Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis
Haanja miis vedi lubjakivve,
Kats, kolm päiva Võro turulõ.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Haanja miis näk silgupüttu
Tiganiku leti iin.
Haanja miis pallõl poodi säksa:
"Esänd, lupa tsjorgada!"
"Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis,
oma leivapalakeist!"
Laul om, laul om otsa lõpnu,
lää ei inämb edesi.
/iga rida korratakse/Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.
ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle,
põll oli piki paeltega.
ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad,
ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.
ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad valla.
ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).
ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike,
sind mina ikka armastan.
Palju aega mööda läind,
kallikeist ei ole näind.
ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.
ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Su juures viibida on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis ta sihtis, mis ta vahtis,
mis ta muud kui musu tahtis.
ERA I 3, 39 (1) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Põhjendusi keelu ja käsu puhul.
Kui sa ei lase pääd sugeda, viivad mommod (lastekeeli täid) su juuksepidi kaevu!
Ära mine õue, vilisuu tuleb!
Ära mine kaevu juurde, näkk tõmbab kaevu!
Ei tohi serva poole magama heita, paskerid (arvatavasti ba¨kiirid) tulevad ratsahobustega ja viivad minema; seina poole ei tohi ka heita, teevad oherdiga seina sisse augu ja viivad ikkagi minema.
ERA I 3, 41 (7) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste asukohti
Näkk asub kaevus, koll lakas, marras pimedas toas või kojas, vilisuu tuulise ilmaga õues, õigemini tuules, metsas või põõsastikus, tont partel, rehetoas ja rehealuses, verihammas ahju pääl või ahju taga.
Teisil hirmutisil pole kindlat asupaika, sest juba nende nimetust kardavad lapsed.
Kristlikke ega piiblilisi lastehirmutisi pole tarvitusel.
Sõna öök ei tunta.
Laste oheldamiseks ja hirmut. tarvitatakse veel järgmist laulu:
Hunti jooksis unda-runda,
pää kärises tända-rända.
Mina savast pidelin,
sava ruadu ropsatin.
Tubakale tuadi naine,
sarvest saadi minia.
Tubakas on turult tuadud,
viharohu Viiburist.
Mäletatakse ainult majahaldjat, kes oli suur kurjategija, muugistas (st. pigistas) pahameele puhul kõik, mis ette juhtus, kohe pihuks ja põrmuks.
Kalevipojast ega mardusest ei mäletata midagi.
Külmtõve nimetusena ei esine sõna ork.
Pusa tähendab kotike, kuid ei esine lastehirmutiste puhul.
Mumm tähendab sitasitikas, aga ei esine lastehirmutisena.
ERA I 3, 95/6 (6) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse sel juhul, kui keegi haige on, et näha, kas on lootust paranemiseks. Salmid võetakse sel juhul lauluraamatust. Võetakse raamat lahti juhuslikust kohast ja loetakse need salmid, mis jäid just sõrmede kohale (mõlema käe pöidla kohale). Kui sõrm jääb kahe salmi vahekohta, siis tuleb lugeda mõlemaid salme. Salme võetakse ka siis, kui keegi perekonnaliikmeist või mõni muu lähedane inimene viibib kaugel.
Kuid ka omale võib võtta salme, kui tahetakse teada saada, kas tulemas hääd või halba.
Murede puhul - et leida tröösti.
ERA I 3, 96 (7) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse peale lauluraamatu veel laulikutest (mittevaimulikkudest). See on aga mõeldud teatava mänguna. Võetakse üksteisele salme näiteks niisugusest salmikust, kuhu on igale kuupäevale vastavad salmid märgitud. Praegult vaadatakse salme ka kalendritest. Näiteks kui mõni tähtpäev ees on, siis vaadatakse sellele vastavat salmi. On see hää, on hääd loota, halb - siis pole rõõmu sellasele päevale vastu minna, arvatakse pettumusi tulevat.
ERA I 3, 96 (11) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga võivat teha imetegusid.
ERA I 3, 97 (4) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse ka piiblist.
ERA I 3, 97 (5) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga saab teha nõidusi.
"Seitsme Moosese" raamat olevat peidetud seitsme luku taha.
ERA I 3, 97 (7) < Tartu l. - Helene Neuman < E. Suvi (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ülikooli arhiivis olevat üks raamat neljarattalisel vankril seina sisse müüritud ja ahelatega kinni. See olevat üks tarkuse raamat.
ERA I 3, 98 (1) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
a, b, hakka pähe,
kui ei hakka, viskan lakka,
annan labidaga takka!
Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002/ul/Maali, Maali, sa ei tea,
ERA I 3, 98 (2) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv/ll/Kui õppida ei taheta, siis öeldakse:
Laiskus, laiskus, lase mind lahti!
Peremees peksab mind ja sind,
kui ei jäta rahul mind.
ERA I 3, 103 (12) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimetusi: vana kuri, vana õelus, vana must j.n.e.
ERA I 3, 103 (14) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Viluhaigus - laiskus.
ERA I 3, 105 (5) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõue nimesid?
"taevataat taob rauda"
ERA I 3, 107 (7) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Misa teatakse katkust?
Katku aegu käib keegi kole luukere ringi ja niidab vikatiga inimesi surnuks.
ERA I 3, 107 (11) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel?
"võlud vihtlevad", "surnud pesevad"
ERA I 3, 109 (12) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse?
Lapse hammas visatakse ahjupeale ja öeldakse: "Kilk, kilk võta vana hammas ja anna uus vastu jälle."
ERA I 3, 109 (13) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimesid?
"Kuramus", "pühkani jeevel", "kurit", "kuri vaim"
ERA I 3, 111/3 (5) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk elab vees, tuleb säält tihti mingi looma, harilikult hobuse, või inimese kujul välja. Sagedasti noore neiu kujul, kes istub laintel, mängib kannelt või laulab, meelitades noorimehi laintesse. Looma, hobuse kujul. Ükskord olnud karjapoisid karjas. Korraga tulnud üks hobune veest välja, karjapoisid kõik hobuse selga. Mida rohkem poisse hobuse selga läind, seda pikemaks venind hobune. Üks karjapoiss aga ei mahtund selga. See ütelnud. "Ma istun näki näsa peala. Sellepeale hakand hobune kohe jõkke minema ja kadund vee alla ühes poistega. Tähendab, kui näki nime öelda, kaob ta kohe ära.
ERA I 3, 113 (6) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse kotermannist? Kotermann on üks paha vaim, kes elab laeval. Kord sõitnud üks laev reisijatega merel. Õhtuhämarikus nähtud, et üks punane koer läind üle laeva teki merre. Järgmisel päeval surnud (või tapetud, seda ei mäleta ma hästi) laeva kapten ära.
ERA I 3, 115 (9) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse katkust? Katk on haigus, mis surmab vahel terve linna ja küla inimesed. Katku toob väike hall poisike. Ükskord käind üks väike hallis räbalas riides poisike ühe talu kaevul joomas. Kohe pärast seda jäänud kõik maja inimesed katkutõbesse. Nii käinud see väike poisike iga pere õues, tuues igasse peresse (kus ta käis) haigust.
ERA I 3, 115 (13) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 15 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päike paistab ja vihma sajab? Öeldakse: "Päike paistab, vihma sajab kooljad pesevad!"
ERA I 3, 115/7 (14) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 117 (16) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi? Kurat, kuram, kurit.
ERA I 3, 117 (18) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Viluhaige? Viluhaige on haigus, kui inimene kardab külma ja alati väriseb. Selleks tarvitakse vilu haiguste rohtu, mis kasvab metsas ja aasal.
ERA I 3, 119 (3) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pöialpoiss on väike hall lind.
Vanal ajal räägiti, et suures põlises metsas elavad väikesed päkapikumehed, nendel olevat pikk habe ees, pikk torumüts peas ja suured puust kingad jalgas.
ERA I 3, 119 (4) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Müristamist ja välgu löömist kutsutakse kõueilmaks.
ERA I 3, 119 (6) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Vanal ajal räägiti, et näkk olla veevaim, kes vee sees elab. Ja kui lapsed karjas olid, siis olid näkineitsid kariloomade kujul laste juure tulnud ja tahtnud lapsi oma lähemale meelitada ning viimaks oleks nad lapsed vee alla tahtnud viia. Mõnikord mänginud näkineitsi vee peal kuldkannelt ja meelitanud sellega lapsi oma lähemale.
ERA I 3, 119 (7) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Külmking olla üks vaim. Kui keegi tema jälgedest üle läheb, siis pidane selle jalad haigeks jääma. Katkuks nimetakse niisugust haigust, kus kõik inimesed ja loomad surevad.
ERA I 3, 119 (9) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel?
Siis pidavat surnud end pesema.
ERA I 3, 119 (10) < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse selle juures?
Selle juures öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas!"
ERA I 3, 121 (1) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Koimla k. - Leida Valge, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Hiireke, võta see endale ja too uus asemele."
ERA I 3, 125 (2) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab, siis öeldakse, et surnud pesevad ja vihtlevad endid.
ERA I 3, 125 (3) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle, siis öeldakse: "Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba."
ERA I 3, 125 (5) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse kaevunäkiga, kes elab kaevus. Kui laps läheb kaju juure, siis võtab näkk lapse kinni ja viib omale.
ERA I 3, 127 (1) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi nagu tuulispää, hiil, vihelik, vihur, kratt, hännamees, vedaja, pöialpoiss, härjapõlvelane, päkapikumees, kõu, äike, pikker?
Tuntakse ainult: Kratt. Pöialpoiss. Härjapolvelane. Päkapikumees ja Kõu. Äike.
ERA I 3, 127 (3) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kas teatakse rääkida katkust? Katku on olnud kahtesugust, nimelt: must katk ja nahakatk.
ERA I 3, 127 (7) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päikese paistel sajab vihma? Siis sajab seenevihma.
ERA I 3, 127 (8) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse?
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas.
ERA I 3, 129 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kotermann on laevas elutsev vaim ehk kaitsevaim, mis harilikult end ei näitvat. Kui ta aga ennast laevameestele näitvat, siis juhtuda laevaga õnnetus.
ERA I 3, 129 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Laste hirmutamiseks tarvitakse sõnu: koll tuleb viib lapse ära ehk konn tuleb viib kaevu.
ERA I 3, 131 (6) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse, et rott annab nüüd uue hamba.
ERA I 3, 131 (7) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et nõiad pesevad katusel ehk seenevihma sajab.
ERA I 3, 131 (9) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koerakoonlased elavad kaugel põhjamaal, Kalevipoeg olla nende juures käinud.
ERA I 3, 133 (2) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Ulakate lastele öeldakse, et kui päevas kolm korda suplemas käia, siis tulevad näkineiud, kes alati vees elutsevad, sinu juure, võtavad sinust kinni ja uputavad ära.
ERA I 3, 133 (6) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis pidada nõiad vihtlema.
ERA I 3, 133 (7) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Siis öeldakse: "Säh, kilk, luuhamba, anna lapsele raudhammas jälle asemele."
ERA I 3, 135 (1) < Kaarma khk., Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Millega lapsi hirmutakse? Koll tuleb! Näkk viib ära!
ERA I 3, 135 (3) < Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla olevus, kes võib end mitmesuguses kujus ilmutada ja siis inimesi vette uputada.
ERA I 3, 137 (2) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi kõu, äike? - Müristamise ja välguheitmise ilma nimetatakse kõueks ja äikeseks.
ERA I 3, 137 (10) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikse paistel? Siis öeldakse, et surnud pesevad.
ERA I 3, 137 (11) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse siis? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk, too mul uus hammas."
ERA I 3, 137 (12) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis tähendab viluhaigus? Viluhaiguseks nimetatakse niisugust haigust, kui inimesel külm on ja jälle soe, süüa ei taha, ainult vett joob ja seegi oksendab välja.
ERA I 3, 139 (5) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkk esineda mitmel kujul, kord valge hobuse, kord ilusa neiu näol. Kord tahtnud ta mitukümmend karjalast vette viia, kuid üks nimetanud hobust näkiks ja korraga olnudki hobu kadunud, ainult karikond karjalapsi jäänud lahtiste suudega kaldale vahima.
ERA I 3, 139 (8) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, siis pesta surnud.
ERA I 3, 141 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, s. 1915, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõuks tuntakse pikset, mis välku lööb ja müristab. Nim. Kõu, omast. kõue.
ERA I 3, 141/3 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1915 (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahjule ja öeldakse: "Kilk, võta sa mu vana hammas omale, anna sa mulle uus hammas." Nim. kilk, omast. kilgi.
ERA I 3, 149 (4) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla naisekujuline pikkade kuldsete/juustega/ ja kalasabaga, kammib kuldse kammiga juukseid ja meelitada kandlemänguga noorimehi meresse (nim: näkk, om: näki).
ERA I 3, 149 (6) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk? On haigus, mis harilikult pääle sõdasid inimeste seas möllab (nim. katk, om. katku).
ERA I 3, 149 (7) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis surnud pesevad.
ERA I 3, 149 (8) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 149 (10) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetused: kurat, piru, pergel, kurit, kurivaim, sarvik. (nim: kurat, peru, pergel, jeevel, kurit, kurivaim, sarvik. Om: kuradi, piru, pergeli, kuriti, kurjavaimu, sarviku).
ERA I 3, 151 (3) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused kuidas on? - Kõu: kõue.
ERA I 3, 151 (7) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? - Surnuid pestakse.
ERA I 3, 151 (8) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? - Lapse hammas visatakse ahju pääle ütelusega: "Konthamba annan, kilk, sulle, anna sa mulle raudhammas jälle!"
ERA I 3, 151 (9) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui terariist maha jääb, tera ülespidi? - Kui terariist maha jääb, tera ülespidi, siis arvatakse, et Vanapagan oma ahelad puruks saab rebida.
ERA I 3, 154 (3) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas nimetakse kõueilma? Kõu, äike ja pikne.
ERA I 3, 154 (5) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkist jutustakse, et see olla üks vetevaim, kes ennast püüab inimeste eest varjata ja kes inimesi surmab, kui need suplema lähevad ja upuvad.
ERA I 3, 155 (8) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mida jutustakse katkust? Kui midagi suuremat haigust on inimeste seas liikumas, siis kutsutakse seda katkuks.
ERA I 3, 155 (12) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad. Vaesed lapsed paluvad armu.
ERA I 3, 157 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päkapikumeheks kutsutakse nõida, kes moondab end päka pikkuseks ja kellel on küündrapikkune habe.
ERA I 3, 157 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse ise sealjuures väikene lauluviis, mis on järgmine: "Kilk, kilk, kilk kirihammas, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 157 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäetakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab põrgus ahelad (puruks) katki.
ERA I 3, 157 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid: piru, pergel, jeevel? Jah, tuntakse kurati nimesid nagu: piru, pergel, jeevel.
ERA I 3, 159 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on äikese nimi?
Äikest kutsutakse "kõu", "pikker", "välk".
ERA I 3, 159 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk konthammas, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 159 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäätakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab "põrgus" oma ahelaid.
ERA I 3, 159 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid piru, pergel, jeevel, korpus? Jah, tuntakse kurati nimesid pergel, jeevel, korpus.
ERA I 3, 161 (2) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas hüütaks härjapõlvlane, päkkapikumees, kõu, äike, pikne, isu? Hüütaks härjapõlvlane, päkapikumees, kõu, äike, pikne, kuna isut ei öelda. Härjapõlvlane, härjapõlvlase; päkapikumees, päkapikumehe; kõu, kõue; äike, äikse; pikne, pikse.
ERA I 3, 161 (5) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldaks, kui vihma sajab ja päike paistab? Kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldaks: Saksa kooljad vihtlevad. Saksa kooljad, saksa koolja.
ERA I 3, 161 (6) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldaks? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldaks: "Kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle konthamba."
ERA I 3, 161 (7) < Püha khk., Pihtla v., Ree k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis haigus on viluhaigus? Viluhaige inimesel pole söömaisu, ei või hobuse vilu iga hobust näha, selle nägemisega ilmub haigus raskemal kujul.
ERA I 3, 163 (3) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse sagedasti nii: "Koll tuleb" (om. kolli), "Hunt viib sind ära" (hundi), "Mustlased panevad su kotti" (mustlane), "Ära nuta, ma toon ripsid (rips - ripsi; ripsid - vitsad), "Ära vaata kaevu, näkk tõmbab su alla!"
ERA I 3, 163 (4) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanist jutustakse, et see on laeva vaim, kes sagedasti laeval müra teeb.
ERA I 3, 163 (9) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? Öeldakse: "Surnuid pestakse."
ERA I 3, 165 (10) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse?
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, too lapsele kuldhammas!"
ERA I 3, 165 (11) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi peru, pergel, jeevel?
Kuradi nimedest tuntakse: peru, pergel, saatan, kurivaim, hargimees.
ERA I 3, 167 (3) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Vanarahva arvamise järele peaks iga allika sees vaim olema, keda näkiks kutsutakse, kes end aegajalt ilmutab, tuleb allikast välja istub kaldale, peseb end, teeb mitmesugusi liigutusi, on väga ilusa näoga ja sellepärast avatleb noori mehi oma juure.
ERA I 3, 167/9 (4) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanniks ehk kotermanniks kutsuvad meremehed laevavaimu. Vanarahval on arvamine, et igal asjal on hing sees, et igal majal, metsal ja ka laeval on oma vaim. Laevavaimu nimetavad laevamehed potermanniks ehk kotermanniks.
ERA I 3, 169 (7) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on katk? Katk on niisugune haigus, mis enamasti sõdade ajal lahti pääseb ja järsku inimesi maha murrab. Inimene kukub järsku maha ja läheb mustaks. Vanal ajal, kui abi ei saadud, siis oli see haigus väga hirmus.
ERA I 3, 171 (18) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle kondist hamba, kingi sa mulle rauast hammas asemele."
ERA I 3, 171 (19) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas kutsutakse kuratid teist moodi? Pergel, jeevel, kuramus.
ERA I 3, 173 (20) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui tera on ülespoole? Siis öeldakse, et majas tuleb riid ehk jälle kurat raiub oma ahelad katki.
ERA I 3, 173 (21) < Kuressaare l. - Niina Salm, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on viluhaigus? Niisugune palavik, mis külmavärinaga tuleb.
ERA I 3, 177 (2) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on krati nimed? V: Krati nimed on: vedaja, kratt.
ERA I 3, 177 (7) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? V: Kurjad vaimud vihtlevad.
ERA I 3, 177 (8) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? V: Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk vii konthammas, too asemele raudhammas."
ERA I 3, 181 (2) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Tihti hirmutakse lapsi, et nad kaevu ääre ei läheks: "Ärge minge sinna, näkk tuleb ja meelitab teid kaevu." Ta on väga ilus neitsi kuldblondide juukstega ja suure kalasabaga, mis on soomustega kaetud.
ERA I 3, 181 (5) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Hammas visatakse ahju pääle ja hüütakse: "Kilk, kilk, too mulle kuldhammas, ma annan sulle konthamba!"
ERA I 3, 181 (6) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 13 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi: pergel, jeevel, arbis, kurit, vana must, saadan, vanasarvik.
ERA I 3, 183 (5) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused: äike, välk.
ERA I 3, 183 (19) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et surnud vihtlevad.
ERA I 3, 183 (20) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale kilgile ja öeldakse: "Kilk, kilk, võta hammas, anna vastu rauast."
ERA I 3, 183 (21) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jääb tera üles öeldakse, et kurat hõõrub end köidikuist lahti vastu terariista.
ERA I 3, 183 (22) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed on jeevel, vanapagan.
ERA I 3, 185 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päike paistab, vihma sajab? Öeldakse, et võlud vihtlevad taevas.
ERA I 3, 185 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 185 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetus? Saadan, kurivaim ja pergel.
ERA I 3, 187 (4) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkkidest? Näkid on pahad vaimud, kes laevu hukka ajavad ja kes inimesi uputavad.
ERA I 3, 187/8 (6) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse?
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 188 (7) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis öeldakse: "Surnud vihtlevad."
ERA I 3, 188 (8) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi: Jeevel, saadan, paharet, kuriloom, kurivaim.
ERA I 3, 189 (1) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste nimesid: koll, tont, Kaju-Peeter, karukoogu, metshaldjas, metsavaim, murdekai.
ERA I 3, 189 (5) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetusi: Kõu, pikker, müristamine.
ERA I 3, 189 (6) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkist: Näkk elab vees. Tal on ilusa neiu pea ja kalasaba. Meelitab oma lauluga, iseäranis noorimehi, inimesi oma juure ja uputab nad ära. Näkk võib ka mingi taimena, harilikult vesiroosina esineda, või ka mingi looma kujul.
ERA I 3, 191 (13) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab ja päike paistab, öeldakse: saksa surnud pesevad, kooljad pesevad.
ERA I 3, 191 (14) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk, sa konthammas, anna mulle raudhammas." "Võtke, kilgid, vana hammas, andke mulle uus hammas."
ERA I 3, 191 (16) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed: kurat, saatan, pergel, jeevel, kurikas, kurikass, kurivaim, kuramus, kuramvend, kurisk, kurit, põrguline, raisk.
ERA I 3, 193 (9) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma päikse paistel sajab, öeldakse: "Võlud vihtlevad", "kooljad pesevad", "vaimud vihtlevad!"
ERA I 3, 194 (10) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist teraga ülespoole jäetakse, öeldakse: saadan ehk kurat hõõrub end köidikuist lahti.
ERA I 3, 194 (11) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale sõnadega: "Kilk-kolk, kilk-kolk, säh, ma anna sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 194 (14) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikne. Välk, kõu. Om. välgu, kõue.
ERA I 3, 194 (15) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk. Kui surm möllab "oma vikatiga".
ERA I 3, 195 (3) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist?
Näkk on poolkala, poolinimene. Ta meelitab inimesi vette, kus nad uppuvad.
ERA I 3, 197 (5) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse (Jõhvis), et see "seenevihm" on ja et selle järel palju seeni leida on.
ERA I 3, 199 (2) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad.
ERA I 3, 199 (3) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse selle juures?
Hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse, et kilk peab uue hamba andma.
ERA I 3, 245/6 < Tartu l. - Oskar Loorits (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
The fortune chain
Signor Niccolo to Levisieri
Levisieri to Laura Deaumont
L. Deaumont to Delfe
Delfe to Baldinga
Baldinga to Salignon
Salignon to Abathe
Abathe to Forges
Forges to Carmenial
Carmenial to Fellian
Fellian to Santonere
Santonere to Septirella
Septirella to Leblanc
Leblanc to Martiro
Martiro to Nota
Nota to Marmont
Marmont to Astorre
Astorre to Marone
Marone to Loyal
Loyal to Pozzi
Pozzi to Pratti
Pratti to Vecchione
Vecchione to Narsochi
Narsochi to Magnonia
Magnonia to Sorro
Sorro to Sentilla
Sentilla to Cornate
Cornate to Favore
Favore to Caviochi
Caviocchi to Farranche
Farranche to Fentione
Fentione to Nampolli
Nampolli to Franco di Napoli
Fr. di Napoli to L. d'Ambra
L. d'Ambra to Milanese
Milanese to Callieri
Callieri to Monaco
Monaco to Cerrio
Cerrio to Lombardi
Lombardi to Lallila
Lallila to Cafiere
Cafiere to Curitus
Curitus to Maleci
Maleci to Tuminulli
Tuminulli to Papina
Papina to Campalto
Campalto to Bocca
Bocca to Bionelli
Bionelli to Calboldi
Calboldi to Prezioso
Prezioso to Bergamache
Bergamache to Catani
Catani to Felicia di Vegliache
F. di Vegliache to Giulia di Drambilla
G. di Drambilla to Aldovrani
Aldovrani to Rossi
Rossi to Vilma de Matuchka
V. de Matuchka to Fr. Regel
Fr. Regel to Cittadini
Cittadini to Prince Erik of Denmark
Prince Erik of Denmark to Prince Andrew of Greece
Prince Andrew of Greece to Princesse Renee de Bourbon
Princesse Renee de Bourbon to Countesse Bernadotte
Countesse Bernadotto to Fru Sjöberg
Fru Sjöberg to Fru Segerstrale
Fru Segerstrale to Countesse Posse
Countesse Posse to Fr. av Sillen
Fr. av Sillen to Nycander-Cederlöf
Nycander-Cederlöf to Major Bureu
Major Bureu to Fru Södergren
Fru Södergren to Thuressin
Thuressin to Elmer
Elmer to Bolinder
Bolinder to Nyman
Nyman to Baronesse Stierestedt
Baronesse Stierestedt to Countesse Mörner
Countesse Mörner to Grantham-Dillenbeck
Grantham-Dillenbeck to Countesse Münster
Countesse Münster to Baronesse Victoria v. Tehlänsen
Baronesse Victoria v. Tehlänsen to Fröken Carelius
Fröken Carelius to m-me de Chessin
M-me de Chessin to mrs. Brelioth
Mrs. Brelioth to m-me Virgo
M-me Virgo to m-me Andevei
M-me Andevei to m-me Seljamaa
M-me Seljamaa to mr. Mühlbaum
Mr. Mühlbaum to m-me Linde
M-me Linde to mr. Linde
Mr. Linde to mr. K. Lampson
Mr. K. Lampson to mr. P. Mein
Mr. P. Mein to m-me I. Tamman
M-me I. Tamman to mr. L. Valge
Mr. L. Valge to mr. P. Viiding
Mr. P. Viiding to mr. O. Loorits
Good luck and good health. Continue this chain. Make 9 copies of it and send on to 9 persons of the most intelligent among your friends to which you want joy and hapiness. This chain was started in Flandern by a colonel of american artillery and it must go round the world three times. Forward it posle? 24 hours of the acceptance. Do not break this chain! It might bring bad luck. During the following 9 days after you have send the copies - at the days happy event is going to take place and fill you with joye. Prediction has always come true. Parros du Vittari on the 9-th won the price in the lottery of 200 000.- liras. Mr. Willers house was destroyed on the seth day to his not having taking notice of this chain. Mrs. de Noie Isvonne heronly won 3 days after receiving the chain without having force it. Mr. Haye and Sasha Giutri won 250 000. Pola Negri was her fortune doing carriedont these instructions most consentionsly.
ERA I 3, 256 (10) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Oraklist tean niipalju, et pidi ristiga võti olema, see pandi lauluraamatu vahele just "halasta" sõna peale, siis siodi paelaga raamat kinni, pandi oma peopesad ülespidi ja võtme pära pandi nimetise sõrmede peale. Siis üldi kolm kord "halasta," siis soovidi midagi ja kui võti ringi pööras, siis läks see täide. Seda nägin mitu korda, kui tehti. Meil oli vabadnaene Aruküllas, kus ma 14-16 a. elasin, seesama naene õpetas mind eesti käsitööd, ja ka vanu laulusid. Eesti käsitööd olen ma Tallinnas palju õpetand, aga laulud on minu omad, ei ole veel neid teadnud kellekile saada.
ERA I 3, 256 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps sündis ehk kui keegi kodust välja läks teenima, siis võttis ikka vanaema ehk ka ema lauluraamatu kätte ja pani hummes käed lauluraamatu vahele, siis lõi sealt lahti ja missugune salm oli pahema käe pöidla all, see oli selle inimese õnnesalm, kes soovis, võis selle lehe omale välja tõmmata ja omale võtta.
ERA I 3, 262/3 (5) < Helme khk., Koorküla v. - O. Ruut (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kaabakas = halv inimene, kes kõiksugu halbu juttusid rääkis, sulipoiss. Vahest varas, logard, jumalapäevavaras - hulgus, kel mingit kindlat kodu ei ole. Loomu poolest võis ta aus inimene olla, aga tal olid ulaka tempud.
Koorkülas on kaugel Läti piiril Kabakmägi, täis aukusid ja koopid suures metsalaanes. Peetud parajasti Jääva talus pulmi. Sealt lõunapoole on kõrge mägi Sõõrumägi, praegu Jääva põld. Tulnud ka kaks kaasitajat pulma ja palunud luba kaasitada. Antud. Need ütelnud kaasitamisega kõik ära, mis pulmas ja pulmamajas väärtuslikku ja kus nad on ja kes pulmas on.
Sõõrumäelt vastatud lauluga, küll meie tuleme ao aegu koidupuna tekkimisel, siis meie tantsime sõjakäiku, kaetseme Kaabaku mäkke. See olnud märguand kaabakatele, kes vastasserval peitus olnud. Hommiku röövitud Jääva talu puhtaks ja pulmalistelt võetud kõik ehteasjad ära. 5 aastat pärast kadunud naabriperel lehmad ära. Karjapoiss läinud metsa otsima. Näinud öösi tuld Kaabakmäel ja läinud tule peale sinna. Sealt leidnud omad lehmad, mõned olnud tapetud ja hulk mehi tule ümber askeldamas. Jooksnud pimedas kodu. Hommiku aetud vald kokku ja mindud ja piiratud Kaabakmägi ümber. Tulnud kibe tapelus, kus valla mehed jäänud võitjateks. Sealt leitud kulda ja hõbedat ja kõiksugu asju. Ka Jääva talust riisutud kraam ja ehted saadud kätte. Suurem jagu kaabakutest saanud põgenema Lätimaale Härgmäele. Mõisnik võtnud aga kulla ja hõbeda kõik omale. Nii käib vana jutt.
ERA I 3, 271 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koku, koku, koorekene,
ümmer lusika, müta, mäta.
Taevast tulgu tangud sisse,
mürati, märati mätad sisse,
või minule, pett, sinule.
ERA I 3, 275 (4) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnu laudselinad ja pingid, kus pääl surnu laudsil oli, peab kohe pärast surnu kirstupanemist välja tuule kätte viima, siis ei leia surm niipea teed sinna majasse.
ERA I 3, 276 (5) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kirikus olles ei tohi tukkuda, siis vanapagan istuvat üleval kantsli serva pääl ja kirjutavat kõik tukkujad üles lehma naha pääle. Korra näinud kirikus tukkuja unes, kuidas vanapagan venitand nahka hammastega suuremaks, et magajate nimed ära mahuks. Nii palju olnud tukkujaid, et lehma nahk jäänud veikseks (vanaema jutustus).
ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.
ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.
ERA I 3, 291 (3) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tsooru vallan Juudajärven oll näta pink, millega vanakurat järve läts. Asi oll olnu nii: Rehepapp oll kiitünü tinna, vanakurat tulnu kaema ja küsünü: "Misa siin tiid?" - "Ma keedä silmärohtu," oll rehepapp ütelnü. "Kas mulle ka või saia, mul silmä haigõ?" ütelnü vanapakan. - "Või küll!" vastanu rehepapp. Rehepapp küsünü: "Mis sul nimi om?" - "Isi on nimi!" ütel kurat. Rehepapp seletama: "See om kallis rohi, vast lätt maha, selleperäst köüdä ma su pingi külge kinni." Ja köütünügi kinni. Rehepapp valanu siss tinna silmä. Vanapagan lännu kõgõ pingiga järve. Isi rüükünu hirmsale. Tõse kuradi tulnu küsümä: "Kis tekk?" - "Esi tekk!" ütelnü teä. Järvele aga jäänüki nimi "Juudajärv".
ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)
ERA I 3, 302 (6a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Gustav Tikerpuu, 61 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermann ehk podermann on minu arvates taanikeelne sõna ja tähendab laevavaimu, kes ikka midagi halba ette kuulutab, kas laeva hukkaminemist ehk muud õnnetust. Ükskord nähtud ühel laeval mitu korda, et üks võõras koer karanud üle parda laevalt merde, nii olnud mitu päeva. Mõne päeva pärast kukkunud sama laeva kapten merde ja uppunud. Iga kord podermann ennast ei näidanud, ainult kolistanud ja müristanud laevas, iseäranis öösel, aga alati selle järele tulnud mõni õnnetus.
ERA I 3, 302 (6b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k.; Kerema k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a.. ja Priidu Kalju, 58 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui laevas midagi kolinat kuulda on, siis on putermann."
ERA I 3, 302 (6c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k.; Kuri k.; Sääre k. - Salme Kaev < Simmu Liiva, 73 a.; Jüri Kuuskor, 73 a.; Ann Oobak, 86 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui kuskil mingisugune segadus on, nagu pimedas tühjas toas kolin, siis on putermann.
ERA I 3, 302 (7) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Maa-alused. Siin täitsa tundmatu.
ERA I 3, 302 (8a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Leena Kerves, 42 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Ühekorra sõnniguviu ajal üks hunt käin ikka ühe maja juures ja piiran ümber laste ja tööliste. Lapsed kartn teda. Viimaks üks naine löön hundile sitahargiga seljast sisse - küüdu kuue (triibulise kuue, s.o. rahvariie Hiius) tükid tuln august välja. Oln va teisepere Elts.
ERA I 3, 302/3 (8b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Vana Raja Jürnel käinud ikka niisugune haigus peal, et jooksnud metsa hundiks. Kui jälle inimene olnud, siis rääkinud karjastele: "Teie tunnete mind küll, kui ma tulen, mul on sukad jalgas, siis hüüdke: "Raja Jüri, Raja Jüri, kus sa tuled!"" - Karjased teinud nii ja Raja Jürist saanud inimene jälle.
ERA I 3, 303 (8c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ühekorra üks peremees ja sulane käind seltsi puid raiumas. Peremees ütlend alati sulasele, olgu metsa minnes või koju tulles: "Hakka sina peale minema, kaua mina tulen." Sulane hakkab muidugi minema. Jõuab koju, peremees sääl, läheb metsa - peremees jällegi ees. Sulane tahtnud näha, kuidas peremees nii ruttu jõuab. Ükskord sulane peitnud ennast oksahunniku alla ära ja luuranud sealt, mis peremees nüüd teeb. Näeb - peremees heidab neljatöllakile (käpuli) maha ja kraabib jalaga maad, ise ütleb: "Sips, saps, saba taha!" Siis kraabib käega: "Kips, kaps, küüned ka!" Olnudki hunt valmis ja kodu poole lippama. Nüüd sulasel aru käes, kuidas peremees nii ruttu koju saab. Teinud paari päeva pärast samuti, kuid ei saanud hundinahast enam lahti. Vaatab uksest sisse, silmad tilkuvad vett, kui näeb, et peremees laua ääres sööb. Viimaks peremees ütleb sulasele: "Mine sealauta, kikerda seal kolm korda üle selja!" Sulane teinud nii, aga ei julgenud teist korda ennast enam ebahundiks teha."
ERA I 3, 309 (35) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. - Juuli(e) Piilberg (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sop, sop, sop soone pihta,
raps, raps, raba augu pihta,
tõll, tõll, kellakoti pihta.
Hirmukakk ja armukakk,
läbi reide reinu kakk.
Seda lauldi vihtlemise ajal, kui lapsel harjaksid võedi.
ERA I 3, 357 (1) < Rannu khk., Valguta v. - Elmar Päss < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama.
Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.
ERA I 3, 357 (2) < Helme khk., Jõgeveste v. - A. Kääparin < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks. Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: (joonis lk. 357)
Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.
ERA I 3, 374 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Värssu k. - Salme Kaev < H. Lunter, 9 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps hambaid murrab, siis peab laps ise hamba ahjule viskama ja ütlema: "Kilk, too mulle uued hambad!"
ERA I 3, 374 (11) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Richard Kuuskor, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Säh, kilk, mu luuhammas, anna mul jälle raudhammas."
ERA I 3, 374 (12) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k. - Salme Kaev < Hilda Paat, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba jälle!"
ERA I 3, 374 (13) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Aasa Kreegi, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Anna mulle luu, annan sulle puu."
ERA I 3, 374 (14) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Aino Saar, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, ma annan sulle luu, anna sa mulle raudhammas jälle tagasi!"
ERA I 3, 374/5 (15) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a. (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tulekahju korral.
Kord elanud üks kange mees, Nigulas nimi. See olnud nii vägev, et keelanud tulekahju ära. Kord põlenud tema naabruses maja. Nigulas läinud ka sinna, ei hakanud aga tuld kustutama ehk asju majast välja taluma ühtid, vaid tõmmanud kepiga joone ümber maja. Ise ütelnud: "Siit, tuli, sa enam mööda ei lähe!" ja näe imet - kõrvalised hooned jäänud kõik terveks.
Teinekord olnud jälle tulekahju. Nigulas jõudnud ennem sinna - ei olnud veel kuigi palju põlenud. Nigulas hakanud kätega tuld nagu tagasi tõrjuma, ise ütelnud: "Pole, pole sul tulla änam ühtid, sinu ase on seel!" Tuli kustunudki ära.
ERA I 3, 376 (17) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Peeter Sakkur, 68 a. (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Putermann
Ah putermann? On küll. Mina kuulsin selle ikka ühekorra ära. Mina teenisin Suuremõisa krahvi 3-mastilises purjelaevas "Andreas". Mihklipäeva õhtul, aastat enam selgesti ei mäleta, just vaidlesime putermanni üle; mehed ikka ütlesid, et on olemas, mina jälle hakkasin vastu, et ah, olge vait, ise vanad mehed, aga varsa aru - kardavad tonti! Mäletan selgesti, kell oli just pool 11, kuulsime korraga, kui üks lind laulis imeliku selge häälega masti otsas. Läksime vaatama, juba hääl kostis teise masti otsast. Läksime sinna - juba hääl kolmanda masti otsas. Nii ajasime teda tükk aega taga, aga ei näinud midagi, ainult kuulsime. Kell puudus 10 min. 1 öösel, siis laev jooksis grundi. See oli Rootsi rannas Bornholmi lähedal.
Rohkem ei ole putermanni kuulnud. Teised rääkisid, ja nii ta on ka, et kui putermanni kuulda, siis ikka midagi õnnetust juhtub.
ERA I 3, 376 (18) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a., vanaema (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Valuvõtmine.
Kui laps on juhtunud kuidagi valu saama, kukkuma jm., siis võetakse võimalikult külm asi, raud ehk plekk, vaotatakse see haige koha vastu ja loetakse järgmised valuvõtjad sõnad: "Varesele valu, harakale haiget, korbile kolu, tikale tinu, kaagale paa (valu), kukele ka, kukele paa, kanale ka, N.N. käsi, jalg, sõrm jne. terveks, terveks!" Kohe kaob valu nagu pühitud.
ERA I 3, 409 (2) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Uude majja viiakse esimesena piibel, et Jumalasõna jääks majja ja vanatühi sinna enam ruumi ei leiaks.
ERA I 3, 409 (3) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnule pannakse lauluraamat koonu (lõua) alla, kaitseb surnut kurjavaimu eest. Kui surnuga kiriku minema hakatakse, võetakse see ära.
ERA I 3, 410 (10) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Jõulu ja vana-aasta öösel on kurjavaimul luba ringi joosta. Kaitseks tema vastu tehakse neil öil ristid kriidiga välisustele. Kui uut maja ehitatakse, raiutakse aampalgi otstesse samuti kaitseks kurjavaimu eest ristid.
ERA I 3, 410 (12) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Räägitakse, siin olevat Seitsme Moosese raamat punaste kirjadega. Urätnikud käinud otsimas külast, aga polla leidnud.
ERA I 3, 410 (14) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Arstid, kes sõnu loevad ja arstivad, olevat ise haiguses süüdi, arvavad mõned. Ühel eidel siin on ussisõnad, mis usse ligi kutsuvad (võib-olla läheb mul korda neid edaspidi saada). Kord olnud eit heinamaal ussid välja kutsunud. Olnud muudkui ümberringi. Pole neist kuidagi osanud enam lahti saada.
ERA I 3, 410 (16) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Nuga ei tohi tera ülespidi kunagi lauale jätta, sest siis tuleb kurivaim tükk maad majale lähemale.
ERA I 3, 411 (24) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui aga luupainaja juhtub tulema, peab Meieisa palvet tagurpidi lugema ja vasaku jala suurt varvast liigutama.
ERA I 3, 427/33 < Iisaku khk., Koldamäe k. - Joh. Sõster < Iida Leitsmann (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kalevipoja surm.
Kalevipoeg tahtnud Iisaku Kivinõmmele vaenlaste vastu kaitseks linna ja kantsi ehitada. Ehituskivid kogunud ta kodumaal kokku, aga muud materjali käinud Venemaalt toomas. Sellepärast viibinud ta sagedasti Ingeris (rahvas nimetab Isuris).
Kord olnud ta jälle Ilmjärve pool. Sealt tagasi tulles leidnud Peipse taga suured metsad. Ta teinud sinna suure lauatehase ning hakanud ise laudu valmistama linna ehitamiseks. Lauad kannud seljas läbi Peipse Kivinõmmele, kus kiva juba küllalt koos olnud.
Seda Kalevipoja tööd näinud ka Vanapagan. Kohe tulnud tal tahtmine linnaehitamist segama hakata.
Kui Kalevipoeg jälle lauakoormaga läbi Peipse tulnud, hakanud Vanapagan nii kangesti puhuma, et Peipse lained Kalevipoja lauakoorma ära tahtnud viia.
Kalevipoeg mõistnud kohe, et siin Vanapagan tegevuses, ning tahtnud talle naha peale anda. Ta läinud Vanapaganat vastutuult otsima. Varsti leidnud ta mehikese järve ääres metsast künka tagant ülesse: seljaga tugenud teisele künkalle, jalad vasta suurt kivi ja ise puhunud, mis jaksanud.
Kalevipoeg hakanud Vanapaganale laudadega pähe laduma. Mis lauaga löönud, see kildudeks lennanud, ja Vanapaganal viga midagi.
Varsti kuulnud Kalevipoeg veikest häälekest võsastikus piuksumas: "Sõrvitie! sõrvitie!" Kohe mõistnud Kalevipoeg, et lauaga tarvis sõrviti lüüa. Niipea kui ta sõrviti lauaga läigitanud, olnud Vanapagana pea puru ja vanamees uimaselt seljali maas. Toibudes katsunud aga Vanapagan, kuda plagama peasenud.
Siis läinud Kalevipoeg võsasse vaatama, mis mehike seal metsas piiksub ja kutsunud kasuliku nõuandja põõsast välja lagedalle.
"Ei või tulla, olen kuueta!" piiksunud sõber metsast vastu.
Kalevipoeg tõmmanud tüki oma kuuehõlmast ja visanud sõbrale metsa, öeldes: "Tõmba ümber ja tule välja!"
Varsti tulnudki pisike mehike metsast välja Kalevipoega tänama nii hea kasuka eest. "Sellega võin nüüd lagedalgi luusida, ilma et kurja karta oleks!" rõõmustanud ta.
Nüüd näinud Kalevipoeg, et see hea nõuandja keegi muu polnud kui vennike siil, kes nüüd hea nõu eest tasuks omale okkalise kasuka kaitseks selga sai.
Sellepeale tulnud Kalevipoeg oma lauakoormaga edasi Kivinõmmele.
Võitlus Vanapaganaga väsitanud aga Kalevipoja nii ära, et ta Koldamäe küla ligidale magama heitnud. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja Koldamäe rahvas hirmudes metsa jooksnud, et sõda maal on sõudemas.
Vahepeal kosunud Vanapagan, kuulnud külarahva käest, kus Kalevipoeg magab, hiilinud sellele ligidale ja raiunud Kalevipoja enese mõõgaga ta mõlemad jalad poolest säärest saadik alt ära.
Nüüd ärganud Kalevipoeg, aga liig hilja. Ka Vanapagan pannud plehku.
Küll sidunud Kalevipoeg jala otsad kinni, aga ometi jooksnud verd väga palju välja, mis maa sisse imbunud ja nüüd sealt puhta vee allikatena välja jookseb. Sellepärast on veel tänapäevani Iisaku ja Kuremäe ümbruses palju allikaid, kus vesi selge kui hõbe, sest maapind on Kalevipoja vere veeks selgitanud ja ise rikkalikult vilja kandma hakanud.
Vihas ja valus tahtnud Kalevipoeg Vanapaganalle ometi kätte tasuda. Et viimane aga metsa jõudnud peituda, nii et Kalevipoeg teda ei näinud, hakanud Kp. linnaehitamiseks kogutud kividega igale poole ümberkaudu loopima, kus aga Vanapagana arvanud olema.
Sellepärast on Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas veel tänapäevani väga palju suuri kiva laiali, iseäranis aga Kivinõmmel ja selle ümbruses.
Kui Kalevipoja rammu raugema hakanud, näinud ta valget hobust söömas. Ta istunud selle selga, et koju sõita, sest äraraiutud jalgadel pole võinud kõndida. Hobune aga pannud kõigest jõust sinnapoole jooksu, kuhu Kalevipoeg pole tahtnud. Sest valge hobune polnud keegi muu kui Vanapagan, kes enese hobuseks jõudnud moondada ja Kalevipoega tulnud meelitama, et selle põrgu viia ja sinna ahelasse panna.
Kaua sõitnud Kalevipoeg paha aimamata. Viimaks näinud ta enese ees kõrge kalju, milles must avaus. Ta pole aimanudki, mis see on. Kuulnud aga korraga linnu laulma: "Raksa kaljut rusikaga!"
Niipea kui valge hobune ühes Kalevipojaga musta avausesse tahtnud kaduda, virutanud Kalevipoeg rusikaga vasta kivi, nii et rusikas kalju sisse kinni jäänud. Hobune aga jooksnud edasi Kalevipoja alt ära.
Nüüd märganud Kalevipoeg, et ta põrgu väravasse kinni jäänud. Kättemaksuks oma jalgade eest ei lase ta Vanapaganat enam põrgust välja. Valge hobune on rahva seas sellest ajast põlgtuse aluseks jäänud.
ERA I 3, 435/58 < Iisaku khk. ja Vaivara khk. - Joh. Sõster < mitmelt inimeselt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Seletuseks.
Selle Kalevipoja jutu teisendi esimese poole kuulsin esimest korda 1929. a. veebruaris Iida Leitsmannilt, kes Iisakust Koldamäe külast pärit, ja selle jutu juba lapsena vanade inimeste käest kuulnud. See huvitas mind ja ma palusin I. L. kojusõitmise puhul jutule veel lisa ja täiendusi muretseda nende jutustajate käest, kes veel elavad.
I.L. tegi seda läinud jõulu ajal ja leidis lisaks mõne seletava täienduse.
Ei suutnud ma leppida ka nende andmetega, sest asi huvitas mind väga, et Kalevipojast veel praegu rahvasuus üleskirjutamata teateid. Olin arvamisel, et stipendiaadid, kes oma aruannete järele terve kodumaa küla-külalt läbi käinud, on ka Kalevipoja lood viimseni üles kirjutanud. Olin küll ammugi Narvas vana August Tõnuristi ja mitmete teiste suust kuulnud, et Kuremägi, millel Pühtitsa klooster, on Kalevipoja haud, aga ma pidasin seda arvamist eksituseks ja Tallinna Toompea - Vana Kalevi hauaga äravahetamiseks.
Ka M. J. Eisen, kelle kätte Kalevipoja jutud paarikümne aasta jooksul kokku saadeti, räägib oma "Kalevipoja esiisades" (lk. 55) küll Kalevipoja hauast, aga ei nimeta selle kohta. Niisama on nimetatud raamatus (lk. 51) Iisaku Kivinõmme nimi, kus olevat Kalevipoja kivid, ja rohkem mitte midagi.
Hakkasin ise Iisaku ja Jõhvi poolt inimeste käest teateid Kalevipoja kohta korjama.
Ma käisin sagedasti Narva turul kauplejate juures ja kui Iisaku poolt vanema inimese leidsin, küsisin ta käest teateid Kp. kohta. Kaua hulgud küll tühjas metsas, kuid vahest leiad ka künka, kus ilus istuda.
Vanemad mehed kartulikoormatega turul. Teen juttu kustpoolt pärit: üks Iisakust, teine Jõhvist, kolmas Vaivarust. Mind huvitab esijoones Iisaku mees. Küsin: "Kas teie kodu pool Kalevipojast ka midagi räägitakse?" Mees vaatab targu mu peale ja vastab siis naerusnäo ja iseäraliku muigega: "Miks ei räägita? Kalevipoeg olevat Kuremäe taga (ta ise oli Iisaku kihelkonna põhjapoolt otsast Ohakverest) äragi tapetud!" "Ja Kuremäele maha maetud!" lisab teine juurde.
Minu palvel hakkavad siis läbisegamini jutustama, kuda Kalevipoeg Peipse tagant laudadega tulnud, Vanapagan maru möllama puhunud ja Kalevipoeg talle kallale läinud. Enne ladunud lapiti lauaga, - see pole Vanapaganale midagi teinud. Siis kuulnud, et lind laulnud: "Sõrvitie! Sõrvitie!"
Seda kuuleb ligi tulnud vanaeit, kes enne sõnagi ei rääkinud, vaid aga naeris, ja parandab: "Ega see lind laulnud, see oli siil, kes põõsast piiksus. Lind laulis siis, kui Kalevipoeg põrgu väravasse viidi." Mind huvitab vanaeide vahemärkus, lähen talle ligemalle ja palun pikemat seletust. Vanaeit aga kaob rahva hulka. Jõuan talle järele ja küsin nime: "Mis salakuulaja siis olete!" ütleb vanaeit pooltigedalt, lööb käega ja läheb.
Tulen meeste juurde tagasi. Need naeravad ja seletavad: "Ei see vanamoor räägi, see on usklik! Kes teab, kuda needki sõnad tal kogemata suust tulid. Küll ta palub kogu õhta seda pattu andeks!"
Palun mehi edasi jutustada, mida need ka teevad:
"Väi siil, mis see oli olnud, kes Kalevipoega õpetanud sõrviti laudadega andma. Aga nii kui mõne vopsu sõrviti lauaga saanud, olnud Vanapaganal pea puru ja mees seljali maas.
Kalevipoeg võtnud lauad selga ja tulnud Kivinõmmele, kuhu linna tahtnud ehitada, ja heitnud sinna magama.
Vanapagan aga toibunud uimastusest, hiilinud Kalevipojale järele. Kui Koldamäel kuulnud, et Kalevipoeg Kivinõmmel norskab, et maa põrub ja inimesed hirmul metsa jooksevad, roninud ta Kalevipoja ligi, tõmmanud mõõga tupest ja raiunud ta mõlemad jalad maha. Ise pannud aga metsa poole plagama.
Kalevipoeg ärganud valu pärast ülesse ja hakanud Vanapaganat kokkukantud kividega loopima. Vanapagan kadunud varsti metsa, nii et Kalevipoeg teda pole näinud, mispärast kivid igasse kanti laiali loopinud. Sellepärast ongi Iisaku ümbrus nüüd kiva täis. Kalevipoja veri jooksnud maha. Sellest tekkinud allikad ja siginenud sood. Et veri ka maale rammuks, sellepärast olevat ka Iisakus mõnes kohas head põllumaad.
Viimaks surnud ikka Kalevipoeg ja ta maetud maha. Hauale kantud palju kiva ja liiva, nii et kõrge mägi tekkinud, mida nüüd Kuremäeks hüütakse.
Kui Iisaku mees ütles, et Iisaku ümbruse sood on siginenud Kalevipoja verest, ei leppinud sellega Vaivaru mees, vaid hakkas vasta vaidlema:
"Sood ei ole tekkinud mitte sellest, vaid need on Kalevipoja ja Vanapagana võitluse asemed," jutustas ta: "Kui Kalevipoeg laudadega tulnud ja Vanapagan teda tülitanud, visanud Kalevipoeg lauad maha ja karanud Vanapagana kallale. Siis võideldud seitse päeva, seitse nädalat, või seitse kuud, nii et maa madalaks vajunud ja sooks muutunud. Vahekohad kerkinud kõrgeteks küngasteks.
Et Vanapaganast võitu saada, tahtnud Kalevipoeg maast laua võtta ja sellega Vanapaganale anda. Sel ajal aga peasenud Vanapagan Kalevipoja käest lahti ja saanud mere poole jooksu. Kalevipoeg järele. Peaaegu oleks Vanapagan putku peasenud, aga Vaivaru keskmine mägi jäänud ette. Sellest pole Vanapagan jaksanud üle hüpata, vaid Kalevipoeg saanud ta seal kätte. Alanud uus võitlus, mis kestnud kolm päeva ja kolm ööd. Siis võtnud Kalevipoeg Vanapaganal ümbert kinni ja visanud nii kõvasti vasta maad, et ta maast läbi põrgu vajunud ja suur auk aga järele jäänud, mis Vaivaru keskmisel mäel veel praegu näha!"
Vaivarulane kirjeldab edasi vaivarulasele omase hooga võitlust, siis Kalevipoja põrguminekut ja seal olekut ning tagasitulekut. Et põrgulased tagasituleku tee vahepeal kinni ajanud, pidanud Kalevipoeg ise omale teed pealeilma lõhkuma. Teel aga eksinud endisest koosist kõrvale ja tulnud mäe jalalt maantee kõrvalt välja, kus praegu veel veike kinnikasvav järveke.
Sellest saanudki Vaivaru keskmine mägi Põrgumäe nime. (Ka Põrguhauamägi)
(Ma olen Kalevipoja ja Vanapagana võitlust Põrgumäel juba ennemalt pikemalt kirjeldanud, vist J. Jungi kogus, sellepärast ei hakka ma seda kordama. Ka põrgu elu-olu kirjeldus, mis läbisoolatud vastastikku tehtud kahemõtteliste märkustega, ei pakkunud iseäralist huvi ega lisa endistele andmetele. Sest nüüd on ka kirjanduses esinenud Kalevipoeg enamvähem tuttav.)
Jutustatud kahele Kalevipoja surma teisendile on veel kolmas, mida nähtavasti ainult Koldamäel tuntakse.
Pean tähendama, et on Koldamäel veel praegu inimesi, kes Kalevipoja jutte reaalsetena võtavad ja usuvad, et Kalevipoeg tõesti "hirmus mölakas" oli, kes nende põllud ja maa kiva täis loopis. Sellepärast ei sallita Koldamäel Kalevipoega. Koldamäe teisend käib nõnda:
Kui Kalevipoeg pärast võitlust Vanapaganaga Peipse ääres laudadega Kivinõmmele tuli, viskas ta lauad seljast maha ja heitis magama. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja inimesed hirmuga metsa põgenenud, arvates, et sõda tulemas.
Viimaks harjutud norskamisega ära ja mindud vaatama, mis hirmus elukas seal magab. Liginetud ta jalgadele, - pea poole ega käte ligi pole usaldatud minna, sest "kui niisugune jõrakas korra äigab, siis on sodi taga." Kui nähtud, et Kalevipoeg inimeste kõndimist ei kuulegi, võtnud Koldamäe küla mehed kirved ja raiunud Kalevipoja jalad poolest säärest saadik maha. Nüüd ärganud Kalevipoeg ja hakanud kogutud kividega Koldamäe mehi loopima, kes iga nelja tuule poole põgenenud. Sellepärast ongi sealne ümberkaudne maa kõik kiva täis ja küla põllud kivised.
Viimaks ometi raugenud Kalevipoja ramm ja ta surnud ära.
Kui Kalevipoeg ära surnud, maetud ta sinnasamasse Kivinõmmele maha, kus ta enne maganud. Tema haud olevat seal tänapäevani näha, sest inimesed on sinna väga palju suuri kiva peale veeretanud.
Sõidan vagunis. Jõhvis tulevad Iisaku inimesed peale. Hakkan jutustama kõigest, mis uusi tuttavaid näib huvitama. Usalduse võitmiseks seletan, et olen maainimene, taluperemehe poeg, ajutiselt aga linnas jne. Teen ka juttu Kalevipojast. Ei taheta rääkida - ei tea, kas usklikkus, usaldamatus, tagasihoidlikkus või mõni muu põhjus. "Eks-se räägita ka... Eks-se ole raamatuis paremini üleval, kui rahvas teab..." tõrgestatakse.
Hakkan ise hooga jutustama, mis tore küla ja vahvad mehed Iisakus on, et mu kuulajais enesetunnet püsti upitada, sest Koldamäe küla mehed olnud nii julged, et Kalevipojal mõlemad jalad maha raiunud ja siis pärast surnud Kalevipoja Kivinõmmele maha matnud.
See mõjus. Silmanähtavalt elavnesid enne nagu väsinud inimesed ja hakkasid mulle vasta vaidlema:
"Tühja ka Koldamäe mehi! Nemad ka! Kiidavad aga ennast! Nemad poleks julenud Kalevipoja ligigi minna. Nüüd aga mõtlevad lugusid välja, et ennast kuulsaks teha. Vanapagan ju raius Kalevipoja enese mõõgaga ta jalad alt ära ja valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis ta põrgu väravasse, kus ta veel praegu valvab, et Vanapagan välja ei peaseks. Mis Koldamäe mehed!" Nüüd on jutuots lahti, enesetunne puudutatud, nüüd jutustatakse mitmekesti korraga. Mis üks vahele jätab, selle teine juurde lisab nii suure hooga, et jutustajad nähtavasti ise usuvad oma juttu tõestisündinuna, muidugi hallis minevikus, kui see kõik nii võimalik oli...
Avaldub see üle Virumaa tuntud teisend, et valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis Kalevipoja põrgu väravasse, eesmärgiga teda põrgu viia, ainult selle vahega, et Kalevipoja jalgade raiumine ei olnud Peipse ääres Kääpa jões, vaid Iisakus, ja jalgade raiuja oli Vanapagan.
Looduslikud seletused kivide ja allikate kohta, nagu juba jutustatud. Suured sood on ikka Vanapagana pärandus, tema töö vili. Need on tekkinud Kalevipoja võitlustest Vanapaganaga, sortsilaste eneste tallermaad ja mõned on Vanapagan ise teinud, et nõnda inimesi eemale peletada ja omale elamiseks rohkem maad saada.
"See on ju kindel, et tondipojad soodes elavad, sügisestel pimedatel öödel välguvad ju nende silmad sagedasti soos - nüüd ju hunta ei ole, et nende silmad oleksid!" tõendab keegi naisterahvas.
Asi on mulle huvitav, nii et tuleval suvel tahaks Iisakusse minna saadud andmetele lisa otsima. Olen Põhja-Virust mõnegi Kalevipoja loo teisendi üles kirjutanud, kuid Iisaku on mul käimata ja tema rahvaluule mulle tundmata. Pealegi pakub Kalevipoja teisendeid, mis mulle täiesti uued. Palmses jutustatakse palju Kalevipojast: verst edasi ja jälle mõni lugu Kalevipojast või mõni kurb ajalooline mälestus - vähe ilusaid, kuid siiski on...
Osalt olen Palmse Kalevipoja lood ära saatnud, osalt veel saatmata, ehk küll üles kirjutatud, nagu Kalevipoegade küttimine, Tütarsaarte sünd jt.
Kui kurb ja valus on kuulda ja lugeda neid targutusi, mis ikka ja ikka jälle "Kalevipoja" uurimuste nime all meie akadeemilisest õhkkonnast lendu lastakse. Tahtmatult tuleb meelde meie muinasjutt ussist, kes oma mürgiseid poegi ei tohtivat maas ilmalle tuua - pojad sööksid või nõelaksid ema ära! Sellepärast peab uss enne poegimist ronima puusse, võtma hammastega oksast kinni, laskma keha ripakille ja siis poegima, nii et pojad maha kukuvad ja ema otsidagi ei oska...
Nagu saatuse pilge tundub, et see prohvet, kes hüüdis: "Kaugelt näen kodu kasvama, tammed müüridel toeksa!" peab nüüd vaimuvallast nägema, kuda nüüd tema sünnitatud "tammed" tema elutöö ähvardavad "ära süüa" või "surnuks nõelata", nagu rahvajutu-ussipojad oma ema pilgates lauldes:
"Lõokeste tiri-liri,
Vana Eesti vöökiri!..."
ehk pateetiliselt hüüdes: "Kalevipoeg ei ole rahvaluule!"
Kreutzwald kogus meie rahva eepose ained rahva hulgast ja seadis kokku "Kalevipoja", nagu kõikide rahvaeeposte ained, alates vist kõigevanemast "Mahabharatast" ja lõpetades "Kalevalaga", on rahva hulgast kokku kogutud ja üksikute inimeste poolt vast ühiseks tervikuks liidetud. Ei ole ühegi eepose kokkuseadmisel seda ülekohtuks, vaid möödapeasemata tarvilikuks ja ainult õigeks peetud. Sest ei või ju tuhat mõistust täpselt üht mõtet mõtelda, ühtlast lugu luua, vaid selleks ainult aineid anda, selle ehitamiseks kiva kokku kanda. Üks meister peab paljust heast materjalist maja valmis ehitama, üks suurvaim rahva loodud andmetest eepose kokku seadma. Ei ole iial muud võimalust eeposte, ka rahvuslikkuse eeposte loomiseks olnud ega võigi olla!
Kui Kreutzwald oma töö valmis sai, ei uhkustanud ta sellega, ei nimetanud ka rahvaeeposeks ega muu kõlava nimega, vaid alandlikult: "Üks ennemuistene Eesti jutt." Eestirahva luulegeeniust nägid ka teised ja nimetasid ka selle töö eeposeks. Olgugi see Kreutzwaldi kokku seatud; olgugi ta keel "nõrk", sest meil pole veel tänapäevani "tugevat keelt", liiati Kreutzwaldi ajal; olgu ta sündmustik aukline, sest et kõik rahva ained polnud veel Kreutzwaldi ajal kokku korjatud; olgu Kalevipoeg unine, rumal hiid, - aga kõik need ained on meie omad, meie rahva omad põlvest põlve ja elavad seal veel tänapäevani edasi; ja see hing ja vaim, mis sellest vasta hoovab, on meie, on meie rahva oma! Kreutzwald ei võinud suuremat lugu luua, kui meie oleme, sest rahvas andis talle ained, rahvas laulis enesest!
Teiste rahvaste teadlased mõistsid, missugune suur väärtus oli Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipojal", tundes kõiki ta puudusi. "Kalevipoja" väärtuse esimesed tunnustajad olid just meie iseolemise suuremad vastased - sakslased ja pärast vast terve haritud ilma teadlased.
See kõik mõjus ka uinuva Eestirahva peale ja äratas ta uuele elule. Poleks Kreutzwald "Kalevipoega" äratanud, poleks "Kalevipoeg" Vabadussõjast iial tagasi tulnud, "koju jõudnud", poleks meil olnud ei vabadust, ülikooli ega noori teadlasi, kes nüüd enestele "Kalevipoja" mahakiskumisega ja mõnitamisega omale "kannukseid teenivad" ja selle eest selle "Kalevipoja" loodud riigi ja rahva käest palka saades...
Nüüd tulevad need "noored teadlased" nagu Koldamäe külamehed ja hakkavad juba magamaläinud kangelase jalgu raiuma, kes juba nende varjuks "linna on ehitanud", ainult sellepärast, et see nii kõvasti "norskas", et see üle ilma kuulub, ja ka neid äratas...
Kas ei ole meieaegsetel "Koldamäe meestel" võigas, natuke häbigi seda kõike teha? Kas ei karda nad et magav kangelane ka nüüd võib ärgata ja neid oma "kivirahega" Eesti teadusepõllult ära pühkida?!...
Aga ehk on meie noortel uurijatel kallis teaduslik tõde, mida katsutakse erapooletult kindlaks teha?...
Aga kus on rahvaluule "teaduslik tõde" kindlam, kui rahva enese suus? Miks seda sealt ei otsita, miks ei kuulata, mis rahvas ise oma kangelasest teab ja arvab? Miks ei käida Kalevipoja enese jälgedel "tõetunnistusi" kogumas?!...
Üllatavalt imelik paistab, et meie auvääriliste Kalevipoja "uurijate ja seletajate" nimedest pole ühtki vanavara korjajate ega Kalevipoja kogujate nimede hulgas. Kus olid need eesti rahva "puhta luule armastajad ja teadusliku tõe hoidjad" siis, kui teised kogusid seda, rännates läbi kodumaa, ootamata au ehk vähematki rahalist tasu?
Nemad irvitasid siis, kui korjati, nemad irvitavad nüüd, kui on kogutud... nagu tondid, kes öösel selle maha kiskusid, mis Kalevipoeg päeval ülesse ehitas...
Jahmatasin, kui lugesin 28. oktoobril 1930. a. "Postimehes" nr. 293, kus A. Tiitsmaa laseb suurte, rasvaste tähtedega trükkida: "Kalevipoeg pole rahvaluule "Kalevipoeg" pole kangelaseepos". Ja selle trükib ära "Postimees", kes enese meie rahvusliku iseolemise loojaks ja kaitsjaks peab?!...
Millega tõendab A. Tiitsmaa neid kuulmatuid otsuseid Kalevipoja kohta üldse ja Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipoja" kohta eraldi?
Eelnimetatud "Postimehe" numbris on täht-tähelt: "Kalevipoeg pole rahvaluule. Kalevipoeg on kokku lapitud peaasjalikult muinasjuttudest väga mitme algupära". Neid mõtteid pole "Postimehe" järgmistes numbrites A. Tiitsmaa ümber lükanud, järgnevalt tuleb need "tema poolt avaldatud tõena" võtta. Milline hoolimatus ja lugupidamatus peab inimesel olema Kalevipoja vasta, kes niisuguseid mõtteid avaldab. Ja arusaamatus üldse rahvaluule kohta!...
Kas siis muinasjutud ei ole rahvaluule? Kas see rahvaluule väärtust vähendab, kui tema osad on "väga mitmet algupära?..." Kas tahab A. Tiitsmaa või mõni teine tõendama tulla, et need rahvajutud, mis Kalevipojast on üles kirjutatud, ei ole mitte rahvaluule?
Ja Kreutzwaldi kokku seatud "Kalevipoja" kohta eriti.
Kreutzwald pole oma "Kalevipoega" rahvaeeposeks nimetanud, sellepärast ärgu mõnitatagu teda, vaid lastagu vanamees rahulikult puhata: ta on oma töö nii hästi teinud, et meie aja "kangelased" kaugeltki talle järele ei jõua!
Kui teised on Kreutzwaldi tööd - õigem töövilja, seotud teost rahvaeeposeks nimetanud, mis selles siis halba?
"Kalevipoeg" polevat niisugune kui teised eeposed... Tahaks kõuehäälega hüüda, et see just ongi Kalevipoja väärtus üldse, ja Kreutzwaldi "Kalevipoja" väärtus eriti, et ta pole niisugune kui teised, hale plagiaat, vaid et ta on omapärane suurus ilmas!
Ja muud Kalevipoja vead A. Tiitsmaa arvates?
1) Kalevipoeg olevat ori, tahtvat palju magada. Igaüks puhkab raskest tööst. Kalevipoja magamise raskus ja pikkus sümboliseerib ta töö raskust, sugugi mitte ta orjust. Kelle ori pidi olema Kalevipoeg, sest ta on ju eelajaloolise aja kujutus?
Ja jäetagu kord juba meie orjuse ülistamine nagu pastlakultuuriga kiitlemine!
Õpitagu tundma meie orjuse ajalugu ja meie kultuurilugu peensusteni. Ja siis nähakse, et meie rahvas tervikuna ei olnud iialgi pärisori. Elasid ju linnades eestlased, suurem hulk küll saksastus, kuid alles hilisemal ajal, kui saksastusele rõhku hakati panema. Ja üksikud vallad nagu Palmse ja teised kloostrite vallad olid ja jäid vabaks. Neid rõhuti küll jumala-, mitte ihuliku orjusega.
2) Kalevipoeg olevat rumal, tegevat siili, hiire, lindude õpetuse järele...
Meie uurijad ja "teadusliku tõe kaitsjad" peaksid natuke ettevaatlikumad olema. Sest meie kangelaste lindudekeele mõistmine on kahtlemata meie rahvapärane ja üheks ümberlükkamatuks tõenduseks, et Eesti rahvas kuulus vikingite ajajärgul Põhja-Euroopa kultuuri hulka, mille muinasjuttudes ja eepostes (Edda, Niebelungid) etendab lindude keele mõistmine väga suurt osa. Sellega ei näita see asjaolu mitte Kalevipoja rumalust, vaid ümberpöördult - tema tarkust.
Meie ei tea, missugustel asjaoludel Kalevipoeg nii targaks sai, sest ükski lugu Kalevipojast, nii palju kui mulle teada, seda meile ei seleta (seletavad aga muud teised Eesti muinasjutud linnukeele, siilikeele ja tarkuse teadasaamisest), kuid meie teame, kuda Edda - Niebelungide Siegurd lindude keele oskajaks sai: ta tappis kaks venda Tafniri ja Regini, jõi nende mõlemate vere ja sõi nende südamed...
Ja meie teame, kuda meie esivanemad sakslaste siiatuleku ajal sellesama viikingite kultuurimõju ja tarkuse järele tegutsesid aastal 1223, kui nad taanlase Hebe südame küpsetasid, jagasid ja sõivad, "et nemad kangeks saaksid"... (Hen. Lat. XXIV 6) M. J. Eisen nimetab meie esivanemaid sellepärast küll "inimesesööjateks" (M. J. Eisen, "Esivanemate ohverdamised" lk. 6), kuid ma ei ole kuulnud, et skandinaavlasi ja germaanlasi "kannibalideks" oleks nimetatud, ehk nemad niisugustel juhtumustel palju "põhjalikumalt" tegutsesid...
3) Kalevipoeg olevat suur - orjajõu sümbol, et tööd teha, mitte vabadust nõuda, rahvast kaitsta. Jah, Kalevipoeg oli suur, sest et rahvas suur oli. Ta oli tugev, sest et rahvas oma tugevusse uskus; ta oli Eesti rahva kultuuriline jõud, rahvas ise, kes Vanapaganaga = taltsimata loodusejõududega võitles ja neid paelustas.
Täiesti ekslik on arvata, nagu oleks orjal töö juurde suurt jõudu tarvis olnud. Ei! Ori ei näidanud iial oma jõudu, vaid liikus aga töö juures. Tal ei olnud ka mingisugust mõtet oma tööjõudu näidata, seda üldse omale ihaldadagi. Sest ega tema oma suure tööjõu vilja omale oleks saanud, see oleks härra omaks läinud, ja kubjakepp oleks ikka suuremaks sundijaks muutunud.
Suure tööjõu ihaldamine, Kalevipoja eeskuju, tärkas inimeses alles siis, kui inimene ennast vabana tundis, olgu see vabadus olevikus või minevikumälestustes, kui töötegija, olgugi teoori, oma töövaevast hakkas osa saama. Siis oli tal mõtet kiiremini tööd teha, oma tööjõudu avaldada. See rikastas, vabastas teda. Sellega on Kalevipoja suurus ja ta tugev jõud - vabaduse, vaba töö ja iseolemise sümbol.
Kui meie "teadlased" natukenegi orja ja orjaaja hingeeluga katsuksid tutvuneda, siis ei räägiks nad nii mõtlematult.
Ja kui võrdleme Kreutzwaldi "Kalevipoega" teiste eepostega, siis leiame üleloomulist jõudu ja kehalist suurust mujalgi, iseäranis nendel kangelastel, kes ürginimesena, "toore inimlise jõuna" võitlesid veel "tooremate" loodusjõudude vastu. Seda näeme Indias, kus Aadamgi kuulub ürgkangelaste hulka, ja Kreekas, nagu Herakles, Teseus ja teised; Vene kangelased.
Ja viimaks Edda ning Kalevala kangelased - olid need harilikud inimesed? Oli Tafnir harilik inimene, kui ta suure koletisena valvas soos oma varandust?! Niisama ka teised. Ehk Ilmarinen, Louhi jt.?
4) Kreutzwaldi "Kalevipoja" keel olevat vigane. See on küll vastuvaidlematult õige, kuid mõeldagu enne ikka natukenegi järele, kui see asjaolu "Kalevipoja" süüdistusena ette tuuakse. Kreutzwald ei olnud mitte mõni pühik, kes ainult "püha tõtt" rääkis ja seda ka grammatiliselt õigesti kirja pani, selle grammatika järele, mida ei siis olnud ega meil praegugi veel ei ole.
