Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 1, 453/4 (121) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk. Üks 700 a. juure isäisäde jutu järgi Pärdi talu lõuna pool, siält need mehed, siäl see vesisäär. Mehed olid ühe tammepaku leidn nii ku virutuskünä, olid randa maale ajan. Toon selle kodu, et naised saavad hiä kolgipaku. Sie oln teesel-kolmandal pääväl õuõst kadun ja rahvas hakkan kangest surema. Teesed kõik meite saare maal olid maha surn, see pere oli üksi jään, kes selle paku oli merest toon. See oli katk. Pakk oli vesialla jälle lastud. Tahkuranna poole läin, siält hakan jälle surema.
RKM II 1, 454 (123) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piäle katku on inimesed suurelt mualt siiä tuld.
RKM II 1, 457 (128) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui õhta vikerkaar oli, tõi vihma, hommiku kuivatab vihma.
RKM II 1, 475 (10) < Kihnu khk., Sääre k. - Selma Lätt < Rael Rand, 71 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua oln kolm kord tühi olnd inimestest. Katk oln, sellepärast. Kust neid inimesi siia jälle tuodi, sedä ei tiä ka mette.
RKM II 1, 487 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Jaana t. - Selma Lätt < Niit (naine), 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oln Kihnus. Siis olla ühed võera valla mehed üüdn:
"Kai, Mai, tule metsäst vällä, Pergele perenase viitä!"
RKM II 1, 500 (13) < Kihnu khk., Lemsi k. - Selma Lätt < Liis Pull (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike,
kõrisõ, kõrisõ, kõrrõkõ!
Kelle esi ette jõuab,
selle peigmees tulla jõuab.
RKM II 1, 504 (5) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oli kobin laevas kuulda oln, mindüd vaatama, ei ole kedägi (Poterman). Vanad kaptenid rääkisid ku aega oli. Mõned kuulvad nutmist laeves või muud.
RKM II 1, 505 (9) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui ma väike oli, siis taevas ja meri oli punane kui veri, rahvas arvas, et sõead tulevad.
RKM II 1, 522/3 (1) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mere lehmäd, sinised lehmäd käin siin süömäs, mäel ikke käin. Hakan nõu pidämä, kudas kätte suada. Üks kuuln, et ku inimese jälgi ümber ajada, siis ei saa enäm tagasi mere mindüd. Siis hakasid valvama, kudas käde suab ööse. Ku inimesi näin, läin mere tagasi jälle. Muist olid ärä joosn laiali, üks, kellel jälled ies, selle suan käde. Siis pidän tükk aega kindi, ojotamas käin meres, mereluom, ta tahtn vett suaja. Oln nii hulka aega. Igä üöse käin karjane nutmas, et üks lehm kadun oln. Olid lüpsn ka tedä. Piim oln na viha, na sant. Olid lehmä mere tagasi viin. Karjane oln tüdärlapse riidis, oln kolme või nelja uastane, na suur. Siis põle karjane enäm nutmas käin.
RKM II 1, 523 (2) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasna ninä pääl lehm tuln merest mäele. Lehmäkarjane oln preili, see lüpsn lehma ja nutn. Teised tahtn lehmä ää viiä.
RKM II 1, 524/5 (8) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärdü talus tuadud tammõpakk merest, kolgipakk. Pakk nutn õuõs. Sääre küläst /läinud katk/ läbi. Tõnise tuas visan vitsa ahju pääle sisse, säält hakan võtma inimesi. Viidud /pakk/ tagasi mere, sis kadun ärä.
Laia kuabuga väike madal mies, sie oln katk, tein Kihnu tühäs.
RKM II 1, 525 (9) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua piäl põle kukke laulmas oln. Viimäs jään seitse inimest järge, kui katk oln.
RKM II 1, 525/6 (12) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üese kui Pärnu linn põlõn ku sakslane pommitas, siis seisn taeva pääl inimese kuju nagu prohvet (kiriku kuju). Seisn hulk aega, siis kadun ärä. Kõik põgõnajad näin.
RKM II 1, 529 (3) < Kihnu khk., Turu küla - Selma Lätt < Tiiu Kiigajan, 85 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike,
kõrise, kõrise. kõverad rauda.
Kelle esi ette jõuab,
sellel peigmes tulla jõuab.
Seuke õli rugilõikajade laul, ennemä lauldi.
RKM II 2, 179 (42) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Pauliine Lepp, 35 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lagujat ning koiranaela piirtesse. Sõnu_p pea sääl olema aga kis esimene laps on peab saama seda piirda. Kui piirtud on, siis öötesse "Mine nüüd sõnna, kust sa tulnd oled!" ning sülitesse kolm korda.
RKM II 2, 187 (94) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Reet Jänk, 1835-1940 (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra viherik tulnd äkist põllalt läbi ning puhas nabrad ajand segamini. Üks naine näitend paljast nisa ning ütlend: "Sa pead nii samma paljaks jääma kut see on." Viherik läind kohe minema.
Kui viherik paha teeb, siis ep pea mette tohtima vannuda. Viherik peab tahtma kohe vannujad üles kergita. (Kuuldud Reet Jänkilt sünd. 1853. a., surn. 1940. a.)
RKM II 2, 189 (109) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma kohe p'tohi ütelda "kena", peab ütlema "armas".
RKM II 2, 189 (110) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu kohta p'tohi ütelda "välk", peab ütlema "kõu."
