[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis Haanja miis vedi lubjakivve, Kats, kolm päiva Võro turulõ. Haanja miis läts Tiganiku puuti oma kolme kopkaga. Haanja miis näk silgupüttu Tiganiku leti iin. Haanja miis pallõl poodi säksa: "Esänd, lupa tsjorgada!" "Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis, oma leivapalakeist!" Laul om, laul om otsa lõpnu, lää ei inämb edesi. /iga rida korratakse/Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle, põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad, ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse, ära mine kaali kallale! Kui lähed kaali kallale, siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike, sind mina ikka armastan. Palju aega mööda läind, kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Su juures viibida on hea. Sa sulad minu südames kui suhkur kuuma kohvi sees. Mis ta sihtis, mis ta vahtis, mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 39 (1) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Põhjendusi keelu ja käsu puhul. Kui sa ei lase pääd sugeda, viivad mommod (lastekeeli täid) su juuksepidi kaevu! Ära mine õue, vilisuu tuleb! Ära mine kaevu juurde, näkk tõmbab kaevu! Ei tohi serva poole magama heita, paskerid (arvatavasti ba¨kiirid) tulevad ratsahobustega ja viivad minema; seina poole ei tohi ka heita, teevad oherdiga seina sisse augu ja viivad ikkagi minema.

ERA I 3, 41 (7) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste asukohti Näkk asub kaevus, koll lakas, marras pimedas toas või kojas, vilisuu tuulise ilmaga õues, õigemini tuules, metsas või põõsastikus, tont partel, rehetoas ja rehealuses, verihammas ahju pääl või ahju taga. Teisil hirmutisil pole kindlat asupaika, sest juba nende nimetust kardavad lapsed. Kristlikke ega piiblilisi lastehirmutisi pole tarvitusel. Sõna öök ei tunta. Laste oheldamiseks ja hirmut. tarvitatakse veel järgmist laulu: Hunti jooksis unda-runda, pää kärises tända-rända. Mina savast pidelin, sava ruadu ropsatin. Tubakale tuadi naine, sarvest saadi minia. Tubakas on turult tuadud, viharohu Viiburist. Mäletatakse ainult majahaldjat, kes oli suur kurjategija, muugistas (st. pigistas) pahameele puhul kõik, mis ette juhtus, kohe pihuks ja põrmuks. Kalevipojast ega mardusest ei mäletata midagi. Külmtõve nimetusena ei esine sõna ork. Pusa tähendab kotike, kuid ei esine lastehirmutiste puhul. Mumm tähendab sitasitikas, aga ei esine lastehirmutisena.

ERA I 3, 95/6 (6) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse sel juhul, kui keegi haige on, et näha, kas on lootust paranemiseks. Salmid võetakse sel juhul lauluraamatust. Võetakse raamat lahti juhuslikust kohast ja loetakse need salmid, mis jäid just sõrmede kohale (mõlema käe pöidla kohale). Kui sõrm jääb kahe salmi vahekohta, siis tuleb lugeda mõlemaid salme. Salme võetakse ka siis, kui keegi perekonnaliikmeist või mõni muu lähedane inimene viibib kaugel. Kuid ka omale võib võtta salme, kui tahetakse teada saada, kas tulemas hääd või halba. Murede puhul - et leida tröösti.

ERA I 3, 96 (7) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse peale lauluraamatu veel laulikutest (mittevaimulikkudest). See on aga mõeldud teatava mänguna. Võetakse üksteisele salme näiteks niisugusest salmikust, kuhu on igale kuupäevale vastavad salmid märgitud. Praegult vaadatakse salme ka kalendritest. Näiteks kui mõni tähtpäev ees on, siis vaadatakse sellele vastavat salmi. On see hää, on hääd loota, halb - siis pole rõõmu sellasele päevale vastu minna, arvatakse pettumusi tulevat.

ERA I 3, 96 (11) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga võivat teha imetegusid.

ERA I 3, 97 (4) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse ka piiblist.

ERA I 3, 97 (5) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga saab teha nõidusi. "Seitsme Moosese" raamat olevat peidetud seitsme luku taha.

ERA I 3, 97 (7) < Tartu l. - Helene Neuman < E. Suvi (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ülikooli arhiivis olevat üks raamat neljarattalisel vankril seina sisse müüritud ja ahelatega kinni. See olevat üks tarkuse raamat.

ERA I 3, 98 (1) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
a, b, hakka pähe, kui ei hakka, viskan lakka, annan labidaga takka! Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002/ul/Maali, Maali, sa ei tea, ERA I 3, 98 (2) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv/ll/Kui õppida ei taheta, siis öeldakse: Laiskus, laiskus, lase mind lahti! Peremees peksab mind ja sind, kui ei jäta rahul mind.

ERA I 3, 103 (12) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimetusi: vana kuri, vana õelus, vana must j.n.e.

ERA I 3, 103 (14) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Viluhaigus - laiskus.

ERA I 3, 105 (5) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõue nimesid? "taevataat taob rauda"

ERA I 3, 107 (7) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Misa teatakse katkust? Katku aegu käib keegi kole luukere ringi ja niidab vikatiga inimesi surnuks.

ERA I 3, 107 (11) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? "võlud vihtlevad", "surnud pesevad"

ERA I 3, 109 (12) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahjupeale ja öeldakse: "Kilk, kilk võta vana hammas ja anna uus vastu jälle."

ERA I 3, 109 (13) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimesid? "Kuramus", "pühkani jeevel", "kurit", "kuri vaim"

ERA I 3, 111/3 (5) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk elab vees, tuleb säält tihti mingi looma, harilikult hobuse, või inimese kujul välja. Sagedasti noore neiu kujul, kes istub laintel, mängib kannelt või laulab, meelitades noorimehi laintesse. Looma, hobuse kujul. Ükskord olnud karjapoisid karjas. Korraga tulnud üks hobune veest välja, karjapoisid kõik hobuse selga. Mida rohkem poisse hobuse selga läind, seda pikemaks venind hobune. Üks karjapoiss aga ei mahtund selga. See ütelnud. "Ma istun näki näsa peala. Sellepeale hakand hobune kohe jõkke minema ja kadund vee alla ühes poistega. Tähendab, kui näki nime öelda, kaob ta kohe ära.

ERA I 3, 113 (6) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse kotermannist? Kotermann on üks paha vaim, kes elab laeval. Kord sõitnud üks laev reisijatega merel. Õhtuhämarikus nähtud, et üks punane koer läind üle laeva teki merre. Järgmisel päeval surnud (või tapetud, seda ei mäleta ma hästi) laeva kapten ära.

ERA I 3, 115 (9) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse katkust? Katk on haigus, mis surmab vahel terve linna ja küla inimesed. Katku toob väike hall poisike. Ükskord käind üks väike hallis räbalas riides poisike ühe talu kaevul joomas. Kohe pärast seda jäänud kõik maja inimesed katkutõbesse. Nii käinud see väike poisike iga pere õues, tuues igasse peresse (kus ta käis) haigust.

ERA I 3, 115 (13) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 15 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päike paistab ja vihma sajab? Öeldakse: "Päike paistab, vihma sajab kooljad pesevad!"

ERA I 3, 115/7 (14) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 117 (16) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi? Kurat, kuram, kurit.

ERA I 3, 117 (18) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Viluhaige? Viluhaige on haigus, kui inimene kardab külma ja alati väriseb. Selleks tarvitakse vilu haiguste rohtu, mis kasvab metsas ja aasal.

ERA I 3, 119 (3) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pöialpoiss on väike hall lind. Vanal ajal räägiti, et suures põlises metsas elavad väikesed päkapikumehed, nendel olevat pikk habe ees, pikk torumüts peas ja suured puust kingad jalgas.

ERA I 3, 119 (4) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Müristamist ja välgu löömist kutsutakse kõueilmaks.

ERA I 3, 119 (6) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Vanal ajal räägiti, et näkk olla veevaim, kes vee sees elab. Ja kui lapsed karjas olid, siis olid näkineitsid kariloomade kujul laste juure tulnud ja tahtnud lapsi oma lähemale meelitada ning viimaks oleks nad lapsed vee alla tahtnud viia. Mõnikord mänginud näkineitsi vee peal kuldkannelt ja meelitanud sellega lapsi oma lähemale.

ERA I 3, 119 (7) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Külmking olla üks vaim. Kui keegi tema jälgedest üle läheb, siis pidane selle jalad haigeks jääma. Katkuks nimetakse niisugust haigust, kus kõik inimesed ja loomad surevad.

ERA I 3, 119 (9) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis pidavat surnud end pesema.

ERA I 3, 119 (10) < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse selle juures? Selle juures öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas!"

ERA I 3, 121 (1) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Koimla k. - Leida Valge, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Hiireke, võta see endale ja too uus asemele."

ERA I 3, 125 (2) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab, siis öeldakse, et surnud pesevad ja vihtlevad endid.

ERA I 3, 125 (3) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle, siis öeldakse: "Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba."

ERA I 3, 125 (5) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse kaevunäkiga, kes elab kaevus. Kui laps läheb kaju juure, siis võtab näkk lapse kinni ja viib omale.

ERA I 3, 127 (1) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi nagu tuulispää, hiil, vihelik, vihur, kratt, hännamees, vedaja, pöialpoiss, härjapõlvelane, päkapikumees, kõu, äike, pikker? Tuntakse ainult: Kratt. Pöialpoiss. Härjapolvelane. Päkapikumees ja Kõu. Äike.

ERA I 3, 127 (3) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kas teatakse rääkida katkust? Katku on olnud kahtesugust, nimelt: must katk ja nahakatk.

ERA I 3, 127 (7) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päikese paistel sajab vihma? Siis sajab seenevihma.

ERA I 3, 127 (8) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas.

ERA I 3, 129 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kotermann on laevas elutsev vaim ehk kaitsevaim, mis harilikult end ei näitvat. Kui ta aga ennast laevameestele näitvat, siis juhtuda laevaga õnnetus.

ERA I 3, 129 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Laste hirmutamiseks tarvitakse sõnu: koll tuleb viib lapse ära ehk konn tuleb viib kaevu.

ERA I 3, 131 (6) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse, et rott annab nüüd uue hamba.

ERA I 3, 131 (7) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et nõiad pesevad katusel ehk seenevihma sajab.

ERA I 3, 131 (9) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koerakoonlased elavad kaugel põhjamaal, Kalevipoeg olla nende juures käinud.

ERA I 3, 133 (2) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Ulakate lastele öeldakse, et kui päevas kolm korda suplemas käia, siis tulevad näkineiud, kes alati vees elutsevad, sinu juure, võtavad sinust kinni ja uputavad ära.

ERA I 3, 133 (6) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis pidada nõiad vihtlema.

ERA I 3, 133 (7) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Siis öeldakse: "Säh, kilk, luuhamba, anna lapsele raudhammas jälle asemele."

ERA I 3, 135 (1) < Kaarma khk., Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Millega lapsi hirmutakse? Koll tuleb! Näkk viib ära!

ERA I 3, 135 (3) < Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla olevus, kes võib end mitmesuguses kujus ilmutada ja siis inimesi vette uputada.

ERA I 3, 137 (2) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi kõu, äike? - Müristamise ja välguheitmise ilma nimetatakse kõueks ja äikeseks.

ERA I 3, 137 (10) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikse paistel? Siis öeldakse, et surnud pesevad.

ERA I 3, 137 (11) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse siis? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk, too mul uus hammas."

ERA I 3, 137 (12) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis tähendab viluhaigus? Viluhaiguseks nimetatakse niisugust haigust, kui inimesel külm on ja jälle soe, süüa ei taha, ainult vett joob ja seegi oksendab välja.

ERA I 3, 139 (5) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkk esineda mitmel kujul, kord valge hobuse, kord ilusa neiu näol. Kord tahtnud ta mitukümmend karjalast vette viia, kuid üks nimetanud hobust näkiks ja korraga olnudki hobu kadunud, ainult karikond karjalapsi jäänud lahtiste suudega kaldale vahima.

ERA I 3, 139 (8) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, siis pesta surnud.

ERA I 3, 141 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, s. 1915, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõuks tuntakse pikset, mis välku lööb ja müristab. Nim. Kõu, omast. kõue.

ERA I 3, 141/3 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1915 (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahjule ja öeldakse: "Kilk, võta sa mu vana hammas omale, anna sa mulle uus hammas." Nim. kilk, omast. kilgi.

ERA I 3, 149 (4) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla naisekujuline pikkade kuldsete/juustega/ ja kalasabaga, kammib kuldse kammiga juukseid ja meelitada kandlemänguga noorimehi meresse (nim: näkk, om: näki).

ERA I 3, 149 (6) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk? On haigus, mis harilikult pääle sõdasid inimeste seas möllab (nim. katk, om. katku).

ERA I 3, 149 (7) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis surnud pesevad.

ERA I 3, 149 (8) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 149 (10) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetused: kurat, piru, pergel, kurit, kurivaim, sarvik. (nim: kurat, peru, pergel, jeevel, kurit, kurivaim, sarvik. Om: kuradi, piru, pergeli, kuriti, kurjavaimu, sarviku).