K. A. Hermann normeeris eesti keelt ja Riomar ja teised ütlesid K. A. Hermanni matuse ajal mulle vasta vaieldes: "Hermanni keelt ei muuda enam keegi!"... Aga see löödi puruks. Nüüd "normeerivad" meie keelt J. V. Veski ja Joh. Aavik... Aga kindlasti võib ütelda, et meie laste ajal lüüakse nende "normid" puruks, nagu nad Hermanni omad lõivad...
Missuguse "normi" järele pidi Kreutzwald oma "Kalevipoja" kirjutama?!...
Liiati ei olnud ta keelemees, vaid luuletaja.
Keelemeeste kohus on "Kalevipoeg" keeleliselt nii ära parandada, missugused "normid" seekord maksavad. See on aksioom, mille juures ei maksaks vaielda.
Ikka tuuakse eeskujuks Kalevala keelt. Mis ime see, et Kalevala keel õige (muidugi teatud mõõdul), sest Kalevala lugude kogumise ajal oli Soome rahvas ja ta keel kõrgel hariduse astmel, kuna "Kalevipoja" lugude kogumise ajal, hirmuvalitseja Nikolai I ajal eesti rahvas ägas veel raske teoorjuse all, ilma kirjanduseta, ilma grammatikata... Kust pidi Kreutzwald seda tundma, mida veel nüüdki ei tunta?
Ei trükita ka Kalevalat täht-tähelt nii, kuda Lönnrot kirja pani, vaid avalikuks tulnud vead parandatakse vaikides.
Kreutzwaldi "Kalevipoega" ei tohtivat parandada... Sellel seisukohal püsis juba V. Reiman. Kuid tema mõistis "Kalevipoja" parandamise all niisugust parandamist, nagu siis M. J. Eisen nõudis, et antagu "Kalevipoja" "parandamine" kellegi kätte, õigusega seda nii ümber teha, kuda ta ise arvab.
Sellejuures paistas M. J. Eiseni jutust (ka mõned kirjalikud arvamised ilmusid), et Kreutzwaldi "Kalevipojast" võiks ainult mõned üksikud osad uude "Kalevipoega" üle võtta. Sest suur osa Kreutzwaldi "Kalevipoja" andmeid polevat rahva omad, teised olevat liig ropud nagu püksituul, Mustjõe sünd. Kes see tundmatu x oleks siis võinud olla, kes uue Kalevipoja kokku seab, võis sellest aimata, et rahva käest kogutud Kalevipoja andmed olid sel ajal M. J. Eiseni käes...
Nii siis võis aimata uue Kalevipoja kokkuseadja, võis aimata seda tendentsi, mille järele uus Kalevipoeg kokku seatakse, võis aimata ka seda kristlikult viisakat uut Kalevipoega...
Ja sellele Kalevipojale ei tahtnud V. Reiman, kes "Eesti Kirjanduse Seltsis" kõikide poolt lugupeetud esimehena tegutses, EKS autoriteetlist soovitust juba ette anda. Korduvalt tõendas V. Reiman: "Seatagu uus "Kalevipoeg" kokku ja siis ütleme, kas on ta Kreutzwaldi omast parem." Kuid keegi seda ei teinud...
Nüüd aga võetakse V. Reimani mõtteid, peaasjalikult "Kalevipoja" 50 a. juubelikõnest, tehakse kuidagiviisi ümber ja tuuakse turule - omadena. Ja need mõtted peavad viima ikka sellele absoluutsele otsusele, et Kalevipoeg ei ole midagi väärt.
Mis puutub Kalevipoja ümberütlemisesse, ümbertegemisse, siis ei maksaks ka selle juures vaielda.
Kõik rahvuslikud eeposed on enam kui üks kord ümber tehtud, nii India omad, ja õige põhjalikult.
Ja Ilias, Odysseia? Need olid ju üksiklaulud enne, mida kogus muinaslooline Homeros aastasadade jooksul, arusaadavalt ühte vormi valades, ühe "vaimuga võides".
Ja Kreeka kolmas, jumalate eepos Theogoonia. Selle kogujat ning ühte vormi valajat ei leidunud ja nii jäigi see laiali üksikute osadena, mida igaüks siis omal viisil ümber materdas. Viimne selle kuulsam ja andekam ümbertegija oli Rooma luuletaja Ovidius, kelle keiser Augustus Sarmaatiasse asumisele saatis. Neid Ovidiuse ümbertehtud jumalatejutustusi, mis põhjustasid peaasjalikult Rooma usu ja rahvustunde langust, sellega ka kogu Rooma langust, kiidab M. J. Eisen oma "Mütoloogias" I väga kõrgeteks. Nagu teada, on Ovidiuse "Metamorfoosides" Kreeka jumalatejutud nii ümber tehtud, et nad ei ole enam endised, vaid Ovidiuse omad. Need jutud meeldisid langevale Roomale küll väga nagu Ovidiuse muudki teosed... liiati et nad olid kõlaval keelel kirjutatud, kuid nad hävitasid ka roomlaste usutunde. See oligi Ovidiuse asumisele saatmise peapõhjuseks, mitte ta sopakirjandus.
Ja Edda, Niebelungide laul, kui palju neid on parandatud, neile juurde lisatud? See materjal on rahva käest saadud, rahva oma, mis selles halba, kui rahva enese varandus tema oma aita mahutatakse?!
Ja viimaks Kalevala. On ju küllalt teada, et seegi ümber tehtud, esimesest trükist mõndagi välja lastud ja teistele juurde pandud. Ja seda kõik tehti vaikselt, kärata, sest see oli igaühele iseenesest arusaadav.
Meil aga vaieldakse Kalevipoja ja tema parandamise ümber palju aastaid.
Kalevipoeg tuleks parandada, ümber ütelda, ümber teha, õigemini ütelda, uuesti kokku seada sellest materjalist, mis nüüd Kalevipoja kohta kogutud. Kuid mitte nii, kui seda tegi Ovidius Kreeka jumalateeeposega - oma viisi ümber materdades, muinasloolistest andmetest ja arvamistest hoolimata ega ka nii, kui on teinud Nurmik Kreutzwaldi "Kalevipojaga".
Enne olid Kalevipoja kohta kogutud uued andmed peaasjalikult ühe inimese käes, vähemal hulgal laiali ka Hurda kogus ja veel üksikutel korjajatel. Nüüd on nad aga kõik koos, igale soovijale kättesaadavad. Miks ei astu ligi meie luuletajad, miks ei taha nad omale närtsimata pärga sellega punuda, et nad kokku seavad Kalevipoja, mis on liha meie lihast, luu meie luust, meie oma, meie ise, kõikide meie väärtuste ja puudustega, nüüd on andmeid selleks küllalt. Vana Kreutzwald võiks sellest vaimuvallas ainult rõõmu tunda, kui ta näeb, kuda tema kodu kasvab, tammed müüridel toeks ja...
Kui Vergilius käis "Homerose" järele, lõi üksikutest Aenease jutu katkenditest suure poeemi, luuletades juurde, mis puudus, ei suutnud ta rahvas ka selle eest teda küllalt kõrgeks kiita.
Ja kui Dante, sammudes Vergiliuse teed, lõi surematu Divina Commedia, teenis ta sellega närtsimatud loorberid.
Miks kõheldakse meil ja ei minda Lönnroti ja Kreutzwaldi jälgedes? Miks kustutavad meie noored teadlased "oma teaduslikku jänu" ainult Kalevipoega maha kiskudes, mida nad ometi ei suuda, aga mitte üles ehitades? Kas meie rahvas peab neile selle eest suurt palka maksma ja au andma, et nad seda hävitavad, mis meie rahvas on loonud?!
Kui arvatakse, et Kreutzwaldi "Kalevipoeg" on nõrk, puudulik, - seatagu kokku uus, parem ja tugevam ja rahvas oleks selle eest tänulik.
ERA I 4, 619 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla k. - Richard Alman, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse?
Vastus:
Äratulnud hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, luuhammas, anna mulle raudhamba."
ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves!
Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"!
Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid.
"Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi/ja/le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida.
Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida.
Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6/?/. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500.
Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.
ERA I 3, 583 (3)< Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tõnni vakk.
Noh sellest ei tea ma midagi, aga näinud olen. Seal, kus ma lapsena kasvasin Kastis Allaküllas, oli Margu pere, seal oli niisamasugune plika kui mina. Ükskord kui Leena ära oli, tõi tema veike vend tema tidehilbud välja mängida. Ma küsisin, kas enam ei ole, siis tõi ühe kõrkjast punutud kõrvi või mis ta oli, sest pealt oli nii kitsas, et ainult käsi sisse läks. Küll oli seal sees palju kolu ja ka üks nartsust titt. Meie mängisime sellega, aga perenäene nägi. Küll siis saime riielda. Võedi meie käest ja viidi ära, üldi, et sellega ei tohi mängida, olla nende tõnnivakk.
ERA I 3, 621 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, s. 1921, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees.
ERA I 3, 621 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1921 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale. b) Kilk, säh, sa luusthammas, anna mulle raudhamba.
ERA I 3, 627 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, s. 1920, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal. Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.
ERA I 3, 627/8 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1920 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale, sääljuures öeldakse b) Kilk , anna raudhamba, mina annan luuhamba.
ERA I 3, 629 (1) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas hirmutakse üleannetuid lapsi?
Vastus: a) Kollid tulevad. b) Kottimees tuleb. c) Näkk tuleb.
ERA I 3, 629 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihm sajab samal ajal?
Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.
ERA I 3, 638 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pedaspeal, Krasmukse talu kohal mere ääres (lõukas) peab ajulte üks naesterahvas öösite ennast pesema, siis peab nimetud talu õuest (nende teed mööda) läbi minema üle tee (kus Leepile läheb). Teest mõned sammud eemal otsekohe talu värava vastas on üks veike mudajärv (lomp), kuhu naesterahvas peab jäljeta kaduma.
ERA I 3, 638 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kord läinud talumees Tallinnasse Narva maanteed mööda. Kui ta Kahala järve kohta jõudnud, hüütud korraga järvest: "Viige Mardu järve perenaesele palju tervisid, et Kahala järve perenaesel on vaene (vilets) elu." Mees kohmetanud olekus jäänud esite seisma (sest et südaöö oli) kuid pärast toibus ja hüüdis: "Ja-jah." Mees mõtelnud ütelda, ikka ei ole tontisi, aga oleks keegi teine kuulnud, küll nad siis usuksid. Läinud edasi kuni Mardu järveni, pidanud järve kohal hobust kinni, et päeva aega tahtis näha, kas ehk miski elulist siis näha oleks, ja hüüdnud: "Kahala järve perenaene saatis Mardu järve perenaesele palju tervisid, et temal on vilets elu." Olnud natuke aega, visatud üks suur kala pontsti mehe vankrile. Mees läinud linna ja müünud kala ära.
ERA I 3, 641 (1, 2) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muinasjuttudest ei ole mul palju teada, toon siin mõned read:
Ennemõina oli vaene läind kaevust vett tooma, kuuvalge õhtul, kuud tõreledes: "Mis sa seal vahid ja vedeled (laiskled), ma pean siin tööd tegema. Eks sa saa mulle appi." Selle peale tulnud kuu taevast maha ja viind naese veeämbriga üles, kus ta praegu kuu sees oma ämbripaariga on.
Teisepoolt kuulda, et naene ja mees läind tõrvama (see on juba meelest ununenud, mis nad öö ajal võisid tõrvata), tõreledes kuu üle, meie peame siin rasket tööd tegema ja tema vedeleb ülevel.
Selle peale tulnud kuu maha ja viinud neid ära, kus nad praegu viibida. Mees/on/ kuu pahem silm, naene parem silm ja ämber nina
ERA I 3, 641a (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Roosi (eleting) arstimiseks üheksa puukoort peale panna ja pliiatsiga paberi peale kriipseldada, seda paberid peale panna. Et need "muinaskunstid" juba on ja muin.juttudeks ei käi, panin sellegipärast üles, nad on ikka "muinasajast". Enam ei ole praegu teada, kui ehk edespidi meelde tuleb ja teie veel soovite, siis võin veel üles märkida. Palun teatada M. J. Eiseni adressi, kui ehk teate, tema soovis ikka kah "vanavara".
ERA I 3, 657 (3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui lehm teiste peale tükib ehk teised tema kallale lähevad, siis tuleb kolm korda vastupidi lugeda vee peale Meieisa palve ja Hädaristimise sõnad ka kolm korda otsekohe, see vett antagu juua ja visata eest tahapoole peale ka. Aitab. Proovinud M. Paschlak. Tõsi.
Kui loom pojad ära põlgab, siis nõnda sama teha aitas proovinud Maria Paschlak lamba talledega.
ERA I 3, 657 (4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui piimal ussid sisse löövad, siis ütelda sellele, kes seda teinud teiste kuudes, kaob ära. Tõsi. M. Paschlak proovinud.
ERA I 3, 660 (5) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kui loomal rabandus on, siis lõika kõrvast kolm tilka verd leiva peale ja anna sisse. Tehku see, kelle õnne peal loom on. On õnn hea, saab terveks, on halb - sureb. M. P/aschlakul/ on terveks saanud.
ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.
ERA II 1, 67/8 (2) < Kambja khk. - Aleks Kurvits, koolinõunik, Prangli algkool < Rudolf Trikand, 13 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra sõitnud keegi mees hobusega läbi metsa. Korraga kuulnud mees suurt raginad. Vaatanud taha, metsast tulnud suur heinakuhi välja. Mees hakanud hobust kõvasti trahvima ning hobust trahvides jõudis mees suure vaevaga kodu. Kodus kargas mees reelt maha ja kohe tuppa. Koll oli õues palju kurja teinud, kõik aia ära lõhkunud ja maha murdnud. Hobune tuletas küll hirnudes meele, et teda vaja ree eest vallale on võtta, aga keegi ei julgenud enne hommigud õue minna.
ERA II 1, 161 (4) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaviha sõnad:
"Härrad, prouad, noored härrad, prelnad, isandad, emandad, mustaverd, valgetverd, tõmmukat verd." Kellele teha, selle nime ütelda.
Ohatise koha peal tuleb teha pahema käe nimetissõrmega viiskanti.
ERA II 1, 162 (5) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomad on ära nõiutud, siis tuleb ristamisi nurkadest, igast neljast nurgast prahti, igast nurgast kolm korda võtta. Ukse kohalt räästast kolm korda õlgi, kolm laastu uksepaku küllest; paku alt kolm korda prahti noa otsaga, siis sellega suitsetada haiget looma.
ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.
ERA II 1, 173 (1) < Helme khk., Tõrva l. - Eduard Treu < Anu Kustavus, üle 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud Helme valla Möldre talu peremees talvel metsa heinu tooma. Olnud veel pime. Jõudnud korraga välja lähedaloleva Ennuse taluni ja sõitnud säält edasi. Korraga olnud ta Ennuse õues tagasi. Läinud säält uuesti minema, kuid olnud peagi jälle tagasi. See ärritanud peremeest ja ta jätkanud vandudes käiku. Ei midagi. Jälle leidnud end tagasijõudnuna Ennuselle. Viimaks pole peremees enam julenud otsekohe käiku jätkata, vaid oodanud hommiku valgeni.
ERA II 1, 178 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord lõpeb loom äkki ära, või vinskleb veel enne vähe, siis öeldakse, et "kuri om läbi löönu"; või ka "lendäje om läbi löönu".
ERA II 1, 181/2 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Ruuda Eering, 56 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
J. Eering ütleb, et pärast Krimmi sõda on olnud palju halltõbe, eriti sõdureil. Haige tantsinud kange külmavärinaga. Kuumutatud ahju ja pandud haige ahju, siis läinud haigus kergemini juurest.
ERA II 1, 183/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Jüri Eering (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanausse talu talli taga olnud mingisugune puu, kuhu oli viidud vaimele andeid. Sääl olnud ka vana karjatee, mida viimati peremees poisil lasknud üles künda. Keegi öelnud, vist Kits Jaak, et see polevat hää, et too tanum üles künt. Uuel tanumal olnud alati karja metsaminekul ja kojutulekul uisk põõnutamas. Peremees käsknud oma sulaseil seda uiska maha lüüa. Siri Jüri oli ka talus sulane. Siri Jüri olnud kaval ja öelnud: "Paras, paras, kes su käsk siiä tulla, peremehe käsku peab täitma." Öelnud ussile nii, löönud ta ära. Uisk kadunud seega. Teised kolm sulast, kes sääl juures olnud, läinud kõik hulluks ja olnud narrikesed eluaeg.
ERA II 1, 185 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kusagil metsas olnud kord palgiriit, juba vanemast ajast olnud, mille alt tihti hommikuti ja õhtuti käinud välja must kass. Metsavaht lasknud palgid ära vedada ja siis hakatud igal ööl metsavahti tülitama, mis alles siis lõppenud, kui kohta pühitsetud. Siiski olnud veel tihti metsas kanget ulumist ja kukelaulu kuulda.
ERA II 1, 186 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrelaane metsas, Taageperas oleva silla alt käivat välja väike must koer.
ERA II 1, 186 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kataja-Võndi metsas nähtud kord magavat põtra. Peremees tulnud kodust ja toonud püssigi ligi, et teda maha lasta. Lastudki. Korraga olnud aga põder kadunud. Hiljem tekkinud asemelle suur maakivi. Sinna metsa tekkis sellest ajast hiigla palju varese pesi ja poeginud sääl hiigla kombel.
ERA II 1, 192 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud üks väike hästi pika halli habemega taludes ringi ja juhatanud varandusi. Keegi läinudki juhatetud hõbedakasti otsima. Läinud kellegi teisega. Saanudki kasti juure, kuid kuulnud ainult hõbeda kõlinat, muud midagi.
ERA II 1, 192 (8) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kellegile juhatatud jälle Helme Köstrimäe rehe taga puuriida alla rahakast. Setvertnoi pudeli täis raha. Kästud aluspuu ots kõrvale kangutada ja sääl all olevat. Läinud mees vaatama ja näinud sääl väikese uru pudeli asemega. Pudel ise olnud kadunud. Et ta teistele enne oli kõnelnud, sellepärast ei saanud ta raha kätte.
ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.
ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.
ERA II 1, 202 (8) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall olevat rohkesti levinenud vanade soldatite seas. Ilmuvat kange päävaluga.
ERA II 1, 212 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Räigi talu karjamaal on suur kivi. Selle kivi all elutsevat vanatont. Teda olevat tihti õhtuti nähtud väikse poisikesena, kel hiigla pikk habe ja seljas hallid riided. Tulnud jutustajale vastu ja öelnud: "Vanaema, kus sa lääd?" ja: "Kas sa kulda ka tahad?" Jutustaja pole julenud pakkumist vastu võtta, kartnud: "Ega ei tiiä, mis sest võib tulla."
ERA II 1, 216 (5) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas Kirke Mark 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepaurvad - leivaurvad,
kaseurvad - kesvaurvad,
haavaurvad - kaeraurvad.
Jämedad ümargused lepaurvad - näljaurvad.
ERA II 1, 218 (12) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli arstimiseks võetagu konna verd, lastagu pudelisse, pandagu tilk vett sekka ja antagu haigele, siis paraneb pea. Olevat hää eduga proovitud.
ERA II 1, 222 (22) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Koot ja Reha ning Sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.
ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.
ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.
ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.
ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.
ERA II 1, 224 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.
ERA II 1, 225 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud keegi Kuke Matsi nimeline isik Nohka talu taga kaevamas. Nimelt otsinud ta raha, kuna talle juhatatud öösel, et sääl raha olevat.
ERA II 1, 229 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord leidnud üks tüdruk kapsapeenra vahelt terve hulga tillukesi mehekesi ja noppinud nad põlle sisse. Need olnud siis härjapõlvlased.
ERA II 1, 230 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tahtnud vene naine kedagi hirmutada. Pannud kasuka karvupidi selga ja läinud põõsasse, ise teinud ikka: "Mõmm, mõmm." Möödamineja ütelnud: "Jää selleks, kes sa praegu oled!" Nii saanudki sellest karu.
ERA II 1, 233/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall ei taha kuidagi paraneda. Mõnikord siiski olevat ta paranenud üsna kergesti. Tihti paranenud lihtsalt soojas vannis käimisega. Mõnikord jäänud ta järele ka ahjus käies. Mõnikord lahkunud haigus ka siis, kui haiget heidutati. Hall hakkab suure külmavärinaga. Hiljem lisandub sinna ka päävalu. On ka hakkaja ja kurnab haiget rängasti. Halliks kutsuti haigust seepärast, et ta hakkas suure külmavärinaga ("Hall tähendes jo külmä").
ERA II 1, 234 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud keegi metsa teatud kohale minema, eksinud aga ära ega ole saanudki minna. See olnud kõik võrgutaja süü, kes jäljed ära seganud.
ERA II 1, 234/5 (4) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Inimene moondatud vanasti sõnadega küll soendiks, küll muuks. Ka rääkinud siis loomad ja linnud. Korra olnud üks tüdruk, kes öösiti tihti saladuslikul teol. Uuritud järele ja leitud, et käinud soendiks ja murdnud parajasti koplis varsa.
ERA II 1, 244 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti pandud ka raha ja muud kallist vara sõnadega inimeste eest varjule nii, et ainult need, kes noid sõnu oskavat, varanduse võivat kätte saada.
ERA II 1, 244/5 (13) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra teinud (sillutanud) Tarvastu mehed Taagepera Vanamõisa kohal teed ja heitnud öösel metsa magama. Korraga öeldud ühele teetegijale unes: "Võta lapi ja kaeva oma pää kohalt, siis leiad rahakasti." Mees ärganud, pole aga unenägu uskunud ja heitnud uuesti magama. Veel teine kord öeldud talle sama. Mees täitnud siis käsu: võtnud labida ja visanud paar korda mulda, kui tunnudki rahakasti labida vastu põrkavat. Võtnud välja, pannud vankrile ning sõitnud koju. Käskinud teistel oma osa teed ka ära teha ja lubanud kõik ausasti ära tasuda.
ERA II 1, 248 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli tulnud vanasti õige tihti ette. Halliks kutsutud teda seepärast, et inimene tema käes värisenud kui külma käes.
ERA II 1, 249 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pole tohtinud igas kohas magada. Sarnaseid vanu kohti olevat palju olnud. Tihti olnud selle tagajärjeks kägistamine või mõni halb haigus.
ERA II 1, 252 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigust tulnud vanasti palju ette. Ta tulnud kange külmavärinaga. Ta tulnud külmetamisest. Arstitud teda nii, et pandud inimene vankri redelitega sooja ahju ja antud süüa seasööki. - Jutustaja on ise ka põdenud halli.
ERA II 1, 254/5 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti olnud palju sarnaseid pahu vaime, kes inimesi nende teelt eksitanud, küll metsas, küll lagedal. Olnud korra keegi mees, kes tahtnud hobusega läbi metsa sõita koju. Eksinud siis teelt, ega ole enam õigele kohale saanudki. Käinud juba mitu korda ühel ja samal kohal ning lõpuks kukkunud kõige hobusega läbi jää järve. Vanasti tulnud palju sarnaseid juhtumisi ette, kus inimesed kurjelt vaimelt lihtsalt kõrvale meelitatud ja surmatud.
ERA II 1, 255 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tahtnud keegi mees minna Liivakult Alale läbi metsa. Läinud, läinud. Olnud ka pime. Jõudnud Väljassoo ligidale vaendikule, kui korraga leidnud enese olevat kirikaial (surnuaial). Olnud äkki haudade vahel. Kusagil puu otsas olnud valged linad kuivamas. Mõelnud: mis asi see on? Kust ta nii ruttu surnuaiale jõudis? Arvanud selle siiski olevat paha vaimu töö, kes ta metsas eksitas. Läinud hobuse nina alla ja teinud sääl pahema jala kannaga risti ja korraga olnud ta vaendikus tagasi.
ERA II 1, 256 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tulnud Savi Jaan läbi Kõrelaane kodu poole. Ta tulnud nimelt Tilga kõrtsist. Läinud, läinud, jõudnud Mihkli niiduni ja korraga olnud Tilga kõrtsi ees tagasi. Käinud niiviisi kolm korda. Ikka saanud kuni Mihkli niiduni ja säält Tilga kõrtsi ette tagasi, aga koju pole jõudnud.
ERA II 1, 256/7 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Nirgi pool teinud võõra valla mehed teed ja nad jäänud sääl magama metsa. Unes õpetatud ühele, et raha olevat ta pää all. Võtku ta labidas ja visaku kolm korda päält mulda, siis leidvat raha. Mees ärganud, tõusnud ja teinud nagu õpetatud ning saanudki hulga raha.
ERA II 1, 261 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Leena Pinka (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haiguse juures läinud inimese pää juustest lagedaks. Teda arstitud harilikult ahjus.
ERA II 1, 290/2 (2) < Tartu l. < Tarvastu khk. - Eduard Treu < Martin Lubi (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra olnud palgivedaja metsas tööl. Olnud parajasti lõuna. Ta rakendanud hobuse lahti, teinud tule maha ja istunud ree äärele sööma. Samal silmapilgul tulnud hunt sörkides tema poole. Nähes seda talumees vaadanud ümber, et parajat "käealust" leida. Pole olnud muud paremat kui reeais ja mõelnud sellega hunti õpetada. Kuid märgates, et hunt teravasti ta kõri silmitseb, pole julenud seda teha. Mõelnud siiski teda tappa. Võtnud tüki leiba pussi otsa ja annud hundile, tahtes nuga hundile kurku lüüa. Hunt napsanud leiva pussiga ja teinud minekut.
Mõne aja pärast läinud mees kõrtsi ja näinud oma pussi laual. Silmitsenud siis seda hoolega, kuni kõrtsimees teda küsitlenud, miks ta seda pussi nii silmitseb? Mees vastanud, et ta tundvat selles oma pussi, mille hunt temalt metsas ühes leivatükiga varastanud ja minema jooksnud. Kõrtsmik naeratanud ja öelnud, et tema see olevatki, kes talt pussi varastanud. Nimelt olla kuri nõid ta libahundiks moondanud ja töömees olla seega, et ta pussiga leiba annud, nõidusest vabastanud. Kõrtsmik tänanud meest hääteo eest ja annud talle pussi tagasi, hulga raha vaevatasuks veel päälegi.
ERA II 1, 396 (96) < Tartu l. < Tallinna l. - Paul Ariste < Aleksei Kuusik, üliõpilane, 17 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolm vanatüdrukut.
Kolm vanatüdrukut heitnud õhtul magama. Ühel olnud suu allapoole viltu, teisel pahemale, kolmandal paremale. Üks ütelnud läbi hambutu suu: "Puhu tuli ära!" Teine vastand: "Puhu ise!" Viimaks üks hakand puhkuma. Pole saand kistutada: puhkund allapoole. Teine hakkand üritama. Pole ka saand: puhkund taas vasemale. Kolmas puhkund paremale. Viimaks kutsund kojamehe. See ütlend: "No mis see on!" Ja korraga puhkund tule ära.
ERA II 1, 402 (106) < Tartu l. < Haljala khk. - Paul Ariste < Mart Lepik (1827) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurt.
Pikne löönd majja sisse. Peremees pole hästi kuulnud, ütlend tütrele: "Leena, mine vaata, kes sääl koputas!"
ERA II 1, 504 (1) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad on merelehma töugu. Kord tulnud üks loom nagu siga merest välja. Pole mitte hüljes olnd. Vohi Simun leidnud. See meresiga olli suurest merest ära helvin.
ERA II 1, 505 (4) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksimine. Helvatus tuleb peele. Lapsed olid möisa metsas. Helvatus tuli peele. Kui tulid möisa maande peele, siis tulnud muistus jälle peehe.
ERA II 1, 505/6 (5) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Libahunt olli vehem hunt. See kukub persest looma persest sööma (võtma). Vanahärra aas hundid Hiiumaalt ära. Kui hundid hulguvad, siis paluvad, mis jumal osaks andnud. Selle murdnud ära.
ERA II 1, 511 (2) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taevas loitleb "virmaline". (Virmalist ei tunne) Kui taevas loitleb, tähendab teist ilma- halva ikke- kui öhta, siis halba, kui homiku, siis hiad.
ERA II 1, 511 (4) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Misujuur on üks köhurohi. Kui sööma tahtmist pöle olland, sis anti.
ERA II 1, 512 (5) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lehmad o ikka mereloomade sugu, on hiad lüpsilehmad - nee pöle sandid lehmad.
ERA II 1, 513 (13) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivivare Pühalepa kiriku lähedal./Kiriku lähedal on suur piklik kivivare. Selle on Vanakuri kandnud. Kui saand sinna kohta, laulnud kukk, Vanakuri põgenend ja lasknud kivid maha.
ERA II 1, 514 < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Mare Fried, 70 a (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking. Külmking, üks rikkuja asi ta ikke olli.
ERA II 1, 516 (8) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hekine rabandus - Jumal laseb südamest läbi. Hallikul suri hobune ära. Nagu must joon oli südamest ja sellast läbi lastud.
ERA II 1, 516 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus, sama haigus, kui hekiste keib südamest läbi.
ERA II 1, 517 (2) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühalepa kiriku läheduses on 3 suurt kivi. Vana (s.o. kurat) kandnud neid vestitaskus ja tahtnud nendega Pühalepa kiriku torni puruks visata. Kivid läind aga mööda ja torn seisab praegugi.
ERA II 1, 519/20 (8) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Madrused reeksid, et kuskil jooksab meri alla. Vana madrus jutustas. Laev seelt välja ei saa. Kapten vettis värske surnu, sidus kövega mere. Vallaskala tuli ja vettis surnu suhu ja vedas nii laeva välja.
ERA II 1, 520 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks vanast keis siit otsast 30 versta eemal metsa raiumas. Iga lauba öhta tuli kodu, hundi nahk seljas (s.o. libahundina, üleskirjutaja märkus). Muidu oli hundi nahk lautas.
ERA II 1, 521 (12) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäljega kivi Pühalepas
Siit leind vana Kurivaim lebi. Jalajälg paes praegu alles. Leind Pühalepa paapsi. Neli musta hobust olnud ees, tulesoru taga. Üks vanamees ise negi, kui leks, tulesoru taga. Paapsis olli öpetaja Estermann, see tulli piibliga trepile vastu, siis leks vana Kurivaim tagasi.
ERA II 1, 523 (17) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukis tulnud hall hobune merest välja. Pidand sääl sugu ka tegema. Siis läind tagasi merre.
ERA II 1, 526 (2) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest tuln hallid veised välja. Kui raudas kingega (kingad, millel rauad all) inimene saan mere poolt vasta, siis pöle tagasi saan, siis jeen moole (moale) teiste loomade sekka.
ERA II 1, 526/7 (3) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud on ka merest tuln. Niisukesi vesihalli lambud tuln loomade sekka, kui loomad mere eeres söön. Kui rauduskingega inimene sai vahele, siis jeend.
ERA II 1, 527 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rahvas on meres elan ja oln. Meriinimesi on oln, aga see on vale. Kus meres vöib inimesi elada!
ERA II 1, 527 (5) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on tuln vaaru väest, kui see sai hukka meres. Präägugit kutsutakse hülgeid vaaru vägi.
ERA II 1, 527/8 (7) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kallastu nömmes oln Vanapagana sepakoda. Minu isaisa köneles. Sääl pesn ka pesu. Pühaba homigu ka tein tööd; pesn pesu. Inimesid, kes ikke jumalat uskusid, hakkasid hurjutama. Vanapagan visan vee maha, kallan maha plaga-plaga.
ERA II 1, 531/2 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Loitleb taeva pääl (virmalised) loode ja põhja pool, tähendab külma. (Virmalised tunt uuema sõnana.) Neh! Pöhjamaal Lapimaal on külm ja valgut pole ilmaski. Siis laplased nägevad valgut, kui loitleb taeva pääl. Kas nee jütud tööd on! - Vanarahvas rääkis.
ERA II 1, 533 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vahel nöid ise läin ka hundiks. Murdn loomi ja kiskun. Puistan ennast, siis oln inimene jälle.
ERA II 1, 534 (20) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene järsku merre läks, ei tule enam pääle kedagist, siis näkk on ära viind.
ERA II 1, 534 (21) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hälvadus tuleb pääle, ööldakse siis, kui inimene köib ühes kohas ringi ja'i saa välja (s.o. metsast), pööra riie pahempidi selga, siis saab väl´la.
ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.
ERA II 1, 539 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. jt. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.
ERA II 1, 540/1 (28) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad mehed laevas kutsuti puterman, äi muud tää ühti - neh! Nad uskuvad seda praegut, et üks vaim on laevas, et mere vaimud näitvad, kui hukka hakkab minema. Üks laevamees rääkis, tema ise näind, oln luubiga merel. Teised magan. Nagu suur koer tuln kohe laeva. Kadun siis jälle ära - neh. See oln merevaim. Pärast läin laev hukka.
ERA II 1, 546 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman. 1. Poterman, -mani 'laevatont', 2. 'suur rott laevas', 3. poisid tegevad potermanni 'kisklevad omavahel'.
ERA II 1, 547 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Kusta Tikerpuu, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman.
Vana rahva jutt on, et laeval on puderman. Üks tanska kapten oli ühe priki pääl - kahes mastis olid raad. See mees rääkis, kes ise oli näin, see oli mu seltsis laeval. Pruun koer tuln laeva, kapten näin. Läin üle parda. See mees oln ruulis. Oli ka näin. Noh oli, aga kus ta jäi. See öösi läin vanamees (=kapten) üle parda. Joon kangeste. - Mees ise rääkis, siis peab uskuma ka, et oli.
ERA II 1, 549/50 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a., Toomas Kiin, 74 a., Juhan Nurk, 80 a., informandid apostlik-õigeusu preestri majas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking, külmkinga nimetust on kõik kuulnud, aga ei tea, mis see on.
ERA II 1, 551 (9) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Juhan Nurk, 80 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann on laeva tont. Sedast on neli aastat tagasi. Olime Heltermaa sadamas töös. Sauna Mihkel olli poeaga ka. Poeg läks kripsu luubi pääl kolme soldatiga Vorpsi poole (Vormsi). Priidu (poja nimi) läks laeva, soldatid läin ka seltsi. Mihkel seisn trepi pääl ja näin, kui must koer tuln ja läin ka laeva. Sadama kubjal pole koera oln. Mihkel ütteln: "Äi Priidu tule enam tagasi." Vorpsi juures veesaabas aeas luubi kummusti. Priidu suri, kaks soldatit surid ka. Üks pääsn ära.
ERA II 1, 551 (10) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann ilmutub vahilolijale enne masti mahakukkumist/Putterman tein laevas keiksugu tööd. Kord näitan ikka sellele, kes öösi oln vahtis - esmalt ikka näitand - mast on tuln maha.
ERA II 1, 552 (11) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mu ema rääkis, et kari oln Röögu niitis. Senna Röögu niidi alla tuln merekari sööma. Karjane, naisterahvas, kudand vardu. Maaloomad läin senna merekarja sekka. Pullid oln ka. Nee jätnud sugu. Merekari kadun ära, naine kadun ka. Sest saan halli selts maale. Jah naine istun sääl, varraste kott käävarre pääl.
ERA II 1, 552 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukki pidan ka hooste kari käima (see on - merest). Mees pidan juures olema. Saarnugis oln viis mära hoost. Täkku pole oln märki. Kord kuuln, et hobused joosn ja hüpan. Teise kevade oln puha keigil varsad. - Ega see nii väga vanast olnud, kui mu ema täädis ja rääkis.
ERA II 1, 553 (13) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud ja sigu tuln ka merest maale.
ERA II 1, 553 (14) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged kutsutakse ikka vaaru vääks.
ERA II 1, 553 (15) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast, kui mindi lambud pesema, visati ikka kivi merre: "Näkk, näkk säh! Ma annan kakku sulle". Näkk vetab vees jalgust kinni. Mu va seltsimees läks tröömi hujuma. Näkk pidas kinni. Juhan olli. Mats läks appi, töi üles. Üks läks hobusid ujutama: näkk tembas maha. Näkk olema punakast karva koera moodi loom - punakaspruun - ega vanarahvas pöle muidu kivi vette heitn, kui kedagist pole.
ERA II 1, 554 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nää! Minu ema rääkis seda. Va puunott oln mere ääres. Lapsed istun pääle. Üks ütteln: "Ooda, ma tulen istun näku hänna pääle." - Puunott kadun alt ära, pole oln midagi. Ta'i kannata, et ta nime ööldakse.
ERA II 1, 554/5 (18) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda mina olen küll kuuln ja on oln koht, kus meri kokku keerleb. Ühel laeval oln pime kapten, vett maitsnud, siis täädnud kohe, mes koosi menna. Sääl, kus meri kokku keerlen, oln laevu nagu tapuaeas tapu pisteid - kaua sa oled, söömakraam löpeb otsa, sured nälga. Neh! Mehed annun kaptenile teist vett, merevett pole annun. Laev olngi keerus. Kapten üteln: "Mis te mind petn olete. Nüid peame surema." Oln tark mees, vetn ühelt laevalt värske surnu, pand liini otsa ja merre. Vallaskala vetn surnu kinni ja vedan laeva välja. Nii see pääsn. Teised keik jähid senna.
ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haigusist: kidumise haigus. Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgipipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.
ERA II 1, 557 (3) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vill lei ka pääle. Villi oli kahte seltsi: punane vill ja sinivill. Villi vastu aitas taim haraliste lehtedega, üks mustjassinine mari keskpaigas. Selle taime lehti või mari pandi villi pääle.
ERA II 1, 560 (16) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksi; jooksile tehti vanni kollase õitega jooksirohust.
ERA II 1, 560 (17) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Häkise vastu aitas püssirohi ja triivistük suitsetadi siis.
ERA II 1, 567 (3) < Reigi khk., Kodeste k. - Paul Ariste < Johannes Leiger, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrgessaares Ninaja küla juures on üks mägi, kus ikka midagi juhtub. Üks mees läind hommiku mõrdu seadma. Heitnud natukeseks ajaks mäele pikali. Silmad läind aga kinni, kui üks ütelnud: "Mine ära, siin ei tohi magada." Mees ärkand selle pääle üles, aga heitnud uuesti jälle magama. Jälle ütelnud üks: "Mine ära, siin ei tohi magada." Jälle jäänd mees uuesti magama. Nüüd üteldud: "Kui sa ära ei lähe, siis sa siia jäädki." Mees katsund, et sai minema. Küllap tal ikka niipalju hirmu oli, et ära läks ja teistele rääkis.
ERA II 1, 583/4 (9) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman on igas majas ja laevas. See on vaim. Kui ennast näitma hakkas, laevast välja läheb, siis laev läheb hukka, varsti, vana Orjak rääkis, - kaks-kolm aastat tagasi suri - ise näind: puterman olnd ees preidi pääl. Pistis minema. Pääva kolme-nelja pärast laev läind randa (sai hukka).
ERA II 1, 584 (10) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on inimeste pooledvennad. Olen ikka kuulnud. Nad on siis sündind, kui Egiptuse söavägi sai hukka. (Kalasavalisi inimesi ei ole kuulnud ega tunne.)
ERA II 1, 584 (11) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku. Kui näkk on nähtav, siis on midagi halba sündind. Paopa külas on hall lehm tulnud karja hulka. Karjalapsed läind loomale selga. Üks jäänd üle. See ütelnud: "Nääh, mul põle enam ruumi! Ma istun näku täku hänna pääle." Kui selle ütelnud, siis sulas hall loom ära, polnud enam kuskil. - Mu isa ja ema ikka nõnna rääkind.
ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Triivistük on äkise haiguse vastu.
ERA II 1, 588 (6) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui inimene eksib ära, öeldakse: läks pööriduse sisse. Kui miski riie pahembidi pöörata, siis saab sellest lahti.
ERA II 1, 588 (7) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmhaigus. Lilbi külas ühel poisil olnud külmhaigus. Värisema ajand. Siilidega rohistadi. Siilisid on kahte seltsi: koerasiil ja siasiil. - Teisega rohistadi. Siili verega rohistadi.
ERA II 1, 588 (8) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal oli äkine, tehti väävli suitsu, anti loomale looma oma verd.
ERA II 1, 591 (18) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hallid lehmad hiad lehmad. Need on mereveisse seltsi.
ERA II 1, 593 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.
ERA II 1, 593 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sedavisi küll on oln - mina pole seda küll näind, et merest on tulnud hallid lehmad ja saand seda seltsi.
ERA II 1, 593/4 (4) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest on mehed kord kinni võtnud looma, mis pole olnud hüljes ega pole ka olnud inimene. Mehed viind maale. Pole sääl rahul olnud. Mehed viind tagasi mere ääre. Mere ääre pääl kummardand, et tagasi lastud. Olnud ikka enam inimese moodi.
ERA II 1, 594 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaaru vägi, mis Punases meres hukka sai.
ERA II 1, 594 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ükskord lapsed mere ääres mängind. Vähene varss tulnd sinna. Lapsed istusid selga. Üks pole enam sündind. See ütelnd: "Oot, oot, ma tulen ka täku-näku saba". Keik kadund ära - nime pole tahtnud. Laste lasu jään maha.
ERA II 1, 595/6 (8) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks pruutpaar tulnd laulatamast. Tulnd. Pruut läind metsa kord maha. Metsa. Läind ja läind. Pulmalesed ei näind enam mette kuskil. Kord olnud mees metsas halgul. Hunt tulnd juure, kui tule ääres söönd. Mees ajand ära: "Mis sa sii minu juures ilad!" Teine pääv tulnd hunt jälle söögi ajal mehe juure. Mees and tüki leiba. Hundi karv tulnd sellast ära - olnd pruut. Tüdruk tänand meest, et andis leiba.
ERA II 1, 596 (9) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Ilveshunt hakand looma ikka takkaotsast sööma.
ERA II 1, 600 (29) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ära eksind, pööra miski asi seljas tagurpidi, siis saad välja.
ERA II 1, 601 (1) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühe laeva pääl oli kaks putermani. Läind omavahel tülli, kummal on õigus laeval olla. Läind kapteni juure küsima, kummal on õigus. Kapten küsind: "Kumb teist esiti laevale tuli?" Üks ütelnud: "Mina tulin esiti. Ma tulin siis, kui laeva hakati vette ajama." Teine ütelnud: "Ma tulin juba siis, kui kiil pandi, kui esimene laast löödi." Kapten andnud teisele õiguse, ja see jäänd laeva.
ERA II 1, 601/2 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks lugu on kaunis uuemast ajast. Peet Laupa rääkis seda. Tema oli Hiiu krahvil madruseks. Sel ajal oli meri ka krahvi oma. Ühel mehel oli laev, aga krahv ajas maksud nii kalliks, et mees pidi laeva ära müüma. Krahv ostis laeva omale. Taani mees Hibsen oli kapten. Laev tuli propsilaadungiga. Laupa olnud sel korral just vahiks. Olla olnud kaunis hää ilm Biskaja lahes Hispaanias. Laupa näind kui kapteni kajuti poolt tulnud punane koer ja hüpand merre tagumise purjumasti kohalt. Teisel ööl hüpand kapten vette just samast kohast. Mehed kuulati läbi, aga keegi ei teadnud midagi, miks kapten hüppas.
ERA II 1, 602/3 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vähene putermani juhtumine oli sõja ajal. Tahkunas üks laev ajas sõrad põhja. Laev jäi randa. See oli päris tõsine lugu. Venelased olid laevas vahiks. Iga öösi oli teine. Venelased uskusid kangesti, mis eestlased rääkisid, et laevas on puterman. Üks venelane kuulnud laevas kolinat, laskis hirmu pärast enese maha.
ERA II 1, 604 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Minu ema rääkis ühtepuhku - Hellamaa pool Põlendmaa juures ikka kurikaga pekstud. Peksjad kutsund rahvas Põlendmaa neitsi. Hommiku ja öösi pesnud. Ükskord Põlendmaa neitsi huiland metsas. Üks vanamees hakand huilgama - Hellamaa Kivi-Tõnis. Otsind hoost metsas. Üks huiland vastu. Tulnud vanamehele metsas vastu. Hüpand ühe jala pääl. Punane küütkuub olnud selgas. Karjund vanamehele üsna kõrva: "Iüü!" Vanamees tuli kodu ja oli neli nädalat haige.
ERA II 1, 604/5 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vanamees rääkis. Ma arvan, ta ikka midagi kuulis. Kodeste järve ääres ikka kuuldud - Kodeste Toomas rääkis. Tema isa-isa olnud metsas loomi otsimas. Kodeste järve ääres metsas kuulnud: Kodeste pool jälle keegi huiland. Läind tagasi. Hääl huiland: "Tule siia!" Saand järve juure. Järve ääres liivaselja pääl olnud tuli. Tule ääres istund suur naisterahvas ja kudand vardaid. Tule paistel vilkund vaskvardad näks ja näks - vanamees katsus, et sai koju ühe vaardiga.
ERA II 1, 605/6 (7) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin on üks vana metsavaht Sihi-Jüri Sihi kohal. Vana Jüri olnud suure järve ääres, kui hakand ühest kohast kangesti vesi keema. Üks asi tulnud veest üles ja tema poole tulema. Jüri oodand, püss kaenlas. Võtnud ristiga hõbekuuli ja lipsti sisse. Tulnud ligi, olnud ilmatu suur uss, suu lahti nagu heinahark. Jüri lasnud paugu ja pistnud ise koju. Söömavahe pärast läind vaatama. Järves olnud nagu viinapotska tükid vee pääl. Minu isa ütelnud Jüri vastu, et kas need haisema ei läind. Jüri ütelnud: "Ei tea, kuhu nad jäid."
ERA II 1, 606/12 (8) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, 66 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnuki laiu juures olnud see juhtumine. Sääl on üksainus talu. Sääl olnud kaks venda omavahel riius. Teine nendest olnud vaikne ja vaga mees. Teine tahtnud teist kohast välja kihutada. Kord läinud vagane vend hülgeid püüdma. Mere ääres olnud suur kari halle loomi. Olnud võõras kari. Loomad olnud vaiksed ja taltsad. Vend ajand loomad koju. Saand teise venna juure. See küsind: "Kust sa need loomad said?" - "Pidin minema hülgejahile. Leidsin mere äärest loomad, ajasin koju." Vend küsind: "Kas veel oli?" - "Jah oli suur kari. Mulle aitab sellest küll toita ja lüpsta." Vend ja isa ütelnud: "Sa ikka hull oled. Molkus, ajand kõik koju." Isa ja teine vend läksid teisi loomi ajama - "Kuidas sa kätte said?" - "Ma läksin kotti ja heitsin. Kuulsin pladinat. Tegin koti suu lahti, nägin karja ja ajasin koju." - Isa olnud pääihnus. See ütelnud: "Oot, ma lähen vette ja ajan välja". Vend lasknud isa kotiga vette. Habe teind veel pull! pull! Vend ütelnud: "Olgu pullid või lehmad, aja aga välja." Võtnud natukese aja pärast isa välja - isa surnud. - See halli seltsi kari olevat praegugi Saarnukis alles. Ma siis kuulsin, kui olin koolipoiss.
ERA II 1, 618 (4) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kodeste järves olnud näkuneitsi. Minu vanaisa tulnud kord järve ääre karjaga. Näku-neitsi istund kivi otsas ja kudand sukka näkk-näkk-näkk. Siis läind järve. Suur mürin olnud taga.
ERA II 1, 618 (5) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meelste mäel nähtud näkuneitsit ja suurt musta härga. Sihi Madis, julge mees, tahtnud härjale vastu minna. Näinud pimedas tee ääres kaht kollakat silma. Lasknud hää piraka ja pand siis ise minema. Läind siis teine päev vaatama. Ise oma härja lasknud jalust vigaseks.
ERA II 1, 620 (8) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman see peab kuulutama, kui laevas juhtub midagi. Siis on kolinat ja klobinat kuulda.
ERA II 1, 620 (9) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rotid lähevad laevast ära, enne kui laev hukkub. Linna all lähevad ära. Üks suur Ameerika laev pidand sõitma ainult poole tunni tee. Sadamas tulnud kõik rotid maha. Laev läinudki hukka. Pole ükski pääsnud.
ERA II 1, 648 (1) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann.
Ühes laevas olnd kaks putermanni. Läind omavahel prudama, kummal on öigus laevas olla. Läind viimaks kapteni juure. Kapten küsind: "Kumb teist ennem oli?" - Üks ütelnd: "Ma tulin siis laeva, kui seapuu maha pandi". Teine ütelnd: "Ma tulin siis, kui föörmast püsti pandi". Kapten mõtlend järele, kummale oleks kasulikum öigust anda. Kui annad sellele, kes siis tuli, kui föörmast pandi, siis läheb teine köige seapuuga ära. Ütelnud: "See jääb laeva, kes siis tuli, kui emapuu pandi." - Teine läind kohe minema ühes purjudega ja mastiga, et raksunud.
ERA II 1, 650 (3) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman.
Puterman näitab ikka enne önnetust. Ükskord madrus olnd vahtis. Üks vööras mees tulnd üle teki ja hüpand merde. Madrus mötelnud: "Nüüd ikka tuleb midagi." Natukese aja pärast tulnud kapten ise välja ja hüpand säält samast kohast merre.
ERA II 1, 650 (4) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkmankrundil on ikka näkke palju. Viivad mehed ära.
ERA II 1, 650/1 (5) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
1849-1882 oli Köpus mees - Köpu-isand - Jüri Saar. Jüri oli suur kalaharrastaja, käis ikka öösi toosel. Korra oli öösi Kuiva laukas. Järsku näind, et näkk istund kivi otsas. See kivi olnud hoopis kaugel kaldalt. Olevat olnd naisterahvas. Sest ajast ei ole julend enam toosel käia. Aga see on fakt, et ta ikka midagi nägi.
ERA II 1, 651 (6) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a., kooliõpetaja (1928) Sisestas Jaanus Libek 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas loitis, siis minu ema ikka kartis, et vaimud on. Möned uskusid ka, et tulepurskav mägi ajab tuld, et nüüd tuleb ilma löpp.
ERA II 1, 651/2 (7) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure. Umbnõmme Ingli poegi ikka hermutas, et ärge huilake, külmking tuleb. Poisid ei kuulnud. Korra Pärnaku metsas keegi huiland. Poisid huiland vastu. Tulnd naine nagu kaelkirjak, jalad olnd kui raiepakud. Öinu soos olnud õieti rohkesti külmkingi. Köpu meeste heinamaad on enamasti sial. Kui sinna mindi, siis hakati ikka vara tööle, et ruttu saaks heina ära. Hommiku vara koi ajal, siis ikka nähti, et siin ja sääl pöösa ääres oli nagu mees. Mõni julgem hakkas sügavalt uurima - olnud kured, need sial pesitand. Aga kindlasti usuti, et on külmkingad.
ERA II 1, 652/3 (8) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristnas on koht, kus ikka näkku nähtud. Kui keegi heitand sinna magama, siis aetud ära: "See koht on meie. Kui sa ära ei lähe..." Seel olnd Ninaje metsas. Lupi mäel ka kuuldud seda. Isa vend heitnud kord sinna meelega magama. Üks ajand ära: "Mihkel, mine ära!" Ei tema pole läind. Siis öeldud teine kord: "Mihkel, mine ära." Siis läind isa vend hirmuga minema.
ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.
ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübara ääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama: "Oot! oot!" Teine ütelnud: "Saab, saab!" Kukk laulnud: "Tooge ta kord veel mu kätteeee!"
Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praeguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi visand, olnd teine teise mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkund Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.
ERA II 1, 672 (3) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on sama, mis nook.
ERA II 1, 672/3 (4) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann kassi ja preili näol/Puterman on laevas. Pihla Juuli Villem - Orjaku Villem jäi talveks laeva vahti, kui laev jäi talvekorterisse. Üks soome laev olnud ka. Siis jäi kaks laeva vahti. Soomlasel olnud suurem ja soojem laev. Orjaku Villem läind soomlase laeva ruhvi korterisse, sääl käis must kass. Hüpand voodi pääle ja tema rindade pääle. Ruhvi uks olnd kinni, ja laevas pole olnd ühtki kassi. Villem ajand kassi ära. Jälle tulnd tagasi. Niiviisi aand kolm korda. Siis vett püksirihma ja kleiutand sellega. Kass kadund ära. Läind suure ruhvi ja löhkund sääl keik riistad peeneks. Pärast tuln kena preili sisse. Kui soomlane tulnd sinna, Villem rääkind, et niisugune asi on laevas. Soomlane ütelnud: "Meie täätsime küll, et on. See on juba siis kutsutud, kui laev tehti."
ERA II 1, 673 (5) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühes laevas oli kaks putermanni. Läind ise tülise, kummal neist on öigus laeval olla. Läind kapteni juure otsust saama. Kapten küsind: "Kumb tedest enne oli?" Teine üteld: "Ma tuli siis, kui looskiil pandi." Teine üteld: "Ma tuli siis, kui vöörmast pandi." Kapten andis sellele öiguse, kes siis tuli, kui looskiil pandi. Teine läks tükkis mastiga minema.
ERA II 1, 674 (6) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui puterman näitab, siis on santi ilma või häda. Ükskord puterman tuli roolimehe juure ja käskis kursi teisale pöörata. Roolimees ei teind. Annun siis roolimehele möda pääd, et läksus. Roolimees läks tüürimehele rääkima. Tüürimees käskis kursi nii vetta, nagu puterman ütles. Kolme pääva pärast said sinna, kui laev oli üsna vaibumas, oli merehädas.
ERA II 1, 688 < Reigi khk., Kärdla k. - Paul Ariste < Pauliine Jõeleht, 89 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meres oli naekn. Kaevus ei olnud.
ERA II 1, 691 (8) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Rootsi riigi varandust peab olema Eestis maa all mitmes kohas keldrites.
ERA II 1, 691 (9) < Reigi khk., Rootsi k. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaarao sõjaväest tekkind. Nad on vaarao rahvas - faro folk.
ERA II 1, 691 (10) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Undebigiar on see, kui magad sandil kohal maas ja naha külge tulevad punased laigud. Neid arstitakse nii, et keha määritakse tahmaga sisse.
ERA II 1, 691 (11) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa all peab inimesi olema ka.
ERA II 1, 693 (19) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestasid Kristiina Niilus, Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - nordnbfækst (põhjavälk) tuleb õhu segadusest või tulemägedest, mis tuld välja heidavad. Kui virmalisi nähakse, läheb külm ilm sulale ja sula ilm külmaks.
ERA II 1, 693 (20) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas laevas on vaim - skoeps andan. Samuti on igas majas vaim - andan.
ERA II 1, 693 (21) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsas eksind, pane müts pahempidi pähe, siis saab välja.
ERA II 1, 694 (24) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõululaupäev visati õnne pääle - po-lika (han kostar lika) õlgi vastu lage. Kui palju jäi pidama, siis oli hää õnn. Kui ühtki ei jäänd, siis oli lootus otsas.
ERA II 1, 696 (29) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
levavargen, livavargen - ilveshunt, kes hakkab looma sööma takkapoolt.
ERA II 1, 704 (46) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühekorra Suurelmaal tarkmees tegi kaks tüdrukut hundiks. Seisnud akante taga ja ulund kui hundid.
ERA II 1, 708 (55) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman - skoeps and.
Üks must koer tulnud laeva. Laev olnud merel. Koer hüpand üle parda merre. Samast kohast läind kapten merre.
ERA II 1, 708/9 (56) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva Peeter rääkis: Üks mees tulnud laeva ja ütelnud kaptenile: "Minge siit koosi." Laevamehed pole tahtnud kuulata. Kapten käskind: peab minema. Sääl olnud laev hukkumas. Päästet ära.
ERA II 1, 709 (57) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Sama motiivi tunnevad ka Hiiu rootslased.)
Üks mees tulnud tüürimehe juure: "Pea seda koosi." Tüürimees pole pidand. Võõras võtnud rouliratta kätte ja andnud tüürimehele klopsti vastu kõrvu. Pöörand laeva kõrvale. Pidand just kaljule minema. Päästis nii laeva.
ERA II 1, 709/10 (58) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tinkamäel - see on üks rootsikeelne nimi - näind, et lehm tulnud merest välja. Tüdruk lüpsnud ja pärast pälistand pääd. Kutsund lehma: "Kut kut, bruna, ap link. Skota runa." Siis läks merre.
ERA II 1, 709/10 (59) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mereinimesi on. Alt on kala saba. Päält on inimene. Üks naisterahvas võet võrkudega kinni. Olnud ilusad rinnad, olnud vannis vees ja siis viidud mööda linna. Kolmandal päeval last merre tagasi. Olnud nii hää meel. Kolm korda tulnud veest välja ja nokutand pääd. Rääkida pole osand. Näkk on paljalt nägemine, aga see olnud päris elav loom.
ERA II 1, 720 (3) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad piavad meriveissed olema.
ERA II 1, 721 (4) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast olid madalad laevad. Siis merineitsid hüpand üle laeva teise külge merre. Vaatand meestele otsa, kui hüpand. Kala saba oln. Need olid näkineitsid.
ERA II 1, 721 (5) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köppus on ikka näkid olnd. Üks rääkis. Läind homigu vara karja. Tiigis olnd kolm, neli tükki palgi pial. Palk veerend natuke, siis läind jälle sisse. See inimene ise elab, kes seda näind.
ERA II 1, 725 (11) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Miisujuur oli nöia üle. Anti sisse, siis oksendad kas soolikad-sapikad välja.
ERA II 1, 726 (14) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nöiad söitnud löugutite ja luuavarte selgas kokku neljaba öhtu. Tantsind vahel ja pidasid oma nöu.
ERA II 1, 728/9 (24) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk tulnd siia väikse paadiga Saaremaalt. Meie külas Alpril üks vanamees jäänd järgi teiste matjaks. Katk tulnud väikese halli mehe näul, nisokott selgas. Inimesed olnd ölgedel maas, oodand surma: "Varsti sureme." Katk torkind kepiga, keda torgand, see surnd. Üks vanamees olnd ahju pial, see jäänd ellu. Köpu otsa jäänd teine.
ERA II 1, 729 (26) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalesed o villid või knäpid. Neid kutsuta, mis maast tulevad. Maaleste rohtu on küll.
ERA II 1, 731 (40) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmaigus ehk see sõidab halli o üks (ütlejad arvasid, et hall (gen. halli) tuleb sõnast hall, halla - 'külm').
ERA II 1, 731 (41) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a.; Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.
ERA II 1, 743/4 (15) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Soenduga (nim. soend) olnu niisukene lugu. Üks taluperenaine egä kõrd kui sängist maha käpakile tulnu, saanu soenduss. Nigu susi joosnu külä karja juurõ ja nakanu lambaid murdma. Tõsõd nakanu sutt ajama: "Tõhhuju! tõhhuju!" Võtnu lamba selga ja toonu koju. Kodu olnu suur tõrs maa sees lambaliha täis. Ütskõrd tulnuva inimesed järgi ja näinuva, kui lamba toonu kodu ja nülginu ärä. Ei tiiä, mis sis tennu: tapnuva või põlõtanuva ärä.
ERA II 1, 746 (4) < Tartu l. < Võnnu khk. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui hal´ltõbi on nakanu pääle tulõma, sis nähtu, et hal´l hobene tulõb.
ERA II 1, 776/7 (2) < Tartu l. < Laiuse khk. - Paul Ariste < naisinformant (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Laiuse lossi all on suuri keldreid. Kord hakand mehed kaevama. Juba tulnud suured rauduksed vastu. Ent siis keelnud mõisarentnik kaevamise. Jutustaja isale, kes elas üsna lossivaremete kõrval, öeldud öösi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine varemetesse kaevama. Sääl on sinu varandus." Isa ei ole läind. Teine öösi öeldud jälle sama viisi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine kaevama." Isa rääkis lugu emale. Ema ei lasnud minna. Et mispärast see pussnuga pidi kaasas olema. Vist taheti ära tappa.
ERA II 1, 800 (7) < Tartu l. < Kambja khk. - Paul Ariste < Ann Mark, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sis essüs ärä, ku sattõ vanajuuda vai kurja, kis tiiäb, kelle tii pääle, jälgile.
ERA II 1, 804 (1) < Tartu l. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui arukõiv om kõllatsen, sis talutütrid saap mehele, kui suukõiv - sis vaisid tiinritütrid saap mehele.
ERA II 1, 810 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui on puupind läind ihu sisse, siis tule see hõlpsalt välja, kui võetakse pähklituum, näritakse suus purule ja pannakse see puru selle koha peale, kus pind sees on. See puru kiskuda pinna peagi ihu seest välja.
ERA II 1, 810 (3) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kõhu põletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.
ERA II 1, 810 (5) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.
ERA II 1, 811 (9) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõbe vastu aitab, kui juua konna verd.
ERA II 1, 811 (10) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ka see aidata, kui võetakse kuivanud varblasesitta, hõerutakse peeneks ja antakse haigele sisse.
ERA II 1, 811 (13) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui raudnõgestega haiged kohta vihelda ja hõeruda.
ERA II 1, 812 (15) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui teha karikakri õitest theed ja seda juua.
ERA II 1, 812 (16) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui tooreid ehk keedetud porgantid süüa.
ERA II 1, 813 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roositõbe vastu aitab see, kui saab võetud rukkijahu ja panni peal tuliseks tehtud ja roosile peale pandud. Seda tehakse kolm korda järgimööda.
ERA II 1, 813 (23) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari vastu aidata see, kui esimene poeg närib haiged kohta, teine küsib temalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Nari närin." Teine küsib: "Kui kauaks?" Närija vastab: "Eluks ajaks."
ERA II 1, 813 (24) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse vastu aitab see, kui oma piupesast kolm korda keelega ristamisi lakud.
ERA II 1, 814 (31) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.
ERA II 1, 815 (34) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui on maast hakand vistrikud naha peal, siis kaduda ära, kui võetakse kolm tuulepesa, keedetakse neid, pestakse selle veega ja juuakse seda vett.
ERA II 1, 815 (35) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui võetakse sõnajalad, mis põesana kasvavad, keedetakse neid ja tehakse nendest vanni, ja ka haige koha ümber neid keedetult siduda.
ERA II 1, 815 (36) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam ega külma vett ei võida ka juurde panna.
ERA II 1, 817 (42) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui võhumõega seemneid keeta ja seda vett juua.
ERA II 1, 817 (44) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kreebsi, vähjatõbe vastu aitab see, kui kasepuu käsnast ehk taelast theed keedetakse ja juuakse.
ERA II 1, 818 (49) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui nearikuul saab harakas maha lastud, ahjus ummukses ära kõrvetatud ühes sulgede ja sisekonnaga, niiet jäeb järel ainult pulber. Seda pulbert anda haigele sisse, niiet haige ei tea, millest see pulber on tehtud.
ERA II 1, 818 (50) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aidata ka see, kui võtta üheksamaa rohtu ühes juurte, õite ja lehtedega ja rukkiorast, mis on lume alt välja tulnud, keeta neid õllega ja anda haigele juua.
ERA II 1, 819 (59) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari kaduda ära, kui võtta kiin ehk kerves ja lüüakse kolm korda kolme uksepaku peale. Kus teine küsib lööjalt: "Mis sa raiud?" Raiuja vastab: "Nari raiun." Teine küsib. "Kui kauaks?" Raiuja vastab: "Eluajaks."
ERA II 1, 820 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tomingad kaua õitsevad, tuleb pikk sügise.
ERA II 1, 823/4 (32) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Prussakad kaduda ka siis ära, kui surnu viiakse majast mööda ja mööda viimise ajal saab kolm korda ahju mööda kraabitud küüntega ja iga kord öeldakse: "Reisijad, hakake minema, koolja juba läheb."
ERA II 1, 824 (33) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lutikad kaduda ära, kui võetakse esimest lund ja sellega visatakse vastu seina ja neisse kohtadesse, kus nad asuvad, öeldes: "Vanad välja, uued sisse!"
ERA II 1, 839/40 (2) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Limu külas Raudsepa talu perenaisele näidatud kord unes ja kästud minna Sarapiku mäele ja seal kaevata kolmandema künnivau pealt, siis leiad sealt rahakatla, keda must koer valvab. Perenaine ärgand küll unest üles, aga ei julgenud minna kaevama, uinund jällegi magama. Jälle kästud teda minna senna juhatud kohale raha järele ja veel kolmat korda on teda unest äratatud ja kästud minna raha ära tooma. Siis ajand perenaine ka mehe ülesse ja rääkind ka temale, mis ta unes näind. Et ka peremehel julgus puudus minna rahaauku lahti kaevama, nii seisab see rahakatel tänaseni Sarapiku mäel, ootab julged meest, kes ta sealt välja toob.
ERA II 1, 840 (3) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kose Uuemõisa valdas (Kuivajõe vald - kellegi lisatud märkus) Kanavere külas Maidu talu perenaisele näidatud kord unes, et Maidu heinamaal küünis on rahakelder ja kästud sealt raha ära tuua. Perenaisel ei olla selleks julgust jätkund ja jäend temast see rahakelder puutumataks. Peale perenaise surma olla kaks külapoissi käind seal küünis oma õnne katsumas. Leidnudki küünis võlvitud keldri, hakand siis keldri ust otsima, mida ei leidnud. Siis võtnud raudkangid abiks, raiund nendega kuni homikuni ega ole keldri võlvi jõudnud läbi murda. Kas nad hiljem selle raha sealt keldrist välja tõid, ei teadnud selle loo jutustaja.
ERA II 2, 509 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soendist.
Üts miis õkva esi kõnel mulle, kiäle ta asi olli johtunu'. Timä kündnu' Horstipalu veeren. Hopõn väsünü' vällä' ja timäl lännü' kah kõtt tühjäs. Istnü' maha pruukosti võtma. Susi tullu', vahtnu man, silmä' joosnuva' vett. Miis pistnu leiväpala väidse otsa ja ängäs selle soelõ. Niipia, kui susi leivatükü ärä' sei, sai inemeses. Ütelnu' endä oleva Virumaa mõisnigu poja. Kõnelnu', et joh hulk aigu soendis ollu'. Ollu' väigä tenulik, lubanu' viil tasuda. Kas ta aga tod lubamist täämbätsele om täütnü', ei tiiä' mina.
ERA II 2, 511 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kirikuehitaja Olev./Olõvistõ kerigut ol´li ehitänü' üts tiidmädä nimegä miis. Kerik nakanu' joh valmis saama, aga iks es ole' ehitäi nime teedä' saad. Sääl kuulu' üts, ku imä kussutanu' last mõtsa veeren (lats iknu', kõtt ollu tühi) iks nii: "Olõ vaiki, latsõkõnõ, ku Olõv kerigut tegemäst kodu tule, tuu tuu suure saia." Sedaviisi saadki Olevi nimi teedä'. Temä järgi pant sis ka kerigulle nimes Olõvistõ.
ERA II 2, 513 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Valgjärve tekkimine.
Otepää lähedal on Valgjärv. Selle tekkimisest räägitakse nii. Korra hakand kõvasti müristama. Laps tulnud väljast ja ütelnud emale: "Mi valge tule müristen." (Valgeks kutsutud talu valget härga.) Asi jäändki sellega. Äkki aga hakand taevast välivett maha jooksma, uputand terve maakoha ära. Nii tekkindki Valgjärv. Härg pole mitte talu oma olnud, vaid üks niisugune järve vaim, kes järvele vastset kohta otsides ise ees käind. Et laps härga "mi valgeks" nimetas, hakatud järvegi Valgjärveks kutsuma.
ERA II 2, 529 (3) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Kadri Lepp, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra läind 12 soendit üle nurme. Üks esimesi olnud krantskael. Need olnud pulmarahvas, kadeda naabri poolt soendeiks muudet. See asi vist juhtund Venemaal. Naabrit polevat pulma kutsut, siis see tasund kätte. Ei ole aga pärast osat enam inimesiks tagasi muuta -nii rändavad veel praegugi ilma pidi. Krantskael olnud peigmees, krae kaelas.
ERA II 2, 553 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra Puka talu peremees läind Riiga. Väravavaht küsind: "Kustpoolt oled, kas Antsmõisast või?"- "Antsmõisast jah!" -"Ega viimati Pukalt?" -"Pukalt jah!" - "Kas midagi oled leidnud?" -"Ei mitte midagi." -"Sul on aias aia nurgast lugeda kolmanda uibu juure all pütitäis raha. Kaeva välja ja too õkva siia. Ära päält midagi võta." Puka peremees läind koju, ja - õigus küll - olnud küll pütt kulda. Riiga viimisest pole nüüd enam juttugi olnud. Sääl jäänd aga peremees põdema. Arvat üht kui teist, viimaks mõteldud, seda see raha ikka tegi. Viind ülejäänd raha Riiga. Väravavaht hüüdnud juba kaugelt: "Vii ära tagasi. Ma oleksin sulle niikuinii kõik kätte andnud." Mees viind raha tagasi, matnud maha. Aga ei abi kedagi. Terve suguvõsa surnud üksteise järgi välja.
ERA II 2, 613 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Herbert Tampere < Eduard Ploomipuu (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Mustjõe vaim hoigab, siis upub mõni inimene ära. See sünnib enamasti iga aasta kord.
ERA II 2, 623 (18) < Karula khk., Kaagjärve v. - Herbert Tampere < Sohvi Raud, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Sõgel mihklipäeval jääb akku, siis jüripäeval lähevad härjad vakku.
ERA II 2, 627 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks mees näind kord, kui 2 lapi naist kandnud puuga vahel pangi rasvaga, ise kõnelnud juures: "Need kaks lihavat härrat, nende käest oleme selle kätte saand." Need naised olnudki hallid Lapimaalt.
ERA II 2, 627 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui reede linu külvata, siis saavad kirbusitadse'.
ERA II 2, 641 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall, gen. halli.
"Olli enämbide halli-haina kasvamise aigu suvõl (sellest ka nimigi)." Haige kohta üteldi - "sõit halli". Arstimine: tagurpidi valge hobuse seljas sõita.
ERA II 2, 641 < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Tõbi kangete külmavärinaiga kevadisel ajal. Et tõbe mant ära arstida, istuti ahjuluuale pääle ja sõideti teeharule. Seda kutsutigi "halli sõitmiseks".
ERA II 2, 643 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Tõbi kangete külmavärinaiga. Et terveks saada, jookstud ümber ja pekstud ennast ahjuluudadega, ise karjut: "Oo, lapumaalits, messä siin otsit?!" "Vanast ollu kõik kotus aholuude täis, niipallu ollu halli haigust."
ERA II 2, 643 < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. "Lapimaa inimeste hädä siiä tullu." Arstimine: "Anti süvvä toda, medä es taha, nagu saapamääret. Kask panti karupidi sälgä - sis nuiaga tapeti."
ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Ennemuistne haigus. "Tõsi tare mant tuudu nägemäldä aholuud, istutu sälgä ja sõidetu ümbre tare."
ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi.
Enamasti lambasita sees sai terveks. Keegi oli magand kolmel neljapäeva õhtul sigade vahel. Siis Hall näidand rusikat ja ütlend: "Nai imes imisse pussu!" Pääle selle kadund.
ERA II 2, 647 < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall.
Topiti inimene ahju, ehk jälle ahjuluua seljas sõideti üle risttee ("halli sõitmine").
ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva.
Nägemädä surmatooja õhuvuul.
ERA II 2, 685 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvä. Äkiline surm. - "Läbi lüüd".
ERA II 2, 791 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = "lindva". Rabandusse (lindvasse) surnud - "läbi lüüd" ehk "rabat".