RKM II 2, 189 (111) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roti kohta p'tohi sööma ajal ütelda "rott," peab ütlema "nurgeline" või"nurgalind". See peab oksendama ajama kui sa sööma ajal "rott" ütled.
RKM II 2, 190 (113) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnupoegi peab ikka loetama paaris, siis ep pea ee kaduma.
RKM II 2, 217 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Aleksander Tarkin, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinut kutsutakse ikka lepatriinuks. Muud uskumussi ma ka ptee ta'ga, kut lapsed võtsid ta kää peele ning ütlesid: "Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata onts oome kena ilm!"
Kui ta lendes, siis oli kena ilm, kui ta_s lenna, siis oli sant ilm. Kui ta nähasse kuskil lendmas või roomamas, lastesse ta rahulikult olla.
ERA II 2, 224 (87) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi huuled, konna kaaned,
kadagalussu kailasooned,
rohutirtsu pikad reied,
tihase koldsed nokaääred,
sitiku sinised sitaaugu sooned.
Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.
RKM II 2, 224 (88) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teised samasugused sõnad:
Valu, võlu, võlu võiratas, võiratas (tarvitatakse nagu eelmisigi. - Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.)
RKM II 2, 301/2 (28) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa päikese sisse vaadad, siis tuleb kanapimedus. Kanapimeduse kautamiseks õhta päikese loojaminemise eel vaata läbi pahupidi sööla ning hüüda: "Silmanägu, tule tagasi!"
RKM II 2, 302/3 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iga korra kui õsuma mindi peremees läks keige ees põllale ning tõmbas üheksa kord sirbiga. Nee kõrred pandi vihku ning see vihk pandi rihese üles. Seda_s tohi mette enne maha võtta kut viimane rihi oli tehtud. Siis võttes peremees ta säält maha ning pekses vastu ust puhtaks. Teeb koes taaga siis veel mindi. Seda tehti, et vili ikka koos seisaks.
RKM II 2, 307 (47) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < isiklike tähelepanekute järgi (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa lussudest tahad lahti saaja, siis võta kolm lussu ning kolm kopikat raha, keera punase hilbu sisse ning vii ristteele. Kui sa hakad säält ära tulema, ei tohi tagasi vaata. (Kuuldud Kuressaarest.)
RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjavitsa tüüga arstiti tüdruguid, et nee äi saa ennastvastu (rasedaks).
Sellega löödi siis tüdrugud kolm korda.
RKM II 2, 343 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Tulgi Toomas õpetas ühekorra Kehtama Priidule poole toobi viina eest ussisõnu. Kõrtsis tulnd see asi jutuks. Osa olnd sellest viinast juba ee joodud ning osa olnd veel. Toomas käskind Priidu kõrtsist välja tulla ühte kohta aja (aia) taa ning õpetand. Nee sõnad olnd siis sedasi:
Kaks ussi hammast,
kaks konna käppa,
halli kullese pea.
Priidu pidand nee sõnad liiga lihtsaks. Võttend viinapudeli ee ning pand minema.
RKM II 2, 343/4 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksast puust võõti igast ühest kolm virbe. Neid tarvidati siis haiguste arstimiseks. Nee pidid siis keik olema marjakandjad puud.
RKM II 2, 364 (48) < Kuressaare l. < Kaarma khk., Loona v. - Heino Tarkin < Jaan Parem, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkisehaiguse vastu on tuhk ja sool. Tuhka tuleb võtta kolm korda, vasaku püu sisse panna, soola ka juure panna ning see sisse võtta.
RKM II 2, 421/2 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viherik hakkes tulema Raisa poolt ikka pomsat-pomsat. Puhas keeres odrad põllal üles ning vädas 2-3 talu piiri laiali. Üks sorkind ühekorra hanguga ning hakkend lugema: "Kurat sul anna! Kurat sul anna!" ikka hullemaks läind. Kui sa jumalad nimedad, siis ep pea midagid teha saama.
Teda õpetud, et kui viherik tuleb, siis peab vastu pääva ümber tuhliaugu jooskma. Ta teind sedasi, siis kadund ee, umbest üks pisine kase leht kippund maas veel.
RKM II 2, 428 (69) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vahel on sedasi, et levad halletavad ee. Meitel oli ühekorra ka sedasi. Võta levad ahjust ee, juba paari pääva pärast hakvad halletama. Päris kimpus oli. Ühekorra kirgul üks vana naine rääkis, et_p pea tohtima leiba enne sohe võtta, kut levad ahjust väljas on. Siis võtta natuke leiba ning anda ühe võõra loomale. Siis peab ise ütlema: "Söö mu leva halle ee, äga söög mette mu leiba ee."
Ma tegi ka sedasi. Mitmel aastal pole meitel änam levad halletand.
RKM II 2, 429 (74) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puru silmas on, siis:
"Hunt läks musta jääraga mu silma,
hunt läks musta jääraga mu silma!"
Nii kaua loe peele üksisõnu, kut puru silmast ee tuleb.
RKM II 2, 488 (46) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Marie Tarkin, 38 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra keedetud vastlapääva hoomiku seajalgu. Kondid pandud pärast parandale rida ning igale kondile pandud ühe külatüdrugu nimi. Siis lastud koer tuba. Missuguse kondi koer keige ennem võttend, see saand keige ennem mihele.
RKM II 2, 504 (83) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hunti äi lubatud ilmaskid õige nimega nimeta. Pidi ütlema metsaisand, metsaiilu, võsavillem või metsasaks. Kes elumajade juures või sihes nimetas hunti, selle karja murtsid hundid sui tervelt.
