. (Sa tääd ju küll, kus si Koodiorg om. Noh, ku sa Abjast tuled järve man.)

ERA II 124, 616 (23) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle vanapaganal kuke laulu aig pudunu kivi sellätäis järve. Sääl kuhal järv lainetab egäkõrd.

ERA II 130, 128/9 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Selkorral oli küll kui Vene-Jaapani sõda oli. Mõned ütlevad, et koterman. Laev sai miiniga suure augu sisse. Sealtsamast august läks välja. Oli nagu einalabu ja ele kilgatav ääl oli. Just olevus oli küll. Vat vaimusi ma ei usu ega tontisi, aga oli, seda ma tõesti nägin. Ja kõik teisedki nägid. Nii tuline ele ial oli tal ja kogu oli nagu einalabu. Ja venelased lõid risti ette. See oli õhtu. Aga laev vajus omingu kella üheteistkümne ajal.

ERA II 130, 132 (12) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Iiemägi on Raegma metsas. Sarabud ja mõni kask peal.

ERA II 130, 133 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Juri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raegmas Kalmamägi. Seda on otsimas ja uurimas käidud. Rootslased otsisid ühte varandust, kaardid olid ligi. Ma olin väike poiss, käisin neile näitamas, kus see mägi on. Sain 50 kopkat. Ei tea, mis nad leidsid. Peale selle on seal veel mitu tükki käind kaevamas. Surnuluid sealt välja tuleb.

ERA II 130, 137 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Võlla k., Jaani t. - Richard Viidalepp < Mare Õige, 74 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus inimestel ja loomadel ka. Kas see on teise inimese tegu või? Äkiseaigele loomale anti riivistüki eli, mida sai aapteegist.

ERA II 130, 178 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Lõkits (lõkendav tuli). Rässa alt paistab meres. Olle taga aet, aga minna eest ää. Arvati, et oo merre ää maet mõni asi, et merest välja lõkitseb sedasi. Räslased oo köin taga aamas. Vahel tõuseb kõrgele, sealsamas kaob ää. Mine edasi - paistab jälle.

ERA II 130, 183 (26) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Luule Krikmann
Uata, üks laev akan ukka minema. Teise laeva koterman' tuln teise laeva peale. Teine üteln: "Noh mis sa, va teise laeva koterman', siia otsid? Ma olen isigid kuus aastad oma laeva masti oma kaela kondi peal üleval pidand." Laevamees kuuln ja uadan - ja mast oln katki. Oo see oln või, aga oo ilmarahva jutt.

ERA II 130, 189 (8) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001
Jõulu ajal tuuakse veel nüidki õled sisse: jõululauba, näärilauba, kolmekuningalauba. Lastele on üks pisike kuusk, küinlad küljes.

ERA II 130, 189/90 (9) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman'n. Laeva koterman'n peab olema, mu isa rääkis ühtelugu. Aga seda ma põle näin, ma'p või tõendada. Jälle ikka üks laevamees oli riakin, et see oli nii tõesti-tõesti näin. Et see mees jään üksi laeva ja näin, et teise laeva pealt tuln üsku sokk ja nende laeva pealt tuln ka sokk ja see teine sokk võitn selle laeva soku ära. Ja see poiss riakin kaptenile ja kapten üteln, et see laev läheb ukka, et selle laeva koterman'n otsib omale uut kohta. Ja see laev olligid ukka läin. Mu isa rääkis. Tema oli vanasti Kuivastu kõrtsimees, eks seal laevamehed jutustasid.

ERA II 130, 190/1 (10) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
(Arvatav rahatuli.) Muud ma põle näin mette. Et siit paistab üks tuli mere äärest, seda oo kõik näin. Siisamas Rässa all mere ääres. Seda aru põle keegid suan, mis tuli see peaks olema. Mõni arvab, et peab rahatuli olema. Üks viiekopikane raha olle sealt leitud. Ükskord oli kangesti suur. Ühekorra näitas kohe ligidal olevad. Et lähme uatama. Maailma suur lai tuli. Läksid sinna kohta - tuli jälle poole kaugemal. See tuli läheb edasi, kui keegi on tahtnd uatama minna. Ükskord oli jälle suur tuli, teine nagu veel teise kohtas üleval. Läksid juure, kustus ära, kadus ära.