ERA I 3, 151 (3) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused kuidas on? - Kõu: kõue.

ERA I 3, 151 (7) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? - Surnuid pestakse.

ERA I 3, 151 (8) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? - Lapse hammas visatakse ahju pääle ütelusega: "Konthamba annan, kilk, sulle, anna sa mulle raudhammas jälle!"

ERA I 3, 151 (9) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui terariist maha jääb, tera ülespidi? - Kui terariist maha jääb, tera ülespidi, siis arvatakse, et Vanapagan oma ahelad puruks saab rebida.

ERA I 3, 154 (3) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas nimetakse kõueilma? Kõu, äike ja pikne.

ERA I 3, 154 (5) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkist jutustakse, et see olla üks vetevaim, kes ennast püüab inimeste eest varjata ja kes inimesi surmab, kui need suplema lähevad ja upuvad.

ERA I 3, 155 (8) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mida jutustakse katkust? Kui midagi suuremat haigust on inimeste seas liikumas, siis kutsutakse seda katkuks.

ERA I 3, 155 (12) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad. Vaesed lapsed paluvad armu.

ERA I 3, 157 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päkapikumeheks kutsutakse nõida, kes moondab end päka pikkuseks ja kellel on küündrapikkune habe.

ERA I 3, 157 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse ise sealjuures väikene lauluviis, mis on järgmine: "Kilk, kilk, kilk kirihammas, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 157 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäetakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab põrgus ahelad (puruks) katki.

ERA I 3, 157 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid: piru, pergel, jeevel? Jah, tuntakse kurati nimesid nagu: piru, pergel, jeevel.

ERA I 3, 159 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on äikese nimi? Äikest kutsutakse "kõu", "pikker", "välk".

ERA I 3, 159 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk konthammas, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 159 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäätakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab "põrgus" oma ahelaid.

ERA I 3, 159 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid piru, pergel, jeevel, korpus? Jah, tuntakse kurati nimesid pergel, jeevel, korpus.

ERA I 3, 161 (2) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas hüütaks härjapõlvlane, päkkapikumees, kõu, äike, pikne, isu? Hüütaks härjapõlvlane, päkapikumees, kõu, äike, pikne, kuna isut ei öelda. Härjapõlvlane, härjapõlvlase; päkapikumees, päkapikumehe; kõu, kõue; äike, äikse; pikne, pikse.

ERA I 3, 161 (5) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldaks, kui vihma sajab ja päike paistab? Kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldaks: Saksa kooljad vihtlevad. Saksa kooljad, saksa koolja.

ERA I 3, 161 (6) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldaks? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldaks: "Kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle konthamba."

ERA I 3, 161 (7) < Püha khk., Pihtla v., Ree k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis haigus on viluhaigus? Viluhaige inimesel pole söömaisu, ei või hobuse vilu iga hobust näha, selle nägemisega ilmub haigus raskemal kujul.

ERA I 3, 163 (3) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse sagedasti nii: "Koll tuleb" (om. kolli), "Hunt viib sind ära" (hundi), "Mustlased panevad su kotti" (mustlane), "Ära nuta, ma toon ripsid (rips - ripsi; ripsid - vitsad), "Ära vaata kaevu, näkk tõmbab su alla!"

ERA I 3, 163 (4) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanist jutustakse, et see on laeva vaim, kes sagedasti laeval müra teeb.

ERA I 3, 163 (9) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? Öeldakse: "Surnuid pestakse."

ERA I 3, 165 (10) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, too lapsele kuldhammas!"

ERA I 3, 165 (11) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi peru, pergel, jeevel? Kuradi nimedest tuntakse: peru, pergel, saatan, kurivaim, hargimees.

ERA I 3, 167 (3) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Vanarahva arvamise järele peaks iga allika sees vaim olema, keda näkiks kutsutakse, kes end aegajalt ilmutab, tuleb allikast välja istub kaldale, peseb end, teeb mitmesugusi liigutusi, on väga ilusa näoga ja sellepärast avatleb noori mehi oma juure.

ERA I 3, 167/9 (4) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanniks ehk kotermanniks kutsuvad meremehed laevavaimu. Vanarahval on arvamine, et igal asjal on hing sees, et igal majal, metsal ja ka laeval on oma vaim. Laevavaimu nimetavad laevamehed potermanniks ehk kotermanniks.

ERA I 3, 169 (7) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on katk? Katk on niisugune haigus, mis enamasti sõdade ajal lahti pääseb ja järsku inimesi maha murrab. Inimene kukub järsku maha ja läheb mustaks. Vanal ajal, kui abi ei saadud, siis oli see haigus väga hirmus.

ERA I 3, 171 (18) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle kondist hamba, kingi sa mulle rauast hammas asemele."

ERA I 3, 171 (19) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas kutsutakse kuratid teist moodi? Pergel, jeevel, kuramus.

ERA I 3, 173 (20) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui tera on ülespoole? Siis öeldakse, et majas tuleb riid ehk jälle kurat raiub oma ahelad katki.

ERA I 3, 173 (21) < Kuressaare l. - Niina Salm, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on viluhaigus? Niisugune palavik, mis külmavärinaga tuleb.

ERA I 3, 177 (2) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on krati nimed? V: Krati nimed on: vedaja, kratt.

ERA I 3, 177 (7) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? V: Kurjad vaimud vihtlevad.

ERA I 3, 177 (8) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? V: Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk vii konthammas, too asemele raudhammas."

ERA I 3, 181 (2) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Tihti hirmutakse lapsi, et nad kaevu ääre ei läheks: "Ärge minge sinna, näkk tuleb ja meelitab teid kaevu." Ta on väga ilus neitsi kuldblondide juukstega ja suure kalasabaga, mis on soomustega kaetud.

ERA I 3, 181 (5) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Hammas visatakse ahju pääle ja hüütakse: "Kilk, kilk, too mulle kuldhammas, ma annan sulle konthamba!"

ERA I 3, 181 (6) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 13 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi: pergel, jeevel, arbis, kurit, vana must, saadan, vanasarvik.

ERA I 3, 183 (5) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused: äike, välk.

ERA I 3, 183 (19) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et surnud vihtlevad.

ERA I 3, 183 (20) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale kilgile ja öeldakse: "Kilk, kilk, võta hammas, anna vastu rauast."

ERA I 3, 183 (21) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jääb tera üles öeldakse, et kurat hõõrub end köidikuist lahti vastu terariista.

ERA I 3, 183 (22) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed on jeevel, vanapagan.

ERA I 3, 185 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päike paistab, vihma sajab? Öeldakse, et võlud vihtlevad taevas.

ERA I 3, 185 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 185 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetus? Saadan, kurivaim ja pergel.

ERA I 3, 187 (4) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkkidest? Näkid on pahad vaimud, kes laevu hukka ajavad ja kes inimesi uputavad.

ERA I 3, 187/8 (6) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 188 (7) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis öeldakse: "Surnud vihtlevad."

ERA I 3, 188 (8) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi: Jeevel, saadan, paharet, kuriloom, kurivaim.

ERA I 3, 189 (1) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste nimesid: koll, tont, Kaju-Peeter, karukoogu, metshaldjas, metsavaim, murdekai.

ERA I 3, 189 (5) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetusi: Kõu, pikker, müristamine.

ERA I 3, 189 (6) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkist: Näkk elab vees. Tal on ilusa neiu pea ja kalasaba. Meelitab oma lauluga, iseäranis noorimehi, inimesi oma juure ja uputab nad ära. Näkk võib ka mingi taimena, harilikult vesiroosina esineda, või ka mingi looma kujul.

ERA I 3, 191 (13) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab ja päike paistab, öeldakse: saksa surnud pesevad, kooljad pesevad.

ERA I 3, 191 (14) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk, sa konthammas, anna mulle raudhammas." "Võtke, kilgid, vana hammas, andke mulle uus hammas."

ERA I 3, 191 (16) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed: kurat, saatan, pergel, jeevel, kurikas, kurikass, kurivaim, kuramus, kuramvend, kurisk, kurit, põrguline, raisk.

ERA I 3, 193 (9) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma päikse paistel sajab, öeldakse: "Võlud vihtlevad", "kooljad pesevad", "vaimud vihtlevad!"

ERA I 3, 194 (10) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist teraga ülespoole jäetakse, öeldakse: saadan ehk kurat hõõrub end köidikuist lahti.

ERA I 3, 194 (11) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale sõnadega: "Kilk-kolk, kilk-kolk, säh, ma anna sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 194 (14) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikne. Välk, kõu. Om. välgu, kõue.

ERA I 3, 194 (15) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk. Kui surm möllab "oma vikatiga".

ERA I 3, 195 (3) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk on poolkala, poolinimene. Ta meelitab inimesi vette, kus nad uppuvad.

ERA I 3, 197 (5) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse (Jõhvis), et see "seenevihm" on ja et selle järel palju seeni leida on.

ERA I 3, 199 (2) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad.

ERA I 3, 199 (3) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse selle juures? Hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse, et kilk peab uue hamba andma.

ERA I 3, 245/6 < Tartu l. - Oskar Loorits (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
The fortune chain Signor Niccolo to Levisieri Levisieri to Laura Deaumont L. Deaumont to Delfe Delfe to Baldinga Baldinga to Salignon Salignon to Abathe Abathe to Forges Forges to Carmenial Carmenial to Fellian Fellian to Santonere Santonere to Septirella Septirella to Leblanc Leblanc to Martiro Martiro to Nota Nota to Marmont Marmont to Astorre Astorre to Marone Marone to Loyal Loyal to Pozzi Pozzi to Pratti Pratti to Vecchione Vecchione to Narsochi Narsochi to Magnonia Magnonia to Sorro Sorro to Sentilla Sentilla to Cornate Cornate to Favore Favore to Caviochi Caviocchi to Farranche Farranche to Fentione Fentione to Nampolli Nampolli to Franco di Napoli Fr. di Napoli to L. d'Ambra L. d'Ambra to Milanese Milanese to Callieri Callieri to Monaco Monaco to Cerrio Cerrio to Lombardi Lombardi to Lallila Lallila to Cafiere Cafiere to Curitus Curitus to Maleci Maleci to Tuminulli Tuminulli to Papina Papina to Campalto Campalto to Bocca Bocca to Bionelli Bionelli to Calboldi Calboldi to Prezioso Prezioso to Bergamache Bergamache to Catani Catani to Felicia di Vegliache F. di Vegliache to Giulia di Drambilla G. di Drambilla to Aldovrani Aldovrani to Rossi Rossi to Vilma de Matuchka V. de Matuchka to Fr. Regel Fr. Regel to Cittadini Cittadini to Prince Erik of Denmark Prince Erik of Denmark to Prince Andrew of Greece Prince Andrew of Greece to Princesse Renee de Bourbon Princesse Renee de Bourbon to Countesse Bernadotte Countesse Bernadotto to Fru Sjöberg Fru Sjöberg to Fru Segerstrale Fru Segerstrale to Countesse Posse Countesse Posse to Fr. av Sillen Fr. av Sillen to Nycander-Cederlöf Nycander-Cederlöf to Major Bureu Major Bureu to Fru Södergren Fru Södergren to Thuressin Thuressin to Elmer Elmer to Bolinder Bolinder to Nyman Nyman to Baronesse Stierestedt Baronesse Stierestedt to Countesse Mörner Countesse Mörner to Grantham-Dillenbeck Grantham-Dillenbeck to Countesse Münster Countesse Münster to Baronesse Victoria v. Tehlänsen Baronesse Victoria v. Tehlänsen to Fröken Carelius Fröken Carelius to m-me de Chessin M-me de Chessin to mrs. Brelioth Mrs. Brelioth to m-me Virgo M-me Virgo to m-me Andevei M-me Andevei to m-me Seljamaa M-me Seljamaa to mr. Mühlbaum Mr. Mühlbaum to m-me Linde M-me Linde to mr. Linde Mr. Linde to mr. K. Lampson Mr. K. Lampson to mr. P. Mein Mr. P. Mein to m-me I. Tamman M-me I. Tamman to mr. L. Valge Mr. L. Valge to mr. P. Viiding Mr. P. Viiding to mr. O. Loorits Good luck and good health. Continue this chain. Make 9 copies of it and send on to 9 persons of the most intelligent among your friends to which you want joy and hapiness. This chain was started in Flandern by a colonel of american artillery and it must go round the world three times. Forward it posle? 24 hours of the acceptance. Do not break this chain! It might bring bad luck. During the following 9 days after you have send the copies - at the days happy event is going to take place and fill you with joye. Prediction has always come true. Parros du Vittari on the 9-th won the price in the lottery of 200 000.- liras. Mr. Willers house was destroyed on the seth day to his not having taking notice of this chain. Mrs. de Noie Isvonne heronly won 3 days after receiving the chain without having force it. Mr. Haye and Sasha Giutri won 250 000. Pola Negri was her fortune doing carriedont these instructions most consentionsly.