RKM II 2, 504/5 (84) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rebase kohta tarvidati ikka reinuvaderi nimetust, et rebane sõber oleks ning kahju äi teeks. Vader on üldse sõbramehe nimetus.
RKM II 2, 516 (2) < Karja khk.,Pärsamaa v., Mätja k. - Maimu Põlluäär (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema.
Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.
RKM II 3, 20 (32) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiitsakale kibu,
varesele valu,
nonni p... pind.
Kui laps sai haiget, puhuti peale ja öeldi nii.
RKM II 3, 20/1 (33) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna haige,
hoome terve,
tunahoome pole tutagid.
Kui laps sai haiget, puhuti haigele kohale ja öeldi nii.
RKM II 3, 30/1 (47) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli nii hull paineja, sellest es saa kudagid lahti. Esimese öösse siis ta viskas kanad aknast välla, teine kana läks Juhani aseme ala, üks läks aknast välja. Teise öösse tuli minule peele, hakkas ikke tekki tirima, kunni viimeks peele tuli. Ma es saa ennast kuskilt poolt liigutada, tahtsi ema abi hüüda, aga mette äi saa. Järgmiseks ööks mina tuli kambrist magamast ära, tegi omale tuba pingi peele jälle aseme, ise mõtlesin, et nüüd ta ikke änam ep tule. Aga kuda ma oli ennast magama pand, nenda hakkes mule jälle peele tulema. Ennem tuli pingi peele, siis tuli pinki kaudu teki peele. Mina rapsasin kohe maast üles parandele püsti ning vannusin teda nenda, et ma pole eluaja pikkusel veel nii palju vandund. Ning siis kadus ära ja pole änam mu peele tulnd.
RKM II 3, 32 (49) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks oli teisel oina ära võttand ühekorra sõnadega. Mees oli proovind, kas ta saab looma hinge välla võtta. Lambakari tulnd parajasti väljalt. Mees vaatend keige parama oina ja katsund, kas sõnad teevad midagid. Lugend oma võlusõnad ära ja kohe oinal hing vällas, oinas olndkid surnud.
RKM II 3, 39 (63) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestanud Katrin Vallsalu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeves on virmalissi näha, siis tuleb külma.
RKM II 3, 169/70 (5) < Kaarma khk.essaare v., Laadjala k. - Jete Laes < Liisa Kuusk, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe jõululaupa öösa vana Suure Tõllu naine Reet tahtand suured kivid Kaarma kergu ukse taha viia, et siis inimesed änam välja ei saaks. Saand ta Kiratse küla juure jöudand, äkist Pärdi kukk lauland. Reet kohkund sellest kangesti. Põllepael läind puruks ja üks suur kivi kukkund Kiratse küla taha
maha. See seisab sääl paergus alles. Inimesed hakkand seda Ristikiviks kutsuma. Saand vana Reet siis edasi läind, hakkand Kiratse küla vahelt läbi saama, lauland kukk teist korda. Nüüd läind Reedu põllepaelad keik katti ning kivid kukkund puhas maha. Need kivid seisvad paerguskid alles sääl. Inimesed kutsuvad neid Kondikivideks.
RKM II 3, 191 (31) < Kuressaare l. < Püha khk. - Jete Laes < Tiina Rahnel, 67 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Räägitakse, et Tölluste mõisa Kolmevärava ees olev suur kivi olla vana Töllu saunaahju kivi, mis Töllu naise Reedu käest sõnna maha olla kukkund. See seisab sääl paerguskid alles. Reedu põllepaelad läind puruks ja kivi kukkund siis maha.
RKM II 3, 221/2 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kiratsi k. - Jete Laes < Liisa Kesküla, 80 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra Suur Tõll ning Tõllu poeg ehitand kerku. Vana Tõll teind Püha kerku ja poeg teind Kaarma kerku. Vana Tõll tulnd poja tööd Kaarma kergu juure vaatama. Näind aga, et poja kerk on huupis kenam ja vana Tõll tahtand poja tööd ära lammutada. Tahtand Kaarma kerku ümber tõugata. Ja need sõrme latsid on alles paergus Kaarma kergu ees rindas ukse kõrvas.
RKM II 3, 272/3 (14) < Kaarma khk., Kuressaare v., Praakli k. - Endel Reinart < Uno Koppel, surn 1946 (1947) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Võta paksu ka, AT 169 B* 1-2, Laps hundipesas, 96 t. Üleskirjutused on sageli lühikesed ja napid. Mõnikord jutustatakse konkreetsete tegelastega nagu tõestisündinud lugu. Kujunenud populaarseks pajatuseks kaasajal Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui Rauni Riidu alles pisike laps oli, vettand vanamad ta ükspäe põllale seltsi. Ise hakkand rugisi ösuma ning pand lapse põllu ääre peele saiapodi sööma.
Läind natuke aega mööda, siis üks rästik tulnd piima haisu järgi poisi juure ning hakkand kausist piima lakkuma.
Poiss vaatand natuke aega, et mis loom see on ning näind, et see sööb paljast piima ning äi veta saiajuppisi pooliskid. Poiss andand kopsaka ussile koostaga vastu pead ning ise ütlend:
"Veta pakdu ka - mimm (piim) anti moole!"
Rästik tõmband korraks tagasi, siis hakkand uiesti piima lakkuma.
