Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 130, 424 (30) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Riakivad ikka, et laeval peab olema oma vaim ja et see põgeneda ennem ää kui laev ukka läheb. Öetse, et laeva vaim, laeva koterman. Mõni usub ka. Aga mis sa tead uskuda, kui sa põle näin.

ERA II 130, 561 (54) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui murule istud, tuleb kolm korda sülitada, siis ei tule mualjad kallale, väiksed punased asjad, oi, need on irmsad, kui need piale tulevad, kärnad, akkavad mäda joosma, kui nad puhkevad.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 130, 572 (28) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-alused - mualjad. Kui need oo, ju siis lauba õhta või neljabe õhta pestas ja vesi viidas tuleaseme piale.

ERA II 130, 593 (4) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Vana Tõll oli toon põlle sees selle suure kivi, mis Keiguste mõisa tänavate suus oo.

ERA II 130, 594 (8) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Miks haava lehed värisevad. Üks oli tahtn senna puu alla varjule menna, aga see pole võtn mette ja see üteln, et saagut sinu lehed värisema kut ma paergust värisen. (Ei mäleta öelda, kes tahtis minna, miks, ja miks haab ei võtnud.)

ERA II 130, 594 (10) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman öeldakse laeva peal olema. Kui laev akkab ukka minema, siis ta akata loppima. - Kis see teab, on see nenda.

ERA II 130, 596 (14) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-aljad - visred või kärnad. Ei tea, kust ned tulavad, aga neid uhatletse ju, muidu nad kao ää mette. Mina'p tea mette, mis moodi (uhatletse). Laimlas oli üks vana inime, tal oli meres seoke kivi, viis selle kivi peale, (vee), millega ta neid (maa-aljaid) pesi ja siis kadusid ää.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 130, 599 (25) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lekib (= virmalised vehklevad), läheb külmale.

ERA II 130, 599 (27) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui kiriku parandal üsna veeaugud maas - kõik on niiske, siis tuleb vihma.

ERA II 130, 599 (29) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui päike selgest looja läheb, siis tuleb ilus ilm, aga kui ta läheb suure pilveparda sisse, siis on vihma jälle.

ERA II 130, 599 (30) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Talvel, kui koivalge on kollane, siis tuleb külm, aga kui punane, siis peab sula.

ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali tuli, mere ääres see pere, üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua ülje liha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.

ERA II 130, 602 (47) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Tõnni - ei tea.

ERA II 130, 615 (20) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a.(1937) Sisestas USN
Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 130, 627 (58) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõrmega ei tohi taeva poole näidata ega tähti, sõrm jäävat kõveraks. (Kadunud ema õpetas.)

ERA II 130, 629 (65) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluööl toodi õled või heinad tuppa, seda elasin mina ka üle. Ei tea, kas seepärast, et Jeesus seal einte sees sündis.

ERA II 30, 29/30 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Öeldi, et ork tuleb. Kange külmaga tuli. Ütlenud, et mine sialauta eest ära. Ork tuli ja õikas: "Mari! Mari!" Mari arvas, et keegi hõikas, hõikas vasta ja ork sai kätte. Meheisa õli ka orgas. Kästi minna, et mine risa sisse. Ork tuli ka risa juure: "Siin on sõlm, siin on silm, siin rist" ja läks ära. Sest samast sai tervest. Ühel tüdrikul jälle õld. Nagu haigutama hakand, nii õlnud tiada, et tuleb piale. Einamoal sulane nägi, et juba tuleb, ja viskas sala selja tagast tüdriku jõkke. Sinna ork jäigi.

