[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis Haanja miis vedi lubjakivve, Kats, kolm päiva Võro turulõ. Haanja miis läts Tiganiku puuti oma kolme kopkaga. Haanja miis näk silgupüttu Tiganiku leti iin. Haanja miis pallõl poodi säksa: "Esänd, lupa tsjorgada!" "Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis, oma leivapalakeist!" Laul om, laul om otsa lõpnu, lää ei inämb edesi. /iga rida korratakse/Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle, põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad, ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse, ära mine kaali kallale! Kui lähed kaali kallale, siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike, sind mina ikka armastan. Palju aega mööda läind, kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Su juures viibida on hea. Sa sulad minu südames kui suhkur kuuma kohvi sees. Mis ta sihtis, mis ta vahtis, mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 39 (1) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Põhjendusi keelu ja käsu puhul. Kui sa ei lase pääd sugeda, viivad mommod (lastekeeli täid) su juuksepidi kaevu! Ära mine õue, vilisuu tuleb! Ära mine kaevu juurde, näkk tõmbab kaevu! Ei tohi serva poole magama heita, paskerid (arvatavasti ba¨kiirid) tulevad ratsahobustega ja viivad minema; seina poole ei tohi ka heita, teevad oherdiga seina sisse augu ja viivad ikkagi minema.

ERA I 3, 41 (7) < Vaivara khk., Peetri v. - Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste asukohti Näkk asub kaevus, koll lakas, marras pimedas toas või kojas, vilisuu tuulise ilmaga õues, õigemini tuules, metsas või põõsastikus, tont partel, rehetoas ja rehealuses, verihammas ahju pääl või ahju taga. Teisil hirmutisil pole kindlat asupaika, sest juba nende nimetust kardavad lapsed. Kristlikke ega piiblilisi lastehirmutisi pole tarvitusel. Sõna öök ei tunta. Laste oheldamiseks ja hirmut. tarvitatakse veel järgmist laulu: Hunti jooksis unda-runda, pää kärises tända-rända. Mina savast pidelin, sava ruadu ropsatin. Tubakale tuadi naine, sarvest saadi minia. Tubakas on turult tuadud, viharohu Viiburist. Mäletatakse ainult majahaldjat, kes oli suur kurjategija, muugistas (st. pigistas) pahameele puhul kõik, mis ette juhtus, kohe pihuks ja põrmuks. Kalevipojast ega mardusest ei mäletata midagi. Külmtõve nimetusena ei esine sõna ork. Pusa tähendab kotike, kuid ei esine lastehirmutiste puhul. Mumm tähendab sitasitikas, aga ei esine lastehirmutisena.

ERA I 3, 95/6 (6) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse sel juhul, kui keegi haige on, et näha, kas on lootust paranemiseks. Salmid võetakse sel juhul lauluraamatust. Võetakse raamat lahti juhuslikust kohast ja loetakse need salmid, mis jäid just sõrmede kohale (mõlema käe pöidla kohale). Kui sõrm jääb kahe salmi vahekohta, siis tuleb lugeda mõlemaid salme. Salme võetakse ka siis, kui keegi perekonnaliikmeist või mõni muu lähedane inimene viibib kaugel. Kuid ka omale võib võtta salme, kui tahetakse teada saada, kas tulemas hääd või halba. Murede puhul - et leida tröösti.

ERA I 3, 96 (7) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse peale lauluraamatu veel laulikutest (mittevaimulikkudest). See on aga mõeldud teatava mänguna. Võetakse üksteisele salme näiteks niisugusest salmikust, kuhu on igale kuupäevale vastavad salmid märgitud. Praegult vaadatakse salme ka kalendritest. Näiteks kui mõni tähtpäev ees on, siis vaadatakse sellele vastavat salmi. On see hää, on hääd loota, halb - siis pole rõõmu sellasele päevale vastu minna, arvatakse pettumusi tulevat.

ERA I 3, 96 (11) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga võivat teha imetegusid.

ERA I 3, 97 (4) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Salme võetakse ka piiblist.

ERA I 3, 97 (5) < Tartu l. < Ambla khk. - Helene Neuman < H. Klaar (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Seitsme Moosese" raamatuga saab teha nõidusi. "Seitsme Moosese" raamat olevat peidetud seitsme luku taha.

ERA I 3, 97 (7) < Tartu l. - Helene Neuman < E. Suvi (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ülikooli arhiivis olevat üks raamat neljarattalisel vankril seina sisse müüritud ja ahelatega kinni. See olevat üks tarkuse raamat.

ERA I 3, 98 (1) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
a, b, hakka pähe, kui ei hakka, viskan lakka, annan labidaga takka! Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002/ul/Maali, Maali, sa ei tea, ERA I 3, 98 (2) < Tartu l. < Paide l. - Helene Neuman (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv/ll/Kui õppida ei taheta, siis öeldakse: Laiskus, laiskus, lase mind lahti! Peremees peksab mind ja sind, kui ei jäta rahul mind.

ERA I 3, 103 (12) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimetusi: vana kuri, vana õelus, vana must j.n.e.

ERA I 3, 103 (14) < Kärla khk., Kärla v., Kiriku k. - Erm. Laussen, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Viluhaigus - laiskus.

ERA I 3, 105 (5) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõue nimesid? "taevataat taob rauda"

ERA I 3, 107 (7) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Misa teatakse katkust? Katku aegu käib keegi kole luukere ringi ja niidab vikatiga inimesi surnuks.

ERA I 3, 107 (11) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? "võlud vihtlevad", "surnud pesevad"

ERA I 3, 109 (12) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahjupeale ja öeldakse: "Kilk, kilk võta vana hammas ja anna uus vastu jälle."

ERA I 3, 109 (13) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Kuusnõmme k. - J. Hint, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kurati nimesid? "Kuramus", "pühkani jeevel", "kurit", "kuri vaim"

ERA I 3, 111/3 (5) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk elab vees, tuleb säält tihti mingi looma, harilikult hobuse, või inimese kujul välja. Sagedasti noore neiu kujul, kes istub laintel, mängib kannelt või laulab, meelitades noorimehi laintesse. Looma, hobuse kujul. Ükskord olnud karjapoisid karjas. Korraga tulnud üks hobune veest välja, karjapoisid kõik hobuse selga. Mida rohkem poisse hobuse selga läind, seda pikemaks venind hobune. Üks karjapoiss aga ei mahtund selga. See ütelnud. "Ma istun näki näsa peala. Sellepeale hakand hobune kohe jõkke minema ja kadund vee alla ühes poistega. Tähendab, kui näki nime öelda, kaob ta kohe ära.

ERA I 3, 113 (6) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse kotermannist? Kotermann on üks paha vaim, kes elab laeval. Kord sõitnud üks laev reisijatega merel. Õhtuhämarikus nähtud, et üks punane koer läind üle laeva teki merre. Järgmisel päeval surnud (või tapetud, seda ei mäleta ma hästi) laeva kapten ära.

ERA I 3, 115 (9) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida teatakse katkust? Katk on haigus, mis surmab vahel terve linna ja küla inimesed. Katku toob väike hall poisike. Ükskord käind üks väike hallis räbalas riides poisike ühe talu kaevul joomas. Kohe pärast seda jäänud kõik maja inimesed katkutõbesse. Nii käinud see väike poisike iga pere õues, tuues igasse peresse (kus ta käis) haigust.

ERA I 3, 115 (13) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 15 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päike paistab ja vihma sajab? Öeldakse: "Päike paistab, vihma sajab kooljad pesevad!"

ERA I 3, 115/7 (14) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 117 (16) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi? Kurat, kuram, kurit.

ERA I 3, 117 (18) < Pöide khk. - Salomonia Tumma, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Viluhaige? Viluhaige on haigus, kui inimene kardab külma ja alati väriseb. Selleks tarvitakse vilu haiguste rohtu, mis kasvab metsas ja aasal.

ERA I 3, 119 (3) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pöialpoiss on väike hall lind. Vanal ajal räägiti, et suures põlises metsas elavad väikesed päkapikumehed, nendel olevat pikk habe ees, pikk torumüts peas ja suured puust kingad jalgas.

ERA I 3, 119 (4) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Müristamist ja välgu löömist kutsutakse kõueilmaks.

ERA I 3, 119 (6) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Vanal ajal räägiti, et näkk olla veevaim, kes vee sees elab. Ja kui lapsed karjas olid, siis olid näkineitsid kariloomade kujul laste juure tulnud ja tahtnud lapsi oma lähemale meelitada ning viimaks oleks nad lapsed vee alla tahtnud viia. Mõnikord mänginud näkineitsi vee peal kuldkannelt ja meelitanud sellega lapsi oma lähemale.

ERA I 3, 119 (7) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Külmking olla üks vaim. Kui keegi tema jälgedest üle läheb, siis pidane selle jalad haigeks jääma. Katkuks nimetakse niisugust haigust, kus kõik inimesed ja loomad surevad.

ERA I 3, 119 (9) < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis pidavat surnud end pesema.

ERA I 3, 119 (10) < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Ansi k. - Kseenia Rüpp, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse selle juures? Selle juures öeldakse: "Kilk, säh, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas!"

ERA I 3, 121 (1) < Kihelkonna khk., Lümmada v., Koimla k. - Leida Valge, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Hiireke, võta see endale ja too uus asemele."

ERA I 3, 125 (2) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab, siis öeldakse, et surnud pesevad ja vihtlevad endid.

ERA I 3, 125 (3) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju pääle, siis öeldakse: "Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba."