Poiss andand uie kopsaka vastu pead ning ütlend:
"Veta pakdu ka, mimm anti moole."
Vanamad kuulnud põllalt, et mis see poiss sääl üksi räägib. Läind vaatama: poiss sööb ussiga ühest kausist ning mõlemad paljast piima - saiajupid puhas kuival. Nad tõmmand lapse kohe eemale ning löönd ussi maha.
RKM II 3, 337/8 (1) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas üks mees, kellel oli vedaja. Mehel oli ka naine ja poeg ning kaks tüdart. Räägiti, et mees oli sõrulane. Aga ise oli ta päris püha inimene. Käis kerkus lugu tegemas. Pärast surma hakkas ta kodu käima. Esteks olnd ikka hoones, vaatend seal pojale otsa, aga viimaks tulnd ka tuba, istund renni otsa. Poeg hakkand teda viimaks välja tirima, aga mette pole änam vastu saand vanale, kuna enne surma olnd ikka kangem vanast. Surnuaidas olnd haud ega hommiku lahti. Küll käind mütmed õpetajad seal lugemas, aga äi aitand midagi. Vana istund aga möödasõitjatele ree otsa piale. Hobused palla mette suutend vädada, nii et oldud vanaga päris ristis. Siis viimaks tulnd üks preester, see lugend omad sõnad. Sellest ajast peale polla vanad änam näha olnd. Räägiti, et ta polla saand oma vedaja sõnu edasi anda ja sellepärast oldudki temaga veel pärast surma ristis.
RKM II 3, 338 (2) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe õhta ma läksi koju. Ma oli üsna paras mees. Äkist kuuldi, et üks tuleb ikka ähti ja ähti. Ma mõtlesi kohe, et see mõni vedaja on. Võtsi maast kivi, et ma taale näida. Saand lisemale tulnd, näe ma, et nagu õllelähker ja virutab ennast üle pee. Ma kärmastasi taale, et kas hundid kaugel on, et sa sii nõnda ähid. Ma sule näida. Aga kiviga ma es julge üht panna. Lasi teda seda korda minna. (See lugu on olnud umbes 50 aastat tagasi Putla küla lähedal.)
RKM II 3, 339/40 (3) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli peale jõulusi. Mu naise vend oli meitel võõrusel. Oli juba õhta hilja, kui ma läksi täda koju viima. Aga et mul kodu oli noor naine, siis tahtsi ma ruttu jälle koju tagasi tulla. Ning ma haksi sealt pümes tulema. Antsi aga hobusele pihta. Saand ma Kaarma surnuaja kohta, siis äkist hobu es suuda änam vädada. Ma vaatsi siis tagasi, näe et suur ahvinäuga kurivaim istub ree otsa peal, mütme sülla pikkune händ lohiseb järge. Ma päris kohkusi, siis ma kogosi julgust ning küsisi: "Mis mees saa sii oled?" Aga mette es teind kuulmaged. Mul tuli siis meele õpetuse, et kui ta seisab seljaga kuu pool ning ta vari sind ää varjab, siis äi saa sa mette ta vastu. Katsusi siis sedasi toimeta, aga ta oli nii hirmus, et ma haksi viimaks Meie isa palvet lugema. Saand ma sõnadeni... "päästa mind ära kurjast", oli ta kadund.
RKM II 3, 340 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli Meedla mõisa Lepsoni metsas. Ma ehitasi sääl küüni. Tegi siis eesele ka koopa magamise jäuks. Õhta lähe magama, uni es saa veel peele tulla, aga äkist üks ütleb: "Mine mu tee peelt eest ää." Ma ajasi ennast istukile, aga juba kamandab jälle: "Mine eest ää, siin sa ikka magada äi saa." Tõusi siis sealt püsti, hirm oli nahkas kinni, hakkasi jälle Meie isa palvet lugema. Siis aga kasvas ta ilmatu suureks, suured sarved olid pees ja händ taga ning pani metsa, nõnda et keik mets ragises. Ma tegi siis eese koopa teise kohta. Teise öösse pole mind kedagid änam segand.
RKM II 3, 349 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k., Pingukaarli t. - Elga Virveste < Liisa Kaju, 52 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.
RKM II 3, 357 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla, Allika t. - Selma Teesalu < Leena Noogen, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mindi taatsipidi uksest välja puupinu juure ja võeti sealt laastusi pöose. Siis tuldi jälle tagasi ja vaadati - kui laastusi oli liigarv, siis pidi kedagid selle aasta sees ära surema, kui aga paarisarv, siis ei pidand surma karta olema.
RKM II 3, 364/5 (3) < Kuressaare l. < Vaivara khk., Sillamäe k. - Selma Teesalu < Jaan Uibotalu, s. 1904 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puuki pidada tehtama järgmiselt: kolm neljapäeva ööd järgemööda tuleb sauna minna, sealt võtta vanad vihad, need kokku siduda ja nende peale panna kaks tulist sütt. Vihtade peale tuleb veel lasta parema käe esimesest sõrmest üheksa tilka verd ja ise sealjuures ütelda: "Võta minu hing! Saagu sinust puuk!" Peale seda tuleb see panna sellisesse kohta, et keegi teine seda ei teaks. Varandust kannab siis puuk kokku öösel.
Puuki saab ka edasi müüa. Selleks tuleb ostjal ja müüjal ainult kahekesi ööse kella 12 ajal niisuguse teeristi peale minna, kus kolm teed risti käivad. Seal peab ostja needsamad sõnad ütlema, mis puugitegija enne ütles ja siis pidada puuk sellele vara kokku kandma hakkama.