ERA II 30, 46/8 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Laiuses hõberahasid kuivatedud päävapaistel. Üks naine juhtus sinna, korjas põlle raha täis, aga põlle nukad läksid lahti ja kõik raha läks tagasi, mis kõlises. Näe, Kalmakülas ka mägi täis raha. Kui viskad preesi või raudasja sisse, siis saad õmale. Kalmakülas ühele vagale mehele kolm ööd üteldud: "Männi koore all on võti. Tule koidu aal üksipäini." Mees õli arg: ei tema tõhtinud minna. Teise mehele öeldud kua: "Aabram, mine südaöösi. Naisele ei tõhi öelda." Teise öösi jälle öeldasse. Aabram tõuseb üles ja hakkab minema. Anu küsib, et kohe sa lähed. Ei lase minna! Siis riakis naisele, et nii öeldi. Ei õld siis raha ei midagi. Teise öösi jälle öeldi: "Miks sa Anule ütlesid!?" Seda raha öeldasse siin küll õlema.

ERA II 30, 50/1 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad õlid. Siinsama Venemets õli. Kui karjaga üle läksid või inimene läks üle, siis eksis ära. Lõpel (Laiuse khk.,s) vana Kiku õli eluaeg karjas. Küll see õli halb vanamees. - Tal õli ku hundi hais kõhe juures. - Nemad on näind metshaljast. Näind, et lapse kiigu olnud metsas. Laps nutnud kõvaste kiigu sees. Kiku hakand kiigutama. Üks hallis riietes naisterahvas tuli, et hia õli, et kiigutad. Ma käisin karjasid taga ajamas. Mis sa tahad? - Kikul õli Mai kole laisk. See tegi sööki kui rokka mõisa härgadele. - "No, mis ma tahan? Et mu riided õless pestud!" Kiku riided õld siis öösi alati pestud ja aja pial.

ERA II 30, 63/4 (1) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Orgatõbe, mina ise seda lapsepõlves mäletan. Mina õlin siis Jaskametsas. Ork see on kõnelnud. Kui tämä on piale tulnud, siis on piinanud koledasti. Ühekõrra kaks orka kõnelnud: "Siin küll me ei jõle, lähme mujale." Üks ütles: "Ma lähen kiisle naha vahele. Siis peremees sööb alla. Tagasi tuleme siis, kui uba külvamine on." Peremees kuulis, kui kõnelsid. Kui ork läks kiisle koore vahele, pani kõik kõige täiega kotti ja haavapuu otsa. Sellepärast haavapuu väriseb. Üks saanamees õli haige. Ork ise õpanud: mine hobuse kopli. Sial on kolm konti. Mine keeda need ära. Mees mõelnud: mis see on, hobuse kopli. Pärast sai aru. Läks hobusetalli lakka. Sial õli kolm kanamuna. Sõi need ära, siis sai terveks. Jälle anti halli siasõnnikut juua kah.

ERA II 30, 75/6 (18) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Venemaal üks pulmarahvas tehti hundiks. Üle järve tulnud Tiheda kõrtsi juure ja puhanud sial. Nõid olnud ise ka, ei tia kuda, sinna tulnud. Öelnud, et ma siin ei saa neid teha tagasi inimeseks. Viind Venemaale tagasi. Sial teinud jälle inimeseks.

ERA II 30, 76 (19) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ükskõrd naine õli tehtud hundiks. Naisel õli õld veike laps ja siis käinud seda imetamas. Kui tulnud imetama, visanud naha kivi õtsa. Mees õli siis kütnud kivi tuliseks ja kõrvetanud naha ära. Siis sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 77/8 (22) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Roosi paneb kinni tõrvaköis ja raudnõgesed. See tanda on nüid surnud. Ta kirjutas paberile sõnad. Sõnu viides pidi vaatama, et sõnad tuule kätte ei jää. Kõhe pane põue, et tuul ei puhu.

ERA II 30, 79 (26) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljas on surija, kes ise õmale õtsa teeb. Saaremõisa komtess see uputas enese järve ära. Kell 12 nähtud ikke, kui järves hüples. Tema tahtis mehele minna. Krehvin ütles, et vaene peidmes, ei lubanud.