ERA II 2, 791 (2) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus.
Äkiline surm. Rabandusse surnud - "läbi lüüd" ehk "läbi rabat".
ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.
ERA II 2, 791 (4) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. "Läbi rabat".
ERA II 2, 803 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soend
"Soendis nimetedi toda, kui kiäki olli nõiduse läbi soe muudu loomas saanu'." Soend pole muidu kedagi murdnud kui suurimas näljas. Inimene pääses soendist, kui ta sai rsitiinimese käest söögipalve läbi õnnistet leiba või muud toitu. Vanast olevat korra terve pulmarahvas soendeiks nõiut.
ERA II 2, 803 (2) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Jaan Paltsepp, 50 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Ilves".
ERA II 2, 803 (3) < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Inimene soe naha sees".
ERA II 2, 805 (4) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendik, gen. -ndigu.
"Soeks nõiut inimene". Kui inimene sai talle süüa anda, siis pääses uuesti inimeseks.
ERA II 2, 805 (5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Soeks nõiut inimene".
ERA II 2, 805 (6) < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend, -i.
"Soeks nõiut inimene".
ERA II 2, 805 (7) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend.
"Soeks nõiut inimene".
ERA II 2, 833 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao latse'.
Hülge taolised loomad meres, inimese pääle sarnase pääga. Hüüavad ikka: "Varuuh, varuuh!" Vannuvad sellega vaaraot, kes neid hukatusse viind. Nimelt on need egiptlased, kes Punasmeres Moosese rahvast taga ajades hukkusid.
ERA II 2, 877 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Võrgutaja.
"Inimesel käinü' vari iin, viinu sinnasamma paika, kost tullugi. Üts miis tullu' palvemajast, vari nakanu' iin käimä. Ilm lännu' segätses. Kui vastselt märkämä nakanu', ollu' palvemaja man tagasi."
ERA II 3, 18/20 (4) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugu uni Pati-Karukülas.
Kui ma alles laps olin, nägin und kord sügisesel ööl. Tuli sisse must lühike mees, musta lühikese pihtkasukaga, rihm pääl, pikad juuksed, karvane müts pääs. Mina magasin sängis oma isa taga voodis ja must mees tõmbas mind ennem pääst. Kui mina aga seda tähele ei pannud, tõmbas parema jala varbast. Siis hakkas minuga rääkima. Käskis mul üle õueaia minna, kus sauna juures väike lepapõõsas oli, mille kõrval lõhkine kivi lamab. Selle kivi juures ütles ta olevat maas rahahunniku ja tule. Juures valvata sääl must kõverate sarvedega oinas. Oinas vaadata küll kurjalt mulle otsa, aga teda ei tulla karta, vaid kõik raha kokku koguda. Oina vastu kaitseks käskis ta mul võtta sauna kõrval asuvast suuremast lepapõõsast väljaulatuva oksa, see ära laasida, kut lõppu siiski väike lehetutt jätta. Seda karta oinas. Mina ei tõusnud aga sugugi kohe üles ja ei läinud raha tooma, nagu kästud, vaid uinusin uuesti magama. Kohe tuli aga sama must uuesti sisse ja ütles: "Kui sa nüüd ka ei kuula, siis kolmat korda ma enam ei tule ja raha kaob ära." Must mees läks välja. Mina tõusin aga ülesse ja ütlesin isale, et ma niisugust und näinud ja mulle nii õpetatud. Isa ütles mulle: "Mis sa, rumal laps, seda usud, kus see raha talisel vihmasel ööl põleb? Ära mine sarnasel ööl sugugi välja." Mina jäingi tuppa sel ööl, kahetsen aga väga, et ma ei läinud.
ERA II 3, 20 (5) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. < Otto Kartau, jutustaja isa (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Voltveti-Vanamõisa liivaaugus.
Minu isa elas kolmekümne aasta vanuses Voltveti-Vanamõisas. Ühel suveööl juhatatud talle unes: "Mine Vanamõisa kruusaauku. Sääl kasvab noor kask. Selle kase all on raha maas. Raha valvab suur must koer. See koer ei tee sulle aga midagi. Korja kõik raha maast kokku ja tule tulema, aga ära tagasi vaata." Minu isa ei ole esimesest korrast kuulda võtnud, siis tulnud sama õpetaja (missugune see isik välja näinud, kes seda õpetanud, seda isa ei mäletanud) veel kaks korda tagasi, seletades talle ja käskides teda samuti. Isa ei ole aga ennem minna julenud kui hommikul valgega, aga ei ole enam olnud sääl ei raha ega selle valvajat musta koera kase juures.
ERA II 3, 21 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Suitsu rahaauk.
Voltveti Suitsu talu maa sees, sääl kohal kus nelja tee harud kokku jooksevad, olnud vanast männikus männa juure all rahakatel. Ühele mehele juhatatud öösel kätte rahaauk ja kästud kohe säält raha ära tuua. Mees pole aga öösel kohe läinud, vaid järgmisel päeval, leidnud aga säält kohalt paljalt kaks kopikat. Rahakatel olnud kadunud nagu tina tuhka.
ERA II 3, 21/2 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Jäärjas.
Kord jäänud keegi Jäärja mees kirikus tukkuma. Unes öeldud talle, et ühes kohas maapinnas olla raha peidetud ja kästud teda säält kohe see raha ära tuua.
Mees läinudki kohe ja kaevanud säält kohalt, kust tal kästud kaevata. Mees kaevanud tüki aega ja juba olnud rahakatla sang tal käes. Kaks saksa läinud aga teed mööda. Mees vaadanud üle õla tagasi, näinud neid. Ise mõelnud, et küll siis tõmban katla päris välja. Kui saksad aga mööda olnud, vajunud ka rahakatel tagasi maa alla. Nii jäi mees selle tõttu, et saksu kartis, rahast ilma.
ERA II 3, 22/3 (3) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Abja mees rikkaks sai.
Abja Ruuli (Ruusi? Jutustaja ei mäleta enam õieti ta nime) talu peremehele öeldud kord unes, et Tartu linnas Emajõe kaldas olla kolm vaati raha. Mees mõelnud selle asja üle järele ja võtnudki viimaks nõuks Tartusse minna.
Jõudnud Tartusse. Kõndinud esimese päeva täiesti ilmaasjata linnas ringi; ei ole mingit märku saanud sest kohast, kuhu vaadid rahaga jõekaldasse võiks peidetud olla. Kõndinud linnas ka teise päeva - ikka asjata. Kolmandal päeval tulnud talle üks mees vastu, see küsinud: "Miks sa hulgud siin linnas nii ringi? Kas sa siit midagi otsid?" Abja mees vastanud: "Kui ma õigesti ära ütlen, siis juhatati mulle, et siin Tartus olla Emajõe kaldasse kolm rahavaati ära peidetud." - "Ära usu sarnaseid juhatusi," vastanud Tartu mees, "mulle juhatati ka kord unes, et Abjas Ruuli talus olla üks sepikoda ja sääl olla alasi alla ka kolm pütti raha maetud. Esimene pütt olla täis vask-, teine hõbe-, kolmas kuldraha." Abjakas saanud aru, et see raha just tema oma koju maetud, pole enam sõnagi lausunud, vaid keeranud jalapäält ümber ja rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta ja hakanud alasi alla auku kaevama. Varsti ilmunud esimene vaat nähtavale. See olnud vaskraha täis. Ka kaks teist vaati olnud järjestiku all. Ühes neist olnud vask, teises kuldraha. Nii sai abjakas rikkaks.
ERA II 3, 23/4 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahavaim Kilingi Mõimessaarel.
Oli vana Sõõla Kai ja tal oli vend. Vennale näidatud unes, - nii rääkis vana Sõõla Kai ja kui tema valetab, valetan mina ka, - et Kilingi Mõimessaare talu karjamaal suure kase all olla rahavann peidetud. Kästud Sõõla Kaie vennal see säält ära tuua. Kui ta aga vanni välja kaevab, siis ei tohi ta mingisuguseid hääli karta, ükskõik missuguseid ka ei tehtaks. Läinudki mees ühel ööl kaevama. Kui tal juba vanni sang pihus olnud, hakanud aga müristama ja välku lööma. Mees kartma ja pistnud plagama. Rahavann vajunud kilinaga-kolinaga maa alla ja mees, sellepärast et kartis, rahast jälle ilma.
ERA II 3, 24 (5) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Karumülla rahaauk
Voltveti Karumülla talul oli suures metsas vanasti paosaun, kuhu inimesed sõja ajal sõjaväe eest pakku läksid. Sääl oli ka paosauna juures kaev olnud. No hääke küll. Minu vend elas Karumüllal. Noja Juhanille (nii venna nimi) öeldud kord unes: "Mine vaata, sääl paosauna kaevu juurest kolmkümmend sammu eemal asub maa sees rahaauk. Mine kohe nüüd öösel ja kaeva raha säält välja." Juhan aga ei ole julenud minna ja raha on veel praegugi sääl augus.
ERA II 3, 24/5 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti koka rahakünd.
Voltveti kokal oli talu põllus suur kiviahervare. Korra künnud sääl taluperemees põldu. Ümber kiviahervarre (rahvas räägib Voltvetis ahervars) olnud tükk põldu sööti jäetud. Peremees mõelnud, et künnan siit õige põllule juure. Lasknudki adra sinna söödisse. Kohe aga, kui adranina maad puudutanud, hakanud kõlinal raha vakku jooksma. Mees viinud säält raha koju, pannud mitu nõud täis. Pärast surnud mehel kolm last ühtejärgi ära. Vanakuri, kes ka selle raha sinna vakku pannud, võtnud need lapsed ära.
ERA II 3, 25 (7) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas talupoiss rahast ilma jäi.
Voltveti Lauril teenis kord vaene poiss. Kord öeldi talle unes: "Mine vaata, põllul on kiviahervars, sääl on raha peidetud. Enne loe issameie ära ja pese suu puhtaks. Kellegile ära ütle, et sulle nii juhatatud."
Poiss tõusnudki varahommikul üles. Pesenud suu, lugenud issameie ja läinud rahaaugule minema. Lävel õde vastu. "Kuhu lähed nii vara hommikul?" küsib. "Metsa lähen, näe rahaauk juhatati metsas kivivare juures."
Läks kivivarele, leidis kaks kopikat. Raha aga kadunud kui tina tuhka, sest poiss ütles ju õele.
ERA II 3, 32 (1) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Miina Sauga, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Lõmsi suure kase all.
Kilingi Lõmsi talu maa pääl olnud vanal suure kase alla, mis nüüd maha murdunud, raha maetud. Ühele Talli valla mehele õpetatud unes see rahaauk kätte. Mees sõitnudki järgmisel päeval hobusega rahaaugule. Enne kui ta kohale jõudis, hakkas kangesti müristama ja välku lööma. Iseäranis tihedasti sähvinud välgud tema ja ta hobuse ümber. Mees hakanud hirmsasti kartma ja pööranud tagasi. Ka teistele inimestele on unes näidatud, et sääl kase all rahaauk olla.
ERA II 3, 37 (1) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra läinud kaks teotüdrukut teole. Saanud ühe talu kopli kohta, kus hobune varsaga söönud. Teine tüdruk öelnud teisele: "Ma olen õige väsinud, heidame magama." Heitnudki mõlemad magama. Teisel tüdrukul pole uni tulnud. Teinud siiski, nagu magaks ta. Näinud: tüki aja pärast tõusnud teine tüdruk tema kõrvalt maast üles, läinud kopli ja söönud terveni hobuse varsa koplist ära.
ERA II 3, 38 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühes talus olnud perel alati värsket liha süüa. Peres teeninud sulane, keda hakanud huvitama asiolu, kuidas siis värsket liha saab, kui loomi ei tapetagi talus. Kord olnud sulane üksinda toas. Näinud: väljast tulnud perenaine ja visanud murtud kirju koera tuppa põrandale prantsti.
ERA II 3, 38/9 (4) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra nõidunud keegi nõid ühe kaupmehe soendiks. Kaupmees vedelenud mitu aastat soendina metsi mööda ümber nagu õige susi kunagi. Korra lõiganud üks puulõikaja metsas puid. Näinud söögiajal tule ääres leiba võttes, kuidas tuleb metsast välja hunt. Tuleb metsast välja ja tuleb otse tema juure tule äärde. Mees võtab kirve, tahab sellega hundile lüüa. Kohe hunt paljastab hambad - tahab mehele kallale karata. Kui mees kirve jälle käest lahti laskis, jättis hunt ka kallalekargamise katse, kuid ära ei läinud. Mees tõstis uuesti kirve, jälle hunt paljastab hambad - tahab kallale karata. Mees istus siis uuesti maha, võttis leiva, lõikas tüki, pistis noa otsa, ulatas üle tule soendile. Soend krapsas noa ühes leivatükiga mehe käest ja jooksis metsa. Nii jäigi. Mees oli ikka oma noast ilma. Elas nii mitu aastat, oli juba unustanud, kuidas hunt ta noa ära tõmbas. Läks kord aga linna. Vaatab ringi, näeb poeaknal oma vana noatuutsi, sedasama just, mille hunt ära tõmbas tal käest. Läheb poodi sisse, küsib kaupmehelt, kuidas tema nuga olla siia poeaknale sattunud.
Kaupmees seletab, et tema olla soendiks nõiutud ja et mees tema sellest leivatüki andmisega päästnud. Tasuks annab mehele kamalutäie raha.
ERA II 3, 41 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Peet Saar, s. 1854 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil mäes olnud rahaauk. Sääl olnud pada raha täis, paja sangadest olnud palk läbi ja pada rippunud kuristiku kohal. Ühele mehele juhatatud unes see rahaauk kätte ja kästud viia sinna mäe juure kana kahe pojaga, mille vastu talle antavat see raha.
Mees otsiski ühe kana kahe pojaga ja läks ühel ööl mäe juure. Sääl vastati talle, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega. Rahakatel vajus kilinaga-kolinaga maa alla.
ERA II 3, 45/6 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Johan Sepp, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristikülas (Pati) Mardijaagu talus olnud vana võllaauk. Kallaste Aadu aga tahtnud omale jahiõnne saada. Ta käis kolmetee harul kadeva neljapäeva õhtul. Esimesel õhtul käinud ära, polnud midagi saanud. Teisel õhtul pole ka midagi olnud. Kolmanda neljapäeva õhtul aga tulnud lähemale Aadule kihin-kahin. Tulnud suur heinasaad. Väike koer olnud kaasas. See olnud Vanasarvik ise. Küsib mehelt, mida see soovida. Mees seletab ära, et tema tahab sedaviisi jahiõnne saada. No, Vanapagan on ka sellega nõus. Annab talle kaasasoleva koera, ise ütleb: "Kui sa selle koeraga kusagile jahile lähed, on sul alati hää jahiõnn. Iga looma, keda lased, surmad siis, ja läheb muidu igapidi hästi. Tasuks aga tulen kahe aasta pärast su pojale järele". Mees on tingimustega nõus.
Annab siis Vanakuri mehele koera, kes temaga alati jahil kaasas käib. Sestpääle ka mehel imehää jahiõnn. Kui aga metsa läheb, laseb kümnete kaupa küll kitsi, põtru ja muid loomi.
Kahe aasta pärast aga kuulnud ukse taga kord öösel suurt mürinat. Saanud aru, et nüüd Vanapagan poja järele tulnud. Nüüd hää nõu kallis, kuidas poega päästa. Viib aga karjapoisi sinna sängi, kus tal poeg magas, poja viis jälle sinna, kus karjapoiss magas. Vanapagan tuli sisse ja viis karjapoisi ära. Sõitis tõllas minema ühes karjapoisiga. Läinud ühes poisiga Mardijaagu võllaaugu äärde ja tahtnud seda auku visata. Poiss hakanud tagurpidi issameiet lugema. See aidanud. Vanapagan jätnud mõtte, et poissi auku heita, ainult muljunud ja pigistanud poissi. Pärast olnud poiss sinine kogu kehast hirmsa muljumise tagajärjel. Päikesetõusul jätnud Vanapagan poisi samasse augu äärele maha. Poiss tulnud säält koju, rääkinud ka teistele, kuidas Vanapagan teda piinanud.
ERA II 3, 53 (1) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaiksaare Vangul (metsavahi koht) oli aianurgas Tõnise vakk. Sinna viidi alati esimesest uudseviljast paar pääd pärast peksmist, enne ei aetud teri üldse kottigi, kui ohver Tõnise vakka ära antud. Kui siga tapetud, siis viidi seasaba Tõnise vakka.
ERA II 3, 58 (10) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Vanasti kuivatanud vanapaganad karjamaal raha. Naine käinud karjas ja näinud: maas auk, augus rahakatel. Naine rahakatelt august välja tirima. Tõmbab ja tõmbab sangast. Äkki näinud: hunt karjas lamba kallal. Naine karjunud: "Hurjuu hunti!" Rahakatel kohe selle kisa pääle kilinal-kolinal vajunud maa alla. Pärast naine vaatas: ei olnud kedagi hunti lambakarjas. Vanapagan ise oli rahakatla juurest viivukeseks ära läinud ja nüüd lummutas silma naisel, et see karjuma hakkaks, mille tõttu rahapada jälle maa alla vajuks. Rahakatla sang jäänud naisele pihku.
ERA II 3, 60/1 (14) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne jaanipäeva otsiti metsast noori pihlakaid, millel ladvas ristoksad. See ristoksadega pihlaka latv raiuti maha, toodi koju ja löödi lauda ukse kohale üles, kus ta pidi aitama selle vastu, et ei saaks kurja silmaga loomi ära kaeda.
ERA II 3, 72/3 (7) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Kadri Sutt, s. 1874 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Vooritee ääres.
Vanasti, kui alles hobustega vooris käidi, teinud kord vooritee ääres keegi mees tuld. Keegi vanamees läinud küsinud piibule tuld. Tuletegija annudki talle tulesöe. Vaadanud mees pärast, olnud hõberaha piibu peal. Pärast kui nad vooriga tagasi tulnud, läinud sama vanamees tagasi tuld otsima teeäärse tuletegija juure, kes sääl kohal ikka veel tuld teinud. Võtnud ise söe, see muutunud hõberahaks. Visanud talle siis tuletegija kühvliga süsa sülle. Esmalt vanamees kartnud natuke. Pole aga söed kedagi kõrvetanud, olnud kõik hõberahad. Nii sai vanamees vooriteel rikkaks.
ERA II 3, 100/1 (10) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tilpamine.
Kui maalised selga tulevad, siis minnakse arsti juure. Maalised on kärnad ja muud nahahaigused, nad on maast saadud. Maal on viha, ja kui inimene midagi teeb, maa seda aga ei salli, siis tuleb inimesele haigus selga. Nii võis maad pahandada tule ääres suud pesedes, rannas, ojas ja mujal end pesedes või jälle vandudes. Maaliste arsti kutsutakse tilpajaks. Tilpaja ütleb, kust haigus on tulnud. Arstimiseks puhub soola haigele kohale peale. Kaabib ka veel soolale hõbedat peale. Soola käseb sinna kohale maha visata, kust haigus saadud.
ERA II 3, 101 (12) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal äkiline haigus tuleb ja ta sellesse ära sureb, siis öeldakse, et lendaja lõi looma läbi. Ka rabanduseks kutsutakse seda haigust. Rabanduse vastu rohtu otsima minnakse jälle tilpaja juure. Tilpaja paneb vett pudelisse, puhub sinna pääle, seda antakse haigele loomale sisse, mille mõjul see peab terveks saama. Ka soola puhub ta haigele loomale peale. Samuti kaabib hõbedat.
ERA II 3, 101/2 (13) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halliste kiriku juures olnud nõid seda ehitamas. See nõid võtnud kolm pihlaka pulka, teinud otsad teravaks, puhunud pääle ja pihlakased pulgad lennanud raia (remmelga) sisse. Raiad kasvavat praegu Halliste kiriku juures.
ERA II 3, 102 (14) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loom lendajast (lendvast) läbi lastud on ja lõpeb, siis võetakse loomal süda ja kops välja. Neile topitakse 9 tahilist nõela sisse ja pannakse siis, kui tuli ahjus, ahjusuu kohta palava kätte. Inimesel, kes lendaja saatnud on, peab olema siis samane valu, kui kopsul tule kohal. Kui keegi siis talusse tuleb, kui kopsu ja südant niiviisi piinatakse, siis on see lendaja saatja ise. Sellele ei tohi midagi asja ega juua anda, muidu võtab see asi, mis talle antud, selle valu, mis kopsu kuumutamisel tekkinud, tagasi.
ERA II 3, 104 (18) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldakse Patis (Mõisakülas), et põhi põõnab. Nii öeldakse üldse Saarde ja Halliste kihelkonnis.
ERA II 3, 113/4 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soends on sarnane hunt, kellele koerad pääle ei lähe. Tema on inimesest hundiks muudetud või ise ennast muutnud. Kui jutustaja alles väike karjapoiss olnud, siis käinud ka hundid alati karja juures. Koerad haukunud alati hundi pääle, kui nad aga teda silmanud. Kord tulnud aga üks hunt karja. Kõndis loomade vahe justkui oma koer. Küll jalutas loomade ja lammaste vahel. Ei kartnud teda elajad ega ka lambad. Ka koerad näisid teda mitte nägevat. Kõndis soends nii ära tüki aega loomade seas, läks siis metsa tagasi, ilma et oleks puutunud ühtki looma.
ERA II 3, 114/6 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra olnud keegi mees metsas. Hunt tulnud talle juure, suu tilkunud kangesti vett. Mehel, kes parajasti söönud, hakanud hundist hale. Saanud aru, et see näljas olnud. Tahtnud talle ka leiba anda. Mõelnud ise, et kui hundile käega annab, siis see käest kinni võtab. Annudki siis hundile leivatüki tuutsi otsas. Hunt haaranud leiva ühes tuutsiga, ise jooksnud metsa. Nii jäigi mees oma tuutsist ilma.
Sellest juhtumusest olnud juba mitu aastat möödunud, ka mees olnud juba oma tuutsi ja leivatüki, mille ta hundile andnud, unustanud. Läinud kord aga mõisa. Olnud sääl saksa toas näinud äkki, et tema tuuts sääl saksa laua pääl. Vaadanud teravasti, et kas ikka on seesama, mille hunt metsa viis. Ongi sama! Saks viimaks küsima: "Mees, miks sa vahid nii teravasti tuutsile?" Mees vastab: "Vaatan, vaatan, see on minu vana tuuts, andsin teisega kord hundile leiba, hunt viis tuutsi metsa, kuid nüüd näen, tuuts siin!"
Saks vasta: "Ah sina oledki see mees, kes mulle seekord leiba andis. Mina olin siis soendiks muudetud, ja kui mulle mõni inimene tüki leiba oleks annud, oleksin jälle tagasi inimeseks saanud. Sina päästsid mu niiviisi." Andiski saks mehele suure summa raha tasuks enese päästmise eest.
ERA II 3, 158 (58) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Punase roosi rohuks on musta oina munakoti villad, mida sinna pääle põletatakse. Samuti põletatakse sinna kanepi takke ehk lüüakse taelast tuld.
ERA II 3, 159 (61) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vastsündinud laps silmi pööritas, siis tuli võtta kolm kahetsekõlla (annekollad? suurekollad?) õit ja 3 karva koera munakotilt. Need tulid 9 söe pääl ära põletada. Selle kohal hoiti last ja tuhk söödeti pärast lapsele sisse. Seda toimetati enne ristimist. Silmade pööritamine pidi selle tagajärjel ära jääma.
ERA II 3, 164 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Ann Remmel, s. 1848 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsele pannakse pääle sündimist rangid kaela, siis saab hobuseõnn tal hää.
ERA II 3, 171 (1) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karja väljalaskmise sõnad.
Kirju kari keskel.
Jeesus käib karja eel,
Maarja karja järel,
mina ise teen aeda karja ümber.
Kui kõrge? Nagu maast taeva.
Kui tihe? Nagu jõhvi sõel.
Kui lai? Nagu kirve laba.
Põõsataguse süda metsas nii pehme kui peokinnas,
põesataguse hammas nii pehme kui neitsi nisaots. Amen.
ERA II 3, 171 (2) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiste haiguse vastu.
Kuu ning päike on nii selge kui teemandi kivi. Aadam ja Eeva. Aamen. Maarja otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui Mere oja. Jumala see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen!
Need sõnad tulevad kolm korda üle lugeda. Viimaste sõnade ütlemise ajal tehakse iga kord vasaku käe nimetissõrmega loomale sisseantava leiva pääle kolm risti ja loetakse Issameie ühe hingetõmbusega läbi.
ERA II 3, 174 (9) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbilaskmise vasto.
Ärga ülles, ärga ülles, anna lubba, tugevasti saa elavaks
Aamen + + +
ERA II 3, 174/5 (10) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbiajamise vasto.
Aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Issa-meie, kes Sa olled taevas ja n.e.t.s. Aamen. Kolm korda üle lugeda need sõnad.
ERA II 3, 177/8 (18) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatsesanad.
Jeesus kerriku minust!
Ilusilda ailusilda.
Ma oli musta motosilda,
murri maha rutailida,
Suust soovimata.
Luu pani luu asemele,
Soone pani soone asemele,
Vere pani vere asemele.
Luu siis luuga lupsateles,
Jalgmise jaksateles,
Vintin-vänten kolm korda.
ERA II 3, 185 (39) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatuse sönad.
Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemad mägesid mööda suures orgus ja puie vilus ja tema hobose jalg nikatas. Luu luusse, leha lehse, liige liikme asemelle. Jumala nimega aamen. Need sõnad peab üheksal korral lugema ja iga kolme korra lugemise järel peab loomal ehk inimesele midagi sisse andma, kuhu peäle igal korral Issameie ühe hinge tõmmamisega ära loetakse.
ERA II 3, 185 (40) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hobose hire aitamise sönat.
Sinu sönadega Jumala, see Isa ja Jumala see Poja, Jumala see püha vaim. Nende sönadega kuningas Jeesus Kristus läks Jeruusalemmast Petlema. Üheksa korda seäl, üheksa korda seäl oled olnud, las jähja valgel või mustal või mõnel muule teisele hired.
ERA II 3, 186 (41) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Leesas) sönad, mis hobusel on. Tospalva vaja ehk tarvis ära kutsu, ja siis kolm korda ümber käia ja võtta kura kõrva ja ütelda kolm penikoormat edasi (juhtses juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) võtta tagasi korda üheksa penikoormad tagasi (juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) käi vastopäeva, 3. korda võtta kura kõrva käi ümber ja ütelda 3 korda 9. penikoormat edasi. 3. korda. 9. tagasi keik, kes elavad, kes (gurso) aamen - need sönad kolm korda üle lugeda - hobone terve.
ERA II 3, 186 (42) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabatuse sõnad, mis hobosel on. Sina Issand, sa arstija, terveks tegija, aita mind, sel tunnis siis vaja meeles hoida seda hobuse karva ja ütelda: 3 korda 9 penikoormad sinna, 3 korda 9 (juhezes) penikoormad tänna, kes terve, las ära lõppeda. Aamen. Need sõnad kolm korda üle lugeda.
ERA II 3, 187 (43) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabantuse sõnad. Tarvis teädä, mis karva hobone on ja siis ütelda 3 korda 9 penikoormad edasi. 3 korda 9 penikoormad tagasi talla, sureb ära, kärvab. Aamen. Kolm korda üle lugeda.
ERA II 3, 189/90 (48) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulesõnad.
Meie Issan Jeesus läks aeda ja võttis oma higi ja verd ja astus tule ette: Las sahja sinu sõna järel Jumala see Isa, Jumala poja ja Jumala see püha vaimo nimel, aamen. Võta üks tükikene kuiva leiba ja üks klaasitäis punast viina, vala selle N. N. tema eest (kolera) valatud ja oma tõbe aiab vere ema häda keige häda perra, au sisse, sõna sisse. Jumala see Isa ja Jumala see poja ja Jumala see püha vaimu nimel xxx aamen. Need sõnad 3 korda üle lugeda.
ERA II 3, 190 (49) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulekahju vastu.
Jumal hoidko tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku. 9. lihekülje peal, muist eksituse läbi.
ERA II 3, 191 (51) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teised ussisõnad:
Kessi sundis sündimaie,
pahast vaimust valetud,
Käharpeä kivialune,
Käharpea künga-alune,
Konnadega kohut mõistma,
Maakarva, mütikarva,
pajukarva, patikarva.
Rohukarva, roostekarva.
sookarva, savikarva
Hele heina karvaline,
Valge vase karvaline,
Soo sammalte segaja,
Läbi põõsaste pugeja.
Vingerpuu kere,
Vingerpuu kere,
Vingerpuu kere.
ERA II 3, 192 (54) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Need on need sõnad, sõnad, kellega saab lapse naba ja kubed ja s/oo/jahaigust ja hambavalu arstitud. Serviti paigal - katus kõikumada, kaksiti peäl - raha, vara liikumada, peatoidus pudomada. Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see püha vaimu nimel. Aamen. Käi kolm korda ümber tule ja loe kolm korda neid sõnu.
ERA II 3, 193/6 (1) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarde kiriku ehitamise ajal käinud ühe Saarde kirikuvalla talu karjapoisid alati lõunavahedel Saarde kiriku ehituse juures pealt vaatamas. Korra näinud poisid päält, kuidas ehitusmeister lendva postist läbi lasknud. Töölised alustanud parajasti pääle lõunasöögi tööd. Ehitusmeister tulnud sinna. Näinud, kaugelt sõitnud see mõisnik, kes töö oli välja annud ehitusmeistrile. Praganud see mõisnik alati meistriga ja töölistega, et töö küllalt kiirelt ei edeneda ja nad väga laisad olla. Ehitusmeister lubanud siis paruni hobusest lendva läbi lasta, et see alati kiriku juure ei sõidaks. Töölised hakanud teda keelama, et mis sa sellest siis saad j.n.e. Meister võtnud aga taskuraamatu vahelt tahilise nõela, jäänud seisma telingi posti ette, ise öelnud: "See on siin kuuetolliline post (kuus tolli läbi mõõta), nagu kõik näete. Kui mina aga nõelale puhun, läheb see lupsti postist läbi." Puhunudki meister nõelale, mis meistri käest lahti läinud ja postist läbi lennanud. Auk jäänud paljalt postisse järele. Vaadanud kõik töölised, vaadanud karjapoisidki pärast: telingi postis tõepoolest sukanõela jämedune auk.
Karjapoisid hakanud ka karja juures lendva laskmist proovima. Teine poiss kiusanud ikka esimest, et proovime sinu musta härja kallal ja proovime muudkui sinu musta härja kallal. Esimene kartnud aga ikka natuke, et viimati lendva jooksebki härjast läbi. Ei ole siis lubanud. Proovinud poisid niisama õlekõrrega, et kas läheb käest lendama. Proovinud ikka mitu päeva aega juba, ei ole õlekõrs käest lendama läinud. Küll puhunud poisid õlekõrrele igat moodi pääle, ei ole õlekõrs ikkagi käest lahti läinud.
Ühel hommikul puhunud poisid jälle õlekõrtele - teinud lendvat. Äkki läinud ühe poisi käest õlekõrs lahti ja must härg kukkunud karja seast maha. Öelnd see teisele karjapoisile: "Kuule, minu käest läks õlekõrs lahti ja must härg kukkus maha. Ei tea, kas lendva tast läbi pidi minema või?!"
Läksid poisid musta härja juure vaatama. Härg maas surnud, ei liiguta enam oimugi. Lendva härjast läbi läinud ja kohe surnuks löönud.
ERA II 3, 199/202 (4) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Kariste Reassaare peremehele öeldud unes: "Mine Tartusse Emajõe Kivisillale, sääl öeldakse sulle, mis sa pead tegema." Öeldud niiviisi mitu korda.
Läinudki mees Tartusse Emajõe Kivisillale. Istunud sillal, kõndinud sillal ja silla ligidal, ei ole näinud kedagi, kes talle ütleks, mis tal teha tuleb. Viimaks märganud teda keegi linnamees. See tulnud talle juure, teretanud teda ja küsinud, miks ta sillal niiviisi ümber kõndida. Mees vastanud viimaks: "Kui ma õigesti ära ütlen - mind kästi unes siia Kivisillale tulla. Siin pidavat mulle keegi ütlema, mis ma tegema pidavat."
"Usud sa ka niisuguseid unes käskimisi!" vastanud Tartu mees. "Mind kästi ka kord minna Vana-Kariste Reassaarele, sääl olla sepaalasi alla maetud suur varandus. Mine tea, kas on olemas sarnast Reassaaret või on sääl Reassaarel sarnast sepikoda või sääl sepikojas sarnast alasit, mille alla varandus maetud võiks olla."
Saanud Reassaare mees kohe aru, et see tema oma sepikotta maetud, tarvis see ainult säält alasi alt välja võtta. Ei ole enam Tartu mehele mõhkugi lausunud, vaid rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta, kangutanud sääl alasipaku omalt kohalt ja hakanud kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu kast. Olnud täis vask- ja hõberaha. Raha võtnud kastist välja, kasti visanud sepikoja seina äärde maha. Reassaare peremees saanud niiviisi jõukaks meheks.
Läinud aga mitme-mitme aasta pärast Reassaarest mööda teekäija väljamaalane. Näinud sepikoja seina ääres kasti maha visatud olevat. Olnud sääl kasti küljel kirjutatud võõral keelel, mida teekäija osanud: "Selle kasti all suurem varandus peidus." Lugenud säält seda, pannud taluperemehelegi eesti keelde ümber, mis kasti küljel seisnud. Peremees saanud aru, et alasi all peab veel suurem varandus peidus olema. Läinudki sepikotta, hakanud kaevama. Kaevanud veel sellest kohast, kus kast, mis tühjana sepikoja seina ääres lamanud, asunud, allapoole tüki maad. Tulnudki vastu suurem kast. Tõmmanud peremees kasti välja - kast täis kulda ja hõbedat ja palju rohkem kui esimeses kastis. Nii saanud Vana-Kariste Reassaare pererahvas rikkaks.
ERA II 3, 218/9 (6) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva oli lendav pihlaka pulk, millel kaks otsa vahedaks tehtud. See pandi nõiasõnade abil lendama. Olnud 3 sõna, mida aga jutustaja ei tea. Kui lendva looma läbi lasknud, siis langenud see surnult otsekohe maha.
ERA II 3, 219 (7) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad.
Nikats siit, nikats säält, nikats mine mujale. Luu luusse, liha lihasse, soon soonesse, veri veresse.
ERA II 3, 235 (3) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tütarlaps sündis Pati-Ristikülas, siis pandi ta vanadesse meeste pükstesse, siis pidada tal palju kosilasi olema.
ERA II 3, 235 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui poeglaps sündis Pati-Ristikülas, siis pidi ta pandama seelikusse, et tal küllalt tulejaid naiseks oleks.
ERA II 3, 235 (5) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene või loom äkki haigeks jääb, siis on tuulerabandus sellel.
Haigus on tuulest saadud. Tuulerabandse sõnad on:
"Naelatuul, põhjatuul, loodetuul, vesikaaretuul, idatuul, läänetuul, lõunatuul, keskhommiku tuul, päevatõusu tuul." See tuleb kolm korda läbi lugeda. Iga kord tuleb seda teha ühe hingetõmbega.
ERA II 3, 237 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Anna Põder, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad.
Teder lendas teedarista,
Teedarista, mättaista.
Hobu jalga nikastasin,
Mina arsti aitan jälle.
ERA II 3, 239/40 (1) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kurm, s. 1833 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati Ristikülas on elanud mõnes talus tondid, neile on pandud kambriotsale üles süüa igasugust toidukraami. Vanatondid pole tasuks selle eest jälle mingisugust paha teinud.
ERA II 3, 247 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui karja esimest korda metsa aeti, siis öeldi Laiksaare Mõisakülas "Issa poeg ja püha vaim" loomadele. Kui kari esimesel päeval jälle koju tuli, anti loomadele soola ja leiba ja öeldi igale loomale ikka sinna juure veel "Issa poeg ja püha vaim". Miks just nii tehti ja öeldi, seda jutustaja ei tea.
ERA II 3, 251 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad.
Kivi otsa kips ja kannu otsa kaps, koeratüra nups ja liige paigal laks.
ERA II 3, 254 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vasika tervekstegemise sõnad.
Tuhkrud ja tulipunased.
Mii ja möö.
Kõigist ilma hääledest ja põhjatuuledest.
Mede vasikad saagu libedaks ja siledaks.
ERA II 3, 260/2 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra tahtnud ühte meest kaks tüdrukut. Ühe kosinud mees omale naiseks. Teine aga olnud kositu pääle kole kade. Muutnudki naise soeks (libahundiks).
Soeks muudetud naisel olnud väike laps. Pärast naise kadumist ilmus valts naine sängi, ütles enese haige olevat. Mees muidugi ei märganudki, et see naine õige pole.
Korra tulnud aga metsast susi, tõmmanud lapsehoidja käest lapse ja jooksnud lapsega metsa. Laps karjunud hirmsasti. Pärast olnud aga laps metsas suure kivi kõrvas maas, pole enam karjunud ega kedagi. Teise korra näinud jälle lapsehoidja, kui susi lapse metsa viinud. Läinud järele vaatama. Näinud: hunt ajanud naha maha. Olnud siis päris harilik naine - lapse endine ema. Naha visanud kivile, ise hakanud last imetama.
Pärast jutustanud lapsehoidja juhtunud lugu mehele. Läheb mees kohe targa juure küsima, kuidas naist tagasi saab. Tark õpetab: võtku mees kätte, tehku tuli kivile ja ajagu see tuliseks. Kui naine naha maha ajab ja kivile viskab, siis põleda see ära ja naine jäädagi inimeseks.
Kütnudki mees kivi tulipalavaks. Tulnud jälle metsast susi välja, viinud lapse metsa, hakanud last imetama, naha aga tõmmanud maha ja visanud kivile, mis sääl ära põlenud. Nii jäänudki naine naiseks. Võltsnaise põletanud mees sel ajal ära, kui see oma emaga saunas olnud.
ERA II 3, 263 (19) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsel ei ole pääle sündimist kohe käsa kinni mässitud, siis saada poisist virk mees. Tütarlaps kistud pääle sündimist kolm korda püksisäärest läbi, et ta ruttu mehele saaks. Samuti pidi antama külakoertele mett-leiba ja võid-leiba tütarlapse sündimise puhul. Ikka sellepärast, et tütar mehele saaks.
ERA II 3, 267/8 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja onu kiskunud kord metsas lõhmuse niini köite jaoks. Niinte hautamiseks olnud tuli tal maha tehtud. Kord öösel huiganud keegi metsas. Onu huiganud tule äärest vastu. Tulnud metsast välja noor tore preili. Tulnud vanamehele kallale, näpistanud ja öelnud sääljuures: "Või vanamehe kella! Või vanamehe kella!" alalõpmata. Preili kadunud ära, siis tulnud aga metsast valge mära välja ja hakanud tulele kusema. Tahtnud tuld nii ära kustutada. Kusenud ikka tulele. Pole ka ennem järele jätnud, kui onu hakanud lugema tagurpidi meieisat. Siis kadunud ka valge mära päris ära.
ERA II 3, 272 (1) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanast Ristikülas Pati vallas laps sündis, siis tõmmati laps veepange kandme alt läbi, et ta ära ei upuks pärast eluajal.
ERA II 3, 274/5 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati-Ristiküla Matsita peremehel vanal Andres Riisil olnud Tõnise vakk. Igast uudseviljast ja muust talu majapidamise saadusist pidi ta sinna esimesed peotäied või osakesed viinud olema. Teistel taludel Pati-Ristikülas polnud Tõnise vakku. Toris ja Vändras olla neid palju olnud. Ka Matsi talu peremees A. Riis olnud Torist pärit.
Kes Tõnise vakasse puutunud, see pidi sellest haigeks jääma.
ERA II 3, 286/7 (2) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Kõun, s. 1858 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Voltveti Vabrikumäe rahahoidja.
Kord öösel sõitnud keegi Tartu mees Pärnusse. Kui ta Voltveti vabrikust mööda sõitis, tuli talle valges riides preili vastu. Käskinud enesel suud anda. Mees pole julenud. Siis palunud preili, et ta preili omale pääle võtaks. Ka seda pole mees julenud teha. Siis käskinud preili meest endale lüüa piitsaga. Mees pole ka seda teha julgenud. Sõitnud mees rahulikult edasi. Saanud Kärsu kõrtsi kohale. Sääl kohal hakanud preili nutma. Seletanud siis preili mehele, et tema olla Voltveti Vabrikumäes asuva varanduse valvaja. Mäe sees asuda suur varandus ja tema olla nõiutud seda valvama. Mees, keda nüüd käskinud enesele lüüa, suud anda ja edasi viia, olla samal päeval sündinud, mil tema olla ära nõiutud ja oleks võinud teda ära päästa teda puudutades. Tasuks oleks ta mehele hulk raha annud. Mees pole aga julenud teda päästa ja nüüd pidada ta jälle ootama sada aastat, kunas sarnane mees jälle mööda sõidab, kes sündinud samal päeval, mil tema ära nõiutud.
ERA II 3, 307/8 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Toomas Ollino, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emane kurat küti juures.
Korra olnud mees mõtusemängu ajal metsas küttimas. Jäänud ka metsa ööd, teinud sinna tule maha. Öösel tulnud tema juure naisterahvas ja palunud meest, et see tooks talle heinu külje alla kuhjast ja lubaks enda juure tule ääre sooja. Mees lubanud küll naisterahva tule ääre sooja, aga käskinud tal enesel heinu külje alla tuua. Naisterahvas seletanud, et tema ei saavat kuhjast heinu tuua, kuhjal olla vöö ümber ja tema ei saavat sealt ainust kõrtki võtta.
Nüüd saanud mees aru, et naine on emane kurat. Naiskurat palunud ikka meest edasi, et see talle heinu tooks külje alla. Lubanud selle eest mehele maksta. Toonudki viimaks mees sületäie heinu ligidalt kuhjast. Naisterahvas heitnud heintele magama mehe vastu tule ääre. Öösel sündinud talle poeg. Hommikuks olnud aga emane kurat kadunud ühes lapsega. Samuti olnud mehe müts kadunud. Mees arvanud, et kurat mütsi ära viinud. Vaadanud aga natuke ringi ja näinud, et müts teisel pool tuleaset maas olnud. Tõstnud mees mütsi üles, et seda pähe panna. Nüüd näinud mees, et mütsi all hulk hõberaha olnud.
ERA II 3, 367/8 (8) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanaeide raha.
Korra olnud ühes talus perenaise ämm suremas. Minia valvanud surija juures. Ämm pole seda sallinud, et minia tema juures valvab. Öelnud, et tema ei saavat enne surra, kui minia tema juurest ära minevat. Läinudki viimaks minia toast välja, jätnud vanaeide üksi sinna surema.
Minia vaadanud aga läbi võtmeaugu, et mis ämm nüüd üksi toas teeb. Näinud, et vanaeit tõusnud sängist üles, võtnud peaaluse koti seest raha, hulka kulda ja hõbedat, matnud koldesse tuha sisse maha. Ise öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud siis jälle sängi tagasi ja surnud kohe.
Minia läinud ka kohe kambrisse sisse, hakanud koldest raha otsima. Pole leidnud ainust kopikatki, kõige hoolsama otsimise pääle vaatamata. Viimaks tulnud talle hää mõte: tõmmanud koolnud sängist ja selle käega urgitsenud kollet mööda. Kohe tulnud raha koldes esile.
ERA II 3, 377/9 (18) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valma rahaauk Kilingis.
Valma kohal Saunametsa külas jões olnud vanast rahapada. Valmaks nimetatakse ühte jõehauda Kilingi Väikseküla Napsumuru heinamaa kohal. Rahapada olnud suure lepa all, mis sääl näha on. Rahaaugust tahtnud paljud rahakatelt välja tõmmata, pole aga see läinud korda kellegil, sest suur sarapuukirja madu valvanud paja kaanel, et keegi rahakatelt üles ei vinnaks. Korra läinud Valma heinamaale, mis seekord olnud Voltveti mõisa pärält, ühes kubjaga heinale teomehed. Pole teomehed ühes kubjaga pühapäeval Voltveti mõisa läinudki, vaid jäänud Valma heinamaale.
Pühapäeval hulkunud mehed ümber jõe ääres. Korraga silmanud teomehed jões lepa all suurt rahakatelt, mille kaanel suur kirju, sarapuukarva uss valvanud. Uss vaadanud meeste poole, ise limpsanud keelt. Mehed rääkinud asja kubjale. Otsustanud siis katal ühisel nõul jõest pika poomiga välja tõmmata ja raha ühetasaselt ära jaotada. Mehed kõik sellega nõus. Otsitakse kohe paras teivas, mehed pistavad selle katla sangadest läbi ja hakkavad üles kaaluma seda. Kaaluvad, kaaluvad, katal kerkib. Sarapuukarva uss kaob katlakaanelt ja varsti on katal veepinnal. Nüüd hakkab juuresseisval kubjal kahju, et ta oli lubanud raha ühetasaselt ära jaotada. Ütleb kubjas kõvasti: "Juua saate küll nii palju kui tahate, kuid raha küll ühetasaselt ära ei jaota." Kohe murdunud teivas, mis rahakatla sangadest läbi pistetud. Rahakatel kukkunud kilinaga-kolinaga tagasi jõkke, sarapuukarva uss ilmunud jões katlakaanele, laksutanud ise lõugu. Pole lasknud kellelgi puudutada katlasse. Nii jäänud Voltveti teomehed rahakatlast ilma ja pole seda tänapäevani keegi Valma haudadest veel kätte saanud.
ERA II 3, 379/81 (19) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lähkma rahaauk Kilingis.
Lähkmal Kilingis elanud keegi Jüri nimeline mees ja vigane poiss. Jüri olnud varemini jõukas mees, nüüd olnud ta vaeseks jäänud. Korra ilmunud unes tema juure keegi ja käskinud teda jõe kaldalt Lähkma suure küüraka lepa alt tuua ära rahapada. Ta pidada veel ühes võtma samast talust vigase poisi ja sellega koos raha välja kaevama. Mees tõusnud magamast üles ja rääkinud seda ka vigasele poisile, mis temale unes kästud. Vigane poiss pole uskunud, et Jürile niiviisi kästud ja pole kaasa tulnud raha välja kaevama.
Heitnud Jüri uuesti magama, tulnud jälle keegi tema juure, kes käskinud teda tuua ära vigase poisiga koos raha Lähkma küüraka lepa alt. Jälle tõusnud Jüri maast üles, käskinud ka vigast poissi tulla kaevama, poiss pole tulnud. Mees heitnud magama.
Kolmandat korda tulnud tema juure unes sama mees, kes teda varemini käskinud raha ära tuua. Käskinud nüüd minna Jüril üksinda rahaaugule raha tooma. Pärast tulla aga Jüril ka vigasele poisile osa anda. Midagi ei tohtida aga Jüri karta. Küll seletanud mees, kes Jürile unes ilmunud, et see sõja aegu maetud raha olla, mida ainult näitamise pääle kätte saab. Sellest hoolimata kartnud Jüri ja pole julgenud minna rahaaugule raha välja kaevama.
ERA II 3, 383/4 (22) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pärnu jõe tulek.
Muiste pole Pärnu jõge praegusel kohal olnud. Jõe toonud praegusesse kohta hall vanamees kolme härjaga. Vanamees kolme härjaga olnud sinikashall ja käinud mööda taevaalust. Jõgi tulnud taga. Samuti toodud ka Tori jõgi praegusesse kohta.
ERA II 3, 391/4 (25) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Kahjamäe rahaauk.
Kilingis elanud vana Sõõla Kai oma vennaga. Olnud mõlemad vaesed ja viletsad, elanud üheskoos. Kord öösel näidatud Kaie vennale unes: hall vanamees tulnud tuppa, käskinud vennal ka Kaie maast ülesse ajada ja siis minna Kahjamäele sellega koos ja säält Kahjamäe kase alt välja kaevata rahapada. Midagi ei tohtinud nad aga karta.
Ajanud siis vend Kaie maast üles, käskinud kaasa tulla Kahjamäele rahapada välja kaevama. Seletanud talle oma unenäo ja hoiatanud õde, et see midagi ei kardaks.
Läinud siis Sõõla Kai teele oma vennaga Kahjamäe poole. Tulnud neile kõigepäält vastu imelik kolu. Seda pole nad kumbki kartnud. Selle järele tulnud neile vastu suur lehm, lüpsik sarvis. Lüpsik kolisenud koleda häälega. Lehmal olnud koledad põlevad silmad ja ta jäänud just Kaie ette seisma. Kai pole sedagi kartnud. Siis tulnud neile vastu kole röhkiv emis ühes poegadega. Ka seda pole kartnud ei Kai ise, ega tema vend. Viimaks just Kahjamäe jalal tulnud neile vastu just väga kole ja imeveider lummuts, (nagu jutustaja räägib) ja ka seda pole kartnud ei Kai ega tema vend. Jõudnud Kahjamäele. Kase juure alt pahemalt poole, nagu õpetatud, hakanud kaevama. Korraga hakanud hirmsasti müristama ja välku heitma. Vihma tulnud nagu oavarrest. Öelnud siis Kai vennale, et ärme nüüd kaevame, kui õige hirmsasti müristab. Ootame seni, kuni kole müristamishoog üle läheb. Jätnudki Sõõla Kai ja vend kaevamise. Kohe olnud välk ja müristamine kadunud. Taevas selge, tähed taevas - ei vihma kusagil. Kai ja vend uuesti kaevama. Kaevavad ja kaevavad, rahapada aga pole enam augus olnud. Kuulda olnud ainult kolin, kui vend kord labida õige sügavale maa alla pistis. Küll siis rahapada maa alla vajus igaveseks. Ei ole nad leidnudki sel ööl Kahjamäe kase alt rahapada.
Järgmisel ööl ilmunud Sõõla Kaie vennale unes rahaauku kaevama minna käskija vanamees uuesti. Öelnud, et nad ei oleks kartma pidanud. Oleks nad müristamise ajal olnud edasi kaevamise juures ja oleks nad siis katla välja kaevanud, siis poleks midagi erilist juhtunud. Müristamine ja välguheitmine oleks kohe pääle selle vaikinud ja mõlemad oleks saanud rikka(i)ks inimesiks.
ERA II 3, 397/8 (27) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingi naisi.
Korra läinud kaks Kilingi naist Raudsiku perenaisele viima titepütti. Eksinud aga metsa ära. Hulkunud hulk aega sihitult metsas ringi. Pole kusagile metsa äärde välja jõudnud. Viimaks tulnud neile juure võõras mees, pärinud, kus ja kuidas naised niiviisi ära eksinud ja kuhu nad minna soovivad. Naised seletanud ka ära, et nad lähevad viima titepütti külasse. Mees lubanud naisi metsast välja viia. Viinud neid aga ikka kaugemale metsa. Naised saanud aru, et see pole kellegi õige mees, vaid vanajurn ise. Istunud viimaks maha, pannud titepütid kõrvale, pannud põlled pahupidi ette. Nende juure tulnud siis ka mees tagasi, kes neile teed juhatanud ja vahepääl ära kadunud. Naised ütelnud mehele: "Tagane, saatan!" Siis kadunud naiste eksitaja. Varsti jõudnud naised ka tagurpidi tanudega ja pahupidi põlledega välja Raudsiku talu kopli aia taha, kus nad jumalat tänanud, et õnnelikult välja olla pääsenud.
ERA II 3, 398/9 (28) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingis metsavahti.
Kilingi vallas surnud kord vana metsavaht ära. Asemele jäänud tema noor seitsmeteistkümne-aastane poeg. See läinud kord jõuluajal metsa. Eksinud ka metsa ära, kõndinud hulk aega metsa mööda ümber. Korraga märganud oma jälgede kõrval noor metsavaht pikki ahtakesi samme, tema kõndinud ikka neid samme pidi ja pole metsa ääre välja jõudnudki. Viimaks olnud noore metsavahi kõrval ka võõras mees. Lubanud see viia välja metsast noortmeest. Noormees kõndinud ka siis metsast tulnud mehe kõrval edasi.
Märganud aga metsavaht viimaks, et mees teda sugugi metsast välja viia ei kavatse, vaid ainult metsa mööda ümber eksitab. Istunud siis mees lumele maha ja hakanud ennast riidest lahti võtma. Riided pannud tagurpidi selga, pastlad tagurpidi jalga. Ka eksitaja jäänud mehe ette hargis jalgadega seisma. Küsinud, mis mees nüüd teha. Vastanud noormees, et ajada higiseid riideid vähe teisipidi selga. Nüüd kadunud eksitaja mehe kõrvalt uuesti metsa. Mees jõudnud ka kohe Saunametsa talu aia ääre välja.
ERA II 3, 399/401 (29) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurat pakub metsavahile raha.
Korra eksinud üks Kilingi metsavaht metsa ära. Pika ümbereksimise järele jõudnud välja Kivilaane Abrami kõrtsi juure. Kõrtsis öelnud: "Nüüd eksisin hulk aega metsas ümber, peaks kurat mulle nüüd hulga raha andma!" Kõik kõrtsisolijad hakanud mehe soovi pääle naerma.
Metsavaht tulnud kõrtsist välja ja läinud metsavahelist teed koju poole minema. Jõudnud tüki maad edasi, kuulnud äkki kõrvulukustavat vilet. Ei ole mees seda sugugi tähelegi pannud, läinud edasi natuke ehmunult.
Natukese aja pärast läinud justkui keegi temast metsas mööda ja vilistanud veel kõvemalt, kui varemini. Tüki ajapärast vilistanud tal keegi just kõrval nii et tal kõrvad lukku jäänud. Mees vaadanud ringi. Kurat olnud tee ääres, just tema kõrval, ise kõlistanud pika orgiga raha hunikust, mis tal kõrvas maas olnud. Küsinud mehelt: "Luba mulle, mis lubad, selle raha saad omale." Metsavaht vastanud: "Tagane minust saatan!" Läinud ise rahulikult edasi. Kurat jäänud tee ääre kohkunult oma rahahuniku juure maha.
ERA II 3, 417 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja Abjas.
Jutustaja ema näinud kord, kui ta alles väike olnud, kuidas väike karjapoiss lambatallest lendaja läbi laskis ja talleke kohe surnud.
Olnud väga selge hommik. Karjapoiss öelnud, et nüüd eriliselt hää olla lendajat saata. Pannud lendajaks sukanõela. Tall surnud kohe kivi otsa ära. Kuidas karjapoiss lendaja välja saatis, seda ei tea jutustaja.
ERA II 3, 417/8 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja saatja Abjas.
Abjas saatnud ühe talu peremees teise talu loomadele lendajaid. Loomad lõpnud alati sääl lendaja tõttu. Looma kops pandud aga sääl talus kord aia vahele. (Muidugi lendajast läbistatud looma oma.) Üheksa tahilist nõela läbi. Pärast keedetud kops ühes nõeltega pajas umbkaane all ära. Siis tulnud, kui kops pajas keenud, teise talu peremees, kes lendajat saatnud, sinna talusse sisse, tahtnud juua või midagi muud asja. Midagi pole talle aga antud. Siis surnud nõiduja lapsed selle järele kõik ära.
ERA II 3, 418 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nõiutud jõgi Kanakülas.
Korra nõidunud keegi nõid Voltveti-Kanakülas jõe ära, nii et kõik loomad, kes jões joomas käinud, sinna viimaks ära uppunud. Iga päev uppunud jõkke üks loom karja hulgast ära. Viimaks pole enam keegi oma karja julgenud Kanaküla jõe äärde jooma ajada. Kes jõge nõidunud, seda ei tea jutustaja.
ERA II 3, 421 (1) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad.
Jeesus läind kirikusse
Illusille, Alusselle
Lõha musta Mooseselle.
Eesu jalga nikatanud,
Nikatanud, nakatanud
Teder teele lennatanud.
Oh Jeesus, oh Jeesus,
Soovi omad sooned,
Säe omad luud-liikmed
Nõnda kui Israel ennem on säädnud.
Üheksa korda, igakord ühe hingetõmbega haigele kohale lugeda. Veel 9 risti pääle teha.
ERA II 3, 423 (4) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad.
Jeesus kiriku mines,
Hobu tal ees hiirikili,
Süsimusta moorakili.
Sai ta soome silla pääle,
Püü lennati, maa väärati,
Hobu jalga nikati.
Jeesus tull´ ratsa päält maha,
Võts lugemisi lugeda:
Liida kinni Jeesuke,
Liida kinni liikmeid.
Soovi kinni Jeesuke,
Soovi kinni soontanud.
Liige liikme kohta,
Soon soone kohta,
Luu luu kohta,
liha liha kohta,
karvad pääle tal kasugu,
Neid sõnu tuleb ka 9 korda üle lugeda haige koha pääle. Iga kord ühe hingetõmbega.
ERA II 3, 426/8 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuusemäe nõid Kõpus.
Kõpu vallas, Halliste külas elanud Kuusemäe talus umbes kuuskümmend aastat tagasi vana peremees, kes nõiduda oskanud. Naabritalul, Songal, lõpnud loomad alati tema nõidumise tagajärjel maha, ka vili pole Songal kasvanud. Loomadele tulnud sääl kõiksugu haigused kaela, samuti täid selga. Ka lendaja laskis sääl tihti loomi läbi, muidugi surid loomad selle tõttu.
Viimaks kutsunud Songa peremees ühe teise kuulsama nõia omale appi, kui tal jälle üks lehm maha surnud. Seletanud nõiale ära, et temal niiviisi lehm ära lõpnud, ja küsinud nõialt, et kas ei saaks abi kuidagi selle vastu. Nõid omalt poolt seletanud, et siis küll tema arstida osata, kui ta aga seda teab, kes tal alati loomi niiviisi ära nõiub. Muidu ei võivat temagi aidata. Songa peremees seletanud nüüd jälle, et temal olla väga hästi teada, et Kuusemäe peremees see olla, kes tema loomi alati nõiub.
Tehtudki siis vastunõidumisega kohe algust. Kõigepäält võetud nõiduse pärast lõpnud loomal kops välja, pandud aia vahele ja lasknud siis tark püssist Kuusemäe poole. (Kas hõbedat või midagi harilikku, ei tea jutustaja). Kohe lõpnud ka laskmismomendil Kuusemäel üks lehm ära. Kuusemäe peremees katsunud ka pärast vastunõidumist veel Songa loomi nõiduda, pole see tal aga sugugi õnnestunud. Öelnud ise veel pahal meelel: "Va rumalad, oskavad vastu teha!" Üldse kaotavat nõiduja oma mõju sääl kohal, kus talle juba kord vastu nõiutud.
ERA II 3, 430/1 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks.
Korra teeninud Voltvetis sulane vaese peremehe juures. Sääl pole talle muud süüa antud, kui paljast leiba ja räime. Sulane pole sääl halva toidu pärast teenida tahtnud, vaid läinud hoopis ära. Teisel aastal teeninud rikka peremehe juures. Sääl olnud alati liha söögiajal laual. Sulane olnud ka söögiga väga rahul. Korra äestanud aga sulane põllul ja näinud, kuidas peremees metsa läinud. Metsa ääres olnud mahamurdunud puu. Puu toetunud ladva ja oma kännu najale, nii et säält veel alt läbi tükkida võinud. Peremees tükkinud ka puu alt läbi mitu korda. Varsti olnud peremees hundiks moondunud puu alt läbikäimise tõttu. Hunt kadunud metsa ja sulane ootanud, et mis nüüd sünnib. Pidanud ikka maha murdunud puud silmas. Näinud, kuidas tüki aja pärast tulnud hunt tagasi, naabri talu kirju koer äramurtuna seljas. Tükkinud hunt jälle mahamurdunud puu alt paar korda läbi ja olnud jälle sulase peremees. Sulane läinud nüüd ka rikkalt talult minema. Ise öelnud, et oli vaese peremehe juures mis oli, sääl sai vähemalt puhast leibagi, siin aga toidetakse mind koeralihaga.
ERA II 3, 433/4 (3.1) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolmkümmend kuus pütti kulda.
Üks rahvajutt räägib, et Rootsi kulda olla taganemise ajal (Põhjasõja ajal?) maetud Pati laukasse. Pati laugas on Pati mõisast 1-2 kilomeetrit keskhommiku poole. Laukas olla koletu suur kala rahapüttide vahiks. Kui ta ennast liigutavat, siis värisevat lauka kaldad ja kõik maa ümberringi. Seda kala kartnud kõik rahaotsijad. Samuti olnud tema eest hirmul need mehed, kes sääl linu leotanud.
ERA II 3, 434 (3.2) < Saarde khk., Volveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teine rahvajutt räägb et jälle kolmkümmend kuus pütti kulda olla maetud Kilingi-Nõmme kõrtsi taha. Kuld asuda Nõmme kõrtsist Pändiküla poole minna pahemal pool tee ääres männikus. Sääl kuivatavat vanapagan pimedail öil tihti raha.
Korra läinud säält keegi mees mööda ja näinud, et sääl tuli põlenud. Mees läinud tule juurest piibu pääle tuld võtma. Kohe karanud verise pääga vars tule ääre ja hakanud selle ümber jooksma. Mees pole julenud tuld võtta.
ERA II 3, 435/6 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi Sihva männikus.
Korra käinud keegi Voltveti vabriku töömees sel ajal, kui vabrik alles käis, Kilingi Nõmme kõrtsis. Õhtul tulnud säält vähe vintis pääga koju. Näinud: tee ääres põlenud Sihva männikus kännus tuluke, mees istunud juures.
Töömees küsima: "Kurat, anna mulle ka tuld piibule!" Tahtnud ise kännust sütt võtta. Juuresvalvaja mees pole seda sündida lasknud, vaid visanud mehele ise terve kühvlitäie süsa. Töömees võtnud säält ühe söe, pannud selle piibule ja läinud koju ning heitnud magama, ilma, et midagi iseäralikku oleks juhtunud.
Hommikul üles ärgates ja esimest piipu tehes leidnud aga mees piibust viiekopikalise raha. Mees imestanud, et kuidas see raha võis küll sinna sattunud olla. Siis tulnud talle meele eilaõhtune tule piibule saamine mehelt metsast. Arvanud, et sääl võis kergesti metsas rahatuli põleda. Läinudki uuesti sinna kohale vaatama. Sääl kohal, kuhu mees talle piibule panemiseks süsa visanud kühvliga, olnud maas terve ladem viiekopikalisi rahasid. Mees saanud nii vaesest töömehest korraga rikkaks meheks.
ERA II 3, 436/7 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi-Nõmme kõrtsi taga.
Kilingi-Nõmme kõrtsi taga männikus, kuhu kolmkümmend kuus pütti Rootsi kulda peidetud olla, näha inimesed tihti rahatuld põlemas. Korra sõitnud säält männikust jälle keegi mees mööda, näinud, et männikus tuli maas. Saanud aru, et see on rahakuivatamise tuli. Mõelnud, et kui ta nüüd oma mantli tulele viskab, siis on kõik see raha, mis mantli alla jääb, tema oma.
Ajanudki mantli seljast maha ja liginenud tulele. Tahtnud tulele just mantlit pääle heita, kui äkki tule äärest verise pääga vars üles karanud ja vastupäeva ümber tule hakanud jooksma. Mees olnud küll julge mees, aga seda varsa hakanud kartma, arvanud ise, et vars võib ta ära murda. Pole julgenud mantlit rahatulele pääle heita ja jäänud niiviisi rahast ilma.
ERA II 3, 439/40 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mari Bernhardt, s. 1859 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seitsme kuke veri rahaaugul.
Korra matnud keegi mees maasse raha. Teine mees jälginud teda ja roninud ülesse puu otsa, kuulanud mis mees rahamatmise juures rääkinud. Mees öelnud: "Enne ei pea siit raha kätte saama, kui siin seitsme venna veri ära valatakse."
Mees puuotsast öelnud jälle: "Ei mitte seitsme venna, vaid seitsme kuke veri." Rahamatja mees vastanud jälle, et ikka seitsme venna veri peab siin enne ära ohverdatama. Nii korranud mees puuotsast oma ütlust kukkedest kolm korda. Viimaks arvanud rahamatja Jumal ülevalt temaga niiviisi räägib ja öelnud: "Sündku siis, Issand, sinu tahtmine. Ohverdatagu siin enne seitsme kuke veri, kui siit raha tahetakse kätte saada."
Pärast läinud mees, kes puu otsas päält kuulanud teise raha hauakõnet rahaaugule kaevama raha välja. Pole aga midagi leidnud. Võtnud seitse noort kukke, tapnud rahaaugul ära ja kohe olnud raha tal käes.
ERA II 3, 452/5 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu m. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks.
Ühes Voltveti talus olnud sulane, keda väga hästi toidetud. Alati olnud liha laual. Sulane olnud ka oma eluga väga rahul, ainult mõni veider asi olnud peremehe juures tähelepanu äratav. Nii korra kui nad metsas puid raidunud, jooksnud peremees igakord, kui nad puid raidumast koju läinud, teel metsa ja jõudnud juba ennem koju. Söönud siis juba laua ääres, kui sulane koju jõudnud. Nii olnud igal õhtul. Korra aga jooksnud sulane peremehele järele, kui see koduteel tema juurest jälle metsa jooksnud. Näinud, kuidas peremees visanud kolm korda uperpalli ja öelnud sinna juure veel sõnu. Sulase silma all muutunud peremees hundiks. Sulane visanud ka kolm korda uperpalli ja öelnud samad sõnad, mida peremeeski lugenud. Ka sulane muutunud hundiks. Jooksnud peremees hundile järele. Kui ta koju jõudnud söönud peremees juba toas laua ääres.
Sulane pole osanud aga neid sõnu, kuidas ennast tagasi inimeseks muuta ja kolistanud hundina ukse taga. Peremees tulnud jälle toast välja, öelnud hundile: "Õõss sealauta!" Läinud siis sulane-hunt sealauta. Sääl lugenud peremees jälle teisi sõnu ja sulase hundinahk langenud jälle seljast maha. Pärast pole peremees selle kohta midagi öelnud.
Läinud jälle tükk aega mööda, sulane pidanud ikka peremeest silmas. Korra näinud ta päält, kuidas peremees enese jälle hundiks moondanud ja metsa kihutanud. Pärast tulnud metsast tagasi, teise talu kirju koer seljas. Viinud selle sealauta. Pärast tulnud sealaudast peremehena-inimesena jälle välja.
Õhtul, kui pere söönud, pole sulane liha tahtnud süüa. Peremees pärinud põhjuse üle järele. Sulane vastanud jälle, et tema teise talu kirju koera liha ei tahtvat.
Teinekord näinud sulane jälle, kuidas peremees ühe koeraga seljas, ise hunt, koju jooksnud. Sealaudas ajanud hundi naha maha, olnud jälle inimene. Sulane läinud pärast sealauta, leidnud säält hundi naha, pannud selle põlema. Siis pole peremees enam saanud libahundiks käia, pole ka enam liha talu laudas olnud.
ERA II 3, 468/9 (2) < Saarde khk., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti rahaauk metsas.
Kord olnud Voltveti metsas puuraiujad tööl. Nad leidnud puujuure alt rahakatla.
Kui nad selle parajasti maa seest lahti olnud kaevanud ja maapinnale tõstnud, läinud säält Voltveti härra mööda. See öelnud, et see katel kuuluda temale ühes rahaga, sest olla see ju tema maa seest leitud. Nii kohe, kui härra seda öelnud, vajunud katel suure kilina-kolinaga maa alla. Jäänud niiviisi ilma rahast selle väljakaevajad töömehed kui ka ahne mõisahärra.
ERA II 3, 470/2 (4) < Saarde khk., Klingi v., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Kaabaka nõmm Kilingis nime sai (Väiksekülas).
Vanast elanud Kilingi Väiksekülas (umbes 150 a. tagasi) Jaagu-nimeline mees. See joonud kord Sindi Sikaselja kõrtsis. Sääl lubanud ta mõisnikel kõigil maod maha lasta. Seda kuulnud päält keegi sakslane. See küsinud pärast kõrtsimehe käest, kes see mees olla olnud. Kõrtsimees vastanud, et teadvat ainult seda, et teda Kilingi Jaaguks kutsutavat. Mis tal pääle Jaagu veel nimeks olevat, seda ta ei teada. Sakslane kaevanud sillakohtusse selle Jaagu.
Kohtus ei teatud kuidagi seda Jaaku ette kutsuda. Siis kutsutud sillakohtusse kõik Kilingi vallas elavad Jaagud. Sakslane, kes kaevanud, pidanud õige Jaagu teiste hulgast ära tundma. Tulnudki kõik Kilingi Jaagud kohtusse. Sakslane vaadanud kõigile otsa, aga pole nende Jaakude seast õiget Jaaku leidnud. Selgunudki, et üks Jaak puudub. Kutsutud siis see puuduv Jaak kohtusse. Olnudki sama Jaak, kes Sikaselja kõrtsis teiste kuuldes lubanud mõisnikel magusid maha lasta. Küsinud siis sillakohtunik, kas ta olla nii rääkinud. - Olla küll. - Kas ta olla purjus või kaine olnud? - Olla nii kaine olnud, et oleks võinud lauakirikusse minna. Mõistetud siis veel Kilingi Jaak tükiks ajaks kinni.
Jaak põgenenud aga vangist ära. Ehitanud omale metsa Kilingi valda Väikeküla ligidale väikesse majahüti. Sääl elanud ta, käinud suvel taludes tööl, elumaju ja aitasid ehitamas ja muudel töödel, olgugi et olnud keelatud taludel teda töösse võtta. Seda nõmme, kus Jaagu majake seisnud, kutsutakse praegu veel Kilingis Kaabakanõmmeks. Rahvas kutsunud eluajal ka Jaaku kaabakaks.
ERA II 3, 475/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kosenkranius, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnise vakk Tori Viidikal.
Kaks põlve tagasi olnud Tori vallas Viidika talus tõnise vakk. Siis tahetud ka säält tõnise vakka hävitada. Ei ole enam sinna sisse midagi viidud, ja viidud aidanurgast õue. Sääl vedelenud ta tüki aega, kuni peremees ta säält võtnud ja jõkke visanud. Jõest tulnud aga tõnise vakk tagasi välja, ei ole vool teda allapoole viinud ega ole ta ka põhja vajunud. Noor perenaine tahtnud aga tõnise vakast lahti saada ja teinud saunaahju tule, et seda sääl ära põletada. Kui aga tõnise vakk tules põlenud, tahtnud keegi teda tulesse kiskuda, võtnud perenaisel juukstest kinni ja sikutanud tule poole. Perenaine saanud käed vastu ahju seina lüüa, siis pole saanud nägematu olevus teda just tulle sisse tõmmata, juukseist kiskunud aga perenaisel pool pead paljaks.
ERA II 3, 485/6 (1) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal.
Korra tulnud keegi naine Tõstamaal kirikust. Soos istunud maha mättale. Näinud sääl kuidas soost tulnud oherdiaugu suurusest august välja sinist suitsu. Suits keerelnud natuke aega õhus - siis kadunud ära.
Pärast seda tulnud naise juure vana mees öösel unes. Käskinud naisel maast üles tõusta ja minna sinna, kust ta pühapäeval kirikust tulles näinud sinist suitsu soost välja keerlevat. Kästud tal minna sinna ühes vennaga. Ajanudki naine venna maast üles ja läinud teele säält raha välja kaevama, nagu vanamees unes käskinud. Olnud just jõululaupäeva õhtu. Teel pole kedagi liikunud ja naine hakanud kangesti kartma, samuti tema vend. Tulnud mõlemad tagasi ühes vennaga ja jäänud rahast ilma.
