[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 135, 576 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanal ajal ei olevat tohtinud öösel metsas huigata, sest selle peale tulevat halli habemega vanamees, metshaldjas, välja.

ERA II 135, 576/7 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Joh. Särg räägib, et kord nemad metsas olles huiganud ja korraga tulnud üks mees, "haldjas", hobuse seljas ja teinud "kräu" ning võtnud kõikide hobused enese järele lahtiselt ja viinud need 4–5 klm. eemale, metsast välja, Peipsi äärde Kalmaküla kohta randa. Õitsilised ise olnud kõik tule ääres püsti ja näinud seda pealt.

ERA II 137, 17 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Poiss on tüdruku juure tahtnud minna ja kuu on liig valge olnd, siis läind kuud tõrvama, jäänd tõrvatünniga tükkis sinna külge. Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 19 (11) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas see Eesuse kohta või mõne muu püha mehe kohta. Siis, kui puud alles olid rääkind, ta põle lasknud oma vilu varjus puhata. Siis ta oli sealt ära läinud ja ütelnud – saagu sa ilmaotsani värisema. Sellest siis ta lehed peavad värisema (haavalehed – A. S.). Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 23 (18) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Liba – eks libahunt ole. Libahunt pidi kõik loomad maha murdma, aga see pidi teistmoodi olema kui hunt. Üleskirjutatud 1935 a. suvel

ERA II 137, 25 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Need olid tahtnd vargale minna ja siis kuu paistnud, siis läind kuud tõrvama. Kuu tõmmand oma sisse need, need olla seal harakil – na, kui sa kuu sisse vaatad, siis teine on meesterahvas, teine naisterahvas ja mis nende vahel on, see on siis tõrvatoober. Üleskirjutatud 1935 a. suvel.

ERA II 137, 27 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Tirsi t. – Alfred Samet < Rein Reinvelt, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Inimesehunt, eks seesama tehtud inimesest oli ikka olnd. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (26) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk on jõgede sees – näkk näitab ju mitme moe peal. Aga kui näkk pidi näitama, vee seest väljas olema, vee peal olema, siis pidi nisukest õnnetust juhtuma, uppumise surma juhtuma. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vaarao kala – Saasna all oli üks välja tulnd. Siis otsitud inimest, kes vaarao keelt mõistab, rääkind, et kolmepäine laps jäänd Riia linna alla. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eksitaja – mõned nagu valeusulised, nagu need on, valeusulised: eksitaja. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on peab olema see, mis looma takkaotsast murrab, teine peab kõrisse kargama, aga teine peab takka ära sööma ristluud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35 (40) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alune on nisuke, mis hakkab inimesele külge, igas kohas ei tohi olla pikali, maa-alused hakkavad külgi. Niuke tõbi on, et ajab inimese sügelema, niiet kratsi nahk lõhki kohe. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35/7 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rabandus – mu isa rääkis, üks vanamees Jõgisoolt, ta oli rabandust saatnud, ajand lõuad püsti, puhund. Ta vasta tohtind vaadata, kui ta nääb, paneb eesa külge. Kui lähäb loomale tahaotsa, saab rohoga ikka veel, aga kui lähäb südamesse, siis ei saa midagi. Aga lõika loom lõhki – punane liha, nagu oherdiga lastud, nagu veretükk, kõik verd täis. Nõid – kui tahab saata, sa oled seda õppind, sa pead seda tegema. Üks kurivaim peab ajama, kurjavaimu töö see on – kus sa vastu saad, ei saa, oled seda ametit õppind. Ta lugeb maa sisse, nagu suur auk maas, põletab maa sisse, mis ta lugeb, sõnad tegevad selle. Läind õue pühaba hommiku, ajand suu püsti, üks vaadand salaja. Näe, pand sellele, olnd na haige pikali maas, pärast naernd, tule veel vahtima. Sa oled seda enese kätte võtnud ja paha vaim sunnib, sa pead seda tegema. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 41 (52) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peale sõja tulevad need katkud, mu isa rääkis – jälle olnd üks vaim, muudkui tulnd sisse, kolm korda löönd vitsaga, olnd valmis. Ta oli nisuke hall vanamees olnd, üks vaim ja muud ühtigi – katk. Kis seda teab, kust ta tuli ja kus ta läks. Vaim on vaim – ega teda iga kord näe. Ta tahtis inimesi ära lõpetada. Ükskord olnd, et põle inimesi näha olnd. Ei tea, mitme versta takka tulnd üks välja, kui inimese leidnud, jalajäljele suud andnud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 43 (57) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised on see, kus pime maa on, näitavad valgust seal. See on looja poolt sedasi. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 47 (2) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsavahi t. – Alfred Samet < Kustas Matteus, s. 1880 < oma emalt ja kohal. ümbrusest (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused ööti nisuksed vistrikud, mis maast hakkasid, sandist veest ja kraavist ja soost hakkavad, need ööti maa-alused. Hõeruti soolaga neid ja kuidas neid rohiti ja arstiti. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 48/9 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Jänese k., Saue s. – Alfred Samet < Kaarli Sollmann, s. 1853–1954 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
See olid suured küined ja suured hammad olid suus, hundi moodi, aga ta oli piinike. Takkaotsast hakkab loomi sööma, jooseb puu otsa ka. Sii Ohtla härra lasi puu otsast maha teise – ma käisin teda siis Ohtlasse viimas. Jah, libahunt, jah – teine hunt jäme, aga ta oli piinike, takkaotsast piinike. Suured kõberad hammad ja küined olid naa teisel. Kirju, hallikirjutäpiline, nagu ubadega oli vissatud, teese hundi karva ikka, aga ta oli kirju. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (12) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – noh, eks metshaldjad ole – lahtised juuksed olnd, seda ma olen kuulnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < võõrasisalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rääkisid, kuidas jões oli näkk olnd – siinsamas, Sordi Leitali maa peal oli olnd. Näkk oli seal Sordi aasa peal, lapsed olid selga läind. Üks oli maha jäänd – no kus ma istun? Üks ütelnd, istu näki nägara peale. Na näkk läind lapsekoormaga jõkke. Oli hobuse moodi olnd, valge hobune olnd, mu võerasisa räägib nisukseid jutte. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord oli üks söömalaud olnd – jälle näkk olnd, jälle seal Sordi aasa peal oli olnd. Vana seaduse inimesed nägid nisukest asja – lapsed läind äärde, juba läind jõkke jälle na, kui näki nime nimetad, juba läind jõkke jälle. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (14) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiis – eks hiied ole nisuksed, kuskohas inimesed palvel käisid, vanarahva jumalad olid. Muud jumalad nad ei teadnud mis, vanad rahvas paganad olid. Paleveres ka – üks suur puu, suur hiiepuu ond – jumala ase olnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (15) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmarine – eks vanarahva jutt olnd – metshaldjad ja ilmarined olnd. Olnd ka metshaldjate moodi – valge looride ja pika juustega. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (16) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noh, kes teab, vanarahvas rääksid – olnd nii kanged nõiad olnd, et nõiand inimese hundiks. Üks ämm oli olnd, nõiand oma minija hundiks, siis käind salaja kodu last imetamas. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 53 (22) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused, rääkisid: istusid maas, nisuksed vistred tulnd – nagu viie-kopikased rahad paistetand ülesse. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 54 (28) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanaaegas olid kõik rääkind: kivid rääkind, puud rääkind, kännud rääkind. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]