ERA II 30, 80 (28) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehunt õli valge, pika sabaga. Ta tagast tõmmanud looma lõhki ja sisikonna välja. Vanaste õlnud ka valge mätaskaru, aga nüid enam ei õle. Nõiad tehnud inimesi ka hundist. See hunt ei söönud inimesi.

ERA II 30, 80 (29) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad piavad ikke eksitama kua.

ERA II 30, 83 (34) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Eks ma sial Kalevipoja sängil õle mängind. Kalevipoeg õli läinud ikke läbi järvede. Peipsi õli persest saadik, Kivijärve õlnd kintu, Kuremaa kurku. Temal on hobune Narva pool surnud. Kopsusoo või -mägi, kuda ma pian ütlema, on sinna tekkinud. /Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268/

ERA II 30, 86 (37) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti eluolu II), redigeeritud Mare Kalda
Minu isa käis Tallinnas soola toomas. Aasta soola tõi õmale ja sugulastele. Ta kõneles, et eksis kõrra ära. Näeb, et üks teekäija tuleb - aga see õli Püha-Jüri sial õma kutsikatega. Püha-Jüri ütleb: "Kohe sa enam lähed! Jää seie!" - Isa ütleb, et "kohe ma jään, ammustavad obust." - Ei üks ammusta!" Jäänud ikke sinna. Aga üks ammustanud ikke obust, Püha-Jüri vaadanud: "Oh, pole viga! Ühe kikuga on puutund!"

ERA II 30, 89 (43) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Hunt varastas lapse ja sõi ära. Kivihelmed õlid kaelas. Need pani ilusti kannu õtsa. Särgi eest õli preesi lahti teinud ja pannud ka sinna. Särk õli ka ilusti verest pesnud puhtast jõekaldal. - Need õlid inimesesööjad hundid. Venemaal pulmas nad õlid tehtud hundist.

ERA II 30, 90 (45) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Mustvees on kivi 12 sõna pial. Sial on raha all. Üks reisija luges need ära. Juba akkas kohisema. Üks sõna jäi puudu, mudu oleks kivi tulnud rahaga veest välja. Poriametnikud, hulka mehi, vedasid nüid kinku välja. Nüid ta on siin meie akna all. Kaksteist sõna on pial. Iga sõna on ise murdes. (Kõnesolev kivi on suur mürakas õige tuhmund gooti tähestikus kirjaga).

ERA II 30, 97 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui metsas ära eksisid, siis loeti Issa meie, siis saadi välja metsast.

ERA II 30, 97 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Riagiti kua, et pulm läks hundist. Nõid tegi pulma kõik hundist puha. Ühel naisel õli laps. See naine tuli õma last ikke imetama. Lapseoidja läks metsa ja laulis, et emakene, nennekene, tule lasta imetama; tohinisa imetab, tohinisa torgib. Nii käis igapäev imetamas. Siis kui imetama tuli, siis viskas hundinaha ära. Mees sai sellest lõpeks teada ja põletas naha ära. Siis naine sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 99 (9) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkas külmast. Ma õlin kolmeaastane, kui õlin orgas. Külmtõbi kutsuti teda kua. Mitmed tempu tehti siis... Üheksa täid anti süia... Okuska Maril õli täiasi, siis anti neid sisse, kui ork õli. Kui vastust sai, siis ei tulnud enam. Kui ehmatati, siis ei tulnud ka enam.

ERA II 30, 104 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork ja orgatõbi ikke õli. Täma kangest külmavärinaga raputab inimest. Rukki ristvao vahele käidi täma iest varjus. Jõvi jaamaülemal õli alles hiljuti ork, aastad 25 tagasi. Kurjast tuulest ork tuleb.

ERA II 30, 105/6 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalevipoeg toonud Linnutaja mäele põlle sees liiva. Veest tulnud läbi. Peipsi järv õld persest suadik, Kuremaa järv kurgust suadik. Ma olin siis ju lapsuke, kui Kalevipoeg õli; ma seda ei mäleta.