Rahaauk on olnud Tõstamaa Tõhela järve ääres rabas.
ERA II 3, 486/8 (2) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Täoste rahaauk.
Tõstamaa Täoste külas põletatud põldudel alati raha. Rahatuli olnud igal õhtul näha, kuid keegi pole julgenud sinna juure minna.
Tõstamaa Tõhela külas aga olnud ühel talul Mardi nimeline poeg. See olnud väga julge mees. Tema otsustanud kord Täoste põllule õhtul rahatuld vaatama minna. Läinudki sinna.
Olnud tule juures vanamees ja seganud kepiga tuld. Mart võtnud kohe kübarast suure tahilise sukanõela ja visanud tulle. Nüüd hakanud tulesegaja vanamees Marti taga ajama. Visanud oma tulesegamise kepi kohe maha ja jooksnud Mardile järele. Pea olnud ta Mardile nii ligidal, et haaranud kätega juba viimase järele. Kätte pole aga Marti saanud.
Viimaks hakanud Mart loogeldi jooksma. Siis jäänud vanamees tast natuke maha. Vanamees karjunud siis Mardile: "Külamees, mine otse rada, ära siilu-viilgu pidi jookse!" Kui aga Mart otse oleks läinud, siis oleks vanamees ta kätte saanud. Õueväravas kadunud vanamees ära. Mart läinud kambrisse ja uinunud. Unes tulnud sama vanamees Mardile ütlema: "Tule vii oma raha ära, mis sa õhtul maha jätsid."
Mart kartnud küll, kuid läinud hommikul siiski Täoste põllule vaatama. Leidnud suure rahahunniku säält kohalt, kus vanamees õhtul rahatuld teinud. Vanamehe kepp olnud ka juures maas.
ERA II 3, 490/2 (7) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Salatsis.
Salatsi jõesuust kaheksateistkümmend versta lõuna poole on Kadaka talu. Kadaka talu peremehele öeldud umbes viiskümmend aastat tagasi kord unes, et tema kodutalu värava posti alla olla hulk raha maetud. Tema pidada sääl seitsme venna vere ära ohverdama, siis saada ta säält selle raha kätte. Peremees rääkinud seda asja ka perenaisele ja lastele. Läinud nad siis väravaposti juure, kaevanud sääl sügavamale, pole aga midagi kätte saanud. Arvanud, et küllap vist ikka sellepärast seda raha säält kätte ei saa, et nad seitsme venna verd pole sääl ohverdanud. Nad arvanud ka, et kedagi sarnast lolli ei ole, kes oma seitse poega sääl ära tapaks, et seda raha kätte saada.
Jäänudki niimoodi see raha säält kätte saamata.
Korra olnud aga peremehe üheksa-aastane poeg ja seitsmeaastane tütar üksi kodus ja mänginud murul. Talurahvas olnud terves koosseisus põllul vilja koristamas. Öelnud äkki väike õde vennale: "Meil on seitse noort kukke. Need on ju niisamuti vennad, kui sina vend mulle oled. Tapame õige kuked väravaposti juures ära, vast saame kätte raha, mis sinna alla maetud." Tapnudki õde ja vend kuked väravaposti juure ära, nii et veri sinna maha läinud. Siis tulnud rahakatel maast ise välja. Olnud kolme- või neljatoobiline vaskkatel. Siis läinud lapsed põllule. Öelnud sääl emale, et näin me leidsime värava posti juurest ühe katla. Pole esmalt laste juttu usutud, siis aga mindud koju vaatama ja leitud rahakatel värava kõrvalt, seitse noort tapetud kukke sääl kõrval.
ERA II 3, 492/4 (8) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Teedearu rahaauk.
Tõstamaa Uude talu peremeest kästud kord öösel unes minna rahaaugule. Kästud kohe maast üles tõusta ja hakata tagurpidi käies minema Teedearu heinamaade poole teed pidi. Kaheksa versta kodust kaugel seista kuusk heinamaas. Selle juure all olla lahtiselt palju raha. Tulla ainult peoga lahtist mulda paar korda ära võtta päält, ja kohe olla raha vastas.
Läinudki Uude talu peremees tagurpidi minema. Olnud aga väga pime öö ja tee ääres kust tal minna tarvis olnud, olnud väga sügavad kraavid. Mees kukkunud mitu korda üle pea kraavi. Kui ta juba neli versta ära olnud käinud siis olnud ta juba kraavikukkumiste tõttu läbimärg. Nüüd pole ta enam edasi läinud, vaid läinud koju tagasi.
Järgmisel päeval, vist pühapäeval läinud ta päris päise päeva ajal sama kuuse juure vaatama. Pole leidnud säält ei raha ega muud midagi. Pühapäeva öösel pärast öeldud talle jälle unes, miks ta tagurpidi ei olla tulnud, siis oleks ta raha kätte saanud. Ka edaspidi võida ta veel tagurpidi tulles raha kätte saada. Peremees pole aga enam tagurpidi sinna läinud.
ERA II 3, 494/6 (9) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taluisa raha.
Taluisa olnud kord Tõstamaa Kopli talus suremisel haige. Oodatud iga minut tema surma. Minia olnud tema juures toas. Käskinud kord vanaätt miniat kaevule minna ja säält talle tuua hääd värsket vett. Läinud minia toast välja minema, näinud ukselt tagasi vaadates, et vanaätt kippunud sängist ülesse. Pole minia siis kedagi kaevule läinud, vaid läinud ainult toa ukse taha. Säält vaadanud läbi võtmeaugu, et mis vanaätt nüüd toas üksi teeb. Vanaätt tõusnudki sängist päris üles võtnud oma päetsist kotikese raha, kallanud säält raha koldesse, kaapinud tuha alla, ise öelnud kolm korda: "Kes käsi paneb, see käsi võtab."
Minia läinud kohe joogikruusiga tuppa tagasi. Juba olnud vanaätt sängis surnud, pole enam juua tahtnudki. Otsinud minia siis koldest raha, pole aga midagi leidnud. Kutsunud pärast ka mehe, jutustanud sellele, kuidas vanaätt raha koldesse peitnud. Pole ka see raha koldest kätte saanud. Imestanud küll minia ja poeg, kuhu vanaätt raha võis peita, et nad seda enam kätte ei saa, aga midagi pole aidanud. Viimaks võtnud vanaäti laudilt maha. Kaapinud tema käega koldest. Kohe ilmunud tema (juure) peidetud raha koldest esile.
ERA II 3, 496/7 (10) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Oti isa raha.
Tõstamaa Oti talu peremehe isa olnud suremisel haige. Poeg ja sulane tuulanud rehe all sellel korral vilja. Poeg tuulanud ja sulane kallanud vilja sarasse. Tuulatud vilja kannud peremees aita, poiss aidanud talle koti selga. Kui peremees aidas olnud, näinud sulane, kuidas peremehe isa tulnud kambrist välja, läinud rehealuse värava juure, visanud peoga raha sinna maha, tõmmanud vassaku jalaga kolm korda mulda sinna pääle. Raha läinud kolinal maa alla. Kui peremees ja sulane jälle rehealla tuulama tulnud, läinud pereisa tagasi tuppa. Varsti pääle selle surnud pereisa toas. Poeg läinud siis ka tuppa, samuti läinud sinna teised omaksed. Otsitud vanaäti juurest raha. Pole aga leitud kopikatki.
Sulane aga, kes päält näinud, kuidas vana peremees raha matnud rehealuse värava alla, koputanud kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravat ja raha ilmunud maa alt välja. Vana taluisa oli raha mattes vist ka öelnud, et raha siis kätte saada, kui kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravaalust koputada, mida muidugi sulane päält kuulis.
ERA II 3, 499/502 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Levalohu rahaauk.
Kilingi Levalohu peremeest kästud kord Tartusse minna ja Emajõe sillalt raha välja kaevata. Käskimine sündinud vist unes. Levalohu peremees mõelnud, et võib olla ongi Tartus Emajõe sillal raha ja läinud ka Tartusse. Tartus kõndinud mitu päeva ringi, inimesed käinud alati üle silla, ei saa mees kunagi sillalt kaevama hakata. Viimaks märkab keegi Tartu elanik linna mööda ümberhulkuvat maameest ja läheb sellele juure. Küsib siis Levalohu peremehelt, mispärast see siin Tartus niimoodi ringi hulkuda. Levalohu peremees vastab talle, et teda olla Tartu Emajõe sillalt kästud välja kaevata raha. Nüüd hakanud Tartu elanik kõvasti naerma selle pääle, et mees sarnast käsku kuulda võtnud. Seletab, et temale olla ka kord juhatatud, et Kilingi vallas Levalohu talus olla suur varandus sepa alasi alla ära peidetud. Tema ei teadagi, kus see Kilingi ja Levalohu talu asuvad, veel vähem uskuda ta, et sinna sepaalasi alla võiks raha peidetud olla.
Nüüd saanud Levalohu peremees aru, et raha tema enese sepikotta on peidetud. Rutanud kohe koju ja võtnud sepikojas alasipaku alt kaevamise ette. Pole mees palju kaevanudki, kui juba tulnud talle vastu plekknõu, mis raha ääreni täis. Raha pole just palju olnud, aga Levalohu peremees saanud selle tõttu rikkaks meheks.
Sellest loost olnud möödunud juba hulk aastaid. Peremees oli võtnud rahanõu sööginõuna. Korra läinud soldatid talust läbi ja palunud süüa. Peremees annudki neile selle rahanõu täie suppi. Soldatid söönud, võtnud ikka kõik lusikaga põhjast, ise naernud sääljuures. Viimaks peremees küsinud, mis selle põhjuseks. Soldatid seletanud peremehele maakeeli, et nõul olla venekeelne kiri: "Kes sügavamalt võtab, saab rohkem." Nemad tegevat ka selle eeskirja järele.
Peremees saanud aru, et see kiri võib ka midagi muud tähendada ja rutanud sepikotta uuesti kaevama. Kaevanud ikka samast kohast sepa alasi alt. Kui ta veel sügavamale kaevanud, kui eelmise nõu leiu ajal, siis leidnud ta suurema nõu, kus palju rohkem raha sees olnud, kui soldatite supinõus. Nii saanud Levalohu peremees päris rikkaks meheks.
ERA II 3, 508/9 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tont metsas.
Korra olnud mehed ööd metsas. Äkki keegi huiganud metsast. Üks mees tule juurest huiganud vastu. Kohe pääle selle tulnud ka peenike noorhärra metsast välja kohe meeste juure tule ääre. Peeretanud tulele, tahtnud seda ära kustutada. Püss olnud härral seljas ja ta näidanud jahimees olevat. Üks mees võtnud aga püssi ja lasknud sellega hõbepreesi härra pihta, see kadunud, tema püssist jäänud aga paljalt reevarb järele.
ERA II 3, 514 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Õisu järve minek Kilingist.
Õisu järv on enne olnud Kilingi vallas, Münniku külas. Praegu on sääl veel järve ase näha. See asub Münniku talu maa sees. Kaks musta härga vedanud järve. Järv ise öelnud ikka: "Õissu, õissu!"
ERA II 3, 515 (3a) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Järve reis tallis.
Talli vallas asub Vana- ja Uue-Järve vahel nn "Järve" järv. See on tulnud sinna Perätse talu maa päält Talli vallast, samast ligidalt.
ERA II 3, 515/6 (4) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Kõveril.
Talli vallas Kõveri mäes on olnud rahaauk. Jutustaja ei tea täpselt millise sõja ajal sinna on maetud hulk raha.
Korra näidatud unes ühele Talli valla mehele, et Kõveri mäes on rahaauk. Kästud temal säält raha ära tuua. Mees läinud järgmisel päeval sinna raha välja kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu rahakatel, tammepalk sangast läbi. Tahtnud mees seda katelt koju tuua ja august välja tõmmata.
Seda pole lastud aga sündida. Kästud mehele, et toogu kana kahe pojaga, ohverdagu see raha-augul, siis saada ta alles rahakatla kätte. Mees läinudki koju, toonud säält kana kahe pojaga ja tahtnud seda augul ohverdada. Sääl öeldud talle aga, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega kodust ja need ohverdama rahaaugul, siis alles oleks ta raha kätte saanud.
Tammepalk murdunud pooleks ja rahakatel vajunud kilinal-kõlinal maa alla.
Jutustaja ei mäleta enam, kas on tal kästud unes, või pärast ilmsi tuua kana kahe pojaga ja rahaaugul ohverdada.
ERA II 3, 517 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk.
Vanast olnud Talli Järve talu maa pääl vana tammekänd, mille alla raha olnud maetud. See raha pidanud sääl täies ulatuses alles seisma. Järve peremees aga võtnud säält raha ja pole kohe tagasi pannud. Järve talu maja hakanud siis põlema. Järve peremees pidanud raha, kui ta seda säält tarvitanud, alati jälle täies ulatuses tagasi panema.
Kui keegi võõras säält raha tahtnud võtta, siis tahtnud sellele ikka seitse musta koera kallale karata. Keegi pole julenud sinna raha otsima minna sarnase asja tõttu.
Kuidas see raha sinna olla sattunud, seda ei tea jutustaja.
ERA II 3, 525 (1) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk
Talli Järve talus olla suure tamme all rahaauk. Kas see kand praegu alles on või ei, seda ei tea jutustaja. Sinna maetud vanast raha, juba mitu põlve tagasi, tamme juure alla maha. Pärast veetud kahe musta härjaga suur koorm väikesi kive sinna pääle. Kivid olla praegu alles rahaaugul.
Raha pole säält rahaaugust keegi kätte saanud. Jutustaja ei tea ka, milliste tingimustega on maetud raha sinna ja kuidas seda võiks kätte saada.
ERA II 3, 525/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Tõrsepa rahapakk.
Talli Tõrsepa Tiidul olnud tammepakk, milles raha peidus olnud. Kelle raha sääl pakus olnud ja mis ajast see pakk rahaga Tõrsepal olnud, seda jutustaja ei tea. Raha pole aga Tõrsepa Tiidu oma jagu olnud. Alati kui ta säält raha omale tarvitada võtnud, annud ta kindla tõotuse, millal ta raha tagasi peab panema sinna. Kui ta raha pole selleks ajaks pakusse tagasi pannud, jäänud ta raskesti haigeks.
Tulekahju korral toonud ta paku esimesena tulest välja.
ERA II 3, 526/7 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakatel Võhkelaane ligidal Kilingis.
Võhkelaane talust Kilingi-Nõmme poole minna jookseb metsast läbi Katlaoja. See oja on oma nime saanud sellest, et tema kaldale olla maetud vanast katlatäis raha. Rahakatel on asunud umbes otsejoonel Kilingi-Nõmmest Võhkelaanele, 1 km viimasest. Katlaoja on nime sellest saanud, et rahakatel on maetud sinna kaldale.
ERA II 3, 527/8 (3) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Lodjas, Kilingi v.
Lodja kõrtsimehe poeg tulnud ühel pühapäeva hommikul vara küla päält koju. Läinud üles aidalakka magama. Ta pole saanud veel magama jäädagi, kui näinud, et hall vanamees tulnud redelit mööda ülesse ja käskinud temal labida kaasa võtta ja Lodja oja äärest kase alt välja kaevata raha. Kolm korda tulla tal labidaga mulda visata, siis olla raha käes. Noormees pole läinud sellest hoolimata, et vanamees pärast veel kolm korda samal hommikul käskinud teda rahaauku välja kaevata.
ERA II 3, 532/4 (6) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõimessaare rahaauk Kilingis.
Kahele Kilingi valla mehele on juhatatud ühel ööl rahaauk Kilingi Mõimessaare talu maasse. Kästud säält künkalt kruusaaugust välja kaevata rahakatelt. Kästud minna öösel. Mehed pole esimise korra käskimise pääle läinud. Teisel ööl aga tulnud jälle sama mees neid käskima rahaauku kaevama minna. Raha olla vaevas, seismise aeg olla rahal täis. Mehed pole ka nüüd julgenud minna. Kolmandal ööl kästud mehi niisamuti. Nüüd läinud mehed labidatega rahaaugule raha välja kaevama.
Kaevanud seni kuni rahakatel vastu tulnud. Tulnud neil aga mitu ööd kaevata. Esimesel ööl tulnud vanapagan oma musta tõllaga sinna. Mehed kartnud ja jooksnud ära.
Teisel ööl läinud mehed jälle kaevma. Tulnud juba rahakatel maa seest välja. Jälle sõitnud vanapagan oma musta tõllaga ja mustade hobustega sinna. Nüüd jooksnud teine mees ära metsa, teine jäänud kohale. Sellest aga sõitnud vanapagan oma tõllaga üle, kes paigale jäänud. Mees olnud pärast kogu eluaja vigane. Rahakatel vajunud aga mürinal maa alla tagasi. Jutustaja ei tea, mispärst. Kas need mehed midagi öelnud või teinud, mis katla vihale ärritanud - arvab umbes nii.
ERA II 3, 534/5 (7) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingi Võhkelaanel.
Kilingi vallas Võhkelaane talus elanud keegi Anna-nimeline naine. Sellele juhatatud unes raha, marjapõõsa alla aias. Raha pidada ta säält ära tooma, ei tohtivat aga ise tarvitama hakata, vaid pidada teda ennem tükk aega oma käes hoidma, siis alles tarvitama hakkama. Anna võtnud aga raha marjapõõsa alt aiast kohe välja ja hakanud seda ka kohe tarvitama. Jäänud haigeks selletõttu ja surnud varsti pääle selle.
ERA II 3, 535/7 (1) < Tori khk. - Eduard Johannes Kase < Jaan (Loll Jaan) (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Riisaküla rahaauk.
Tori Riisakülas läinud ühes talus ühel päeval vanemad kodust kirikusse, lapsed jäänud üksinda koju.
Lapsed mänginud üksinda toaas, korraga kuulnud, et väljas sõitnud tõld ukse ette. Arvanud lapsed, et saksad talusse sõitsid ja jooksnud välja vaatama. Pole aga väljas midagi näha olnud. Ei tõlda ega muud iseäralikku.
Jooksnud lapsed sisse tagasi. Sees hüpanud tuluke põrandat mööda. Väike talu poeg saanud aru, et see võib olla väga võimalikult mõni rahatuli ja hüüdnud mitu korda: "Kurat, situ kulda!" Nüüd kadunud rahatuluke ära ja olnud kuulda, kuidas midagi vajunud kõlinal maa alla.
Pärast, kui vanemad inimesed koju tulnud, seletanud lapsed nendelegi, mis nad kodus läbi elanud. Toodud tark külast asja selgitama. See kuulanud järele, kuidas asi olnud. Siis seletanud, et sel rahal olla maas olemise aeg täis saanud ja ta oleks maa pääle jäänud, kui väike poiss mitte niiviisi ei oleks öelnud. Nüüd olla aga raha vajunud üheksa sülda sügavasse maa alla.
Taluinimesed kaevanud aga raha üheksa sülla sügavusest põranda alt välja. Raha jaganud eneste vahel ära. Kõik, kes sest rahast osa saanud, läinud lolliks.
ERA II 3, 537/8 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Kosenkranius, s. 1863 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingis Mõiste silla juures.
Kilingi-Nõmmest eemal, paar km Pärnu poole, keerab maanteelt väike külatee Münniku külasse. Sellel teel asub nn. Mõiste sild väikesel ojakesel. Silla juures on suur kivi. Selle kivi pääl teinud vanapagan alati rahatuld. Jutustaja ema näinud korra kivil salapärast tuld.
Teisel korral jälle tulnud hulk inimesi Münniku küla poole. Näinud kõik, et Pärnu poolt sõitnud suur must tõld Kil-Nõmme poole ja keeranud alla Münniku teed. Kivi kohal, kus ikka rahatuli põlenud, kadunud tõld ära. Pärast, kui inimesed kivi kohale jõudnud, näinud nad, et kivil suur must mees kivil asuvat tuld seganud.
Vanast olla sinna kivi alla palju raha maetud.
ERA II 3, 568/70 (16) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal Otil.
Tõstamaa Oti talus kutsutud üht osa põlde Pihelgapõlma põldeks. Sääl põldudel olnud väga suur kivi, mille all kuulujuttude järele pidanud leiduma suur rahakatel.
Korra näidatud mitmele Tõstamaa mehele unes rahakatalt kivi all Oti talu põllul ja kästud seda säält ära tuua. Seda ei saadavat aga säält muidu kätte, kui tulla terve küla kari ühekorraga põllule ajada. Tõstamaa mehed ajanudki kogu ümbruse karja sinna Pihelgapõlma põllule. Mehed ise hakanud suure kivi külje alt põllult kaevama. Kaevanud natike maad allapoole - tulnud vastu suur rahakatel. Hiiglasang olnud katlal küljes. Säält pistnud mehed suure teiba läbi ja hakanud katalt üles kaaluma. Kui katal maapinna kohale kerkinud, siis tulnud korraga metsast kole palju hunta põllule aetud karja sekka. Mehed jätnud katla nii, kuidas see olnud, puu sangast läbi, augu kohale rippuma, ise läinud hunte karja juurest peletama. Hundid ajanud nad karja juurest minema ja tulnud siis ise rahakatla juure tagasi. Pole aga katalt enam kusagil. Ainult katkine teivas veel augu äärel. Teivas oli keskelt murdunud ja katal maa alla vajunud.
ERA II 3, 570/2 (17) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sindi rahaauk.
Ühele Sindi mehele juhatati kord unes rahaauk kätte. Kästud teda minna ja välja kaevata raha Sibulasoost Sindi Lodja kõrtsi ligidalt rahakast. Kui ta kaevama hakata, tulla talle esmalt maa seest vastu vana härjanahast saapatald, siis vöö ja viimaks vaskne härjaike. Kohe nende asjade all asuda rahakast. Mees läinudki sinna kaevma. Kaevanud ära tüki aega ja tüki maad maasse. Tulnud välja juba vana saapatald ja vöö. Siis tüdinenud mees kaevamisest ja hakanud kartma. Tulnud koju, jätnud rahaaugu sinnapaika.
Kodus olnud tema juures ööd magamas keegi Järvakandi mees. Mees rääkinud sellele loo ära, et temale sedaviisi rahaauk juhatatud ja tema kaevama läinud. Pole kedagi rahaauku olnud. Saapatald ja vöö olnud küll maa sees, kuid raha pole olnud. Kohe kui Järvakandi mees seda juttu kuulnud, läinud ta sinna, kust mees kaevamast tulnud. Võtnud labida kaasa. Kaevanud auku veel sügavamaks. Tulnud vastu härjaike, viimaks rahakatel. Niiviisi saanud Järvakandi mees Sindis päris juhuslikult rikkaks meheks. Kuskohal see rahaauk just asunud, seda jutustaja enam täpsalt ei tea.
ERA II 3, 578 (6) < Saarde khk., Kilingi v. < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Tõnis Vabrit, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Kurjamäe augud
Korra läinud kaks üliõpilast Toris sinna Kurjamäe aukudesse (Tori põrgu). Võtnud kaasa niidi, leivakoti ja saarlase tuura ja labidaga. Niidi sidunud ukse avause juure seina külge, et seda mööda jälle tagasi tulla. Saarlane teinud neile jälle labida ja tuuraga tee lahti, kui läbipääsemata koht olnud ees. Niimoodi läinud mitu päeva Kurjamäe aukude koopaid ja käike mööda edasi. Viimaks tulnud neile vastu kirik, sääl olla inimesed sees olnud. Õpetaja lugenud kantslis, rahvas laulnud. Ka teemantlõvi ja kuldhobust näinud üliõpilased. Kiriku juurest keeranud üliõpilased tagasi.
ERA II 3, 593/4 (2) < Saarde khk. - Eduard Johannes Kase (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nurme Jaani rahaauk.
Korra tulnud Nurme Jaani juure unes keegi mees, kes öelnud Jaanile, et tema toa all keldris olla rahaauk. Võtku aga Jaan kohe labidas, mingu siis niisama alusriietes, nagu ta praegu on, keldrisse ja kaevaku raha keldri põranda alt välja. Kellegile aga, kes õues talle vastu tuleb, ei tohi ta midagi öelda.
Tõusnud siis ka Nurme Jaan maast üles, võtnud labida ja tahtnud aluspükste väel raha välja kaevata keldrist. Läheb õue. Näeb: siga põrsastega on vaevaks võtnud mööda õuet ümber hulkuda. Nurme Jaanile tuleb see ka vähe veider ette, et siga nüüd mööda õuet ümber hulgub ja ütleb seale, et: "Mis sa, siga, nüüd kõnnid siin õues ümber," päris kurjaga kohe. Kui Jaan aga keldris kaevama hakkab, ei leia ta pennigi, sest ta oli seaga õues rääkinud.
ERA II 3, 595/6 (1) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Eduard Johannes Kase < Enn Sepp, s. 1848 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Anijas kimbutab meest metsas.
Korra läinud mees metsa. Eksinud metsa ära. Anijas tulnud talle juure ja vedanud teda metsa mööda ümber. Mees olnud hädas, pole teadnud, mida teha, et pääseda anija käest. Keeranud riided pahempidi, kuid viiske pole ta saanud kuidagi pahempidi keerata. Viimaks keeranud viisud jalas tagurpidi, nüüd alles pääsenud ta metsast välja. Pühajürikutsikad aga hakanud taga ajama anijat. Kui mees koju jõudnud, siis näinud ta, et anijas istunud tema tare otsal, pühajürikutsikad haukunud all. Mees läinud tare pääle, võtnud reeaisa, lükanud anija maha pühajürikutsikate kätte. Need kiskunud anija nii lõhki, et vaid sinine suits järele jäänud.
ERA II 3, 614/5 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu k. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880, oma vanematelt (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Rõngu rahaauk.
Voltveti Rõngu talu maas asunud rahaauk. Praeguse Rõngu peremehe vanaisa, keda rahvas Raanupiks kutsunud, toonud raha aga säält august ära.
Rahaauku valvanud nimelt uss. Kord aastas käinud uss rahaaugult ära. Sel ajal toonud vana Raanup raha rahaaugust ära. Oma järele lasknud ajada lambakarja, et uss talle jälgi mööda ei teaks järele tulla. Lambad sõtkusid muidugi Raanupi jäljed üle.
ERA II 3, 616 (3) < Saarde khk., Talli v. - Eduard Johannes Kase < naisinformant (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Krossil.
Talli vallas Krossi talus põlenud vanast alati rahaauk. Rahatuli olnud sääl alati õhtutel näha.
ERA II 3, 617 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Jaak Koop, s. 1888 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanatüdruk söötis koera.
Vanatüdruk annud Voltvetis kord penile süüa. Ise öelnud: "Laku, laku, krantsike, hunt sööb sinu, poiss sööb minu!"
ERA II 3, 698 (9) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mets nosiseb, peab tuult tulema.
ERA II 3, 704 (4) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaliste arstimiseks tee nõnda: Kui sa tunned, et sul nemad küljes on, siis võta üks nõu, kus vesi sees on, mine kolde või ahju juure, kus põlevad söed on, võta 9 tulist sütt ning lase nõu sisse; mine siis põhja poole toa nurgale ja pese ennast sääl selle veega. Pärast võta üks hõberaha ja kraabi nuaotsaga natuke hõbedat maale meeleheaks. Vee võid panna kus sa tahad. Aga see tuleb kõik vanakuu neljapäeva õhtul teha.
ERA II 4, 65 (40) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
lendva (rabandus, äkne).
ERA II 4, 67/9 (45) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiavõi. Hobusenaela needest tehti väike nuga. Kui pailu kollane või olnud, siis tõmmati selle väikese noaga või pealt läbi. Kui verepisarad külge jähid, siis oli see nõia või, kui ei jäänud verepisarad külge, siis oli see või õige või.
Vanal hallil ajal olle siis need nõiatargad kevade enne karja väljalaskmist enne iga päeva pere värava taha, kedast ta kaetses löönud vihaga vastu väravaposti kolm korda: "Siit piima ja siit võid."
ERA II 4, 77/9 (62) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundi jutt.
Muiste olnud Läänemaal Virtsu ja Uie-Virtsu vahel üks juustu-Olender. Saaniga sõites näinud ta Kasse lahe peal ühte koduhunti (eest madalam, takka kõrgem), kuna harilikud metsahundid olid eest kõrgemad ja takka madalamad. Ühel päeval lasknud Olender koduhunti jalast hõbekuuliga. Hunt läinud küla poole, Olender verejälgi mööda järele kunni talu perese. Vanaeit ahu pealt küsib: "Kus sa mo tervise panid?" Olender vastab: "Ma põle sind lasn, ma lassi hunti." Vanaeit vastu: "Kas sa ei tunne, et koduhunt on eest madalam, takka kõrgem, aga harilik hunt eest kõrgem ja takka madalam."
ERA II 4, 79/81 (63) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läänemaal Koti kõrtsis 70 a. tagasi rääkis kõrtsi-Rõõt, et ta olla 7 a. hunt olnud. Ta olla lamba karjaste juurest kinni võtnud ja tal olnud viletsad hambad ja põle jõudnud lammast üle aa viia. Karjatsed peksn ta hambad kaigaste ja kividega suust äe ja ühe jõululauba öösi, taal olla nii suur nälg olnud, et ta olla ühe vana kassi äe söön, näärilauba öösi ta söön puutaldadega reest kivide otsa teel hakanud bilblesid ja taal olle valge rätik kaelas oln, kui ta olle hundiks pandud ja sest olle tal valge rants kaelas oln ka hundina.
ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rebasekibi. Kuradi naise põllepaelad läin katki ja kivi kukkun maha. Kurat tahtnud silda ehitada.
ERA II 4, 115/7 (80) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Mihkel Mitt, 75 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puid peab noores kuus raima, siis kasuvad uied asemele, vanas kuus mets kaob ära.
ERA II 4, 133 (107) < Hanila khk., Kuke k. - Vassel Noot < Mari Müllermann, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katkujutt.
Katk võttis na inimesed äe, et üksainuke inimene järele jään. Teine suurele maale, teine Saaremaale. Suuremaa inimene otsin Saaremaa inimese jälgi kaudu üles ja hakan üheskoos Kahvatu kõrtsis elama, nii jään inimeste sugu järele.
ERA II 4, 157 (126) < Hanila khk., Mõisaküla k., Uuetoa t. - Vassel Noot < Marie Aul, 77 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised sulaga põhja all paistavad, siis ilmad lähevad sulaks; kui virmalised külmaga põhja all, siis ilmad lähevad külmaks.
ERA II 5, 52/3 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma ei tea muud, kui mis mu vanaema jutustas katkuajast. Et sis tulnud suur katk ja surm ja rahvas lõpnud nii otsa, et inimene olnud rõõmus, kui kuskilt leidnud mõne omasuguse jalajälje.
Kogu Pärnumaal jäänd järgi ainult kuus venda, kellest siis uus rahvasugu siginend. Üks va Jaagup Jakk, kelle kuntur veel praegugi Pärnus, see leidnud Muhumaalt veel ühe tüdruku, kelle ta omale naiseks toond. Vanas Vatla kõrtsis peetud pulmad. Noorem vend mängind pilli ja va Jakk tantsind üksi oma noorikuga, hõisand ise:
"Õitsa-Jakk-Jakk-Jakk, õitsa Jakk-Jakk-Jakk!"
Sellest saand ta omale Jaki nime, sest priinimesid pole sel ajal olnud veel. Pärast asund ta Pärnu elama, kuna vennad käind tema käest soola ja muud kraami toomas. Nii hakand Jakk kaupmeheks ja saand viimaks rikkaks meheks.
ERA II 5, 54/6 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakast räägitakse Vändra pool veel rohkesti, seal neid vanemal ajal ka olnud. See oli nende ebajumal, kellesse nad uskusid, kes neid kaitses ja karistas.
Enne olnud terve Vändra vald valmis sante täis. Kiriku minnes olnud päris häda näha, kuidas kiriku ukse ees üks roomab, teine lonkab, üks ammub veise moodi, teine laulab kuke moodi ja ei tea mida veel, aga see kõik olnud tõnnivaka pärast. Neid hoitud kusagil aida peal või pööningul varjul ja kui keegi ka päris teadmata-tahtmata sinna ette kusele läind või mõnda muud moodi tõnnivakka teotanud või petnud, sellele jäänd kohe viga külge.
Ühes pulmas olnud parajasti veimete jagamine, kui üks koer poiss toond aida pealt tõnnivaka maha ja tantsind sellega ümber toa. Kus pulmarahvas jäänd kohe hirmust kangeks seda nähes ja peremehel olnudki terve kari kohe pikali maas surnud ja pulmal kohe lõpp. Poiss hirmu täis, et mis minuga nüüd tehakse. Rääkind vana pastor Körberile oma lugu. See and poisile viis rubla ja käskind aga üles otsida ja teatada, kus neid veel leida on. Poiss pole julgend enam seda nalja teha. Körber hurjutand kantslist kõvasti rahvast ja tema mõjul hakand need pikkamisi kaduma. Sestsaadik, kui Vändrast tõnnivakad ära kadund, kadund ka sandid ja nüüd on seal jälle terve rahvas.
ERA II 5, 56 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisal jälle, ma ei mäleta, mis talus minu vanaisa tahtnud peremehel aita põlema panna - olnud kõvasti vihukses - aga näed, tõnnivakk seisnud ka seal aida lakas ja sellel olnud nii kõva vaim sees, et ait pole kuidagi põlema läind. Mees viind puu pangega kõbjaseid aida peale ja tahtnud sellega tõnnivakka ära põletada, aga näed, - laele põlend pange perse suurune auk sisse, aga ait pole ikkagi tuld võtnud ja jäänd terveks.
Tõnnivakka viidud igast värskest saagist ikka midagi nagu ohvriks.
ERA II 5, 64/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu õemees elas noores põlves ka Sindi lähedal. Sel ajal oli vabriku saun väiksel jõesaarel. Õemees saand kunagi jalast haavata ja läinud varsti peale seda läbi vee vabriku sauna. Saunast tulles paistend jalg üles mis kole: maa viha lõi sisse. Mindud tohtrilt abi otsima. Küll see põletand igasugu rohtudega haava - ei kedagi. Haavad kinni ei kasva ja jalg ikka ühesugune. Tohtrid tahtnud meest Tartu saata, et seal võetakse jalg maha, aga õemees olnud kangesti vastu, - vast paraneb veel. Nii läind seitse aastat mööda, aga paremat kedagi. Kord, saun olnud sel ajal saarelt juba ammu kadund, paljas ahjuvare veel näha, juhtund keegi Tahkuranna mees tallu öömajale. See vaadand ka mehe haiget jalga ja küsind, kas viina on. Toodud kortel viina. Mees pomisend sõnu ja vaadand ise hoolega. Võtnud siis soolatera ja kaapind preesilt hõbevalget, pannud need nartsu sisse ja käskind siis selle saarele vana sauna aseme juure vanasse mustavee renni peita. Mu õde viindki selle sinna, ehkki ta pole uskund, et see seitsme aasta järele veel midagi aitab. Aga kohe samal õhtul õemees tunnud, et jalg imelikult sügeleb ning paistus hakand alanema, haavad kasvand kinni ja varsti jalg terve mis paugub. Küllap ta siis viina pealt vaatas, kust haigus saadud ja selle jälle sinna tagasi nõidus.
ERA II 5, 66 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Mtº 299 Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tulnud va Pikse ühte tallu ja vaadand toas ringi. Üks magand, teine söönd, kolmas lugend. Pikse mõtelnud: "Missuguse ma siit nüüd ära võtan? Magaja, see ei tea midagi, lugeja, see palub Jumalat, aga sööja, see on muidu patutegija."
Pikne lööndki sööja maha.
ERA II 5, 133 (11) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k., Soovaka t. - Voldemar Erm < Maria Jürisson, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu vanemad rääkisid, et ennevanasti suure katku ajal jäänd kõigest kaks inimest järgi: tüdruk ja poiss, kes käind ikka üksteist saatmas. Teine tahtnud oma kodus olla ja teine jälle oma kodus. Siis pole nad muidu saand koos olla, kui käind aga üksteist koju saatmas - päevad otsa ja ööd läbi, kuni sealt hakand inimesed jälle siginema ja täitnud terve maa.
ERA II 5, 188/9 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 89 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varp.
Enne oma mehe surma näind Mooritse ema varpi. Ühel reede õhtul välja minnes näind ta oma õueväravas valges riides meest. Ema läind vaatama, et kes see seal liigub nii õhtu hilja, aga õue ei tule. Lähemale saades hakand ka valge kogu eemalduma, ikka mööda teed kabeli poole. Ema läind järgi, sest võõras paistnud talle väga imelik kahtlasena: valged riided lotendand tuules ja mees liikund nagu õhus. Üsna kabeli lähedale saades hakand Mooritsa ema kartma, jäänd seisma, kuna valge varp kabelisse kadund.
Varsti peale seda surnud Mooritse isa.
ERA II 5, 194 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Suigu v., Tabria k., Pikkoja t. - Voldemar Erm < Joosep Kivikas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana rahvajutt räägib, et vana katku ajal olevat inimeste sugu nii otsa lõpnud, et üks Uru Kai ja keegi Tabria mees on järgi jäänd ja kahekesi paari minnes uue rahvatõu sünnitand.
ERA II 5, 247/8 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k., Kärdi t. - Voldemar Erm < Riina Rosenstein, 82 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui puude lehed sügisel järsku kaovad, siis läheb ka lumi järsku, aga kui lehed kaua kiratsevad, on ka tali pikaline.
ERA II 5, 274/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Mõssi t. - Voldemar Erm < Liisa Hendrikson, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ruistomal olnud tõnisevakk, millele viidud igast värskest saagist natuke. Ostetud uus lehm - viidud värsket piima; sündind laps, siis viidud väike sukk. Tootsist viidud tõnisevakk Vändrasse ja põletet Pärnjõe kõrtsi ees ära.
ERA II 5, 275 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändras oli rohkesti tõnisevakku. Käära Ojal oli olnud õige kange. Samuti Vaku Kristjanil olnud ja olevat vist praegugi tõnisevakk aida põranda all. Viimatinimetet talu olnud õige karta. Keegi pole tohtind muidu sealt mööda minna, kui visand mingi raha tagakätt maha. Kes seda ei teind, see haigeks jäi, või õndusid tal loomad.
ERA II 5, 275/6 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra poistel olnud pühapäeva öösel moeks külas koos käia. Ühel nelipüha laupäeva öösel tahtnud poisid Vaku alt üle jõe minna. Oldud tublisti purjus. Üks poiss kirund: "Muidu läheks siit üle, aga va Vaki kuradi tõnisevakk ees. Saand sealsamas jõe ääres, näed, mees hakand sees valu karjuma, jäänd haigeks ja olevat vigane tänapäevani. Tõnisevaka omanikud võisid oma vihaaluste loomi haigeks teha ja pisuhändu välja saata jne. Pisuhändu teati olevat ainult neil, kel oli tõnisevakk.
ERA II 5, 276/7 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisel mehel olnud hobustega niisugune lugu. Naabrimehega olnud ta vihukses ja kord juhtund jälle suurem pahandus. Sel õhtul viind ta oma hobused, terved, prisked loomad, karjamaale sööma. Hommikul läind võtma - näed jalad on kanged, ei saa neid karjamaalt äragi. Mees arvand kohe, et vihamehe töö, tõnisevaka kaudu saadet. Läind arsti juure, kes selle vastu abinõusid teadnud. See tulnud hobuseid vaatama. Võtnud õletuustid, sidund hobustele iga jala ümber, lugend sõnad peale ja ütelnud: "Küll me näeme, kust see on tulnud." Hobused olnud järgmise hommikuni metsas, siis olnud nad terved loomad nagu ennegi, aga selle vihamehe oma hobused jäänd samasse haigusse ja põdend paar nädalat.
ERA II 5, 277 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollisis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisevaka puhul olgu nimetet, et jõulu- ja nääriööl põlesid nende ees tõnisevaka küünlad. Tõnisevakka viidi igast saagist väike osa ohvriks.
ERA II 5, 308 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k. - Voldemar Erm < Teng, 58 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Arsti sõnad, üles kirjutand vanaisa järele. Pidavat aitama kõigi haiguste vastu.
Kolm ingelt tullid otsekui püsti taevast maha, Jeesus läks nende vastu, küsis: "Kus teie lähte?" - "Meie lähme äkilist haigust aitama ja kurja vastu sõnu lugema. Jeesus tulge ka." - "Minge, minge, ma tulen ka." Kui on hommikust tulnud, lõunasse mingu, kui lõunast tulnud, õhtusse mingu, kui õhtust tulnud, põhja mingu. Jumala isa, Jumala poja ja Jumala püha vaimu nimel x x x.
ERA II 5, 402 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm < Maria Reinson (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Legend "Puud rändavad".
Veel mäletavad vanemad inimesed, et vanasti seisid Soosalu ja Mõisaküla vahel Kuraliku kruusimäel kõrvu kaks vana mända, mida rahvas kutsus Leenuks ja Liisuks. Need olid ümbruskonna rahvale pühad puud, nende juure viidi andeid ja neilt käidi haiguste vastu abi otsimas. Hiljem kuivasid puud ja teadmata kuidas olid nad ühel ööl põlema läind, nii et vaid mustad tüükad inimesi hirmutasid.
ERA II 5, 534/5 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 88 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesipuu materjali peab raiuma noores kuus, aga mitte reedel ega kesnasel (kesknädalal). Neil päevil ei tohi ka puud kohale asetada. Soovitetavamad päevad on teisip, neljap ja laupäev. Mesipuud kohale asetades visati alla soola ja tõmmati käega rist sellele kohale.
ERA II 5, 537 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Metsküla k., Paisu t. - Voldemar Erm < Kaarel Kontav (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetakse maha vanas kuus.
ERA II 5, 567 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomal on lendav läbi löönd. Inimesel on südamerabandus.
ERA II 5, 567 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus või südame rambid olevat äkilise haiguse põhjuseks. Loomadest räägitakse ka ikka, et rabatud on. Öeldakse koguni lindav rabandus.
ERA II 5, 567 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Annamõisa as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Et lendav oleks läbi läind, ei teata.
ERA II 5, 567 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väline haigus ja rabandus. Lendvat ei tunta.
ERA II 5, 567 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Varem rabandus, nüüd välline haigus.
ERA II 5, 569 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Ärma t. - Voldemar Erm < Mihkel Antson, 81 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on eriline liik hunte. Hundiemal on esimest korda 12 poega. Igal järgmisel aastal sünnitab ta ikka ühe poja vähem. 12 aasta pärast olevat tal üksainus poeg ja see olevatki libahunt. Olevat ise pisike, aga kõige õelam. See ronivat loomal päraaugust sisse ja kiskuvat loomal soolikad välja.
ERA II 5, 569 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kõnnu k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat hundiks moondunud inimene.
ERA II 5, 569 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - kaudne nimetus mõne õhvakese looma kohta. Peenike ku libahunt!
ERA II 5, 569 (6) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - pikk, peenike hunt, kes looma sisse poeb ja sisikonda sööb.
ERA II 5, 569 (7) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat ilves, kes looma tagant lõhki kisub.
ERA II 5, 583 < Pärnu-Jaagupi khk. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulispää.
Tuulekeere ehk tuulispask tuntud üle PJg kihelkonna.
Samuti tuntakse vesipüksi Kaisma, Enge, Suigu ja Are vallas.
Niisamuti tuulepesa.
ERA II 6, 157 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Tiisikuse puhul soovitatud võtta üheksa (või kolm?) tuulepesa, need ära keeta ja siis seda vett sisse võtta.
ERA II 6, 157 (6) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pahlad, võmmid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.
ERA II 6, 163 (20) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanamehe kujul katk kõndind mööda maad. Öösel astund ta sisse majja, kus inimesed kõik magand. Katk tapnud ära kõik vanemad inimesed, kuid lapse, kes olnud kiigus, selle jätnud ta järele.
(Sellest katkust puutumata jäetud lapsest kasvand "midagi iseäralikku." Aga kes see just olnud ja mis suhtes iseäralik, seda objekt ei tea öelda.)
ERA II 6, 168 (33) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaluste puhul pesti süte veega ja valati see vesi pärast teiva aukudesse.
ERA II 6, 178 (5) < Rapla khk. < Võnnu khk., Ahja v., Lääniste k. - Richard Viidebaum < Kusta Hint, 55 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Reedesel päeval ei tohtind vanasti sauna kütta.
ERA II 6, 185 (2) < Rapla khk., Rapla v., Alu-Metsküla k., Viite s. - Richard Viidebaum < Jaan Viitberg, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Suur kivi.
Rapla alevi lähedal on tee ääres suur kivi. Kivi on Kõpsoni krundis, mispärast ta praegune nimetus/on/ Kõpsoni kivi. Selle kivi on Vanapagan visand Ohekatkust. Sõrmejäljed olevat kivis praegugi näha. Vanapagan tahtnud hunti maha visata selle suure kiviga.
ERA II 6, 201 (26) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sops sooja soone peale,
raps raba augu peale,
ää mine külasse poisi juure,
maga kodu eide juures.
(lauliku isa nii laulnud lapsi viheldes.)
ERA II 6, 206 (39) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mart Kemplis rääkis ikka seda juttu, et Rapla mõisa väljal - Mahlamäel olevat rahaauk. Tema ise olevat näind sääl tuld põlemas.
ERA II 6, 207/8 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Kord olnud üks laubaõhtu. Inimesed saunast tulnud, maganud kõik põrandal, ainult üks vanatüdruk olnud parsil.
Öösel tulnud inimese kujul katk sinna ruumi. Puudutand korra iga magaja külge, kes sellest kohe surnud. Tüdruk olnud parsil vagune ja arvand, et ega katk teda tea. Aga katk ütelnud tüdrukule: "Ma tean küll, et sa parsil oled. Jätan su seepärast hinge, et pead teised kõik maha matma."
Tüdruk siis ikka matnud teised maha ja jäänd ise elama.
ERA II 6, 231 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka niisugune õpetus oli, et kase kasujaga (kase oks kohati jämedam, midagi puu seest välja kasvand) kasujat vaotada, siis kaduvat ära.
ERA II 6, 231 (44) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.
ERA II 6, 238 (48) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui keegi pimedas veel töötab, siis öeldakse: "Sa teenid tondile tubakaraha."
ERA II 6, 238/9 (49) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Peigmees ei tunne teiste seast oma pruuti./Ühel kihlusel juhtund nii, et peigmees, kui hommikul pruuti kiriku tahtnud viia, pole ära tunnud, misuke tema oma. Toas istund kolm naist vokkide taga: kaks õde ja nende vennanaine. Pakkund ühele viinapudelit, see hakand kangesti naerma, pole vastu võtnud. Olnud veel liiga noor, käskind pakkuda vanemale. Peigmees pakkund siis vanemale ja see võtnud puiklemata vastu. Seejärele sõidetud kiriku juure, asjad arenend oma loomulikku rada.
ERA II 6, 240/2 (51) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kosilase õnnetus viinapudeliga./Ühel peigmehel juhtund kosjaõhtul rumal õnnetus. Nad olnud parajasti pruudi ukse taga. Peigmees ulatand isamehele viinapudeli, tema pidand selle kätte andma. Isamees pistnud viinapudeli tasku. Kuid õnnetuseks olnud tasku põhi alt ära. Pudel kukkund plaksatades põrandale ja purunend. Nii peigmees kui isamees mõlemad ehmatand ära. Mis nüüd teha? Küllap ju toaski oli kosilaste tulekut aimatud - kust võtta uut viina? Viimaks mehed otsustand, et ei aita ikka miski muu, kui tuleb koju tagasi sõita ja uus viin tuua. Kodukoht pole kaugel olnudki. Kui aga ukse taga vaikseks jäänd ja toasolijad hiljem võõraste ärasõitu kuulnud, pruut läind hirmus rahutuks. Muidugi oli tal kahju, et kosilased ära sõitsid. Ja ega välimuselt see pruut "suur asi" pole olnudki. Pruut juba kahtlustand, et kas mitte võõrasema tulijaile kuidagi märku ei annud selleks, et tagasi pöörasid. Nutt juba tulemas, lugu igapidi kurb. Kuid varsti olnud mehed tagasi. Peigmees toond kottu uue viinapudeli, isamees jälle lasknud oma taskud kinni lappida. Viinad võetud vastu, kõik sobind väga libedasti. Pruudil häämeel kõige suurem, et kosilaste tulek siiski nii kurvalt ei lõppend, nagu oli kaldund juba arvama.
ERA II 6, 257/8 (4) < Rapla khk., Rapla vanadekodu < Hageri khk. - Richard Viidebaum < Tiina Tormer (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laps oli täis vistrikke ja ringutas palju. Arvati siis, et lapsel olevat koera viga. Laps viidi vihtlema. Ema istus lapsega ahju pääl. Vihtleja seisis redeli pulgal, andis ühe sapsu vihaga lapsele, teise ahju müürile, kolmandama koerale (koer kutsuti redeli alla). Nii taheti lüüa kolm korda. Koer aga ehmatas vihaga löömisest hirmsasti, tahtis kasvõi aknast välja karata. Ja vist ei saandki nad teda rohkem lüüa. Pärast koer oli eluaja arg ja kartis vihta kui tuld.
ERA II 6, 262 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sea rohtu toodi Rapla apteegist - sea riiakast ja sea rakerdist, mis olnud ka üks rohi kahe nime all.
ERA II 6, 262 (7) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel naisel oli jalg haige, see toond omale apteegist underkrooni eli.
ERA II 6, 262 (9) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Küla kurat olevat ka rahva seas tuntud arstirohi.
ERA II 6, 262 (10) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üle üheksa või üle üheksakümne üheksa, see on ka arstirohi.
ERA II 6, 267/8 (24) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kodila jões, Kodila mõisa karjamaade kohal olevat üks sügavam koht, mida nimetatavat neitsi hauaks. Kord nimelt üks neitsi uppunuvat sinna. Ja enne uppumist nähtud sääl näkki vee pääl.
ERA II 6, 268 (25) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõdva kõrtsi juurest jooksvat mööda jõgi. Kõrtsmik kord näind, et näkk istund vee pääl ja ütelnud: "Mees, tule ruttu! Mees tule ruttu!" Natukese aja pärast sõitnuvat sinna kõrtsi juure üks lihunik Tallinnast, olnud ratsahobusega. Lihunik sidund hobuse puu külge kinni, võtnud enese alasti ja läind jõkke ujuma. Läind ja pole enam tagasi tulnudki - uppund ära.
ERA II 6, 323 (19) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui taheti teise loomi ära rabada, siis saadeti sinna tuulega rabanduse sõnad.
ERA II 6, 323 (20) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui uss nõeland, siis tuleb lugeda ussisõnu, et mürk ei tapaks. Niisugused vist olnudki ussisõnad:
Kuldpea koorupea,
tee-äärne, aia-äärne,
mis sa mind nipid,
mis sa mind näpid.
ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.
ERA II 6, 327/8 (28) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui neljapäeva õhtul panna magava tütarlapse voodi ette veeanum ja puupulgad risti põhja alla, siis magaja näeb öösi unes mõnda poissi ja vett ka. Jutustaja ise olevat seda näind, kui teised pannud tema voodi ette veenõu. Näind unes, et üks halli riietega poiss aidand tema üle kraavi. Siis poiss pannud temale sinna maha mingi kirja. Hakand seda unes ära võtma, sirutand käega, kuid käsi läind solpsti veeämbrisse.
ERA II 6, 331 (42) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi on ka üheksat seltsi. Nende arstimiseks korjatakse sellek. taimi.
ERA II 6, 336 (62) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kaks inimest näevad ühekorraga tähe langemist, siis peab kohe mõtlema mõnele soovile ja mustast villasest riidest kinni haarama. Kui seda saadakse teha enne, kui täht silmapiirilt kadund, siis läheb soov täide.
ERA II 6, 340 (78) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunagi öösel k. 12 ajal tulnud Kalmumäest välja valge naine. Tahtnud, et keegi teda käega puudutaks, ent seda pole juletud teha. Vist juhtumisi läind mäest mööda summ inimesi. Et keegi pole valget neist julgend puudutada, siis langend ta mäkke tagasi raha kõlisedes.
ERA II 6, 341 (80) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
Suur kivi.
Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna kunagi. Iga jaanilauba öösi olevat kivi all kuulda kella helinat.
/Ka: E II 18 (106) < Rapla khk. - J. Liiv./
ERA II 6, 371 (5) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moa-alused tiksuvad seinas ja põranda all.
ERA II 6, 371 (6) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa hingab, siis maalused hakkavad külge. Kust arvatakse hakkanuvat, sinna viiakse leivaraasukesi ja soolateri.
ERA II 6, 371 (7) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Elavad (tulised) söed vette panna. See vesi kolm korda keerata ümber pea - vastupäeva - ja siis pesta. Hiljem vesi õue maha visata.
ERA II 6, 372 (8) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Soolaleivaga hõõruda, see kaotab ära.
ERA II 6, 372 (10) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Vanasti, et rabandust teine inime oli kadeduse pärast teind. Minu isal suri lehm järsku ära. Siis räägiti, et ristluu pealt läind auk sisse, kohe nagu oherdiga lastud. Säält see rabandus siis sisse läinuvat.
Rabanduse vastu rohtu ei olnud. Kes suri, see suri.
ERA II 6, 378/9 (5) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kihlusel.
Õpetaja küsind kihlusele tulnud noorpaarilt: "Kuidas te ka tuttavaks saite?" Pruut kohe kärmesti vastand: "Eks ikka laudil ja laada (lauda) peal!"
ERA II 6, 380 (9) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Mis on abielurahva kohus?"
Üks noorpaar olnud õpetaja ees lugemisel, õpetaja siis küsind: "Kas te teate ka, mis noorerahva kohus on teha?" Pruut vastand: "Armastada ja lapsi muretseda."
ERA II 6, 396/7 (11) < Rapla khk., Rapla as. < Suure-Jaani khk., Taevere v., Tamme k. - Richard Viidebaum < Anu Kösler, 52 a.; Liisa Kösler, 46 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk. Kasetohust tehtud kaunis suur vakk, seisis rehetoa lael, korstna lähedal. Sinna viidi lõikuse ja loomatapmise puhul andeid. Igast saadusest ikka osa Tõnni vakale.
Vahel käidi vaatamas, kas anded vähenend. Kui oli, siis peremehel hää meel, et Tõnn anded vastu võtnud (hiired, rotid ja kassid muidugi vähendasid, lisab jutustaja).
ERA II 6, 417 (11) < Rapla khk., Aranküla k., Vidriku t. < Juuru khk., Õreda m. - Richard Viidebaum < Gustav Bakman, s. 1852 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugud põlend vanasti kolm korda päevas.
ERA II 6, 430 (32) < Rapla khk., Hagudi k., Jüri-Jaagu t. < Juuru khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Holm, s. 1856 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Ma ma kali spatju!" need olnud mingisugused nõia-sõnad, mida üks sadajalgsete panija ikka olevat ütelnud.
ERA II 6, 432 (1) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuleoksad. Need on puu sees järsku ülespidi kasvand. Ehitamise juures tulevad välja pöideldada. Kui seda ei tehta, siis tuleb selles majas tulekahi.
ERA II 6, 434 (7) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui ehituspuude mahavõtmisel puu tahab langeda päeva ette, siis seda ei tohi lasta sündida, puu peab langema ikka päeva taha, kas või kõva tuule sisse. Puud, mis maha võetud kõva tuulega ning lastud päeva taha, ei ussita ega koita kunagi. See käib okaspuude kohta.
ERA II 6, 434 (8) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kased tulevad maha võttes lasta päeva ette kukkuda.
ERA II 6, 435 (10) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tamm tuleb maha võtta ikka noore kuuga, siis puu seisab värske.
ERA II 6, 435 (11) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vana kuuga võsa raiuda, siis uut enam ei kasva.
ERA II 6, 435 (13) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õlgkatust hakatakse tegema, üks seob räästvihke, teine annab alt õlgi kätte. Siis kätteandja küsigu tegijalt: "Mis sa hakkad tegema?" Teine: "Ma siu varese jalgu kinni." Kui katust alustades nii räägitakse, siis varesed ei tule kunagi seda katust lõhkuma. Muidu aga, kes seda kunsti ei tea teha, sellel lõhuvad tihti katused ära. Ja kui korra lõhkuma hakkavad, siis on neid raske takistada.
ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuule vistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära.
Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise pahast tuulest puu külge hakand.
ERA II 6, 438 (26) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui see, kes sulle hobuse müib, pahema jalaga muljub hobuse jala pihta ja üteb: "Jo sa tuled mind jälle vaatama," siis hobune ei jää sinu juure, vaid jooseb kasvõi ketiga minema ja ükskõik kui kauge maa taha.
(Selle vastu on rohi, aga väga kunsilik.)
ERA II 6, 439 (29) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu reedel ereda päevaga karastet vikateid, siis lõigand hästi ja seisnud kaua vahedad. Kui sihukese vikatiga niita, kasvab hää ädal. Kui vanas kuus karastet vikatiga niita, siis see koht ädalat ei kasvata.
ERA II 6, 459/60 (5) < Rapla khk., Raela k. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Peeter Perman, u. 45 a., kingsepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnamägi - maalinna mägi asub Raiküla m. metsas. Säält jõest käidud raha otsimas. Vanajutt: Kui selge ilmaga sel parajal ajal maalinna nurgalt vette vaadata, siis paistvat jõe põhjas rahakast.
ERA II 6, 463/4 (1) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < meesinformant, keskealine (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lüganuse kihelkonnas Jäbara mõisa maas olnud kerstukivi, kivi, mis välimuselt täiesti kerstukujuline. Rahvajutu järele leitud säält kivi alt rahakast ja umbes 20 a. eest. Leidjaks olnud üks rootslane, kes sääl möldri Lehtmetsa juures suvitand. Too rootsimees hulkund sääl ringi tükk aega, kui ühel hommikul leitud, et kerstukivi ümber lükatud ja kivi otsa all neljakandiline auk, millest vist kast välja kaevatud. Kang ja labidas olnud kivi juures maas. Inimesed arvand, et küllap Lehtmets ja rootslane kaevasid välja. Rootslane sõitnud pärast seda minema ja Lehtmets eland nagu rikas mees kunagi. Vist leidnud rootslane Rootsimaalt mõne vana dokumendi, millel varandus üles tähendet, ja selle põhjal siin otsimas käindki.
ERA II 6, 470 (11) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.
ERA II 6, 472 (20) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).
ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.
ERA II 6, 483 (15) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi - sea rasvaga nühkida ja rasv viia pärast sinna mätta alla, kust maalused hakand, siis kaovad ära.
ERA II 6, 489/90 (31) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuusiku mõisa pargis on üks hästi suur kuusk. Kärnelile kord unes öeldud, et mingu ta öösel k. 12 ajal kaevama säält suure kuuse juurest paekivi alt, sinna on peidet palju hõbetaldrekuid. Mees tõusnudki üles, et minna säält kaevama. Aga emand jälle juhtund ka üles ärkama ja küsind, et kuhu ta läheb. Kärnel jutustand talle oma unemäo. Läind siis kaevama ja töötand tüki aega sääl labidaga, kuid pole leidnud midagi. Muidugi seepärast ei leidnud, et ennem oma kavatsuse emandale teatavaks tegi.
ERA II 6, 490/1 (33) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Kapa-Kohilas kunagi üks sulane künnud põllul, kui mingis. plekitükk hakand sahka kinni. Sulane hakand sääl lähemalt vaatama, leind neli tükki hõbedat. Pärast peremees ajand sulase metsa hagu tegema ja läind ise kündma. Arvatavasti leidnud ta säält pärast veel paljugi hõbedat, sest endisest kehvast talumehest saand pärast rikas mees, kes ehitand omale kivist elumaja.
ERA II 6, 491 (34) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Eit kaapind enne surma oma raha leede tuha sisse. Ise ta ütelnud seejuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Minia jälle salaja kõrvalt näind, kuidas eit raha matnud, samuti kuulnud eide üteluse.
Kui eit ära surnud, minia läind säält raha otsima. Otsind küll ja otsind, kuid pole leidnud. Võtnud siis surnud eide sülle, viind leede ja kaapind sääl tema käega tuha seest. Kohe leidnud eide peidetud rahavaranduse.
ERA II 6, 492 (36) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kirik.
Olev ehitand Tallinna kirikut ja tahtnud torniotsa pilvetesse kinni teha, aga kukkund ise torni otsast enne maha, kui pilvetesse jõudnud. Surmasaand ehitaja nime järele kirik nimetet Oleviste kirikuks. Kui Olev torni otsast surnuks kukkund, siis ühest ninasõõrmest tulnud tal välja uss, teisest kärnkonn. Ja vanasti olnud Oleviste kiriku kõrval tänavakivisse raiutud selline pilt.
ERA II 6, 493 (38) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti - ikka pärast suuri sõdu - katk rännand mööda maad ringi, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see jäänd katkuhaigeks ja surnud ära.
ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui silmad haiged - kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.
ERA II 6, 522 (17) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Karu tõbi"
Üks raskejalgne ema läind kuhugile hobusega. Seitse karutantsitajat tulnud vastu. Hobune hirmsasti kartnud, tahtnud lõhkuma hakata. Naine sellest ehmatand. Kui laps sündind, olnud "kolmest kõver" ja käind karu moodi. Olnud üks värdjas ja eland kui metselajas. Kui looma näind, siis tunnud sellest häädmeelt. Inimese moodi pole rääkind, vaid mõmisend kui karu. Pää olnud ka ebaharilik ja välimuselt üldse veider. Käidud mõne arstile ka näitamas seda last, kuid arstid pole osand teda aidata kuidagi. Suitsetet teda karu karvadega, see pole ka aidand midagi. Eland ta 19-aastaseks, siis surnud ära.
ERA II 6, 526 (4) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil see olnud vanasti, et pühapäeva õhtul inimesed istund kõik toas koos ja aina mõistatusi mõistatand. Mõistatamine venind juba väga pikale, kuid pole tahtnud seegipärast veel lõppeda. Lõpuks saand kõik koledasti ehmatada: punaselauk hobune lükand päälmise ukselapi lahti, pistnud pää sisse ja ütelnud: "Mõista, mõista, mis see on?"
ERA II 6, 527 (5) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.
ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.
ERA II 6, 533 (15) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k., Pilpa t. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Airi Kuusk 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris ja jõulus toas olnud õled, põhud või heinad viia pärast kapsamaale ja põletati sääl ära, et siis suvel ussid ei tule kapsastele kallale.
ERA II 6, 539 (1) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad, mida mõned inimesed praegugi tarvitavat:
Niiri nääri nikastand,
ja luu oli põrund
Ja veri oli karand...
ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalused hakkavad tuulest.
ERA II 6, 539/40 (3) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnadest (katke):
mügadi-mägadi mättaasse,
kügadi-kägadi künkaasse.
ERA II 6, 541 (5) < Rapla khk., Raikküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud siin Tõnni vakk, sinna viidud alati igast asjast esimest.
ERA II 6, 542 (7) < Rapla khk., Raiküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva (e. rabandus) kurja inimese saadetud haigus teise looma või inimese kallal. See saatja pidi olema õige kange mees või vanamoor, kel oli kuri sõna, ta nõidus ja manas ja siis saatis kohe nagu mingisuguse laengu minema.
Kord olnud lehmad aia taga, kui lendva saadetud, siis aia teivad võtnud ka villerdama (maraskile), nagu haavli laeng oleks läbi läind.
ERA II 6, 605/6 (9) < Rapla khk., Kabala v., Suurküla k., Uustalu t. - Richard Viidebaum < Madli Uustalu, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väike laps paigal ei püsind, vaid palju ronis või roomas, siis tehti talle ribistüki suitsu (söed labidal, ribist. sinna pääle ja laps siis suitsu sees hoida).
ERA II 6, 615/6 (7) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Kõpu t. - Richard Viidebaum < Leenu Kensapa, 57 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noore kuuga on ikka kasulikum seemet kasvama panna, idaneb hästi.
ERA II 6, 625/6 (4) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui haotegemisel olnud tuul põhjast, siis maharaiutud metsa asemele uut pole kasvand, vaid kännudki kuivand ära. Kui aga tuul lõunast olnud, siis kasvand varsti jälle uued lepad asemele.
ERA II 6, 627 (8) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu anti rabandusekivi, mida võis osta kas apteegist või rändavailt venelasilt.
ERA II 6, 651 (4) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Uue-Põlma t. - Richard Viidebaum < Katariina Põlma, 55 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla alevi ligidal on suur kivi, mida praegu nimet. lihtsalt Kõpsoni kiviks, sest asub Kõpsoni maa-alal.
Vana-õelus tahtnud visata selle kivi Rapla kiriku pääle, et kirikut purustada, kuid nii kaugele pole jõudnud visata, kivi kukkund enne alevit maha. Kivis olevat veel praegugi Vanaõeluse sõrmejäljed.
ERA II 6, 662 (5) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjatuulega ja "päeva ette" puu maha lasta, siis saab hästi kõva tarbepuu, mis ei lähe koitama.
ERA II 6, 662 (6) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügisel mihkle ja mardi vahel on kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks.
ERA II 6, 662 (7) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanas kuus pole hää hagu teha - ei kasvata võsa. Aga kui noores kuus teha, uus mets kasvab varsti asemele.
ERA II 6, 668/9 (19) < Rapla khk., Vaiste k., Muru s. < Rapla khk., Järvakandi v., Kärpla k. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui jutustaja alles poisike olnud ja Kärpla külas teenind, siis kord õhtul hobust karjamaale viies näind, et suure kivi ääres ("Raeli väravas") põlend tuli. Läind seda tuld lähemalt vaatama, kuid see pole enam midagi olnud. Pärast teised ütelnud: "Eks sääl ikka rahaauk põlend, mis see muud oli."
ERA II 6, 671/2 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Muru t. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui seina sees tiksub, siis maa-alused kehravad.
ERA II 6, 673 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Koplearu s. - Richard Viidebaum < Enrik Valtman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi.
Kurat visand selle Ohekatkust Oore mägedest Rapla kiriku pääle, aga pole saand pihta.
ERA II 6, 690/1 (24) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vigala kihelkonna Paljasmaa külas nähtud, et üks vanamees külind sinna midagi maha ja sellest tekkind suur katk ja kõhutõbi, palju inimesi surnud ära.
ERA II 6, 691 (25) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiriku juures räägitud katku ajal, et mees sõitnud ratsahobusega ja visand maha mingisugust tolmu, mis katku tekitand.
ERA II 6, 697 (4) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra pool olnud vanasti Tõnni vakad. Igas majas olnud üks vakk, kuhu igast saagist viidud andid.
Vändra kirikhärrale see pole meeldind ja ta lasknud kord kõik ära korjata.
ERA II 6, 697 (5) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühel peremehel olnud sulane, kes pole sallind Tõnni vakka. See alati peeretand sinna vastu seina, kus teinepool olnud Tõnni vakk. Aga vat mis sündind: sulase perse läind kärna.
ERA II 6, 698 (6) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majas olnud Tõnni vakk. Poeg võtnud naise, naine pole sallind niisugust vakka. Kui lehm piima toond, tahetud esimesest piimast osa Tõnni vakka viia, aga naine pole lasnud.
Kord kui mehed kottu ära olnud ja naine üksinda ahju kütnud, võtnud ta vaka ja visand küdevasse ahju. Aga nii, kui ta visand, nii maja ungast löönd tuli välja ja põlend maani maha.
ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi.
Kui kirikuid ehitet, siis kurat öösiti lõhkund selle ära, mis päeval valmis tehtud. Aga kui kirikuid olnud palju ühekorraga ehitusel, siis vanakurat pole jõudnud enam kõiki lõhkuda. Katsund siis leida tehtud töö hävitamiseks muidki abinõusid.
Kui Rapla kirikut ehitet, siis olnud parajasti ehitusel vist ka Pärnu-Jaagupi kirik. Ühel ööl kurat pidand Kalbu küla kohal aru, et kumma kiriku juure õige minna, kas Raplasse või Jaagupisse. Mõlemis ära käia, see läind talle paljuks. Võtnud siis maast suure kivimüraka ja tahtnud selle Rapla kiriku pääle visata. Arvand ise, et kui see pihta trehvab, siis on kõik laiali, aina sodi ja puru taga.
Aga näe, kivi kukkund natuke maad siinpool Rapla kirikut maha ja on veel praegu sääl tee ääres. Kuradi näpujäljed on kivis näha.
ERA II 6, 722/3 (5) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti, kui katk olnud ja mööda maad ringi käind, siis kõik kohad olnud täis haigeid ja surnuid.
Ühes mõisas olnud kõik haiged ühte kokku toodud. Nende keskel olnud ainult üks terve, kes haigeid ravitsend. See ainuke terve näind välja vaadates: rehe poole tulnud eemalt mööda teed hallis riides mees. See ravitseja joosnud põhu lattu eest ära.
Katk tulnud rehte sisse, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see surnud kohe ära, keda pole puutund, see jäänd elama. Siis teind vaheukse lahti ja vaadand pimedasse lattu - tal olnud teada, et üks sinna varjule jooksnud. Kuid sinna sisse seda ühte otsima pole läind. Seisnud uksel ja ütelnud kolm korda õudse häälega:
"Üksainumas on aga veel jalal."
Siis läind jälle edasi.
Eks vaimul olnud ikka vaimu silmad, ega ta muidu poleks teda ära näind.
ERA II 7, 13 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste ohuks on: kaapida vette mõne hõberaha küljest, sellele juurde veel süsi kolmelt tuleasemelt, ja sellise veega pesta neljapäeva õhtuti. (Jutustaja sõnade järele olevat see üks väga kindel ja järeleproovitud ohutamisviis, mis praegugi tarvitusel.)
ERA II 7, 13/4 (13) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja praeguses elukohas on elumaja lähedal saun. Säält võivat tihti saada ihu pääle peeneid vistrikke. Tähelepanekud näidand, et vistrikke saab siis, kui enne vihtlemist panna viht ahju otsale sooja. Kõnealuseid vistrikke on ohutet soola ja leivaraasukestega hõõrudes. Pärast hõõrumist on puru visatud osalt vastu tuult, osalt ahju pääle.
ERA II 7, 14 (14) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustajal olnud kord tüdruk (teenija), kellele ei tea kust suured paisetaolised "mürakad" kasvand ihu pääle (sinised kupud, kuid pääd mitte mädased). Siis ohutet järgmiselt: võetud näpuga mulda üheksast mutimulla hunikust, muld segatud veega, millega ihu pestud. Pärast pesemist vesi kallatud (toast põhja poole minnes) üheksa tugiteiva alla.
(Juures joonis tugiteivastest)
ERA II 7, 15 (15) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.
ERA II 7, 31/2 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.
ERA II 7, 32 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.
ERA II 7, 34/5 (2) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul pandi vette mõni kuum maaluse kivi, 9 põlevat sütt ja näputäis soola. Selle veega tuli pesta. Pärast pesemist vesi tulele kallata.
ERA II 7, 35 (3) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti ka - maaluste puhul - võeti soola, kaabitud hõbedat ja leivaraasukesi, selle seguga hõõruti mööda ihu. Pärast viidi puru kas kolme hari mätta alla või seisva vee sisse.
ERA II 7, 35 (4) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui kivimaalused on (kivilt saadud), siis tuleb korjata kivisamblaid, need ära kuivatada ning suitsetada.
ERA II 7, 35 (5) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kolm maaluse kivi ahju panna ja päris tuliseks-punaseks ajada. Siis vette panna, kuhu lisatakse veel kivisamblaid. Selle veega pestes on mõni maalustest lahti saand.