ERA I 3, 125 (5) < Karja khk., Leisi al. - Vladimir Nõmm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse kaevunäkiga, kes elab kaevus. Kui laps läheb kaju juure, siis võtab näkk lapse kinni ja viib omale.

ERA I 3, 127 (1) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi nagu tuulispää, hiil, vihelik, vihur, kratt, hännamees, vedaja, pöialpoiss, härjapõlvelane, päkapikumees, kõu, äike, pikker? Tuntakse ainult: Kratt. Pöialpoiss. Härjapolvelane. Päkapikumees ja Kõu. Äike.

ERA I 3, 127 (3) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kas teatakse rääkida katkust? Katku on olnud kahtesugust, nimelt: must katk ja nahakatk.

ERA I 3, 127 (7) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui päikese paistel sajab vihma? Siis sajab seenevihma.

ERA I 3, 127 (8) < Püha khk., Pihtla v., Eiste k. - Reinhold Seppel, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas.

ERA I 3, 129 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kotermann on laevas elutsev vaim ehk kaitsevaim, mis harilikult end ei näitvat. Kui ta aga ennast laevameestele näitvat, siis juhtuda laevaga õnnetus.

ERA I 3, 129 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Abula k. - Abner Uustal, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Laste hirmutamiseks tarvitakse sõnu: koll tuleb viib lapse ära ehk konn tuleb viib kaevu.

ERA I 3, 131 (6) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse, et rott annab nüüd uue hamba.

ERA I 3, 131 (7) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et nõiad pesevad katusel ehk seenevihma sajab.

ERA I 3, 131 (9) < Kuressaare l. - Herbert Taalberg, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koerakoonlased elavad kaugel põhjamaal, Kalevipoeg olla nende juures käinud.

ERA I 3, 133 (2) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Ulakate lastele öeldakse, et kui päevas kolm korda suplemas käia, siis tulevad näkineiud, kes alati vees elutsevad, sinu juure, võtavad sinust kinni ja uputavad ära.

ERA I 3, 133 (6) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis pidada nõiad vihtlema.

ERA I 3, 133 (7) < Kuressaare l. - Gertrud Pruul, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Siis öeldakse: "Säh, kilk, luuhamba, anna lapsele raudhammas jälle asemele."

ERA I 3, 135 (1) < Kaarma khk., Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Millega lapsi hirmutakse? Koll tuleb! Näkk viib ära!

ERA I 3, 135 (3) < Kuressaare l. - Margarete Gritskeevit¨, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla olevus, kes võib end mitmesuguses kujus ilmutada ja siis inimesi vette uputada.

ERA I 3, 137 (2) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse nimetusi kõu, äike? - Müristamise ja välguheitmise ilma nimetatakse kõueks ja äikeseks.

ERA I 3, 137 (10) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikse paistel? Siis öeldakse, et surnud pesevad.

ERA I 3, 137 (11) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse siis? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk, too mul uus hammas."

ERA I 3, 137 (12) < Kuressaare l. - L. Tamm, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis tähendab viluhaigus? Viluhaiguseks nimetatakse niisugust haigust, kui inimesel külm on ja jälle soe, süüa ei taha, ainult vett joob ja seegi oksendab välja.

ERA I 3, 139 (5) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkk esineda mitmel kujul, kord valge hobuse, kord ilusa neiu näol. Kord tahtnud ta mitukümmend karjalast vette viia, kuid üks nimetanud hobust näkiks ja korraga olnudki hobu kadunud, ainult karikond karjalapsi jäänud lahtiste suudega kaldale vahima.

ERA I 3, 139 (8) < Kuressaare l. - Lydia Kuksa, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, siis pesta surnud.

ERA I 3, 141 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, s. 1915, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kõuks tuntakse pikset, mis välku lööb ja müristab. Nim. Kõu, omast. kõue.

ERA I 3, 141/3 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - August Raud, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1915 (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahjule ja öeldakse: "Kilk, võta sa mu vana hammas omale, anna sa mulle uus hammas." Nim. kilk, omast. kilgi.

ERA I 3, 149 (4) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkk olla naisekujuline pikkade kuldsete/juustega/ ja kalasabaga, kammib kuldse kammiga juukseid ja meelitada kandlemänguga noorimehi meresse (nim: näkk, om: näki).

ERA I 3, 149 (6) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk? On haigus, mis harilikult pääle sõdasid inimeste seas möllab (nim. katk, om. katku).

ERA I 3, 149 (7) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis surnud pesevad.

ERA I 3, 149 (8) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 149 (10) < Kuressaare l. - Linda Vesberg, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetused: kurat, piru, pergel, kurit, kurivaim, sarvik. (nim: kurat, peru, pergel, jeevel, kurit, kurivaim, sarvik. Om: kuradi, piru, pergeli, kuriti, kurjavaimu, sarviku).

ERA I 3, 151 (3) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused kuidas on? - Kõu: kõue.

ERA I 3, 151 (7) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? - Surnuid pestakse.

ERA I 3, 151 (8) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? - Lapse hammas visatakse ahju pääle ütelusega: "Konthamba annan, kilk, sulle, anna sa mulle raudhammas jälle!"

ERA I 3, 151 (9) < Muhu khk., Hellama v. - Nikolai Hobustkoppel, s. 1914, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui terariist maha jääb, tera ülespidi? - Kui terariist maha jääb, tera ülespidi, siis arvatakse, et Vanapagan oma ahelad puruks saab rebida.

ERA I 3, 154 (3) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas nimetakse kõueilma? Kõu, äike ja pikne.

ERA I 3, 154 (5) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Näkist jutustakse, et see olla üks vetevaim, kes ennast püüab inimeste eest varjata ja kes inimesi surmab, kui need suplema lähevad ja upuvad.

ERA I 3, 155 (8) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mida jutustakse katkust? Kui midagi suuremat haigust on inimeste seas liikumas, siis kutsutakse seda katkuks.

ERA I 3, 155 (12) < Anseküla khk., Abruka v., Lõmala k. - Minna Tamm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad. Vaesed lapsed paluvad armu.

ERA I 3, 157 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päkapikumeheks kutsutakse nõida, kes moondab end päka pikkuseks ja kellel on küündrapikkune habe.

ERA I 3, 157 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse ise sealjuures väikene lauluviis, mis on järgmine: "Kilk, kilk, kilk kirihammas, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 157 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäetakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab põrgus ahelad (puruks) katki.

ERA I 3, 157 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Konstatin Vesik, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid: piru, pergel, jeevel? Jah, tuntakse kurati nimesid nagu: piru, pergel, jeevel.

ERA I 3, 159 (2) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on äikese nimi? Äikest kutsutakse "kõu", "pikker", "välk".

ERA I 3, 159 (8) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk konthammas, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 159 (9) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jäätakse tera ülespoole, siis öeldakse, et vanakurat murrab "põrgus" oma ahelaid.

ERA I 3, 159 (10) < Pöide khk., Laimjala v. - Vassili Kuusk, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kurati nimesid piru, pergel, jeevel, korpus? Jah, tuntakse kurati nimesid pergel, jeevel, korpus.

ERA I 3, 161 (2) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas hüütaks härjapõlvlane, päkkapikumees, kõu, äike, pikne, isu? Hüütaks härjapõlvlane, päkapikumees, kõu, äike, pikne, kuna isut ei öelda. Härjapõlvlane, härjapõlvlase; päkapikumees, päkapikumehe; kõu, kõue; äike, äikse; pikne, pikse.

ERA I 3, 161 (5) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldaks, kui vihma sajab ja päike paistab? Kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldaks: Saksa kooljad vihtlevad. Saksa kooljad, saksa koolja.

ERA I 3, 161 (6) < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldaks? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldaks: "Kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle konthamba."

ERA I 3, 161 (7) < Püha khk., Pihtla v., Ree k. - Osvald Vahter, 16 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis haigus on viluhaigus? Viluhaige inimesel pole söömaisu, ei või hobuse vilu iga hobust näha, selle nägemisega ilmub haigus raskemal kujul.

ERA I 3, 163 (3) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lapsi hirmutakse sagedasti nii: "Koll tuleb" (om. kolli), "Hunt viib sind ära" (hundi), "Mustlased panevad su kotti" (mustlane), "Ära nuta, ma toon ripsid (rips - ripsi; ripsid - vitsad), "Ära vaata kaevu, näkk tõmbab su alla!"

ERA I 3, 163 (4) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanist jutustakse, et see on laeva vaim, kes sagedasti laeval müra teeb.

ERA I 3, 163 (9) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? Öeldakse: "Surnuid pestakse."

ERA I 3, 165 (10) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, too lapsele kuldhammas!"

ERA I 3, 165 (11) < Kuressaare l. - Herta Thomson, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi peru, pergel, jeevel? Kuradi nimedest tuntakse: peru, pergel, saatan, kurivaim, hargimees.

ERA I 3, 167 (3) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustakse näkist? Vanarahva arvamise järele peaks iga allika sees vaim olema, keda näkiks kutsutakse, kes end aegajalt ilmutab, tuleb allikast välja istub kaldale, peseb end, teeb mitmesugusi liigutusi, on väga ilusa näoga ja sellepärast avatleb noori mehi oma juure.

ERA I 3, 167/9 (4) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermanniks ehk kotermanniks kutsuvad meremehed laevavaimu. Vanarahval on arvamine, et igal asjal on hing sees, et igal majal, metsal ja ka laeval on oma vaim. Laevavaimu nimetavad laevamehed potermanniks ehk kotermanniks.