ERA II 30, 108 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. - Paul Ariste < Andresse Kadri, 69 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork õli irmus. Orgatõbe iest mendi ära lakka rüsasse. Siis ork tulnud juure ja lugenud rüsa silmasi: üks, kaks, kolm. Sie ei õle teinud hialt, keda tahtis menna kägistama. Ei saand siis kallale.

ERA II 30, 115 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on ikka õlnud ja raputanud inimest. Meie ema riakis, kui tulnud, raputanud et hing välja.

ERA II 30, 116 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljast ma'i tia muud kedagi, et Maetsmas lapsed käisid ikke naeri. Siis üks läks alasti hirmutama. Lapsed juoksid hirmuga koju, et metshaljas õli. Riagiti, kui metshalja jälgedele lähed, siis eksid ära.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 30, 117 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Avinurmes on Ruotsikäpp. Käpas on sõda õlnud. Kadund äi riakis, et kolmesüllane palk on ujund vette. Sialt on mõekasid leitud ja rahasid.

ERA II 30, 117/8 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Lohusuus üle jõe mäe sies piab õlema raha.

ERA II 30, 118 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühes kõhas tõusnud keldri uks ikke üles: ma tulen ja ma tulen. Õma rahvas ei julgenud enam kodo õlla, käisid võersil magamas. Üks soldat tuli sinna üömajale. Õma rahvas ütleb, et kos me enam sind võtame, me ise käime võersil magamas. Soldat jäi ikke sinna, et mis asi sie on. Kell kaksteist üösi jälle tõusnud keldri uks üles: ma tulen ja ma tulen. Sial õlnud savipott. Soldat mõegaga lüönd - kõlinal jäänd raha maha. Soldat võttis puole õmale, puole andis peremehele. Peremies sai rikkaks. Kui raha mata, ega ta jää, piab ikke üles tulema.

ERA II 30, 119/20 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: Venelased tulevad suurte kottidega, mustlased tulevad, Prika-Madis tuleb õma eesliga, näkk on vies, lapse tõmbab sisse, ära võta käsi nuga, lõikab käe katki, suolikas tuleb välja. Täiad punuvad köie, viivad kaevu.

ERA II 30, 121 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendev lüöb kõhe puru. Luomale lüöb. Rabandus on inimesele ikke. Kui südame rabab, siis ei saa abi.

ERA II 30, 123 (29) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendav tuleb äkiste, rabab ära. Seda ei tia, millest ta tuleb. Aptegis on lendvakuld. Seda pannasse leiva sisse, siis annab järele kõhe. (Talus oli mitu lehte "lendvakulda", s.o. hariliku raamatu päälkirjade ja muu kuldamistöö juures tarvitatavat lehtkulda).

ERA II 30, 126 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkab külmavärinast. Nad riagivad: sie on külmtõbi. Seda riagiti: tie puu alt lõhki, nii et ülevalt on ikke kinni. Siis mine alt läbi. Siis ork jääb maha. Üks kõik, mis puu õli, kui aga puu õli.

ERA II 30, 126/7 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Mina küll põle haldjat nähnud, aga isa kadunuke tuli kodust. Üks naesterahvas õli puu najal püsti, pikad juuksed maani. Isa ütles: ei ma tõhtind juure minna. Ühekõrra õli õlnud õja ääres, noota parandand. Hõbelootsik tulnud pinnale. Ei õle jälle tõhtind juure minna. Lootsik lähnud jälle tagasi. Siinsamas silla juures on õlnud veehaljas. Postipoiss tuli postiljoniga. Postiljon magas, postipoiss õli üksi üleval. Postipoiss näeb, et tuli kesk küngast. Ratsamehed sõitnud ümber. Siis ajand ühe mehe orgiga tulle. Postipoiss nähnud. Kui postiljon ärganud üles, riakind seda lugu postiljonile. Postiljon ütelnud: miks sa mind üles ei ajand? Jah, veehaljas õli ka siin augu jääres. Must preili, musta piaga. Kammind piad. Õige pikad juuksed õlid pias.