Kui puuk ööse lendab, siis läheb ta justnagu suur punane kera üsna kõrgelt läbi. Kes teda näeb, tehku kiiresti noaga kolm risti parema jala peale, siis pidada puuk hirmsa suitsu ja pauguga maha kukkuma ja kohe sel ajal pidada selles peres, kus ta kannab lehm ära surema.
RKM II 3, 416 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Liisa Riisk, 78 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi räägib seda, mis ei meeldi, üteldakse: "Sitta su suu pääl, raud kivi mau pääle."
RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Georg Toombu, 61 a. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.
RKM II 3, 431 (101) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kärdu k. - Oskar Toombu < Juula Välvelt, 62 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõik puud võetakse maha vanas kuus ja kõva tuulega, selleks et koi sisse ei läheks. Ainult tammepuu võetakse noores kuus.
RKM II 3, 459 (38) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulutüüdest lahtisaamiseks tulevad nee veriseks tehja, siis lõng vetta ning sulutüü pääl, nenda et lõng veriseks saab, lõngale iga sulutüü kuhal kolm sõlmi sisse tehja ning siis see lõng kivi ala panna, siis sulutüüd kaduvad ää.
RKM II 3, 460 (49) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulise sügisega on pailu pihlamarju.
RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k - Ester Liiv < Mari Liiv, s 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.
RKM II 3, 471 (22) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevade näsinapuu õitsed ladva otsas on, siis on sel aastal varane küli hea, äga kui õitsed rohkem tüü pool on, siis on hiline küli param.
RKM II 3, 476 (51) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel uied hambad hakkavad tulema ning vanad suust ää tulevad, tuleb ää tulnd hammas ahju pääle vissata ning ise hüüda: "Säh, tont! Ma anna soole konthamba, anna sa moole raudhammas latsi!" Siis uied hambad kasuvad tugevad.
RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.
RKM II 3, 478 (62) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni tüdruk eese peigmeest tahab unes nähja, siis söögu viitabä õhta üheksa soolast räimest ää, aga kui räimed eieti suured on, siis jätkub kolmest ka, aga juua äi tohi mette tilkagid. Joomaruus tuleb öössaks asema peaotsa ala panna. Kui siis üks poiss tuleb öössa unes juua andma, see on siis su õige peigmees.
RKM II 3,479 (65) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis see asi, mis juhtus pius olema, tuleb öössaks pea ala panna, siis nääb öössa unes, mis selle kuu sihes juhtub.
RKM II 3, 492/3 (2) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste olnd ühekorra Muratsi mõisas eieti sant roua. See laskand eese tuatüdrukud ennast pisikse kahe rattaga kaariku sihes iga hoomingu Poolandi määle ning säält tagasi vädada. Kui tüdruk pole suutand nobesti joosta, siis roua muudkut äigand äga piitsaga pihta. Ühe hoomingu tüdruk polla änam vädada suutand ning jättand roua Muratsi-Kaasiku ala keige kaarikuga ning jooskand teed mööda Püha kergu poole. Läind nii kaugele kut Risti jõõle. Sääl ta pöörand metsa ning poond ennast sukapailaga ää.
Pärast seda metsast kuultud ikka hirmpsad kanged soigumist. Keskid polla julgend üksi sõnna metsa minna.
Ühekorra mindud suure hulgaga otsima. Ühe kuusepõõsa alt leitud roheline kont, mis vahtu välla ajand. Kondil olnd hundi hambajälled pääl. See olla olnd selle Muratsi mõisa tuatüdruku säärekont.
Oigamine polla enne ää kadund, kut ühekorra loetud sellele issameie pääle ning pandud sõnna kohta rist, kus see kont olnd.
RKM II 3, 495 (5) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal Kailukast Pentsi Mardil olnd Seitsmes Moosese raamat. Sellega ta saand keik eese tööd ning toimendused ää tehja.
Ühekorra sui heinaaega olnd kange kõueilm tulemas. Inimestel olnd keik kohad kuiva heina laiali täis. Äkist teise pere inimesed näind, kuidas Pentsi Mardi heinalabud hakkand küüni juure kogu jooksma. Üks naine vaatand tagurpidi reide vahelt läbi ning näind, et labudel olnd pisiksed mustad mehed all, kes labusi edasi viisid.
Kui siis vana Mart ühekorra ää suri ning hakati teda kerguaida viima, pole hobu ta kerstu kodunt õuest ää viind. Muudkut norskand ning ajand kahe tagumise jala pääle püsti, ise-eesel silmad põlend peas. Pole sääl peksmine äga miskid aitand. Siis pandud teine hobu aiste vahele. See pole ka edasi läind. Siis loetud hobuse nina ees issameie ää ning tehtud ristimärk, siis hakkand hobu minema.
RKM II 3, 511/2 (52) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuskil umbluu on, mis vahtu välja ajab ning oigab, siis see tuleb surnuaida maha matta ning issameie ning matmisesõnad pääle lugeda. Umbluu pole muud mette midagid, kut ühe inimese säärekont. See inimene pole mette õiged surma surnd ning ristiinimese kombe järge maha matetud.
RKM II 3,526 (21) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Allakasvatavad viljad külvatakse vana kuuga, Latva kasvatavad noore kuuga.
RKM II 3, 526 (22) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ehituspuud peab maha võttes laskma põhituulde, siis puu ei repeta.