ERA I 3, 256 (10) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Oraklist tean niipalju, et pidi ristiga võti olema, see pandi lauluraamatu vahele just "halasta" sõna peale, siis siodi paelaga raamat kinni, pandi oma peopesad ülespidi ja võtme pära pandi nimetise sõrmede peale. Siis üldi kolm kord "halasta," siis soovidi midagi ja kui võti ringi pööras, siis läks see täide. Seda nägin mitu korda, kui tehti. Meil oli vabadnaene Aruküllas, kus ma 14-16 a. elasin, seesama naene õpetas mind eesti käsitööd, ja ka vanu laulusid. Eesti käsitööd olen ma Tallinnas palju õpetand, aga laulud on minu omad, ei ole veel neid teadnud kellekile saada.

ERA I 3, 256 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps sündis ehk kui keegi kodust välja läks teenima, siis võttis ikka vanaema ehk ka ema lauluraamatu kätte ja pani hummes käed lauluraamatu vahele, siis lõi sealt lahti ja missugune salm oli pahema käe pöidla all, see oli selle inimese õnnesalm, kes soovis, võis selle lehe omale välja tõmmata ja omale võtta.

ERA I 3, 262/3 (5) < Helme khk., Koorküla v. - O. Ruut (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kaabakas = halv inimene, kes kõiksugu halbu juttusid rääkis, sulipoiss. Vahest varas, logard, jumalapäevavaras - hulgus, kel mingit kindlat kodu ei ole. Loomu poolest võis ta aus inimene olla, aga tal olid ulaka tempud. Koorkülas on kaugel Läti piiril Kabakmägi, täis aukusid ja koopid suures metsalaanes. Peetud parajasti Jääva talus pulmi. Sealt lõunapoole on kõrge mägi Sõõrumägi, praegu Jääva põld. Tulnud ka kaks kaasitajat pulma ja palunud luba kaasitada. Antud. Need ütelnud kaasitamisega kõik ära, mis pulmas ja pulmamajas väärtuslikku ja kus nad on ja kes pulmas on. Sõõrumäelt vastatud lauluga, küll meie tuleme ao aegu koidupuna tekkimisel, siis meie tantsime sõjakäiku, kaetseme Kaabaku mäkke. See olnud märguand kaabakatele, kes vastasserval peitus olnud. Hommiku röövitud Jääva talu puhtaks ja pulmalistelt võetud kõik ehteasjad ära. 5 aastat pärast kadunud naabriperel lehmad ära. Karjapoiss läinud metsa otsima. Näinud öösi tuld Kaabakmäel ja läinud tule peale sinna. Sealt leidnud omad lehmad, mõned olnud tapetud ja hulk mehi tule ümber askeldamas. Jooksnud pimedas kodu. Hommiku aetud vald kokku ja mindud ja piiratud Kaabakmägi ümber. Tulnud kibe tapelus, kus valla mehed jäänud võitjateks. Sealt leitud kulda ja hõbedat ja kõiksugu asju. Ka Jääva talust riisutud kraam ja ehted saadud kätte. Suurem jagu kaabakutest saanud põgenema Lätimaale Härgmäele. Mõisnik võtnud aga kulla ja hõbeda kõik omale. Nii käib vana jutt.

ERA I 3, 271 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koku, koku, koorekene, ümmer lusika, müta, mäta. Taevast tulgu tangud sisse, mürati, märati mätad sisse, või minule, pett, sinule.

ERA I 3, 275 (4) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnu laudselinad ja pingid, kus pääl surnu laudsil oli, peab kohe pärast surnu kirstupanemist välja tuule kätte viima, siis ei leia surm niipea teed sinna majasse.

ERA I 3, 276 (5) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kirikus olles ei tohi tukkuda, siis vanapagan istuvat üleval kantsli serva pääl ja kirjutavat kõik tukkujad üles lehma naha pääle. Korra näinud kirikus tukkuja unes, kuidas vanapagan venitand nahka hammastega suuremaks, et magajate nimed ära mahuks. Nii palju olnud tukkujaid, et lehma nahk jäänud veikseks (vanaema jutustus).

ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.

ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.

ERA I 3, 291 (3) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tsooru vallan Juudajärven oll näta pink, millega vanakurat järve läts. Asi oll olnu nii: Rehepapp oll kiitünü tinna, vanakurat tulnu kaema ja küsünü: "Misa siin tiid?" - "Ma keedä silmärohtu," oll rehepapp ütelnü. "Kas mulle ka või saia, mul silmä haigõ?" ütelnü vanapakan. - "Või küll!" vastanu rehepapp. Rehepapp küsünü: "Mis sul nimi om?" - "Isi on nimi!" ütel kurat. Rehepapp seletama: "See om kallis rohi, vast lätt maha, selleperäst köüdä ma su pingi külge kinni." Ja köütünügi kinni. Rehepapp valanu siss tinna silmä. Vanapagan lännu kõgõ pingiga järve. Isi rüükünu hirmsale. Tõse kuradi tulnu küsümä: "Kis tekk?" - "Esi tekk!" ütelnü teä. Järvele aga jäänüki nimi "Juudajärv".

ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni. Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)

ERA I 3, 302 (6a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Gustav Tikerpuu, 61 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermann ehk podermann on minu arvates taanikeelne sõna ja tähendab laevavaimu, kes ikka midagi halba ette kuulutab, kas laeva hukkaminemist ehk muud õnnetust. Ükskord nähtud ühel laeval mitu korda, et üks võõras koer karanud üle parda laevalt merde, nii olnud mitu päeva. Mõne päeva pärast kukkunud sama laeva kapten merde ja uppunud. Iga kord podermann ennast ei näidanud, ainult kolistanud ja müristanud laevas, iseäranis öösel, aga alati selle järele tulnud mõni õnnetus.

ERA I 3, 302 (6b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k.; Kerema k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a.. ja Priidu Kalju, 58 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui laevas midagi kolinat kuulda on, siis on putermann."

ERA I 3, 302 (6c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k.; Kuri k.; Sääre k. - Salme Kaev < Simmu Liiva, 73 a.; Jüri Kuuskor, 73 a.; Ann Oobak, 86 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui kuskil mingisugune segadus on, nagu pimedas tühjas toas kolin, siis on putermann.

ERA I 3, 302 (7) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Maa-alused. Siin täitsa tundmatu.

ERA I 3, 302 (8a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Leena Kerves, 42 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Ühekorra sõnniguviu ajal üks hunt käin ikka ühe maja juures ja piiran ümber laste ja tööliste. Lapsed kartn teda. Viimaks üks naine löön hundile sitahargiga seljast sisse - küüdu kuue (triibulise kuue, s.o. rahvariie Hiius) tükid tuln august välja. Oln va teisepere Elts.

ERA I 3, 302/3 (8b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Vana Raja Jürnel käinud ikka niisugune haigus peal, et jooksnud metsa hundiks. Kui jälle inimene olnud, siis rääkinud karjastele: "Teie tunnete mind küll, kui ma tulen, mul on sukad jalgas, siis hüüdke: "Raja Jüri, Raja Jüri, kus sa tuled!"" - Karjased teinud nii ja Raja Jürist saanud inimene jälle.

ERA I 3, 303 (8c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ühekorra üks peremees ja sulane käind seltsi puid raiumas. Peremees ütlend alati sulasele, olgu metsa minnes või koju tulles: "Hakka sina peale minema, kaua mina tulen." Sulane hakkab muidugi minema. Jõuab koju, peremees sääl, läheb metsa - peremees jällegi ees. Sulane tahtnud näha, kuidas peremees nii ruttu jõuab. Ükskord sulane peitnud ennast oksahunniku alla ära ja luuranud sealt, mis peremees nüüd teeb. Näeb - peremees heidab neljatöllakile (käpuli) maha ja kraabib jalaga maad, ise ütleb: "Sips, saps, saba taha!" Siis kraabib käega: "Kips, kaps, küüned ka!" Olnudki hunt valmis ja kodu poole lippama. Nüüd sulasel aru käes, kuidas peremees nii ruttu koju saab. Teinud paari päeva pärast samuti, kuid ei saanud hundinahast enam lahti. Vaatab uksest sisse, silmad tilkuvad vett, kui näeb, et peremees laua ääres sööb. Viimaks peremees ütleb sulasele: "Mine sealauta, kikerda seal kolm korda üle selja!" Sulane teinud nii, aga ei julgenud teist korda ennast enam ebahundiks teha."

ERA I 3, 309 (35) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. - Juuli(e) Piilberg (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sop, sop, sop soone pihta, raps, raps, raba augu pihta, tõll, tõll, kellakoti pihta. Hirmukakk ja armukakk, läbi reide reinu kakk. Seda lauldi vihtlemise ajal, kui lapsel harjaksid võedi.

ERA I 3, 357 (1) < Rannu khk., Valguta v. - Elmar Päss < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama. Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.

ERA I 3, 357 (2) < Helme khk., Jõgeveste v. - A. Kääparin < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks. Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: (joonis lk. 357) Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.

ERA I 3, 374 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Värssu k. - Salme Kaev < H. Lunter, 9 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps hambaid murrab, siis peab laps ise hamba ahjule viskama ja ütlema: "Kilk, too mulle uued hambad!"

ERA I 3, 374 (11) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Richard Kuuskor, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Säh, kilk, mu luuhammas, anna mul jälle raudhammas."

ERA I 3, 374 (12) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k. - Salme Kaev < Hilda Paat, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba jälle!"

ERA I 3, 374 (13) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Aasa Kreegi, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Anna mulle luu, annan sulle puu."

ERA I 3, 374 (14) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Aino Saar, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, ma annan sulle luu, anna sa mulle raudhammas jälle tagasi!"

ERA I 3, 374/5 (15) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a. (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tulekahju korral. Kord elanud üks kange mees, Nigulas nimi. See olnud nii vägev, et keelanud tulekahju ära. Kord põlenud tema naabruses maja. Nigulas läinud ka sinna, ei hakanud aga tuld kustutama ehk asju majast välja taluma ühtid, vaid tõmmanud kepiga joone ümber maja. Ise ütelnud: "Siit, tuli, sa enam mööda ei lähe!" ja näe imet - kõrvalised hooned jäänud kõik terveks. Teinekord olnud jälle tulekahju. Nigulas jõudnud ennem sinna - ei olnud veel kuigi palju põlenud. Nigulas hakanud kätega tuld nagu tagasi tõrjuma, ise ütelnud: "Pole, pole sul tulla änam ühtid, sinu ase on seel!" Tuli kustunudki ära.

ERA I 3, 376 (17) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Peeter Sakkur, 68 a. (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Putermann Ah putermann? On küll. Mina kuulsin selle ikka ühekorra ära. Mina teenisin Suuremõisa krahvi 3-mastilises purjelaevas "Andreas". Mihklipäeva õhtul, aastat enam selgesti ei mäleta, just vaidlesime putermanni üle; mehed ikka ütlesid, et on olemas, mina jälle hakkasin vastu, et ah, olge vait, ise vanad mehed, aga varsa aru - kardavad tonti! Mäletan selgesti, kell oli just pool 11, kuulsime korraga, kui üks lind laulis imeliku selge häälega masti otsas. Läksime vaatama, juba hääl kostis teise masti otsast. Läksime sinna - juba hääl kolmanda masti otsas. Nii ajasime teda tükk aega taga, aga ei näinud midagi, ainult kuulsime. Kell puudus 10 min. 1 öösel, siis laev jooksis grundi. See oli Rootsi rannas Bornholmi lähedal. Rohkem ei ole putermanni kuulnud. Teised rääkisid, ja nii ta on ka, et kui putermanni kuulda, siis ikka midagi õnnetust juhtub.

ERA I 3, 376 (18) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a., vanaema (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Valuvõtmine. Kui laps on juhtunud kuidagi valu saama, kukkuma jm., siis võetakse võimalikult külm asi, raud ehk plekk, vaotatakse see haige koha vastu ja loetakse järgmised valuvõtjad sõnad: "Varesele valu, harakale haiget, korbile kolu, tikale tinu, kaagale paa (valu), kukele ka, kukele paa, kanale ka, N.N. käsi, jalg, sõrm jne. terveks, terveks!" Kohe kaob valu nagu pühitud.

ERA I 3, 409 (2) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Uude majja viiakse esimesena piibel, et Jumalasõna jääks majja ja vanatühi sinna enam ruumi ei leiaks.

ERA I 3, 409 (3) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnule pannakse lauluraamat koonu (lõua) alla, kaitseb surnut kurjavaimu eest. Kui surnuga kiriku minema hakatakse, võetakse see ära.

ERA I 3, 410 (10) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Jõulu ja vana-aasta öösel on kurjavaimul luba ringi joosta. Kaitseks tema vastu tehakse neil öil ristid kriidiga välisustele. Kui uut maja ehitatakse, raiutakse aampalgi otstesse samuti kaitseks kurjavaimu eest ristid.

ERA I 3, 410 (12) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Räägitakse, siin olevat Seitsme Moosese raamat punaste kirjadega. Urätnikud käinud otsimas külast, aga polla leidnud.