ERA II 30, 128 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Inimesi on hundist muudetud. Ühekõrra on peidmes ja pruut metsa hundist muudetud. Muud nime neil kedagi ka ei õlnud, kui ikke hunt õli nimi.

ERA II 30, 139 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on sie külmtõbi. Hobusel käib ka kurat piale. Uueda-Mart õli orgas. Soldatist tõi orga kaasa.

ERA II 30, 140/1 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Postipoiss tuli Rannapungerja postiga. Postiljon õli ka pial, jäänd magama. Saab Raadna silla juure, Raadna silla juures kaks tuld. Teise juures õlid soldatid, teise juures nagu Raadna küla nuodamehed. Soldatid pistsid venekirved sisse teineteisele ja siis ajasid tulle. Postipoiss pärast ütles postiljonile, aga siis ei õlnud enam kedagi. Postiljon ütles: "Miks sa ei öelnud enne? Meie õleks saand raha." Kel on vanad Ruotsi kaardid, sie saab siit raha kätte. Iisaku surnuaiast üks on viind Ruotsi kaartidega raha ära.

ERA II 30, 148 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külmtõbi meil kutsuti. Ei meil orka õlnud. Sie õli piavalu ja suur külmetus.

ERA II 30, 160 (32) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanal kuul metsa raiuda, siis ei kasva võsa.

ERA II 30, 167 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lapsi hirmutati: metsavaim eksitab paksu metsa, ära mine metsa. Metsavaim õli hall vanamies.

ERA II 30, 168 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vies on vievaim. Lapsed läksid ujuma. Ujuvad vies, näevad järsku: pika valge juustega naisterahvas ujub ka vies. Lapsed tulid irmuga kaldale. Sie naisterahvas ütles: "Lapsed, tulge tagasi!" Ei lapsed julgend menna. Järvedes on viehaldijas. Kaevus teda ei õle. Vesi ilma temata ei saa õlla. Metsas pidi õlema ka metshaldijas.

ERA II 30, 179 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Imatu küla algkooli õpilasilt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: koll tuleb, ära nuta; Uueküla-Ljü¨ka tuleb; mustlane paneb kotti; lakavanamies vieb ära; ära mene vette, vievana on vies; näkk (ka nakk) on vies, ära mine; täid vievad kaevu, täid vievad metsa, tievad juustest köie.

ERA II 30, 180 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Haldijas on metsas olemas! Üks vanamuor Tarakusest eksis metsa ära. Läheb, läheb müöda metsa, ei saa kuhugi. Käis nii tükk aega. Siis tuli üks vanamies, sinine vüö vüöl ja sinine palit õli. Vanamies vei vanamuori rajale tagasi. Siis ütlesid, et sie õli haldijas. Ütlesid, et vies on kah haldijas. Seda ikka räägiti.

ERA II 30, 181 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Mardus on ikka ka. Üks vanamies rääkis. - Ei tia, kust ta tuld. Mardus tuld ja tie ääres joost tema kõrvas. Ei tia, kuidas ta lahti sai temast viimati.

ERA II 30, 183 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehundid on nied, kes hakkavad looma tagast sööma. Ei ma seda ole kuulnud et nied olid tehtud hundid.

ERA II 30, 183/4 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühekõrra mies süönd metsas. Hunt tulnd ka juure ja vaatand nii mehele otsa. Mies mõelnud, et mis ta ikka vahib. And siis nua otst leiba. Hunt saand leiba ja joosnd ära. Siis hunt saand inimesest. Seda ikke hunt ka kutsuti, kes oli nii tehtud hundist, muud nime tal ei ole. Sie oli üks linna kaupmies. Kaupmies pani siis nua pue aknale, et kes ära tunneb, sie siis on sie mies, kes andis leiba. Mies läind siis linna. Vaatab pue akna taga, et tema nuga sial pue aknal. Mies läks sisse, et kost sie minu nuga seie sai? Ma antsin selle otst hundile leiba ja hunt viis metsa kõige leivaga. Siis kaupmel oli ia miel, et sama mies oligi ja oli and mehele hulka kraami.