RKM II 3, 527 (25) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehmal on äkine, siis tõmmatakse üheksa tikku, kolm tükki korraga, lehma nina alla põlema ja tehakse tõrvasuitsu.
RKM II 3, 530/1 (33) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija.
Kui Annuse Peeter ära surnd oli, siis üks ta kaugelt sugulane, kes seda võlukuntsi heast oli tundend polla tal mette haudas rahu and, sest nad olid elus nõnda ütelda üksteisel nuhtluseks olnd. Nõnda et see sugulane polla Peetrile haudas hingerahu and ja Peeter pidand pääl surma veel maa pääl ringi hulkuma. Ta käind ikka naabriperedes ja koduloomi vaevamas ja maja ümber kolistamas. Vahel hilised teekäijad olid näind teda surnaiast tulevat hall tolm rehepingi ees ning ise püsti pingi pääl. Oma tütre pulma aegu oli ta aga kassi moodi sisse tulnd ja kõik pulmalauad kõige toitudega ümber ajand. Vahest oli ta jälle tulnd kut suur tulemeri.
Nõnda teind ta kodu ning külarahval palju tüli. Ükskord aga üks rändkaupmees juhatand, kudas kodukäijast lahti saab. Mehed kaevandki haua uuesti lahti, pöörind kerstu kummuli ning laskind preestri uuesti sõnad pääle lugeda. Haua pääle istutatud pihlapuu, mis sääl paergugid näha on. Sellest saadik oli kodukäija ära kadundkid.
RKM II 3, 551/2 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka meite naabri vanaperemees käis kodu. Ta oli vahest sõitind, kaks halli täkku rehepingi ees ja laskind nõnda ümber maja. Vahest oli ta jälle elupääl igavest valju kolinat teind, vahest jälle rehalsus loomade seas mürgeldand, kes teda olid kangest kartind. Oma ühe tütre pulma aegu ajas ta pulma söömalaua ümber. Ta naine jooksis üsna sageli väikste lastega meile, jälle oli vana koju tulnd. Viimaks telliti preester, kaevati haud lahti ja lasti tal uuesti surm õnnista. Ka keerati ta haudas kummuli ja haua peale istutati pihlakas, mis praeguskid sääl veel kasvab. Sest ajast aga kadus ka kodu käimine ära.
RKM II 3, 554 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnutepühal või mõnel teisel suuremal pühal oli kombeks lasta surnute eest tänu teha. Sel päeval viidi kiriku juure ka santidele leiba ning liha, et need tänades annaksid surnu hingele õnnistust ja rahu.
Kui vahest äkist 1kõrv hakkab pilli ajama, siis tahab surnu, et ta eest tänu tehtaks. Kui aga siis ütelda: "Andku Jumal head hingamist neile, kes haudas hingavad," siis kaob undamine kohe silmapilk ära.
RKM II 3, 557 (3) < Kärla khk., Hanija k. - Marga Noogen < Mihkel Treiman, s. 1873 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Vastlapäeva õhtul ei pandud tuld põlema, et härjad ei hakkaks suvel lõõtsutama.
RKM II 3, 560 (13) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla k. - Marga Noogen < Leena Vatsfelt, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul mindi taatsapidi uksest välja kuni puupinuni, kus olid maas laastud, võeti siis kamalutäis laastusi ja toodi tuba. Kui laastusi oli paarisarv, siis pidi pererahva hulk endiseks jääma, kui aga liiad olid, siis pidi uuel aastal perest kedagi ära surema.
RKM II 3, 587/8 (10) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võlumine
Kord läinud Võlur teiste värava ala suure reede homiku luuaga ja pühkind ikka oma poole ja ise pomisend: "Tuu piima, tuu koort, tuu veid."
Üks hääl aga küsind: "Kust puult, kust puult, kust puult?"
Võlur vastand: "Tuu Kaarmise mõisast, tuu Kandla mõisast, tuu Kulli mõisast."
Üks mees kuuland seda pööningult ja pistand perse august välja ning hüüdand: "Võta mu mõisast ka!"
Kui järgmisel suvel Võlur hakkand võid tegema olnd tal masina sehes paljas puha sitt ning pask.
RKM II 3, 590/1 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Libahunt
Üks Kihelkonna naine ja lapsed olnd lambas. Pääva kellu kaheteisme aegu vanaeit ütlend lastele: "Jääge te üksi lamba, ma lähen korra koju. Kui vast hunt lammaste sega peaks tulema, siis ärge üttelge mette hunt, hunt, vaid ütelge ikka metsa iiluke, metsa kaunike."
Lapsed mängind natukse aegu pärast vanaeide minekut, sääl tulndki hunt karja sega. Lapsed hüüdand: "Tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nüüd lähed!" Kohe pöörand hunt ümber ja lonkind häbelikult metsa tagasi. Tüki aja pärast tulnd vanaeit tagasi ning küsind, kudas see asjalugu siis on olnd. Lapsed öelnd, et metsa iilu neid vaatamas keind. Vanaeit kohe küsima: "Mis te talle siis rääkisite ka?" - "Me ütlesime, et tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nii lähed?" - "Miks te seda siis rääkisite?" - "Sellepärast, et siis libaunt ei jaksa lambaid ega inimesi murda, aga kui me oleks teda hüüdand metsa iiluks oleks ta kõik lambad ää murdand."
Kuulnud lapsena vanadelt inimestelt.