ERA I 3, 410 (14) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Arstid, kes sõnu loevad ja arstivad, olevat ise haiguses süüdi, arvavad mõned. Ühel eidel siin on ussisõnad, mis usse ligi kutsuvad (võib-olla läheb mul korda neid edaspidi saada). Kord olnud eit heinamaal ussid välja kutsunud. Olnud muudkui ümberringi. Pole neist kuidagi osanud enam lahti saada.

ERA I 3, 410 (16) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Nuga ei tohi tera ülespidi kunagi lauale jätta, sest siis tuleb kurivaim tükk maad majale lähemale.

ERA I 3, 411 (24) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui aga luupainaja juhtub tulema, peab Meieisa palvet tagurpidi lugema ja vasaku jala suurt varvast liigutama.

ERA I 3, 427/33 < Iisaku khk., Koldamäe k. - Joh. Sõster < Iida Leitsmann (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kalevipoja surm. Kalevipoeg tahtnud Iisaku Kivinõmmele vaenlaste vastu kaitseks linna ja kantsi ehitada. Ehituskivid kogunud ta kodumaal kokku, aga muud materjali käinud Venemaalt toomas. Sellepärast viibinud ta sagedasti Ingeris (rahvas nimetab Isuris). Kord olnud ta jälle Ilmjärve pool. Sealt tagasi tulles leidnud Peipse taga suured metsad. Ta teinud sinna suure lauatehase ning hakanud ise laudu valmistama linna ehitamiseks. Lauad kannud seljas läbi Peipse Kivinõmmele, kus kiva juba küllalt koos olnud. Seda Kalevipoja tööd näinud ka Vanapagan. Kohe tulnud tal tahtmine linnaehitamist segama hakata. Kui Kalevipoeg jälle lauakoormaga läbi Peipse tulnud, hakanud Vanapagan nii kangesti puhuma, et Peipse lained Kalevipoja lauakoorma ära tahtnud viia. Kalevipoeg mõistnud kohe, et siin Vanapagan tegevuses, ning tahtnud talle naha peale anda. Ta läinud Vanapaganat vastutuult otsima. Varsti leidnud ta mehikese järve ääres metsast künka tagant ülesse: seljaga tugenud teisele künkalle, jalad vasta suurt kivi ja ise puhunud, mis jaksanud. Kalevipoeg hakanud Vanapaganale laudadega pähe laduma. Mis lauaga löönud, see kildudeks lennanud, ja Vanapaganal viga midagi. Varsti kuulnud Kalevipoeg veikest häälekest võsastikus piuksumas: "Sõrvitie! sõrvitie!" Kohe mõistnud Kalevipoeg, et lauaga tarvis sõrviti lüüa. Niipea kui ta sõrviti lauaga läigitanud, olnud Vanapagana pea puru ja vanamees uimaselt seljali maas. Toibudes katsunud aga Vanapagan, kuda plagama peasenud. Siis läinud Kalevipoeg võsasse vaatama, mis mehike seal metsas piiksub ja kutsunud kasuliku nõuandja põõsast välja lagedalle. "Ei või tulla, olen kuueta!" piiksunud sõber metsast vastu. Kalevipoeg tõmmanud tüki oma kuuehõlmast ja visanud sõbrale metsa, öeldes: "Tõmba ümber ja tule välja!" Varsti tulnudki pisike mehike metsast välja Kalevipoega tänama nii hea kasuka eest. "Sellega võin nüüd lagedalgi luusida, ilma et kurja karta oleks!" rõõmustanud ta. Nüüd näinud Kalevipoeg, et see hea nõuandja keegi muu polnud kui vennike siil, kes nüüd hea nõu eest tasuks omale okkalise kasuka kaitseks selga sai. Sellepeale tulnud Kalevipoeg oma lauakoormaga edasi Kivinõmmele. Võitlus Vanapaganaga väsitanud aga Kalevipoja nii ära, et ta Koldamäe küla ligidale magama heitnud. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja Koldamäe rahvas hirmudes metsa jooksnud, et sõda maal on sõudemas. Vahepeal kosunud Vanapagan, kuulnud külarahva käest, kus Kalevipoeg magab, hiilinud sellele ligidale ja raiunud Kalevipoja enese mõõgaga ta mõlemad jalad poolest säärest saadik alt ära. Nüüd ärganud Kalevipoeg, aga liig hilja. Ka Vanapagan pannud plehku. Küll sidunud Kalevipoeg jala otsad kinni, aga ometi jooksnud verd väga palju välja, mis maa sisse imbunud ja nüüd sealt puhta vee allikatena välja jookseb. Sellepärast on veel tänapäevani Iisaku ja Kuremäe ümbruses palju allikaid, kus vesi selge kui hõbe, sest maapind on Kalevipoja vere veeks selgitanud ja ise rikkalikult vilja kandma hakanud. Vihas ja valus tahtnud Kalevipoeg Vanapaganalle ometi kätte tasuda. Et viimane aga metsa jõudnud peituda, nii et Kalevipoeg teda ei näinud, hakanud Kp. linnaehitamiseks kogutud kividega igale poole ümberkaudu loopima, kus aga Vanapagana arvanud olema. Sellepärast on Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas veel tänapäevani väga palju suuri kiva laiali, iseäranis aga Kivinõmmel ja selle ümbruses. Kui Kalevipoja rammu raugema hakanud, näinud ta valget hobust söömas. Ta istunud selle selga, et koju sõita, sest äraraiutud jalgadel pole võinud kõndida. Hobune aga pannud kõigest jõust sinnapoole jooksu, kuhu Kalevipoeg pole tahtnud. Sest valge hobune polnud keegi muu kui Vanapagan, kes enese hobuseks jõudnud moondada ja Kalevipoega tulnud meelitama, et selle põrgu viia ja sinna ahelasse panna. Kaua sõitnud Kalevipoeg paha aimamata. Viimaks näinud ta enese ees kõrge kalju, milles must avaus. Ta pole aimanudki, mis see on. Kuulnud aga korraga linnu laulma: "Raksa kaljut rusikaga!" Niipea kui valge hobune ühes Kalevipojaga musta avausesse tahtnud kaduda, virutanud Kalevipoeg rusikaga vasta kivi, nii et rusikas kalju sisse kinni jäänud. Hobune aga jooksnud edasi Kalevipoja alt ära. Nüüd märganud Kalevipoeg, et ta põrgu väravasse kinni jäänud. Kättemaksuks oma jalgade eest ei lase ta Vanapaganat enam põrgust välja. Valge hobune on rahva seas sellest ajast põlgtuse aluseks jäänud.