ERA II 7, 43 (3) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanas kuus puude küljest oksi raiuda, see paneb puud põdema. Kui aga noores kuus oksi raiuda, siis annab see kasvamiseks uut hoogu.
ERA II 7, 50 (11) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puude mahavõtmisel olevat sest lugu küll, kas vastutuult või allatuule maha lasta - teine pakatavat, teine mitte, kuid missugune pakatab, seda jutustaja ei mäleta. Teistelt sellist arvamust on kuulnud.
ERA II 7, 80/1 (7) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees ja naine läind pühapäeva hommikul kahekesi kiriku. Üle heinamaa läind. Ja eks üks võõras mullikas söönd selle mehe heinamaal.
Mees ütelnud: "Ma raban selle ää."
Naine keeland: "Mis sa tast siis rabad. Me lähme ju ise lauakiriku ja mullikas jääks siis siia vaevlema."
Mees vastu: "Aga ma pean ta välja saatma."
Naine: "Noh kui sa just pead, saada siis kivi sisse."
Mees saatnud siis kivi sisse selle kurjuse ja kus läind kohe, et kivi tükid taga. No ei tea mis siis veel mullikast oleks järele jäänd!
ERA II 7, 88/9 (28) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha koldes.
Vanaeit olnud suremisel haige. Kui teised toast ära, kobind ta voodist välja, läind kolde äärde ja matnud sinna oma rahavaranduse. Ise ütelnud seejuures: "Kelle käed on pand, selle käed võtvad."
Aga mini jälle teisest toas kuulnud eide toimetust ja sõnu, mis ta seejuures ütelnud. Kui vanaeit siis varsti ära surnud, mini hakand otsima raha. Kuid pole leidnud. Teind siis tõotuse kohaselt: võtnud surnud vanaeide sülle ja viind kolde ette, sääl kaapind tema käega kolde põhjast ja niimoodi saandki kätte eide peidetud raha.
ERA II 7, 90 (30) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakast.
Vana-Vigalas - mõniteist aastat tagasi - üks teomees leidnud põllult rahakasti. Olnud lükatava kaanega kast ja nii madalas mulla all, et harksaha otsa hakand kinni. Kasti sisuks olnud kuppe, paatreid (viis-kuus raha koos, kaelailustus) ja mitmetsugu raha.
Eks kubjas jälle juhtund säälsamas ligidal olema ja rahakast pole tema silme eest varjule jäänd ühti. Võtnud ära selle, viind mõisa valitseja kätte. Valitseja aga olnd sihuke juhm mees, et pole teomehele mitte leidistki annud.
ERA II 7, 108 (5) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Paaduotsa küla lähedal on hiiemägi. Kui siin veel koodi rahvast või paganaid eland, need sääl käind ohverdamas.
Hiiemäel on suur kivi, mille all pidavat olema rahakast. On käidud säält otsimas ka, kuid pole midagi leitud.
ERA II 7, 108/9 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Suurkülas Kalmu sauna lähedalt põllult on kunagi tulnud välja suur hulk vanu rahasid.
ERA II 7, 116 (23) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jeesukese käpp ehk üheksapäeva lehed, neid tuleb panna haudund varvaste vahele - kohe paraneb.
ERA II 7, 118 (28) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Mees ei oska kihlusel "issameiet" lugeda./Kord mees pole kihluse ajal issameiet osand lugeda ja valetand, et hambad valutavad. Siis naine lugend mehe eest.
ERA II 7, 126 (6) < Märjamaa khk., Orgita-Suurküla k., Laasi t. - Richard Viidebaum < Andres Sarapuu, u. 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Põhjatuulega mahavõetud puud ei lähe koitama.
ERA II 7, 157 (1) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa pääle maha istudes tuleb enne sülitada kolm korda, siis maalused ei hakka külge. Kui istudes sülitamise unustad, siis sülita üles tõustes.
ERA II 7, 160 (9) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vigalas on Maivälja lage vana lubjaahju varemega. Sinna palju inimesi eksis ära. Ei tea, mis vaim seal oli. Kust teekäija minema hakand, sinna tulnud varsti tagasi jälle.
ERA II 7, 161 (12) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised väga näitavad, siis selle järel tuleb külma.
ERA II 7, 164/5 (18) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahalaenamine täkksaadanalt.
Üks vanamees jutustand, et keegi laenand kuradilt suure kastitäie raha.
Kui mees läind raha tagasi viima, oodand ja koputand tükk aega ukse taga (kus ukse taga see olnud, seda jutustaja ei tea. R.V.). Viimaks üks teind ukse lahti ja küsind: "Kellele sa tood?"
Mees: "Sellele täkksaadanile ikka."
Põrgul.: "See juba ammu maha löödud."
Mees läind siis rahakastiga koju tagasi.
ERA II 7, 165 (20) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk.
Vanasti katk käind mööda maad halli vanamehe näol. Keda vanamees kepiga puutund, see jäänd katkuhaigeks.
ERA II 7, 169 (2) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa lähedal olnud Liivassoo suur kivi. Vanasti räägitud, et sääl all rahaauk. Aga üks mees vist olnud sääl alati vahtis, et keegi raha pole kätte saand.
ERA II 7, 169 (3) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa heinamaades on Sõela allikas. Sellest räägib vanajutt, et sääl olevat sõelatäis kulda. Punane koer ja uss olnud seda kulda valvamas.
ERA II 7, 173 (20) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakatega suitsetades jälle korjatud kadakaid kolme saksa maa päält.
ERA II 7, 175 (30) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul - viska sinna kohta soola, kust arvad hakkanuvat.
ERA II 7, 175 (31) < Märjamaa khk., Valgu v. - Richard Viidebaum < Ants Virma, u. 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsa ära eksind, siis pintsak, pluuse või särk, mis seljas juhtub olema, keera kohe pahempidi, siis leiab õige tee kätte.
ERA II 7, 177 (37) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüügaste rohud. Sellenimelistel rohtudel on vars seest tühi ja piimane, säält tuleb pigistada piima ja määrida soolatüükaid.
ERA II 7, 190 (6) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui väljas pesta, siis saavat maalusi. Nende arstimiseks vaja võtta: leivapuru + soola + kaabitud hõbedat, sellega ihu üle rullida ja pärast puru vastu tuult visata.
ERA II 7, 190 (7) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Sisestas Katre Kikas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel perenaisel poeg haige, punased plekid jalgadel. Ema käind targalt rohtu otsimas - ennem olnud paljudelt arstidelt toodud, kuid nende rohtudest pole abi olnud. Tark või maa-arst valmistand rohu, käskind sellega määrida, pärast aga ülejäänd rohi kallata toa põranda alla ja seejuures ütelda:
"Tere, maaisandad,
tere, maaemandad,
andke Jaani jalge tervis kätte,
ma annan teile valged."
Kui nii arstitud, jalad saand varsti terveks.
ERA II 7, 199 (21) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluseid hõõruti soola ja leivaraasukestega neljapäeva õhtuti. Pärast puru pandi mitmesse kohta: 3 tuleasemele, visati vastu tuult, pandi tugiteivaste alla.
ERA II 7, 199 (22) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse kivid tehti tuliseks, kui maalused olid, pandi vette, inime võttis rätiku ümber ja laskis omale seda auru.
ERA II 7, 231 (1) < Märjamaa khk., Sipa v., Sipa k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Umpse allikas olevat Sipa k., Kärsa t. heinamaas. See olnud päält peaaegu kinni kasvand, teivas seisnud püsti sees. Seda allikast peetud vanasti tähtsaks.
Kord üks vanamees tulnud tema juure: tulgu näidaku, kus on too allikas. Juhtind siis sinna. Mehel olnud pudel kaasas, mille sees arvatavasti mitmesuguseid ohte. Mees löönd pudeli puruks vastu teivast, mis olnud püsti allikas.
Üldse olnud ses allikas palju pudeleid. Nendega viidud sinna mitmesuguseid ohutamisvahendeid, et siis pidand mõjuma parandavalt.
ERA II 7, 232 (2) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul: leivapuru, soola ja hõbevalget (kaabitud hõbeda puru) võtta ja sellega hõõruda mööda ihu. Pärast panna see puru pudelisse ja viia Umpse allikasse (üldse niisugusesse allikasse, kust vett välja ei jookse).
ERA II 7, 232 (3) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veel on maalusi hõõrutud siidiga ja see siiditükk viidud pärast samuti allikasse.
ERA II 7, 232 (4) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti on maalustele tehtud tärniliste kivide auru (9 kivi kuumalt vette panna). Auru on tehtud neljapäeva õhtul ja vesi pärast kallatud põhja poole tugiteivaste alla.
ERA II 7, 244/5 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928)
Lapsetapjast.
Tüdruk tapnud lapse, tahnud aga siis matta surnuaiale, muidugi salaja, kui teised ei näe. Tahtnud esiti viia Kullama surnuaeda. Öösel läind lapsega, kui jõudnud ühe oja äärde, must koer olnud vastas, see pole lasknud edasi. Ja tüdruk pole saandki minna.
Teisel ööl läind jälle välja, lapse laip nurudesse mässitult süles, et matta see Märjamaa surnuaiale, kuid jälle sama must koer olnud teel vastas.
Viimaks tüdrukul viimne häda käes: ei saa kuhugi matta. Tahtnud matta kodus uue haopinu asemele, sääl jälle must koer ees. Nii palju ikka saand, et vana haopinu asemele prahi sisse peitnud ära.
Kuid kevadel teised läind puhastama haopinu aset ning leidnud säält lapse laiba. Perenaine nutnud selle leiu puhul: "Mis see tüdruku pime hull sedasi tegi. Ma oleksin meeleldi võtnud omale kasulapseks. Üksainuke poeg mul on ja enam vist ei saagi..."
ERA II 7, 245 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt hakkavat mahamurtud loomi taguotsast sööma, aga päris hunt asub ikka kõige enne kõri kallale. Vahest loom polevatki päris surnud olnud, kui hunt tagumised reied ära närind (s.t. libahunt).
ERA II 7, 246/7 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkijutt.
Kõrts olnud peaaegu jõe kaldal. Kõrtsmik seisnud päeval kõrtsi ees ja vaadand ringi, kui korraga hakand silma, et jões - kohe vee pääl - istund naisterahvas. See nagu rindu loopind üle õla ja ütelnud ise korduvalt: "Tund on täis, aga meest ei ole! Tund on täis, aga meest ei ole!"... Mõne silmapilgu kõrtsmik saand vaadata, kui kadund äkisti ära. Kõrtsmiku pannud mõtlema see nägemus, et mida see võiks õige tähendada...
Ega pole läinudki paljut aega, kui kõrtsi juurde tulnud võõras mees hobusega ja tahtnud minna jõele. Kuid teisi võõraid olnud ka sääl ja kõik hakand keelama, et ei tohi minna, on nähtud sihukest imelikku nägemust ja kes teab, mis see lõpuks võib tähendada. Kui mees ikka kangesti tahtnud jõele minna, teised viind ta tuppa ja hoidnud sääl kinni. Valvatud hoolega seda võõrast, et ta välja ei pääseks. Ja kõiki muidugi huvitand suuresti, mis saab näkineiu kuulutusest "Tund on täis, aga meest ei ole!" Viimaks võõras hädaldama: "Laske ma lähen joon sealt jõest, mul hirmus suur jänu." Kuid teised pole teda ikka välja lasknud. Hää küll, kui jänu, vett võid saada. Keegi läind toond toobiga jõest vett. Kui võõras sellest joond, kohe surnud ära.
ERA II 7, 281 (5) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügiliste vastu.
Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.
ERA II 7, 283 (9) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas Pille Sääsk, 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanakuu reedel teha luuda, siis niisugune luud kaotab ka kirbud toast ära.
ERA II 7, 293/4 (2) < Märjamaa khk., Lümandu m. - Richard Viidebaum < Mari Nortman, s. 1868, Kai Hiiop, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karukivi (Karukibi).
Suur lai kivi Lümandu metsas, millel vanasti olnud nagu paejalg all. Kivi teine ots olnud maast nii kõrgel, et lapsed jooksnud alt läbi.
Mõne vana jutu järele olevat sinna kivi alla maetud üks Rootsi kindral ja temale kulda kaasa pandud. Mõned olevat sääl isegi kaevamas käind, kuid et midagi oleks leitud, seda ei tea.
ERA II 7, 296 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse rohte. Üheksa tärnilist kivi vette panna tuliseks tehtult ja siis seda auru lasta.
ERA II 7, 296 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üheksa sütt, mis enne piiratakse ümber inimese pea, vette panna. Sinna lisaks veel hõbeda kaabet, soola ja leivaraasukesi. Haige sülitand kolm korda sesse segusse ja pesnud siis ennast.
ERA II 7, 297 (4) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lümandu allikas on Lümandu mõisa ligidal heinamaades. Sinna on vanasti viidud hõberaha ja end pesemas käidud.
Kel maalused olnud, käind sääl end pesemas ja visand pärast hõberaha vette, saand kohe terveks.
Mitmesuguste haiguste vastu aidand selle allika vesi. Aga kes raha pole viind, see pole abi saand.
Üks varastand säält kord raha, see pole terveks saand.
Ka seda räägitud, et kes säält raha toob, peab jälle tagasi viima, ei saa omale pidada.
ERA II 7, 297/8 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakirst leitud.
Lümandu heinamaadest on kunagi leitud rahakirst. Aga need, kes selle raha säält ära toond ja tarvitand, olnud väga õnnetud inimesed. Enamasti olnud kõik päris- ja poolpimedad. Ja üldse surnud välja see suguselts. Mehed jäänd kõik vanakspoisiks, üks küll abiellund, kuid õnnetult: mees surnud, lapsed kadund ka ükshaaval ära.
Lõpuks olnud veel üks Mardi-nimeline neist järel, see ütelnud sageli: "Mis nad sest tooma läksid, kas mina sest midagi kasu olen saand..."
ERA II 7, 298 (6) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamõisa külas, Mihkli talu juures ühe eidele öeldud unes: "Võta õhtul vaskkang, tule otsi, siin on raha." Kuid eit pole õhtul otsima läind ja pärast pole ka säält midagi leitud.
Too olnud ise üks saunanaine, nüüd ka juba surnud.
ERA II 7, 299 (7) < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1885 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku ajast.
Katku ajal on mõned inimesed eland maa all. Üks mees läind ka, teised ütelnud:
"Kui haige oled, ära siis tagasi tule."
Mees eland kaua aega ära, pole julgend välja tulla. Kui siis jälle maa pääle tulnud, kõik kohad olnud surnuid täis. Hundid jooksnud ringi, inimkintsud suus.
Katku järel olnud väga vilets elu. Maid on haritud puusahkadega, milledele terade asemele pandud kitse sarved.
ERA II 7, 303 (1) < Märjamaa khk., Setküla k., Siima t. - Richard Viidebaum < Kaarli Siiman, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuu tuleb raiuda vana kuu ja põhjatuulega - seda ma usun küll; saab kõva puu, ei lähe koitama.
ERA II 7, 312 (4) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Märjamaa khk., Sipa k. - Richard Viidebaum < Ann Muld, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kurat ehitab kirikut/Kurat pidand kord aru, et hakkab endale ka kirikut ehitama. Valind välja ilusa koha ühele mäele ja tassind kivid kokku. Aga kukelaul hirmutand Kuradi säält enne minema, kui kirik valmis saand. Kui kurat kukelaulu kuulnud, ütelnud oma abilistele:
"Lähme nüüd minema, ei me änam või olla!"
Aga kus mäele kurat omale kiriku tahtnud ehitada, seda jutustaja ei tea.
ERA II 7, 334 (6) < Hageri khk., Kohila v., Salutaguse m. < Tallinna l. - Richard Viidalepp < Anni Laurberg, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hiidlaste anekdoot.
Hiidlased isekeskis. Madise-nimelisele mehele öeldud: "Madis, eks sa vilista ka." - "Ma ei oska." - "Aga kuule, Madis, su tütar on ülekäte läind!" - "Kumb?" - "Mõlemad!" Madis vilistand üllatuse tõttu pika joru.
ERA II 7, 340 (2) < Juuru khk., Juuru v., Pirgu k. - Richard Viidebaum < juhuslik informant (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalused olnud, siis pestud kolm neljapäeva õhtut süteveega. Üheksa sütt pandud vette ja kaabitud sinna lisaks hõbedat.
ERA II 7, 456 (7) < Helme khk., Kärstna k. - Eduard Treu < Ann Kustavus (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kärstna mõisa lähedal, Mustla alevi poole viiva tee ääres asub kiviahervare, kus vanarahvas teab olnud olevat Rilli talu. Selle talu ahervartes käivat vanapagan raha sulatamas, sest mitmed olevat näinud sääl kohal sinist rahatuld. Ka leiduvat ahervarte all praegugi veel raha. Teda saavat kätte ainult juhatamise järele. Pidavat teatud kohale kolm korda pahema jala kannaga lööma ja kivi üles tõstma. Kohe ilmuvat vana pada nähtavalle. Kellegile olevat raha ka juhatatud, kuid mees pole julenud teda säält ära tuua ja rikkus ootavat praegugi veel omandajat.
ERA II 7, 457 (4) < Äksi khk., Kärkna v. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi on haigus, mis ilmub suure külmavärinaga. Arstitakse luuaga pekstes ja ähvardavate sõnadega, lootes, et haigus siis haigest lahkub.
ERA II 7, 457 (6) < Äksi khk., Kärkna v., Aru-Madise t. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav või lindva olevat niisugune äkiline tõbi, mis lööb kui kuul loomast läbi.
ERA II 7, 458 (1) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi käinud aastate viisi inimest vaevamas, kadunud viimaks iseenesest.
ERA II 7, 458 (2) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra käinud ühel tüdrukul hall kallal. Läinud see tüdruk oma tädi poole külla. Tunnud sääl haigusehoo pääle tulevat. Tädi viinud tüdruku aita ja pannud ta sääl takukirstu, arvates, ega haigus teda säält leia. Vaevalt olnud tädi aidast lahkunud, kui juba keegi hõiganud: "Anne, Anne." Anne olnud tüdruku nimi. See olnudki haigus.
ERA II 7, 459 (3) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Paljud haiged tõendavad, et haigus neid enne kallalasumist hüüdnud.
ERA II 7, 459 (5) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühele haigele antud jälle pahema kinga kontsa seest kust (kuidugi halli põdejale) ja saanud terveks. Tänanud ikka pärast hää rohu eest ja küsinud sageli, mis rohi see küll pidanud olema. Aga rohu nime ei tohi ju haigele öelda, muidu kaotab ta oma mõju.
ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.
ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.
ERA II 7, 461/2 (2) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendiks olevat moondunud inimen nõidumise teel. Eriti palju nõiutud soendeiks pulmade ja muude perekondliste pidude puhul. Korra muudetud kogu pidurahvas hunteks.
ERA II 7, 462 (3) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendist (libahundist) vabanenud inimene siis, kui saanud inimeselt mõne asja.
ERA II 7, 464/5 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, siis on ta raske, vettiv ja üldse ei ole nii hää. Samuti on lugu kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda. Seda asjaolu tulevat metsamaterjali raiumisel ikka tähele panna. Vanasti saanud valitsuski sellest asjast aru ja lasknud puud ikka hääl ajal raiuda ja välja vedada, siis seisnud ka ehitused kaua. Nüüd ei olevat sellest midagi. Inimesed raiuvat metsa, kuna ise tahtvat, aga vaata: paar aastat ja majal vamm sehes! Kes vanast seda nägi. Maja seisis viiskümmend, sada aastat, ei mädanenud ega kedagi, palgid nii kõvad kõik. Sedasi pidavat ka mesipuu materjali hankima, kui ei taheta, et mesipuu saab halb ja rõske.
ERA II 7, 471 (21) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi lahkuvat inimesest hirmutamise tagajärjel.
ERA II 7, 472 (1) < Äksi khk., Vedu v., Variku t. - Eduard Treu < Sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Asi olevat ikke nii, et kasepuu tulevat raiuda vanal, kuusepuu noorel kuul, siis seisvat ta kaua ja püsivat täies hääduses. Nii maksvat see ehituste nii ka mesipuu tarbepuude kohta. Praegusel ajal lagunevat sellepärast elumajad ruttu, et ei panda tähele kuude vahet materjali raiumisel. Mesilane olevat õrn loom ja tahtvat erisugust hoolitsemist. Ta surevat rõskes mesipuus ruttu.
ERA II 7, 477 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaevust vahib vastu näkk.
ERA II 7, 477 (4) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi riie üle pää olla, muidu tuleb vanapagan ja poeb riide alla ning välk lööb siis sisse.
ERA II 7, 477 (5) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal peab risti ette lööma.
ERA II 7, 481 (15) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord nõiutud üks naine libahundiks. Ta jooksnud metsa, käinud vahest ka metsast väljas suurel kivil oma last imetamas. Sel ajal pannud ta ikka oma hundinaha kivile. Ükskord tark annud nõu, et enne tema tulekut aetagu kivi heledaks, et siis, kui ta oma hundinaha pääle paneb, selle kõrvetab. Nii tehtudki. Pääle selle saanud naine jälle inimeseks.
ERA II 7, 481 (16) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord jälle käinud üks tüdruk ise libahundiks. See söönud kõigi inimeste varsad ära, kelle pääle aga vihane olnud. Kord vihastanud teda peremees. Tüdruk jooksnud selle järele kohe metsa, aga peagi tulnud hunt ja murdnud peremehe koplis varsa maha.
ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.
ERA II 7, 557 (5) < Äksi khk., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Konstantin Proosa, 13 a. (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus,
varesel valu,
varesel valu,
harakul haigus,
mustal linnul muu tõbi.
Minu lapse kõht tervest (terveks).
ERA II 7, 565 (11) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesel valu,
varesel valu, harakal haigus,
kirjulinnule kellatõbe.
mustalinnule muud tõbe.
Tõbi tulgu, teine mingu,
kolmas upile oodaku -
minu lapse jalg saab tervest.
ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.
ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.
ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.
ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.
ERA II 7, 595 (1) < Äksi khk., Vesneri vanadekodu - Eduard Treu < Hull Mari (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigus olevat tulnud näljast. Ta pannud inimese kangesti värisema ja hüüdnud pääle tulles isiku nime.
ERA II 7, 599/600 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees elavad veel näkid. Eriti aga jõgedes ja tiikides. Olevat teda küllalt nähtud istumas vees kivil. Ta olevat inimese vaim - pigemini küll surnud inimese vaim, kes naise- või meesterahva kujul end vees mõnel kivil näitab ja suplejad vee alla kisub, neilt hinge röövides. Jutustaja ise näinud ka kord näkki vees. Olnud kord niisugune pool sondund hommik. Jutustaja olnud siis veel tütarlaps ja käinud karjas. Ta istunud tiigi kaldal, mis ta karjamaa lähidal olnud ja vahtinud vette. Korraga tulnud tal kangesti uni pääle. Tema ikka püüdnud ärkvel olla, aga uni olnud võimsam ja kiskunud ta enesega. Viimati ärganud ta ja näinud teisel kaldal alasti inimese kivil istuvat. Tema vaadanud sinna ja näinud, kuidas too olend aegamööda vette kadunud. Pärast kuulnud ta, et samal hommikul olevat sinna tiiki uppunud ka üks mees, kes läinud sinna uppuma. Ju see ikka näki töö oli.
ERA II 7, 600/1 (7) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti olevat jälle eksitajaga. Eksitaja olevat ka inimese vaim, kes käivat elavaid nende töis segamas. Mõnikord ei oska inimene päris tutvat teed mööda minna, vaid eksib. See sündivat eksitaja läbi. Inimene ise ei näe harilikult sarnast eksitajat. Siin aitavad ainult pühitsemise sõnad, nagu Issameie ja sarnane ütelus: "Kos sa siis olid, kui Kristus sündis?" Need sõnad aitavat.
ERA II 7, 607/8 (5) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksitaja olevat küll päris kindlasti olemas. Ta olevat ikka üks vaim. Vanasti polnud ju kella. Siis täitnud kella aset küünal. Küünal põlenud tunni jooksul teatud hulga, mille järele siis aega otsustatud. Aga tol ajal pole osatud arvestada asjaolu, et kuumas toas põleb küünal palju kiiremini kui külmas. Ükskord uueaasta ööl tahtnud talu rahvas sõita kiriku. Oodanud, kuni küünal põlenud läbi ja hakanud siis minema. Aga küünal põlenud toasoojuse tõttu palju rutemini läbi kui harilikult ja siis tulnud minek vähe enne keskööd. Nad sõitnud paar versta nurme mööda edasi - küll ikka kiriku poole. Mida kaugemale edasi sõitnud, seda ilusamaks läinud tee. Aga imelik lugu. Kiriku juure olnud ainult kolm versta, aga sinna ei jõudnud. Nad keerutanud nurme mööda ringi kuni hommiku valgeni, alles siis märganud nad, et kogu öö sõitnud ainult nurme mööda.
ERA II 7, 608/9 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord sõitnud samal nurmel keegi mees. Olnud jälle talv. Sõitnud juba tüki aega, aga pole õigele teele saanud. Korraga näinud enese ees teel minevat meest. See pööranud ümber, oodanud järele ja palunud reele. Sääl küsinud ta ise: "Kas sa siis mind ei tunne?" Mees eitanud. Siis vastanud mees, et ta olevat ta kõige vanem vend. Mees arvanud, et võõras teeb nalja, sest ta ise olnudki kõige vanem poeg perekonnas. Et võõras kindlasti seda tõendanud pole mehel jäänud muud üle kui uskuda. Siis õpetanud võõras, et kui mees koju jõuab, öelgu ta emale, et ta tõmbaks kolm korda säält aida trepi alt mulda, kuhu ta ta on matnud, siis saavat ta lahti oma ametist. Mees läinud koju ja rääkinud asjast emale. See hakanud naerma ja tõendanud, et see polevat õige. Viimati hakanud nutma ja teinud, nagu ta tüdrukupõlves hukatud poeg õpetanud ja nii saanudki neetu oma ametist lahti ja võrgutaja pole seal enam inimesi tülitanud.
ERA II 7, 621 (8) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva haigus tulevat sellest, et mõni nõid saatvat nõela välja lendama ja see löövat looma läbi kellegile nägematult. Kord lasknud keegi lendvaga maha kitse.
ERA II 7, 621/2 (10) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus või lendva tabab looma, siis tulevat teda lõigata pahemast kõrvast ja sabaotsast, siis jäävat loom ellu, kui tulevat vähe verd. Kui aga verd sugugi ei tulevat, siis olevat kindel, et loom surevat. Jutustajal juhtunud ühel kevadel vasikatega sarnane õnnetus, et ühel päeval tulnud ette kolm juhust. Lõiganud saba lõhki ja pahema kõrva. Tulnud ka verd ja loomad jäänud ellu.
ERA II 7, 622/3 (11) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaliste arstimisviis: kohalt, kust istumisest või üldse puutumisest maalised saadud, tuleb lõigata kolm kolmenurgelist mätast ja vajutada nendega maaliste kohta. Vajutada hõbesõrmusega üle, teha vastupäeva ring ümber. Hõõruda tulevat ka vastapäeva. Kord olnud jutustaja oma talu sulasega vara kevadel kraavi kaevamas. Istunud kraavipervele puhkama ja peagi olnud (juba teisel päeval) punane nael kõhul. Teinud aga nii, nagu juhatatud ja kohe olnud maaline kadunud.
ERA II 7, 623 (12) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaviha tulevat kisendades inimese juure.
ERA II 7, 623 (13) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalised peaksid kätele, siis tuleb neid kiriku käeraua vastu puudutada. See aitavat. Samuti aitavat muld kiriku läve alt. Üldse see maa, kus palju käiakse, olevat arstimiseks ülihää. Eriti soodsad muidugi sarnased uksealused.
ERA II 7, 623 (15) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesindusest. Mesipuu materjal tulevat raiuda detsembri- või jaanuarikuul, siis olevat puu kõvem ja kestvat kauem. Puud tuleb raiuda ikka nii, et lehepuu noorel ja okaspuu vanal kuul. Vanal kuul raiutud võsa ei suurenevat ka nii ohtrasti kui noorel kuul raiutud.
ERA II 7, 633 (3) < Tartu-Maarja khk., Tammistu k. < Tartu l. - Eduard Treu < Elmar Reiman, karjane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Eeljutustatud karjamaale kase alla jutustatud kellegile raha. Muidugi öösel unes. Mees pole julenud järele minna, kes teab, mis võib juhtuda. Veel paar korda juhatatud arale mehele õnnelikku kohta, kui mehel pole ikkagi julgust jatkunud raha tuua. Viimaks tulnud keegi reisimees, mõõtnud koha välja ning kaevates juhtunudki rahapotile kuklasse. Küll mees kahetsenud, aga teha polnud midagi.
ERA II 7, 643 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kollatsioneeris Mare Kalda
Päikesevarjutus (kui päev vahel õige mustaks lääb, nõnda kui siin enne sõda olli - nii ütles jutustaja, E. T. märkus) tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.
ERA II 7, 644 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmahaiguse, halltõbi vastu aitavat kõige paremini hirmutamine ja luuaga peksmine. Ka ahjuminekul on hääd tagajärjed. Halltõbi tulevat vaimu näol inimese pääle ja kaduvat siis jälle, kui teda hirmutatakse. Enne pääletulekut tegevat ta aga häält, nimelt hüüdvat oma ohvri nime. Muu aga ta hüüdu ei kuulvat kui ohver ise. Ka peidetavat haigeid ta eest. Nimelt nii: haige viidavat oma voodist teise tuppa ja keeratavat jalad vastupidi, siis ei saavat hall temale haiget tegema. Vanasti tulnud seda haigust väga palju ette.
ERA II 7, 677 (7) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord juhitakse inimest mingisugusele teisele asjale, kui ta ise tahab. Kas eksitatakse teelt või metsas kõndides. Inimene tunneb täiesti kohta ja kõik, aga välja ei oska ega saa minna. Siin aitavat Jumala nime meeletuletamine või nimetamine. See ise on ikka mingi paha vaim, kes eksitab või segab.
ERA II 7, 678 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi olevat külma-, eriti küll näljahaigus. Seda tulnud ette palju Türgi sõja ajal. Arstimisest suurt abi polnud, kui saanud terveks, siis saanud ise.
ERA II 7, 687 (16) < Tartu l. - Eduard Treu < Hendrik Kustavus (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvati küll, et halltõbi olevat selga tulles hüüdnud, aga ta ikka nagu muugi haigus, ei hüüa ega midagi. Olevat vanasti arstitud pekstes vanade vihtadega. Haige värisenud mis hirmus ja kartnud külma. Abi saanud haiguses vähesed.
ERA II 7, 765 (1) < Helme khk., Uru k. - Eduard Treu < Niina Behrsin (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõgevestes läinud üks mees kord naisega külla. Jõudnud parajasti talu all oleva oja purdele, näinud mees vasarat veel lebavat, mille vars paja sangast läbi pistetud niiviisi sääl rippunud. Mees saanud aru, et siin tegemist rahapajaga - jooksnud juure ja hakanud välja tirima. Et ta üksi pole jõudnud, kutsunud ka naise appi. Naine tulnud. Ent sis katkenud sang ja pada vajunud kolisedes põhja ning olnud nagu tina tuhka kadunud. Pärast seda pole teda aga keegi näinud. Küll aga jutustanud keegi vanem inimene, et ta veel mõnikord teda põhjas läikimas näinud.
ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)
ERA II 7, 776 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord olnud Mäeküla rahvas (Taagepera keskel) Lagesoo ääres asuval karjamaal õitsel. Sääl karjamaal asunud sarnane kivi, kui sinna pääle keegi kauemaks istunud, jäänud kohe magama. Karjased pole julgenud kunagi sinna istuda. Üks õitselistest läinud sinna kivile, istunud ja jäänud tukkuma. Korraga kuulnud ta päris selgesti, et teda hüütakse: "Jaan, Jaan!" Ta läinud hüüdmise poole. See viinud teda ikka kaugemale, kaugemale, viimaks isegi sohu. Kui teised õitselised ärganud ja poisi leidnud puuduvat, hakanud teda otsima, pole aga leidnud. Viimati leidnud üks karjapoiss ta mütsi Koopsaare lähedalt võsikust, muud midagi.
ERA II 7, 777 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Hermann Eering (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Söödi kandikoha taga metsas on kinguke, mida kutsutakse Jaanimäeks (mäge olen isiklikult näinud, E. Treu märkus). Sääl olnud kord ümberkaudsed õitsel. Korraga kuulnud üks Jaani-nimeline õitseline, et keegi teda hüüab. Poiss läinud hüüdja poole, aga ei kedagi, ikka hüüdmine kaugemal. Läinud veel edasi ja eksinud metsa ning kadunudki sinna jäädavalt. Kohta aga, kust Jaan ära kutsutud, hakatud kutsuma Jaanimäeks. Sündmusest ise teatakse olevat umbes 90 a. tagasi.
ERA II 7, 778 (2) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi näinud jälle kuradit õhtul pääle päeva. Näinud välja nagu heina ruga. Juure minnes moondanud enese kiviks. Teisel kadunud jälle äkki silmi eest.
ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.
ERA II 7, 787 (21) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Surnuaial olevat jutustaja sinakat tuld näinud ja kuulnud inimesi jutustavat, et see olevat rahatuli.
ERA II 8, 32/3 (6) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Leena Vaik, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katkuajast.
Vanasti olnd Saaremaal ühekorra suur katk lahti pääsend. Olnd nii suur katk, et inimesed surnd Saaremaalt keik maha ning saar jäänd tühjaks inimestest.
Sellest katkust jäänd siis tühjale Saaremaale ainult kaks inimest eluse. Nee katkust jäänd kahekeste üle veel. Üks olnd ikka mees ning teine olnd naine, kis järge olid jäänd. Ning kumbkid pole teedand, et veel teine inimene Saaremaal elus on. Mölemad arvand, et nad üksi eluse jäänd. Siis viimaks üks löidand teise jälje ühest kuhast liiva peelt ning olnd nii hea meel, et andand sellele löitud jäljele musu. See olnd inimese jälg. Siis jälgede järge löidand selle teise inimese viimaks üles ning nendest kahest inimesest on pärast jälle Saaremaale inimesed sigind.
ERA II 8, 71 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - tuntakse. Ka: inimese hunt ning hundi libu. Tarvitetakse harva neid nimetisi. Erilist kindlat termi libahundi kohta ei ole.
ERA II 8, 75 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.
ERA II 8, 85 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus; tuleb äkki ja ebaperioodiliselt. "Sureb ja ärkkab jälle." On, nagu oleks see tehtud asi vanamehe usu järgi.
ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - haigus, kus külm vaheldub palavikuga (soojaga). Santaigus kah see.
ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine - tuleb järsku, kõige enam loomadel. Ka inimesil sageli. Haril. loom lakkab mäletsemast; külmavärinad käivad üle; ajab kere tuult täis. Tehtud asi.
Sant-haigus - ka eelmine haigus nii nimetet. Tehtud asi, kuskilt võlu kohast hakkand, kusagilt halvast asjast (noiasjast) saadud.
ERA II 8, 99 (3) < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Peeter Kask, s. 1853 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmaliste kohta. Kui pöhi pöleb, siis äp tähenda see heed asja.
ERA II 8, 111 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Jüri Allik, s. 1849 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - pahavaim - kui ta jälgedesse satub, siis jääb hingitumaks.
Vatskülast läbi tulla tulnud üks punane koer tulnd kahele naisele järele. Vaadand teine taha (kes ennem vaatas, see jäi vigaseks) - ja kael jäänd pärast vaatamisest kõveraks. See olnud rahva arvamise järgi külmking.
Kes on külmking - seda ei teata. Kas on ta mõni moondund nõid või neist olenematu paha vaim - seda ei teata.
ERA II 8, 113 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Tiina Allik, s. 1850 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - arvab rahvasuust olevat kuulnud. Harilik ütlus aga olevat pöhi pöleb. Vanad inimesed aga öelnud ka: "virmalised vehklevad."
ERA II 8, 114 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Miina Allik, s. 1850 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merekarja ei tunne ega pole kunagi midagi sarnast kuulnud.
ERA II 8, 122/5 < Püha khk., Ilbla k. - Mihkel Tooms < Marie Ent, s. 1858 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehunt
Ma oli siis veel pisike laps, kui see sündis. Oli ikka ala kümmend aastad - körtsi pingi peele oli üsna raske saaja - see oli va igavene körge pink.
Siis olnd üks siuke pisike valge habemega mees ning inimesed rääkind, et see keib inimese-hundiks. Tööd pole see midagid teind. Ainult keind ühest körtsist aga teise. Pisime valge kutikas kott olnd taal kainus. Nönda habemega ühte nägu olnd see. Sääl körtsis pingi peel ta siis ikka istus. Ma nägi täda ka mitu korda. Oli ikka üsna üksi ning pole teistega suurt tegemist teind.
Ühekorra nad olnd saunas, siis tulnd nendele - sammu valge kutikas kott olnd, sihes olnd üks liha kints; seda söönd siis ahju taga. Mind aeti kambri ning pole lastud tuas olla. Inimesed kartsid seda vanameest ning pole luband lapsi toa ligidal olla. Siis ma tahtsi kangest kuulda ikka, mis nad sääl tuas selle vanamihega rääkivad ning läisi särgi vääl salaja tasakesti tipi-varbal ukse taa kuulma. Rääkind siis, et ta oleks Kuusiku körtsi kaks varsa ka ära murdand, äga teine olnd pakise rinnaga - pole süia kölband ning teine olnd nii kuivand, et pole hambad peele hakkand, siis pole seda nöu hakkandkid katsuma.
Öösse oli ikka hundiks keid ning pääva istund körtsis ning ootand ähk saab killegi kääst natuse viina.
See liha, mis ta sääl meite ahju taga oli söönd, olnd Lepiku koera liha, mis ta teise öösse oli ää murdand. Viimaks oli see mees Upa külas kinni vöötud; pärast pole sellest inimese-hundist midagid kuulda änam olnd. Kus ta säält Upalt viidi, seda map tia ka.
ERA II 8, 137/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking on tunt, ent täpist seletust ei teata anda, mis ta on olnud. Vanemad inimesed olevat külmkingast küll rääkind, kuid see olnud nii tema lapseeas, et ei tea, missugune see täpselt olnud.
Kui inimene teat. viisil järsku haigeks jäi, siis öeldud: "On külmkinga jälgede peele astund."
Sarnane haigus lõppes halvatuse või muu selletaolise halva tulemusega.
Haigus ilmus järsku ja ilma teatava või täosoleva põhjuseta.
Ka äkiseks haiguseks nimetet.
ERA II 8, 139/40 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking see oli jälle seike paha asi, millest pailu äi riagitud. Külmking see oli seike surnuajast ää tulnd vaim, kis oma pahategude pärast sääl rahu's suand.
Külmking see oli ikka see, et kui völu vöi nöi inimene ää suri, siis akkas surnuajast vöi kerguajast oma haava sihest väljas käima, ning teisi inimesi hirmutama. Kust siis seike kuri surnud vöi völu vaim oli üle läind ning jäljed järge jättand - siis kui sialt üle nende külmkinga jälgede üks inimene juhtus minema, siis jähi see üsna järsku haigeks. See hüiti külmkinga viaks ning seda osasid targad toherdada - muud nöu's aitand selle via vastu änam. Mõnikord juhtus, et inimene selle viaga tükkis ära suri. Sehikest äkist haigust, mis külmkinga jälgede küljest suadi, hüiti külmkinga viaks.
ERA II 8, 144 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga
Külmking äi ole ikha päris kodukeibija, se on seike vaimu moodi asi. Külmking saadab haigusi ning keib nönda, et kedagid täda'p nää. Kes äga siis üle külmkinga jälgede leheb - see saab umbe haiguse - mis ää ei parane, kui tarkadelt abi'p saa.
ERA II 8, 166 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taivas punab - siis see piab tähendama, et on kurja ilma tulemas. Kui päike punasse lihab looja, siis see tähendab, et on tulemas märga ilma. Kui aga päike lihab kuiva, selgesse taevasse looja, siis tuleb kuiva ilma.
ERA II 8, 167/8 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine.
Puude mahavõtmine sünnib ikka köva tuulega. Pehme tuulega mahavöötud puudest äp sua tarbipuid. Nee'p kölba selleks.
ERA II 8, 191 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased
Mailasiks nimetetakse seinakoid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand.
Koi nimetus: mailane ~ mailene - häälikulised variandid.
ERA II 8, 200 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga
Külmking on sisammu, mis kodukeibija. Siuke paha vaim.
Kui külmkinga jälgede piale inimene juhtub astuma, kust külmking on läbi keind, siis suab haiguse.
Sii on siuke imelik haigus, mille vastu üksi nöidumine aitab, mis targad terveks tegad, muidu'p sua terveks.
ERA II 8, 201 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased. Mailasiks nimetetakse seina koid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane, mailene - häälikulised variandid.
ERA II 8, 203/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane - mailaseks hüitakse niisuur leheussi, rööviku taolist elukat. Enamjaolt on ta rohelist värvi (aimat) mustjavöödiline ja muudki värvi. Pikkus on umbes 10 sentimeetri ja umbes sõrme jämune suurte pikkade karvadega. Seda ussi koheldakse teat kartuse ja aukartusega. Mailasele pääle ei tohi astuda, siis jalad lõõvad lammu ja lammuvad ning lammuvad ega saa kergesti harilikust arstirohust terveks. See on mailase viga. Samuti ei tohi mailast tappa ega talle mingit viga midagi teha. Kõige parem on lasta ta olla sääl, kus ta on.
ERA II 8, 221/7 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamoori raha.
Vanalmooril olnd pailu raha ning olnd kimpus - kohes se raha keik oleks panna.Vanamoor olnd juba haige ning kis tiab, kas töusebkid änam oetest üles. Oli nii tige nind sandi südamega see vanaeit, et omale pojale kua pole tahtand seda raha anda.
Poeg pidand oma naisega aru. Rääkind ning mötlend, mis selle vanamooriga tuleb teha, sööda teist siin, anna armuleiba ning ise ilmatu rikas, äga mette ühte kopigud äi taha meitele anda. Siis valvand, et vanamoor kohegile äp suaks raha ära matta. Haiguse ajal olnd vanamooril rahapuustaks pia all. Valvand, et ta'p suaks seda puustakad sialt piaalt kuskile maha, kust pärast üles'p löva.
No ühekorra pidand siis mees kuskile välja minema - ikka eripärast. Kodund ära minnes ütlend oma naisele, et see suure hoolega vanamoori järge valvaks, et ta'p saaks viimuks oma varandusega vingerpussi mängida.
No naine olnd ka üsna kaval vanamoori järge valvama. Moor tiadand, et poeg kodund ära läind ning naine pole tervel pääval vanamoori kambri läind. Vuatand üksisilmi ukse pau vahelt, mis vanamoor piaks ede vötma. Pole sialt mujale kuskile läind, muutkut piilund ukse taga. Viimuks ajand vanamoor ennast oetest üles. Vöttand oma oetest pia alt ilmatu suure puustaku raha ning tuigerdand sellega suure vuarumisega kolde juure, kuapind selle rahapuustaku koldese tuha sisse ning ise ütlend: "Kille käsi paneb selle käsi vötab!"
Minia vuatand keiksi aeg ukse juures ning kuuland keik, mis vanamoor sial rääkis. Siis läind teine, va patune, tagasi oete ning surnd-kas kohe ära. Ju raha kius täda ennem äs lase surra.
Siis teise pääva mees tulnd kua koju. Naine pole surnut vahebel kiputandkid - surnu seisand pesemata nöndagut ta oli jäänd sönna. Ootand meest.
No kui siis mees tuli, siis näine rääkind keik mihele ära, mis ta oli näind ning kuuland vanamoori kohta. Mees läind kohe kolde juure ning otsind hullupööra koldest tuha sihest, äga löida polnd mette äga midagid. Viimuks töstand keik tuha välja, äga löida polnd ikkagid mette kopikad. Muutkud ajand tuha tagasi kolde ning vaatand nöuta sial juures, et mis pagana asi see piaks olema: pani raha kolde tuhka - äga löida pole mette-äga midagid.
Siis tulnd meele, mis vanamoor oli kolde juures rääkind: "Kille käsi paneb, selle käsi vötab." Mees tirind kohe surnud vanamoori oetest välja ning lohistand kolde juure ning hakkand vanamoori kääga sial tuhkas sogrutama. Kohe tulnd ilmatu tuust raha välja tuha seest ning poeg suand ikka keik vanamoori varanduse oma käde. Suand üsna rikkaks.
ERA II 8, 277 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane tiksu seinas. Puu sööbija. Seinakoi.
ERA II 8, 284/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmalised. Nimetus virmalised tuntakse, kuid ei näi olevat murdepärane ja harilik nimetus on ikka: pöhi pöleb.
ERA II 8, 288/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: - nga. Kui külmkinga jälgede pääle juhtub inimene sattuma, siis saab haiguse - sarnase haiguse, mida tohtri rohi äi paranda. See külmking on seike surnud inimese hing, kis kuskil rahu'p saa, killel kuskil aset pole. Hulgub ühest kuhast teisse niikaua, kunni viimuks hunt ta on üheksa korda ära söönd. Siis kui hunt selle hinge on üheksa korda ära söönd, siis saab rahu nagu teisedkid. See külmking on üks hukkaläind ning sandist eland inimese hing.
ERA II 8, 290 (e) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hunt -libahunt, kui inimene enda hundiks moonutab, et hundi nahas paha teha või saaki murda.
ERA II 8, 290/1 (f) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - viluhaigus on sarnane teadmatuil põhjusil tekkind haigus. Ihu on nõrk. Kardab külma. Ägedad sooja- ja külmahood vahelduvad. Paranemist raske leida. Haigus arvatakse külmkinga jälgede juhtumisest saadud.
ERA II 8, 299/300 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suur Töll ja ta poeg olid ükskord vanasti kahekesi ehitand kirikuid. Teind sedakord Kärdla kirikut Suur Töll ise, ja poeg teind samal ajal Kaarma kirikut. Kahepääle olnd mölemitel üksainus vasar kirikutegemise juures. Selle vasaraga pidanud mölemad läbi saama. Kui teisel vasarat hakkand tarist minema, siis teine viskand ikka vasara teise käde. Ning sedaviti ikka kordamööda. Kui kirikud olid valmis saand mölemitel, siis läind üksteise tööd vaatama. Kui Suur Töll poja tööd oli vaatma läind, siis näind, et pojal olnd param kerk sugend kut ta omal. Vana pole seda välja kannatand ning läind maruks. Suure vihaga pidand teine poja tehtud kergu ümber toukama. Suure Töllu sörme asemed on paergus veel Kaarma kergu seina sihes ning tutid vastud, mis siis vastu oli lautud, et kerk ümber äi saaks kukkuda. Suure Töllu tegu peab see jah ikka olema.
ERA II 8, 301/2 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Mari Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal.
Olnd suur katkuaeg ühekorra Saaremaal. Surnd selle korraga ära hirmus palju inimesi. Viimaks jäänd veel üle ainult kaks inimest, teised olnd katk keik juba maha murdand. Jäänd kaks inimest veel Saaremaale. Üks inimene olnd Mustjalas ning teine olnd Sörve säärel. Siis löidand üksteise jäljed üles ning otsind üksteist jälgi mööda üles. Palju neist kahest inimesest siis Saaremaale sugu sai. See oli üsna vähe.
Siis hakati ägat sorti inimesi Saaremaale elama tooma. Äga liik oli ikka ise sorti. Sellepärast rääkivad Saaremaal inimesed nii mitmet moodi - ägas kihelkonnas isemoodi.
ERA II 8, 302/4 (4) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal
Ükskord olnd jälle katkuaeg ning katk olnd tulemas. Üks mees asund hobuse selga, kui katku tulemisest oli kuuland, ning sõitand sönnapoole ikka katku üles otsima.
Viimaks leidnud kuidagiviisi katku üles ning rääkind ikka, et katk peaks ta pere ning täda eluse jätma. Katk õpetand siis, kuidas ta peab tegema.
Mees tulnd koju ning pand ikka õhta magama, põrandale pahna. Pand nõnda ikka magama, et olnud ühe pee ning teise perse, ühe pee ning teise perse, nõnda kut sead pahnas magavad. Sest öösel olnud ikka katku karta, päeval ta pole liikund.
Ühel öösel, siis kui katk tulnd ning vaadand ukse vahelt sisse ning ütelnd kohe:
"Need on sead, need pole inimesed!" ning läind edasi.
Nõnda jäänd see mees oma perega elusse.
ERA II 8, 305/6 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hundikskäimine.
Ennem olnd ikka siuksid inimesi, kes hundi naha sihes olid käind teiste inimeste loomi murdmas.
Siin käind ükskord va inimesehundiks vana Nöörberi Mart ning Hanebesa Ell. Olnd kahekesi teised kut paar koos ning ikka seltsis keimas ning murdmas.
Oli ühekorra siis siuke asi, et vana Mardi kaaslane Ell lasti ühel siuksel murdmise reisil maha. Üks oli Ellule hõbekuuliga sirutand - vata muidu täda paganad äp saa ju lasta, sest äga kuul äi haka teise pagana peele. Oli maha lastud ning hakatud nahka tesel maha nülgima. Pääd otsast lõigates tulnud naha all ümber kaela naisterahva helmed vastu - helmed olnd ümber kaela. Nülgimine jäätud siis nõuks ning niisammuti maha.
ERA II 8, 307/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda/liba/Inimesehundist
Kaks Tagamöisa tüdrukud läind ükskord linna. Teel Randvere körtsi ligidal näind, et üks varss söönd üsna tee ääres. Teine tüdruk pole varssa tähelegid pand, äga teine tüdruk vaatand ikka ning ikka varsa kohe ning kiitand teisele: "Oi, oi, küll on kena varss!" ning: "Oi, oi, küll on, küll on ikka kena varss. Vaata saänd ka kui kena, kui kena varss!"
Teine ütelnud: "Mis seänd nönda oo, varss nagut teised keik, mis sest sedavisi vahtida!"
Läind natuse maad edasi, kut teine tüdruk vaatand ikka taa ning kukkund rääkima: "Mool topib nii kangest uni peele. Paneme seie natiseks ajaks magama." Teine pole tahtand, kuid andand viimuks järge ning pand tee ääre magama. Une tahtmist pole aga teisel tüdrukul piretkid olnd. Teine tüdruk paistand nönda imelik oma juttudega, siis pand muidu pikali ning teind ennast ka magama; tahtand nähja, mis sellest välja tuleb.
Esimene tüdruk töstand vähe aja järge pee üles ning vaadand, kas teine magab. Arvand, et teine töösti magama on jäänd, sest see norisend mis hirmus. Siis läind murdand varsa ära ning toppind omale varsa kinsu veel kotti. Siis äratand teise üles ning ütlend: "Hakkame nüid minema jälle." Läind siis. Randvere körtsi juure jöudes läind mölemad sönna sisse ja hakkand sööma. Esimene tüdruk söönd oma varsa liha. Pakkund teisele ka oma liha ning ütlend: "Sähh, söö sa kaänd -liha ikka param!"
Teine ütelnud: "See oo toores -mis ma sellest söö-änd!"
Teine vihastand sellest ning ütelnud: "Katsu kas oo toores!" ning virutand varsa kinsuga teisele vastu palet. Liha olnd keeb-palav ning põletand teise tüdruku palge ära.
ERA II 8, 310/12 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine
Ühekorra jälle olnd üks hiilane ühes kohas öömajaliseks. Öösel kerpude pärast ärkvel olles kuuland, kuidas peremees ning perenaine omavahel oma kambris olid jutustand. Naine sundind meest ikka hundiks minema, äga mees ajand vastu ning olnd sedamoodi, et see öösse pole tahtand hundiks minna. Naine äga ikka ajand peele, et mine ning mine! Viimaks mees pole änam vastu rääkind ning hakkand rabistama. Saand vahe rabistand, siis naine läind teind ukse lahti ning saatand välja. Sääl krabistades ta ikka omale hundinaha oli selga ajand ning naine laskis siis hundi välja - vada see-s saand ju ise änam tuast välja.
Vastu hoomikud naine laskend jälle mihe sisse, ning hiilane kuuland jälle, kuidas nad omavahel rääkisid. Esitiks mees rabistand jälle vähe aega ning siis naine küsind: "Mis täna ka saaja oli?" Mees urisend poolpahaselt vastu: "Mis saaja oli! Saak oli vilets. Keisi keik kuhad läbi, äga saaja polnd midagid. Viimuks Hiiu-Köpust sai ühe va kassiniru käde. Seegid oli nii sitke, et kiskus ümber hammaste."
Hoomiku magand mees jälle vagusi naise juures. Pole märgatagid olnd, et ta öösse oli hundiks keind.
ERA II 8, 312 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varandused
Kui unes varandusest nähakse, siis seda äi tohi teistele edasi rääkida, siisäi löva ükskid säält midagid. Peab üsna salaja hoidma ja ilma teiste teedmata neid ära tooma minema.
Ühele näidatud, et seuksed varandused on Mõntus (Sörves), Kuresaare Linnapel ning veel ühes kolmandas kuhas.
ERA II 8, 385/7 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1886 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaks potermanni.
Ükskord juhtund üks madrus peelt kuulma, kuidas kaks potermanni üksteisega olid juttu puhund. Madrus oli olnd päris salaja ning tasakesi ruhvi nurga varjus ning potermannid kõnelend ruhvi taga. Teine oli teise laiva poterman. Laivad olid siis sadama süldas ankrus.
Üks pottermann ütlend:
"Küll mool oli eile ööse rasked tööd teha. Üsna jõud pidi juba ära nappima."
Teine aga küsind:
"Mis tööd sool siis eile öösse teha oli?"
Siis teine potermann rääkind, et nad laevaga tulnd merelt eile ööse ning olnd kange tuul; piaaegu torm olnd lahti ning kapten pole laskend purjusid vähemaks vötta ning tahtand ruttu sadamasse saaja. Ning potermann pidanud keiksi aja oma abiga esimist masti kinni hoidma, sest see olnd alt mäda ning oleks muidu ümber kukkund. Kange tuul olnd purjudes.
Madrus rääkind seda kaptenile hoomiku, ning kui esimist masti alt järge katsuti, siis oli see üsna mäda ning kapten imetlend, kuidas see pole juba ammu maha kukkund.
ERA II 8, 388 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1866 (1928) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laiva väljaminemine
Kellu kaheteisme ajal äi tohi ükskid laev sadamast välja minna teekonnale. See on halb aeg kui laev ankru kellu kaheteisme ajal üles vinnab ning merele leheb, siis juhtub laivale ikka midagid önnetust saama.
ERA II 8, 447/51 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Jaan Vaher, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotermann: -nni.
Jüri Rüüs oli Riiast korra tulnd oma laivaga Saaremaale. Riiast välja tulles olnd ilm kena - paras tuul olnd ning selge ka.
Teel hakkand järsku uduseks minema ning tormiseks ka. Viimaks olnd udu nönda paks, et midagid pole ede näind ning torm olnd ka üsna kange, nönda et ankrubel olemisest pole midagid välja tulnd. Pidand umbropsu ikka edasi minema.
Niipalju saand ikka merest aru, et laev kusagil Jaagarahu lähedal olnud. Jaagarahu juures see kardetav laevade hukkaminemise koht ongid.
Jürne vend olnd sedakord roovratta juures. Vana Jüri Rüüs magand ise all kajutis. Külap ta vist purjus oli - oli va kange joomamees ning käis pooled omad reisid purjus peega.
Noh, vana Jüri oli all magand - äkist raputand teda üks õige tugevasti. Jüri teind silmad lahti ning näind: üks lühikene poisikese pitkune mihejupp olnd ta koi ees ning ütlend:
"Mis sa siin magad - su kondid kolisevad varsti rahude kaelas."
Jüri ajand enese üles, äga väike hall mehike olnd kadund.
Jürne uni olnd kadund - ajand enda koist välja ning läind üles laiva ninase.
Ja kohe kuulnud, et hirmus terava mürin olnd laiva eest üsna ligidalt kuulda. See olnd lainemurd rahu kaelas.
Jüri kisendand vennale, et see roovi pööraks ja nönda pääsend vaevalt veel hukatusest - rahu kivid jäänd möned süllad laiva külje alt kaugele Saaremaa poole.
Hoomiguks läind ilm paremaks ning saand kenasti Kihelkonna ala maale.
Äga muidu oleksid rahu otsa laivaga puruks läind.
ERA II 8, 457/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine sündis ikka nõnda, et puud langesid põhjatuule sisse - siis mahavõetud tarbepuile ei sigind uss sisse ega koore alla.
ERA II 8, 478/9 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine
Tömbal oln vanasti üks vana Liisu ning Taavi - nee käin hundiks. Öhta kui hundid väljas - vanasti oli pailu huntisi - olid ulund, siis vana Taavi komberdand öue. Tagasi tulles ütlen Liisule: "Hundid uluvad hiad." Liisu küsin Taavi kääst: "Kuidas hundid ulusid - mis tiatsid?" Taavi ütlend: "Sörves oln hobu läin lahti. Hulgub väljas. On lahti pääsen - selle saaks käde."
ERA II 8, 479/80 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siis ühekorra oli selle sama Liisuga - va Tömba Liisuga juhtun seesugune asi, et oli hundiks käin sönni kut ühekorra olid vad metshundid vana Liisu ära hoidan. Nojah hoidan, vöi kargan Liisu ää metsas.
Siis toon ahjubel pojad - oln ikka poolik-hundid ning poolik-inimesed. Äga seda asja muidu ükskid poleks tiadand, kui Liisu poleks neid hundipoegi mette kotti ajand ning kotti sulasega saatan, et see koti jääauku viskaks. No sulane oli jälle üle keelu - Liisu oli keelan, et äp tohi kotti vaata - ikka vaatan ning näin, mis elukad sial sihes olid oln.
Selle eest oli vana Liisu luband sulase ära murda.
ERA II 8, 572/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Polderman
Polderman see oln maja ning laiva vaim, kes majas vöi laevas oli elan ning nende eest hoolt kandan.
Kui maja tegema hakati, siis esimesest laastust sai polderman tehtud.
Muidu polderman pole ilmaskid paha tein ning paha soovin. Oli nönda vagusi oln, et ükskid pole tiadan, et ta olemas on.
Kui majas midagid õnnetust hakkan tulema, siis polderman oli ennast näitama hakkan.
ERA II 8, 574 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehundi hurjutamine.
Kui arvati, et koduhunt, või inimesehunt on loomadel kallal - nee oln pailu julgemad murdma kut metsahundid, - siis pidan hurjutama: "Urjuhh! Käiu Marii! Urjuhh! Käiu Marii!"- siis pole saan ühtegid looma ära murda, kui oli inimesehunt oln.
Kui metsahunt, siis hurjutatud: "Urjuhh! Metsakristus." Siis metsahunt pole viin.
ERA II 8, 602/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kaarma ning Karja kirgu tegemine.
Kaarma ning Karja kirk tehtud õige vanasti ühe vasaraga valmis.
Kui ühel tegijal oli vasarad tarist oln, siis teine viskan vasara Karja kirgu juurest Kaarma kergu tegija käde.
Neid kerkusid pole aga saan teha, sest öösse lammudud kõik jälle ära, mis pääva oli valmis tehtud. Siis pandud kivikoorm tuimustade härgade piale, ning nee viind kivid sönna kohta, kohes saan kergu ehitada. Sial me kergud paerguskid on.
ERA II 8, 620/1 < Karja khk., Linnaka k. - Mihkel Tooms < Mihkel Vaher, s. 1848 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbipuud. Keik tarbipuud toodi vanas kuus ning pöhjatuule poolt külgest.
Näärikuus toodud tarbipuud olid keige virsemad ning kevamad - pidan kaua vastu.
ERA II 8, 629/30 < Jaani khk., Tagavere k. - Mihkel Tooms < Elisaveta Teelem, s. 1855 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking tuleb surnuajast - äi seisa haudas. Üitse kua kodukäijaks. Kui üle seele külmkinga jälgede minna, siis jäi haigeks ning sageli suri selle haigusega tükkis ää. Üsna harva oli, kui selle külmkinga jälgede pial suadud haigusest paramaks sai.
ERA II 8, 638 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-haljad. Tiksutajad seinas; puukoid.
ERA II 8, 639/40 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas kadusid hundid Saaremaal?
Kuhu hundid Saaremaalt jäänd on, selle kohta seletab vanamees järgmist: Saksamaalt olevat seuke mees tulnud Saaremaale kes oma vilega oli hundid Saaremaalt ära kohutand, või mõned rääkisid, et see mees ees vile ajades läind, ning hundid kõik järele.
Pärast pole aga hundid Saaremaale enam tulnud. See olnd üks seuke tark mees, see kes Saksamaalt siin oli käind.
ERA II 8, 641/3 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermann: gen. -nni.
Potermann - olevat sarnane elukas, kes laevas elutsevat laeva ehitamise algusest alates. Parast ikka laeva peal.
Ükskord oli vahtis olnd üks madrus ning näind, kuidas poterman käind - seuke elukas olnd, ning vaatand ning takseerind laeva. See olnd öösse.
Siis käind teine ühest mastist teise paelu mööda. Igas kohas, kus ta seisand oli, raputand ning katsund, kas laeva paelad ka tugevad on, ning tubli ilmale vastu pidavad. Siis olnd teine mihe nägu ja moodi. Vaht oli kogu asja kajuti varjust vaatand, et mis ta nöögib sedasi.
Siis läind ede masti juure; katsund ja raputand masti ning ütlend ise: "Seda ma äi jäksa änam pidada."
Pärast vaadatud mast läbi ning leitud, et see oli alt mäda olnd; vaht oli kaptenile rääkind sellest, mis ta oli näind ja kapten oli masti vaadates mäda koha leidnud. Et mast säält alt üsna mäda olnd, sellest pole kedagi midagid täädand.
See oli see potermann. Seda ma kuultsi Riigas. Seuke mees oli see potermann.
ERA II 8, 643/5 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Majavaim (poterman)
Uulispilli mäel pölend ükskord üks vabaniku maja maha. See olnud umbes siis, kui jutustaja mõneteistkümne aastane poisikene olnud. Vana inimene näinud öösse võigemini kuuland öösse pimedas õues, et üks tulnud majast välja ning läind nuttes pitkamissi Kasti mõisa poole. Nii selgesti olnd kuulda, aga näha polnd mette midagid. Ainult häält olnd kuulda. Teisel öösel pölend kõik vabaniku majad maani maha; mitte midagi ei jäänd järele. See olnud siis maja vaim või maja poterman, mis igal majal on. See läheb siis ära, kui maja hukka on minemas. Sedakord läind see suure nutuga majast ära kohe Kasti mõisad ning teise öösse olndkid õnnetus käes.
ERA II 8, 645/7 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva poterman.
Kui laeva poterman ennast näidab, siis pole laevaga asjad kõik korras. Kui asjad laevas on korras ja midagi tulemas pole, siis ei tea keegi, et poterman laevas on. Kui potermanni nähakse laevalt ära maale või ükskõik kuhu - ainult laevalt ära läheb, siis läheb laev hukka, või jookseb randa või rahule puruks.
P. saamine. Kui laevameister laeva töö juures, enne kui töölised ikka, lööb esimese laastu laevatöö juures, ning selle pistab tasku - siis saab sellest poterman. Kuidas see poterman sellest laastust sai, seda vanamees ei tea.
ERA II 8, 647 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermanni palk.
Ennevanasti pandi ikka laeva ehitamise ajal laeva täävi ja kiilu otsa vahele ja masti otsa alla hõberaha - see olnud potermanile palgaks laeva tulevase hoidmise eest.
ERA II 8, 648/50 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tömba Liisu ja Taavi hundikskäimine
Korra käin Tömba Liisu ning Taavi jälle hundiks. Ajan ühte varssa taga. See oln aga nii nobe, et Liisu pole järge jöudan. Liisu oln Taavist vanem ning väsin ää. Ise hüidan Taavile: "Sirk,a Taavi! Sirka, Taavi." No Taavi sirkan siis ning viimaks saan varsa käde. Parkin sialsammas nii pailu nahka kut läin, mis üle jään, selle tassin koju ning Taavi käin möisas tiul, varsa liha oln kottis. Noh äks üks tiumis ütlen Taavile: "Mis mees sa ka oled - sööd varsa liha." Taavi vihastan ning äigan varsa kinsuga teise tiumihele vastu vahtimist. Varsa kints oln tuline ning pöletan teise tiumihe näu tükkis ää teisest küljest. Varsa kints oli oln palava Taavi kottis.
ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti.
Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.
ERA II 8, 663/4 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane: mailase - leheussist pikkuselt ja jämuselt natuke suurem mardikas. Umbes 5 cm pikk ja sörmejämune. Kes selle mailase katki tambib, juhtub jalaga piale astuma, saab palju kärnu - jalad lammuvad ära. Mõnikord on kärnad ning lammumised ka selgas ning perse pial. Harilikult roomab see mardikas maas, aia ääre mööda, rohus jne.
ERA II 8, 671 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöha pölemine - ka sedavisi hüitakse - änam ikka taivas löökleb.
ERA II 8, 700/701 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese-hunt, koduhunt -nee oln inimesed, kes enese hundiks tein; nende piale poo ükskid püss lahti läin. Murdan loomi niisammuti kut teised hundid.
Libahunt - oln niisugused hundid, kes looma maha murdan, perseaugust sisse läin ning looma süsikonna ära söön. Muidu pole söönd looma - ikka perse kallale tikkun loomadele.
ERA II 8, 701/2 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus oln sarnane sandist asjast saadud haigus, mis tuleb äkist ning kangete külmavärinatega. Selle haiguse tekitan siuksd kurjad vaimud, keda pörguse vastu ei vööta. (vrd. külmkinga kujutlust ja kes on külmking. Üleskirjutaja märkus) Need vaimud tulevad inimese piale ning vaevavad inimesi haigustega. Kui surnu luu pia ala panna, siis jätvad rahule, ning saab abi haiguse vastu. Nee oln ühed sandid haigused - kes neid pole osan toherdada, see surn varsti ära selle haiguse käde.
ERA II 8, 716 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundimäe perest läind kord keegi Mai hundiks. Karjamaal olnud suur hall kivi. Mai läind selle juure, löönd kolm korda kukerpalli ja siis läind karja.
Metsahundid pole aga seda ebahunti kannatand ja hakkand teda taga ajama. Läind küüni teiste huntide eest küüni paarele. Küüni pääl magand mees. Näidand mehele: "Ärr-unt, ärr-unt -võta see käpp!" Mees löönd ta säält maha ja teised hundid murdnud ebahundi ära.
ERA II 8, 720 (1) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-aljad - muhud ajasid maast saadult kusagile ihule. Neid kutsuti nii.
ERA II 8, 720 (3) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tuul põhjast, siis ei veeta sõnnikut, ei tapeta sigu ega ei niideta ka lambaid.
Puude mahavõtmisel lastakse need pohjatuule sisse langeda.
ERA II 9, 9 (1) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Üks nõid tulnud koju ja näinud maja põlemas. Ütelnud kohe: "Laurits, tasa, siitsaadik ja mitte enam!" Kohe kustunud tuli.
ERA II 9, 10 (9) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda
Üks peremees teinud end hundiks, sulane teinud ka, kuid ei saanud enam inimeseks tagasi, peremees aidanud.
ERA II 9, 13 (1) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lambad ja hallid veised on merest tulnud, kui keegi raudus kingadega mere poolt karja läbi saab minna, siis jääb kari maale.
ERA II 9, 18 (18) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ujuma minnakse, siis visatakse vette ennem kolm kivi ja ütledakse iga kord: "Näkk, säh kakku, mine metsa, ma lähe merre." Siis ei tule näkk kallale.
ERA II 9, 18 (19) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näku nime ei tohi nimetada, siis kaob näkk kohe ära.
ERA II 9, 20 (31) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - loitlemine.
ERA II 9, 20 (33) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiiud - üks vaimude selts, suured mehed, tantsivad mere ääres, tulevad merest.
ERA II 9, 21 (34) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk väike hunt - ilveshunt.
ERA II 9, 21 (35) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Äkine on see, mis võtab härja ja võtab härra ka.
ERA II 9, 40 (13) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk viib vee sisse, tuleb nimetada näku nime, siis ei vii.
ERA II 9, 40 (14) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapsi vee äärde jättes visatakse vette kivi üteldes: "Näkk, säh võta kivikakk, siis seisad lastest rahu."
ERA II 9, 42/3 (25) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ema oli lambas, järsku hakkas reis valutama - maa näkk olnud kallal. Tõi säält mulda ja pesi selle liguveega, siis valu kadus.
ERA II 9, 43 (26) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maha istud, süli enne maha, siis maa näkk ei tule kallale.
ERA II 9, 50 (21) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Tõllu tahtnud Pühalepa soost tee läbi teha, kuid vihastas seepärast, et Uudama külast süüa ei saanud ja jättis töö pooleli, ainult natukese jõudis teha, mis tuntud Ermiste mäe nime all.
ERA II 9, 50 (22) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Hiiesaare külas on praegu veel Tõllu magamise ase.
ERA II 9, 51 (27) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maadlased (maalised) tekivad sandis kohas magamisest. Tuleb võtta maadlase kase (lai madalate okstega) alt mulda, sellega pigistada ja siis muld vanasse kohta tagasi panna. Siis võtta mulda veel maadlase mättalt (mätas, kus kasvavad isesugused hallid lehed) ja tee samuti.
ERA II 9, 54/5 (47) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas Marius Kuningas 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks nõi on ära põletatud haavapuu pakkude vahel. Suremisel ütelnud nõi: "Kus minu häält kuulda, sääl loomad ei edene - õnduvad."
ERA II 9, 57 (5) < Käina khk., Männamaa k. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tihu järves elab järve pukk, keelab järvel kalu püüdmast. Ühe mehe viskanud kogu paadiga järvest välja mändide sekka.
ERA II 9, 58/9 (14) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger ehitanud Käina kirikut, Vanapagan aga lõhkunud öösel ära. Viimaks kihutanud Leiger Vanapagana maalt välja. Väsinud tagaajamisest, istunud Leiger kivi peale, mida sellest ajast peale kutsutakse Leigri kiviks ja rõhus kivi keereks (2 km Männamaa külast).
ERA II 9, 59 (15) < Käina khk., Käina v., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ehitas sel ajal Karja kirikut, kui Leiger ehitas Käina kirikut. Et Käina kirikul pikem torn oli, vihastas Tõll ja tahtis Käina kiriku torni maha visata. Ei trehvanud aga märki. Üks kivi praegu Tubala mäel, teine Mäelse mäel (lõhutud), kolmas Käina alevis (lõhutud), neljas Käina lahes vees.
ERA II 9, 60 (17) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Männamaa küla heinamaal paistab kuuvalgetel öödel tuli. Kui juure minna, siis kaob ära. Tuntakse rahva seas kui tondituli ja kui rahatuli.
ERA II 9, 77 (21) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Varao kalad - üks pool inimesest, teine pool kalasabast - karjuvad: "Varao, varao, mil tuleb viimane päev?"
ERA II 9, 77 (24) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tiksumine seinas - maalased taguvad - kuulutab ette lõikuse aja algust.
ERA II 9, 89 (21) < Emmaste khk., Vanamõisa k. - Meinhard Meiusi < Joonas Moonson (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Muhus viimast korda katk oli, siis käinud hall katkupoiss, hallid riided seljas, kübar peas ja ork peos ja käib ühest kohast teise, keda torkab, see sureb.