ERA I 3, 169 (7) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on katk? Katk on niisugune haigus, mis enamasti sõdade ajal lahti pääseb ja järsku inimesi maha murrab. Inimene kukub järsku maha ja läheb mustaks. Vanal ajal, kui abi ei saadud, siis oli see haigus väga hirmus.

ERA I 3, 171 (18) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle kondist hamba, kingi sa mulle rauast hammas asemele."

ERA I 3, 171 (19) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas kutsutakse kuratid teist moodi? Pergel, jeevel, kuramus.

ERA I 3, 173 (20) < Kuressaare l. - Niina Salm, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui tera on ülespoole? Siis öeldakse, et majas tuleb riid ehk jälle kurat raiub oma ahelad katki.

ERA I 3, 173 (21) < Kuressaare l. - Niina Salm, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mis on viluhaigus? Niisugune palavik, mis külmavärinaga tuleb.

ERA I 3, 177 (2) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas on krati nimed? V: Krati nimed on: vedaja, kratt.

ERA I 3, 177 (7) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistes? V: Kurjad vaimud vihtlevad.

ERA I 3, 177 (8) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Hermiine Sarapuu, 14 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? V: Lapse hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Kilk, kilk vii konthammas, too asemele raudhammas."

ERA I 3, 181 (2) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Tihti hirmutakse lapsi, et nad kaevu ääre ei läheks: "Ärge minge sinna, näkk tuleb ja meelitab teid kaevu." Ta on väga ilus neitsi kuldblondide juukstega ja suure kalasabaga, mis on soomustega kaetud.

ERA I 3, 181 (5) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, 13 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse? Hammas visatakse ahju pääle ja hüütakse: "Kilk, kilk, too mulle kuldhammas, ma annan sulle konthamba!"

ERA I 3, 181 (6) < Kuressaare l. < Petrogradi l. - Hildegard Hermann, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane, 13 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kas tuntakse kuradi nimesi: pergel, jeevel, arbis, kurit, vana must, saadan, vanasarvik.

ERA I 3, 183 (5) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetused: äike, välk.

ERA I 3, 183 (19) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab päikese paistel, öeldakse, et surnud vihtlevad.

ERA I 3, 183 (20) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale kilgile ja öeldakse: "Kilk, kilk, võta hammas, anna vastu rauast."

ERA I 3, 183 (21) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist jääb tera üles öeldakse, et kurat hõõrub end köidikuist lahti vastu terariista.

ERA I 3, 183 (22) < Karja khk., Leisi v., Leisi al. - Julian Velt, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed on jeevel, vanapagan.

ERA I 3, 185 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Päike paistab, vihma sajab? Öeldakse, et võlud vihtlevad taevas.

ERA I 3, 185 (10) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis ööldakse? Lapse hammas visatakse ahju pääle ja ööldakse: "Kilk, ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 185 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kõnnu k. - Hilda Allik, s. 1912, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetus? Saadan, kurivaim ja pergel.

ERA I 3, 187 (4) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkkidest? Näkid on pahad vaimud, kes laevu hukka ajavad ja kes inimesi uputavad.

ERA I 3, 187/8 (6) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mis öeldakse? Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, kilk ma annan sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 188 (7) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Siis öeldakse: "Surnud vihtlevad."

ERA I 3, 188 (8) < Kuressaare l. - ? Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimetusi: Jeevel, saadan, paharet, kuriloom, kurivaim.

ERA I 3, 189 (1) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Lastehirmutiste nimesid: koll, tont, Kaju-Peeter, karukoogu, metshaldjas, metsavaim, murdekai.

ERA I 3, 189 (5) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikse nimetusi: Kõu, pikker, müristamine.

ERA I 3, 189 (6) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Näkist: Näkk elab vees. Tal on ilusa neiu pea ja kalasaba. Meelitab oma lauluga, iseäranis noorimehi, inimesi oma juure ja uputab nad ära. Näkk võib ka mingi taimena, harilikult vesiroosina esineda, või ka mingi looma kujul.

ERA I 3, 191 (13) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma sajab ja päike paistab, öeldakse: saksa surnud pesevad, kooljad pesevad.

ERA I 3, 191 (14) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Säh, kilk, sa konthammas, anna mulle raudhammas." "Võtke, kilgid, vana hammas, andke mulle uus hammas."

ERA I 3, 191 (16) < Karja khk., Ratla k. - Johannes Kraav, 15 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuradi nimed: kurat, saatan, pergel, jeevel, kurikas, kurikass, kurivaim, kuramus, kuramvend, kurisk, kurit, põrguline, raisk.

ERA I 3, 193 (9) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui vihma päikse paistel sajab, öeldakse: "Võlud vihtlevad", "kooljad pesevad", "vaimud vihtlevad!"

ERA I 3, 194 (10) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist teraga ülespoole jäetakse, öeldakse: saadan ehk kurat hõõrub end köidikuist lahti.

ERA I 3, 194 (11) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale sõnadega: "Kilk-kolk, kilk-kolk, säh, ma anna sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."

ERA I 3, 194 (14) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikne. Välk, kõu. Om. välgu, kõue.

ERA I 3, 194 (15) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk. Kui surm möllab "oma vikatiga".

ERA I 3, 195 (3) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist? Näkk on poolkala, poolinimene. Ta meelitab inimesi vette, kus nad uppuvad.

ERA I 3, 197 (5) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse (Jõhvis), et see "seenevihm" on ja et selle järel palju seeni leida on.

ERA I 3, 199 (2) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad.

ERA I 3, 199 (3) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse selle juures? Hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse, et kilk peab uue hamba andma.

ERA I 3, 245/6 < Tartu l. - Oskar Loorits (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
The fortune chain Signor Niccolo to Levisieri Levisieri to Laura Deaumont L. Deaumont to Delfe Delfe to Baldinga Baldinga to Salignon Salignon to Abathe Abathe to Forges Forges to Carmenial Carmenial to Fellian Fellian to Santonere Santonere to Septirella Septirella to Leblanc Leblanc to Martiro Martiro to Nota Nota to Marmont Marmont to Astorre Astorre to Marone Marone to Loyal Loyal to Pozzi Pozzi to Pratti Pratti to Vecchione Vecchione to Narsochi Narsochi to Magnonia Magnonia to Sorro Sorro to Sentilla Sentilla to Cornate Cornate to Favore Favore to Caviochi Caviocchi to Farranche Farranche to Fentione Fentione to Nampolli Nampolli to Franco di Napoli Fr. di Napoli to L. d'Ambra L. d'Ambra to Milanese Milanese to Callieri Callieri to Monaco Monaco to Cerrio Cerrio to Lombardi Lombardi to Lallila Lallila to Cafiere Cafiere to Curitus Curitus to Maleci Maleci to Tuminulli Tuminulli to Papina Papina to Campalto Campalto to Bocca Bocca to Bionelli Bionelli to Calboldi Calboldi to Prezioso Prezioso to Bergamache Bergamache to Catani Catani to Felicia di Vegliache F. di Vegliache to Giulia di Drambilla G. di Drambilla to Aldovrani Aldovrani to Rossi Rossi to Vilma de Matuchka V. de Matuchka to Fr. Regel Fr. Regel to Cittadini Cittadini to Prince Erik of Denmark Prince Erik of Denmark to Prince Andrew of Greece Prince Andrew of Greece to Princesse Renee de Bourbon Princesse Renee de Bourbon to Countesse Bernadotte Countesse Bernadotto to Fru Sjöberg Fru Sjöberg to Fru Segerstrale Fru Segerstrale to Countesse Posse Countesse Posse to Fr. av Sillen Fr. av Sillen to Nycander-Cederlöf Nycander-Cederlöf to Major Bureu Major Bureu to Fru Södergren Fru Södergren to Thuressin Thuressin to Elmer Elmer to Bolinder Bolinder to Nyman Nyman to Baronesse Stierestedt Baronesse Stierestedt to Countesse Mörner Countesse Mörner to Grantham-Dillenbeck Grantham-Dillenbeck to Countesse Münster Countesse Münster to Baronesse Victoria v. Tehlänsen Baronesse Victoria v. Tehlänsen to Fröken Carelius Fröken Carelius to m-me de Chessin M-me de Chessin to mrs. Brelioth Mrs. Brelioth to m-me Virgo M-me Virgo to m-me Andevei M-me Andevei to m-me Seljamaa M-me Seljamaa to mr. Mühlbaum Mr. Mühlbaum to m-me Linde M-me Linde to mr. Linde Mr. Linde to mr. K. Lampson Mr. K. Lampson to mr. P. Mein Mr. P. Mein to m-me I. Tamman M-me I. Tamman to mr. L. Valge Mr. L. Valge to mr. P. Viiding Mr. P. Viiding to mr. O. Loorits Good luck and good health. Continue this chain. Make 9 copies of it and send on to 9 persons of the most intelligent among your friends to which you want joy and hapiness. This chain was started in Flandern by a colonel of american artillery and it must go round the world three times. Forward it posle? 24 hours of the acceptance. Do not break this chain! It might bring bad luck. During the following 9 days after you have send the copies - at the days happy event is going to take place and fill you with joye. Prediction has always come true. Parros du Vittari on the 9-th won the price in the lottery of 200 000.- liras. Mr. Willers house was destroyed on the seth day to his not having taking notice of this chain. Mrs. de Noie Isvonne heronly won 3 days after receiving the chain without having force it. Mr. Haye and Sasha Giutri won 250 000. Pola Negri was her fortune doing carriedont these instructions most consentionsly.