ERA II 130, 204 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Põllu t. vanaperenaine, u. 70 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikatkoert taevas vikatkoert juob kua - akkab vihma tulema. ( Usutakse, et v-t võtab vett üles).

ERA II 130, 225 (4) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Näljakivi. Valge kivi, laasi moodi. Põllalt leitakse. Lastele öeldi, et sedap tohi pöose võtta mette.

ERA II 130, 225 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tähe sitt. Kui täht ülalt alla tuleb sirinal, siis jääb ümber (vilja) kõrre tähe sitt, nagu pool nõela. See on al'l. Seda sai mitu korda nähtud.

ERA II 130, 225 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui reede sadama akkab, siis kahessa pääva oo niisked ilma.

ERA II 130, 266/7 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluks tuuakse põhud tuppa (rukkipõhk = sirged õled), jõulu-, nääri- ja kolmek. laup. Nüid ka tuuakse. Üks veike kuusk ka tuuakse, pannakse laua peale, pannakse vekka ja küinlaid külge.

ERA II 130, 279/80 (41) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui sul maaljad oo, pestakse sooja veega, millesse pannakse 9 obusenaela need (võib 7 ka olla), üks vana ross/kross/, mõni vana vaskraha ja soola, sellega pestakse ja vesi viiakse liiapäeva õhtul maaljakivi peale (ühes naeltega jne.). Viiakse sellega, mille seest oled pesnud. Kui tuled ära, ei tohi tagasi vaadata. (Tehakse ja usut. veel nüüdki.)

ERA II 130, 280 (42) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sulutüid. Neid õerutasse ühe ernega kolm rinki peripäeva ja loetasse sorsisõnu sinna juure; siis peab see, kellel need sulutüid oo, viskama selle erne parama kääga üle vassaku õla kaose.

ERA II 130, 284 (47) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: kui ihu värises ja külm. Anti salbeetrit sisse, olgu inimesele või loomale. Loomale lasti püssirohu suitsu nina alla.

ERA II 130, 284 (48) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: Loomal lõigati kõru lõhki ja anti ta oma verd talle sisse. Lehmapiimaga või veega.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

ERA II 130, 288 (55) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Ühessa vihmaussi tuhka ja koera verd sisse antud. (Jutustajale endale antud, kui ta noor olnud.)

ERA II 130, 288 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaige rohud, väiksed valged õied, neid leotse viina sees ja ant. viluaigele sisse.

ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.

ERA II 130, 292 (5) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soonda külas, siit kiriku poole, teest paremat kätt, maalja kivi. Ennem kodus pestakse, pesuvesi viiakse sinna. Hobuseraudu ja vanu naelu ka viiakse.

ERA II 130, 293 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Mualja kvi ~ arstikivi, Soonda küla põldudes, Soondast 1/2 km edasi. Miks ep tea. Ma ole mitu korda seal köin. See oo ammu vanast. Ma tea, kui mool ennem laps olli, taal aasid muhud ümber pea... kui mulajad... Siis õpetasid: neljabä õhtal pesta ja vesi sinna viia. Tegingid seda ja sai terveks. Enne kui pesema akatse, pannatse õbesõlg sisse ja kaabitse sõnna sisse (vette) enne pesemist.

ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.

ERA II 130, 322 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üks mees ütles, et oli näin, laeva kajutis, allid riided selgas, poolkuud oln sisse kootud, ja siitsamast jälle kadund. Tema koiku juures oln. See oli üks vaim. - See oli tõsine mees, see ei valetand.

ERA II 130, 322 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kapten rääkis - üks poiss läks masti ja kui alla tulnud, oln pea al'l. Ei tea, mis tal seal oli. Ilm kuri ja 30 sülda vett. Ädal on suur võim. - Ega tema ei valetand, ise oli laeva kapten, see, kis rääkis.

ERA II 130, 322 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Näkk: näkud. Mõni seoke naisterahva kojus.

ERA II 130, 322 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui laev minna ukka, - kui rotid laeva peal, siis need lahkuvad enne ära. Nemad pidavad ette teadma.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, aava peale panna, parandab ära.