ERA I 3, 435/58 < Iisaku khk. ja Vaivara khk. - Joh. Sõster < mitmelt inimeselt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Seletuseks. Selle Kalevipoja jutu teisendi esimese poole kuulsin esimest korda 1929. a. veebruaris Iida Leitsmannilt, kes Iisakust Koldamäe külast pärit, ja selle jutu juba lapsena vanade inimeste käest kuulnud. See huvitas mind ja ma palusin I. L. kojusõitmise puhul jutule veel lisa ja täiendusi muretseda nende jutustajate käest, kes veel elavad. I.L. tegi seda läinud jõulu ajal ja leidis lisaks mõne seletava täienduse. Ei suutnud ma leppida ka nende andmetega, sest asi huvitas mind väga, et Kalevipojast veel praegu rahvasuus üleskirjutamata teateid. Olin arvamisel, et stipendiaadid, kes oma aruannete järele terve kodumaa küla-külalt läbi käinud, on ka Kalevipoja lood viimseni üles kirjutanud. Olin küll ammugi Narvas vana August Tõnuristi ja mitmete teiste suust kuulnud, et Kuremägi, millel Pühtitsa klooster, on Kalevipoja haud, aga ma pidasin seda arvamist eksituseks ja Tallinna Toompea - Vana Kalevi hauaga äravahetamiseks. Ka M. J. Eisen, kelle kätte Kalevipoja jutud paarikümne aasta jooksul kokku saadeti, räägib oma "Kalevipoja esiisades" (lk. 55) küll Kalevipoja hauast, aga ei nimeta selle kohta. Niisama on nimetatud raamatus (lk. 51) Iisaku Kivinõmme nimi, kus olevat Kalevipoja kivid, ja rohkem mitte midagi. Hakkasin ise Iisaku ja Jõhvi poolt inimeste käest teateid Kalevipoja kohta korjama. Ma käisin sagedasti Narva turul kauplejate juures ja kui Iisaku poolt vanema inimese leidsin, küsisin ta käest teateid Kp. kohta. Kaua hulgud küll tühjas metsas, kuid vahest leiad ka künka, kus ilus istuda. Vanemad mehed kartulikoormatega turul. Teen juttu kustpoolt pärit: üks Iisakust, teine Jõhvist, kolmas Vaivarust. Mind huvitab esijoones Iisaku mees. Küsin: "Kas teie kodu pool Kalevipojast ka midagi räägitakse?" Mees vaatab targu mu peale ja vastab siis naerusnäo ja iseäraliku muigega: "Miks ei räägita? Kalevipoeg olevat Kuremäe taga (ta ise oli Iisaku kihelkonna põhjapoolt otsast Ohakverest) äragi tapetud!" "Ja Kuremäele maha maetud!" lisab teine juurde. Minu palvel hakkavad siis läbisegamini jutustama, kuda Kalevipoeg Peipse tagant laudadega tulnud, Vanapagan maru möllama puhunud ja Kalevipoeg talle kallale läinud. Enne ladunud lapiti lauaga, - see pole Vanapaganale midagi teinud. Siis kuulnud, et lind laulnud: "Sõrvitie! Sõrvitie!" Seda kuuleb ligi tulnud vanaeit, kes enne sõnagi ei rääkinud, vaid aga naeris, ja parandab: "Ega see lind laulnud, see oli siil, kes põõsast piiksus. Lind laulis siis, kui Kalevipoeg põrgu väravasse viidi." Mind huvitab vanaeide vahemärkus, lähen talle ligemalle ja palun pikemat seletust. Vanaeit aga kaob rahva hulka. Jõuan talle järele ja küsin nime: "Mis salakuulaja siis olete!" ütleb vanaeit pooltigedalt, lööb käega ja läheb. Tulen meeste juurde tagasi. Need naeravad ja seletavad: "Ei see vanamoor räägi, see on usklik! Kes teab, kuda needki sõnad tal kogemata suust tulid. Küll ta palub kogu õhta seda pattu andeks!" Palun mehi edasi jutustada, mida need ka teevad: "Väi siil, mis see oli olnud, kes Kalevipoega õpetanud sõrviti laudadega andma. Aga nii kui mõne vopsu sõrviti lauaga saanud, olnud Vanapaganal pea puru ja mees seljali maas. Kalevipoeg võtnud lauad selga ja tulnud Kivinõmmele, kuhu linna tahtnud ehitada, ja heitnud sinna magama. Vanapagan aga toibunud uimastusest, hiilinud Kalevipojale järele. Kui Koldamäel kuulnud, et Kalevipoeg Kivinõmmel norskab, et maa põrub ja inimesed hirmul metsa jooksevad, roninud ta Kalevipoja ligi, tõmmanud mõõga tupest ja raiunud ta mõlemad jalad maha. Ise pannud aga metsa poole plagama. Kalevipoeg ärganud valu pärast ülesse ja hakanud Vanapaganat kokkukantud kividega loopima. Vanapagan kadunud varsti metsa, nii et Kalevipoeg teda pole näinud, mispärast kivid igasse kanti laiali loopinud. Sellepärast ongi Iisaku ümbrus nüüd kiva täis. Kalevipoja veri jooksnud maha. Sellest tekkinud allikad ja siginenud sood. Et veri ka maale rammuks, sellepärast olevat ka Iisakus mõnes kohas head põllumaad. Viimaks surnud ikka Kalevipoeg ja ta maetud maha. Hauale kantud palju kiva ja liiva, nii et kõrge mägi tekkinud, mida nüüd Kuremäeks hüütakse. Kui Iisaku mees ütles, et Iisaku ümbruse sood on siginenud Kalevipoja verest, ei leppinud sellega Vaivaru mees, vaid hakkas vasta vaidlema: "Sood ei ole tekkinud mitte sellest, vaid need on Kalevipoja ja Vanapagana võitluse asemed," jutustas ta: "Kui Kalevipoeg laudadega tulnud ja Vanapagan teda tülitanud, visanud Kalevipoeg lauad maha ja karanud Vanapagana kallale. Siis võideldud seitse päeva, seitse nädalat, või seitse kuud, nii et maa madalaks vajunud ja sooks muutunud. Vahekohad kerkinud kõrgeteks küngasteks. Et Vanapaganast võitu saada, tahtnud Kalevipoeg maast laua võtta ja sellega Vanapaganale anda. Sel ajal aga peasenud Vanapagan Kalevipoja käest lahti ja saanud mere poole jooksu. Kalevipoeg järele. Peaaegu oleks Vanapagan putku peasenud, aga Vaivaru keskmine mägi jäänud ette. Sellest pole Vanapagan jaksanud üle hüpata, vaid Kalevipoeg saanud ta seal kätte. Alanud uus võitlus, mis kestnud kolm päeva ja kolm ööd. Siis võtnud Kalevipoeg Vanapaganal ümbert kinni ja visanud nii kõvasti vasta maad, et ta maast läbi põrgu vajunud ja suur auk aga järele jäänud, mis Vaivaru keskmisel mäel veel praegu näha!" Vaivarulane kirjeldab edasi vaivarulasele omase hooga võitlust, siis Kalevipoja põrguminekut ja seal olekut ning tagasitulekut. Et põrgulased tagasituleku tee vahepeal kinni ajanud, pidanud Kalevipoeg ise omale teed pealeilma lõhkuma. Teel aga eksinud endisest koosist kõrvale ja tulnud mäe jalalt maantee kõrvalt välja, kus praegu veel veike kinnikasvav järveke. Sellest saanudki Vaivaru keskmine mägi Põrgumäe nime. (Ka Põrguhauamägi) (Ma olen Kalevipoja ja Vanapagana võitlust Põrgumäel juba ennemalt pikemalt kirjeldanud, vist J. Jungi kogus, sellepärast ei hakka ma seda kordama. Ka põrgu elu-olu kirjeldus, mis läbisoolatud vastastikku tehtud kahemõtteliste märkustega, ei pakkunud iseäralist huvi ega lisa endistele andmetele. Sest nüüd on ka kirjanduses esinenud Kalevipoeg enamvähem tuttav.) Jutustatud kahele Kalevipoja surma teisendile on veel kolmas, mida nähtavasti ainult Koldamäel tuntakse. Pean tähendama, et on Koldamäel veel praegu inimesi, kes Kalevipoja jutte reaalsetena võtavad ja usuvad, et Kalevipoeg tõesti "hirmus mölakas" oli, kes nende põllud ja maa kiva täis loopis. Sellepärast ei sallita Koldamäel Kalevipoega. Koldamäe teisend käib nõnda: Kui Kalevipoeg pärast võitlust Vanapaganaga Peipse ääres laudadega Kivinõmmele tuli, viskas ta lauad seljast maha ja heitis magama. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja inimesed hirmuga metsa põgenenud, arvates, et sõda tulemas. Viimaks harjutud norskamisega ära ja mindud vaatama, mis hirmus elukas seal magab. Liginetud ta jalgadele, - pea poole ega käte ligi pole usaldatud minna, sest "kui niisugune jõrakas korra äigab, siis on sodi taga." Kui nähtud, et Kalevipoeg inimeste kõndimist ei kuulegi, võtnud Koldamäe küla mehed kirved ja raiunud Kalevipoja jalad poolest säärest saadik maha. Nüüd ärganud Kalevipoeg ja hakanud kogutud kividega Koldamäe mehi loopima, kes iga nelja tuule poole põgenenud. Sellepärast ongi sealne ümberkaudne maa kõik kiva täis ja küla põllud kivised. Viimaks ometi raugenud Kalevipoja ramm ja ta surnud ära. Kui Kalevipoeg ära surnud, maetud ta sinnasamasse Kivinõmmele maha, kus ta enne maganud. Tema haud olevat seal tänapäevani näha, sest inimesed on sinna väga palju suuri kiva peale veeretanud. Sõidan vagunis. Jõhvis tulevad Iisaku inimesed peale. Hakkan jutustama kõigest, mis uusi tuttavaid näib huvitama. Usalduse võitmiseks seletan, et olen maainimene, taluperemehe poeg, ajutiselt aga linnas jne. Teen ka juttu Kalevipojast. Ei taheta rääkida - ei tea, kas usklikkus, usaldamatus, tagasihoidlikkus või mõni muu põhjus. "Eks-se räägita ka... Eks-se ole raamatuis paremini üleval, kui rahvas teab..." tõrgestatakse. Hakkan ise hooga jutustama, mis tore küla ja vahvad mehed Iisakus on, et mu kuulajais enesetunnet püsti upitada, sest Koldamäe küla mehed olnud nii julged, et Kalevipojal mõlemad jalad maha raiunud ja siis pärast surnud Kalevipoja Kivinõmmele maha matnud. See mõjus. Silmanähtavalt elavnesid enne nagu väsinud inimesed ja hakkasid mulle vasta vaidlema: "Tühja ka Koldamäe mehi! Nemad ka! Kiidavad aga ennast! Nemad poleks julenud Kalevipoja ligigi minna. Nüüd aga mõtlevad lugusid välja, et ennast kuulsaks teha. Vanapagan ju raius Kalevipoja enese mõõgaga ta jalad alt ära ja valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis ta põrgu väravasse, kus ta veel praegu valvab, et Vanapagan välja ei peaseks. Mis Koldamäe mehed!" Nüüd on jutuots lahti, enesetunne puudutatud, nüüd jutustatakse mitmekesti korraga. Mis üks vahele jätab, selle teine juurde lisab nii suure hooga, et jutustajad nähtavasti ise usuvad oma juttu tõestisündinuna, muidugi hallis minevikus, kui see kõik nii võimalik oli... Avaldub see üle Virumaa tuntud teisend, et valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis Kalevipoja põrgu väravasse, eesmärgiga teda põrgu viia, ainult selle vahega, et Kalevipoja jalgade raiumine ei olnud Peipse ääres Kääpa jões, vaid Iisakus, ja jalgade raiuja oli Vanapagan. Looduslikud seletused kivide ja allikate kohta, nagu juba jutustatud. Suured sood on ikka Vanapagana pärandus, tema töö vili. Need on tekkinud Kalevipoja võitlustest Vanapaganaga, sortsilaste eneste tallermaad ja mõned on Vanapagan ise teinud, et nõnda inimesi eemale peletada ja omale elamiseks rohkem maad saada. "See on ju kindel, et tondipojad soodes elavad, sügisestel pimedatel öödel välguvad ju nende silmad sagedasti soos - nüüd ju hunta ei ole, et nende silmad oleksid!" tõendab keegi naisterahvas. Asi on mulle huvitav, nii et tuleval suvel tahaks Iisakusse minna saadud andmetele lisa otsima. Olen Põhja-Virust mõnegi Kalevipoja loo teisendi üles kirjutanud, kuid Iisaku on mul käimata ja tema rahvaluule mulle tundmata. Pealegi pakub Kalevipoja teisendeid, mis mulle täiesti uued. Palmses jutustatakse palju Kalevipojast: verst edasi ja jälle mõni lugu Kalevipojast või mõni kurb ajalooline mälestus - vähe ilusaid, kuid siiski on... Osalt olen Palmse Kalevipoja lood ära saatnud, osalt veel saatmata, ehk küll üles kirjutatud, nagu Kalevipoegade küttimine, Tütarsaarte sünd jt. Kui kurb ja valus on kuulda ja lugeda neid targutusi, mis ikka ja ikka jälle "Kalevipoja" uurimuste nime all meie akadeemilisest õhkkonnast lendu lastakse. Tahtmatult tuleb meelde meie muinasjutt ussist, kes oma mürgiseid poegi ei tohtivat maas ilmalle tuua - pojad sööksid või nõelaksid ema ära! Sellepärast peab uss enne poegimist ronima puusse, võtma hammastega oksast kinni, laskma keha ripakille ja siis poegima, nii et pojad maha kukuvad ja ema otsidagi ei oska... Nagu saatuse pilge tundub, et see prohvet, kes hüüdis: "Kaugelt näen kodu kasvama, tammed müüridel toeksa!" peab nüüd vaimuvallast nägema, kuda nüüd tema sünnitatud "tammed" tema elutöö ähvardavad "ära süüa" või "surnuks nõelata", nagu rahvajutu-ussipojad oma ema pilgates lauldes: "Lõokeste tiri-liri, Vana Eesti vöökiri!..." ehk pateetiliselt hüüdes: "Kalevipoeg ei ole rahvaluule!" Kreutzwald kogus meie rahva eepose ained rahva hulgast ja seadis kokku "Kalevipoja", nagu kõikide rahvaeeposte ained, alates vist kõigevanemast "Mahabharatast" ja lõpetades "Kalevalaga", on rahva hulgast kokku kogutud ja üksikute inimeste poolt vast ühiseks tervikuks liidetud. Ei ole ühegi eepose kokkuseadmisel seda ülekohtuks, vaid möödapeasemata tarvilikuks ja ainult õigeks peetud. Sest ei või ju tuhat mõistust täpselt üht mõtet mõtelda, ühtlast lugu luua, vaid selleks ainult aineid anda, selle ehitamiseks kiva kokku kanda. Üks meister peab paljust heast materjalist maja valmis ehitama, üks suurvaim rahva loodud andmetest eepose kokku seadma. Ei ole iial muud võimalust eeposte, ka rahvuslikkuse eeposte loomiseks olnud ega võigi olla! Kui Kreutzwald oma töö valmis sai, ei uhkustanud ta sellega, ei nimetanud ka rahvaeeposeks ega muu kõlava nimega, vaid alandlikult: "Üks ennemuistene Eesti jutt." Eestirahva luulegeeniust nägid ka teised ja nimetasid ka selle töö eeposeks. Olgugi see Kreutzwaldi kokku seatud; olgugi ta keel "nõrk", sest meil pole veel tänapäevani "tugevat keelt", liiati Kreutzwaldi ajal; olgu ta sündmustik aukline, sest et kõik rahva ained polnud veel Kreutzwaldi ajal kokku korjatud; olgu Kalevipoeg unine, rumal hiid, - aga kõik need ained on meie omad, meie rahva omad põlvest põlve ja elavad seal veel tänapäevani edasi; ja see hing ja vaim, mis sellest vasta hoovab, on meie, on meie rahva oma! Kreutzwald ei võinud suuremat lugu luua, kui meie oleme, sest rahvas andis talle ained, rahvas laulis enesest! Teiste rahvaste teadlased mõistsid, missugune suur väärtus oli Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipojal", tundes kõiki ta puudusi. "Kalevipoja" väärtuse esimesed tunnustajad olid just meie iseolemise suuremad vastased - sakslased ja pärast vast terve haritud ilma teadlased. See kõik mõjus ka uinuva Eestirahva peale ja äratas ta uuele elule. Poleks Kreutzwald "Kalevipoega" äratanud, poleks "Kalevipoeg" Vabadussõjast iial tagasi tulnud, "koju jõudnud", poleks meil olnud ei vabadust, ülikooli ega noori teadlasi, kes nüüd enestele "Kalevipoja" mahakiskumisega ja mõnitamisega omale "kannukseid teenivad" ja selle eest selle "Kalevipoja" loodud riigi ja rahva käest palka saades... Nüüd