ERA II 30, 185 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesa on puite küljes. Muud ei tia.

ERA II 30, 188/90 (4) < Iisaku khk., Iisaku vanadekodu < Torma khk., Kasepää v., Raja k. - Paul Ariste < Mai Rull, 67 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lugu, kuidas Mai Rull ise näind haldjast. Ma õlin siis veel Rajakülas. Neljakeisi naised läksime metsa kuuse õksi tooma. Saime õksad kokku ja hakkasime kodo tulema. - Õksad õlid veikse kelgu pial järel. Tuleme Raja ja Kikita küla vahel kruavi müöda põõsaste vahel, üks vanamees läheb risti üle tee. Ei meie tund teda, õli niisuke hall vanamees: hall habe ja hall vene kroogitud kuub seljas. Ei meie pand teda suurt kedagi tähele. Lähme veel natuke edasi müöda kraavi iart. Üks Raja küla oma vanamees lõikas seal korvi vitsu. Vanamees ütles, et las ma viskan õmad vitsad ka piale, siis ma aitan teil vedada. Vanamees viskas siis õma vitsakimbu ka piale. Tuleme veel edasi, vanamees ütleb, et siin kasvavad ilusad pajud, ma lähen lõikan viel mõne viadi; minge teie edasi. Meie lähme edasi. Ootame, ootame, ei vanameest õle koskil. Lähme siis ära kodo, ei vanameest ikka olõ koskil. Öö läbi õli teine metsas ja alles teine homik tuli kodo. Siin samas õma küla all õli ära eksind. Käind nii ringi terve öö õtsa. Eks ta läind metshalja jälgedele, sellepärast ei saand enam metsast välja. Kes see hall vanamees muu õli kui metshaljas... Meie teda keegi ei tund.

ERA II 30, 192 (5) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Paul Ariste < Jõuga algkooli lapsed (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastehirmutisi: Tont tuleb; koll tuleb; karu tuleb; mustlased tulevad, panevad kotti; sarvik tuleb; hunt tuleb; viehaldjas võtab kinni; vievaim tuleb; täi viib kaevu, tieb juustest kõie; punane kukk süöb ära (tulest hoiatades).

ERA II 30, 462 (9) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Linnu läheva talvess Egiptusemaale või kohe keski läheb. Linnutii järgi läheva.

ERA II 30, 462/3 (12) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kägu, kurivaim, tuleb us'saida, sis on halba. Arva ta nuhtlus tuleb mõtsast väl'la, aga ku tuleb, sis ikke om. Puskaril tuli ussiaida. Kolm kõrda kukse uibaian. Esi vahtisime. - Õige sii om, kui midagi tähtsat om, sis ta tuleb - kolm kõrda kukse uibaian. Näe, surma saie. Puskari Sammul suri ära.

RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. < Halliste khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu." Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia.

RKM II 1, 36 (3) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu vanapagan iki.

RKM II 1, 41/2 (18) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mia olin 15-16-aastane. Mia läksin vällä jõululauba õhtu. Tulekahju paistis kohe uksest vastu. Mia küll ehmatasin hirmsasti. Kus põsk hakkas paistetama ja hambad valutama. Mind panti sis tekkide ja patjade sisse. Läksime Värati kõrtsi sisse, perenaine tulli vastu, kutsus sisse. Kõrtsinaine ütles, et oot, üks habemik mees magab meil kõrtsi leti pääl. Miu ema läks kah vaatama. Pikk, punase habemega mees oli. Kästi mind kah sinna tulla. Mees istus ise leti pääl, hakkas oma suurte kätega miu põske kiskuma. Nagu kusiratsikud oles sees olema. Posises kah. Sinist papert küsis kah. Riipsutas pääle. Valu kadus ära. Kaks sinist pabert tegi, ühe pani pääle, teise pidin tasku panema, et tuuleõhk pääle ei tule. Ei tää, mis elekter tal sõrmedes oli. Üks joodik ta ise oli. Kus kodu minnes miul põsk enam ei valuta, ainult sinine olli veel.