RKM II 3, 628 (1) < Kaarma khk., Kuressaare v., Nasva k. - Valve Niit < Leontine Piht, s. 1887 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painaja
Mu ema onkel rääkis, kui me veel pisiksed olime, et ükskord olnd kaks noort tüdrukut. Teisel keind iga öösse painaja peel ning tüdruk olnd päris kimpus, ühegid öösse pole magada saand. Ükskord tulnd painaja jälle tüdruku peele ning tüdruk ütlend: "Mis sa iga öösse mu peele tuled, mine vahel Liisi peele ka!" Kohe hakkand Liisi ase kägisema ning painaja hakkandki Liisi peel keima.
RKM II 4, 20/1 (2) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pöide kihelkonnas surnd katku ajal palju inimesi ära. Talila Rintsil olnd tugev mees, kes polla haigeks jäänd. Ta kaevand Talila värava alla põllale madala haua. Sinna viind ta kõik küla surnd inimesed ja matnd maha. Viimaks jäänd järgi veel üks ilus tüdruk, kes ka surnd olnd. Ta võtnd selle paelaga selga ja viind haua juurde. Kohe, kui ta selle auku pand, surnd ise ka ära.
Hiljem leitigi sealt inimese konta, pead olid homingu poole ja õhuke kord mulda oli peal.
RKM II 4, 21 (3) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõrkvere põllal on suur kivi, mis Tõllu põllepaeltest olla maha kukkund. Kivi ääre peal on praegugi veel saapajäljed. See kivi on Pöide kihelkonnas.
RKM II 4, 22/3 (6) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaani kihelkonnas Tagavere heinamaas on Obers allikas. Seal eland üks nii vana haug, et sammal olnd seljas ja nina peal. See olnd ka väga suur haug. Kara Elu Priidu lasknd haugi püssiga, äi pole pihta saand. Sellest saadik pole haugi enam nähtud.
RKM II 4, 100/1 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v, Lahe k - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaali järve sünd
Vanal ajal seisnud järve kohal suur kiviloss, milles elanud väga kuri rüütel. Seda rüütlit oli kogu ümbruskond kartnud. Siis kavatsenud see rüütel oma õega abielluda. Pulmakutsed olid välja saadetud ja inimesed kartusest hoolimata olid läinud sinna pulma pidule, sest muidu nad oleksid rüütli viha alla jäänud.
Enne päikesetõusu läinud külalised minema. Olles veidi kaugemal lossist, kuulnud nad vägevat raksatust, nii et maapind kõik oli värisenud. Kui külalised olid tagasi vaadanud, näinud nad, et loss oli kadunud ja selle asemel oli suur kuristik, mille põhjas kees vesi. Veest paistnud ainult üks mehe ja teine naise käsi, mis kadus kohe vee alla.
RKM II 4, 101/2 (4) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k. - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Abruka saare tekkimine
Vanasti oldi Abruka saare tekkimisest niisugusel arvamisel: nimelt Põduste jõe kõrgel kaldal olnud vanasti suur kuusemets. Kord sammunud Suur Tõll seda metsa mööda ja vaatanud üle puude latvade merel olevaid võõraid laevu. Selles metsas elanud üks kurg, see oli väga suur, nii et kogu rahvas pidanud teda kuulsaks. Kui kurg aga Tõllu nägi, oli ta nii väga kohkunud ja lennanud merele. Tõll seda nähes kiskunud maast ülesse kuuse kogu juurtega ja visanud kurele sellega järele. Alles merel sattunud kuusk kurele pihta ning andnud talle surmahoobi. Kurg kukkunud merre, millest tekkinud praegune Abruka saar.
RKM II 4, 160/1 (16) < Kaarma khk., Kuressaare v, Pähkla k - Helgi Kivi < Miina Uusmaa, 79 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuressaare vallas Pähula karjamaade vahel on Pühatu alikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsa seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tüki aja enne, kui paljas köiejupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnud verine lambapea sees.
RKM II 4, 215/6 (5) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel hammas suust ära tuleb viskab ta selle ahju peale ja ütleb: "Säh, hiir, annan sulle puuhamba, anna mulle luuhammas!"
RKM II 4, 216 (6) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk., Salme v., Üüdipe k. - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme vallas Üüdipe külas Tohvri talu koplis on kivi, milles istease. Sellel kivil istunud Suur Tõll ja jalad ulatanud Paavli aida taha.
RKM II 4, 238 (17) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Jüri Sepp, s. 1882 (1946) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pindpuu võtta vanas kuus, siis ei pakata ega koi löö sisse. Lehtpuu noores kuus (7 päävä). Tarispuu maha võtta põhjatuule sisse.
RKM II 4, 264 (7) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suurneljapääva hommikul hüüdand peremees vädajale: "Piima, koort, võid!" Sulane kuulend seda ja hüüdend: "Sitta, paska, kust!" Olndki sel suvel kõik kohad sitta täis.
RKM II 4, 265 (10) < Kaarma khk.,Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, haragule haigus,
kilk kivi ääre kiduma,
kivi kilgi kaela peele,
mete laps saab ikka terveks.
Loetakse lastele, kui need kuskilt haiget saanud. Lugeja ise puhub kogu aeg haige koha peale.
RKM II 4, 271 (36) < Anseküla khk., Salme v., Salme k. - Vilma Väli < Triin Hüüdma, s. 1872 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sepigud või saia tehaste, siis lauldaste: "Auklik, kerge, pehme, valge!" Siis saab kena saia.