tulevad need "noored teadlased" nagu Koldamäe külamehed ja hakkavad juba magamaläinud kangelase jalgu raiuma, kes juba nende varjuks "linna on ehitanud", ainult sellepärast, et see nii kõvasti "norskas", et see üle ilma kuulub, ja ka neid äratas... Kas ei ole meieaegsetel "Koldamäe meestel" võigas, natuke häbigi seda kõike teha? Kas ei karda nad et magav kangelane ka nüüd võib ärgata ja neid oma "kivirahega" Eesti teadusepõllult ära pühkida?!... Aga ehk on meie noortel uurijatel kallis teaduslik tõde, mida katsutakse erapooletult kindlaks teha?... Aga kus on rahvaluule "teaduslik tõde" kindlam, kui rahva enese suus? Miks seda sealt ei otsita, miks ei kuulata, mis rahvas ise oma kangelasest teab ja arvab? Miks ei käida Kalevipoja enese jälgedel "tõetunnistusi" kogumas?!... Üllatavalt imelik paistab, et meie auvääriliste Kalevipoja "uurijate ja seletajate" nimedest pole ühtki vanavara korjajate ega Kalevipoja kogujate nimede hulgas. Kus olid need eesti rahva "puhta luule armastajad ja teadusliku tõe hoidjad" siis, kui teised kogusid seda, rännates läbi kodumaa, ootamata au ehk vähematki rahalist tasu? Nemad irvitasid siis, kui korjati, nemad irvitavad nüüd, kui on kogutud... nagu tondid, kes öösel selle maha kiskusid, mis Kalevipoeg päeval ülesse ehitas... Jahmatasin, kui lugesin 28. oktoobril 1930. a. "Postimehes" nr. 293, kus A. Tiitsmaa laseb suurte, rasvaste tähtedega trükkida: "Kalevipoeg pole rahvaluule "Kalevipoeg" pole kangelaseepos". Ja selle trükib ära "Postimees", kes enese meie rahvusliku iseolemise loojaks ja kaitsjaks peab?!... Millega tõendab A. Tiitsmaa neid kuulmatuid otsuseid Kalevipoja kohta üldse ja Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipoja" kohta eraldi? Eelnimetatud "Postimehe" numbris on täht-tähelt: "Kalevipoeg pole rahvaluule. Kalevipoeg on kokku lapitud peaasjalikult muinasjuttudest väga mitme algupära". Neid mõtteid pole "Postimehe" järgmistes numbrites A. Tiitsmaa ümber lükanud, järgnevalt tuleb need "tema poolt avaldatud tõena" võtta. Milline hoolimatus ja lugupidamatus peab inimesel olema Kalevipoja vasta, kes niisuguseid mõtteid avaldab. Ja arusaamatus üldse rahvaluule kohta!... Kas siis muinasjutud ei ole rahvaluule? Kas see rahvaluule väärtust vähendab, kui tema osad on "väga mitmet algupära?..." Kas tahab A. Tiitsmaa või mõni teine tõendama tulla, et need rahvajutud, mis Kalevipojast on üles kirjutatud, ei ole mitte rahvaluule? Ja Kreutzwaldi kokku seatud "Kalevipoja" kohta eriti. Kreutzwald pole oma "Kalevipoega" rahvaeeposeks nimetanud, sellepärast ärgu mõnitatagu teda, vaid lastagu vanamees rahulikult puhata: ta on oma töö nii hästi teinud, et meie aja "kangelased" kaugeltki talle järele ei jõua! Kui teised on Kreutzwaldi tööd - õigem töövilja, seotud teost rahvaeeposeks nimetanud, mis selles siis halba? "Kalevipoeg" polevat niisugune kui teised eeposed... Tahaks kõuehäälega hüüda, et see just ongi Kalevipoja väärtus üldse, ja Kreutzwaldi "Kalevipoja" väärtus eriti, et ta pole niisugune kui teised, hale plagiaat, vaid et ta on omapärane suurus ilmas! Ja muud Kalevipoja vead A. Tiitsmaa arvates? 1) Kalevipoeg olevat ori, tahtvat palju magada. Igaüks puhkab raskest tööst. Kalevipoja magamise raskus ja pikkus sümboliseerib ta töö raskust, sugugi mitte ta orjust. Kelle ori pidi olema Kalevipoeg, sest ta on ju eelajaloolise aja kujutus? Ja jäetagu kord juba meie orjuse ülistamine nagu pastlakultuuriga kiitlemine! Õpitagu tundma meie orjuse ajalugu ja meie kultuurilugu peensusteni. Ja siis nähakse, et meie rahvas tervikuna ei olnud iialgi pärisori. Elasid ju linnades eestlased, suurem hulk küll saksastus, kuid alles hilisemal ajal, kui saksastusele rõhku hakati panema. Ja üksikud vallad nagu Palmse ja teised kloostrite vallad olid ja jäid vabaks. Neid rõhuti küll jumala-, mitte ihuliku orjusega. 2) Kalevipoeg olevat rumal, tegevat siili, hiire, lindude õpetuse järele... Meie uurijad ja "teadusliku tõe kaitsjad" peaksid natuke ettevaatlikumad olema. Sest meie kangelaste lindudekeele mõistmine on kahtlemata meie rahvapärane ja üheks ümberlükkamatuks tõenduseks, et Eesti rahvas kuulus vikingite ajajärgul Põhja-Euroopa kultuuri hulka, mille muinasjuttudes ja eepostes (Edda, Niebelungid) etendab lindude keele mõistmine väga suurt osa. Sellega ei näita see asjaolu mitte Kalevipoja rumalust, vaid ümberpöördult - tema tarkust. Meie ei tea, missugustel asjaoludel Kalevipoeg nii targaks sai, sest ükski lugu Kalevipojast, nii palju kui mulle teada, seda meile ei seleta (seletavad aga muud teised Eesti muinasjutud linnukeele, siilikeele ja tarkuse teadasaamisest), kuid meie teame, kuda Edda - Niebelungide Siegurd lindude keele oskajaks sai: ta tappis kaks venda Tafniri ja Regini, jõi nende mõlemate vere ja sõi nende südamed... Ja meie teame, kuda meie esivanemad sakslaste siiatuleku ajal sellesama viikingite kultuurimõju ja tarkuse järele tegutsesid aastal 1223, kui nad taanlase Hebe südame küpsetasid, jagasid ja sõivad, "et nemad kangeks saaksid"... (Hen. Lat. XXIV 6) M. J. Eisen nimetab meie esivanemaid sellepärast küll "inimesesööjateks" (M. J. Eisen, "Esivanemate ohverdamised" lk. 6), kuid ma ei ole kuulnud, et skandinaavlasi ja germaanlasi "kannibalideks" oleks nimetatud, ehk nemad niisugustel juhtumustel palju "põhjalikumalt" tegutsesid... 3) Kalevipoeg olevat suur - orjajõu sümbol, et tööd teha, mitte vabadust nõuda, rahvast kaitsta. Jah, Kalevipoeg oli suur, sest et rahvas suur oli. Ta oli tugev, sest et rahvas oma tugevusse uskus; ta oli Eesti rahva kultuuriline jõud, rahvas ise, kes Vanapaganaga = taltsimata loodusejõududega võitles ja neid paelustas. Täiesti ekslik on arvata, nagu oleks orjal töö juurde suurt jõudu tarvis olnud. Ei! Ori ei näidanud iial oma jõudu, vaid liikus aga töö juures. Tal ei olnud ka mingisugust mõtet oma tööjõudu näidata, seda üldse omale ihaldadagi. Sest ega tema oma suure tööjõu vilja omale oleks saanud, see oleks härra omaks läinud, ja kubjakepp oleks ikka suuremaks sundijaks muutunud. Suure tööjõu ihaldamine, Kalevipoja eeskuju, tärkas inimeses alles siis, kui inimene ennast vabana tundis, olgu see vabadus olevikus või minevikumälestustes, kui töötegija, olgugi teoori, oma töövaevast hakkas osa saama. Siis oli tal mõtet kiiremini tööd teha, oma tööjõudu avaldada. See rikastas, vabastas teda. Sellega on Kalevipoja suurus ja ta tugev jõud - vabaduse, vaba töö ja iseolemise sümbol. Kui meie "teadlased" natukenegi orja ja orjaaja hingeeluga katsuksid tutvuneda, siis ei räägiks nad nii mõtlematult. Ja kui võrdleme Kreutzwaldi "Kalevipoega" teiste eepostega, siis leiame üleloomulist jõudu ja kehalist suurust mujalgi, iseäranis nendel kangelastel, kes ürginimesena, "toore inimlise jõuna" võitlesid veel "tooremate" loodusjõudude vastu. Seda näeme Indias, kus Aadamgi kuulub ürgkangelaste hulka, ja Kreekas, nagu Herakles, Teseus ja teised; Vene kangelased. Ja viimaks Edda ning Kalevala kangelased - olid need harilikud inimesed? Oli Tafnir harilik inimene, kui ta suure koletisena valvas soos oma varandust?! Niisama ka teised. Ehk Ilmarinen, Louhi jt.? 4) Kreutzwaldi "Kalevipoja" keel olevat vigane. See on küll vastuvaidlematult õige, kuid mõeldagu enne ikka natukenegi järele, kui see asjaolu "Kalevipoja" süüdistusena ette tuuakse. Kreutzwald ei olnud mitte mõni pühik, kes ainult "püha tõtt" rääkis ja seda ka grammatiliselt õigesti kirja pani, selle grammatika järele, mida ei siis olnud ega meil praegugi veel ei ole. K. A. Hermann normeeris eesti keelt ja Riomar ja teised ütlesid K. A. Hermanni matuse ajal mulle vasta vaieldes: "Hermanni keelt ei muuda enam keegi!"... Aga see löödi puruks. Nüüd "normeerivad" meie keelt J. V. Veski ja Joh. Aavik... Aga kindlasti võib ütelda, et meie laste ajal lüüakse nende "normid" puruks, nagu nad Hermanni omad lõivad... Missuguse "normi" järele pidi Kreutzwald oma "Kalevipoja" kirjutama?!... Liiati ei olnud ta keelemees, vaid luuletaja. Keelemeeste kohus on "Kalevipoeg" keeleliselt nii ära parandada, missugused "normid" seekord maksavad. See on aksioom, mille juures ei maksaks vaielda. Ikka tuuakse eeskujuks Kalevala keelt. Mis ime see, et Kalevala keel õige (muidugi teatud mõõdul), sest Kalevala lugude kogumise ajal oli Soome rahvas ja ta keel kõrgel hariduse astmel, kuna "Kalevipoja" lugude kogumise ajal, hirmuvalitseja Nikolai I ajal eesti rahvas ägas veel raske teoorjuse all, ilma kirjanduseta, ilma grammatikata... Kust pidi Kreutzwald seda tundma, mida veel nüüdki ei tunta? Ei trükita ka Kalevalat täht-tähelt nii, kuda Lönnrot kirja pani, vaid avalikuks tulnud vead parandatakse vaikides. Kreutzwaldi "Kalevipoega" ei tohtivat parandada... Sellel seisukohal püsis juba V. Reiman. Kuid tema mõistis "Kalevipoja" parandamise all niisugust parandamist, nagu siis M. J. Eisen nõudis, et antagu "Kalevipoja" "parandamine" kellegi kätte, õigusega seda nii ümber teha, kuda ta ise arvab. Sellejuures paistas M. J. Eiseni jutust (ka mõned kirjalikud arvamised ilmusid), et Kreutzwaldi "Kalevipojast" võiks ainult mõned üksikud osad uude "Kalevipoega" üle võtta. Sest suur osa Kreutzwaldi "Kalevipoja" andmeid polevat rahva omad, teised olevat liig ropud nagu püksituul, Mustjõe sünd. Kes see tundmatu x oleks siis võinud olla, kes uue Kalevipoja kokku seab, võis sellest aimata, et rahva käest kogutud Kalevipoja andmed olid sel ajal M. J. Eiseni käes... Nii siis võis aimata uue Kalevipoja kokkuseadja, võis aimata seda tendentsi, mille järele uus Kalevipoeg kokku seatakse, võis aimata ka seda kristlikult viisakat uut Kalevipoega... Ja sellele Kalevipojale ei tahtnud V. Reiman, kes "Eesti Kirjanduse Seltsis" kõikide poolt lugupeetud esimehena tegutses, EKS autoriteetlist soovitust juba ette anda. Korduvalt tõendas V. Reiman: "Seatagu uus "Kalevipoeg" kokku ja siis ütleme, kas on ta Kreutzwaldi omast parem." Kuid keegi seda ei teinud... Nüüd aga võetakse V. Reimani mõtteid, peaasjalikult "Kalevipoja" 50 a. juubelikõnest, tehakse kuidagiviisi ümber ja tuuakse turule - omadena. Ja need mõtted peavad viima ikka sellele absoluutsele otsusele, et Kalevipoeg ei ole midagi väärt. Mis puutub Kalevipoja ümberütlemisesse, ümbertegemisse, siis ei maksaks ka selle juures vaielda. Kõik rahvuslikud eeposed on enam kui üks kord ümber tehtud, nii India omad, ja õige põhjalikult. Ja Ilias, Odysseia? Need olid ju üksiklaulud enne, mida kogus muinaslooline Homeros aastasadade jooksul, arusaadavalt ühte vormi valades, ühe "vaimuga võides". Ja Kreeka kolmas, jumalate eepos Theogoonia. Selle kogujat ning ühte vormi valajat ei leidunud ja nii jäigi see laiali üksikute osadena, mida igaüks siis omal viisil ümber materdas. Viimne selle kuulsam ja andekam ümbertegija oli Rooma luuletaja Ovidius, kelle keiser Augustus Sarmaatiasse asumisele saatis. Neid Ovidiuse ümbertehtud jumalatejutustusi, mis põhjustasid peaasjalikult Rooma usu ja rahvustunde langust, sellega ka kogu Rooma langust, kiidab M. J. Eisen oma "Mütoloogias" I väga kõrgeteks. Nagu teada, on Ovidiuse "Metamorfoosides" Kreeka jumalatejutud nii ümber tehtud, et nad ei ole enam endised, vaid Ovidiuse omad. Need jutud meeldisid langevale Roomale küll väga nagu Ovidiuse muudki teosed... liiati et nad olid kõlaval keelel kirjutatud, kuid nad hävitasid ka roomlaste usutunde. See oligi Ovidiuse asumisele saatmise peapõhjuseks, mitte ta sopakirjandus. Ja Edda, Niebelungide laul, kui palju neid on parandatud, neile juurde lisatud? See materjal on rahva käest saadud, rahva oma, mis selles halba, kui rahva enese varandus tema oma aita mahutatakse?! Ja viimaks Kalevala. On ju küllalt teada, et seegi ümber tehtud, esimesest trükist mõndagi välja lastud ja teistele juurde pandud. Ja seda kõik tehti vaikselt, kärata, sest see oli igaühele iseenesest arusaadav. Meil aga vaieldakse Kalevipoja ja tema parandamise ümber palju aastaid. Kalevipoeg tuleks parandada, ümber ütelda, ümber teha, õigemini ütelda, uuesti kokku seada sellest materjalist, mis nüüd Kalevipoja kohta kogutud. Kuid mitte nii, kui seda tegi Ovidius Kreeka jumalateeeposega - oma viisi ümber materdades, muinasloolistest andmetest ja arvamistest hoolimata ega ka nii, kui on teinud Nurmik Kreutzwaldi "Kalevipojaga". Enne olid Kalevipoja kohta kogutud uued andmed peaasjalikult ühe inimese käes, vähemal hulgal laiali ka Hurda kogus ja veel üksikutel korjajatel. Nüüd on nad aga kõik koos, igale soovijale kättesaadavad. Miks ei astu ligi meie luuletajad, miks ei taha nad omale närtsimata pärga sellega punuda, et nad kokku seavad Kalevipoja, mis on liha meie lihast, luu meie luust, meie oma, meie ise, kõikide meie väärtuste ja puudustega, nüüd on andmeid selleks küllalt. Vana Kreutzwald võiks sellest vaimuvallas ainult rõõmu tunda, kui ta näeb, kuda tema kodu kasvab, tammed müüridel toeks ja... Kui Vergilius käis "Homerose" järele, lõi üksikutest Aenease jutu katkenditest suure poeemi, luuletades juurde, mis puudus, ei suutnud ta rahvas ka selle eest teda küllalt kõrgeks kiita. Ja kui Dante, sammudes Vergiliuse teed, lõi surematu Divina Commedia, teenis ta sellega närtsimatud loorberid. Miks kõheldakse meil ja ei minda Lönnroti ja Kreutzwaldi jälgedes? Miks kustutavad meie noored teadlased "oma teaduslikku jänu" ainult Kalevipoega maha kiskudes, mida nad ometi ei suuda, aga mitte üles ehitades? Kas meie rahvas peab neile selle eest suurt palka maksma ja au andma, et nad seda hävitavad, mis meie rahvas on loonud?! Kui arvatakse, et Kreutzwaldi "Kalevipoeg" on nõrk, puudulik, - seatagu kokku uus, parem ja tugevam ja rahvas oleks selle eest tänulik.