RKM II 1, 43 (3) Viljandi l. < Läti, Purtnieki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944)P. Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Põrsaga hundijalil, AT 169 K*1, 2 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundijahi pääl pandud üks nõu reele, siga sisse. Siga teind häält, hunt tulnd selle pääle. Vahest tuli hunte nii palju, et ei saa kõike tappa. Muudkui tõmba nõu maha ja ise sinna alla. Kirves ka olnd. Hundid pand käpad nõu alla, siis raidund kirvega käpad maha. Hobust es ole enam olemas olnd, hundid kõik ära söönd.

RKM II 1, 43 (4) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuskil oli soo sees järv. Mõisaärra pidand sääl järves olema, pidand inimesi hirmutama. Seal oli lähedal keegi poonud, jälle pidi nähtama. Seal olla tulesid ka põlemas olnd.

RKM II 1, 45 (9) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas Purtneki järv sündis Seal on kuju maa olnd. Õhust on tulnd. Keegi on karjund: "Aasov tuleb, Aasov tuleb!" Lasknud maha. Palju inimesi on surma saand. Kui paljas jää on, siis järv kangesti kiunub ja kõliseb, rahvas ütleb, et need on surmasaanud, kes sääl nutavad.

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine, üle, üle ma ülenden. Aja vihma Virumaale, hoogu aja Arjumaale. Virun vihma oodetesse, Harjun hoogu palutesse. Virumaal om mehe musta, mehe musta, naise halli, poisi kannu karvalise, tüdruku ürisinitse. Vihu nii poisi puhteesse, vana naise valgeesse, tidruku üliilusas.

RKM II 1, 103 (45) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk Pere söönu lavva man hernesuppi. Kits olli tullu tare läve pääle, ütelnu: "Ime, ime, pere heidäb herneleent!" Perenaine ütelnu vastu: "Ime, ime, kits keeleli kõneli!" Siis ei ole katk saanu midägi tetä.

RKM II 1, 145 (3) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ainult ilma muutust, õhumuutust tuleb kindlasti.

RKM II 1, 148 (2) < Paistu khk, Paistu v., Tömbi k. - Selma Lätt < Liisa Tani, 67 a (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõia järv Holstren om kinnikasunu. Ta om nõia koha pääl. Seitsme valla köied ollu kokku köidet ja pada otsa pant, kaet kun põhi om. Ku vällä om tõmmat, sis ollu härjapää selle nööri otsan.

RKM II 1, 179 (16) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö, söö karjakeine seni kui kasvab karjaheinä, tõuseb üles tõine heinä, pistab üles pilliroogu.

RKM II 1, 192 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Angerpüssiõie tii om kõtuvalu rohi.

RKM II 1, 249 (12) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kadagatied ja vallerjanid segamini, see oli hia kui ihu haige oli. Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

RKM II 1, 250 (13) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käekuatsadest tehakse tied (nurmenukk). Pärnaõietie on kua hia. Pihlagaõied kua tieks hiad kui lahti lõivad.

RKM II 1, 250 (14) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vuokslehetie on hia köha vastu. Ma jõin ikka palavad tuari.

RKM II 1, 278 (5) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu t. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söötiiri tuleb kolme õlekõrrega vajutada, millel pead otsas. Vastupäeva kolm korda ring ümber teha nende peadega. Siis pead panna räästa alla mulla sisse. Kui pead seal ära mädanevad, kaob söötiir ära.