ERA I 3, 256 (10) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Oraklist tean niipalju, et pidi ristiga võti olema, see pandi lauluraamatu vahele just "halasta" sõna peale, siis siodi paelaga raamat kinni, pandi oma peopesad ülespidi ja võtme pära pandi nimetise sõrmede peale. Siis üldi kolm kord "halasta," siis soovidi midagi ja kui võti ringi pööras, siis läks see täide. Seda nägin mitu korda, kui tehti. Meil oli vabadnaene Aruküllas, kus ma 14-16 a. elasin, seesama naene õpetas mind eesti käsitööd, ja ka vanu laulusid. Eesti käsitööd olen ma Tallinnas palju õpetand, aga laulud on minu omad, ei ole veel neid teadnud kellekile saada.

ERA I 3, 256 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps sündis ehk kui keegi kodust välja läks teenima, siis võttis ikka vanaema ehk ka ema lauluraamatu kätte ja pani hummes käed lauluraamatu vahele, siis lõi sealt lahti ja missugune salm oli pahema käe pöidla all, see oli selle inimese õnnesalm, kes soovis, võis selle lehe omale välja tõmmata ja omale võtta.

ERA I 3, 262/3 (5) < Helme khk., Koorküla v. - O. Ruut (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kaabakas = halv inimene, kes kõiksugu halbu juttusid rääkis, sulipoiss. Vahest varas, logard, jumalapäevavaras - hulgus, kel mingit kindlat kodu ei ole. Loomu poolest võis ta aus inimene olla, aga tal olid ulaka tempud. Koorkülas on kaugel Läti piiril Kabakmägi, täis aukusid ja koopid suures metsalaanes. Peetud parajasti Jääva talus pulmi. Sealt lõunapoole on kõrge mägi Sõõrumägi, praegu Jääva põld. Tulnud ka kaks kaasitajat pulma ja palunud luba kaasitada. Antud. Need ütelnud kaasitamisega kõik ära, mis pulmas ja pulmamajas väärtuslikku ja kus nad on ja kes pulmas on. Sõõrumäelt vastatud lauluga, küll meie tuleme ao aegu koidupuna tekkimisel, siis meie tantsime sõjakäiku, kaetseme Kaabaku mäkke. See olnud märguand kaabakatele, kes vastasserval peitus olnud. Hommiku röövitud Jääva talu puhtaks ja pulmalistelt võetud kõik ehteasjad ära. 5 aastat pärast kadunud naabriperel lehmad ära. Karjapoiss läinud metsa otsima. Näinud öösi tuld Kaabakmäel ja läinud tule peale sinna. Sealt leidnud omad lehmad, mõned olnud tapetud ja hulk mehi tule ümber askeldamas. Jooksnud pimedas kodu. Hommiku aetud vald kokku ja mindud ja piiratud Kaabakmägi ümber. Tulnud kibe tapelus, kus valla mehed jäänud võitjateks. Sealt leitud kulda ja hõbedat ja kõiksugu asju. Ka Jääva talust riisutud kraam ja ehted saadud kätte. Suurem jagu kaabakutest saanud põgenema Lätimaale Härgmäele. Mõisnik võtnud aga kulla ja hõbeda kõik omale. Nii käib vana jutt.

ERA I 3, 271 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koku, koku, koorekene, ümmer lusika, müta, mäta. Taevast tulgu tangud sisse, mürati, märati mätad sisse, või minule, pett, sinule.

ERA I 3, 275 (4) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnu laudselinad ja pingid, kus pääl surnu laudsil oli, peab kohe pärast surnu kirstupanemist välja tuule kätte viima, siis ei leia surm niipea teed sinna majasse.

ERA I 3, 276 (5) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kirikus olles ei tohi tukkuda, siis vanapagan istuvat üleval kantsli serva pääl ja kirjutavat kõik tukkujad üles lehma naha pääle. Korra näinud kirikus tukkuja unes, kuidas vanapagan venitand nahka hammastega suuremaks, et magajate nimed ära mahuks. Nii palju olnud tukkujaid, et lehma nahk jäänud veikseks (vanaema jutustus).

ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.

ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.

ERA I 3, 291 (3) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tsooru vallan Juudajärven oll näta pink, millega vanakurat järve läts. Asi oll olnu nii: Rehepapp oll kiitünü tinna, vanakurat tulnu kaema ja küsünü: "Misa siin tiid?" - "Ma keedä silmärohtu," oll rehepapp ütelnü. "Kas mulle ka või saia, mul silmä haigõ?" ütelnü vanapakan. - "Või küll!" vastanu rehepapp. Rehepapp küsünü: "Mis sul nimi om?" - "Isi on nimi!" ütel kurat. Rehepapp seletama: "See om kallis rohi, vast lätt maha, selleperäst köüdä ma su pingi külge kinni." Ja köütünügi kinni. Rehepapp valanu siss tinna silmä. Vanapagan lännu kõgõ pingiga järve. Isi rüükünu hirmsale. Tõse kuradi tulnu küsümä: "Kis tekk?" - "Esi tekk!" ütelnü teä. Järvele aga jäänüki nimi "Juudajärv".

ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni. Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)

ERA I 3, 302 (6a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Gustav Tikerpuu, 61 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermann ehk podermann on minu arvates taanikeelne sõna ja tähendab laevavaimu, kes ikka midagi halba ette kuulutab, kas laeva hukkaminemist ehk muud õnnetust. Ükskord nähtud ühel laeval mitu korda, et üks võõras koer karanud üle parda laevalt merde, nii olnud mitu päeva. Mõne päeva pärast kukkunud sama laeva kapten merde ja uppunud. Iga kord podermann ennast ei näidanud, ainult kolistanud ja müristanud laevas, iseäranis öösel, aga alati selle järele tulnud mõni õnnetus.

ERA I 3, 302 (6b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k.; Kerema k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a.. ja Priidu Kalju, 58 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui laevas midagi kolinat kuulda on, siis on putermann."

ERA I 3, 302 (6c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k.; Kuri k.; Sääre k. - Salme Kaev < Simmu Liiva, 73 a.; Jüri Kuuskor, 73 a.; Ann Oobak, 86 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui kuskil mingisugune segadus on, nagu pimedas tühjas toas kolin, siis on putermann.

ERA I 3, 302 (7) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Maa-alused. Siin täitsa tundmatu.

ERA I 3, 302 (8a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Leena Kerves, 42 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Ühekorra sõnniguviu ajal üks hunt käin ikka ühe maja juures ja piiran ümber laste ja tööliste. Lapsed kartn teda. Viimaks üks naine löön hundile sitahargiga seljast sisse - küüdu kuue (triibulise kuue, s.o. rahvariie Hiius) tükid tuln august välja. Oln va teisepere Elts.

ERA I 3, 302/3 (8b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Vana Raja Jürnel käinud ikka niisugune haigus peal, et jooksnud metsa hundiks. Kui jälle inimene olnud, siis rääkinud karjastele: "Teie tunnete mind küll, kui ma tulen, mul on sukad jalgas, siis hüüdke: "Raja Jüri, Raja Jüri, kus sa tuled!"" - Karjased teinud nii ja Raja Jürist saanud inimene jälle.

ERA I 3, 303 (8c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Ühekorra üks peremees ja sulane käind seltsi puid raiumas. Peremees ütlend alati sulasele, olgu metsa minnes või koju tulles: "Hakka sina peale minema, kaua mina tulen." Sulane hakkab muidugi minema. Jõuab koju, peremees sääl, läheb metsa - peremees jällegi ees. Sulane tahtnud näha, kuidas peremees nii ruttu jõuab. Ükskord sulane peitnud ennast oksahunniku alla ära ja luuranud sealt, mis peremees nüüd teeb. Näeb - peremees heidab neljatöllakile (käpuli) maha ja kraabib jalaga maad, ise ütleb: "Sips, saps, saba taha!" Siis kraabib käega: "Kips, kaps, küüned ka!" Olnudki hunt valmis ja kodu poole lippama. Nüüd sulasel aru käes, kuidas peremees nii ruttu koju saab. Teinud paari päeva pärast samuti, kuid ei saanud hundinahast enam lahti. Vaatab uksest sisse, silmad tilkuvad vett, kui näeb, et peremees laua ääres sööb. Viimaks peremees ütleb sulasele: "Mine sealauta, kikerda seal kolm korda üle selja!" Sulane teinud nii, aga ei julgenud teist korda ennast enam ebahundiks teha."

ERA I 3, 309 (35) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. - Juuli(e) Piilberg (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sop, sop, sop soone pihta, raps, raps, raba augu pihta, tõll, tõll, kellakoti pihta. Hirmukakk ja armukakk, läbi reide reinu kakk. Seda lauldi vihtlemise ajal, kui lapsel harjaksid võedi.

ERA I 3, 357 (1) < Rannu khk., Valguta v. - Elmar Päss < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama. Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.

ERA I 3, 357 (2) < Helme khk., Jõgeveste v. - A. Kääparin < E. Ahas (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks. Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: (joonis lk. 357) Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.

ERA I 3, 374 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Värssu k. - Salme Kaev < H. Lunter, 9 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps hambaid murrab, siis peab laps ise hamba ahjule viskama ja ütlema: "Kilk, too mulle uued hambad!"

ERA I 3, 374 (11) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Richard Kuuskor, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Säh, kilk, mu luuhammas, anna mul jälle raudhammas."