RKM II 4, 279 (58) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Vilma Väli oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saagi ennustamine
Vana-aasta öösel võetakse õlgi ja lüüakse reheparte vahele, igale viljale oma peotäis. Viskaja ise hüüab: "Rukkid kasvavad!" "Nisud kasvavad!" jne. Vaadatakse, missugusest viljast jäi kõige enam kõrsi, see kasvab järgneval aastal kõige enam.
RKM II 4, 289/90 (71) < Kaarma khk., Abruka saar < Püha khk. - Vilma Väli < Jüri Sepp, 64 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruhnlased püüdend Tulpas hülgeid ja rasvatünnid seisend sääl maja ukse ees. Ruhnlased läind ise linna. Olnd linnas, viitend aega. Järsku ütlend üks ruhnlane: "Me peame minema hakkama, meil pidas üks lind olema, peame selle vangist lahti laskma. Ta sääl küll juba vaevas olnd."
Küüdimees küsind, et mis lind teil seal on.
"Küll sa pidas nägema, kui ära läheme."
Tulnd linnast ära ja läind Muratsi Rannale, kus nad elutsend olid ja sealt käind lulkaga Tulpes püüdmas. Sel õhtul saand vihma. Rannal pakutud süüa.
Ruhnlane ütlend: "Pole aega, külm pidas ta ära võtma." Peremees pole seda asja uskund ja läind seltsi. Läind Tulpas maja juure, pole kedad olnd. Peremees küsind, et kus see lind siis on.
"Pole viga, küll ta pidas tulema."
Muratsist Saare Kaali tulndkid natuse aja pärast rasvatükk näpu vahel.
"Mis sa siin pidas tegema niisuguse külma ilmaga?" - "Pole midagi, võtsin tüki saapa määret." - "Miks sa pole siis ära läinud?"
Ruhnlane noomind meest ja ütlend: "Kas sa pühakirja pole lugend. Hakka nüüd minema. Sa pidas siin küll kaua olema."
Mees läind kohe lodja juure ja läind minema. Ta oli terve pääva saart mööda käind, aga lotja pole näind. Nüüd, kus ruhnlane ta lahti päästis, leidis kohe lodja üles. (Jutustuse järele).
RKM II 4, 296 (l) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suur Tõll
Suure Tõllu haud pidavat olema Kärla vallas Hirmuste külas aiaga piiratud väike maa-ala.
RKM II 4, 296 (2) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme jõgi olevat tekkinud sellest, et Suur Tõll tahtnud Sörve poolsaart lahutada Saaremaast. Ei olevat aga suutnud rohkem nihutada kui paarkümmend meetrit. Nüüd olevat saanud see lõhe Salme jõe nimetuse.
RKM II 4, 296/7 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kombeid näärilaupäeva öösel
Kui näärilaupäeva öösel süüa 12 soolast silku ja voodi alla asetada kauss veega, risti pulgad üle kausi asetatud ning magama heita, siis öösel näeb und, et keegi pakub juua ja pakkuja ongi tulevane.
RKM II 4, 297 (5) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel nopivad tütarlapsed metsast 9 liiki lilli ja asetavad pea alla. Öösel näevad, kuidas lillede järgi tullakse - tulija pidavat olema tulevane abikaasa.
RKM II 4, 331/2 (12a) < Püha, Pihtla v., Loona k. - Asta Sepp < Juuli Liiv, 40 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püha kiriku juures Loona külas praeguse Jaagu talu asemel oli umbes 200-300 aastat tagasi Loona mõis. Mõisast on säilinud praegu lossivaremed, mis on väike küngas. Sellest künkast umbes 150 meetrit kaugemal on kaks tiiki. Tiigi kaldal on kaks kivi, mis olevat sinna kaotatud Suure Töllu naise poolt, kes elas 7 km kaugemal Tõlluste mõisas.
RKM II 4, 376 (22) < Püha khk., Pihtla v., Hämelepa k. - Asta Sepp < Liisu Lõhmus, 75 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kullimäe Liisut nõeland uss. Natuke kaugemal oli üks Mart, kes pidi ussisõnu teadma. Liisu läks Juliuse juurde. See lasi Liisu ühe nõu võtta, kuhu sisse ta ussivett pidi tegema. Liisu võtnud suure kapa. Mart teind selle vett täis aga Liisu saand terve päeva juua. Kui vesi otsas olnd, kadund ka valu ää.
RKM II 4, 471 (17) < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu ema rääkis, et Soela mere ääres oli tõusand vee sihest üks tüdruk ja istund ühe suure ümmarguse kivi pääl. Siis see andand ühe korra ühe naise käde linu kedrata. Naine võttand linad vastu ja ketrand lõngaks. Viind siis jälle tüduku kätte aga see pole vastu võttand, et need lõngad olla südame verega kedratud.
RKM II 4, 492 (28) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Marie Enno, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madruse vanal Viiul oli käind ka painjalg pääl. Üks Eeva-nimeline vanaeit oli olnd see painjalg. Näh, Viiu olla ju ise näind, et olla Eeva olnd. Kui Eeva siis ühe korra oli ää läind, oli Viiu järge hüüdand, et oled jah Eeva, oled jah, ma tunne su punasekiudu kuue ää. Siis Eeva hüüdnud veel rihatsa väravate vahelt vastu, et äuv, äuv, äuv, ole jälle jah.
Aga pärast äi olla ta änam tulnd.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]