ERA II 130, 328 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Öeldi koterman või sedasi. Et kui laev põhja läheb, siis koterman läheb laevast välja, viskab ennast merre. Kui riides oo, siis mehed pääsevad ära, kui alasti, siis upuvad kõik.

ERA II 130, 336 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Külm ja väristus tuleb peale, pärast kange pala. Mul laeva peal tuli peale - ükskord tuli tüüris peale. Kapten tõi viina, sain kaks korda rüübata. Läksime Engelanti. Kaks kuud aega oli. Pärast kadus ise ära. Veskist korjatakse rotisitta, antakse ilma teadmata sisse, siis kaob ära. Isa oli nii arstind: selle igise särgi visan ahju, aga ise ei tohi siis tuppa minna. Tema pole kolmel päeval tuppa läin.

ERA II 130, 336 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sealõuarohu juurikad (ei tunne!), rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

ERA II 130, 351 (62) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et kurat oli taevas oln ja oln peaingel. Aga kurat läks jumalaga tülisse ja tahtis oma võimust saada. Siis Jumal viskas ta maa peale. Ja kurat tõi kaasa kolmas jagu taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia. Kes teab, kus see on?!

ERA II 130, 351 (63) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vene laev "Järmak" oli köin otsimas Jäämerest, sellel köidi ju otsimas ilma põhjust... Et kus taeva murre on, kus taeva äär maha köib ja pilved üles tõusevad. Seda põle näha kuskil. Põle leitud.

ERA II 130, 360 (83) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Enne kuu oln kangest valge. Kaks meest läin kuud tõrvama, et väga valge, tahtn vargale minna. - Ja nüüd on kuu peal kaks meest ja tõrvakatel kahe vahel.

ERA II 130, 361/2 (88) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Mina pole küll mitte näin teda laeva peal. - Kui ta teab, et laev ukka läheb, peab eest otsast sisse kargama. Kui alasti kargab, siis saavad mehed kõik surma, kui ta riides sisse kargab, siis mehed peasvad kõik ära, jäävad inge.

ERA II 130, 377 (122) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üljes öetse ju ühte seltsi inimesega olavad. Mooses lõi kepiga punast jõge, jõgi läks vett täis, Vaaro suguselts rahvast ja sõjavankrid jäid sisse ja nüüd oo sellest vaaru selts inimesi meres.

ERA II 130, 378 (123) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Talnas vanal ajal oli oln üks vene noot, oli üles tõmmand ühe (vaaru sugu inimese) ja maale toon, ja suur tõrss oli oln, oli sinna sisse pann. Ja ei ole teine söön missugust toitu, aga oli elan. Kui üitud: Vaaru, viimnepää oo käe! Siis tuln vee peale, üteln: Uhui! Ja laksutan käsi. Siis tal oln rõõm, viimselpäeval peab veest välja saama. Nädalapäevad seal oln. Siis viin tagasi merese. Nisad oln rindas nagu naistel. Päris inime pole oln mette - kala saba - sõrmede vahed oln kinni. (Kalameestelt kuuln noormehepõlves, u. 30-aastasena.)

ERA II 130, 378 (124) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõel oo taevas. Seal oo seitse tähte üheskoos rinki.

ERA II 130, 379 (126) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui merel taheti, et tuul oleks takka, vilistati: üüih! Üüih! Sõrmega tõmmati tagant: Tule, tuul! Tule, tuul! Tule tagant!

ERA II 130, 379 (127) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui tuul või laine väga vastu oli, löödi käega risti ettepoole, öeldi: Alt läbi! (läti keeli "Apuk ðour!") Läti laeval öeldi ka läti keeli.

ERA II 130, 380/1 (132) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
See vana muistne kunts: kui vilja tuulamisel tuul ära kaob, pidi vilistama uksest välja (vastu tuult): Üüh! Üüh! Tule tuul! Tule tuul!

ERA II 130, 382 (136) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Taevas ka vahel kuu ligidal, vahel keskp. taevast kolm tähte ridassute - Vardad. Mõnikord kahed Vardad taevas.

ERA II 130, 411 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Mare Korv, 54 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Mualjad - seoksed visked, mis maast akkavad. - Lalli rannal köiasse, seal oo üks tüdrik, kis neid arstib.

ERA II 130, 420 (18) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puukasu - kui paese jala või käe külges, sellega muljuti.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]