ERA I 3, 374 (12) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k. - Salme Kaev < Hilda Paat, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, kilk, anna mulle raudhammas, ma annan sulle luuhamba jälle!"

ERA I 3, 374 (13) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Aasa Kreegi, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Anna mulle luu, annan sulle puu."

ERA I 3, 374 (14) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Aino Saar, 8 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
"Kilk, ma annan sulle luu, anna sa mulle raudhammas jälle tagasi!"

ERA I 3, 374/5 (15) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a. (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tulekahju korral. Kord elanud üks kange mees, Nigulas nimi. See olnud nii vägev, et keelanud tulekahju ära. Kord põlenud tema naabruses maja. Nigulas läinud ka sinna, ei hakanud aga tuld kustutama ehk asju majast välja taluma ühtid, vaid tõmmanud kepiga joone ümber maja. Ise ütelnud: "Siit, tuli, sa enam mööda ei lähe!" ja näe imet - kõrvalised hooned jäänud kõik terveks. Teinekord olnud jälle tulekahju. Nigulas jõudnud ennem sinna - ei olnud veel kuigi palju põlenud. Nigulas hakanud kätega tuld nagu tagasi tõrjuma, ise ütelnud: "Pole, pole sul tulla änam ühtid, sinu ase on seel!" Tuli kustunudki ära.

ERA I 3, 376 (17) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Reikama k. - Salme Kaev < Peeter Sakkur, 68 a. (1930) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Putermann Ah putermann? On küll. Mina kuulsin selle ikka ühekorra ära. Mina teenisin Suuremõisa krahvi 3-mastilises purjelaevas "Andreas". Mihklipäeva õhtul, aastat enam selgesti ei mäleta, just vaidlesime putermanni üle; mehed ikka ütlesid, et on olemas, mina jälle hakkasin vastu, et ah, olge vait, ise vanad mehed, aga varsa aru - kardavad tonti! Mäletan selgesti, kell oli just pool 11, kuulsime korraga, kui üks lind laulis imeliku selge häälega masti otsas. Läksime vaatama, juba hääl kostis teise masti otsast. Läksime sinna - juba hääl kolmanda masti otsas. Nii ajasime teda tükk aega taga, aga ei näinud midagi, ainult kuulsime. Kell puudus 10 min. 1 öösel, siis laev jooksis grundi. See oli Rootsi rannas Bornholmi lähedal. Rohkem ei ole putermanni kuulnud. Teised rääkisid, ja nii ta on ka, et kui putermanni kuulda, siis ikka midagi õnnetust juhtub.

ERA I 3, 376 (18) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kerema k. - Salme Kaev < Anna Peial, 82 a., vanaema (1924/1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Valuvõtmine. Kui laps on juhtunud kuidagi valu saama, kukkuma jm., siis võetakse võimalikult külm asi, raud ehk plekk, vaotatakse see haige koha vastu ja loetakse järgmised valuvõtjad sõnad: "Varesele valu, harakale haiget, korbile kolu, tikale tinu, kaagale paa (valu), kukele ka, kukele paa, kanale ka, N.N. käsi, jalg, sõrm jne. terveks, terveks!" Kohe kaob valu nagu pühitud.

ERA I 3, 409 (2) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Uude majja viiakse esimesena piibel, et Jumalasõna jääks majja ja vanatühi sinna enam ruumi ei leiaks.

ERA I 3, 409 (3) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnule pannakse lauluraamat koonu (lõua) alla, kaitseb surnut kurjavaimu eest. Kui surnuga kiriku minema hakatakse, võetakse see ära.

ERA I 3, 410 (10) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Jõulu ja vana-aasta öösel on kurjavaimul luba ringi joosta. Kaitseks tema vastu tehakse neil öil ristid kriidiga välisustele. Kui uut maja ehitatakse, raiutakse aampalgi otstesse samuti kaitseks kurjavaimu eest ristid.

ERA I 3, 410 (12) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Räägitakse, siin olevat Seitsme Moosese raamat punaste kirjadega. Urätnikud käinud otsimas külast, aga polla leidnud.

ERA I 3, 410 (14) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Arstid, kes sõnu loevad ja arstivad, olevat ise haiguses süüdi, arvavad mõned. Ühel eidel siin on ussisõnad, mis usse ligi kutsuvad (võib-olla läheb mul korda neid edaspidi saada). Kord olnud eit heinamaal ussid välja kutsunud. Olnud muudkui ümberringi. Pole neist kuidagi osanud enam lahti saada.

ERA I 3, 410 (16) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Nuga ei tohi tera ülespidi kunagi lauale jätta, sest siis tuleb kurivaim tükk maad majale lähemale.

ERA I 3, 411 (24) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui aga luupainaja juhtub tulema, peab Meieisa palvet tagurpidi lugema ja vasaku jala suurt varvast liigutama.

ERA I 3, 427/33 < Iisaku khk., Koldamäe k. - Joh. Sõster < Iida Leitsmann (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kalevipoja surm. Kalevipoeg tahtnud Iisaku Kivinõmmele vaenlaste vastu kaitseks linna ja kantsi ehitada. Ehituskivid kogunud ta kodumaal kokku, aga muud materjali käinud Venemaalt toomas. Sellepärast viibinud ta sagedasti Ingeris (rahvas nimetab Isuris). Kord olnud ta jälle Ilmjärve pool. Sealt tagasi tulles leidnud Peipse taga suured metsad. Ta teinud sinna suure lauatehase ning hakanud ise laudu valmistama linna ehitamiseks. Lauad kannud seljas läbi Peipse Kivinõmmele, kus kiva juba küllalt koos olnud. Seda Kalevipoja tööd näinud ka Vanapagan. Kohe tulnud tal tahtmine linnaehitamist segama hakata. Kui Kalevipoeg jälle lauakoormaga läbi Peipse tulnud, hakanud Vanapagan nii kangesti puhuma, et Peipse lained Kalevipoja lauakoorma ära tahtnud viia. Kalevipoeg mõistnud kohe, et siin Vanapagan tegevuses, ning tahtnud talle naha peale anda. Ta läinud Vanapaganat vastutuult otsima. Varsti leidnud ta mehikese järve ääres metsast künka tagant ülesse: seljaga tugenud teisele künkalle, jalad vasta suurt kivi ja ise puhunud, mis jaksanud. Kalevipoeg hakanud Vanapaganale laudadega pähe laduma. Mis lauaga löönud, see kildudeks lennanud, ja Vanapaganal viga midagi. Varsti kuulnud Kalevipoeg veikest häälekest võsastikus piuksumas: "Sõrvitie! sõrvitie!" Kohe mõistnud Kalevipoeg, et lauaga tarvis sõrviti lüüa. Niipea kui ta sõrviti lauaga läigitanud, olnud Vanapagana pea puru ja vanamees uimaselt seljali maas. Toibudes katsunud aga Vanapagan, kuda plagama peasenud. Siis läinud Kalevipoeg võsasse vaatama, mis mehike seal metsas piiksub ja kutsunud kasuliku nõuandja põõsast välja lagedalle. "Ei või tulla, olen kuueta!" piiksunud sõber metsast vastu. Kalevipoeg tõmmanud tüki oma kuuehõlmast ja visanud sõbrale metsa, öeldes: "Tõmba ümber ja tule välja!" Varsti tulnudki pisike mehike metsast välja Kalevipoega tänama nii hea kasuka eest. "Sellega võin nüüd lagedalgi luusida, ilma et kurja karta oleks!" rõõmustanud ta. Nüüd näinud Kalevipoeg, et see hea nõuandja keegi muu polnud kui vennike siil, kes nüüd hea nõu eest tasuks omale okkalise kasuka kaitseks selga sai. Sellepeale tulnud Kalevipoeg oma lauakoormaga edasi Kivinõmmele. Võitlus Vanapaganaga väsitanud aga Kalevipoja nii ära, et ta Koldamäe küla ligidale magama heitnud. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja Koldamäe rahvas hirmudes metsa jooksnud, et sõda maal on sõudemas. Vahepeal kosunud Vanapagan, kuulnud külarahva käest, kus Kalevipoeg magab, hiilinud sellele ligidale ja raiunud Kalevipoja enese mõõgaga ta mõlemad jalad poolest säärest saadik alt ära. Nüüd ärganud Kalevipoeg, aga liig hilja. Ka Vanapagan pannud plehku. Küll sidunud Kalevipoeg jala otsad kinni, aga ometi jooksnud verd väga palju välja, mis maa sisse imbunud ja nüüd sealt puhta vee allikatena välja jookseb. Sellepärast on veel tänapäevani Iisaku ja Kuremäe ümbruses palju allikaid, kus vesi selge kui hõbe, sest maapind on Kalevipoja vere veeks selgitanud ja ise rikkalikult vilja kandma hakanud. Vihas ja valus tahtnud Kalevipoeg Vanapaganalle ometi kätte tasuda. Et viimane aga metsa jõudnud peituda, nii et Kalevipoeg teda ei näinud, hakanud Kp. linnaehitamiseks kogutud kividega igale poole ümberkaudu loopima, kus aga Vanapagana arvanud olema. Sellepärast on Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas veel tänapäevani väga palju suuri kiva laiali, iseäranis aga Kivinõmmel ja selle ümbruses. Kui Kalevipoja rammu raugema hakanud, näinud ta valget hobust söömas. Ta istunud selle selga, et koju sõita, sest äraraiutud jalgadel pole võinud kõndida. Hobune aga pannud kõigest jõust sinnapoole jooksu, kuhu Kalevipoeg pole tahtnud. Sest valge hobune polnud keegi muu kui Vanapagan, kes enese hobuseks jõudnud moondada ja Kalevipoega tulnud meelitama, et selle põrgu viia ja sinna ahelasse panna. Kaua sõitnud Kalevipoeg paha aimamata. Viimaks näinud ta enese ees kõrge kalju, milles must avaus. Ta pole aimanudki, mis see on. Kuulnud aga korraga linnu laulma: "Raksa kaljut rusikaga!" Niipea kui valge hobune ühes Kalevipojaga musta avausesse tahtnud kaduda, virutanud Kalevipoeg rusikaga vasta kivi, nii et rusikas kalju sisse kinni jäänud. Hobune aga jooksnud edasi Kalevipoja alt ära. Nüüd märganud Kalevipoeg, et ta põrgu väravasse kinni jäänud. Kättemaksuks oma jalgade eest ei lase ta Vanapaganat enam põrgust välja. Valge hobune on rahva seas sellest ajast põlgtuse aluseks jäänud.