RKM II 1, 278 (6) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast ja söötiiri näidati vanakuule neljapäeva õhtul: "Vaata, kuu, mis mul on ja sul ei olegi!" - siis pidi ära kaduma.

RKM II 1, 279 (7) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast vajutati kolm korda mageda siarasvaga ja pandi põhjatsipoole riasta alla. Kõigi kuntsijateks pidi esimene laps olema.

RKM II 1, 279 (8) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidi, rudi. Kui olid puuhingedega uksed, mis käuksusid, või puud, mis üksteise vastu kiuksusid, siis seal vahel lõngutadi, muljuti kidi neljapäeva, liiapäeva õhtul.

RKM II 1, 279/80 (9) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjaid uhatleti neljapäeva õhtu. Võeti 9 sütt , 7 naelapiad, 3 soolatera, hõbesõle pialt kaabiti hõbedat. Kõigi nende asjadega muljuti 3 korda. Tulised söed visati vie sisse, need teised asjad ka. Selle viega pesti mualjaid. Vesi visati nelja tie haru piale nelja tuule sisse.

RKM II 1, 280 (13) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkine. Lehmale pandi püssirohtu nina alla põlema. Lehm ehmatas ja sai terveks.

RKM II 1, 292 (11) < Muhu khk., Tupenurme k., Lauri t. - Selma Lätt < Heleena Tee (Laori talu Ingel), 81 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjad - mõni leikas. Villast lõnga pandi kua ümber.

RKM II 1,299/300 (11) < Muhu khk., Nõmmküla k., Ansu t. - Selma Lätt < Heleena Saabas, 85 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laupa õhta pieti kalliks päevaks, ei siis kiigutud. Neljapäeva õhta oli üsna laupa õhta. Vardaid vast kooti.

RKM II 1, 305/6 (10) < Muhu khk., Muhu v., Painase k., Allika t. - Selma Lätt < Elena Veskimeister, s. 1861 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanad inimesed tegid. Esimene vihk seoti sidemega ruttu kinni, siis jõuab tüed teha, teisi siuti siis, kui õsutud. Siit suavad sindid, siit suavad sandid, siit suavad vigased, siit suavad vaesed. Viimane vihk tõsteti üles, tänati viel, et põld oli kasun, lubati siis vigastele ja vaestele.

RKM II 1, 408 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks laevamees rääkin, et vaarao rattad hakkan ankru, ankur tuon üles.

RKM II 1, 408 (6) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mies ike laevaninas vahib, et teine laev otsa ei tule. Jään kord magama. Poterman tõmman vastu silmi, et laeatas, et: kas sii su magamise tund on, et siiä magama tulid?

RKM II 1, 408/9 (7) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lae hukka saab, siis enne kui mere sõedab, piäb poterman maha minemä, kõegest ühele ehk kahele mehele näidätä end. Nied nähä ku lähäb. Ku minnä suur kott selgäs, siis laevamehed saavad oma riided kätte kui lae hukka lähäb. Kui päris paljalt minna käed taskus, sis kõik saada ukka.

RKM II 1, 417 (20) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õlõd tuodi maha. Meitel ikka nüüdki niärilaupa ja jõululaupa õlõd maha, sis võib magada, kus kiegi tahab. Lauldi, mis aeas..., kui tüdrik, siis: mesiläne aeas, kui poiss, siis: heriläne aeas.

RKM II 1, 429 (52) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisi siin Kihnus on kua paagi puol külles. On pistu kua lehma udarid. Sarapuukirjä on. Tubakaviegä on pestud lehmä udarid.

RKM II 1, 430 (58) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanast tohe-es hülge nime nimetädä kui püüdmä hakasid.

RKM II 1, 432 (63) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üks oli Häädemeste inime, poolakas, oli vallakirjutajaks, selle naine tiädis kui inimesel oli sööjä sõrmõs, siis see pobises sõnu piäle ja sõrm sai terves.

RKM II 1, 432 (65) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalused olid, sedä siis hõõruti soolaga.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]