ERA II 9, 93 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Kuusiku k., Jürna Andruse t. - Meinhard Meiusi < Joosep Pumberg, 45 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ja Leiger olid vennad, käisid üheskoos läbi väina, vesi ulatas Leigril kubemeteni, Tõllul ainult põlvedeni.
ERA II 9, 99/100 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Rea t. - Meinhard Meiusi < Liisa Vannas, 40 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõik, mis peab olema toores, peab tehtama noores kuus, mis aga peab olema kuiv ja kõva, tee vanas kuus.
ERA II 9, 110/1 (3) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks hiidlane varastanud Rootsis kauplusest hulga raha. Asja uurimisel tunnistati keegi teine süüdi ja vangistati. Varas ei saand kurjade vaimude eest enam rahu, alati olnud kallal ja viinud raha veski alla kivide sekka. Teine külamees saanud seda teada ja tahtnud raha ära varastada. Niipea kui raha otsima hakanud, tulnud kivide vahelt väike must koer välja ja mees surnud sinnasamasse paika. Ka raha varas suri ootamatult äkki - kurivaim viis hinge ära.
ERA II 9, 111 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et rahaaugust raha kätte saada, selleks tuleb võtta tükk karastatud terast ja sel ajal, kui rahaaugul tuli põleb, rahaaugu juure minna ja see karastatud terase tükk tulde visata ja ise tagasi vaatamata ära tulla - kes tagasi vaatab, jääb soolasambaks. Kui teisel hommikul jälle sinna kohta minna, kus eelmisel ööl tuli põles, siis on raha maa peal tule kohal.
ERA II 9, 123 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalauka k. - Meinhard Meiusi < Priidu Seppel, 60 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leigril oli Emmastes Tohri küla juures kapsaaid.
ERA II 9, 123/4 (l) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Emmastes Tohri küla juures on meres kaks väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Ühel saarel asunud vanasti vägimees Leigri kapsaaed, peenarde asemed praegu veel näha. Saarel oli veel saun, mille vundamendi asemed praegu veel näha on, kuid kas Leiger seal ka saunas käinud, ei teata. Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõnikord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, siis tuleb paha ilma.
ERA II 9, 124 (2) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõllu olnud kord Hiiumaal oma venna Leigri juures ja läinud millegipärast Leigriga tülli. Tõllu vihastas ja jooksis Leigri juurest ära, et minna Saaremaale. Leiger jooksnud järel ja hüüdnud: "Tule tagasi, pool palka juure!"
Tõll keernud kanna peal ümber, millest jäänud merde suur kannaase, mida praegu hüütakse Suureks Kuivaks, keskel kolm sülda vett ja ümberringi kuiv.
/Sama E X 47 (229) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/
ERA II 9, 127 (6) < Emmaste khk., Tohvri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkuaugus ujunud tihti suur palk vee peal. Palk kadunud siis ära, kui keegi hüüdis: "Näkk, näkk, näkk, üks sii nurkas, teine sääl nurkas, saaks näku hänna pääle astuda."
ERA II 9, 137 (15) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurivaim rikkunud kord naistel riidevärvid ja kaljaastjad ära. Mehed pidasid nõu kuidas kurjavaimu ära ajada, kuid ei saanud midagi teha, sest kurivaim tundis nende nõu ära. Viimaks leidsid naised kurjavaimu ühe pere koldest. Nõu pidamata asusid naised kurjavaimu kallale ja andsid märgade riide kaltsudega talle vastu pääd, kastsid riidekaltsud vahel liiva sisse ja peksid ikka edasi, kuni kurivaim viimaks oli pooleldi surnud. Peale seda peksmist kadus kurivaim.
ERA II 9, 138 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurat tahtis Saaremaalt tüdrukut varastada, kuid Tõll ajas teda suure pihlakaikaga taga ja päästis tüdruku. Hobune aga, mille seljas kurivaim tüdrukut vedas, jäi sinna paika kiviks, kus Tõll tüdruku päästis. Sama hobusekujuline kivi on praegu veel alles 4-5 km Kuresaarest Kihelkonna poole.
ERA II 9, 140/1 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger oli Tõlluste noorem vend, ta elas Sõru kabeli juures. Pääle selle, kui Tõlluste naine ära suri, läks Tõllus venna vastu kannatamatuks ja algasid tülid ja riiud nende vahel, kirikute lõhkumised jt.
ERA II 9, 141 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger kandis teed käies puhkamise puhul istumise jaoks kivi taskus. Üks sarnane on maha jäänud ja praegu Leigri juures Leigri kivi nime all tuntud.
/Sama E X 47 (231) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/
ERA II 9, 142/3 (30) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees läks metsa puid raiuma. Vahepääl hakkas vihma sadama ja mees läks kase alla varjule. Vihm läks üle ja mees astus jälle edasi. Äkki kuuleb mees imelist müdinat. Mees vaatab ümber ja näeb, kuidas väikesed hallid poisid jooksevad selle kõvera kase poole, mille all ta varjul oli. Hallid poisid jooksid kõik kordamööda kase juure ja ütlesid: "Anna mu müts kätte!" Ja igaüks sai kase alt mütsi. Mees vaatas, imestas ja läks siis ka mütsi küsima. Maa alt vastas hääl: "On siis üks kaks võtnud?" Mehele aga visati nüüd maa alt kaabu, mis oli tehtud inimese varba- ja sõrmeküüntest. Mees pani kaabu pähe ja leidis end korraga hoopis teises ilmas, nägi palju ja palju teisi vaimusid. Rändas niiviisi kaua aega vaimude riigis. Tahtis viimaks vaimude riigist välja saada, kuid ei saanud kuidagiviisi. Võttis siis mütsi peast ja viskas maha, kuid ikka ei saanud vaimude riigist välja. Viimaks suure hirmuga võttis mütsi, pani põõsa ja pistis põõsa põlema, nii et müts ära põles. Nüüd sai mees jälle endisesse maailma tagasi.
ERA II 9, 150/1 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes tahab kurjavaimu koopast raha tuua, see peab seda tegema müristamise ajal, siis kurivaim magab - kardab müristamist.
ERA II 9, 152 (36) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kord tahtis Kurat Saaremaal kiriku ukse taha kivi veeretada. Parajasti, kui ta suure kiviga kiriku ukse poole oli minemas, laulis tee ääres kukk: "Veta kivikandja kinni-i-i!" Kohe kukkus kivi maha ja Kurat kadus.
ERA II 9, 174 (6) < Käina khk., Kassari v., Taguküla k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Piir (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui nõi teisel üht liiget laseb, siis jääb see liige mädanema, kui aga südamesse laseb, siis sureb kohe.
ERA II 9, 179/80 (1) < Käina khk., Kassari v. - Meinhard Meiusi < Andrus Vahe (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kassares oli vanasti "Hiie koppel". Sealt ei saanud keegi muidu läbi, kui pidi hiie laulu oskama. Hiies elasid hiie neitsid ja neil hiie koerad. Kes hiie laulu ei oskanud, seda neitsid ja koerad läbi ei lasknud. Hiie laul (algus ja lõpp puudub, ei mäletata):
Hiie koerad, kenad koerad,
ei nad iial hammusta.
Hiie neitsid, head neitsid,
ei nad keegi pahanda.
ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lapsel on tuuleviga, kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.
ERA II 9, 196/7 (31) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger magas Kõpus, ärkas ja nägi üle metsa, et Käina mehed ehitavad kirikut. "Kus see aitab, vetan kivi ja ann!" Üteldes neid sõnu viskas Leiger kiviga Käina kiriku poole, kuid kivi kukkus natuke ligemale - Paelu mäele.
ERA II 9, 205 (27) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui lastel maa-alused ehk visked pääl, siis tuleb teha süte vett, sinna sisse kraapida hõbedat, käsi sisse kasta ja selle käega piirata kolm korda vastu päeva ümber pää.
ERA II 9, 205 (30) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui näkk end näitab, siis sureb keegi.
ERA II 9, 208 (12) < Ridala khk., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalaõiega saab rahaaugust raha kätte. Tuleb sõnajalaõiega mitu ringi ümber rahaaugu käia, siis ei pääse kurjad vaimud rahaaugu avamisel avaja kallale, vaid jäävad sõnajalaõiega tehtud ringi taha peatama.
ERA II 9, 210 (31) < Ridala khk., Sinalepa v., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.
ERA II 9, 215/6 (4) < Ridala khk., Litu k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Hints, Juula Hints, u. 60-70 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas
Üks mees nägi tee ääres sinise tule põlemas. Läks piibu pääle tuld saama. Tule ääres lamas hall mees ja liigutas tuld. Hall vanamees lükkas mõned söed tulest välja ja andis ühe teisele piibu pääle. Teisel hommikul, kui mees jälle piibu võttis, leidis ta piibust hõberaha. Suures imestuses, läks mees veel kord kohta vaatama, kust söe oli saanud, kuid ei leidnud muud kui ainult mõned hõberahad maast. Kõik need söed, millised hall vanamees tulest välja oli lükanud, olid hõberahadeks muutunud.
ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/lend/Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.
ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa titetalgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.
ERA II 9, 228 (20) < Ridala khk., Panga k. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk on jumala vaim. Kord tuli ta Ridalasse, oli väike hall poiss, kepp käes. Keda kepiga turkas, see suri, kuid need, kes ülevel olid, neid ei turganud, magajaid aga kõiki.
ERA II 9, 231 (11) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanamees käis metsast heinu toomas, kuid alati suur hundikari kannul. Mees läks targa juure. Tark käskis pahema käe kinda pahempidi pöörda ja ree puhtaks pühkida. Mees tegi nii ja kohe pääses suur rägin ja kärin huntide seas lahti, üks hääl ütles: "Vii Jüri Järile terviseid, et Susi Säsi otsa saanud." Mees läks koju ja ütles tuppa astudes neid sõnu, mis metsas kästi. Niipea kui mees need sõnad oli ütelnud, tuli ahjult hall kera maha ja veeres uksest välja, üteldes: "Mis te mulle olete andnud, mis ma siit olen saanud." Üks tont - majavaim - oli tapetud, teine läks ka minema.
ERA II 9, 233/4 (14) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiidlased olid Tahkurannas kalapüügil. Ühel päeval kukkus üks kalameestest merde. Küll otsiti ja otsiti, kuid leida polnud teda kuskilt. Viimaks tuli mees ise vee seest välja ja ronis laeva.
Vahepääl oli teine kalamees veest välja tõmbanud ühe ühe silmaga tursa. Niipea kui veest välja roninud kalamees ühe silmaga tursa laevas nägi, haaras selle kätte ja visakas merde tagasi, üteldes: "Säh oma ühe silmaga orikas!" Teised kalamehed hakkasid imestades küsima, miks ta kala merde tagasi viskab. Nüüd jutustas mees, mis ta meres näinud. Ta kukkunud mere põhja ilusa õue pääle. Õues olnud üks vanamees, see tulnud ja hakanud temaga riidlema seepärast, et kalamehed iga päev omad võrgud ta karjamaa väravasse laskvat, veel täna olevat nad viinud talt ta ühe silmaga orika, ja lubanud kalamehi karistama hakata, kui need teda ükskord rahule ei jäta.
ERA II 9, 237 (1) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Reets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kalamehed olid väljas merel, oli öö, magasid. Äkki kuuldi meres häält: "Kus, kus, pika Matsi võrku, pika Matsi võrku." Nii ajas sarvik meres kalu ühe mehe võrku.
ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.
ERA II 9, 244 (35) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste arstimiseks võetakse riidetükk või raha või tulesüsi. Õerutakse sellega ja viiakse siis see "maa-aluse kivi" (auklik raudkivi) alla.
ERA II 9, 245 (41) < Ridala khk., Kolu k., Peetri t. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a., perekonnaga (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kortsmik oli hundiks pandud, sai kellegi käest leivatüki, siis sai inimeseks jälle.
ERA II 9, 247 (3) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Keegi läks sajajalgsete pärast nõia juure. Tark võttis üheksa sajajalgset kinni ja viskas tulde, üteldes: "Kust olete tulnud, sinna minge!" Sajajalgsed olevat tulnud sellest, et keegi on saepuru vastu silmi visanud.
ERA II 9, 251/2 (12) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Naine läks vahi loaga metsa heinavarga. Metsas huljas naine ja kuskilt huljati vastu. Teine huljaja tuli naisele ikka ligemale ja muutus viimaks hirmsaks elukaks. Suure hirmuga viskas naine seeliku, mille ta heinu täis oli toppinud, maha ja ronis ise küüni katusele. Metsast jooksis hunt välja ja murdis seeliku pääl vaimu ära. Viimane tahtis naise kallale tulla, kuid leidis maast ainult seeliku, ise aga suri nüüd hundi kätte, surres tehes natuke kädinat. Hunt aga saatis naise, peale selle, kui see küüni katuselt maha oli roninud, koju.
ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussivalu võtmise sõnad:
Ussi huuled, konna keeled,
sitiku sinised sooled,
parmu paremad pooled.
ERA II 9, 294 (10) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sarapuu kuradid - väikesed kõvera sabaga poisid - aidanud üht meest kord katust teha.
ERA II 9, 295/6 (17) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks isa oli suremas ja õpetas oma poegi, et kui need tahavad rikkaks saada, siis käigu nad kolm ööd peale matmist sarapuupõõsa all ta haua juures teda valvamas. Kaela pangu see, kes valvama tuleb, musta hobuse rangid, et keegi teda ei näeks ja võtku kätte pihlapuust vitsa, siis ei tunne haisu ja mis kätte saab, selle toogu koju.
Vennad ei julgenud esiteks minna, viimaks oli kõige noorem vend nõus ja läks. Haua juures nägi poeg, kuidas suur kari kuradeid tulid ja tõmbasid isal naha päält. Poeg tõmbas konksuga naha enda juure ja jooksis koju. Kõik pojad said rikasteks meesteks. Kuradid oleksid aga hakanud isa naha sees kodus käima ja vara ära vedama.
ERA II 9, 297/8 (24) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui rahahaugu tulde kinnas sisse visata, siis pannakse see raha täis ja visatakse tagasi. Hiljem kinnast ära viima tulles ei tohi tagasi vaadata. Keegi viskanud "härja ige" august alla, kuid kohe visatud tagasi ja löönud mehe pooleldi surnuks.
ERA II 9, 298 (25) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maa sees on rahakatlad, kes vaestele ka lubab, see saab kätte. Üks mees oli leidnud sarnase rahakatla ja lubanud vaestele ka anda, kuid katla maa peale tõustes arvas mees, et raha on liig vähe ja ütles: "Ei siit saa vaestele midagid anda." Peale selle vajus katel kohe maa alla tagasi.
ERA II 9, 298 (26) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas järves elavad näkid ja jaagud.
ERA II 9, 421/2 (2) < Saarde khk., Surju v. < Vändra khk. - Eduard Johannes Kase < Mari Oldermann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnnivakk Vändras.
Vana-Vändras oli Kullimaa talus tõnnivakk. Säält mööda käies ei tohitud kõvasti rääkida ega vanduda. Kui mõni vandus või kurja sõna ütles tõnnivaka juures, siis hakkas Tõnn seda taga kiusama. Kullimaa talu sulasel olnud poeg, kelle tõnnivakk ära pigistanud.
ERA II 9, 436/9 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. - Eduard Johannes Kase < J. Kosenkranius (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuradi (tondi) rahaauk Katlaoja metsas.
Teoorjuse ajal 80 aastat tagasi elanud Kilingi vallas Välja külas, kaks versta Võhkelaane talust eemal Katlaoja kaldal, selle talust tuleva Pikanõmme tee ääres, Kilingi-Nõmme minna, kurat, kelle rahaauku nähtud öösel sääl põlevat. Kellegi teekäija mehele on kurat säälkohal teel vastu tulnud, väljanägemises alt lai kui heinasaad ja pealtpoolt kuuse pikune. Teomehe kohale jõudes on teomees ära hirmudes hüüdnud: "Isa pojuke ja püha ristike," millise hüüde pääle kurat ära kadunud. Seal rahaaugu ligidal sama teel on ka kuradi jälgi talvel lume peal nähtud, mis küünra pikused ja poole küünra laiused, eespool olevate küünede asemetega olnud. Samal kohal on ka hulga keppisid maas olnud, millest teati rahvasuus rääkida, et Võhkelaane talu peremees, Peet Vendelin, (minu ema isa) on kepidega seal kuradi vastu võidelnud ja kuradilt tema rahaaugust omale rikkuse võitnud ja Võhkelaane, vaese mõisa talu peale elama jäänud, kus varemalt keegi teine mees seda talukohta pidada ja mõisas teol käia pole suutnud.
Seletus, kust tekkis sarnane usk.
Nimetud Katlaoja kaldal tee lähedal metsas oli süllakõrgune mäeküngas, kus keegi söepoletaja ööd ja päevad otsa, vahetpidamata süssa põletas, missugune tuli ööseti möödakäijatele teravalt silmi paistis. Söed olidki tõeliselt söepõletajale rahalise sissetuleku allikaks. Kuradi jäljed teel olid Võhkelaane taluperemehe väimehe jäljed, kes mõisateol käis ja talvel omale, kui lumi sügav, lauatükid jalge alla kinnitas, et käies mitte sügavasse lumesse vajuda. Nende jälgedele oli nupukas mõisa kubjas kepi otsaga augud ette teinud: nagu oleksid need kepiaugud jälgede küünede augu asemed olevat.
Samuti oli see mõisa kubjas ka kepid sinna teele maha visanud nähtuseks, nagu oleks nende kepidega sääl kuradi vastu võideldud. Teel teomehele vastutulev kurat heinasao laiuse ja kuuse pikkuse näol oli Võhkelaane talu peremees P. Vendelin ise, kes ratsa hobuse seljas eesnimetatud teekäija mehele vastu tuli ja selle hüüdu kuulis, mille peale omaltpoolt vastu hüüdis, mehe rumaluse mõtet mõistes: "Pime perse!"
Lisan ligi: P. Vendelin oli täiesti kirjaoskaja ja oma isiklise mõistmise, teadmise ja tahtmise läbi oskas tema vaesel mõisatalul ära elada, aga millegi olemata imevõimu läbi.
ERA II 10, 11 (l) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Millal tuleb Oolu koju,
toob vaka vaske,
külimitu hõbedat,
toobi puhast kulda.
ERA II 10, 15 (21) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakatel palju marju, siis tuleb vihmane sügise.
ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.
ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.
ERA II 10, 93 (6) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Tõnu Viedemann < J. Põldmäe (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
/Mees peab hiirt jooksvahaiguseks/Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabriperemehele: "Vaata, missugune jooksva mul on, justkui rott jookseb külge mööda ülesse!" Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu-isale viljavihkusi koormasse pannes särgi põue kukkund.
ERA II 10, 108 (3) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkonnas Mõigu külas Vägeva talu koplis on rahaauk, mis jaaniöössel põleda, mida on mitu inimest näinud, aga kätte teda ei olla tänaseni saadud.
ERA II 10, 109 (6) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Nabala küla maa peal on üks suur kivi, kus peal olla kivistunud nõelussid, üks suurem, teised veiksemad. Selle kivi all olla rahaauk. Mitu korda olla seal jaaniöössel tuld nähtud.
ERA II 10, 109/10 (7) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nabalas on teeninud kord ühe peremehe juures sulasena keegi Jaanuse nimeline mees. See leidnud koplist mutimulla hunnikust raha, mispeale tema labida toond ja kaevama hakand. Kaevates tulnd välja rahakarp, kus sees olnud kuld- ja hõberaha, mees ostnud selle rahaga omale Soone sauna, peremees - kuuldes sulase rahaleiust - läind ka mutimulla hunikuid kaevama. Ei ole aga sealt mitte midagi leidnud.
ERA II 10, 110 (8) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaal on üks suur kivi, kus peal on palja jala jälg ja mitu jalakanna jälge. Rahva jutu järgi olla vanasarvik selle kivi peale kukkund, kui ta taevast alla visatud. Selle kivi all olla rahaauk, mis jaaniöössel põleda. Kivi nimetus on Liivadi-Otsa kivi.
ERA II 10, 114 (15) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lagedi küla all Kalda sauna juures jões on suur kivi, selle kivi otsas on nähtud näkki ilusa naisterahvana suurte rindadega.
ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.
ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.
ERA II 10, 172 (15) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad.
Jeesus läks Jeruusalemma,
Eesli jalg oli nikastand.
Mine vana naiste juure,
Küll sa sealt abi saad.
ERA II 10, 172 (16) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapselt valuvõtmise sõnad.
Varesele valu,
Harakale haigust,
Mustalinnule muud tõbe.
Meie laps saab terveks.
ERA II 10, 221 (2) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laste koeranaelte vastu aitab põleva vettind puu, mis ajab vahtu välja, otsaga vajutamine vastu haiget kohta või raisakondi maapoolse küljega vajutamine. Või visata soola põlevasse ahju ja ise nii ruttu ära põgeneda, et praginat ei kuuldu.
ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl´la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil´landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.
ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lat´s visas hamba aho pääle - "Virusk´ikas, mullõ raudhammas, ma' anna sullõ luuhamba!"
ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine.
Röövitud raha.
Tingimusteta
Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.
ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha.
Rootslased-rahaotsijad.
Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema.
Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.
ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller.
Sõja ajal maetud varandus.
Tingimusteta
Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud.
Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)
ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine.
Sõja ajal maetud raha.
Rootsi ohvitserid raha otsimas.
Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.
ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke?
Ma käisin õel võõrusel, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
II
Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke?
Seda hallikirja angerjast, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
III
Mis õde sulle juua and's, mu pojuke?
See punast viina pudelist, mu emake
Oh valu, oh valu mu südames
Mu süda suure valu sees, mu emake.
ERA II 10, 406 (2) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuleoksa ei tohi seina sisse panna: maja läheb siis põlema. Kui päike piale paestab, siis hakkab kohe põlema. Sel on rohkem tõrva sees. (Tuleoks on see oks, "valelatv", mis kasvab ladvana murdund pärisladva asemele.)
ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.
ERA II 10, 423 (51) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Inimesed surnd vanast kõik ära. Ühed läind laevale, see pial sial ehk ei sure ära. Surnd ikke. Üks vanainime jäänd üksi järele ja koer old ka kaasas. Vanainime pole osand laevaga midagi teha. Hakand laeva kella kõlistama. Nii vist kuuldud.
ERA II 10, 428 (69) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katku ajal jäänd Kuiele meesterahvas ja Kloostri Attu (Vilikale) naisterahvas. Suitsu kaudu leidnud üksteist ja hakand kokku elama.
ERA II 10, 431 (7) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Last hirmutet: "Ää mine mere äärde, näkk viib ää"- või "küll võtab".
ERA II 10, 432 (12) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi on, aga muud midagi ei tia.
ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.
ERA II 10, 439 (1) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jarlok pat kaamenu,
Seml´anitsu pat kaamenu.
Jarlok pat pliitano,
Seml´anitsa na pliitana.
Tzornikaad, seerõikaad,
Laabõ kaad, krasnõ kaad,
Perii svaijujad./sülitab/ Amin.
ERA II 10, 439/40 (2) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Käändümisõ sõna.
Nisõltun´, nikõrtun,
kõik luu' paika.
Halu musta pini persehe.
Nisõldunu', nikõrdunu'
kõik luu paika,
Suurõ luu', väiko luu',
kõik umma paika.
Halu haraga hanna ala.
Nisõldunu', nikõrdunu',
kõik luu' paika,
Suurõ luu' väiko luu',
kõik umma paika.
Halu sinna, kohe ratas veeres.
Kuukõnõ, kosta,
pääväkene, pästä,
aokõnõ, avida hädäst vallalõ.
(sülitab) Amin - (kolm korda). Kolm korda lugeda siis tuleb abi.
ERA II 10, 440 (3) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi sõna'.
Kizi kiitsjalõ, kizi vangjalõ,
Kizi hainamaa pääle süümä,
Kizi kivi pääle magama.
(Kolm korda lugeda ja siis sülitab pahemale poole) Amin.
ERA II 10, 440 (4) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi latsõ nabah.
Kizi soelõ, kizi kahrulõ, kizi toomõlõ,
Kizi kivi pääle magama.
Kizi loigatas nabast vällä.
(Kolm korda, sülitab) Amin.
ERA II 10, 441 (6) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vaivaja sõna.
Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä.
(Kolm korda siis sülitada) Amin.
ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna.
Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.
ERA II 10, 469 (1) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõna.
Jeesus lats üle liiva ja maa, n. löus sääl üte tulitungle ja ütel: "Sa olet palanu, n. ei pala enamb." Nüüd tuli jäi saisma nida kui meie Issand Jesus Kristus sis Jordani jõen sais, kui Jaan teda ristse: Jumala see Esa, n. Poja ja Püha Vaimo nimel. Amen ja Amen! 3 korda nii lugeda.
ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna.
"Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä."
Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema.
(Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)
ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. - Tõnu Viedemann (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu.
ERA II 10, 501/3 (15) < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. - August Ots < Ann Ots (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kes eksitab inimesi ära, seda ei teata. Arvatakse, et on olemas sarnased kohad, kui inimene sinna sattub, siis tingimata eksib ta sinna ära. Õige tee jälle leidmiseks istutakse maha ja süüakse leib ehk loetakse meieisapalvet. Räägiti üks lugu eksimisest: Vastemõisa vallas Kabila küla lähedal on üks mägi, mida "Udresmäeks" kutsutakse. Seal eksivat ka inimesed tihti ära ja nägevat viirastusi.
Umbes 25 aastat tagasi, Peet Karus (too mees vist elab praegu, aga elukohta ei tea) eksinud ka sinna ära. Ta teinud tule maha ja istunud tule ääre. Tule teinud ta selleks, et siis silmad jälle selgeks lähevad ja õige tee uuesti kätte leiab. Korraga näinud ta, et tema kuuehõlma peal on hall lõngakera. Kust ta sinna oli tulnud, pole ta näinud, samuti kadunud ta ka nägematult ära. Peale seda leidnud ta kohe õige tee üles.
Sama mehe ema läind korra külast pimedas koju ja näinud seal mäel tuld. Ta läinud ligemale vaatama ja näinud - must emis olnud tule ääres ja imetanud põrsaid.
ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus).
Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad:
Edimält läits Jeesus kerikude.
Irulanni, allilanni.
Loe musta mustusele.
Jalo (käsi) jakust jõmati,
Kivi vasta kiuksati.
Püha Maarja, tõse ülesse,
Tii pehmes, parembas kui enneki.
Kohe (kuhu) luu luigatanu,
Sinna liha liigatanu.
Siruta sinist, venitä verevät,
mutsuta musta.
Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku.
Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale.
Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.
ERA II 10, 521/2 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ("ork" ei ole ma siin kuskilgi kuulnud).
Selle arstimine sünnib haige ärapeitmise läbi. Haige kuuleb peidetud kohas enese nime hüüdmist (hõikamist, nagu siinpool üteldakse), hõikab ta vastu ehk annab ta häälitsedes enesest kudagi märku, on tõbi kohe kallal. Leiab tõbi ta (haige) ülesse, on ta täie hooga ta kallal ei aita muu, kui jälle uude kohta ära peita. Peidukohad on: pimedasse rehetuppa, ahju peale ehk kõige parem lambasõnniku alla. Praegu ei ole külmtõbe siin ümbruses ammu kuulda, kuna ta enne väga sagedane on olnud.
ERA II 10, 522 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljast nimitakse siin haljas, metshaljas. Ta on inimese äraeksitaja metsas. Teda nähakse ilusa naise näol, vahest ka noor poisike, mõnikord metsaloom: metskits, hirv, lind jne. Kui metsas kõndija tema meelitustele järele läheb, on ta peagi eksind.
ERA II 10, 527/9 (7) < Pilistvere khk. < Helme khk., Koorküla k. - O. Ruut (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ennevanasti, kui must surm maad mööda reisinud ja igat talu külastanud, siis tulnud ta ikka igale poole ise kujul, kas siku, lehma, hobuse ehk koera ja kassi ning tulekera kujul, enamiste aga ilusa tüdruku näol. Tulles tallu, siis küsinud peale teretamist, küsinud kohe: "Mis teie teete?"
Vastatud õiglaselt, mida tehakse, siis surnud kõik ära ja surm läinud uut saaki otsima. Aga juhtunud mõni hambamees või nutikas, kes ütlen nii, et ta ei ole aru saanud ehk tema pilge olnud, siis süllitanud ja läinud oma teed ja kõik jäänud siis elusse.
Kord tulnud ta ilusa tüdruku näol kuhugi metsatalusse, kus parajasti kõik pere koos söönud palavat odratangusuppi piimaga ja ahjust võetud kuum leib olnud laual. Teretanud ja küsinud:
"Mida sööte?"
Peremees vastanud: "Kirgesid sööme ja korgesid joome."
Must surm ei mõistnud midagit selle peale ütelda. Süllitanud kolm korda põrandale ja läinud oma teed ja talupere olnud peastetud.
Ta läinud teise peresse kui pisikene rakakoer ja kiununud ukse taga, kuna jällegi pere lõunal olnud. Söödud ahjus küpsetud koorega kartulid ja orgi otsas küpsetud silkusid. Peretütar läinud ukse peale vaatama. Raka ütlema:
"Mis teie siin teete?"
Peretütar olnud suur hambamees ja ütelnud:
"Kirepill läks kurepillile külla."
Raka vihastanud. Tõstnud jala üles ja lasknud kolm korda uksepiida peale sirts, sirts, sirts ja sörkind minema.
Tulnud kolmandasse peresse, ikka lõuna aegu. Keik pere söönud kuuma rokka ja odrakaraskit. Surm tulnud sörkides kui hall sokk ukse peale. Teretanud ja küsinud:
"Mida sööte?"
Pereema vastanud:
"Kirge sööme ja korge joome."
Sokk mõtelnud tükk aega ja viimaks ütelnud:
"Lollide kari! Minu jaoks ei kõlba," ja läinud täis viha minema, enne pühkinud habemega kolm korda uksepakku. Nii jäänud kõik need kolm talutäit inimesi ellu, kuna ümberkaudu kõik ära surnud peale mõne üksiku, kes ei ole juhtunud sel ajal, kui surm külastas, kodus olema.
ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.
ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud.
Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.
ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."
ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi.
Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära.
Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.
ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu.
Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.
ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus.
Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema.
Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.
ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam.
Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa.
Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud.
Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.
ERA II 10, 579/80 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Antsla vallas kolme talu piiri nurgal juhtunud lugu.
Suve õhtal läinud õitselised hobuseid sööma viima. Saanud hobused sööma panduks, siis hakatud mitmekesi aru pidama, kuhupoole nüüd minna, võetud pillid kätte ja hakanud piirikupatsi pääl mängima. Osalt seisnud piiripeenra peal, kui korraga kuuldus kellade helin ja hääl hõikab kaugelt: "Tii lähti!" Ei pandud sellest tähele ja heal hüüdis teist korda: "Tee lahti." Siis keegi vanem poisidest ütles, et "Seistage piiripeenra pealt ära, siin võib midagi paha juhtuda." Nõnda siis seistsime piiripeenra päält eemale ja korraga kanges kiiruses sõitsid kahe halli hobusega, uhke vanker taga, otse piiripeenart mööda mäest alla talu poole. Tagant vaadates nägime, et sõitis otse talu rehe alla sisse. Hakasime määst alla jooksma umbes 300 sammu maad talu õue pääle, vaatama, et kes see sõitja oli. Jõudsime talu õue, värjad olid kinni ja rehe uksed olid lahti. Reheall ei olnud kedagi näha. Läksime tuppa ja küsisime järele, kes on sinna sõitnud, kuid sääl ei teadnud sellest keegi midagi. Nii jäi kõigile teadmata, kes see sõitja oli ja kuhu ta võis kaduda. Jutustaja on seda ise näinud, on ise ka seal hobuste juures olnud.
ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid.
Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.
ERA II 10, 630 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa v. - August Ojasson < Oskar Ojasson (1922) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
(Ilmateated)
On pihlakatel palju marju, saab vihmane sügise.
ERA II 10, 636 (6) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid olla parem vanas, okaspuid - noores kuus maha võtta, siis nad ei pihasta ega koita.
ERA II 10, 637 (3) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.
ERA II 10, 637 (5) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).
ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.
ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.
ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.
ERA II 10, 693 (4) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.
ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.
ERA II 10, 695 (6) < Tallinna l. < Kambja khk., Haaslava v. - Tõnu Viedemann < Ann Laber, 75 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on majas palju lutikaid ja prussakaid, siis saadakse nendest lahti, kui neid järgmiselt arstitakse. Käiakse kolmel vanakuu reedel saunas ja lüüakse saunavihaga vastu igat seina, kus asuvad lutikad üks kord, kusjuures lausutakse järgmisi sõnu: "Lutikad ehk prussakad, minge kodu."
ERA II 10, 695 (9) < Jüri khk., Limu k. - T?nu Viedemann < J. P?ldmäe (1929) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui kana pannakse pühapäeval sellel ajal, kui rahvas kirikust välja tuleb, hauduma, siis ei olla ühtki mädamunaks jäemist karta.
ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. - Tõnu Viedemann < Jüri Seffer (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: "Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi." Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks.
ERA II 10, 702/3 (10) < Kose khk., Tuhala k. - Tõnu Viedemann < Juhan Karjaherm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalas Sõerde vahel, kus kolm oapead koku lähevad, olla rahakatel, kellest unes näidatud Joosep Sarapikule ja öeldud: "Mine senna kohta, kus kolm oapead kokku lähevad. Selle all on rahaauk, vaskkatel kuldrahaga. Selle katla peal on kolmed sepapihid, võta need sealt ära ja sa saad raha kätte." Sarapik ei ole julgend öössel minna rahakateld ära tooma. Rääkind hiljem sellest oma tuttavatele, need läind juhatatud kohta, hakand sealt kaevama. Ei ole aga rahakateld kätte saand, kuulnud ainult rahade kõlinad, kui need maa sügavusesse kukkunud.
ERA II 10, 703/4 (13) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Leena Noorberg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orus Otiveski jões pealpool veskitammi kuulnud heinalised pajupõesas veikese lapse nuttu. Vaatama minnes ei leitud sealt kedagi, teisel päeval peale selle uppus samasse paika mees ära. Teine kord on nähtud samas jões pika varrega Rakvere piipu vastuvett ujuvad ja peale selle uppund jällegi senna mees ära.
ERA II 10, 704 (14) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti, kui olid Eestis suured metsad, siis elas neis metsades palju karusi ja hunta. Need loomad olla siginud õige tubliste. Vanematel huntidel olnud kunni kaksteiskümmend poega, kaheteistkümnes poeg olnud libahunt, muidu kui päris huntki, aga sellest võidud libahunti ära tunda, et tema loomi ei ole murdnud eestpoolt kõrist, vaid takaotsast.
ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha." Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei ole saand kaevata ja raha pada on tänaseni juhatatud kohal.
ERA II 10, 707 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann < Anna Rüütberg (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett.
Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast (käsna), seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud ja teised, millega vähitõbe arstitakse.
ERA II 10, 708 (23) < Tallinna l. < Kambja khk. - Tõnu Viedemann < Ann Laber (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tahad, et kana kõik munad välja hauduks, siis pane kana õhtul karja kojutuleku ajal hauduma ja ütle sealjuures kepiga kanale vastu perset lüües kolm korda: "Kari kodu, kari kodu, kari kodu."
ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse õllega ja juuakse seda vedelikku.
ERA II 10, 709 (30) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakad marju täis, siis saada sel aastal vanutüdrukuid palju mehele.
ERA II 10, 709 (34) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.
ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad.
"Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?"
Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.
ERA II 10, 710 (40) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Oho ussike, püha ristike. Muist on mööda läind, muist on sinu vaese peale tuld.
ERA II 10, 710 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad.
Luu luu kohta,
kont kondi kohta,
soon soone kohta,
liha liha kohta,
veri vere kohta,
naha alla kokku,
naha alla kokku,
naha alla kokku.
ERA II 10, 711 (41) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemaann < Juuli Valpret (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuli müttast mättast välja
sarapuukarva saksakene,
kulukarva, kullakarva,
murukarva, mätta karva,
sookarva, samblakarva,
pajukarva, paate karva.
Kui said, siis salvasid,
parem olid, et sa panid,
mina ise üle nende.
ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.
ERA II 10, 717 (4) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ara valdas Kunimäe talus eland sada aastad tagasi perenaine, kes käind hundiks. Kunimäe põllul olnd suur kivi, kuhu perenaine pand oma riided ja sealt võtnud hundi naha, tõmmand omale ümber ja hunt olndki valmis. Kunimäel ei ole kunagi värske lambaliha puudund.
ERA II 10, 755 (1) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas öeldi ikke, mitte haljas. Kui metshal´ja jälgedele satud, siis eksid ära. Metshal´jas uigub ka metsas.
ERA II 10, 755 (2) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ku nad väljast tulivad ja ihu värises, siis ütlesivad, et noh, sul on nagu ork pial. Hal´li põdeb, öeldi, siis see õli ikke teine asi.
ERA II 11, 117 (5) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ussisõnad
Maarja magas kalda alla,
Koolja jooksis konna suust
Higi ilma hilgja ninasta.
Kimburie, kamburie
Sookarva, sarapuu karva,
rohukarva, roostekarva,
maakarva, maagekarva
ehk siis muidu musta karva.
Madu vaevane sureksi.
Abi puusta, abi põesasta,
Abi armsast jumalast.
ERA II 11, 117/8 (6) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõnad.
Valge mees tõuseb meresta,
Valge katela käessa,
Valge kepp oli katelassa.
Ära puudu punakivisse,
Liha luie liigetesse.
ERA II 11, 135 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kiriku k. - Hella Rutoff < Jüri Asper, 85 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse sõnu: Lauk tõuse maast üles, mine kiriku, söö kulda ja hõbedad, võta süle ja seljaga. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel.
ERA II 11, 199 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Kellamäe k., Triksi t. - Helene Mugasto < Elisabet Riismann, 45 a. (1925) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lammas niidetakse noorel kuul ja ikka teisipäeval ja laupäeval, siis hakkab vill jälle ruttu kasvama.
ERA II 11, 267 (12) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui esimest korda noort kuud nähtakse, siis peab vaatama, mis on nägijal käes ehk, mis ta teeb. Seda, mis ta sel korral teeb, teeb ta terve kuu. Kui tal raha käes on, siis saab ta sel kuul palju raha. Kuud vaadates peab ütlema:
"Tere, tere, noor kuu!
Sina raua raskuseks,
Mina kulla kerguseks."
ERA II 11, 269 (17) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.
ERA II 11, 277/9 (37) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sauna vihtlema minnakse, siis peab kõiki tänama üteldes:
"Aituma saunakütjale,
Aituma puutoojale,
Aituma veekandjale,
Aituma leinuviskajale,
Aituma vihategijale,
Aituma vihlejale."
ERA II 11, 313 (32) < Viljandi khk., Viljandi v., Aluste t. - A. Romulus < Kadri Mitt, 55 a. (1928) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus,
Varesel valu, harakal haigus,
Mustal linnul muud häda,
Minu lapse kõht terveks.
ERA II 11, 498 (52) < Tartu l. - Marta Pohka (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Korra linatalguse ajal olnud igal poisil oma tütarlaps, kellega ta juttu vestnud. Üksikuks jäänud üks noor poisikene, kellest keegi pole ta nooruse pärast välja teinud, ja pudikeelega vanatüdruk, kes pole saanud hästi "s" tähte ütelda. Vanatüdruk ütelnud sellele poisile: "Poith, putu minnu kah, ma otha thulle käänithpääga väithe!"
ERA II 11, 544 (6) < Viljandi khk. - E. Kiilas (1929) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesele valu,
harakale haigust,
musta linnule muu tõbi,
lapse kõht terveks.
ERA II 11, 550/1 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. - E. Kiilas < Tõnis Raid (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk.
Uue Võidu vallas, Viljandimaal öeldud unes Mats Martinsonile, et Puuri kalmetel, kolme tee harul on rahaauk. Rahaaugu juhatamise eest nõutud kukk ja kana. Mees läks kaevama ja leidiski juhatatud kohalt raha. Kana ja kuke all oli mõeldud tütart ja poega. Varsti peale seda suri poeg. Sageli nähti sääl tares nägemisi, vahel olnud nagu tunnikella tiksumist kuulda. Mats ei tahtnud tütart ära anda, seepärast teised hoiatasid teda raha liigutamast. Raha jäigi nii seisma, kuni vanem tütar mehele sai. Siis läks isa säält raha võtma, et tütrele kaasavara anda. Saanud raha võetud kukkunud ta surnuna maha. Rahaauk, kust raha välja võetud, on veel praegugi näha.
ERA II 11, 605 (5) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Helme mõisa ja Alaveski talu vahelises jõekaldas olevat rahakast peidus. Kui vaenlased Helme linna ära võitnud ja sinna sisse tunginud, põgenenud linna laekur rahakastiga ära ja matnud ülalnimetet kohta.
ERA II 11, 607 (6) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naisel olnud pühapäeval igav. Ta läinud jumala juure ja küsinud pühapäevatööd. Jumal raputanud talle liiva pähe. Neist liivateradest tekkinud täid. Sest saadik on täid pääs. Harilikult on ka kõige põhjalikum pääkammimine pühapäeval, eriti just maainimeste juures. Nüüd ei ole naistel enam pühapäeviti igav.
ERA II 11, 665/6 (9) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hää söök.
Pühapäeval läinud kõik talu rahvas kirikusse. Peremees üksi jäänud koju. Tahtnud omale "era" teha. Võtnud liha ja koort, võid ja moosi, kapsaid ja maasikaid, kurki, mett ja sinepit, maitseaineteks suhkrut, soola ja tubakat. Seganud kõik segi ja hakanud sööma. Olnud kibe ja ajanud oksele. Peremees aga öelnud: "Ole sa, mis sa olet, aga hääst kraamist olet sa tettu" ja söönud kõik ära. Paar päeva selle järele kannatanud ta kõhuvalude all.
ERA II 11, 666 (10) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiä sääl kõpa?
Vanaema on tagumises toas haige. Eestoas kuuleb ta samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib. "Mina, memmeke!" vastatakse. "Selle kõpa nigu hiireke," ütleb vanaema. Pisut aja pärast kuuleb ta uuesti samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib jälle. "Mina, pernanõ," vastatakse. "Selle tampa nigu hobõnõ!" ütleb vanaema.
ERA II 11, 675 (4) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Anastassia Trifonova 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapse haigele sõrmele puhutakse ja öeldakse:
Varõssõlõ valu, harakale halu, latse sõrm terves."
ERA II 11, 683 (64) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtul ilm põhjast selge, tuleb teisel päeval ilus ilm.
ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.
ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.
ERA II 12, 171 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. - Richard Viidebaum < Juula Klaas, 67 a., Mai Kaldas, u. 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas eksitab inimesi metsa, haldja jäljed. Siis peab kummuli laskma ja issameiet lugema, siis lähvad silmad lahti, näed, kus sa oled ja pole kuskile kõrvale läind.
ERA II 12, 184 (28) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Jutustaja ema on olnud ka hallis tõbes, kuid lähemalt sellest haigusest ei mäleta.
ERA II 12, 185 (32) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuldpõrnikaid hõõruti puruks ja anti rabanduse puhul leivaga sisse.
ERA II 12, 186 (37) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lamba sõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.
ERA II 12, 186 (39) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kidale veel: metsast toodi kida rohtu ja seoti ümber. Neid vist nimetet "põllu kõrgas", krigisend väänates (= põldosjad?).
ERA II 12, 190 (54) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vankri telje puud tulevad raiuda noorel kuul, siis ei hakka kriuksuma.
ERA II 12, 197 (75) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised tähendavad tuisku või külma.
ERA II 12, 197 (77) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikerkaar on jõe või järve kohal, siis räägitud, et võtab vett üles.
ERA II 12, 200 (86) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse puhul suure puu alla ei tohi minna.
ERA II 12, 223 (5) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaart või päikest või kuud ei tohi näpuga näidata - sõrm mädaneb ära.
ERA II 12, 224 (7) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Kus veeloik, säält vikerkaar peab tõusma ja säält võtma omale värvid.
ERA II 12, 224 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vihma järele nahakse vikerkaart, öeldakse: "Nüüd jatab vihma järele."
ERA II 12, 224 (9) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - Põhjamaa valgus, Põhjamaa rahva valgus... Põhjapõdradega peavad sõitma, et siis käib ülespidi see tolm.
ERA II 12, 224 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldavat: "Nüüd ilmad muutuvad, tuleb kuiva (suvel), nüüd tuleb käredat külma (talvel)."
ERA II 12, 227 (20) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad tulevat sellest, et põhjavesi on ligidal ja kask ei saa lopsakalt kasvada.
ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.
ERA II 12, 228 (23) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalused hakkavat maa pääl magamisest. Haige laps määritakse üle mulla ja sinise saviga.
ERA II 12, 229/30 (29) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk vanal ajal.
Vanasti, kui sõda läbi olnud, siis tulnud katk ja sõitnud valge ratsahobuse seljas ringi. Katk sõitnud õue ja hüüdnud:
"Kaied, Maied, tulge välja, juba pergel venelased vei!"
Kuid inimesed hoidnud kõrvale, pole julgend välja tulla. Siis katk läind ahju paistele ja hakand sääl ennast soendama. Siis tulnud mees salaja selja taha ja lükand ta roobiga ahju. Nii katk põlend ära.
ERA II 12, 234/5 (50) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus.
Siin üks karjapoiss joosnud karjamaalt koju ja rääkind, et mardus ajand teda taga ja ütelnud ühtelugu: "Kappari, kappari!"
- Mis õieti olevat see mardus? - Midagi vaimutaolist. Kui tema taga ajab, ei tohi tagasi vaadata: lööb silmad puruks.
ERA II 12, 259 (60) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. - Richard Viidebaum < Klara Demidova, s. 1915, Magda Ennus, 20 a., Leida Tikker, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüükaid kaotab: a)haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab) b)kuuvalgusega pesta c)hobuse higiga määrida.
ERA II 12, 295 (15) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Aleksander Fiiderman, s. 1882 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sellest peetavat siin praegugi kinni, et okaspuid võetavat maha (tarbepuudeks) noorel kuul ja lehtpuid vanal kuul. Siis puud ei minevat koitama.
ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.
ERA II 12, 299 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti toodud jõulus õled tuppa ja vana-aasta õhtul heinad.
ERA II 12, 300 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < A. Joosing (mees), s. 1877 (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on lastud ehituspalgid põhja poole maha, et siis ei lõhke.
ERA II 12, 309 (8) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, on kolmandamal päeval sadu.
ERA II 12, 309/10 (12) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse puhul: uksed-aknad pannakse kinni, terariistad (nagu vikatid) viiakse eemale (näit. heinamaal küünist kaugemale), sest arvatakse, et teras tõmbab pikset ligi; ei tohi joosta ega vehelda, ei tohi minna suure puu alla.
ERA II 12, 315 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. - Richard Viidebaum < Johannes Joosing, u. 20 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui pakk metsas põhja poole ja vastutuult maha võtta, siis ei lõhke.
ERA II 12, 328 (9) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul antakse loomale sisse terve kanamuna.
ERA II 12, 335 (24) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tarbepuud lasta metsas maha "päevalooja poole", siis need puud ei lõhke.
ERA II 12, 335/6 (25) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Püssi "võim ära võetud". Tartumaa sees, Pedja ääres eland Küünissaare Otter. Tema võtnud mõnel püssi võimu ära. Kui kuulnud, et metsas lastakse, ütelnud: "No lase pääle, ega sa jänest maha ei saa!" Siis laskja pole enam looma maha saand, tee, mis sa tahad.
Kord ta kutsund kõik kütid kokku, pannud kuke aiateivasse seisma ja käskind maha lasta. Kõik kõmmutand kohe hullu moodi, kuid kukke maha pole saand. Näe, tal olnud sihuke kange võim.
ERA II 12, 340/1 (37) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: püssi lasta looma nina all; põhja poolt räästast õlgi võtta ja nendega suitsetada, et suits läheks loomale ninasse; ustelt kaapida, risti nugadega (noaga ristamisi, ennem ühele poole ja siis teisele poole) ja sellega suitsetada; kolm kanamuna sisse anda.
ERA II 12, 341 (38) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: ...ilmast tulevat... aga vahel olevat ka teise inimese jonn ja kadedus... must põletikukoht on kohe näha ja auk sees, et pista näpuga... Mis eest läbi löödud, sellest enam asja ei saa, mis tagant, sellest võib veel saada.
ERA II 12, 341 (39) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul: hammastega looma keele otsast kinni võtta ja kohe hammustada. Niisugune verelaskmine olevat veel viimane abi. Kui see ei aita, siis ei aita enam miski asi ja loom peab surema.
ERA II 12, 346 (48) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste hingatud, moast hingatud. On mõnes kohas sihuke hall koht, kust halba õhku käib üles. Kui niisugust tead, siis võta labidas ja kaeva säält. Kui leiad, et on "nigu silmad või õhuaugud mulla sees", siis keera see teistpidi ja aja muld pääle tagasi. Siis edespidi säält kohalt enam haigust ei hakka.
ERA II 12, 346 (49) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Moast hingatud haiguse arstimine: lõigatakse tervest söödist mättaid ja nendega vaotatakse.
ERA II 12, 347 (51) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umbratta veega arstitavat ka maast hingatud haigusi. Metsas kasvab taimi, mis nimetatakse umbrattad. Neid tuleb ummukses keeta ja selle veega siis pesta.
ERA II 12, 349 (4) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja vanemad on rääkind, et rootslased võtnud Vesneri vallas Kob/r/atu külas maa seest välja varandust ja viind ära, "Võtnuvad ühe määrdetünni säält välja, nagu tead, on niisugused kõrged, kissi teab, mis nad säält said, kellele nad näitasid."
ERA II 12, 349 (5) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vesneri mägedest on kunagi välja kaevatud kaks koormat vanaaegset varandust.
ERA II 12, 351/2 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emumäel (siin lähedal) metsa ei olevat, kuid "ära eksitab". Jutustaja ise tahtnud minna Koila külasse. Kõik paistab korraga hoopis teistsugune. Ei tunne enam äragi ennem päris tuttavaid kohti. Läheb esimese talu ukse taha ja koputab ega mõista ikkagi veel, kus on. Alles siis, kui inimene välja tulnud, saand aru, siis nagu silmad läind lahti.
ERA II 12, 352 (15) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk vanal ajal käind, jah, inimese kujul ringi. Kui väljal töös oldud, korraga hõigand eemalt tutva inimese häälega. Kes vastu hõigand, see jäänd haigeks ja surnud ära. Kes pole midagi rääkind, vaid põgenend ära, see jäänd elama.
ERA II 12, 353 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vesneris olnud Kuia vanamees. Tema teadnud nikastuse sõnu. Kui näit. lehm jala ära nikastand, toodud vanamees sinna arstima. Tema sõnad käind vist niimoodi: "Nikatsi, nakatsi, Jeesus läks jala keriku."
ERA II 12, 358 (25) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõuged: põhja pool toa nurga ääres tuulepesadega vihelda, siis kaovad ära.
ERA II 12, 358 (26) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maalised: keedetakse maavitsa vett ja sellega pestakse.
ERA II 12, 358 (27) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tulest hakand haigus, pannakse vette üheksa sütt, kuid tagurpidi lugedes (üheksast üheni). Selle veega pestakse, kui on vesised rakud ihu pääl.
ERA II 12, 375 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaaveres on Kaasiku mets. Sääl metsa vahel on ühele mehele tulnud öö ajal vastu punane kass ja hüpand õlale. Siis karand kiiresti vasemale ja paramale õlale, kolm korda edasi-tagasi, hüpand maha ja kadund jälle.
ERA II 12, 375/6 (11) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas teeb sukka.
Jutustaja ja tema õde läind ühel ilusal pühapäeva õhtupoolikul - ikka mitu hääd aastat tagasi - Las/i/nurme Aukamäe metsa vahelt läbi, kui näind, et teest eemal põlend tuli ja tule ääres istund hall vanaeit ja kudund sukka. Ometigi vihma sadand, kuid eit istund ja kudund sukka, nagu poleks tal sest midagi. Nemad peatund ja silmitsend teda, kuid eit pole nägu tõstnud.
Siis nad arvand, et mis see muud oli kui haldjas.
ERA II 12, 381/2 (17) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Oma väljal eksind.
Üks küla naine eksind kord oma küla lähedale ära - siin olevat üldse palju eksimisi - ja müdrand tükk aega edasi-tagasi kuhugi välja jõudmata. Viimaks kuulnud eemalt mingisugust mühinat ja kohinat. Tuleb ligemale - nagu saovedamise hääl ja saand nähtavaks - nagu ilmatu suur hoone tulnud mööda teed tema poole. Naine ehmund koledasti ära, mõtelnud, et mine tea, mis küll nüüd juhtub, kükitanud tee ääre maha ja hakand nutma.
Viimaks hüüdnud koera, et: "Pontu, tule sinagi mu juure!" Koer tulnud ja siis kohe läind silmad lahti: olnud oma väljal ja ei kuskilgi kaugel.
ERA II 12, 382 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kadiküla ja Koila mõisa vahel olevat korduvalt eksimisi. Üks mees käind ühe ööga enne kolm korda ümber Parra kaasiku, kui viimaks õigele teele sattund.
ERA II 12, 382/3 (19) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vana Grünberg hakand Paalilt (Paali t. Kadikülas) Koila mõisa tulema (see vahe pole vist 1 kilomeetritki) ja eksind väljale ära, ta tahtnud tulla otse üle välja. Ja - nagu ta rääkind - kaks tundi olnud eksind siin väljal. Viimaks näind eemal inimest, läind selle juure, et teed küsida, see naine olnud Leeni, säältsamast talust, kes natuke aega pärast teda hakand tulema samas suunas. Mõlemad eksind. Udune õhtu, ei oska kuhugi minna. Läind siis kahekesi Paalile tagasi, võtnud säält otse sihi mõisa pääle, siis saand siia välja.
ERA II 12, 385/7 (21) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hans Veku - kullakaevaja
See olnud üks Mäistest pärit mees. Tema iseloomustavaks jooneks olnud rahuldamatu iha - otsida kulda. Ega ta mõistusega vist kõik korras pole olnud. - Alati ta näind unesid peidetud varandusist ja käind kaevamas mitmes ja mitmes kohas. Labidas õlal ja kollane koer kaasas, nii rännand ta ühest kohast teise. Saand omale hüüdnime "kullaisa" ja "kullaonu".
Nüüd olevat ta juba kaks aastat kadund ega teata, kuhu jäänd. Mõned arvavad, et kuskil liivaaugus on kallas alla libisend ja küllap ta jäänd sinna kalda alla. Kadund järsku ära ja keegi pole otsind ka. Oleks ta kuhugi maa pääle jäänd, oleks surnukehagi leitud.
Mõned arvavad koguni, et "kas oma poeg lõi mättasse või". Isa olnud ikka kaunis palju loll ja pojad hoolind tast vähe. Ja otsimas pole nad kuskil käind. Kui isa olnud juba paar nädalat kadund, alles siis hakand nad sellest kõnelema. See "mättasse löömise" arvamine olevat kaunis laialdane. Keegi on üht poega häbistand: "Kas sa tead ka, kus su isa on? Mis inime sa, kurat, oled, sa oma isa mõsukas!" Kuid hurjutatav pole rääkind vastu midagi, vaid läind alandatuna eemale.
Üks imeline kuuldus on selle Hans Veku surma hiljem meelde tuletand ja vist see ongi kuuljaile "mättasse löömist" põhjustand arvata.
Kadund Hans Veku vend Villem Veku ja keegi teine mees olnud metsas heinu toomas järgmisel talvel. Kui parajasti teind heinakoormat, kostnud lähedasest võsast hirmuäratavat oigamist, mis kadund H.V. häält meelde tuletand. Oigamine olnud kuulda nii kõvasti, et hobused pistnud jooksu ja alles 1½ km tagant saand kätte. Mehed ise olnud samuti ehmatand ja kohmetand, pole julgend vaatama minna sinna võsasse, kust see hirmutav hääl kostnud.
ERA II 12, 388/91 (22) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Pääsuke - teine kullakaevur.
Tema olnud Torma kihelkonnast pärit, Pääsuke ta perekonnanimi. Tema kaevamispiirkond olnud õige lai. Kord käind isegi Tallinna lähedal kaevamas. Kohti juhatet ikka unes.
Jutustaja olnud talus töömeheks, kus see Pääsuke ka juhtumisi olnud ja öömajalegi jäänd. Juba õhtul magama heites ütelnud: "Täna öösi tuleb mul rändama minna."
Kella 12 ajal öösi tõusnud üles ja rõivastund. Pidand minema kohe välja, kuid pole olnud omal labidat. Müksand siis jutustajale külge, ta magand samas ruumis: "Kuule, ma nägin kedagi vaimus ja mul läheb tarvis labidat, kas sa tead mulle juhatada." Tema teand, et õhtul üks labidas jäänd "vöörukse" ja käskind säält võtta. Nii Pääsuke läind oma töösse. Umbes kella nelja ajal hommikul tulnud tagasi ja pugend siis jälle rahulikult magama.
Kord seletand sääl peremehele: "Vat sa oled rikas mees ja mina tahan ka saada rikkast mehest. Sellepärast käin kaevamas ja kulda otsimas. Ma näen unes, vaim teatab, ja siis tuleb mul kohe minna."
Salla väljadest otsind mitmest kohast kullatündreid ja kuskil, vist Emumäes pidand tema teadete järele olema isegi üks kuldtõld. Kuid kõiki peidetud asju ei saavat sellepärast kätte, et inimesed ei lubavat kaevata.
Kord tahtnud hakata kaevama ühe talumehe loomatalli alt, mida muidugi pole lubatud.
Seda ta kõnelend, et kui Salla väljalt leiab kätte ühe rahakatla, siis võtab siit omale naise ja sõidab Saksamaale. Kuid leitud rahast annab poole valitsusele, ostab Simuna kiriku Jeesuse ema kuju ja laseb ehitada ausambaid.
Muidu see mees harrastavat sporti ja tegevat gümnastikat ning võtvat külmavee karastust, et siis tervis jälle hääs korras ja muudkui "pressib varvast".
Siin ümbruses olevat tuntud ja teatud, teeb vahel mõne päeva tööd ja teenib natuke raha. Siis peseb nägu rõõsa piimaga, teeb gümnastikat ja rändab jälle edasi.
Olevat umbes 50 aastat vana ja palju koolis käind, nagu arvatakse, olevat tal "viis keelt suus", nende seas inglise ja saksa. Olnud kunagi rikas mees. Tema vend olevat Vaietus, kuid miskipärast ei sallivat seda venda.
Olevat siin tuntud ja teatud päeviti tööline. Vahel meeldivat talle koristada tuhka ja tahma majast välja.
Kord ühes talus ta läind loomadele õlgi alla panema. Kui hiljem vaatama mindud, olnud ta juba umbes kaks koormat õlgi lauta kannud ja selle pääle veel korv ristikheinu, et "see teeb tahedaks".
ERA II 12, 402 (15) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla mäe all olevat mitmes kohas Rootsi varandusi. Kui Rootsi sõda olnud, siis maetud maa sisse. Siis Salla mõisa kraam, kõik kuld- ja hõbeasjad peidetud ka sinna mäkke.
ERA II 12, 402/3 (16) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laandes olevat ka palju Rootsi varandust varjul. Kord käind siin Tallinnast kaks meest otsimas. Mitu tundi siin vaadand ja uurind, kuid pole vist leidnud seda õiget kohta. Tallinnas seisvat "Rootsi kirjad", kus kõnealuse varanduse asukoht märgitud järgmiselt: "mõisa harja kohal hobuste kopli tiigi mäel..."
Kuid praegu olevat mõisa asend teistsugune. Praegune mõis olevat teisel kohal kui vana, kaevatud tiiki enam ei olevat.
Praegusest hobuste koplist olevat kuuldavasti kaevatud, kuid leitud vist mitte.
ERA II 12, 405/6 (25) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Maast hakand" või "maast hingatud", nii nimetatavat haigust, mis hakkab maast (maalused). Kui sinna on maetud "kedagist" nagu mõni "äkilise surmaga" loom, siis säält kohalt hakkab haigust.
ERA II 12, 406 (26) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavitsa vesi olevat maa hingatud haiguse vastu "esimese numbri rohi".
ERA II 12, 406 (27) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavits kasvab lepapõõsastes, vee lähedal. Tal on sinised õied kollaste südametega nagu kartulil.
ERA II 12, 421 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < Kata Tillik, u. 60 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldjad olema, kes inimesi eksitavad. Siis peab riided tagurpidi keerama ja issameiet lugema.
ERA II 12, 423 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < naisinformant, u. 20 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad ja metsavaimud eksitavad inimesi. Kui satub nende jälgedesse, siis eksib ära. Sellest kõneldavat eriti siis, kui mõni eksib päris tuttavasse metsa.
ERA II 12, 431/2 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elvi Kaasik, 16 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suvel maha istudes tuleb ennem sinna kohta 3 korda sülitada, siis ei hakka maast miskit haigust.
ERA II 12, 441/2 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Meinart Kaasik, 11 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene haldja jälgedesse satub, eksib ära. Õige tee leidmiseks peab pöörama riided pahempidi.
ERA II 12, 445 (1) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sallas on Madramäe mets. Sinna ühe küüni ette heitnud mees heinaajal magama. Magaja juure tulnud mees "mustjasrohelises riietes" (magaja näind teda kohe nagu avasilmi) ja ütelnud: "Tõuse üles! Mine minu tee pealt eest ära." Mees tõusnud küll, vaadand ringi, kuid heitnud samasse kohta jälle tagasi. Kui natukese aja pärast tulnud uuesti ja ajand teda juba kõvemini säält minema. Mees viimaks siis ikka läind ja heitnud teise kohta.
ERA II 12, 446/7 (2) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas perseli mehe suu pääl.
Jutustaja isa onu olnud vana kalamees. Pedja jõe ääres käinud ta püüdmas. Õhtul pannud mõrrad sisse ja heitnud ise jõe kaldale magama. Aga haldjad teind sel õhtul sääl kõiksugu hääli ja tahtnud meest kiusata. Aga mees olnud kange ka, ütelnud: "Laku õite mu perset, ei mina sind sitta karda, karju niipalju kui tahad." Siis heitnud rahulikult puhkama.
Aga vähe aja pärast tulnud üks mampsel, toredas riides, ja kui pannud kohe oma perse vanainimese suu pääle, et kas lämmatab või ära. Mees küll sülitand ja mõõrind pärast, aga mis sa enam teed.
ERA II 12, 448/9 (5) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana Küünissaare Otter, tema võind kohe püssi võimu ära võtta, kui kuulnud kedagi metsas laskmas. Kord vana Raudrusikas lasknud karu ja tema kuulnud ära, ütelnud: "No, lase, lase, ega sa teda maha ei saa." Ja kus vana Raudrusikas muudkui lasknud ja lasknud, mitu pauku kohe, aga mida enam lasknud, seda lähemale karu tulnud. Viimaks ajand teineteist taga ümber puu. Raudrusikas - oli ju kuulus kütt - võtnud viimaks pussi ja teind karu sellega vagaseks.
ERA II 12, 450/1 (8) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandust saab teha, kui võtta üheksa õlepead ja tuulega saata. Kaks peremeest teinuvat katust, olnud niisugune kõle põhituul sel päeval. Üks ütelnud: "On täna õite hää kõle põhituul. Vat sellega oleks hää lenvat saata." Teine: "No eks sa saada siis." Esimene võtnud siis üheksa õlepääd, keerand kokku ja saatnud lendva-ravanduse. Teine aga osand selle nii ära muuta, et saatja oma hobused saand selle läbi surma.
ERA II 12, 453 (11) < Simuna khk., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raudrusikas olnud vanasti siin ümbruses üks kuulus kütt. Ta õige nimi olnud Klasberg ja eland Kaavere külas.
Palju ta oma elus maha kõmmutand kitsi, põtru, metsiseid ja isegi karusid. Hunte muidugi ka.
Kui teda hauda viidud, jänes jooksnud surnuaial inimeste vahelt hauda ja jäändki sinna. Päris loomulik jänes olnud.
Tulelukuga püss olnud veel sel Raudrusikal, millega ta jahti pidand. Nüüd olevat see Raudrusikas surnud juba mitukümmend (80?) aastat.
ERA II 12, 454 (12) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koila laande eksib sageli inimesi. Jutustaja tahtnud kord tulla Koilasse, kuid eksind ära, kuigi mets talle tuntud. Eriti just Madramäe künkale võib kergesti eksida. Pohlalkäijad eksivat sinna õige tihti. Sääl üks perenaine olnud kord eksind ja pöörand siis suures hädas kõik riided pahempidi, kuid seegi pole aidand midagi. Siin tuntud eksimiskohti on ka Emumägi ja Lipumägi.
ERA II 12, 454 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad eksitavad. Kui inime satub haldja jälgedele, siis eksib, ega's muidu.
ERA II 12, 463 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rootsi org peab kuuldavasti olema Salla mõisa maades, kuhu sõja ajal maetud palju Rootsi varandust. Olevat maa-alune kelder ja trepp minevat alla. Vanasti olevat nähtud vahel õhtuti sääl kohal tuld põlemas.
Kustki on sääl kunagi välja kaevata kullakatelt, kuid pole vist kätte saadud.
ERA II 12, 484/5 (101) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi... see peab olema kurjast, teise kadedus, teine läheb teise pääle. Ühekorra üks tahtnud teisele pääle minna, ütelnud: "Ma teen enese roistust." (roist = prügi, roistust = prügist < -ks) Tüdruk joond alati rõõska piima... et teen enese roistust ja lähen piimakaussi ja kui tüdruk piima joob, siis ka selle roistu omale sisse, siis saab minna teda vaevama. Kui külmtõbi pääle tuleb, peab tahtma kohe inimese kondid ära murda.
ERA II 12, 485 (102) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu: a) Antud selle tõve all kannatajale süüa siili liha. b) Teine oht olnud üheksa täid haigele sisse anda.
ERA II 12, 497 (1) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ollaks eksind, peab pöörama riided pahempidi selga.
ERA II 12, 497/8 (2) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmast-tõvest.
Kes seda teab, mis asjaga see külmtõbi tuleb, aga jutustaja oma mees on olnud külmastõves. Kõiksugu rohud proovitud ära, kuid miski asi pole aidand. Unes näidatud, et võtku sisse konna vett, siis saab terveks. Aga mis on see konna vesi? Pidasid kõik arud ära, et mis vesi see on. Aga pole saand seda tarkust kätte. Üks mölder annud ühe piprakauna, et pangu see viina sisse ja andku poisile üks veerandik seda viina. Nemad leotand ja annud ja saand terveks.
ERA II 12, 498/9 (3) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Tammiku koolmeister olnud ka külmastõves. Läind kord kottu välja, et siis ei saa väristama tulla. Muidu vabistand ja raputand teda, kui kätte saand. Läind ja peitnud enda väljale kartuliauku. Kui siis käind ümber augu ja karjund: "Kaarel, tule välja! Kaarel, tule välja!" Kaarel olnud vagane, pole vastu rääkind. Siis läind viimaks minema. Tema pole muidu lahti saand, kui jaanipäeva hommikul läind magand kiriku tee ääres kasukas seljas ja kaks paari kindaid käes. Kõik (möödasõitjad kirikulised) naernuvat teda. Tema (külmtõbi?) nagu häbenes siis teda. Nüüd ei ole olnud nisukesi asju.
Ütlevad, et nõnna ehmatamisest ja vihastamisest tulnuvat. (Päälepanemisest ja -minemisest ei tea, kuid lisab juure:) "Tema oli nagu nõidus. Eks see old üks paha vaim, kes sii teda hüidis seal, et Kaarel, tule välja."
ERA II 12, 500 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Moast hingatud haigus". Jutustaja mehel olnud, paiseid täis kui puru. 106 paiset olnud korraga. Ohitsend ja rohitsend siis nii, nagu õpetet. Soo äärest kolme mutimullahunniku südamest võtta peoga mulda ja kolme ukse alt ka ja panna see muld vette. Siis kütta saun ära ja viia haige vihtlema. Sellest mullasegasest veest tuleb visata leili ja vihta kasta sinna sisse. Tema mees vihelnud niimoodi. Kõik paised läind puruks ja ta olnud verine kui elajas. Aga viimaks paranend ära ja saand terveks.
ERA II 12, 501 (5) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari käes.
Esimene laps närigu haiget kätt. Siis temalt küsida, kui närib:
"Missa närid?"
Närin nari.
Missa närid?
Närin nari.
Kolm korda peab küsima ja vastama. Siis kaob ära.
ERA II 12, 509/10 (17) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
"Tammiku mäes on ometi praegust rahakatel sees. Kord kaevanuvad välja selle katla, pannuvad kõrvadest palgi läbi - need palgitükid olla seal praegugi (?) näha.
See olnud mõisa maas ja mõisaproua kutsutud ka sinna. Üks neist üteld, et kõigile suntele ja santele peab sellest rahast antama. Kuid proua ütelnud: "Kõik peab saama mõisa, ei saa siit keegi muu...
Kui kohe palk läind keskelt katki ja katel kukkund tagasi ja sügavasse maa põhja läind suure kolinaga. -
Kis teab, mis nad sest prouast sinna kutsusid...
ERA II 12, 512/3 (21) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kõik vana Salla mõisa varandus olevat ühes suures maa-aluses keldris. Üks maailmasuur kivi, see olevat keldri perse taga, võtmed seisvat keldri ukse äärel. Kelder pidand olema Salla laandes. "Teest hakkab minema trepp kuni keldri ukseni. Seda on minu vanemad rääkind ja mina räägin ka."
- Jumal teab, kellele tahetakse anda, ehk antakse, kui ei taheta, ehk vajutatakse allapoole koguni...
ERA II 12, 514/5 (23) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Tartust varastet enam kui 100 a. tagasi üks rahakast ära, suur kast olnud, kus põhjatumast raha sees. Vargad saadud kätte ja viidud Peterburi. Aga üks mees saand varastelt kuulda, kuhu nad raha matnud. Teine varas ütelnud: "Meie sinna küll enam ei saa..." Kast on soldati sineli sees ja kindatäis kulda on veel kasti pääl. Kast on peidetud Salla laande, veski kohast otse üles, kahe sooaugu vahel, ühe kõvera kase juure all, kaks jalga maad pääl... Säält on otsimas käidud, kuid pole midagi leitud. - Mõtle ometi, kolme mehe (kolmekesi) heinaaegse päeva lugenuvat seda raha sääl rukki ääres, pole saand loetud... Kas sääl ei ole siis raha...
ERA II 12, 515/6 (24) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja mees olnud põllul kündmas (siin Salla külas), olnud ise pikali ja hobused söönd. Unes teda hüütud: "Kuule, mis sa magad siin, mis su pää all on!"
Tema tõusnud üles ja hakand edasi kündma, pole otsind midagi. Vat inimese märkus pannakse ju kinni. Oleks ta kohe hakand säält urgitsema, oleks ehk saand kätte. Alles teisel või kolmandal aastal käind kaevamas, siis olnud sääl nimme nagu auk, kust alla läind kohe, sügavamale (see varandus).
ERA II 12, 516/7 (26) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Siin praegust Tõnu mäelt üles minna... pole kuulnud, et oleks leitud... minu emale näidatud unes, et sinu raha seisab sääl mäel suure kivi all... ja ema näind sääl teda põlema ka...
See kivi on küll alles oma paiga pääl, aga ümberringi on liiva urgitsetud. Eks neid raha-aukusid ole küll, aga kissi neid välja võtab.