ERA I 3, 435/58 < Iisaku khk. ja Vaivara khk. - Joh. Sõster < mitmelt inimeselt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Seletuseks. Selle Kalevipoja jutu teisendi esimese poole kuulsin esimest korda 1929. a. veebruaris Iida Leitsmannilt, kes Iisakust Koldamäe külast pärit, ja selle jutu juba lapsena vanade inimeste käest kuulnud. See huvitas mind ja ma palusin I. L. kojusõitmise puhul jutule veel lisa ja täiendusi muretseda nende jutustajate käest, kes veel elavad. I.L. tegi seda läinud jõulu ajal ja leidis lisaks mõne seletava täienduse. Ei suutnud ma leppida ka nende andmetega, sest asi huvitas mind väga, et Kalevipojast veel praegu rahvasuus üleskirjutamata teateid. Olin arvamisel, et stipendiaadid, kes oma aruannete järele terve kodumaa küla-külalt läbi käinud, on ka Kalevipoja lood viimseni üles kirjutanud. Olin küll ammugi Narvas vana August Tõnuristi ja mitmete teiste suust kuulnud, et Kuremägi, millel Pühtitsa klooster, on Kalevipoja haud, aga ma pidasin seda arvamist eksituseks ja Tallinna Toompea - Vana Kalevi hauaga äravahetamiseks. Ka M. J. Eisen, kelle kätte Kalevipoja jutud paarikümne aasta jooksul kokku saadeti, räägib oma "Kalevipoja esiisades" (lk. 55) küll Kalevipoja hauast, aga ei nimeta selle kohta. Niisama on nimetatud raamatus (lk. 51) Iisaku Kivinõmme nimi, kus olevat Kalevipoja kivid, ja rohkem mitte midagi. Hakkasin ise Iisaku ja Jõhvi poolt inimeste käest teateid Kalevipoja kohta korjama. Ma käisin sagedasti Narva turul kauplejate juures ja kui Iisaku poolt vanema inimese leidsin, küsisin ta käest teateid Kp. kohta. Kaua hulgud küll tühjas metsas, kuid vahest leiad ka künka, kus ilus istuda. Vanemad mehed kartulikoormatega turul. Teen juttu kustpoolt pärit: üks Iisakust, teine Jõhvist, kolmas Vaivarust. Mind huvitab esijoones Iisaku mees. Küsin: "Kas teie kodu pool Kalevipojast ka midagi räägitakse?" Mees vaatab targu mu peale ja vastab siis naerusnäo ja iseäraliku muigega: "Miks ei räägita? Kalevipoeg olevat Kuremäe taga (ta ise oli Iisaku kihelkonna põhjapoolt otsast Ohakverest) äragi tapetud!" "Ja Kuremäele maha maetud!" lisab teine juurde. Minu palvel hakkavad siis läbisegamini jutustama, kuda Kalevipoeg Peipse tagant laudadega tulnud, Vanapagan maru möllama puhunud ja Kalevipoeg talle kallale läinud. Enne ladunud lapiti lauaga, - see pole Vanapaganale midagi teinud. Siis kuulnud, et lind laulnud: "Sõrvitie! Sõrvitie!" Seda kuuleb ligi tulnud vanaeit, kes enne sõnagi ei rääkinud, vaid aga naeris, ja parandab: "Ega see lind laulnud, see oli siil, kes põõsast piiksus. Lind laulis siis, kui Kalevipoeg põrgu väravasse viidi." Mind huvitab vanaeide vahemärkus, lähen talle ligemalle ja palun pikemat seletust. Vanaeit aga kaob rahva hulka. Jõuan talle järele ja küsin nime: "Mis salakuulaja siis olete!" ütleb vanaeit pooltigedalt, lööb käega ja läheb. Tulen meeste juurde tagasi. Need naeravad ja seletavad: "Ei see vanamoor räägi, see on usklik! Kes teab, kuda needki sõnad tal kogemata suust tulid. Küll ta palub kogu õhta seda pattu andeks!" Palun mehi edasi jutustada, mida need ka teevad: "Väi siil, mis see oli olnud, kes Kalevipoega õpetanud sõrviti laudadega andma. Aga nii kui mõne vopsu sõrviti lauaga saanud, olnud Vanapaganal pea puru ja mees seljali maas. Kalevipoeg võtnud lauad selga ja tulnud Kivinõmmele, kuhu linna tahtnud ehitada, ja heitnud sinna magama. Vanapagan aga toibunud uimastusest, hiilinud Kalevipojale järele. Kui Koldamäel kuulnud, et Kalevipoeg Kivinõmmel norskab, et maa põrub ja inimesed hirmul metsa jooksevad, roninud ta Kalevipoja ligi, tõmmanud mõõga tupest ja raiunud ta mõlemad jalad maha. Ise pannud aga metsa poole plagama. Kalevipoeg ärganud valu pärast ülesse ja hakanud Vanapaganat kokkukantud kividega loopima. Vanapagan kadunud varsti metsa, nii et Kalevipoeg teda pole näinud, mispärast kivid igasse kanti laiali loopinud. Sellepärast ongi Iisaku ümbrus nüüd kiva täis. Kalevipoja veri jooksnud maha. Sellest tekkinud allikad ja siginenud sood. Et veri ka maale rammuks, sellepärast olevat ka Iisakus mõnes kohas head põllumaad. Viimaks surnud ikka Kalevipoeg ja ta maetud maha. Hauale kantud palju kiva ja liiva, nii et kõrge mägi tekkinud, mida nüüd Kuremäeks hüütakse. Kui Iisaku mees ütles, et Iisaku ümbruse sood on siginenud Kalevipoja verest, ei leppinud sellega Vaivaru mees, vaid hakkas vasta vaidlema: "Sood ei ole tekkinud mitte sellest, vaid need on Kalevipoja ja Vanapagana võitluse asemed," jutustas ta: "Kui Kalevipoeg laudadega tulnud ja Vanapagan teda tülitanud, visanud Kalevipoeg lauad maha ja karanud Vanapagana kallale. Siis võideldud seitse päeva, seitse nädalat, või seitse kuud, nii et maa madalaks vajunud ja sooks muutunud. Vahekohad kerkinud kõrgeteks küngasteks. Et Vanapaganast võitu saada, tahtnud Kalevipoeg maast laua võtta ja sellega Vanapaganale anda. Sel ajal aga peasenud Vanapagan Kalevipoja käest lahti ja saanud mere poole jooksu. Kalevipoeg järele. Peaaegu oleks Vanapagan putku peasenud, aga Vaivaru keskmine mägi jäänud ette. Sellest pole Vanapagan jaksanud üle hüpata, vaid Kalevipoeg saanud ta seal kätte. Alanud uus võitlus, mis kestnud kolm päeva ja kolm ööd. Siis võtnud Kalevipoeg Vanapaganal ümbert kinni ja visanud nii kõvasti vasta maad, et ta maast läbi põrgu vajunud ja suur auk aga järele jäänud, mis Vaivaru keskmisel mäel veel praegu näha!" Vaivarulane kirjeldab edasi vaivarulasele omase hooga võitlust, siis Kalevipoja põrguminekut ja seal olekut ning tagasitulekut. Et põrgulased tagasituleku tee vahepeal kinni ajanud, pidanud Kalevipoeg ise omale teed pealeilma lõhkuma. Teel aga eksinud endisest koosist kõrvale ja tulnud mäe jalalt maantee kõrvalt välja, kus praegu veel veike kinnikasvav järveke. Sellest saanudki Vaivaru keskmine mägi Põrgumäe nime. (Ka Põrguhauamägi) (Ma olen Kalevipoja ja Vanapagana võitlust Põrgumäel juba ennemalt pikemalt kirjeldanud, vist J. Jungi kogus, sellepärast ei hakka ma seda kordama. Ka põrgu elu-olu kirjeldus, mis läbisoolatud vastastikku tehtud kahemõtteliste märkustega, ei pakkunud iseäralist huvi ega lisa endistele andmetele. Sest nüüd on ka kirjanduses esinenud Kalevipoeg enamvähem tuttav.) Jutustatud kahele Kalevipoja surma teisendile on veel kolmas, mida nähtavasti ainult Koldamäel tuntakse. Pean tähendama, et on Koldamäel veel praegu inimesi, kes Kalevipoja jutte reaalsetena võtavad ja usuvad, et Kalevipoeg tõesti "hirmus mölakas" oli, kes nende põllud ja maa kiva täis loopis. Sellepärast ei sallita Koldamäel Kalevipoega. Koldamäe teisend käib nõnda: Kui Kalevipoeg pärast võitlust Vanapaganaga Peipse ääres laudadega Kivinõmmele tuli, viskas ta lauad seljast maha ja heitis magama. Magades norsanud ta nii kõvasti, et maa värisenud ja inimesed hirmuga metsa põgenenud, arvates, et sõda tulemas. Viimaks harjutud norskamisega ära ja mindud vaatama, mis hirmus elukas seal magab. Liginetud ta jalgadele, - pea poole ega käte ligi pole usaldatud minna, sest "kui niisugune jõrakas korra äigab, siis on sodi taga." Kui nähtud, et Kalevipoeg inimeste kõndimist ei kuulegi, võtnud Koldamäe küla mehed kirved ja raiunud