ERA I 4, 619 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla k. - Richard Alman, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: Äratulnud hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, luuhammas, anna mulle raudhamba."

ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves! Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"! Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid. "Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi/ja/le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida. Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida. Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6/?/. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500. Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.

ERA I 3, 583 (3)< Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tõnni vakk. Noh sellest ei tea ma midagi, aga näinud olen. Seal, kus ma lapsena kasvasin Kastis Allaküllas, oli Margu pere, seal oli niisamasugune plika kui mina. Ükskord kui Leena ära oli, tõi tema veike vend tema tidehilbud välja mängida. Ma küsisin, kas enam ei ole, siis tõi ühe kõrkjast punutud kõrvi või mis ta oli, sest pealt oli nii kitsas, et ainult käsi sisse läks. Küll oli seal sees palju kolu ja ka üks nartsust titt. Meie mängisime sellega, aga perenäene nägi. Küll siis saime riielda. Võedi meie käest ja viidi ära, üldi, et sellega ei tohi mängida, olla nende tõnnivakk.

ERA I 3, 621 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, s. 1921, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees.

ERA I 3, 621 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1921 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale. b) Kilk, säh, sa luusthammas, anna mulle raudhamba.

ERA I 3, 627 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, s. 1920, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal. Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 627/8 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1920 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale, sääljuures öeldakse b) Kilk , anna raudhamba, mina annan luuhamba.

ERA I 3, 629 (1) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas hirmutakse üleannetuid lapsi? Vastus: a) Kollid tulevad. b) Kottimees tuleb. c) Näkk tuleb.

ERA I 3, 629 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihm sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 638 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pedaspeal, Krasmukse talu kohal mere ääres (lõukas) peab ajulte üks naesterahvas öösite ennast pesema, siis peab nimetud talu õuest (nende teed mööda) läbi minema üle tee (kus Leepile läheb). Teest mõned sammud eemal otsekohe talu värava vastas on üks veike mudajärv (lomp), kuhu naesterahvas peab jäljeta kaduma.

ERA I 3, 638 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kord läinud talumees Tallinnasse Narva maanteed mööda. Kui ta Kahala järve kohta jõudnud, hüütud korraga järvest: "Viige Mardu järve perenaesele palju tervisid, et Kahala järve perenaesel on vaene (vilets) elu." Mees kohmetanud olekus jäänud esite seisma (sest et südaöö oli) kuid pärast toibus ja hüüdis: "Ja-jah." Mees mõtelnud ütelda, ikka ei ole tontisi, aga oleks keegi teine kuulnud, küll nad siis usuksid. Läinud edasi kuni Mardu järveni, pidanud järve kohal hobust kinni, et päeva aega tahtis näha, kas ehk miski elulist siis näha oleks, ja hüüdnud: "Kahala järve perenaene saatis Mardu järve perenaesele palju tervisid, et temal on vilets elu." Olnud natuke aega, visatud üks suur kala pontsti mehe vankrile. Mees läinud linna ja müünud kala ära.

ERA I 3, 641 (1, 2) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muinasjuttudest ei ole mul palju teada, toon siin mõned read: Ennemõina oli vaene läind kaevust vett tooma, kuuvalge õhtul, kuud tõreledes: "Mis sa seal vahid ja vedeled (laiskled), ma pean siin tööd tegema. Eks sa saa mulle appi." Selle peale tulnud kuu taevast maha ja viind naese veeämbriga üles, kus ta praegu kuu sees oma ämbripaariga on. Teisepoolt kuulda, et naene ja mees läind tõrvama (see on juba meelest ununenud, mis nad öö ajal võisid tõrvata), tõreledes kuu üle, meie peame siin rasket tööd tegema ja tema vedeleb ülevel. Selle peale tulnud kuu maha ja viinud neid ära, kus nad praegu viibida. Mees/on/ kuu pahem silm, naene parem silm ja ämber nina

ERA I 3, 641a (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Roosi (eleting) arstimiseks üheksa puukoort peale panna ja pliiatsiga paberi peale kriipseldada, seda paberid peale panna. Et need "muinaskunstid" juba on ja muin.juttudeks ei käi, panin sellegipärast üles, nad on ikka "muinasajast". Enam ei ole praegu teada, kui ehk edespidi meelde tuleb ja teie veel soovite, siis võin veel üles märkida. Palun teatada M. J. Eiseni adressi, kui ehk teate, tema soovis ikka kah "vanavara".

ERA I 3, 657 (3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui lehm teiste peale tükib ehk teised tema kallale lähevad, siis tuleb kolm korda vastupidi lugeda vee peale Meieisa palve ja Hädaristimise sõnad ka kolm korda otsekohe, see vett antagu juua ja visata eest tahapoole peale ka. Aitab. Proovinud M. Paschlak. Tõsi. Kui loom pojad ära põlgab, siis nõnda sama teha aitas proovinud Maria Paschlak lamba talledega.

ERA I 3, 657 (4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui piimal ussid sisse löövad, siis ütelda sellele, kes seda teinud teiste kuudes, kaob ära. Tõsi. M. Paschlak proovinud.

ERA I 3, 660 (5) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kui loomal rabandus on, siis lõika kõrvast kolm tilka verd leiva peale ja anna sisse. Tehku see, kelle õnne peal loom on. On õnn hea, saab terveks, on halb - sureb. M. P/aschlakul/ on terveks saanud.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks Noormees, kui tahad sina võita, ühe neiu austust, armastust, siis minu sõnu võta kuulda ja selle järel' ela just. Kas mässab väljas torm või maru, kas olgu ilm kui paha, hea. Kaapkübar nagu laevatoru sa enesele pähe sea. Kui puudub uur, siis uuriketti sa sibulaga taskus pea. Ära unusta ka "patseertokki" käevangu löömast iialgi. Üks imelõhnaline rohi peab riietes sul lõhnama. Ka lips ja maneskid ei tohi sul kaela ümbert puududa. Kolmekümneviielised paberossid, mis tuntud "Eva" nime all, ja hästi hiilgavad kalossid too Võru linnast enesel! Ka saksa keele sõnaraamat sa laenukogust välja too. Ja õpi, kuni pähe jäävad, paar sõna: morgen und halloo. Siis võid sa astu nende leeri, kas oled mustlane või juut. Kõik tahtvad su'ga amiseeri, sa oled "deutchmann" lieber gut. Ants Ork. V.a. Tallinna Posti toimetus! Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt. Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA II 1, 67/8 (2) < Kambja khk. - Aleks Kurvits, koolinõunik, Prangli algkool < Rudolf Trikand, 13 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra sõitnud keegi mees hobusega läbi metsa. Korraga kuulnud mees suurt raginad. Vaatanud taha, metsast tulnud suur heinakuhi välja. Mees hakanud hobust kõvasti trahvima ning hobust trahvides jõudis mees suure vaevaga kodu. Kodus kargas mees reelt maha ja kohe tuppa. Koll oli õues palju kurja teinud, kõik aia ära lõhkunud ja maha murdnud. Hobune tuletas küll hirnudes meele, et teda vaja ree eest vallale on võtta, aga keegi ei julgenud enne hommigud õue minna.

ERA II 1, 161 (4) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaviha sõnad: "Härrad, prouad, noored härrad, prelnad, isandad, emandad, mustaverd, valgetverd, tõmmukat verd." Kellele teha, selle nime ütelda. Ohatise koha peal tuleb teha pahema käe nimetissõrmega viiskanti.

ERA II 1, 162 (5) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomad on ära nõiutud, siis tuleb ristamisi nurkadest, igast neljast nurgast prahti, igast nurgast kolm korda võtta. Ukse kohalt räästast kolm korda õlgi, kolm laastu uksepaku küllest; paku alt kolm korda prahti noa otsaga, siis sellega suitsetada haiget looma.

ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

ERA II 1, 173 (1) < Helme khk., Tõrva l. - Eduard Treu < Anu Kustavus, üle 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud Helme valla Möldre talu peremees talvel metsa heinu tooma. Olnud veel pime. Jõudnud korraga välja lähedaloleva Ennuse taluni ja sõitnud säält edasi. Korraga olnud ta Ennuse õues tagasi. Läinud säält uuesti minema, kuid olnud peagi jälle tagasi. See ärritanud peremeest ja ta jätkanud vandudes käiku. Ei midagi. Jälle leidnud end tagasijõudnuna Ennuselle. Viimaks pole peremees enam julenud otsekohe käiku jätkata, vaid oodanud hommiku valgeni.

ERA II 1, 178 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord lõpeb loom äkki ära, või vinskleb veel enne vähe, siis öeldakse, et "kuri om läbi löönu"; või ka "lendäje om läbi löönu".

ERA II 1, 181/2 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Ruuda Eering, 56 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
J. Eering ütleb, et pärast Krimmi sõda on olnud palju halltõbe, eriti sõdureil. Haige tantsinud kange külmavärinaga. Kuumutatud ahju ja pandud haige ahju, siis läinud haigus kergemini juurest.

ERA II 1, 183/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Jüri Eering (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanausse talu talli taga olnud mingisugune puu, kuhu oli viidud vaimele andeid. Sääl olnud ka vana karjatee, mida viimati peremees poisil lasknud üles künda. Keegi öelnud, vist Kits Jaak, et see polevat hää, et too tanum üles künt. Uuel tanumal olnud alati karja metsaminekul ja kojutulekul uisk põõnutamas. Peremees käsknud oma sulaseil seda uiska maha lüüa. Siri Jüri oli ka talus sulane. Siri Jüri olnud kaval ja öelnud: "Paras, paras, kes su käsk siiä tulla, peremehe käsku peab täitma." Öelnud ussile nii, löönud ta ära. Uisk kadunud seega. Teised kolm sulast, kes sääl juures olnud, läinud kõik hulluks ja olnud narrikesed eluaeg.

ERA II 1, 185 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kusagil metsas olnud kord palgiriit, juba vanemast ajast olnud, mille alt tihti hommikuti ja õhtuti käinud välja must kass. Metsavaht lasknud palgid ära vedada ja siis hakatud igal ööl metsavahti tülitama, mis alles siis lõppenud, kui kohta pühitsetud. Siiski olnud veel tihti metsas kanget ulumist ja kukelaulu kuulda.

ERA II 1, 186 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrelaane metsas, Taageperas oleva silla alt käivat välja väike must koer.

ERA II 1, 186 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kataja-Võndi metsas nähtud kord magavat põtra. Peremees tulnud kodust ja toonud püssigi ligi, et teda maha lasta. Lastudki. Korraga olnud aga põder kadunud. Hiljem tekkinud asemelle suur maakivi. Sinna metsa tekkis sellest ajast hiigla palju varese pesi ja poeginud sääl hiigla kombel.

ERA II 1, 192 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud üks väike hästi pika halli habemega taludes ringi ja juhatanud varandusi. Keegi läinudki juhatetud hõbedakasti otsima. Läinud kellegi teisega. Saanudki kasti juure, kuid kuulnud ainult hõbeda kõlinat, muud midagi.

ERA II 1, 192 (8) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kellegile juhatatud jälle Helme Köstrimäe rehe taga puuriida alla rahakast. Setvertnoi pudeli täis raha. Kästud aluspuu ots kõrvale kangutada ja sääl all olevat. Läinud mees vaatama ja näinud sääl väikese uru pudeli asemega. Pudel ise olnud kadunud. Et ta teistele enne oli kõnelnud, sellepärast ei saanud ta raha kätte.

ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.

ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.

ERA II 1, 202 (8) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall olevat rohkesti levinenud vanade soldatite seas. Ilmuvat kange päävaluga.