ERA II 12, 517 (27) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Lassumäel Kalmu soo kaldas olevat kolm tündrit, üks siidi, üks kulda ja üks hõbedat. Sääl on ennem nähtud, et üks soldat sõitnud ratsahobusega ümber. - Eks ikka see aeg pandud, kui see suur sõda oli, see Rootsi sõda, või mis ta võis olla. Nüüd on maa sees ja keegi ei saa kätte.
ERA II 12, 518 (28) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
(Jälle varanduse keldrist)
Noh, seda leidub ju muidugi (Salla mõisa varandust) Salla laanes, tee ääres, kolmnurka kivid pääl, pahemat kätt maanteest - sääl seisab kelder.
ERA II 12, 518 (29) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees õhtul kartulivõtjaid otsides tulnud pimedas Salla küla vahelt - korraga selge hõbeda kõlin olnud kuulda, nagu oleks kõlistet nuge ja lusikaid. Mees olnud jälle arg ja ehmund ära, et hoidku kohe, mis see nüüd on ja tulnud pleekides tulema...
ERA II 12, 519/20 (30) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid Salla külas.
See mägi (näitab pääga) Torra ja Prügi maas, sääl ka rahaauk.
Jutustaja õde olnud sääl sügisel kartulid võtmas, kui leidnud kartulivaost hulga pisikesi hõberahasid, mis olnud õhukesed nagu litrid.
Leidja ehmund esiti ära nähes oma ees suurt rahahulka, läind teistele rääkima. Voh, siis tulnud kõik karjas kallale ja igaüks ahmind niipalju kui saand. Mõni juuretulija saand veel rohkem kui leidja. "Vat inimesel pannakse nagu märkus kinni," ütleb eit kahetsevalt.
Pärast müüdud leitud rahad maha ühele juudile - need rahad olnud vana-aegsed - ja juut maksnud nende eest umbes 30 rubla.
Seda rahaauku on jutustaja isale unes näidatud. Temale öeldud unes, et väiksed mehed on selle raha sinna kokku kannud mäest, kus seda olevat veel palju rohkem (täh. säälsamas ligidal). "Mõned helmed olnud ka leitud rahade hulgas, "lisab jutustaja. Isale näidatud unes ja öeldud, et "Sina ise ei saa, kuid sinu poeg saab." Kuid poega pole tal olnudki ja tütar siis leidnud (jutustaja õde).
ERA II 12, 520/1 (31) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas.
Ennem, kui ta veel oma kodus olnud, üks naisterahvas läind ühel pühapäeva õhtul välja ja näind, et nende "ladu ukse pääl" söönd heinu hall hobune. Kohe hobune, mis hobune. Neil endil olnud ka hall hobune seekord, tema pidand nähtava selleks, läind tuppa tagasi ja ütelnud vennale: "Mine vaata, hall tuld koju, kas viid metsa tagasi või." Vend läind välja vaatama - ei mingisugust hobust enam - vat see olnud siis see halgjas.
ERA II 12, 522 (34) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõugete puhul viheldud tuulepesadega.
ERA II 12, 555 (87) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud vanasti veenäkid ja veehalgjad.
Kuskil külas lapsed mängind jõe ääres. Jõest tulnud välja, olnud nagu hobune. Lapsed ronind kõik selga, et hobune neid sõidab. Ühele jäänd vähe ruumi ja see ütelnud: "Oota, oota, las ma istun ka näki närva peale." Nii kui ta seda ütelnud, nii näkk olnud kadund ja lapsed kukkund sinna maha.
Jutustajaeide tütar lisab juure: "See olnud sääl Simuna taga kuski küla vahel tiiga kaldal. Ja näkk viind lapsed ikka vette." Eit: "Oh, kus sa sellega! Tema tahtis niipalju lapsi ära uputada."
ERA II 12, 556 (88) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kullakaevaja.
Siin on käind jah üks kullakaevaja, kes Mäistest olnud pärit (Veku). Liivaaukudest käind kulda kaevamas. Indreku põllu sees on liiva-augu kallas alla kukkund ja sinna ta olevat vist jäändki. Koer käind sääl nuuksumas ja nutmas, aga keegi pole teda otsind.
Sest on ju kaks aastat teed... nõnna on ta kadund.
Teda hüütud Kullaisaks ja Kullaonuks.
ERA II 12, 557 (92) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on see, mis looma kohe läbi lööb, nõnna et ta sureb. Must põlend auk jääb järele. Kerge-ravandus on kergem, ei sureta, sellele saab abi.
ERA II 12, 583 (8) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Weidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid.
50 aastat tagasi tulnud Salla külas kartulivõtmisel maa seest palju hõberaha välja. Naised ja vao lahtiaaja kahmind omale igaüks niipalju kui saand.
Pärast üks juut käind siin ja ostnud need rahad ära. Leitud raha olnud vanaaegne ja hoopis mitte Vene riigi rahagi.
ERA II 12, 583 (9) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Veidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laane nukas peab olema suur rahakelder, kus Rootsi sõja ajal palju raha sisse pandud.
ERA II 12, 585 (1) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid raiutakse tarbepuudeks ikka vanal kuul ja okaspuid noorel kuul, et siis ei lähe koitama.
ERA II 12, 596 (26) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui müristab, siis puu alla ei tohi minna.
ERA II 12, 597/8 (30) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu mägi olevat siin mõisa maa sees (Tammiku mõisa maas). Kunagi vanasti on sääl kaevatud ja rahakatel tulnud välja. Suur katel olnud raha täis. 13-tolline palk pandud sangast läbi, et välja tõsta.
Vana mõisaproua kutsutud ka sinna seda väljatõstmist vaatama.
Üks mees ütelnud proua sääl olles: "Siit saavad kõik sundid ja sandid."
Kui proua ütelnud: "Hea, kui kõik töötegijad ja vaevanägijadki saavad ja mis üle on, see jääb mulle." - Kohe kukkund katel kõige rahaga auku tagasi, palk läind pooleks ja suure kolinaga läind katel kistakui sügavasse, et pole enam näha olnud midagi.
See olnud Rahaaugu mäel ja mägi saand sellest omale nime.
ERA II 12, 599 (31) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Veku-kullakaevaja.
See Veku-nimeline mees käind siin ka otsimas kulda. Kuskil hakand kohe õues kaevama, teisal tahtnud lillepeenrad ümber pöörda, et kulda säält alt kätte saada.
Rak/k/e mäel olevat kõlakoda, selle tahtnud ümber lasta. Ühe samba kaevand juba lahti, siis aetud ta minema.
Kärde mäel käind kuldtõlda välja kaevamas.
ERA II 12, 599 (32) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanasti toodi jõuluõhtul õled tuppa, vana-aasta õhtul heinad.
ERA II 12, 601/2 (2) < Simuna khk., Suur-Tammiku k. - Richard Viidebaum < Mari Steinberg, 60 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on ohatus (= maast ohatus), siis tuleb maaga (mättaga) vaotada, või ka ka hõberublaga vaotada. See aitab. Kus on nisuke halb maakoht, säält ohatab. Igast kohast mitte.
ERA II 13, 11 (1) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin küla maades olevat üks Kalmu küngas, kuhu vanasti sõdade ajal maetud. Inimese konte on säält välja tulnud. Haljaid ja jäneseid nähtud sääl ümbruses.
Mees olnud sääl õitsel ja tuli olnud tal ees. Jänesed ikka keksind sääl ümber tule, suur hulk kohe. Viimaks võetud mehe jalust kinni, kui ta magand, ja veetud tükk maad edasi.
ERA II 13, 15/6 (7) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Haruldane pood jaanihommikul.
Tema (jutustaja) ema olnud Tammiku külas ühes talus tüdrukuks.
Jaanipäeva hommikul vara säält talu perenaine ärgand üles ja vaadand: külakari juba läind. Aga tema lehm alles kodu. Noh, ajand siis oma lehma ka välja ja läind kuni karjamaale. Sääl näind, et pole veel ainustki lehma veel. Aeg on nii väga varane; tema oma lehm ongi esimene.
Tagasi tulles - Ilvekse mägi see on sääl tee ääres, sääl olnud suur pood, kutsutud ostma.
Temal pole raha kaasas. Kuid poest öeldud, et täna antakse muidu, täna raha ei võetagi.
Naine siis võtnud oma säält kraasid, nahkkindad ja veel ühe kolmanda asja. Aga ei enne ega pärast pole sääl nähtud kunagi mingisugust poodi.
Tema ema olnud selle perenaise juures tüdrukuks, kes need kraasid saand.
ERA II 13, 19 (10) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui haldjas ära eksitab... Siin Tammikus oli mees, kes käis Kurtnal, sääl oli tema pruut. Tee olnud talle muidugi teada küll, aga ühekorra eksind siiski ära. Mähkvere metsa eksind ära ja mässand sääl ligi hommikuni. Kuskile pole välja jõudnud. Aga kui siis keerand pintsaku pahempidi, kohe näind õiget teed ja jõudnud metsast välja. Aga ennem keerutand säälsamas ringi, kuid edasi pole saand.
ERA II 13, 31/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Inimene lööb sinisest ja tee või pane kuhu taht, aga ikke hüppab. Mõni ütleb, et peab kurjast tulema, et teine kuri inime peab seda tegema, et viha pärast, et vihaga saadab, et üks jumala haigus see küll ei ole. Õpetati ikke, et ukse alla panna maha ja ajada lambad üle - ega sellestki veel ära ei jäänd.
Ega tema ei tapa, aga küll hirmsasti piinab. Kui ta tuleb, võtab esiti mõistuse ära, siis käed õiel ees (haigel), nagu sõidaks kuhugi: "Ptruu, ptruu! Pea, pea, pea!" Viimaks lööb sinisest.
Üks joonuvad sõbraga kõrsis õlut. Olnud vihamehed, et lepime ära. Aga siis oli õllega sisse jootnud, kange vihaga - ja sarsid inimesed, need teinuvad.
ERA II 13, 32/3 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu.
Kui hobusel vars, siis võta see kott, kus see vars sünnib ja kuivatada ära. Kui siis säält küllest võtta ja salaja sellele sisse anda, kes on külmas tõbes haige, see pidi olema kangesti hea rohi.
Muid arstimeid: kärnkonna tuhka, siili verd.
Haige saand vahel teha tööd ka, ega ta alati pole pääl käind. Aga kui tulnud, siis murind ta kohe jõvetumaks.
ERA II 13, 35 (10) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti käind katk, olnud nagu luu-vare, miski liha pole tal olnud. Kepp olnud käes ja käind ühest kohast teise. Kellesse ta puutund, see jäänd haigeks ja surnud ära.
ERA II 13, 38 (24) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar hoovab maa seest vett. Kui ta üleval on, siis sadu jääb järele.
ERA II 13, 38/9 (28) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tammiku mäes olnud üks vana matmise koht. Kui vanasti säält kruusa võetud, tulnud välja inimese konte. Saarlased kaevand sinna mäkke teed ja läind viimaks salaja minema, raha pole võtnudki. Pärast selgund, et nad leidnud säält surnuluude ligidalt ühe kasti (kasti ase olnud näha), mis oli arvatavasti muidugi üks rahakast ja mis neil siis veel sellest palgast.
ERA II 13, 51 (36) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Kui külmtõbi tuleb, ega siis ei saa eest ära joosta. Ühekorra käind poisil külmtõbi pääl ja pandud ta siis sealauta, et sääl jätab rahule. Kuid ütelnud: "No minupärast pange sealauta või loomalauta, kus te tahate, igale poole pääsen mina sisse."
ERA II 13, 53 (38) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi - teiste kurjusest tuleb. Ajab hirmsasti külmetama, seepärast ongi külmtõbi. Meil Kärus oli sääl mehel. Niisuke pala ja kuum heinaaeg oli, aga kui pääle tuli, siis külm tahtis ta ära võtta. Käis pääl enamasti iga päev ja mõni päev veel kaks korda.
ERA II 13, 53 (39) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Teed mööda külmtõbi läind ja nutand: "U-u, u-u, kus sa oled? U-u, u-u, kus sa oled?" Mees läind rukkisse, peitnud eest ära. Pole talle vastu rääkind. Ja siis pole saand pääle tulla.
ERA II 13, 57 (42c) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunsakas mees olnud see Lamba Kaarel küll. Kärus murtud kord üheksa lammast, olnud siruli maas, verised teised kõik, aga hinged olnud sees. Arvatud, et eks see ole Lamba Kaarli töö.
Niisugune hunt (hundistund inimene) pole saand surmata. Veristand küll, kuid hing pole läind välja. Lammast kiskund kõri ümbert ära ja pannud siis lademesse maha. Pole saand ära viia.
ERA II 13, 61 (47) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord nähtud Laiuse järvel preilisid sõitmas, kes kõnelend võõrast keelt. Nägija tahtnud hirmutada - nad olnud päris lähedal, - kuid korraga kadund kõik ära, midagi pole enam näha olnud.
Vahel nähtavat samas järves rohelisi rattaid vee pääl.
ERA II 13, 62 (48) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääl müüride all (Rootsi linna müüride all Laiuses) peab olema kelder, kus kaks tündrit kulda. Seni välja võtmata.
Iga aasta vaadatud need müürid riigi poolt üle (vene valitsuse päevil), pole lastud kaevata. Mine tea, kellele seda kulda hoitud.
ERA II 13, 62 (49) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mõnele unes näidatakse rahaauku ja kästakse kaevama minna, siis peab minema täiesti üksinda. Vastasel korral ei leita säält midagi.
ERA II 13, 62/3 (50) < Simuna khk., Mõisama vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libehunt hakkab looma tagant sööma ja sööb seest õõnsaks. Pärishunt hakkab kõige ennem kõrisse kinni.
Libehunt olevat ka ikka pärishundi tõugu. Libehundistumisest ei tea midagi.
ERA II 13, 66 (54) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ravandus tegi loomad surnust või haigest maha. Oli jälle tarku, kes vastu teatsid.
Juhani-rahval siin surnud kõik loomad ära. Suur tõmmu härg tulnud õueväravast sisse, möirand veel korra, kukkund maha ja olnudki surnud. Oleks saand veel kõrigi läbi lõigata!
ERA II 13, 71 (63) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar joovat vett maast üles. Vahel olevat tal kohe nagu teine ots maa sees.
ERA II 13, 74/5 (67) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kiriku ehitamisest.
Simuna kirik tahetud ennem ehitada Tammiku mäele, kuid sinna pole siiski ehitet.
Pandud kivid reele, kaks musta härga rakendet ette ja lastud minema, et kuhu härjad ise jäävad seisma, sääl ongi paras paik kiriku ehitamiseks. Ja härjad jäänd sinna seisma, kus asub praegu Simuna kirik ja ammund sääl kolm korda: Simon! Simon! Simon! Sinna on ehitet kirik ja talle antud nimeks "Simuna."
Kuid see kirik pole tahtnud ikka edeneda. Kutsutud siis kõik rahvas ja õpetajad kokku ja küsitud rahvalt: "Kes tahab tulla Elmilinna võtmeid kandma?"
Isal ja emal olnud üks ainuke tütar, see ütelnud: "Mina tahan!" Vanematel olnud küll kahju oma tütrest, kuid tütar tahtnud ise häämeelega minna.
Kõik õpetajad ja rahvas olnud koos ja antud siis tüdrukule jumalaarmu ja müüritud ta elavalt kiriku altari taha, müüri sisse, sinna kus praegu on rist müüri pääl. Ja sellest ajast hakand kirik jälle edenema.
ERA II 13, 76 (71) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pilvetükid.
Jutustaja on ise neid näind. Kui pilvetükid taevast alla langevad, siis on nagu sült, mis maa pääl ei sula.
Külmatõve haiguse puhul on antudki sisse pilvetükke. Ravanduse puhul vist ka antud. Leitud pilvetükid korjatud purgi sisse ja hoitud alal.
ERA II 13, 79 (81) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasvaja - lepapulk tehtud kuumaks ja sellega vaotet.
ERA II 13, 80 (84) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuu. Kui noort kuud näed esimest korda "täie kätega" ja paremalt poolt, siis see kuu on õnnelik.
ERA II 13, 82 (89) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kalevipoja säng.
Mõisama külas, Madikse talu põllus olevat Kalevipoja säng. See on väike küngas, kaheltpoolt servad kõrgemad. Kui Kalevipoeg veel maad mööda ringi uidand, siis ta sääl magand.
ERA II 13, 87/8 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Üks mees rääkind, et tema kohe näeb, kui külmtõbi eemalt tuleb, on nagu must vari.
Ja jutustaja on seda oma kõrvaga kuulnud, et külmtõbi räägib ka. Mees olnud maas külmastõves ja tema läind juhtumisi säält mööda. Siis mehe seljast tulnud alla nagu hall lind, läind jutustaja ees mööda teed ja sõimand teda: "Laku perset, sa vana lits! Ega sa mind enam kätte saa."
ERA II 13, 88 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi, see on üks kuri, mõni kuri inimene kiusab teist.
Kui Jakob Lill olnud külmastõves, siis külmtõbi teda kutsund: "Jakob Lill, Jakob Lill! Tule ära ega ma sulle enam kedagi ei tee." Kui mees olnud vagane, pole talle vastu rääkind ja saand niimoodi haigusest lahti.
ERA II 13, 92/3 (12) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõistu metsas käidud kaevamas, et sääl pidand olema rahaauk. Muidu oleks kaevajad saandki kätte selle raha, kuid üks mees hakand seejuures vanduma ja siis pole saand. Et Rootsi kaartide järele vist käidud sääl uurimas ja kaevamas.
ERA II 13, 95 (18) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varvaste haudumine: määrida tõrvaga või värnitsaga, panna "üheksama lehti" vahele.
ERA II 13, 95 (19) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorkuu. Kui noor kuu esimest korda paistab - raputada rahakotti, siis ei saa ta ilmaski tühjaks.
ERA II 13, 100 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu-Maarja khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Kukk, 61 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2002
Varandus Peetla soos.
Rootsi sõja ajal lastud suur varandus Peetla sohu, kiviga lastud põhja. Nüüd olevat sääl kohal väljas tahutud neljakandiline kivi, nagu hauakivi, kuid ainult väike serv nähtaval.
20 aastat rootslased käind otsimas seda varandust. Ühele naisele lubatud suur tasu, kui näitab kätte selle kivi, kuid siis nad pole leidnud.
Jutustaja olevat isegi kord juhuslikult näind sääl soos niisugust tahutud kivi serva, mis paistnud sambla seest. Kui aga teinekord läind uuesti otsima, pole enam leidnud.
ERA II 13, 141/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Hans Prinken, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Jutustaja onu olnud Maarjas (Väike-Maarjas) ööd ja sääl räägitud, et peremees eksin õhtul oma koplilepikusse ja see lepik pole olnud kuigi suur. Sääl tulnud eksinu juure üks mees ja ütelnud: "Ma olen sinu vend, kes sind eksitab."
Mehele kuuldund see väga kummaliselt, kuna ta ise ei teadnud venna olemasolust midagi.
- "Aga sinu ema muretses mind tüdrukupõlves ja sellepärast sa minust ei tea. Vii emale pailu terviseid ja ütle, et matku ta mind maha."
Mees läind koju ja rääkind emale. Kraapind midagi leest (? - üleskirjutaja märk) ja pannud rohuaeda mulla sisse. Aga surmatunnike jõudnud kätte ja ema surnud ise ka sinnasamasse paika.
Vat nõnna on neid haldjaid, kua siis...
ERA II 13, 146 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Otepää khk., Nuustaku k. - Richard Viidebaum < Eva Karavin, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Halli sõidab" (kui külmtõbi tuleb pääle). Kui tuli, siis (inime) hakkas värisema ja kukkus maha. Kui tõusis, sülgas, et sülgan oma tõbe välja.
ERA II 13, 147 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad. Kui nende jälile sattuda, siis inimene eksib ära.
ERA II 13, 147 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa all. Sääl mõisas olnud vanasti kord väga kuri valitseja. Sõda juba tulnud, tema aga ikka karjund: "Kündke, kündke!" Siis üks teomees võtnud härjaikke ja löönd maha. Pärast, kui sõda mööda püstitet sinna kivirist.
ERA II 13, 148 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse puhul antavat sooda ja "lõnga-eli" vett.
ERA II 13, 148 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on olnud loomadel. Sellele pole abi saand. Kui kallale tulnud, löönd looma kohe surnuks.
ERA II 13, 148 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandust saadetud hää tuulega. Jutustaja kadund isa rääkind, et üks mees saatnud jämeda õlekõrrega ja kange tuulega, tahtnud küll saata hoopis teisele, kuid läind saatja oma venna seale, vend eland saatmiskohast viis versta eemal. Siis saatja sõitnud ratsahobusega järele, kuid seegi osutund hiliseks: siga olnud juba surnud.
ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu: heinputke juurt ja toominga koori pandud pääle.
ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Villi puhul antavat sisse: sibulast, "lõngaeli", "kamperid".
ERA II 13, 169/70 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hirlas (lapseristimise puhul) kirikust tulles pandi vaderitele soola-leiba ette, et lapsel peavad olema siis kõvad hambad. See Mensa Mardi naine pani oma vaderitele. Üks vihastand, visand vastu silmi talle soolaterad, et "Missa kunsitad!"
ERA II 13, 170 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal kui söönd just parajasti tulelt võetud leiba, siis katk jätnud järele. "Tuld sööte, tuld joote," ütelnud ja läind minema.
ERA II 13, 176 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvat on vanasti saadetud tuulega. Eland üks vana Nõmme Mihkel, kes olnud kange saatma. Kui kange tuul olnud, siis ütelnud: "Hea kõhe tuul, nüid oleks hea lendvat saata."
ERA II 13, 178 (11) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku jäljed.
Siin ligidal, minu isa põllu kohal oli kivi, kus sees olid katku jäljed. Kannad olid näha, varbaid just ei olnud.
ERA II 13, 179 (12) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku vanker.
Siit natuke maad edasi tema (katku) vanker lagunend ära. Siis tõotand, et tema lapselaps ei pea ka enam siia tulema.
ERA II 13, 179 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui suur katk olnud, siis kõik inimesed surnud ära. Olnud elus veel ainult kaks, üks siin ja teine Jõhvis ja üks valge hobune. Need kaks inimest kartnud teineteist, pole julgend kokku puutuda, et mine tea, on vaenlane.
ERA II 13, 182 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve lilled kasvavad metsas nagu heinakõrs, lutika moodi marjad külles, ise värisevad.
Külmtõbi tuleb raskest külmetamisest; see teeb siis terveks.
ERA II 13, 182/3 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldja jäljed.
Hiieveski Kaarel läind ühel pühabehommikul kottu välja ja pannud noa tasku, va Tiina oli just õhtu mõõrind, et ei tee luuda.
Metsas laseb pikali, et magan õige natuke. Siis näind (unes), kui mõisa poolt tulnud kaks heledas riides preilit ja laulnud läbi nina. Kui tema juure saand, tõmmand pintsaku silmade päält ära ja annud kaks kärakud vastu nägu. Mees jättis luuad tegemata ja tuli punase paledega koju. Kui ta maast üles tõusnud, pole enam midagi näha olnud.
Rahvas arvasid, et haldja jälgedele oli magama heitnud.
ERA II 13, 183/4 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas.
Minu ema rääkis, et kui tema tüdruk old ja mõisas karjakorraliseks old, istund metsas kannu otsas valges riides saksa naisterahvas ja teind sukka. Tema ei ole tund, taht ligemalt vaadata. Läind ja keerand vist korraks silmi, kui oldki juba kadund. Eks see haldjas vist old.
ERA II 13, 186/7 (18) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Liba (libahunt) läind loomale tagant sisse.
Tema keha on venind kohe pikast-pikast ja peenest. Kui maa peal old, siis on ennast kokku tõmmand.
ERA II 13, 189 (7) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Leenu Leemits, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Liba olnud niisugune, kes ronind loomal mööda jalgu üles ja pugend persest sisse. Eks ta võind maas või rohu sees elutseda. Ta olnud nisuke väike, pää nagu äkkepulk, aga venind suureks pikaks. Läind loomale persest sisse ja söönd sisikonna ära. Siis loom surnud maha, ega selle vastu pole olnud rohtu.
ERA II 13, 191 (1) < Simuna khk., Avanduse k., Abrami t. < Simuna khk., Koila v., Koila k. - Richard Viidebaum < Vell, 45 a. naine (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud jõulu ajal õled toas. Õlgi visatud vastu lage (tüükad ees). Kui heasti lakke hakkand, siis teine aasta pidi olema hea vilja-aasta.
Esimese jõulupüha hommikul viidud loomadele kaeru.
ERA II 13, 194 (1) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaimud eksitavad inimesi. Orgose metsas alati eksivad inimesed ära. Seal on nisukene nal'lakas koht - Laulu-lage, seal me otsisime maasikaid ja eksisime ära. Seal on nisuksed vanamoodi suitsuooned metsa ääres.
Seal lagedal ikke eksivad, nagu inimese silmad ära peidab kohe.
Peab lugema issameiet, siis saab jälle õigele teele välja.
ERA II 13, 195 (2) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaim või viirastus.
Käru metsas jutustaja ise läind kohe keskpäeval ja päikese paistes, kui korraga näind, et tema ees läheb suur ja imelik loom, sarved pääs ja saba taga, kuid jälgi tast ei jää. Kui saand natuke ligemale hõisand (argust pole tal olnud): "Kas sa seisad paigal!" Siis hüpand üle kraavi ja kadund see imelik loom.
Eks ta olnud mõni metsavaim või viirastus või mis viirastus see silma ees oli. Ma ei oska seda lähemalt seletada. Oli punase-valge kirju, lehma moodi, suur saba ja suured-suured sarved. Sarved kohe abaluude peal, kaela nagu põlnudki.
ERA II 13, 207/8 (18) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav löönd läbi. Nii olevat üks mees rääkind alles nüüd hiljuti. (Lendav: lendva.) Jutustaja eland ise kord ühe lendvategijaga ühe koja pääl. Kui see kord kõrtsis ühe mehega riidu läind, siis koju tulles saatnud oma vastasele lendvat. Kui toast tulnud välja, siis olnud tal nagu kolm tulesütt suus. Läind ukse pääle ja puhund sääl sädemeid suust välja.
Pärast olnud kuulda, et vastase hobune olnud haige.
ERA II 13, 215 (1) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seina sees tiksuvad seina maaljad. Kui sinna kohta vastu seina koputada, siis kaob ära.
ERA II 13, 215 (2) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud lastakse põhja poole maha, põletispuud aga lõuna poole, et siis on pehmemad ja põlevad paremini.
Nendel (hiidlastel) on see taba kohe.
ERA II 13, 216 (3) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.
ERA II 13, 216 (4) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Vanasti oli suur veeuputus, siis tuli vikerkaar selleks märgiks, et enam ei pea tulema üldist veeuputust.
ERA II 13, 216 (5) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kõuevihma tuleb, siis viiakse raudriistad (raud ja teras) inimestest eemale, ja puu alla ei tohi ka minna.
ERA II 13, 217/8 (8) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking.
Kui siga toob põrsad ja lehm toob vasika, siis võõrast juurde ei lasta. Kui võõras käib ja mõni selle järele ära sureb, öeldakse: "Vat see inime oli külmking, vat nõidus ära."
"Näe, eks ole see kuradi külmking, tema paha silm see tegi haigeks."
ERA II 13, 219 (11) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus.
Nemad räägivad, et viluhaigus tuleb sellest, et inimene on nii palju külmetand.
ERA II 13, 220 (15) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui talvel metsa ära eksid, pane pahema käe kinnas paremasse ja parema käe kinnas pahemasse kätte.
Kui suvel, siis tuleb vahetada päälmine riie alumiseks ja alumine päälmiseks.
ERA II 13, 221 (19) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotu-vaim elab kaevus, muretseb hääd vett.
ERA II 13, 222 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Taevas vehkleb, kes teab, kas see on just see virmaline, Lapimaa rahvale näidatakse valgust.
Kui taevas vehkleb, tuleb teisi ilmasi ja vihmasadu, talvel külma.
ERA II 13, 223 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes ukse päält vett viskab (ei viitsi kaugemale minna), sel hakkab lendva ravandus käima.
ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.
ERA II 13, 223 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõni sülitavat enne, kui maha istub.
ERA II 13, 226/7 (23) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Siit-eide ema olnud ka külmastõves. Öösi tulnud tõbi pääle ja siis värisend ja rabelend, mis hirmus. Ehmatamisest tulnud. Olnud heina-ajal üksinda kodus, keegi kõbistand öösi ukse taga ja sellest ta ehmatand.
Kust antud sisse, siis saand terveks.
Ühes mõisas olnud noorhärra ka niimoodi haige ja kui tüdruku kust talle salaja sisse antud, saand kohe terveks.
ERA II 13, 227 (24) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnele antud külmatõve puhul sisse (muidugi salaja, haige teadmata) musta lehma kust.
ERA II 13, 234/5 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipojad.
Vanasti Kalevipojad käind läbi Peipsi Pihkvas veskit ehitamas.
Jutustaja tahtnud minna Viitna (? - üleskirjutaja märk) laadale ja oodand Tapal sõitu, sääl saand kokku tuttavate vanameestega, kes kõnelend, et Kalevipoeg ehitand sinna Tapa lähedale ühe mäe.
"Tapalt hakkab minema nisuke mägi, läheb vist üle kümne versta, tee läheb piki mäge ja ümberringi on soo."
Vanad mehed siis jutustand, et Kalevipoeg sinna teind selle mäe. Tal olnud korraga ehitusel kaks veskit, üks siinpool, teine Pihkvas, ja käind ühtelugu kahtevahet. Et soost olnud tülikas läbi minna, ehitand siit kõrge tee läbi.
"Aga see on tore mägi seal, umbes l½ versta vaksalist, kahel pool on männiraba."
Kui Kalevipoeg Peipsi järvest läbi läind Pihkva veskit ehitama, siis ta peksnud vastaseid, kes tulnud teda kiusama, lapiti laudadega ja peksnud kõik lauad katki.
Siil siis põõsast õpetand: "Peksa servi laudadega." Kalevipoeg peksnud servi laudadega ja saand niimoodi vastastest võitu.
ERA II 13, 239 (13) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See ravandus võib tulihänd olla, kes läheb et sädemed taga. Kättemaksuks saatsid üksteisele, võttis loomad või inimesed maha.
ERA II 13, 241 (19) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libedat hunti vanasti ikka räägitud.
Kord hobune olnud koplis selili maas ja ise hirnund ja kisendand. Mees läind sinna, löönd hobusele jalaga vastu külge. Vat siis kirju hunt tulnud hobuse persest välja, läind üle aia. See olnudki see "libehunt". Et läind hobusele sisse ja söönd sisikonna ära.
ERA II 13, 245 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk.
Simuna ligidal on Katku küla. Sääl läind katku ratas katki, nagu vanad inimesed rääkind.
Kuid see võivat olla ka ainult "rahva tühi möga".
ERA II 13, 245/6 (8) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna lähedal on üks kivist post, mille jala sees olevat auk. Sinna auku tulevat midagi kallata kuival suvel (aga mida, seda ei tea), siis tõmbavat see post pikse pilvi ligi.
ERA II 13, 246 (9) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa väljal.
Kui venelased ja rootslased sõdind, siis kestnud segaduste aeg seitse aastat ja venelased käind meie maad ühtelugu röövimas. Kui nad kord jälle tulnud, tahtnud üks Avanduse töömees härgadega metsa põgeneda, kuid opman pole lasknud. Teomees löönd opmani härja ikkega maha ja põgenend ikkagi metsa.
Pärast rahulikumate aegade tulles püstitet opmanile sinna paika kivist rist, mis veel praegugi püsti.
ERA II 13, 247 (11) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahaldjas pidi eksitama inimesi metsa. Siis tuli püksid või ka pintsak keerata teisipidi.
ERA II 13, 247 (12) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud veehaldjad.
ERA II 13, 248 (14) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt läind hobusele tagant sisse ja söönd sisikonna ära. Kes teab, kas teda oli või ei old, aga hakkasid korra mögama niimoodi.
ERA II 13, 248 (15) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui mõni külmastõves haige olnud, siis pandud lauda ukse alla maha ja aetud lambad üle, et siis pidand külmasttõvest lahti saama.
ERA II 13, 255 (1) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äntu (mõisa) maal olevat Ukurimägi. Vana jutu järele peab sääl mäe ääres olema tünn kulda.
ERA II 13, 256/7 (4) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk.
Kui vanasti ikke katkud old... Katk sõitnud mööda maandid ja Avanduse küla lähedal läind tal vankri ratas katki. Siis üteld, et tema lapselapski ei pea enam sinna tulema.
Avanduse külas pidand ühes kivis olema katku jälg.
ERA II 13, 257 (5) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes külmastõves olnud, see pandud ahju ja süüdatud siis õled ahju suu all põlema (kuid ikka nii, et haiget mitte ära põletada). Külmtõbi tulnud külmetamisest.
ERA II 13, 258/9 (12) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus olevat see, mis tuulega saadetud.
"Na rääkisid ikke, et ühekorra old hia tuul ja teine mees üteld teisele, et täna hia tuul, täna oleks hia ravandust saata."
ERA II 13, 259/60 (14) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kirik.
Simuna kirik tahetud ennem ehitada Avanduse küla väljale, sääl olevat veel praegui näha kiriku ase. Kui sellepärast pole ehitusest midagi välja tulnud, et kõik mis päeval tehtud, see öösi lõhutud ära. Siis lastud härjad minema ja kuhu nad seisma jäänd, sinna ehitet praegune kirik.
Simuna kirikumõisa ees olevat allikas ja selle pääl kelder. See allikas minevat Tartu Emajõkke kinni.
ERA II 13, 263 (22) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkid olnud vahel vee pääl ja kutsund inimesi sisse.
ERA II 13, 265/6 (33) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanainimeste jutu järele olevat Rakvere mäes rahaauk. Iga jaanipäeva öösi peab sääl kuivatatama raha.
Kui see kuivatamise jutt olevat arvatavasti tühine, sest vanasti paberraha ei olnud ja metalli polevat ju vaja kuivatada.
ERA II 13, 266 (34) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eland vees.
ERA II 13, 269 (4) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavad inimesi.
ERA II 13, 269 (8) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik , s. 1842 (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud raiutakse noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, "sest on suur pära". Ja põhja poole tuleb maha lasta.
ERA II 13, 272 (16) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus - seda peeti ka kurjast.
ERA II 13, 272 (17) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva olnud see, mis tapnud kohe kauge maa pääle. Jutustajal omal olnud 2-aastane sõnn. Õhtul olnud alles päris terve ja söönd, hommikus aga juba valmis (=surnud). Kurgu alt olnud lendva sisse läind ja kubemest välja tulnud. Auk olnud selgesti näha.
ERA II 13, 272 (18) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse vastu antud sisse püssirohtu ja piiritust.
ERA II 13, 273 (20) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas Jana Kuningas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised e. põhjavalgus tähendavat kuiva.
ERA II 13, 274 (3) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sügelisi on, siis viheldakse üheksat seltsi okstest tehtud vihaga.
ERA II 13, 275 (5) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. 9 tikku looma nina all põlema tõmmata; püssirohtu põlema süüdata, et loom ehmataks.
ERA II 13, 282 (13) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Täht langeb - mis sel puhul mõtled, läheb täide; ka - inimene sureb.
ERA II 13, 282 (14) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad - see olevat Põhjamaa rahva päike. Siis neil päevaeg , kui virmalised vehklevad.
ERA II 13, 288 (1) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti haldjad teind metsas häält ja eksitand inimesi ära. Siis pidand palvet lugema ja riided teisipidi keerama.
ERA II 13, 289/90 (5) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord karu käind kaeras. Mehed läind ööseks hakkjala alla valvama, et hirmutavad, kui karu peaks tulema. Karu aga tulnud ja viind mehed ühes hakkjalaga metsa.
ERA II 13, 292 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi metsa. Kui tema üle tee läheb, siis eksib ära.
ERA II 13, 292 (2) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin lähedal Kissa kuusikus on veel "hilja aja eest" halgjat nähtud. Olnud nagu hall naisterahvas ja istund kivi otsas.
Kui sinna metsa vahele magama jääda, aetavat üles. Üks mees jäänd kunagi, kaks valges riides mampslid tulnud ja ajand ära.
Mõnikord nähtud sääl metsa vahel halgjaid tantsimas.
ERA II 13, 294 (7) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus - selle vastu pole olnudki rohtu. Üldse olevat lendva-rabadus kangemat sorti rabadus, "mis kohe läbi lööb".
ERA II 13, 297/8 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas.
Määri Jüri on magand Määri kuusiku vahel. Siis näind, et tema juure tulnud naisterahvas, õletuust käes, ja ütelnud: "Mine ära siit, me hakkame tuld tegema!"
Jüri tõmmand krae üle pää ja magand edasi. Kuid teist korda jälle aetud ära.
Mine tea, mis loom see olnud, kas olnud halgjas või.
ERA II 13, 298/9 (5) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvarohtud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.
ERA II 13, 299 (6) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Palderjan on see mis rahustab, kui inime ei saa magada.
ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.
ERA II 13, 300 (10) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).
ERA II 13, 300 (11) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi olnud nisuke, et inime ronind kohe mööda seina, kui teisi pole olnud nägemas (Lähemalt ei tea, kuna ise pole näind).
ERA II 13, 300 (12) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Haudumine. Kui varbad suvel ära hauduvad, pannakse vahele üheksama lehti (taim mis olevat 99 haiguse vastu; "Kaunis kõrge, purikas läheb ülesse, all lehed").
ERA II 13, 303 (25) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.
ERA II 13, 304 (28) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).
ERA II 13, 305 (30) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.
ERA II 13, 305 (31) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Olnud rabadus ja lendav rabadus; viimane tulnud tuulest.
ERA II 13, 311 (1) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Katku küla (praeguse Avanduse) nimi tulnud sellest, et siin on kord suure katku ajal kõik inimesed ära surnud.
ERA II 13, 311/2 (2) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Simuna aleviku ja Avanduse küla vahel (teest natuke kõrval) seisab üks kivi sammas. Objekt on kuulnud, et see pandud sinna ühe Rootsi kindrali mälestuseks, kes kunagi siit läbi läind. Kuid sedasama sammast nimetatavat ka maa looduse sambaks ja maa nabaks.
ERA II 13, 316 (8) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva. Kui kevadel enne sõnnikuvedu panna lehma nina alla maa sisse... (? - eksikombel on aga just see peidetav ese jäänd kuidagimoodi kirja panemata) nii sügavale, et sõnni/ku/veoga ei tule välja. Siis loomad ei jää haigeks ja nõiad ega vigurimehed ei tee enam midagi.
ERA II 13, 318 (17) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari.
Kui nari on käes, siis esimene tütar närigu. Siis talt küsitakse: "Mis sa närid?" Ta peab vastama: "Nari närin." Nii on tehtud ja on aidand.
ERA II 13, 320 (21) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.
ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)
ERA II 13, 322 (29) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatuse puhul arstitakse maavitsa veega.
ERA II 13, 322/3 (30) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksvahaiguse puhul võetakse sassabarilla vett, mis on aga õige kange. Võib võtta üks napsiklaasitäis iga söögi alla, kuid mitte rohkem.
ERA II 13, 323 (32) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi tulevat külmetamisest ja ehmatamisest. Siis inimene hakkab värisema.
Jutustaja on näind ise üht niisugust haiget. Magand kuumas ahjus terve öö ja pärast antud sassabarillasid sisse.
ERA II 13, 324 (34) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmaline vehkleb; põhja virvelane.
ERA II 13, 326 (3) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luusaare küngas olevat Muuga metsas. Vanasti sõdade ajal põgenend sinna inimesi ja eland sääl soo sees.
ERA II 13, 327 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas on metsas; halgja jälgede pääle inimene eksib ää.
ERA II 13, 327/8 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pritsu isa eksind kord metsa. Kui keerand sukad teisipidi, siis pääsnud välja.
ERA II 13, 329 (16) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - ikke niisama metsahunt, loodud kohe, aga pisikene old. Pugend loomale persest sisse ja hakand sööma, vahel pärasoole välja kiskund.
ERA II 13, 331 (1) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas.
Üks naine olnud metsas ja eksind ära. Kaua-kaua ta hulkund sihitult ringi, kuid pole leidnud teed, mis viiks metsast välja. Siis tulnud korraga ta juure valges riides naine, korv käes, ja küsind: "Kus te tahate minna?" Eksinu ütelnud, kuhu ta soovib, ja võõras juhtind ta õigele teele. Õige tee olnud säälsamas ligidal. Kui saand vaevalt selja pöörata, nii olnud valges riides naine kadund. Mis see muud olnud kui halgjas.
ERA II 13, 332 (2) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas.
Jutustaja ise olnud metsas marjul, märgand eemal valges riides naisterahvast. Päris selgesti olnud näha: valged riided seljas, kaks letti (patsi), suured jämedad, üks ees, teine taga. Seisatund ja hakand lähemalt silmitsema. Näind, et ta nagu toetund puu najale ja olnudki korraga kadund. Küll otsind ja vaadand - midagi pole enam olnud.
ERA II 13, 333 (4) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Muuga mõisa lähedal metsas on Luussaare küngas, kus kunagi ära tapetud seitse kihelkonda (seitsme kihelk. Elanikud). Nad olnud sinna sõja ajal rüüstajate eest varjule põgenende. Ja keegi vana Needo juhatand rüüstajad sinna.
Kunagi olnud sääl künkal üks inimese kont, mis ajand vahtu välja ja karjund: Umbluu! Umbluu!
ERA II 13, 338 (8) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle sattudes inimene eksib ära.
Et õigele teele saada, pannakse jalanõud tagaspidi jalga.
ERA II 13, 340 (15) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, parandas ja kontrollis Mare Kalda
Veneveres, Luusikul olevat Kalevipoja luisukivi.
ERA II 13, 340 (16) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa pargis kasvab kaks suurt pärna. Vanad inimesed on kõnelend, et kumbagi alla olevat maetud üks rootsi ohvitser.
ERA II 13, 340 (17) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehundid - need olnud hundistund inimesed. Nõiduse teel nad moondand endid hundiks. Muidu olnud nad välimuselt päris hundi moodi, ainult natuke alandlikumad.
Nõiduse teel võind libehunt ka uuesti inimeseks moonduda.
ERA II 13, 340/1 (18) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks libehunt läind heinaliste juure ja vahtind väga haleda näoga. Mees ulatand talle noa otsast leiba. Kuid libehunt sähmand leivatüki ühes noaga ja joosnud metsa. Siis see leiva andmine ongi nõiduse kaotand ja päästnud selle jälle nõidusest lahti.
Mees läind kord linna, näind sääl oma noa, mis hunt ära viind, poes rippumas ja hakand kaupmehelt pärima, kust nuga sinna saand. Kaupmees siis seletand, et tema olnudki libehunt.
ERA II 13, 354/5 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Parun Kabelimäel lapsi hirmutamas.
Olgu Kabelimäe kohta seletuseks öeldud, et sinna on vanasti ja vist veel paarikümne aasta eest maetud, muidugi mõisnikusoost surnuid. Kabelimägi on väike mäeküngas, mille pääl on olnud vanasti rist. Praegu pole sääl midagi näha. Uksed on sisse läind alt. Välimuselt siis umbes nii:/joonis/Kui jutustaja olnud 6-7 aastane, olnud ta kord ühel suvisel päeval Kabelimäel korjamas valgeid härjabeid. Tema ise, Karugu Karla, Madi Jaan ja teisigi, kõik 6-7 aast. lapsed.
Korraga lapsed näind, et vana parun (kes olnud surnud) ilmund valges riides nende keske.e. Kõik hirmund koledasti ära. Jutustaja ise tahtnud mõisa poole plagada, kuid pole muidu saand, kui pidand tulema parunist mööda. Katsund siis ettevaatlikult eemale hiilida, kergitand parunile mütsi ja ütelnud: "Tere!" (et ta siis ehk pole nii hirmus kuri). Kuid nii kui ta selle sõna öelnud, nii olnud vana parun kadund, pole näha olnud muud kui sinist suitsu.Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõba leiliga.
Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõva leiliga.
ERA II 13, 357 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Sama Kabelimäe lähedal Kabeli küüni juures käind üks mees ikka jäneseid piilumas talveõhtuti. Ühel õhtul olnud ta sääl jälle valvamas ja olnud väga selge ja kuuvalge öö. Suur valge kass hakand Kabelimäelt küüni poole tulema. Aga kui poolele teele saand, kadund korraga ära - ja üks must loom läind Kabelimäe poole tagasi.
ERA II 13, 364 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Heidi Aadma, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuliis või tuulispask.
Kord tulnud kange tuuleiis ja tahtnud kõik heinanukud ära viia. Mehed lasknud kõhuli pääle, et seda takistada, kuid tuul olnud nii kange, et tõstnud inimesedki paar sülda maast üles ja lasknud siis jälle maha.
ERA II 13, 365 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uueaasta öösi toodud õled tuppa. Vanasti muidugi. Praegu see komme juba ununend.
ERA II 13, 368 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Koulen, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt ja pärishunt - neil ikka olevat vahe ka, kuid objekt seda ei tea seletada.
ERA II 13, 377 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. < Peetri khk. - Richard Viidebaum < Ants Hasen, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunti jutustaja on ise näind. Ta olevat sileda karvaga, kõrvad ludus pää küljes nagu jänesel. Olevat peaaegu noore koera suurune, talvel punakas, suvel sinihall.
Üldse olevat libahunt või liba ikka hundist sündind, nagu iga teinegi hunt, kuid nad olevat siiski nii isemoodi, olevat ülevõsade hundid, nagu kasulaps poisil ja tüdrukul.
ERA II 13, 383/5 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare küngas.
Luussaare künkal on vanal ajal maha tapetud seitse kihelkonda.
Küngas olevat pehme soo sees ja sinna läheb ainult üks tee koht. Ennevanasti läind sinna pakkudest tee.
Vana Küiska Madi isa leind säält künkalt ankru viina. Loom astund otsa ja hakand kaapima, ja tulnudki välja ankur viina.
Maa on sääl künkline. Konta on välja tulnud. Kõik kasvab sääl väga hästi ja lopsakalt. Putked on kui teivad, puud nii jämedad, et ei saa lõigata.
Seitsme kihelkonna rahvas on sõja ajal sinna varjule läind. Kuid üks tüdruk viind röövijad sinna ja need on siis kõik armutult maha tapnud. Tüdruk on ise üks vanatüdruk Needa. Olnud parsil puude taga. Röövlid tulnud tuppa, vaadand ringi. Pole leidnud midagi ja ütelnud: Neetu! Kuid tüdruk saand nende sõnast valesti aru ja hüüdnud kohe: Ärge mind tapke, ma annan kõik üles!
Ja siis juhtindki see tüdruk need röövikud sinna rahuliste inimeste pääle.
Luussaare on siit 7-8 versta eemal, igavese soo sees. Teadmata inimene ei oska sinna minna. Ringi on nagu lage väli (lage soo). Ainult kuiva ajaga sinna pääsebki.
Sääl künkal kasvab enamasti niinepuid, aga kuuski, kaski ja pajusid ka. Sääl on rohuaia puid, ja kena kodune tunne on sääl olla. Kohati on orgline ja aukline. Pähklipuid on sääl ka.
Kõrvalt täiendatakse: on nagu ristideta surnuaed, künkline; pilliroog kasvab üle inimese pää.
Nüüd on puud maha võetud ja saar heinamaana kasutetav.
ERA II 13, 386 (3) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vaimud Muuga mõisas.
Siin Muuga mõisas nähtud endisel ajal vahel "vaimusi". See olnud vanas mõisas. Kord valitseja hakand õhtul pimedas härra juure minema. Läind pimedas mööda karidori käsikaudu ja koledasti ehmatand - et siga tulnud vastu. Aga olnud püsti kahe jala pääl nagu inimenegi.
ERA II 13, 386 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kord samas mõisas valitseja kuulnud, et tema toa pääl nagu palka hakatud maha murdma, olnud kuulda suurt kolinat ja mürinat ja palju rahvast olnud seda kuulmas. Mindud üles vaatama - mitte kedagi. Kui läind alla, jälle kolistatud. Läind teist korda üles, ikka mitte kedagi. Ainult kass magand korstna kõrval.
ERA II 13, 389/90 (15) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Siin Muuga mõisas üks endine tüdruk näind ka kunagi vaime. Tema olnud oma toas ja kuulnud köögist kolistamist. Läind vaatama. Vaadand ukse vahelt. Vanad mõisapreilid (kes tõeliselt olnud surnud ja maha maetud) olnud sääl mitmekesi koos ja kloppind koogitainast. Tüdrukule nad ütelnud: Maie, ära sina nüüd vahi, nüüd pole sinu aeg.
ERA II 13, 391 (1) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa lähedal on väike küngas, kus asub veski. Praegu nimetatavat seda Veskimägi, kuid ennem olnud Linnamägi.
ERA II 13, 391/3 (2) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Luussaare küngas.
Vanasti olnud seitse aastat sõda. Siis rahvas põgenend sinna künkale, mis on soo sees. Ennem paistis see üle soo nagu rohuaia salk. Suuremalt osalt on sääl haavad.
Sääl olnud seitsme kihelkonna rahvas. Puu sild olnud alla tehtud (et pehmest ravast üle minna). See tee koht olevat veel praegugi näha ja tunda: kõvem kui mujal ümberkaudu, ja männid kasvamas mõlemal pool teed. Eemal on lage.
Aga üks lits annud üles.
Soldatid olnud otsimas ja rüüstamas. Üks lits olnud pugend õlekubude alla. Soldatid pole midagi leind ja ütelnud: Neetu! Aga siis tüdruk tulnud välja: Kuda sa tead, et mu nimi Needu on?
Vat siis see Needu viind nad sinna. Aga ta ise tapetud kõige enne ja siis need rahvas.
Pääluud on sääl künkal pärast ümisend.
Ennem oli see saar metsas ja siis oli sääl palju kitsi ja põdrasid. Nüüd on mets maha võetud.
Õieti koosneb Luussaare kolmest vähemast kunkast: Aavasaare, Luussaare, Sikussaare. Vahekohtades on nõgud, mis käivad jäärakudi.
Kord üks mees näind sääl pääluud ja löönd seda jalaga. Kuid öösi näind ta unes, et üks võõras mees tulnud ta juure ja ütelnud: Miks sa mind lõid?
ERA II 13, 394/5 (4) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katla-auk.
Roela ravas on Katla-auk. Rava sees on kõvem koht, auk keskel ja paekilde täis. Tunamullu üks mees käis seda kohta vaatamas ja kiitis väga ilusaks. Keegi on enese sinna ära poond.
Vana jutu järele olnud sääl suur rahakatel. Tahetud kolme venna verd, et siis katel tuleb välja. Aga siis peab sellest rahast antama ka kõigile vaestele.
Tapetud siis kolm kukke ära ja mindud kaevama. Katel tulnud välja. Olnud juba kätte saamas. Palk pandud sangadest läbi. Aga noorem vend ütelnud: "Noh, mis me siit teistele anname, see kulub meile endilegi ära." Kohe palk läind katki ja katel kukkund kolisedes auku tagasi ega ole teda keegi saand enam kätte.
ERA II 13, 395/7 (5) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakasti leidmisest.
Tallinna kõrval see kuski olnud, sääl Harjumaal, ühe kõrsi lähedal.
Ühel päeval tulnud 2 meest punaselaugu hobusega sinna ja maksnud peremehele või kõrtsmikule 100 rubla, et ta lubaks neid oma maa sees kaevata, kuna vanade kirjade järele olevat sinna midagi peidetud.
Käind nad esiti mööda põldu ja kaevand mitmest kohast, kuid pole leidnud midagi. Peremees vaadand esiti juures ka, aga pärast läind eemale, et minul ikka raha käes ja pole enam minu mure, kas leiavad midagi või ei leia.
Kui ta aga tüki aja pärast läind uuesti vaatama neid kaevureid, olnud nad juba kadund. Kuid üks kivi trepp olnud ära lõhutud ja sääl olnud selgesti näha, et selle alt välja võetud üks kaunis suur kandiline kast ja ära viidud. Vat siis olnud kõrtsmikul asi selge küll, et ennem nad kaevasid lihtsalt moodi pärast ja ei tahnud peremehe nähes kasti välja võtta. Nüüd olnud kahju küll, et ise trepist üle käind ja ei teagi, mis sääl all; tulevad teised võhivõõrad inimesed ja muudkui viivad rahakasti ära. Siis arvatud, et küllap mehed olid vist Rootsist leidnud vanu kirju, mille põhjal nad selle rahakasti asukoha täpselt ära teadsid.
ERA II 13, 397/8 (6) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgja ketikõlin.
Jutustaja vanamees ise olnud terve perega Ädiveres heinamaal. Päris päeva ajal, suur kari inimesi koos. Jutustaja ise läind parajasti heinaseljatäiega, kui kuuldund maa seest nagu keti kõlin (Nüüd kõnelevad teised kuuljad ka vahele).
- Kohe selgesti oli kuulda, oli, mis viirastes ta oli.
- Räägivad, et halgjad vahel viivad...
- Väga selgesti oli kuulda - nagu 10-15 ketti oleks olnud hunikus kohe.
- See oli ikke halja ketikõlin, mis ta muud oli...
- See on ilus lage aruheinama. Pärast otsisime kõik läbi, aga mitte rõngastki ei leidnud. Kohe tõesti ja väga selgesti kuulsin, kõik kuulsid, aga ei näind mitte midagi.
- Üks viirastus ikke oli, kes seda helinad tegi. Päris päev-ajal oli, selge päevapaiste...
- See oli ikke halgja ketikõlin. Oli kuulda, nagu oleks läind sügavamale.
- Aga maa sees ketid - ega need helise?
ERA II 13, 399 (8) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hõbedaleid Peipsi äärest.
Üks Avinurme mees, Oskar Velt Tammispää külast on Peipsi äärest leidnud palju vanaegset hõberaha. Päris järve äärest leidnud, nagu järv oleks uhtund välja. Olnud nii õhukesed nagu lutikad, väiksed räätsikud. Hommuti käind korjamas, mitu päeva vist kohe.
Rahade hulgas olnud ka pärlid (küllap vist helmi). Kuhu see leitud raha saand, sellest ei tea. Leid olnud üsna hiljuti.
ERA II 13, 400 (10) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare künka äärest on leitud ankur viina.
Siit mõisa nuumkari käind sääl; üks härg astund jalaga ankrule augu sisse. Kuid viin olnud sees veel päris hää. Ankur ise olnud tammepuust.
Asi tulnud välja sellest, et karjane olnud koju tulles sageli joobnud. Päritud, kust ta viina saand, ja siis ta kõnelend ära.
ERA II 13, 400/1 (11) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadus.
Samas talus, kus praegu kirjutan, on noormees külmetada saand ja sellest haige. Tunduvat väga külm, kuigi on mitme teki ja kasuka all.
Ema õpetab: "Ei tea, ehk on rabadus? Kuule, laku ristati peopesi ja võta kõrvavaiku sisse. Mõnikord kästakse ka uks ristati ära mõõta, et see peab aitama."
Noormees: "Ah, laku õite perset ja ole vait!"
ERA II 13, 401 (12) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku kivid.
Simuna lähedal on kaks kivist sammast. Nende vastu olevat katk löönd jalakannaga, et tema enam sinna ei tule. Pärast on need ära tahutud.
ERA II 13, 403 (16) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Okaspuid tuleb raiuda ikka noorel kuul ja lehtpuid vanal. Kui raiuda lehtpuid noorel, siis ajavad kevadel lehti ja lähevad seenetama.
ERA II 13, 403 (17) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti räägitud: Puid maha võttes lasta otsad põhja poole, siis ei lõhke.
ERA II 13, 403 (18) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulioks olevat see, mis kasvab püsti, nii poolvilliti. Kui niisuguse oksaga palk panna seina, tõmbab äikest ligi ja läheb põlema.
ERA II 13, 405/6 (23) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga Peressaares eland vanamees, keda hüütud Hundikuningaks. Tema hävitand oma eluaastate jooksul väga palju hunte. Mõis maksnud talle 3 rubla poja päält ja 5 rubla vana päält, pidand viima kõrvad mõisa. Lasivere alt toond hundipojad ära - vaata, kus oli vana! Hunt tulnud järele, kuni paarikümne sammu kaugusele tulnud, siis istund maha ja haukund. Päris kallale pole tulnud. Ja mees pole lasknud ka, et saab siis jälle poegi. Poegadega teenind rohkem kui vanadega, kuna neid saand kohe mitu korraga.
Ennem olnud mõisahärraga nii kokku räägitud, et kui 300 hunti on ära hävitand, siis saab priiks. Kui tal see arv täis olnud ja härraga rääkima läind, ütelnud viimane: "Mis priiks sa veel tahad, sa oledki prii." Vanamees lasknud ja püüdnud siis edasi hunte kuni surmani. Kui ta pärast Kulinasse läind ja sääl põtru hakand laskma, aetud säält minema.
ERA II 13, 406 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läind aastal on üks mees leidnud heinamaalt sambla alt toreda põdrasarve. Müünd ära ja saand 250 marka.
ERA II 13, 407/8 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikne.
Kui on väljas pikne, pühad raamatud panna lauale ja tuled süüdata põlema.
Jutustaja arvab, et pikne lööb heleda asja pääle.
Kui äike müristab, visatakse kirved, saed ja vikatid põõsasse, kuna need tõmbavad ligi. Ühel olnud sirp odranuku pääl ja äike löönd selle kolmest kohast katki.
Tavalisti siin öeldavat: "Äike müristab, äike löönd korstnast sisse" etc. Sel ajal pandavat ka siibrid kinni, et "luht ei vea läbi".
ERA II 13, 408 (27) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised.
Heitlejad on, et Põhja-virmalistele peab valgust näidatama, et päike paistab jäämägedele ja lööb läike üles taevale. Nii näidatakse Põhjamaa rahvale valgust.
See hüitasse põhja virmalisest.
ERA II 13, 408 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on madal, tuleb veel sadu; on ta hästi kõrge, siis enam ei tule.
ERA II 13, 409 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus, moast hingamine.
Vajutatud hõberahaga, siis kaabitud raha küljest mätta auku - ja murumätastega ka vajutatud.
ERA II 13, 410 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.
ERA II 13, 415 (52) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt.
Libehunt oli see, kes loomale puges persest sisse ja sõi sisikonna ära.
Kui hundil oli 12 poega, siis 12-nes nende hulgas oli peenike ja see oligi libehunt. Ta oli läikiva sileda karvaga ja terava ninaga ja väiksem kui teised hundid.
ERA II 13, 432 (72) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluse sepad seinas tõksuvad. Ennustavad surma. Kui jutustajal tütar ära surnud, siis nad ka tõksund.
ERA II 13, 439 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu: 1. sõrmeküünte alt musta, 2. kõrvavaiku, 3. peopesi lakkuda ristati, 4. uks ristati ära mõõta.
ERA II 13, 442 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. "Üks näind halgjast, et jões päeva paistel pest ennast. Halgja jälge peale eksima ära inimesed."
ERA II 13, 444 (29) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus.
Lendva-rabadus on saadetud tuulega. See löönd looma läbi, "kohe purust", et enam vastust pole saand. Kui tagantpoolt kehaosast löönd, siis ehk veel saand kuidagi abi, kui aga eest löönd, siis olnud surm kindel.
ERA II 13, 446 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Samas Noavere v. Muuga külas, Tott Jüri karjamaal olevat suur kivi. Tuleb minna mööda taliteed. Jutustajale on näidatud unes, et mingu kaevaku säält kivi alt, sääl olevat rahakast. Kuid tema pole kaevamas käind.
ERA II 13, 448 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi varandust.
Muuga veski lähedal olnud vanasti üks ladu (küün) ja selle lähedal (mitu sammu ja kuspoole, see pole enam jutustajal meeles) pidand maa sees peituma veerandiku täis kulda, Rootsi varandust. Sõjavägi on kord sääl seisnud ja siis on ka varandus maa sisse maetud. Nüüd polevat enam üldse olemas seda ladu ja seepärast on kulla asukoht teadmata.
ERA II 13, 456/7 (7) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari.
Seotakse villase lõngaga kinni. Ka lastakse esimest poeglast närida. Kui ta närib, küsitakse: "Mida sa närid?" Peab vastama: "Nari närin."
ERA II 13, 458 (13) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vassiverest Sute Madis oli nõid. Enne surma ta oma raha peitnud keriksele. Kuid teised näind, et tal käed tahmased, hakand otsima ja leidnud üles.
ERA II 13, 459/60 (21) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristikivi-küngas, asub Laekvere k. piires. Arvatakse, et sinna on kunagi inimesi maetud.
ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. - Richard Viidebaum < Maali Erdeman, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.
ERA II 13, 476 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paasvere põldudes on kaks üksikut puud, kuusk ja mänd. Vana juttude järele olevat need võrdlemisi vanad puud ja peksu ajal on nende küljes peksetud inimesi.
ERA II 13, 476 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäägu mägi. See on Moora mõisa kohal, üle maantee. Vanasti joosnud säält jõgi läbi, kuid mõisa härra pole jõge tahtnud ja siis üks kange mees pannud jõe kinni.
ERA II 13, 479/80 (23) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uku mägi olevat Äntu mõisa juures (Väike-Maarja khk.). Sääl olevat ka rahaauk vana jutu järele. Tavalisem nimi sel mäel olevat aga Uguri mägi.
ERA II 13, 490 (4) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Külmtõbi raputab inimest. Vanasti inimesed uskund, et külmtõbi on pahast vaimust tulnud, kuid tõeliselt tulevat külmtõbi suurest ehmatamisest. Haigele tehtud vanne, kuhu vee hulka pandud süsi.
ERA II 13, 491 (9) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere väljal need üks kuusk ja mänd olevat pruut ja peigmees. Vanarahvas nii nimetand
Mõned nimetavat neid ka hiie puudeks.
Endisel ajal olnud kombeks, et iga uudist viidud hiiele.
ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiseröögatus, sammaspool.
Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.
ERA II 13, 499 (9) < Simuna khk., Laekvere k. < Simuna khk., Paasvere v. - Richard Viidebaum < Lilli Krüger, u. 25 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle inimesed eksivad ära.
ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa.
Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa.
Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa.
Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.
ERA II 13, 506 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulerõuged - soovitatakse soojas saunas tuulepesadega vihelda.
ERA II 13, 508 (14) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud libahunt ja suurhunt. Libahundi kohta loetud juturaamatuist.
Eks see libahunt võind ikka teistmoodi olla kui teine hunt.
Inimese hundistumist ei teata.
ERA II 13, 510 (17) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vana sõjatee.
Veneverest Luusikulle, Luusikult Imukveresse, Imukverest Karukõrve - eks see ole vana sõjatee.
ERA II 13, 510 (19) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti suure sõja ja katku järele eland siin ümbruskonnas ainult kaks inimest. Nad olnud siis nii arad, et pole julgend teineteisele läheneda.
ERA II 13, 510 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere mõisast Moora mõisa poole on pahemat kätt kivikangur, seda arvatakse ohvripaiga olema.
ERA II 13, 511/2 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare küngas.
Muuga mõisa lähedal, soos. Suure sõja ajal seitsme kihelkonna rahvas heitnud ühte seltsi ja läind sinna saarele, et ega sinna keegi järele tule. Aga üks vanatüdruk, Paasvere väljal või kus ta olnud, sellele nad ütelnud: "Ütle välja, kus teised on." Ja tüdruku-rumal ütelnud ka, juhatand röövijad metsa. Need läind ja tapnud sääl ära kõik inimesed. Kõik seitse kihelkonda.
Et seal peab luu ots olema maast väljas, vahupull otsas, ja ajama ühtelugu "umbluu!" ja "umbluu!"
(Küsin) Mispärast?
- Sellepärast, et ta inimese kont on.
ERA II 13, 512 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Paasvere väljal olevat üks küngas, kus vanasti kirik olnud, Laaritsa kirik.
See kirik on säält vist sõdade ajal ära hävinend. Arvatavasti olnud ta puust.
Kuid sinna künkasse olevat vist veel pärast kirikutki surnuid maetud.
ERA II 13, 513/4 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare.
Sinna on sõja ajal inimesed varjule läind. Paasvere Kabelimäe juures olnud tüdruk, sinna kuhugi enese ära peitnud. Soldatid otsind, kuid pole leidnud, ütelnud: "Netu!" Kuid tüdruk seda kuuldes pole läbend enam peidus olla ja tulnud välja: "Kus te teate, et mu nimi Needu on?" Ega soldatid pole seda teand.
See viind siis sinna. Aga kui nad sinna saand, siis tõmmatud see tüdruk ise kõige ennem lõhki kahe hobuse vahel ja selle järele tapetud sääl maha ka kõik teised inimesed.
Umbes viiskümmend aastat tagasi sääl künkal üks inimese pääluu kisendand: "Upluu! Upluu!" Vahtu ajand välja.
ERA II 13, 514/5 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Moora mõisa väravas on nõgu, kus vanasti jõgi jooksnud. Üks venelane pannud selle jõe kinni. Vist olnud nii, et venelane kaubelnud mõisahärra käest härgi, kuid pole saand kaupa. Lahkudes olnud venelasel süda täis ja pannud südametäiega jõe kinni.
ERA II 13, 517 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lenda rabadust saadetud tuulega. Nii tapnud mõni kuri inimene kõik teise loomad ära.
ERA II 13, 523 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libehunt.
Kui hundil on 12 poega, siis üks on sääl hulgas libehunt. Sel on terav nina ja ta sööb hobust tagant alates.
ERA II 13, 523 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kunsimehed saatnud rabadust udusel hommikul.
ERA II 13, 530 (1) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.
ERA II 13, 530 (2) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Veneveres Ansurahva kohal olevat vana matus, sõjaaegne, kuhu Peeter Suure ajal maetud. Siis üks Vene polk olnud Veneveres ja hakand vastu. Kõik tapetud maha ja maetud ka sinnasamasse paika.
ERA II 13, 532 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu vanemal ajal harjakad müünd "rabaduse süsi" ja "mere süsi", kuid see olnud lihtsalt rahva petmine kivisöega.
ERA II 13, 532 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas, halgja jäljed eksitand inimesi metsa. Vahel mõni käind 6-7 korda ühte ja sama teed ja pole ikkagi saand metsast välja. Kõige parem olnud pöörata riided pahempidi.
ERA II 13, 532/3 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud olevat hää raiuda noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, see olevat päris õige küll. Kõige parem aeg tarbepuude raiumiseks olevat jaanuari- ja veebruarikuu.
ERA II 13, 536 (1) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kerstussaare olevat soodetagune saar, kus inimesed vanasti sõdade puhul peitu läind. Nimi tulnud sellest, et kirstud on sinna viidud üle laudadest silla. Saar asuvat Saolepa Venevere pool nurgas.
ERA II 13, 536 (2) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arukselt on üks venelane-liivavedaja leidnud liiva-august suure hulga hõberaha. Olnud vana vene hõbedat. Kui venelane raha kätte saand, sõitnud minema ja pole oma nägu enam näidand. Töötasugi jätnud välja võtmata.
ERA II 13, 537 (3) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi ajal on tehtud kindel piir Riiamaa ja Tallinnamaa vahele. Siin lähedal olevat ka kaks piirikivi, üks Liiasilma augus ja teine Savilepal.
ERA II 13, 537/40 (6) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viirastisi ja vaime on vanasti nähtud.
Ühel nelipühi esimese püha õhtul, vastu keskmist püha, jutustaja läind äiale ja siis mindud säält mitmekesi vähile. Olnud õige hää saak ja suured kotid saand täis. Hommikupoole ööd hakand koju minema. Siis nad järsku näind, et aidamees tulnud mõisa poolt ja otse nende pääle. Valged püksid ja valge pintsak. Jutustajal olnud revolver ka ja ta võtnud selle juba välja. Kuid päris nende pääle pole tulnud, keerand kõrvale ja umbes 50 sammu neist eemal kadund ära Uppumise auku. Aga kohe päris kindlasti olnud aidamehe nägu.
Noh, seekord läind nad säält ikka minema ja keegi pole osand arvata, mis see õieti tähendab. Ennem on mõned küll arvand, et pühal ööl ei maksa minna vähile, kuid nüüd olnud vähid juba kotiga seljas ja mis sinna enam parata.
Kuid samal suvel uppund sinna Uppumise auku ära kolm inimest: Kubja Tõnis, ta tüdruk ja sulane. Olnud lool ja õige soe päev olnud. Tüdruk läind jõkke ja kubjas ütelnud sulasele: "Mine tee tüdruk märjast." Sulane läind. Kuid nad trehvand sinna sügavasse kohta, mis nimetatakse Uppumise auguks ja vajund sääl mõlemad põhja. Kui kubjas seda näind, karand ta kohe appi, kuid teised hakand temasse kõvasti kinni ja nii uppund kõik kolm. Kui teised sinna kogund ja välja tõmmand, olnud juba hilja.
Kuid Aida-Jaak - aidamees - sel ajal ise veel eland, kui teised nelipühi esimese püha öösi näind teda jõkke kaduvat.
ERA II 13, 557 (5) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veneveres olnud Sorts-Indrek, kes arstind rabadust. Kui nüüd rohtu pole käepärast olnud, siis kutsutud ikka Indrek kohale.
ERA II 13, 558 (7) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadust on saadetud suure nõelaga.
ERA II 13, 559 (9) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Lendva lõi läbi," vanasti muud ei olnudki kuulda.
Lendva ja rabadus - see on üks raibe kõik, kahtepidi aga hõigatasse.
Kui rabadusele abi ei saand, siis suri ära. Kui südame juurest läbi löönd, vahel kohe nagu haavlitega, siis olnud ka ots pääl.
ERA II 13, 560/1 (12) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libe hunt; (seda) libedad hunti.
Jutustaja ise oma silmaga pole näind libehunti. Aga neid on olnud küll.
Mees olnud mõisaväljal härgadega kündmas, jätnud härjad seisma ja läind kõrtsi. Libehunt tulnud ja söönd härja perse ära. Härg surnud maha. Mees saand mõisas oma 25 kätte ja härg olnud tasa.
Libehunt olnud punetand karvaga loomake, väiksem kui teine hunt. Loomal kiskund ta sooled tagant välja ja söönd ära.
ERA II 13, 561 (13) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Moondatud hunt olnud ikka samasugune kui teinegi hunt. Ühekorra mees söönd ja hunt tulnud sinna juure vahtima. Mees annud raasukese leiba teisele ja siis hunt moondand enese jälle inimeseks, nagu olnud ennegi.
"Enne olid kõvad jutud, et seda oli tehtud."
ERA II 13, 564 (23) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Küsin näkist.) Illiveres oli üks Rein Sivi kõrtsi taga heinamaal. Olnud õige kuum päev ja Rein läind jõkke. Kuid pole saand enam välja. Üks väike must loom võtnud kõrvast kinni ja pole tahtnud lasta välja. Aga olnud suvine aeg, vett jões vähe, sulane karand ka peremehele appi ja siis saand ikka veest välja.
ERA II 13, 565 (24) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesad.
Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa.
Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.
ERA II 13, 565 (26) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Metsahaljas (haljas).
Inimesed olevat neid näind, päris inimene, ikka meesterahvas, vahest must, vahest hal´l. Haljas käind inimestega ühes ja eksitand ära.
ERA II 13, 566 (30) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.
ERA II 13, 567 (31) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi.
Sest ei tea mitte kedagi rääkida, kas seda sai keegi teha või...