Kalevipoja jalad poolest säärest saadik maha. Nüüd ärganud Kalevipoeg ja hakanud kogutud kividega Koldamäe mehi loopima, kes iga nelja tuule poole põgenenud. Sellepärast ongi sealne ümberkaudne maa kõik kiva täis ja küla põllud kivised. Viimaks ometi raugenud Kalevipoja ramm ja ta surnud ära. Kui Kalevipoeg ära surnud, maetud ta sinnasamasse Kivinõmmele maha, kus ta enne maganud. Tema haud olevat seal tänapäevani näha, sest inimesed on sinna väga palju suuri kiva peale veeretanud. Sõidan vagunis. Jõhvis tulevad Iisaku inimesed peale. Hakkan jutustama kõigest, mis uusi tuttavaid näib huvitama. Usalduse võitmiseks seletan, et olen maainimene, taluperemehe poeg, ajutiselt aga linnas jne. Teen ka juttu Kalevipojast. Ei taheta rääkida - ei tea, kas usklikkus, usaldamatus, tagasihoidlikkus või mõni muu põhjus. "Eks-se räägita ka... Eks-se ole raamatuis paremini üleval, kui rahvas teab..." tõrgestatakse. Hakkan ise hooga jutustama, mis tore küla ja vahvad mehed Iisakus on, et mu kuulajais enesetunnet püsti upitada, sest Koldamäe küla mehed olnud nii julged, et Kalevipojal mõlemad jalad maha raiunud ja siis pärast surnud Kalevipoja Kivinõmmele maha matnud. See mõjus. Silmanähtavalt elavnesid enne nagu väsinud inimesed ja hakkasid mulle vasta vaidlema: "Tühja ka Koldamäe mehi! Nemad ka! Kiidavad aga ennast! Nemad poleks julenud Kalevipoja ligigi minna. Nüüd aga mõtlevad lugusid välja, et ennast kuulsaks teha. Vanapagan ju raius Kalevipoja enese mõõgaga ta jalad alt ära ja valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis ta põrgu väravasse, kus ta veel praegu valvab, et Vanapagan välja ei peaseks. Mis Koldamäe mehed!" Nüüd on jutuots lahti, enesetunne puudutatud, nüüd jutustatakse mitmekesti korraga. Mis üks vahele jätab, selle teine juurde lisab nii suure hooga, et jutustajad nähtavasti ise usuvad oma juttu tõestisündinuna, muidugi hallis minevikus, kui see kõik nii võimalik oli... Avaldub see üle Virumaa tuntud teisend, et valge hobune, kelleks Vanapagan enese oli moondanud, viis Kalevipoja põrgu väravasse, eesmärgiga teda põrgu viia, ainult selle vahega, et Kalevipoja jalgade raiumine ei olnud Peipse ääres Kääpa jões, vaid Iisakus, ja jalgade raiuja oli Vanapagan. Looduslikud seletused kivide ja allikate kohta, nagu juba jutustatud. Suured sood on ikka Vanapagana pärandus, tema töö vili. Need on tekkinud Kalevipoja võitlustest Vanapaganaga, sortsilaste eneste tallermaad ja mõned on Vanapagan ise teinud, et nõnda inimesi eemale peletada ja omale elamiseks rohkem maad saada. "See on ju kindel, et tondipojad soodes elavad, sügisestel pimedatel öödel välguvad ju nende silmad sagedasti soos - nüüd ju hunta ei ole, et nende silmad oleksid!" tõendab keegi naisterahvas. Asi on mulle huvitav, nii et tuleval suvel tahaks Iisakusse minna saadud andmetele lisa otsima. Olen Põhja-Virust mõnegi Kalevipoja loo teisendi üles kirjutanud, kuid Iisaku on mul käimata ja tema rahvaluule mulle tundmata. Pealegi pakub Kalevipoja teisendeid, mis mulle täiesti uued. Palmses jutustatakse palju Kalevipojast: verst edasi ja jälle mõni lugu Kalevipojast või mõni kurb ajalooline mälestus - vähe ilusaid, kuid siiski on... Osalt olen Palmse Kalevipoja lood ära saatnud, osalt veel saatmata, ehk küll üles kirjutatud, nagu Kalevipoegade küttimine, Tütarsaarte sünd jt. Kui kurb ja valus on kuulda ja lugeda neid targutusi, mis ikka ja ikka jälle "Kalevipoja" uurimuste nime all meie akadeemilisest õhkkonnast lendu lastakse. Tahtmatult tuleb meelde meie muinasjutt ussist, kes oma mürgiseid poegi ei tohtivat maas ilmalle tuua - pojad sööksid või nõelaksid ema ära! Sellepärast peab uss enne poegimist ronima puusse, võtma hammastega oksast kinni, laskma keha ripakille ja siis poegima, nii et pojad maha kukuvad ja ema otsidagi ei oska... Nagu saatuse pilge tundub, et see prohvet, kes hüüdis: "Kaugelt näen kodu kasvama, tammed müüridel toeksa!" peab nüüd vaimuvallast nägema, kuda nüüd tema sünnitatud "tammed" tema elutöö ähvardavad "ära süüa" või "surnuks nõelata", nagu rahvajutu-ussipojad oma ema pilgates lauldes: "Lõokeste tiri-liri, Vana Eesti vöökiri!..." ehk pateetiliselt hüüdes: "Kalevipoeg ei ole rahvaluule!" Kreutzwald kogus meie rahva eepose ained rahva hulgast ja seadis kokku "Kalevipoja", nagu kõikide rahvaeeposte ained, alates vist kõigevanemast "Mahabharatast" ja lõpetades "Kalevalaga", on rahva hulgast kokku kogutud ja üksikute inimeste poolt vast ühiseks tervikuks liidetud. Ei ole ühegi eepose kokkuseadmisel seda ülekohtuks, vaid möödapeasemata tarvilikuks ja ainult õigeks peetud. Sest ei või ju tuhat mõistust täpselt üht mõtet mõtelda, ühtlast lugu luua, vaid selleks ainult aineid anda, selle ehitamiseks kiva kokku kanda. Üks meister peab paljust heast materjalist maja valmis ehitama, üks suurvaim rahva loodud andmetest eepose kokku seadma. Ei ole iial muud võimalust eeposte, ka rahvuslikkuse eeposte loomiseks olnud ega võigi olla! Kui Kreutzwald oma töö valmis sai, ei uhkustanud ta sellega, ei nimetanud ka rahvaeeposeks ega muu kõlava nimega, vaid alandlikult: "Üks ennemuistene Eesti jutt." Eestirahva luulegeeniust nägid ka teised ja nimetasid ka selle töö eeposeks. Olgugi see Kreutzwaldi kokku seatud; olgugi ta keel "nõrk", sest meil pole veel tänapäevani "tugevat keelt", liiati Kreutzwaldi ajal; olgu ta sündmustik aukline, sest et kõik rahva ained polnud veel Kreutzwaldi ajal kokku korjatud; olgu Kalevipoeg unine, rumal hiid, - aga kõik need ained on meie omad, meie rahva omad põlvest põlve ja elavad seal veel tänapäevani edasi; ja see hing ja vaim, mis sellest vasta hoovab, on meie, on meie rahva oma! Kreutzwald ei võinud suuremat lugu luua, kui meie oleme, sest rahvas andis talle ained, rahvas laulis enesest! Teiste rahvaste teadlased mõistsid, missugune suur väärtus oli Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipojal", tundes kõiki ta puudusi. "Kalevipoja" väärtuse esimesed tunnustajad olid just meie iseolemise suuremad vastased - sakslased ja pärast vast terve haritud ilma teadlased. See kõik mõjus ka uinuva Eestirahva peale ja äratas ta uuele elule. Poleks Kreutzwald "Kalevipoega" äratanud, poleks "Kalevipoeg" Vabadussõjast iial tagasi tulnud, "koju jõudnud", poleks meil olnud ei vabadust, ülikooli ega noori teadlasi, kes nüüd enestele "Kalevipoja" mahakiskumisega ja mõnitamisega omale "kannukseid teenivad" ja selle eest selle "Kalevipoja" loodud riigi ja rahva käest palka saades... Nüüd tulevad need "noored teadlased" nagu Koldamäe külamehed ja hakkavad juba magamaläinud kangelase jalgu raiuma, kes juba nende varjuks "linna on ehitanud", ainult sellepärast, et see nii kõvasti "norskas", et see üle ilma kuulub, ja ka neid äratas... Kas ei ole meieaegsetel "Koldamäe meestel" võigas, natuke häbigi seda kõike teha? Kas ei karda nad et magav kangelane ka nüüd võib ärgata ja neid oma "kivirahega" Eesti teadusepõllult ära pühkida?!... Aga ehk on meie noortel uurijatel kallis teaduslik tõde, mida katsutakse erapooletult kindlaks teha?... Aga kus on rahvaluule "teaduslik tõde" kindlam, kui rahva enese suus? Miks seda sealt ei otsita, miks