ERA II 1, 212 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Räigi talu karjamaal on suur kivi. Selle kivi all elutsevat vanatont. Teda olevat tihti õhtuti nähtud väikse poisikesena, kel hiigla pikk habe ja seljas hallid riided. Tulnud jutustajale vastu ja öelnud: "Vanaema, kus sa lääd?" ja: "Kas sa kulda ka tahad?" Jutustaja pole julenud pakkumist vastu võtta, kartnud: "Ega ei tiiä, mis sest võib tulla."

ERA II 1, 216 (5) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas Kirke Mark 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepaurvad - leivaurvad, kaseurvad - kesvaurvad, haavaurvad - kaeraurvad. Jämedad ümargused lepaurvad - näljaurvad.

ERA II 1, 218 (12) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli arstimiseks võetagu konna verd, lastagu pudelisse, pandagu tilk vett sekka ja antagu haigele, siis paraneb pea. Olevat hää eduga proovitud.

ERA II 1, 222 (22) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Koot ja Reha ning Sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.

ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.

ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.

ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.

ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.

ERA II 1, 224 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.

ERA II 1, 225 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud keegi Kuke Matsi nimeline isik Nohka talu taga kaevamas. Nimelt otsinud ta raha, kuna talle juhatatud öösel, et sääl raha olevat.

ERA II 1, 229 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord leidnud üks tüdruk kapsapeenra vahelt terve hulga tillukesi mehekesi ja noppinud nad põlle sisse. Need olnud siis härjapõlvlased.

ERA II 1, 230 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tahtnud vene naine kedagi hirmutada. Pannud kasuka karvupidi selga ja läinud põõsasse, ise teinud ikka: "Mõmm, mõmm." Möödamineja ütelnud: "Jää selleks, kes sa praegu oled!" Nii saanudki sellest karu.

ERA II 1, 233/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall ei taha kuidagi paraneda. Mõnikord siiski olevat ta paranenud üsna kergesti. Tihti paranenud lihtsalt soojas vannis käimisega. Mõnikord jäänud ta järele ka ahjus käies. Mõnikord lahkunud haigus ka siis, kui haiget heidutati. Hall hakkab suure külmavärinaga. Hiljem lisandub sinna ka päävalu. On ka hakkaja ja kurnab haiget rängasti. Halliks kutsuti haigust seepärast, et ta hakkas suure külmavärinaga ("Hall tähendes jo külmä").

ERA II 1, 234 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud keegi metsa teatud kohale minema, eksinud aga ära ega ole saanudki minna. See olnud kõik võrgutaja süü, kes jäljed ära seganud.

ERA II 1, 234/5 (4) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Inimene moondatud vanasti sõnadega küll soendiks, küll muuks. Ka rääkinud siis loomad ja linnud. Korra olnud üks tüdruk, kes öösiti tihti saladuslikul teol. Uuritud järele ja leitud, et käinud soendiks ja murdnud parajasti koplis varsa.

ERA II 1, 244 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti pandud ka raha ja muud kallist vara sõnadega inimeste eest varjule nii, et ainult need, kes noid sõnu oskavat, varanduse võivat kätte saada.

ERA II 1, 244/5 (13) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra teinud (sillutanud) Tarvastu mehed Taagepera Vanamõisa kohal teed ja heitnud öösel metsa magama. Korraga öeldud ühele teetegijale unes: "Võta lapi ja kaeva oma pää kohalt, siis leiad rahakasti." Mees ärganud, pole aga unenägu uskunud ja heitnud uuesti magama. Veel teine kord öeldud talle sama. Mees täitnud siis käsu: võtnud labida ja visanud paar korda mulda, kui tunnudki rahakasti labida vastu põrkavat. Võtnud välja, pannud vankrile ning sõitnud koju. Käskinud teistel oma osa teed ka ära teha ja lubanud kõik ausasti ära tasuda.

ERA II 1, 248 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli tulnud vanasti õige tihti ette. Halliks kutsutud teda seepärast, et inimene tema käes värisenud kui külma käes.

ERA II 1, 249 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pole tohtinud igas kohas magada. Sarnaseid vanu kohti olevat palju olnud. Tihti olnud selle tagajärjeks kägistamine või mõni halb haigus.

ERA II 1, 252 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigust tulnud vanasti palju ette. Ta tulnud kange külmavärinaga. Ta tulnud külmetamisest. Arstitud teda nii, et pandud inimene vankri redelitega sooja ahju ja antud süüa seasööki. - Jutustaja on ise ka põdenud halli.

ERA II 1, 254/5 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti olnud palju sarnaseid pahu vaime, kes inimesi nende teelt eksitanud, küll metsas, küll lagedal. Olnud korra keegi mees, kes tahtnud hobusega läbi metsa sõita koju. Eksinud siis teelt, ega ole enam õigele kohale saanudki. Käinud juba mitu korda ühel ja samal kohal ning lõpuks kukkunud kõige hobusega läbi jää järve. Vanasti tulnud palju sarnaseid juhtumisi ette, kus inimesed kurjelt vaimelt lihtsalt kõrvale meelitatud ja surmatud.

ERA II 1, 255 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tahtnud keegi mees minna Liivakult Alale läbi metsa. Läinud, läinud. Olnud ka pime. Jõudnud Väljassoo ligidale vaendikule, kui korraga leidnud enese olevat kirikaial (surnuaial). Olnud äkki haudade vahel. Kusagil puu otsas olnud valged linad kuivamas. Mõelnud: mis asi see on? Kust ta nii ruttu surnuaiale jõudis? Arvanud selle siiski olevat paha vaimu töö, kes ta metsas eksitas. Läinud hobuse nina alla ja teinud sääl pahema jala kannaga risti ja korraga olnud ta vaendikus tagasi.

ERA II 1, 256 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tulnud Savi Jaan läbi Kõrelaane kodu poole. Ta tulnud nimelt Tilga kõrtsist. Läinud, läinud, jõudnud Mihkli niiduni ja korraga olnud Tilga kõrtsi ees tagasi. Käinud niiviisi kolm korda. Ikka saanud kuni Mihkli niiduni ja säält Tilga kõrtsi ette tagasi, aga koju pole jõudnud.

ERA II 1, 256/7 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Nirgi pool teinud võõra valla mehed teed ja nad jäänud sääl magama metsa. Unes õpetatud ühele, et raha olevat ta pää all. Võtku ta labidas ja visaku kolm korda päält mulda, siis leidvat raha. Mees ärganud, tõusnud ja teinud nagu õpetatud ning saanudki hulga raha.

ERA II 1, 261 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Leena Pinka (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haiguse juures läinud inimese pää juustest lagedaks. Teda arstitud harilikult ahjus.

ERA II 1, 290/2 (2) < Tartu l. < Tarvastu khk. - Eduard Treu < Martin Lubi (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra olnud palgivedaja metsas tööl. Olnud parajasti lõuna. Ta rakendanud hobuse lahti, teinud tule maha ja istunud ree äärele sööma. Samal silmapilgul tulnud hunt sörkides tema poole. Nähes seda talumees vaadanud ümber, et parajat "käealust" leida. Pole olnud muud paremat kui reeais ja mõelnud sellega hunti õpetada. Kuid märgates, et hunt teravasti ta kõri silmitseb, pole julenud seda teha. Mõelnud siiski teda tappa. Võtnud tüki leiba pussi otsa ja annud hundile, tahtes nuga hundile kurku lüüa. Hunt napsanud leiva pussiga ja teinud minekut. Mõne aja pärast läinud mees kõrtsi ja näinud oma pussi laual. Silmitsenud siis seda hoolega, kuni kõrtsimees teda küsitlenud, miks ta seda pussi nii silmitseb? Mees vastanud, et ta tundvat selles oma pussi, mille hunt temalt metsas ühes leivatükiga varastanud ja minema jooksnud. Kõrtsmik naeratanud ja öelnud, et tema see olevatki, kes talt pussi varastanud. Nimelt olla kuri nõid ta libahundiks moondanud ja töömees olla seega, et ta pussiga leiba annud, nõidusest vabastanud. Kõrtsmik tänanud meest hääteo eest ja annud talle pussi tagasi, hulga raha vaevatasuks veel päälegi.

ERA II 1, 396 (96) < Tartu l. < Tallinna l. - Paul Ariste < Aleksei Kuusik, üliõpilane, 17 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolm vanatüdrukut. Kolm vanatüdrukut heitnud õhtul magama. Ühel olnud suu allapoole viltu, teisel pahemale, kolmandal paremale. Üks ütelnud läbi hambutu suu: "Puhu tuli ära!" Teine vastand: "Puhu ise!" Viimaks üks hakand puhkuma. Pole saand kistutada: puhkund allapoole. Teine hakkand üritama. Pole ka saand: puhkund taas vasemale. Kolmas puhkund paremale. Viimaks kutsund kojamehe. See ütlend: "No mis see on!" Ja korraga puhkund tule ära.

ERA II 1, 402 (106) < Tartu l. < Haljala khk. - Paul Ariste < Mart Lepik (1827) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurt. Pikne löönd majja sisse. Peremees pole hästi kuulnud, ütlend tütrele: "Leena, mine vaata, kes sääl koputas!"

ERA II 1, 504 (1) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad on merelehma töugu. Kord tulnud üks loom nagu siga merest välja. Pole mitte hüljes olnd. Vohi Simun leidnud. See meresiga olli suurest merest ära helvin.

ERA II 1, 505 (4) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksimine. Helvatus tuleb peele. Lapsed olid möisa metsas. Helvatus tuli peele. Kui tulid möisa maande peele, siis tulnud muistus jälle peehe.

ERA II 1, 505/6 (5) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Libahunt olli vehem hunt. See kukub persest looma persest sööma (võtma). Vanahärra aas hundid Hiiumaalt ära. Kui hundid hulguvad, siis paluvad, mis jumal osaks andnud. Selle murdnud ära.

ERA II 1, 511 (2) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taevas loitleb "virmaline". (Virmalist ei tunne) Kui taevas loitleb, tähendab teist ilma–- halva ikke–- kui öhta, siis halba, kui homiku, siis hiad.

ERA II 1, 511 (4) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Misujuur on üks köhurohi. Kui sööma tahtmist pöle olland, sis anti.

ERA II 1, 512 (5) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lehmad o ikka mereloomade sugu, on hiad lüpsilehmad - nee pöle sandid lehmad.

ERA II 1, 513 (13) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivivare Pühalepa kiriku lähedal./Kiriku lähedal on suur piklik kivivare. Selle on Vanakuri kandnud. Kui saand sinna kohta, laulnud kukk, Vanakuri põgenend ja lasknud kivid maha.

ERA II 1, 514 < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Mare Fried, 70 a (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking. Külmking, üks rikkuja asi ta ikke olli.

ERA II 1, 516 (8) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hekine rabandus - Jumal laseb südamest läbi. Hallikul suri hobune ära. Nagu must joon oli südamest ja sellast läbi lastud.

ERA II 1, 516 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus, sama haigus, kui hekiste keib südamest läbi.

ERA II 1, 517 (2) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühalepa kiriku läheduses on 3 suurt kivi. Vana (s.o. kurat) kandnud neid vestitaskus ja tahtnud nendega Pühalepa kiriku torni puruks visata. Kivid läind aga mööda ja torn seisab praegugi.

ERA II 1, 519/20 (8) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Madrused reeksid, et kuskil jooksab meri alla. Vana madrus jutustas. Laev seelt välja ei saa. Kapten vettis värske surnu, sidus kövega mere. Vallaskala tuli ja vettis surnu suhu ja vedas nii laeva välja.

ERA II 1, 520 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks vanast keis siit otsast 30 versta eemal metsa raiumas. Iga lauba öhta tuli kodu, hundi nahk seljas (s.o. libahundina, üleskirjutaja märkus). Muidu oli hundi nahk lautas.

ERA II 1, 521 (12) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäljega kivi Pühalepas Siit leind vana Kurivaim lebi. Jalajälg paes praegu alles. Leind Pühalepa paapsi. Neli musta hobust olnud ees, tulesoru taga. Üks vanamees ise negi, kui leks, tulesoru taga. Paapsis olli öpetaja Estermann, see tulli piibliga trepile vastu, siis leks vana Kurivaim tagasi.

ERA II 1, 523 (17) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukis tulnud hall hobune merest välja. Pidand sääl sugu ka tegema. Siis läind tagasi merre.

ERA II 1, 526 (2) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest tuln hallid veised välja. Kui raudas kingega (kingad, millel rauad all) inimene saan mere poolt vasta, siis pöle tagasi saan, siis jeen moole (moale) teiste loomade sekka.

ERA II 1, 526/7 (3) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud on ka merest tuln. Niisukesi vesihalli lambud tuln loomade sekka, kui loomad mere eeres söön. Kui rauduskingega inimene sai vahele, siis jeend.

ERA II 1, 527 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rahvas on meres elan ja oln. Meriinimesi on oln, aga see on vale. Kus meres vöib inimesi elada!

[ Eelmine lehekülg  1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]