Räägivad küll, et üks läind tagurpidi rukkisse külmatõbe eest. Küll hõigand, aga mees old vaid, põle vastand. Siis põle osand järele minna. Oleks õigand külmatõbele vasta, oleks jälle peale tulnud, aga nii saand lahti. Päävas mitu korda vahest käind. Aga kui külm läks ära, siis palavad kõik kohad täis.
(Rohtudest.) See, kus koer kuseb (koera kust), seda anna natuke sisse, kohe kadund. Salaja muidugi peab andma.
ERA II 13, 571 (3) < Simuna khk., Venevere v., Kaasiksaare t. - Richard Viidebaum < Kadri Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Avanduse mees kiitnud oma äia, et olnud teine kange lendvat saatma. Kord teind katust, kui ütelnud: "Täna hea tuul, täna oleks hea lendva-rabadust saata." Teised vaielnud vastu, aga vanamees siiski saatnud 25 versta pääle. Kellele saatnud, selle lehm surnud ära.
ERA II 13, 585 (5) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendva-rabadus, kui lõi läbi ja kohe oli valmis, abi enam ei saand. Muidu rabadusele sai ikka abi ka.
ERA II 13, 586 (8) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Korka vanamees - selle nimi oli Jüri - oli üks kuulus nõiavanamees. Muuseas saatnud lendvat.
ERA II 13, 587 (13) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - veiksem teisest hundist, hakand sööma tagant peale.Seda nad kiidivad, mina ei ole näind ega tea.
ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuliheina sõnajalad.
Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi vastu ka.
ERA II 13, 591 (5) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljas: hal'lad
Haljad jões pesnud endid. Metsas nad huikund inimestele vastu, petnud neid niimoodi metsa sisse ja eksitand ära.
ERA II 13, 593 (14) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus ehk lendav. Lendav rabas ää. Lendava läbi löödud.
ERA II 13, 598 (2) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad.
Uss - moa karva, rohu karva, sarabu karva, nõe karva, kurati ma kohla karva...
Moa ja metsa viha kadugu kõik ä! Kussa oled tuld, sõnna mine tagasi!
Selgesti pead lugema, ega see muidu ei aita.
Neid sõnu loetakse siis, kui uss on nõeland. Peavad kohe aitama.
ERA II 13, 600 (5) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a.(1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Väänamiste puhul väänatud liige paigale panna ja ütelda seejuures:
"Luu luu vasta,
kont kondi vasta,
liige liikme vasta,
soon soone vasta!"
Siis valu kaob ära ja saab varsti terveks.
ERA II 13, 600 (6) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva puhul: "Püha Jumala vägi, sa isi tead ja nääd ja oled isi kohtumõistja." Need sõnad lugeda vee pääle ja sisse anda. Võib anda ka soolaga ja leivaga.
ERA II 13, 601 (9) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maast hakand haiguste puhul: "Moast tuld, maha läinud, moa viha, moa hakatus, moast tuld, maha mingu!" Searasvaga ihu määrida ja saunas vihelda, siis kaob ära. "Mõne sita asja küllest hakkab. Käivad naised saunas ja siis hakkab."
ERA II 13, 602 (11) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ajab külmetama, käib nagu painjas peal, väristamisega tuleb.
Jällegi lugeda: "Sa Jumala vägi, sa isi näed ja oled kohtumõistja." Need sõnad tulevad "mõne asjaga" haigele sisse anda.
ERA II 13, 606/7 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt olevat libeda karvaga, pugevat loomale tagant sisse ja söövat looma seest õõnsaks.
Siin ütlevad, et ilves peab olema see libeunt.
ERA II 13, 607 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi. Peab riided pöörama pahempidi, siis saab õigele teele.
ERA II 13, 608 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umurid, nõiakollad (taim). Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.
ERA II 13, 631/2 (1) < Peetri khk., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Liisa Hahn, 79 a., saadud tütretütrelt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Venituse sõnad, mis tulevad ühe lusikatäie piima pääle lugeda ja sisse anda.
Jeesus sõitis teeda mööda,
Mari sõitis maada mööda,
ilusalle ilutele,
Kalamusta mooduselle,
Susammela silla peale.
Kuu pööratas, maa vääratas -
(kelle) naba nikastand,
emakas oli ehmatand.
Jeesus kargas katsuma,
soona sirutama,
ligemeid liigutama,
udemeid ühte panema.
Kolmainu jumalal' -
Jumal Isa, Jumal Poeg,
Jumal Püha Vaim,
Aamen!
ERA II 14, 16 (4) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud tulevad maha lasta põiki tuult, siis kuivades puu ei lõhke.
ERA II 14, 17 (10) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui halija jälgede peale juhtud, eksid ära.
ERA II 14, 17/8 (12) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees tulnud õhtul kõrtsist. Tuttavat teed mööda tulnud. Pimedas. Näind, et keegi tuleb vastu. Kuid astund ikka julgesti edasi. Korraga leidnud enese tükk maad tee kõrvalt. Pole arugi saand, kuidas sinna sattund. See juhtund nii imekiiresti. Arvand mees, et kuri vaim tuli talle vastu ja viskas teelt kõrvale.
ERA II 14, 18 (14) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k, Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui eksinu tahab jälle õigele teele saada, lugegu tagurpidi issameie. Kui on selge ilm, tuleb minna pääva järele.
ERA II 14, 21 (24) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moalused hakkavad kihvtisest nõgesest.
ERA II 14, 21 (25) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moaluste arstimine: Vana hõbedat vette kaapida, selle veega pesta ja vesi siis sinna maha kallata, kust haigus hakand.
ERA II 14, 21/2 (26) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad inimesed ütlesid, et maa hingab, et peab ennem sülitama (kui istuda), siis pole sealt kohast karta (haigust). Nihukesi kohtasi on kohe tõesti, kus hakkab (haigusi).
ERA II 14, 22 (27) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.
ERA II 14, 22 (30) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulioksaga puud seina ei panda, et toob tulekahju.
ERA II 14, 26/7 (9) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused taovad täks-täks, nigu uur seinas. Põruta sealt ära, läheb teises kohas jälle, niisama kui uur.
ERA II 14, 27 (10) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad külge hakkama, kui maa hingab.
ERA II 14, 67 (7) < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus) peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.
ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"
ERA II 14, 83 (5) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas - naisterahvas - tulnud naisele metsa vahel vastu, küsind leiba - naisel olnud leib käes. Hal´jas ütelnud: "Anna mulle leiba, anna ruttu, meesterahvad tulevad järele."
ERA II 14, 84/5 (7) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja isa olnud poisike ja näind kord oma silmaga, kui üks vanamees tahtnud ravandust saata. Istund aia ääres maas - see olnud pulkadest aid ja läbi pulkade siis pidand saatmagi; müts olnud põlvede all, ise põlvili, käes lepapulk, mille sees nõel. Vanamees ütelnud poisile: "Kes sind, siga, siia ajas! Poiss tulnud segama ja ravandus jäänd seekord saatmata.
ERA II 14, 90 (1) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Kai Baum, u. 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandusest.
Kuule, ühekorra kaks meest teind katust. Teine ööld: "Küll nüid on hea ravandust saata." Teine üteld: "Noh, näita siis, kuda sa saadad." Mees võtt taskust vaskraha, võtt kolm õlepead ja pand selle peale, pomisend ise natuke - ja läind kohe lendu. Siis teine pand talle kuklasse ja mees kukkund katuselt maha.
ERA II 14, 110 (30) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõulus olid heinad toas. Kui heinu toodi, ööldi: "Toome jõulud sisse!"
ERA II 14, 114/5 (46) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Ära sa mine sõnna jõe ligi, näkk tõmmab su sisse ja siis jälle ei tea, kus viiakse!"
ERA II 14, 131 (1) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ussid on maaviha võtjad. Kus maa hingab, sealt tulevad maa-alused inimese külge, seal on maa viha. Aga kus ussa on, nemad võtavad ära selle viha, sealt siis ei hakka.
ERA II 14, 137/9 (13) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao-aegsed inimesed.
Vaaro peab olema pool kala, pool inimest ja ütleb: "Vaaro, vaaro!" Nende keel peab olema mustlase keelega segatud. Üks toodud Tallinna, old naisterahvas ja kala saba taga, pool kala, pool inimest. Merest on kätte saadud. Kutsutud kuulama, et mis ta räägib, kuid keegi pole saand aru - küll ta rääkind ja kisendand. Viimaks toodud üks mustlane, see saand aru - vaata, mustlase keel on mitme keelega segatud - mustlane üteld, et tal on kaksikud lapsed ja viidagu ta sõnna tagasi, kust on võetud. Ja siis viidud ta sõnna tagasi. See old naisterahvas. Aga eks neid ole meesterahvaid ka - elavad seal ja teevad sugu ka. See Tallinnas old kolme aasta eest.
Need on vaaro-aegsed inimesed, mine tea, kas Punases või Mustas meres, või kus nad on.
ERA II 14, 141 (2) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tomingas õitseb kaua, tuleb pikk sügise, aga tänavu ei õitsend enam kui kolm päeva.
ERA II 14, 149 (18) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused vaimud... kui maa hingab, sellest tulevad moalused. Üheksaväe õied ehk moaluse rohud, nendega tuleb hõõruda.
ERA II 14, 157/9 (12) < Paide khk., Paide l. < Paide khk., Mäo v., Mündi k. - Richard Viidebaum < Adam Breiberg, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvatud, et need on maa-alused vaimud, kes seina sees teevad tik-tak, tik-tak. Kui nende tiksumine olnud mõnes nurgas hästi kuuldaval, siis hoiatet lapsi: "Maa-alused vaimud on töös, nüüd ei tohi segada neid."
ERA II 14, 249 (34) < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. See üteldakse metsahal´jaks. Et kui tema jälgede peale lähed, eksid ära. Aga loe issameie ää, kohe saad õigele teele.
ERA II 14, 249 (35) < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik (Luige eit), s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui moa kõmiseb, arvatakse, et on alt tühi.
ERA II 14, 338 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k., Liivamäe t. - Richard Viidebaum < R. Romeldi, naine (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! (Lastele pole seletetki, kus see koll on ja kust tuleb.)
Mustlane tuleb, viib ära.
Näkk. Kaevu peal ei tohi vahtida, näkk viib kaevu.
ERA II 14, 340 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Näkk tõmbab kaevu!
ERA II 14, 340 < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hoia, kol´l tuleb kallale! (Koll on pimedas.)
Hun´t tuleb!
Mustlane
Kotivanames paneb kotti!
Vee sees on näkk.
ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Puiatu k. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Last ei tohi peletada, läheb araks. Siiski hirmutatavat neid vahel ka.
Kol´l tuleb! Eks see ole muidu üks tühi sõna.
Kotimees tuleb!
Näkk on kaevus.
ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Ton´t tuleb!
Näkk tõmmab sisse! (kaevu)
Kotimees
Jõulumees viib ä, kui paha laps oled.
ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustlane tuleb!
Näkk tõmmab kaevu!
Kol´l tuleb, paneb kotti, viib ä!
ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ääh! Kol´l tuleb! (Mine tea, mis ta on. Saab muidu ööldud üks sõna, laps kardab ja jääb vaid.)
Kotimees
Näkk on kaevus!
Ema tuleb vitsaga.
ERA II 14, 345 < Anna khk., Anna v., Purdi as. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külamees tuleb!
Kol´l
Kotivana
Näkk kaevus.
ERA II 14, 347 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb!
Kotimees tuleb!
Ära mine, näkk tõmmab!
Ära kisu, see on paa! (Kui laps võtab näiteks teririista kätte.)
Ära söö seda, päh, kaka see! (Et laps ei võtaks suhu.)
ERA II 14, 349 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas, -ja. Ööldakse, et metshalijas kostab sulle vasta, aga mets kostab vasta.
ERA II 14, 349 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k. - Richard Viidebaum < Meesinformant, rändav töömees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veehal´djas.
Metshal´djas.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu < Järva-Jaani khk. - Richard Viidebaum < Jüri Andreus, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halijas ööldakse.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastab, siis metshalijas hüiab vasta.
ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijad peavad olema, kes eksitavad inimesi.
ERA II 14, 351 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´djas, -a.
ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahalijas eksitab inimesi.
ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastu rõkkab, siis halijas hõikavat.
ERA II 14, 353 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. Metshaljas või kuda ta hüitakse.
ERA II 14, 353 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas.
ERA II 14, 385 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku (näki tavalises tähenduses). Näkkusi pidin teile rääkima.
ERA II 14, 385 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, -i. Näkid olid kaevus.
ERA II 14, 397 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = loomahaigus.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus lööb läbi.
Lendav rabandus olevat ka. Kui see looma läbi lööb, siis ei saavat enam abi.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Jaan Romeldi, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus.
ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav ravandus.
ERA II 14, 399 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. Lendav ravandus. See (l.r.) oli järsum ja kangem.
ERA II 14, 415 < Paide khk., Paide l. - Richard Viidebaum < Linda Breiberg, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.
ERA II 14, 415 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - taim, punased ja valged õied.
ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad (on kuulnud, tähendust ei tea).
ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.
ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad = taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.
ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - maa-aluste rohi.
ERA II 14, 417 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad,ravas peavad olema; jälle korjavad, kellega värvivad... sealt turvade seest... Mis nad muud on, nisukesed juured. Ma olen kuulnud.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´ti on kuulnud, ei tea lähemalt seletada.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Ees-Võõbu k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Indrik Sark, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Sa jusku va libahunt, muudku kiusad mind. Sellest põle muud kedagi, muud tähtsust.
ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Mustla k. - Richard Viidebaum < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hun´t ja libahun´t. Nad ütlevad, et iga hundi pesakonnas peab üks libahunt olema. Eks ta ole üks muidu jutt.
ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koi ehk maa-alune (seinas). Vahest kuuleb, et on; vahest nagu kedrab kohe.
ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad taguma küll seda, tiksuma nagu sepad taovad.
ERA II 14, 501 (1) < Kodavere khk., Varnja k. - Paul Ariste < Naine, vana taluperenaine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork või orgihaigus, või hal´ltõbi oli vanast. Vahel pandi kirstude sisse haige. Tema hõikus tagast järgi. Kui ei kosta vastu, siis ei saand kätte. Peedet mitmele poole ära. Öeldud: "Ära sa mitte hiält tii!" Kui kostis, siis veel hullemb vaevas.
ERA II 14, 503 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´ltõbi öeldi. Minu õde oli ka haige. Siakärss pandi kaala ja läks lehmalauta pakku. Hal´ltõbi hõigas: "Liisu ja Liisu." Ja minu sisart ka hõiganu (Märge: õde = sõts, sisar = õde): "Malle, mis sa sinna kottide alla lähed?" Mallel ollu ka siakärss kaalan. Igalepuule tulnu perra. Ta tegi oma inimese häält. Kui heli es ole vasta tennu, siis es ole saanu kätte. Rohtu sellele es ole midagist.
ERA II 14, 504 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Soendid vai niisukesed hundid. Minu isa õde läks heinale. Saie sinna, kos rätsepäl oli tõõne koht. Siäl nõnda tulnu. Soe olnu, visanu undruku ära. Soend tulnu ja istunu undrukule pääle. Kui ta tõstnu vikatit, soend tennu õrr. Siis tagasi pidi niiten viibutanu undruku manu. Ei ole niitnu, tennu aga, nagu niidass. Siis saie undrukule käe pääle. Oli esi raske. - Pääru-Ann oli nimi. Nii raskest kartis, et suri ära. Ma tulin koolist. Siinsaman sanna kohal oli hunt. Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.
ERA II 14, 505/6 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Hundid tulid rehealuse väräväst sisse. Emä arvas, et siad om. Läks vaatama. Hunt karas vastu rindu, ja emä jäi haigest ja selle perrä suri ka.
Tõõno tegi tema soendist. Terve pulmarong on tehtu. Kõik joosnuva metsa. Siin köstri kõhal pulmarõng lähnu üles. Sii vanamiis olnu jälle sääl tii veeren. Pulmarong lähnu müüdä. Vanamiis öelnu: "Kae, kuda kõik lähva! Es anna viina ega midagi." Pääle selle tehnu kõik soendist, hundist. Hobused jäänu järgi. See soend ollu minu isäle ka sugulane. Ta nakanu süümä. Soend tulnu ja vahtinu ka. Isä annu väätsega võidleibä. Soend lähnu kõõgega metsa. Isä lähnu kõrra sinna võõrsile. Siis sii miis tänanu, et päästid mu, annid võidleiba. - Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.
ERA II 14, 507/8 (11) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendvast, mis äkiste jäi inimene haigest. Minu miis oli järve pääl. Lendva oleva ta sääl ära löönu. Aast verd suust välla. Lehma lõi ka ära. Lehm ka sõie ja jõie, aga mäletseda es saa. Teda oli lendva või sitt rabanu. Kui luusse rabas, siis es saa asja. Mul oli kolmeaastane pull. Tolle rabas aida taha maha. Oli nii hull, peksis laada puru ja jooksis. Taheti tappa, aga es saa. Naased ajasid elava konna pullile suhu ja linasiimneid keedeti ja pulli enda sõnnikut anti. Sedamoodi toosendasid ja pull sai õhtu tervest. Müüsime peräst ära, saime 30 rubla.
Seda ütleva, et niisuke kuri inime, kes seda teeb. Lendvasõnad tükma suhu. Siis sülgama tuulde ja säält tulema. Nuul tuleb, kost tahes. Otsekohe purustab nii ära.
ERA II 14, 508/9 (12) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserduse vastu, kui hobese jalg oli niserdanu:
Jeesus kõndnu teeda mööda
Ja marsnu maada mööda,
Lännu üle Soome silla.
Musta hobese jalg nikastenu.
Jeesuke, tule kaema,
Tule sooni sobima.
Liha kokku liidanegu,
Sooned kokku sobinegu.
Kui hobese jalg oli niserdanu, siis loeti. Naine oli kudanu kangast ja jäänu tukkuma. Hall vanamiis tulnud manu: "Loe kolm kõrda neid sõnu, sülga ja hõõru." Pikä Vana-Matska oli sii naine. Matska siis luges igaühele; siis sai tervest. Sii hal´l vanamiis oli ikka jumalast.
ERA II 14, 509 (14) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Venemaalt, ikka pel´lässivad, et tulevad riisjad. Siit põle pal´lu maad, Naarismaal om suured maailma müürid, kus käisid sõapakku. Mikul leidsid säält paatäie raha, Koolitare man. Kündsid teesed ja raha tuli. Kübara mamma siga aas ka raha üles. Minu miis tõie ka kübaratäie. Ma viil sõelaga pesin järve äärel.
ERA II 14, 512 (19) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda kõneliva ikke, et näkk olnu jõen kivi pääl ja suginu pääd. Kui minu isä lännu järvel sinnapoole, lännu lupsti alla. Ilusasti hõiganu viil. Ütelnu vastu: "Külamiis, mis sa tahad?" Ja läks sulpsti vette.
ERA II 14, 513 (25) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu isä kõnel, et viis versta linna puule Kalevipoeg visanu kivi linguga. Olnu niisuke kange miis. Alatski mõisa taga vasta Päätsekivi on ta magamise ase.
ERA II 14, 514 (26) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg visanu kolm kivi linguga järve (s.o. Peipsi). Kui esimese viskas järve, siis halled maan. Jaagupipääv viskas teese kivi, siis on teene külm. Kolmanda viskas, no, siis kui juba mihklipäävä külm om, tuleb. Minu papa kõnel, et "Nägin ka ära Kalevipoja." Tema olnu jõe viiren ja Kalevipoeg visanu. Kivi om sääl. Ja isä ütelnu, et "Mina olen sedä nähnu, kui visanu, kui lähnu lõmpsti vette." Jah mäletan küll, isä kõnel, et Kalevipoeg käinu siin minu papa puul.
ERA II 14, 521 (1) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil Päätsekivi veski man on Kalevipoja säng. Liite otsal oli Kalevipoja kivi. Piirisaarde ehiteti talvel kivikirik. Kivi lõhuti siis ära. Nii suur kivi oli, et terve kirik sai.
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ja Vanatont võidelnuvad, kumb kaagemale viskab. Vanatont visas Ihaste alla Emäjõkke, Kalevipoeg visas Peipsi liite otsa. Tartu Toome päält visanuva.
ERA II 14, 521/2 (3) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg lähnud Peipsist läbi. Vesi olnu munnideni. Tallinna pool niitnu kuusemetsa kaari. Ütelnu: "Ah, halb on niita, putked peksavad puha silmad puru."
ERA II 14, 522 (4) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ehitanu Tallinna Oleviste kiriku. Kirik saanu valmis, aga ei ole naisele ilmutanu oma nime, et on Olev. Ükskõrd naine petnu nime väl´la. Naine kiigutanu last ja öelnu: "Ole vaik, ole vaik, Olev tuleb kodo!" Võõras kuulnu, et Olev on nimi. Olev pannu parajasti risti. Võõras lännu müüda, kes oleva kuulnu. Hõiganu: "Olev, rist on mere puule kõver!" Olev kukkunu kohe maha. Konn tulnu kõhu pääle. Praegu on sääl maalitu, kõnn kõhu pääl.
ERA II 14, 522/3 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoja tuul on ka siin Peipsi veeren. Ei tiä, kospuul siin on.
ERA II 14, 523/4 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Sööjad-hundid olnuvad niisugused, nõiad, kui teisele oli vihane, siis tegi hundiks. Kui sai ristiinimese leiba, siis sai tagasi inimesest. Alatskivil miis, üks moonamiis kündnu. Sööja-hunt tulnu manu. Miis söönu parajast. Lõiganu nuaga leibä ja annu ka hundile. Hunt lähnu kõige täiega. Pärast mees lähnu linna poodi. Poodi aknal olnu mehe oma nuga. Mees küsinu: "Kost sii nuga siia sai?" Kaupmees küsinu: "Kas sii on sinu nuga?" - "Ja on!" - "Kas annid hundile leiba?" - "Vot mina olen sii hunt!" Kaupmees löönu nua sinna aknasse, et kes tuleb. Ütelnu mehele: "Kui sa ei oles andnu, oles murdnu." Kaupmees andnu mehele hulga raha.
ERA II 14, 527/8 (5) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kahtepidi öeldässe: ork või hal´ltõbi. Nüid on kripp. Haige läks hobuse naha sisse, siis sai abi. Seda piiti suurest nõidusest, et teene saadab. Tõõne kandis salaviha.
ERA II 14, 530 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk one nõid; näkk ehk üks nõid. Kõik kohad olid neid täis. Enne ei saand neist näkkidest või nõidusest lahti, kui Johan Jürgenstein tuli siia kuulmeistrist.
ERA II 14, 530/1 (19) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskis siin on Kalevipoja säng. Tikumäiku one väike mägi jõe ääres. Kalevipoeg õmass kuue siilust kautand selle mäe. Vaadanud Peatski külä puule. Kalevipoja säng one ka sängi nägu. Parun kangest hoidis seda mäge.
ERA II 14, 531 (20) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg laudu vedänd üle Peipsi. Ütelnud:
Peipsi järv perseni,
Emäjõgi helmäni (helmeteni),
Kuningjärv kurguni,
Mussjärv munnani.
ERA II 14, 531 (21) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg sõdind ikke. Vist tahtnud teestele minna. Siil hõeganud: "Lüü servilauda, lüü servilauda." Kääpa silla juures see olnud. Mõisamaa otsas Kalevipoeg sõdinud.
ERA II 14, 533 (32) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Soendit ei tunne.) Libahunt oli see, kui teised tegid hundist. Kõik muutused olid vanast.
ERA II 14, 539 (2) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Need õlid halkjad, need one linnud, metsän eläsid. Hal´l lind õli. Pitkäd keerulised suled õlid.
ERA II 14, 540 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk oleva siin piäle Rootsi sõda õllud. Egäl puul - kui Rootsi Kaarel Kaksteist käinud.
ERA II 14, 546 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ork õli, minti lambalauta lammaste hulka. Mis ma orgast ei tiä! Üks põdes ju. Inimene väriseb kõhe. Riie panti viil üle, ku õli lammaste laadas.
ERA II 14, 546 (9) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg vei liiva Peipsist hõlmaga. Kaatas Linnamäe veerel tüki ära. Sinna sai mäeke. Muust tegi sängi üles. Muud ma ei tiä midägi. Sedä tiän sedäviisi.
ERA II 14, 546/7 (10) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Linnamäel one rahaauk. Ei saa meie siält raha kätte, sedä one juba ärä katsutud. Nõiadega one kinni pandud. Siäl õli viinavabrik. Üks sõitnud siäl maad müdä tritsudega. Tuli käinud kõhe välla. Läinud tammi juuren maa sisse.
ERA II 14, 547 (13) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a.; Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus one, vastupidi lugeda Issameie.
ERA II 14, 547 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inime one eksinud, siis ka lugeda vastupidi Issameie. Vanakurat eksitab. Vanapoisiga one see killan, kes eksib.
ERA II 14, 549 (23) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ikke õli, soendid ei tiä.
ERA II 14, 553 (1) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
No ikke orgatõbi on. Kaheksateiskümne aasta eest üks mees oli veel orgatõbes. Minu isa rääkis, üks old ka orgahaiguses. Teesed ütelnud: "Peeda end ära, siis see ei saa kätte." Aga see hõiganud nagu naane: "Kossa, Kaarel, õled?" Vastand, kus on. Ja tõbi jälle pääle.
ERA II 14, 555 (6) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Alatskivil jõõlulauba õhtu mees lähnd välja ja nähnd: puu pääl kaks last nutavad. Mees pand lapsed suitsusaunas ahjule sooja. Öösel kuuleb, kui need räägivad: "Kas me lähme üleaja Antsule ja sinna ja sinna?"
On kadund hommikul ära. On katkud õld. Inimesed surnd ära neis peredes, kõhe tahid minna.
ERA II 14, 555 (8) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Oudovast nelikümmend versta maa sisse ühel eedel õli jalg haige. Hõigati katkuhaigus. Kui hakkas rohtu piäle panema, üks inimene nagu ütelnud: "Võta ära!" Teised ei näind. "Võta aga ära," üteld, "see ei praavita jalga, jalg ei saa tervest."
ERA II 14, 555/6 (9) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalkjad õlid noh, metsavaemud. Siin räägiti, Sõõru nõmmes üks mees on lähnud metsa. Hääl hakand hõiskama. Mees hõiskand vastu. Hääl veend suure metsa sisse ja eksitand ära. Mitu pääva õld metsas, enne ku sai välja.
ERA II 14, 556 (10) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkka siin järves ei õle õld (s.o. Peipsis). Luunjas õli. Üks mees käind jõel kalu püüdmas vähtraga. Niisuke väike jarv õld. Näeb, üks naesterahvas istub kivil ja suib pääd. Nigu pääv piäle paistnud, nii kiljatanud ja kadund kivi õtst ära vette. Ja, et näkineitsi on õld.
ERA II 14, 557 (16) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil on säng. Et Kalevipoeg on liiva veend, põlle nurgad lähnd lahti, sest saand jälle üks mägi.
ERA II 14, 557 (17) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiapa jõest lähnd Kalevipoeg läbi. Vaenlane on ära haavand. Kalevipoeg pand mööga vette. Üks mõisahärra tahnd välja vedada, kuus paari härgi pand ette, aga põle saand. Kui hele päev on, siis paestab ära jõest säält.
ERA II 14, 561 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork õli! Lõi kõik nagu kaste piale. Öeldi: vot poiss on orgas. Kui rannast leiti surnud lutsukala, kui seda söödi - es tõhi haigele öelda, et luts on - siis seda süüa, siis sai tervest.
ERA II 14, 561 (4) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus on äkiline haigus. Vot on rabanu.
ERA II 14, 561/2 (5) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannas Tedre küla all on veike õja - Aavijõgi. Selle suus on kivi. Niisuke loss on külje piäl, sõrme jalg või. Kalevipoeg näind hunti, jah, ja visanud hunti. Selle piäle sõrme jälg jäi piale. Kas ta viskas järvest või teiselt poolt, ei ma tia.
ERA II 14, 562 (6) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/kalev/järv/Kalevipojal Peipsi järv oli perseni, Kaiu järv oli kaalani. Läind läbi neist. Kaiu järv on umbjärv, sügav.
ERA II 14, 562 (7) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ligi Jõvi, sääl Pühtitsa juures, tulivad välja suured sääreluud. Vot ütlesid: "Need on Kalevipoja sääreluud."
ERA II 14, 567 (1) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi vai orgatõbi. Arst ei saa kuidagi palavikku välja. Hapukapussid ja sialiha söö, siis saad tervest.
ERA II 14, 567 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva on läbi löönu. Kui ristluist on läbi, siis võis veel elada, kui pääst, siis ei. Nüüd on ravandus.
ERA II 14, 569 (12) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahvas räägib, Tedre rannas kivil on pöidla ase pääl. Et Kalevipoeg olevat sellega visand venelaste vastu. 700 saelauda ollud sellas. Kõik peksnud puru. Siilike ütelnud: "Servi lauda, servi lauda." Siis Kalevipoeg saand võitu. See on nii, et eestlased said võitu.
ERA II 14, 571 (3) < Kodavere khk., Ranna as. - Paul Ariste < Naine, koolijuhataja proua (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork, jah orgas oldud ikke vanasti.
ERA II 14, 573 (1) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork ja orgatõbi, minu isa õli 6 nädalit haige. Kanepi mindi pakku - siin vanast õli palju kanepit. Kos naeste kerstud õlid, riidepakud sehes, sinna riidepakkude alla mindi ka pakku. Koirohtu kartis. Pidi niisuke vaim olema.
ERA II 14, 574 (3) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannamõisast lõune pool on suur tamm. Rahapada õleva all.
ERA II 14, 574/5 (7) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rootsi sõda aeg õli suur katk. 1868 õli suur koller Narvas. Sõda järele tuli katk. Nende tiädä õli kui tuli: "Oota, ta varsti tuleb, kui perituul on, siis tuleb."
Peeter külis esimese ja teese aasta rahvale vilja, aga külm võttis ära. Inimesed surid teelahkmel, heenätutid suus.
ERA II 14, 580 (17) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sookülas tamme kõhal järvel on suur kivihunnik. Kalevipoeg toond kivä Venemaalt. Kaks kõrd viänd rüpega. Kodavere keriku juurel viänd neli kõrda rüpega.
ERA II 14, 580 (18) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiäpa jõel, siäl piäb õlema Kalevipoja mõõk. Kiäpa silla juurel. Kes sisse läheb, lõikab jalad ära.
ERA II 14, 581 (20) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva õli vanass. Minu isal õli niisuke haigus. Jaagupipäeval õli lauakerikus. Ubasuppi sõi õsta. Akkas kaebama, et valu. Õpetaja proua õli arstist õppind või mis. Proua ütles, et on lendva. Kui rohu annad, oksendab välja.
ERA II 14, 583 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orka vanarahvas lugi nõidusess. Teene soadab teesele külge, nii ikka riaksid. Kõik muudu arstiti. Kõhe näeb, kui tuleb. Miis panti kuvvede sisse ja vahid juure. Külma vett visand piale, siis läind ära. Viina ka antud, siis ork läks ära.
ERA II 14, 584 (6) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk ja koller on üks. Narvas õli koller, kutsuti ka katkust. Vanad naased kõnelsid, et kepiga käänod mööda inimesi.
ERA II 14, 584/5 (7) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´las eksitas ära. Inimesed läksid metsa, ei õskand väl´la tulla - metshal´las siis eksitas ära. Metshal´las pett ära, keda näha ei õld. Minu ajalgi inimesed õlid eksitusen, et metshal´las petnod ära.
ERA II 14, 585 (8) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk elas veden. Jõen õli. Järven näkki ei õld. Kui pisiksed õlime, hirmuteti: "Ärgä mingä jõe viirde, näkk one veden."
ERA II 14, 585 (10) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
See suur kivi - Ruukivi on Kalevipoeg visand. Hunt murd lammast või kitse, ja Vene poolt küljest visand. Kui jää ajas kivi, vaatasime, noh, mõni aasta tagasi, kas need hundi ja lamba luud one alles. Siin (s.o. Kalevipoeg) hulkund ja neid sõdasid pidand.
ERA II 14, 587 (17) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ja rabandus, mõlemad nimed kutsuti. Teine inimene on ikka nõidund selle. Nagu tatreterad teha lepapuust. Lasta sinnapoole, kos tahab.
ERA II 14, 589 (26) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarau rahvas Tartus õli näha jäärmarki aal. Siis näideti neid. Purgide sides vee sees. Naesterahva nägu ja juuksed pias. Kõhe nigu kahe- või kolmeoastane laps. Kutsuti, jah, vaarau inimene.
ERA II 14, 595 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork one ikka üks haigus, ei muud tiä.
ERA II 14, 595 (4) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääritsa küläst tulla, see suur kivi ongi Kalevipoja kivi. Linguga viskand. Küll tal võis ikke võimu olla kah.
ERA II 14, 597 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vihma sadab, päike paistab, vanatondid vihtlevad.
ERA II 14, 601 (13) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaljas, see oli eksitaja. Tolgane pia õli, inetud juuksed. See õli üks kurat. Inimesed ikka näind.
ERA II 14, 605 (22) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui õli nikastus või luu paegast ära, loeti palju korda:
"Sonts, sonts soone pialle, saagu tuurvest ja saagu tervest." Triigiti kah.
ERA II 14, 605 (23) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külm ja ork koa, see on nagu pahast, nagu kuradist.
ERA II 14, 605 (25) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendev tehti, suure nõela taha niidi, kellele tahes lasti, loomale või hobesele. Moosese raamat vanast ikka õld. Ehk õn veelgi, aga kes seda ütleb.
ERA II 14, 611 (40) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkki õlema nähtod vee sees hommiku. Õllud niisugune õrn asi, mereneitsikene.
ERA II 14, 614 (3) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi nagu uuem nimi, ork õli ikke vanem. Nagu painjas tuli selga. Kui inimene põgenes ära, tuli järele, käis, õtsis üles.
ERA II 14, 614 (9) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929)
Katkuhaigus, see tuli vanast ikka sõdade järele, seda kuulsin küll.
ERA II 14, 614/5 (10) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nojah, metshal´las eksitas ära. Karjus metsast vastu.
ERA II 14, 615 (11) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et vanast need kivid siin Kodavere pool Kalevipoeg toonud. Ühe põlletäie Sassukvere poole. Tahtnud silla teha üle Peipsi. Müda Peipsit käinud, kiitnud ise:
Peipsil perse,
Kuremal kurku.
Kost mina teda nägin. Ema kõneles, et vanemal ajal õli. Lepistik kasvis kõik siin jõesuul. Nüid põle midagi. Peipsi viis kõik ära minu ial. Noh, Peipsi võis siis madalam õlla. Kui taevani see Kalevipoeg ikka ulatas!
ERA II 14, 617 (16) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vee perast hirmutati lapsi: "Ära mine järbe suplema, näkk tuleb."
ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.
ERA II 14, 621/2 (6) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Minna Raudsepp, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Aastad viisteist tagasi, kui Kasaka Mart ära uppus, kuuekesi õlid seltsis (= kalapüügi liit). Teised magasid. Villem ärkas üles, Raudsepp ka nimi, nigu üks hall vanames istunud kohe vene serval, õld. Tulnud välja, kaua aega istunud kohe. - "Anna üks kätte!" Ei tema andnud midagi. Tulid kaldale. Perast Õmedu jõkke Kasaka Mart uppus ära. Vat see õli see näkk, ütles, kes tahtis ühte saada. Villem ütles: "Ma ütlesin järve pial kõhe, et ühe hinge ta ära vei."
ERA II 14, 623 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Kadri Raudsepp, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sõda lähnod siit mööda, paljastand ära sellesama küla. Piale Rootsi sõda õli katk ja kõik õllud pärast Rootsi sõda. Vanast miilitsast võetud ja kõik.
ERA II 14, 625 (1) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda öeldi, et ork. Kadunud minu ema õli põdenud orka. Inimese pia valutab ja luid murib. Kange külma värinaga tuleb. Hal´li hobusega põle kannatanud sõita. Haige läks tagurpidi metsa, pani 9 seltsi õksi pia alla. Öeldi koa hal´ltõbi või hal´lvanames.
ERA II 14, 626 (4) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjapool sügise õli nagu koit, siis öeldi, et virmalised vihtlevad, et põhja rahvale näitaks valgust.
ERA II 14, 626/7 (6) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Riagiti küll: metshaljad. Kes sinna jälgede piale eksib, see eksib ära. Kolm oastad tagasi tõin metsast hagu. Näe, vana inimene tuli metsa vahel. Ma mõtlesin, et on Ell. Edemal õli, sasis juuksed, õige hall vanamoor. "Kas on metshaljas?" ma mõtlesin. Mõtlesin, et on Ell ja ei tahtnud kokku saada. Tema riägib noh, nii palju juttu. Ma lasin põõsa taha maha, et läheb mööda. Noh, tõõsen üles, hakkan tulema. Ei soand enam välja. Metshal´jas eksitas ära. Siis vist õli metshal´jas. Alles õhtast sain kodu. Vanames käis, õtsis ja vilistas.
ERA II 14, 629 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pedja jões on nähtud näkki. Seda on kõik nähnud. Naesterahvas istus kesk jõge kivi õtsas, et see ei õle muud kui näkk. Kes seda püidma läks, see sinna jäi.
ERA II 14, 630 (4) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Tähkuvere all metsas on Ummumägi. Sial on kulda kaevatud, aga ükski ei õle kätte saand. Nagu heinasaad kesk metsa on mägi; ümberringi kõik mäda.
ERA II 14, 630/1 (5) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kõnnu küla ligi on Katalsepa mägi. Vanast tulid rootslased ketiga, mõõtsid 3 kivi juure. Enne küsisid peremehelt, kus on see mägi. Ühe kivi alt, linna poolt serva alt võtid viis-kuus labidad mulda. Sialt tuli raudkast välja. No siis kuuekesi veid postmaandele. Tõlda pannuvad. Vana-Soodlale andsid üks rubla. Mustvees saadi teada, et rootslased käisid. Kolme-nelja päeva pärast aeti taga, aga kus sa enam. Pärast kivi alt tuli veel hõbeasju ja sõjariistu, lusikad või kahvlid. Ühe sõjariista ka. Vanad rootslased sõjaaeg matsid selle sinna.
ERA II 14, 632/3 (13) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on orgatõbi, võta 9 õjast vett. Sisse võtta. Üle jõe ei tõhtind siis käia. Kui üle jõe käis, õli kõhe pial. Tuli kõhe inimese näol. Kala ei tõhtind süia.
ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.
ERA II 14, 645/6 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Johannes Berg (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Laiuse lossi keldris on kuld paegale pandud. Ühele mehele - sepp oli - üks vanamees näitas: "Mina olen raha hoidja. Enne ma ei saa vabaks, kui keegi raha ära viib. Raha loe pooleks. Sääl tuleb must kass, sa poo üles. Muidu ei saa tappa. See on vanapagan ise. Kui sa seda raha pooleks ei saa, must kass murrab su ikka ära." Sepp läks välja. Tegi omale hia raudkepi. Läks keldri. Must kass tuli vastu. Sepp lõi ta uimaseks ja poos üles. Hall vanamees tuli vastu:"Ah sa tulid! Ammu ootasin. Loe nüüd raha pooleks. Kui sa ei loe, siis välja ei saa." Sepp öö ja päev lugend, üks rublatükk teise ja teine rublatükk teise hunniku. Üks rublatükk jäänd üle. Sellega põle midagi teha... Sepp võttis rublatüki keskelt pooleks. Üks poole ühele, teine teisele poole hunnikule. Vanamees tuli tagasi. Põle hakand lugema:"Mine kodu, too kaheksa paari hobusid. Sellega viidi õle säält ära. Sellega sai kelder vabaks ja tänapäevani alles.
Laiuse lossis on ikka nägemisi nähtud.
ERA II 14, 647/8 (5) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin oli ikke külmtõbi. Muidu rohitsedi rohtudega ja kuumendedi.
ERA II 14, 648/9 (9) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas olen kuulnud küll, aga ei ole nähnud. Meie isa läks kua luuaraaga tooma. Podras ringi ja otsis ikka luuaraaga. Korraga ei sua enam välja, ei tunne enam kohta. Võttis veel vitsu juure. Vuatas uuesti. Näe, Trossi turbasara - ja vahi just otsa, aga välja ei sua. Kui riided pöörata ümber, siis suad välja.
Sial Alatskivi nurgas on suured metsad. Lapsed kingu pial mänginud. Helevalge piaga poisike tullud kua. Need hõikanud: "Seesa paigal! Kossa lähed?" Olnud ka niisuke metshal´jas või niisuke.
ERA II 15, 32 (6) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi sõja kuld.
Mõned vanad jutud kõnelevad, et Rootsi sõja kuld Voltveti Tõnumaa talu lähedale mäe sisse olla maha maetud. Kuna teised vanad inimesed jutustavad jälle, et Rootsi sõja ülem, kui ta lahingu Kärsu järve peral Vasu mäel oli kaotanud, siis Rootsi sõja kulla Vasu talu mäe sisse peitu oli maha pannud, mis alles täna päev kätte saamata.
Kui aastal, enne sõda Voltveti Tõrva talu nurme seest, kivi külje alt, kogu vanu rahasid leitud sai (Vaata E.R. Museumi kirjakogus minu "Vanad mälestused"), siis liikusivad jutud, nagu oleks Rootsi sõja raha ja vara ülesse leitud. See kogu oli aga veikene, mis leitud sai, kuid tõe poolest on Rootsi sõja kuld alles kätte saamata ja tänini tema koht teadmata.
ERA II 15, 33 (7) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kuld ader.
Vanajutt räägib, et Vana-Kariste Meeli mäe sisse muiste kuld ader olla ära peidetud. Tõenähtust otsides tuleb tähendada, et kui vahest mitte Meelimäe sisse mõni osa Rootsi aegset sõja kulda varjule ei ole maetud. See kui sääl tõeste kuld ader olemas on, siis peab see kindlaste Kalevipoja ader olema, sest vaevalt võiks mõnda teist oletada, kelle omandus see ader võiks olla. Jagatahes tuleb seda sündmust Kalevipojaga ligistada.
ERA II 15, 40 (12) Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1920) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana kirbu aimamised.
Kui kord vana kirp kodust ära läinud, oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata.
Vana kirp vastanud lühidelt: "Armsad lapsed seda ma ei või teada millal ma tagasi jõuan, aga üht ma aiman siiski. Kui mind õerutakse, siis ma tulen õhtuks tagasi kodu, aga kui mind litsutakse, siis ma küll ei tulegi vist."
ERA II 15, 60/1 (29) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Jõgis (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehm ja lammas.
Vanal ajal, kui kord karjapoiss karja juures magama uinund, läinud lehm ja lammas kahekesi sõnelema ja sõnelemisest sündinud viimaks riid. Lehm kiitlenud end suuremaks häätegijaks kui lammas, sest tema andvad piima ja võid, seega olla tema toitja, milleta inimesed sugugi läbi ei saavad. Lammas kiitlenud jälle end suuremaks ja kasulikumaks, sest ilma temata ei saavad ükski läbi. Tema andvad ihukatet ja kaitsvad seega inimesi külma eest. Tüli läinud viimaks nii suureks, et lehm tahtnud omas vihas lamba sarvedega läbi pista.
Sääl tulnud Vanaisa vahele ja keelanud lehmal ja lambal tüli ja kisklemise ning kiitnud neid mõlemaid ühesugusteks kasulikudeks.
Lammas jäänud sellega rahule, mida Vanaisa neile oli seletanud, kuid lehm kannud ikka ja alati, kuni meie päevini, lamba vastu viha edasi ega kõlbanud paljuks ühte karjamaale. Kui nad aga iganes kokku puutunud, kohe lehm lammast sarvedega viskama. See on ka meie päevil alles nii jäänud.
ERA II 15, 62/3 (31) < Saarde khk., Räägu m. < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1921) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaauk Kalbakülas.
Vanal ajal kaebanud üks vaene kehv sulane-mees oma seisukorra üle, et ta nii varandusest vaene ja pidada teisi orjama. Hää oleks rikka mehena külluses elada. Ta palunud, kui ta ometi elus korra rikkust nähagi saaks.
Ühel ööl juhatatud sulasele unes ja kästud minna Kalbaküla lähedale, sääl olla suur kivi, selle külje alt pidada neljapäeva õhtul, enne kukelaulu kajuma, mitte aga kartma, siis saada säält väga palju raha. Mees teinud, nagu õpetatud. Läinud lähemal neljapäeval Kalbaküla juurde, leidnud otsitava suure kivi varsi ülesse ja hakkanud õhtul enne kukelaulu, selle külje alt kajuma. Kajunud tüki aega, enne kui üks suur pajasang nähtavale tulnud. Kajunud edasi ja varsi ilmunud mehel, suur katal mis kuld rahaga täidetud, silmade ette. Mees nagu kohkunud korra, niisugust suurt raha kogu nähjes - ja kohe selle sama silmapilguga vajunud rahakatal suure kõlinaga maa alla. Mees kahetsenud küll, et ta natukene kartma oli löönud, aga mis möödas, see oli möödas. Küll käinud mees veel mõned neljapäeva õhtud teatavas kohas kajumas - aga raha ei saanud ta enam mitte kopikudki näha. See oli kõik maa alla vajunud.
Mees oli korra rikkust ikka näha saanud.
ERA II 15, 72/3 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1921) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi.
Hallitõbi tulnud külasse ja häävitanud inimesi surmale, kellesse ta vähegi puutunud. Suremine läinud nii suureks, et enam matjadki külast ei leitud. Hakatud halli vastu abi otsima: katsutud ja maitsetud kõik ohud ja rohud ära, kuid abi ei saadud ja paranemist ei olnud märgata. Hall teinud oma häävituse tööd ikka edasi.
Viimaks mintud Setumaale, ühe kuulsa targa juurde nõu küsima. Tark seletanud, et hall ise elada Pärnu linnas, ühes kaupmehe tühjas aidas. Tulevad tähele panna, kui külas hall oma häävituse janti pidavad, sest siis olla teda kerge Pärnus kaupmehe aitas ära tappa, sest siis olla ta ilma hingeta ja ei suutvad vastu panna.
Just sellel ajal, kui külas kõige suurem suremine olnud, mintud Pärnu ja leitud ka suure otsimise varal ühest tühjast kaupmehe aidast halli-kõsu ülesse, tapetud sääl kohe ära. Varsi lõppenud ka külas halli-haigus. Nii pääsenud küla halli-tõbest jäädavalt lahti, ega ole teda tänapäevani enam sääl nähtud.
ERA II 15, 78 (43) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida hunt ja karu vihameesteks saivad?
Kui hunt kord ajaviiteks võeraspeol oli käinud, näinud ta sääl noomatud siga. Seda nähes hakanud temal suu vett jooksma. Ta pidanud plaani kuida siga saaks ära varastada. Aimanud, et ta üksi seda ei suuda ja kutsunud oma parema sõbra ja usalduse mehe karu abisse.
Karu olnud ettepanekuga rahul ja nii mintud tormisel ööl teatavasse talusse siga vargile. Hunt katsunud esite omale siga turjale võtta, temal olnud ainult kahe mehe jõud - ei jaksanud. Karu, kellel kaheksama mehe jõud, upitanud sea turjale ja tassinud kodu. Tulnud kodus jaotamine. Karu lugenud toomise pärast omale eestõiguse, võtnud sea omale ja jätnud hundi kõhu tühjaks ning suu vett jooksma. Hunt läinud minema ja vandunud.
Olivad küll siia maale hunt ja karu kui suured sõbrad, aga tänasest päevast vandus hunt karule kurja ja jäivad eluks ajaks teine teise vaenlaseks.
ERA II 15, 81 (47) < Saarde khk. ja Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a., Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld.
Põhja sõja ajal, kui Rootsi sõjaväed Vene vägede käest lüüa saanud, taganedes Pärnu maalt läbi läinud, matnud sõja väe ülemad mitu pütti sõja väe päralt olevat kulda Saarde kihelkonda, Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse varjule, sest et Vene väed õige kannul olnud ja nii siis võimata arvatud olevad põgeneda, sest et raske kulla voor selleks takistust teinud. Tänini olla see kuld alles ülesse leidmata.
Jaak Sõggel jätkab: Mina olen varem üht teist sellesarnast lugu varem ülesse kirjutanud, mis Saarde kihelkonnast kuuldud, selles räägitakse, et Rootsi sõja väe kuld, mida Põhja sõja ajal ära peidetud, seista varjul Voltveti Tõnume talu mägedes, või jälle Tõrva linnamäel. Minu arvamise järel peaks sellel lool pisut tõtt sees peiduma, mida see asja olu tõendab, et Rootsi kullast mitmes kihelkonnas ühte viisi räägitakse. Päälegi ei ole Kilingi-Nõmme männik Tõnume talu mägedest kaugel, vast kaks ehk kõige rohkem kolm versta. Niisiis üks kõik, kus kohal nimelt, aga Rootsi kulda peab siit ümbrusest otsima.
ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis.
Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud.
Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan."
Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.
ERA II 15, 95/7 (59) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaenelaps Leeni.
Leeni jäi vara vaeseks lapseks. Surivad ju temal isa ja ema ühte järgi halli-tõppe. Leeni võeti külla kasulapseks, kuid kasulapse elu jäi temal tundmata: pidi orjama ööd kui päevad ühte lugu ja päälegi sai ta selle palgaks õige tihti sõimata ning kuulda halbu sõnu. Kurjest kasuvanematest ja raskest orjusest tüdinenud palus Leeni omale ennem surma, kui veel üht tundi edasi elada.
Kui Leeni ühel õhtul, pääle päävatöö hallikale vett tooma läks ja sääl kaua oma raske elu üle nuttis, ilmus tema juurde hall vanamees. Leeni kohkus esiti, kuid vanamehe lahke kõne pääle kadus ehmatus pea ja nagu abi paludes jäi ta ootama, mis vanamees temast õige tahab. Kui vanamees Leenile oli seletanud, et tema häda teadvad ja tema palvet olla kuulnud, ta saada teda aitama, kuid esite pidada teadma, mida Leeni soovib. Leeni ei soovinud midagi muud, kuid et ta võiks rahulise südamega tööd teha, sääl juures mitte kurja ei kannataks, ega häda ei tunneks. Et Leeni midagi üle liigset ei nõudnud, lubanud vanamees tema soovi täita ja käskinud teda neljapäeva õhtul jälle samasse kohta ilmuda.
Kui Leeni lähemal neljapäeval samasse kohta oli ilmunud, kuhu teda vanamees oli käskinud, võttis vanamees teda enesega ja viis metsa, lükkas tihedas lehtis sahrapuu põesa kahele poole ja selle järele ilmus avaus, kust koguni teine ilm, teistsuguses ilus neile vastu naeratas. Vanamees läks ees ja Leeni sammus järel, mõtetes: Sündigu, mis sünnib, egas ma halvemat ikkagi ei saa.
Vanamees andis Leeni ühe vanapoolse naesterahva hoole alla ja käskis Leenit seda kõik teha, mida see naesterahvas temale õpetama saavad, lubanud ise varsi jälle tagasi ilmuda Leenilt tema elu üle järele pärima, ütlenud endal õige väha aega ja palju tööd teha olevat, ning kadunud nii rääkides nende silmist.
Leenil läinud uues kodus õige hästi, tööd temal teha olnud, kuid seda olnud nii vähe, et Leeni seda nagu tööks ei pidanudki. Nädala aja järel ilmunud vanamees tagasi ja pärinud kohe Leeni elu järele. Et aga Leeni oma eluga väga rahul olnud, see rahuldanud ka vanameest, kes siis jälle lühikese olemise järel ära kadunud. Vanamehe kadumine olnud Leeni mõttes kahtlane, mis temas osalt hirmu äratanud. Tema perenaene saanud tema kahtlusest aru ja seletanud, et tema vanal raske ammet olevat: ta pidada iga päev järele vaatama, et metsale, et metsloomadele siin ega sääl mingisugust kahju ei sündivad, mida kurjad käed alati püüdvad korda saata. Ka olla kõik lilled ja õied metsas ja vainul tema valitsuse all. Sellepärast hüütavad tema vanameest metsavanaks või metsavalitsejaks.
See kõik rahuldanud Leenit, nii et ta oma elus enam paremat ei soovinud.
Leeni kadumine äratanud tema pererahva hulgas kogu hirmu, sest mitmesugused jutud, mis end küla mööda laiutanud, avaldanud tema pererahva kohta enam halba kui hääd.
Leeni olnud ja jäänud kadunuks.
ERA II 15, 107 (67) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hobune kaebama läks.
Vanal ajal oli mees hobust jumalamuidu peksnud, omas viha tujus, sest et hobune oli töö tegemise juures rohtu püüdnud. Kuid hobune hakkanud andeks paluma. Mehel saanud süda sellest veel rohkem täis ja jätkanud peksmist veel enam. Hobune lubanud Jumala juurde kaebama minna, kui see peksmist järele ei peaks jätma.
Mees ei jätnud ikka peksmist ja hobune läinud Jumala juurde kaebama. Jumal annud hobusel õiguse ja lubanud temal, et ta töö juures võib rohtu söömiseks püüda, kus juures töö mitte takistatud ei saa. Sellest ajast sööb hobune ikka tööd tehes ja püüab rohu kõrse, kus juures ta kunagi tööd ei takista. Sellest on ka sõna saanud: "Ära seo hobuse suud, kui se pahmast tallab."
ERA II 15, 109 (69) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane (1926) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanapagan Võrtsjärvele silda ehitamas.
Vanapagan oli kord kuulda saanud, et Tartus lähemadel päevadel, mitme suurema kurjategija süütegusid kohtus saada arutusele võetud ja selleks mõtlenud Vana kohtumaja enne seda päeva, maani maha lõhkuda. Oma reisi alustanud ta Hallistest, kuid teepääl reisides Tartusse tulnud tal mõnesugusi takistusi ette. Kõige suuremaks takistuseks olnud Võrtsjärv oma suure vee koguga. Sellest ei saanud Vanapagan nii hõlpsaste üle. Kohe olnud temal hää nõu käepärast: korjanud hulga suuri kiva kokku ja kannud neid järvesse, et ülepääsemiseks teed saada. Kuid just kesk töö ajal laulnud kukk, Vanapagan ehmatanud nii kangeste, et just kõvaks jäänud järve kaldale. Kui ta väha toibunud, siis annud jalgadel teada, et aga enne päikese tõusu varjule saada.
Sild jäänud ikka tegemata - ja teisel päeval lõpetanud kohus oma töö - kurjategijaid trahvides.
ERA II 15, 113/5 (73) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Julge mees ära eksinud.
Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas asub suur laialine Kottnõmm. Kottnõmme kohta kuuldus jutt, et see kes pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi juhtus minema ikka ära eksinud ja pidanud nii kaua Kottnõmme mööda edasi tagasi kõndima, kuni kuke lauluni, siis alles saanud ette võetud sihile. Nii kestnud see ikka ja alati edasi. Viimaks ei julgenud enam keegi pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi minema, kartnud ikka eksimist, sest teati ju, et selles mõni kuri tegevuses olla, ja teekäijat eksitada. Arvati selles tegevuses süüd Vanapagan olevat. Nii läksivad aastad ja keegi ei läinud enam pääle päeva veeru Kottnõmme ligidale.
Kord ajanud üks julge mees südame rindu ja suurustanud, et tema ei karda ühtegi kurja ega ka Vanapaganat, olgu nad kas seitsme pää või sarvega ja alustanud õhtul ämariku ajal reisi, et Torimu talust läbi Kottnõmme Seelaku või Kose talusse reisida. Oma teada läinud ta otse sihis, vana jalarada mööda, kuid pimedas kadunud jalarada käest, kuid julgemees läinud ikka edasi, arvanud nähtavad kohad väga tutavad olevad. Kui ta nõnda kaua aega kõndinud, ei jõudnud siiski lagedale, ega näinud ja saanud ta Seelakule ega Kosele, kuhu ta oli lootnud. Kõndinud, kõndinud ja jälle olnud ta vana koha pääl tagasi. Küll võtnud ta uue sihi, et eesmärgile jõuda, kuid ikka olnud ta vana koha pääl tagasi. Nii sündinud see mitu ja mitu korda. Nüüd uskunud julgemees, et ta tõeste eksituses ja Vanapagan teda edasi, tagasi vedavad. Jõudnud kesköö, kuid ei targemaks läinud sihile püüdmine sugugi. Viimaks kuuldud kaugelt kuke laulu ja nüüd, nagu kadunud soomuksed julgemehe silmade eest. Nüüd kohe leidnud ta õige teeraa. Nüüd olnud temale tutav iga puu ja põesas, iga mätas ja küngas, kus ta noorena oli karjas käinud ja aega mööda saatnud. Selle järel saanud ta ka õige pea Seelaku talu juurde välja.
ERA II 15, 120/1 (78) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Karl Rein (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai.
See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi.
Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam.
Kord läinud karjastest/mööda/, karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.
ERA II 15, 122 (79) < Saarde khk., Voltveti m. - Jaak Sõggel < Liisa Tooming (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Päkapikulaste tantsupidu.
Kord läinud Voltveti mõisast töölise naine päise päeva ajal, teed mööda mõisa taha Punapargi metsa. Ta lööb silmad ülesse ja näeb eespool tee pääl hulga veikseid pisilasi poisse ja tütrukuid tantsivad. Kõik olnud toredaste ja uudes ülikondades riietud. Naene lähenenud ja vaatanud neid hoolega. Olnud neist veel arvata vassamaa kaugel ja tantsu keerutus kestnud ikka endises tempos edasi.
Selle järele vaatanud naene kõrvale ja tagasi, et ümbrust mujalt silmitseda. Kui ta siis jälle tantsijate poole pööranud, ei olnud tantsijatest ühtegi enam olemas. Naene rutanud kohale, kust ta tantsijaid oli näinud ja otsinud, et kas tantsijatest ei ole vast mõnda märki maha jäänud, kuid midagi ta ei leidnud, ei leidnud ka jälgi, mida oleks võinud veiksede päkapikulaste omaks tunnistada. Kõik olnud nagu enne.
ERA II 15, 124 (81) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 71 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida sündisivad Õisu ja Kariste järved (Teisent).
Sääl, kus praegu Õisu ja Kariste järved asuvad, olnud muistsel ajal ümbruse elanikude heinamaad. See sündinud heinaajal, kord kui heinalised olnud heinatöös, tõusnud põhja-hommiku poolt suur, paks hirmuäratav must pilv ülale ja liginenud kohutavalt heinaliste poole. Korraga hüüdnud hääl pilvest: "Järv Õisu! Järv Karistesse! Rutaku, rutaku!" Henalised rutanud suure kiirusega, kes aga saanud, sest ükski ei tahtnud järve alla jääda. Selle järel lahkunud pilv kaheks: ühest pilve poolest saanud Õisu järv, ja teisest poolest saanud Kariste järv. Mõlemad järved asuvad teine teisest eemal, mille vahe arvata 15 kilum. Ka kuju poolest on järved teine teisele väga sarnased.
ERA II 15, 126/7 (84) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 72 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lugu sellest, kuida otsijad kuldadrast ilma jäid.
Rootsi kuninga kuldader, kes vana Rootsi sõja ajal Vana-Kariste Meelimäe sisse peidetud, olla katsutud küll säält päeva valgele tuua, aga iga kord juhtunud ikka üht, kui teist, mis asja nurja ajanud, nii et ettevõtjad alati kartma löönud - ja põgenenud.
Kord pidanud kolm inimest, üks Abjast ja kaks Vana-Karistest nõu, kuida võiks kuldatra Meelimäe seest kätte saada. Et ettevõttes tarkust leida, läinud nad targa nõuandja juurde juhatust saama. Tark, Moia Maret juhatanud, et ei tohi kaevamise juures midagi karta. Kui kartvad, siis ei saada ette võttest midagi välja tulema. Kui mehed tarvilise juhatusega varustatud, läinud nad, tark ühes ka, Meelimäele. Olnud kottpime öö ja puhunud kerge tuul. Hakatud kajuma, sest enne keskööd oli tarvis targa õpetuse järel kuldader välja kajuda. Kui mehed küllalt juba higistanud suurest kajumisest, kuulnud nad jõe poolt häält: "Maret, Maret!" Mehed jäänud kuulama. Sündinud veikene vaikus, selle järel jälle: "Maret, Maret!" Nüüd pistnud Moia Maret jooksma ja kadunud kajujate silmist. Meestel olnud hirm põues, et kui tark juba kardab, siis see hääd nalja küll ei tähenda. Ilma, et mehed üks teisega midagi oleks rääkinud, annud mehed jalgadele tuld ja kadunud Meelimäelt, ilma et kuldadra saba otsagi oleks näha saadud.
Nõnda jäänud jälle, see kord Rootsi kuninga kuldader Meelimäest välja toomata, kus ta praegu ka alles peidus puhkab.
ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal./ Vanatüdruku naer.
Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."
ERA II 15, 145 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1919-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vatuherra Ann. Teine nimi teadmata. Elas Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas, Rae talus ja oli tegev 1870 a. ümber. Arstis maalise haigusi, tuulest rabatud ja rohkeste teisi haigusi. Luges haigedele sõnu pääle, sest tema sõnade pääle lugemisest loodeti ja oodeti õige palju terveks saamist. Pääle sõnade pääle lugemise andis ta haigedele ka rohtusid, küll vedelad pudeliga, kus juures ka pudelisse nõia sõnu loeti, kuivadest rohtudest olivad väga tähtsad juurerohud ja mitmedest lilledest kokku segatud õied. Neid õiesegu rohtusid anti kõige rohkem niinimetatud "üheksama-sugu haigustele". Vatuherra Ann oli ainult oma ümbruses otsitud arst, kaugemal ringkonnas väha kuulus.
ERA II 15, 173 (24) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lepadel lehed sügiseks kaua otsa jäävad ja kaskedel varem maha langevad, siis saada see hääd vilja aastat ette tähendama.
ERA II 15, 177 (48) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlaka vitsaga ei tohi noort tüdrukut lüüa, siis saada see vanaks tüdrukuks jääma.
ERA II 15, 184 (100) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes noori puid armetult, rumalusega ja mõistmatalt maha lõigub, murrab, purustab ja viisiliselt häävitab, see saada juba noorelt pimedaks jääma ehk kaduvad temal nägemine märksa. Sellepärast vanad Eestlased keelasivad kangeste nooremetsa rikkumist ja selle häävitamist. Tähendati et puud olla elavad, ja tundvad purustamisest valu. Teati veel tähendada, et puud olla vanana koguniste kõnelenud, nagu seda ka muinasjutudes sagedaste saada ette tulema.
ERA II 15, 184 (101) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näpuga ei lubanud vanad inimesed mitte kunagiste päikese, kuu ega tähtede poole näidata, ega neid kiites ilusateks nimetada. Teati, et need jumalikud olevused olla ja nii ei tohtida neist mitte palju rääkida, ei koguniste nende poole sõrmega näidata.
ERA II 15, 187 (134) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külitakse aega teravaste tähele pannes, ikka noore kuu sees. Vana kuu sees külitud vili kaob vähemusesse, kuna asemele aga tugevat umbrohtu saab tulema.
ERA II 15, 189 (151) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui toomed kevadel rohkeste õitsevad ja marju kannavad, siis saada tatre vili see aasta rohkeste väljaandma.
ERA II 15, 190 (162) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
On saare puudel rohkeste kõtru või seemet, siis saada see hääd odra aastat tähendama.
ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.
ERA II 15, 192 (181) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu vihm saab rohkem kosutama, vanakuu vihm kaotama.
ERA II 15, 196 (218) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maasikad valmivad harilikult Jaanipäevaks ja vaarakad valmivad harilikult Jaaka (jakobi p.) päevaks. Valmivad nad sellest ajast varemalt, siis olla see varane aasta; aga kui nad hiljem valmivad, siis olla see hiline aasta.
ERA II 15, 208 (303) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tulekahju, või mõni selle sarnane valguse kuma öösel kõrgesse taeva pääle paistab, siis saab ilma teiseks muutma.
ERA II 15, 209 (310) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui talvel lume ajaga puude pungad peaks puhkema, siis saada selle järel vilu ja halb suvi tulema.
ERA II 15, 215 (356) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui laps majasse sünnib, siis koer rõõmustab; tuuakse noorik majasse, siis koer nutab.
ERA II 15, 217 (373) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui asub nälghein põllule, on see aasta leivanälga karta.
ERA II 15, 227 (445) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.
ERA II 15, 228 (448) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õuna- ja marjapuudel kevadel õied lihavad, siis tähentavad see hääd saaki, aga on õied kidurad, tähentavad see kõhna ja viletsad saaki.
ERA II 15, 233 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Ussiroht.
ERA II 15, 233 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Nõiapiim.
ERA II 15, 233 (6) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Arniku juured.
ERA II 15, 233 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Seitsmet sugu õiesegu.
ERA II 15, 233 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Peerupaldsam.
ERA II 15, 233 (11) < Paistu khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Luuvalu roht.
ERA II 15, 233 (12) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Jooksjavalu rohi
ERA II 15, 409 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld.
Kui mina varem Saarde kihelkonnast saadud jutu ülesse kirjutasin, et vanast Suurel Põhja sõja ajal, kui Rootsi väed Vene vägede eest taganedes Saarde kihelkonnast läbi läinud, matnud väed Rootsi sõja väe kulla Tõnume talu mägedesse, mis praegu alles ülesse leidmata. Nüüd sain mina Halliste kihelkonnast jutustuse, et Rootsi sõja väe ülemad Vene vägede eest taganedes sõja väe kulla Saarde kihelkonda Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse peitnud, mis tänini alles ülesseleidmata.
Mõlemat eespool olevat teadet kõrvu säädida, peab oletama, et siin tõeste Rootsi kulda olemas on, sest muidu ei oleks mitte mitmedest kihelkondadest saadud teated nii ühe näolised; vähemalt veel tõstab tõe asja see, et peidetud kulla kohad ühe ja teise jutu järel mitte teineteisest kaugel ei ole. Et jutt vanal ajal on aluse saanud, siis viib ainult see teda teisest lahku, et nimetatud ei ole, kas Tõnume mäge ja männikut mitte Kilingi-Nõmme männikuks ja mäeks ei tuleks lugeda, sest nende vahe ka mitte suur ei ole. Iga tahes tuleks uurijatel teatavatest kohtadest Rootsi kulda otsida.
ERA II 15, 414/5 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1923) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Huvitav ajalooline leid Põltsamaal.
23. mail 1923 hommikul sattus kohalik alevi kordnik Rümmel omale uue maja alusmüüri jaoks kaevamisel huvitava leiu pääle. Umbes kolme kuni nelja jala sügavusel maa seest tuli nähtavale terve kogu vanu rahasid, mis arvatavasti savist vaasi sees asusid, kuid kaevamisel on vaas purunenud. Vaasi tükid on mulla seest suuremalt osalt leitud ja kokku liimitud. Vaas on umbes üks jalg kõrge, eest poolt laiem- umbes 6 tolli läbimõõdus, ja päält üle kahe tolli läbimõõdus. Vaasi kaunistavad ornamendid ja reljefkujutused, millest silmapaistev üks vanamehe pää pika habemega. Sääl samas oli maa sees ka savist neljakandiline, tömppiramiidi kujuline kauss.
Rahad on mitmesuguses suuruses, umbes Eesti kolme- ja viiemargaliste metallrahade suuruses, kuid õhukesed ja kergesti murduvad. Nähtavasti on nad suuremalt osalt vasest valmistatud.
Rahadel on mitmesugused ladina keelsed päälkirjad, mille järel nende vanadust võimalik kindlaks määrata 16. aastasaja teise poole pääle. Näituseks on mitmel rahal Johannes 3 päälkiri, ning vapis kujutatud kolme krooni, missugune tunnus Rootsi rahadele omane. Mõned neist on arvatavasti Poola kuninga Sigismundi aegsed. Kindlaid daatume võib selgitada lähem uurimine.
Pääle nimetatud savinõude ja rahade tulid kaevandusel nähtavale samast kohast põlenud raud mõõga otsad ja üks rauast noole ots ning iseäralik prongsist või vasest naesterahva kujutusega leid, mille otstarvet raske kindlaks määrata.
Nimetatud leiukoht asub Põltsamaa lossi läheduses Vana-Põltsamaa pargist lõuna pool. Nagu teada, on Põltsamaa ümbrusest 16 aastasajal mitmed sõjakäigud üle käinud, ning ajutiselt siin peatunud "Liivimaa kuningas" Magnus ja Johan Hirmsa sõjaväed; sellep. võib oletada, et nimetatud leiud, kas sõja ajal maa sisse peidetud varandustena esinenud ehk lihtsalt maha põlenud ehituste jäänud.
Oleks soovitav, et leiu koht, kui ka leitud asjad huvitatud isikute poolt kindlaks saaks määratud ning leiud E.R. Muuseumi toimetatud.
/Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Postimees", maikuus 1923/
ERA II 15, 416 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärnu Postimees nr. 183, 1927 (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaleid Kihnust.
Kihnu preester näitas vanu rahasid, mis on leitud a. 1922 või 1923 Sääre külast, maa seest kartula koopa kaevamisel. Leid olnud mahutatud lehmasarvesse. Rahad kuuluda XVI sajandikusse ja nende seas on Riia linna, Leedu ja Poola rahasid. - Varemalt olevad ka Lemsi külast metallkannu täis raha leitud.
/Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Pärnu Postimees" nr. 183, 1927/
ERA II 15, 424 (15) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene kas metsa, ehk pimeduses ära eksib, siis üteldakse, et vanapagan vedavad teda ümber ja eksitavad. Ehk: vanaõelus kiusavad ja takistavad kohale jõudmist. Eksitusest pääsevad ja õigele teele jõudvad , ki istuvad siis maha, kui eksitusest aru saavad ja kolm korda "Issa Meie" läbi lugevad. Teise juhatuse järel tulevad "Issa Meie" tagaspidi läbi lugeda. Hallistes ja Saardes.
ERA II 15, 435 (12) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsena olen Hallistes kuulnud sõna "hallihein", mida rohuna on tarvitatud haiguse "halli" vastu, kuid hein ise ei ole mul mitte tutav. Praegu ei ole ma mõnede järele pärimiste pääle sellest heinast teateid saanud. Ajatare, ehk äiatare hein on tundmata. Kolmkümment a. tagasi Halliste Uue-Karistes metsavahiks olles, kuulsin üht sooheina kutsutavad: soojõhvid, sooema abe, vanaeide abe. Neist soojõhvidest lõigati ka mätas ja pandi seda heina kuhja varda otsa. Lõuna Hallistes on see hein väha tutav.
ERA II 16, 13 (3) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused olid, siis pesti Töötsi allika veega. Visati hõberaha vette. Poesid ikka leind allikast veel hilja raha. Töötsi allikas oo Kõima mõisa juures.
ERA II 16, 13 (4) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid pigistati soolaga. Selg vastu tuult käända ja üle õla visata.
ERA II 16, 14 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele üteldi: "Nakk tõmmab sissi, ära mene mette kao ääre!"
ERA II 16, 39/40 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Käblaste mõisas oo hiiemets ja sees oo allikas. Seal, rääkvad, et kiriku kell oo sisse pandud. Allika põhjas. Oln ennemalt katku sõda, ja katku sõja aegas. Peab hõbekell olema. Täis vana hõbe. Inimesed ootavad suure isuga, millal see allikas vähemas kuivab. See oo vana Vihuri kohja peal, karjamaa peal.
ERA II 16, 42 (13) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.
ERA II 16, 42 (14) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.
ERA II 16, 46 (28) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aeal oli ennemalt jään kolm peret kolmest külast: Lõu Lülle ja Kaseküla Kalle ja Voose Pent.
ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.