ei kuulata, mis rahvas ise oma kangelasest teab ja arvab? Miks ei käida Kalevipoja enese jälgedel "tõetunnistusi" kogumas?!... Üllatavalt imelik paistab, et meie auvääriliste Kalevipoja "uurijate ja seletajate" nimedest pole ühtki vanavara korjajate ega Kalevipoja kogujate nimede hulgas. Kus olid need eesti rahva "puhta luule armastajad ja teadusliku tõe hoidjad" siis, kui teised kogusid seda, rännates läbi kodumaa, ootamata au ehk vähematki rahalist tasu? Nemad irvitasid siis, kui korjati, nemad irvitavad nüüd, kui on kogutud... nagu tondid, kes öösel selle maha kiskusid, mis Kalevipoeg päeval ülesse ehitas... Jahmatasin, kui lugesin 28. oktoobril 1930. a. "Postimehes" nr. 293, kus A. Tiitsmaa laseb suurte, rasvaste tähtedega trükkida: "Kalevipoeg pole rahvaluule "Kalevipoeg" pole kangelaseepos". Ja selle trükib ära "Postimees", kes enese meie rahvusliku iseolemise loojaks ja kaitsjaks peab?!... Millega tõendab A. Tiitsmaa neid kuulmatuid otsuseid Kalevipoja kohta üldse ja Kreutzwaldi kokkuseatud "Kalevipoja" kohta eraldi? Eelnimetatud "Postimehe" numbris on täht-tähelt: "Kalevipoeg pole rahvaluule. Kalevipoeg on kokku lapitud peaasjalikult muinasjuttudest väga mitme algupära". Neid mõtteid pole "Postimehe" järgmistes numbrites A. Tiitsmaa ümber lükanud, järgnevalt tuleb need "tema poolt avaldatud tõena" võtta. Milline hoolimatus ja lugupidamatus peab inimesel olema Kalevipoja vasta, kes niisuguseid mõtteid avaldab. Ja arusaamatus üldse rahvaluule kohta!... Kas siis muinasjutud ei ole rahvaluule? Kas see rahvaluule väärtust vähendab, kui tema osad on "väga mitmet algupära?..." Kas tahab A. Tiitsmaa või mõni teine tõendama tulla, et need rahvajutud, mis Kalevipojast on üles kirjutatud, ei ole mitte rahvaluule? Ja Kreutzwaldi kokku seatud "Kalevipoja" kohta eriti. Kreutzwald pole oma "Kalevipoega" rahvaeeposeks nimetanud, sellepärast ärgu mõnitatagu teda, vaid lastagu vanamees rahulikult puhata: ta on oma töö nii hästi teinud, et meie aja "kangelased" kaugeltki talle järele ei jõua! Kui teised on Kreutzwaldi tööd - õigem töövilja, seotud teost rahvaeeposeks nimetanud, mis selles siis halba? "Kalevipoeg" polevat niisugune kui teised eeposed... Tahaks kõuehäälega hüüda, et see just ongi Kalevipoja väärtus üldse, ja Kreutzwaldi "Kalevipoja" väärtus eriti, et ta pole niisugune kui teised, hale plagiaat, vaid et ta on omapärane suurus ilmas! Ja muud Kalevipoja vead A. Tiitsmaa arvates? 1) Kalevipoeg olevat ori, tahtvat palju magada. Igaüks puhkab raskest tööst. Kalevipoja magamise raskus ja pikkus sümboliseerib ta töö raskust, sugugi mitte ta orjust. Kelle ori pidi olema Kalevipoeg, sest ta on ju eelajaloolise aja kujutus? Ja jäetagu kord juba meie orjuse ülistamine nagu pastlakultuuriga kiitlemine! Õpitagu tundma meie orjuse ajalugu ja meie kultuurilugu peensusteni. Ja siis nähakse, et meie rahvas tervikuna ei olnud iialgi pärisori. Elasid ju linnades eestlased, suurem hulk küll saksastus, kuid alles hilisemal ajal, kui saksastusele rõhku hakati panema. Ja üksikud vallad nagu Palmse ja teised kloostrite vallad olid ja jäid vabaks. Neid rõhuti küll jumala-, mitte ihuliku orjusega. 2) Kalevipoeg olevat rumal, tegevat siili, hiire, lindude õpetuse järele... Meie uurijad ja "teadusliku tõe kaitsjad" peaksid natuke ettevaatlikumad olema. Sest meie kangelaste lindudekeele mõistmine on kahtlemata meie rahvapärane ja üheks ümberlükkamatuks tõenduseks, et Eesti rahvas kuulus vikingite ajajärgul Põhja-Euroopa kultuuri hulka, mille muinasjuttudes ja eepostes (Edda, Niebelungid) etendab lindude keele mõistmine väga suurt osa. Sellega ei näita see asjaolu mitte Kalevipoja rumalust, vaid ümberpöördult - tema tarkust. Meie ei tea, missugustel asjaoludel Kalevipoeg nii targaks sai, sest ükski lugu Kalevipojast, nii palju kui mulle teada, seda meile ei seleta (seletavad aga muud teised Eesti muinasjutud linnukeele, siilikeele ja tarkuse teadasaamisest), kuid meie teame, kuda Edda - Niebelungide Siegurd lindude keele oskajaks sai: ta tappis kaks venda Tafniri ja Regini, jõi nende mõlemate vere ja sõi nende südamed... Ja meie teame, kuda meie esivanemad sakslaste siiatuleku ajal sellesama viikingite kultuurimõju ja tarkuse järele tegutsesid aastal 1223, kui nad taanlase Hebe südame küpsetasid, jagasid ja sõivad, "et nemad kangeks saaksid"... (Hen. Lat. XXIV 6) M. J. Eisen nimetab meie esivanemaid sellepärast küll "inimesesööjateks" (M. J. Eisen, "Esivanemate ohverdamised" lk. 6), kuid ma ei ole kuulnud, et skandinaavlasi ja germaanlasi "kannibalideks" oleks nimetatud, ehk nemad niisugustel juhtumustel palju "põhjalikumalt" tegutsesid... 3) Kalevipoeg olevat suur - orjajõu sümbol, et tööd teha, mitte vabadust nõuda, rahvast kaitsta. Jah, Kalevipoeg oli suur, sest et rahvas suur oli. Ta oli tugev, sest et rahvas oma tugevusse uskus; ta oli Eesti rahva kultuuriline jõud, rahvas ise, kes Vanapaganaga = taltsimata loodusejõududega võitles ja neid paelustas. Täiesti ekslik on arvata, nagu oleks orjal töö juurde suurt jõudu tarvis olnud. Ei! Ori ei näidanud iial oma jõudu, vaid liikus aga töö juures. Tal ei olnud ka mingisugust mõtet oma tööjõudu näidata, seda üldse omale ihaldadagi. Sest ega tema oma suure tööjõu vilja omale oleks saanud, see oleks härra omaks läinud, ja kubjakepp oleks ikka suuremaks sundijaks muutunud. Suure tööjõu ihaldamine, Kalevipoja eeskuju, tärkas inimeses alles siis, kui inimene ennast vabana tundis, olgu see vabadus olevikus või minevikumälestustes, kui töötegija, olgugi teoori, oma töövaevast hakkas osa saama. Siis oli tal mõtet kiiremini tööd teha, oma tööjõudu avaldada. See rikastas, vabastas teda. Sellega on Kalevipoja suurus ja ta tugev jõud - vabaduse, vaba töö ja iseolemise sümbol. Kui meie "teadlased" natukenegi orja ja orjaaja hingeeluga katsuksid tutvuneda, siis ei räägiks nad nii mõtlematult. Ja kui võrdleme Kreutzwaldi "Kalevipoega" teiste eepostega, siis leiame üleloomulist jõudu ja kehalist suurust mujalgi, iseäranis nendel kangelastel, kes ürginimesena, "toore inimlise jõuna" võitlesid veel "tooremate" loodusjõudude vastu. Seda näeme Indias, kus Aadamgi kuulub ürgkangelaste hulka, ja Kreekas, nagu Herakles, Teseus ja teised; Vene kangelased. Ja viimaks Edda ning Kalevala kangelased - olid need harilikud inimesed? Oli Tafnir harilik inimene, kui ta suure koletisena valvas soos oma varandust?! Niisama ka teised. Ehk Ilmarinen, Louhi jt.? 4) Kreutzwaldi "Kalevipoja" keel olevat vigane. See on küll vastuvaidlematult õige, kuid mõeldagu enne ikka natukenegi järele, kui see asjaolu "Kalevipoja" süüdistusena ette tuuakse. Kreutzwald ei olnud mitte mõni pühik, kes ainult "püha tõtt" rääkis ja seda ka grammatiliselt õigesti kirja pani, selle grammatika järele, mida ei siis olnud ega meil praegugi veel ei ole. K. A. Hermann normeeris eesti keelt ja Riomar ja teised ütlesid K. A. Hermanni matuse ajal mulle vasta vaieldes: "Hermanni keelt ei muuda enam keegi!"... Aga see löödi puruks. Nüüd "normeerivad" meie keelt J. V. Veski ja Joh. Aavik... Aga kindlasti võib ütelda, et meie laste ajal lüüakse nende "normid" puruks, nagu nad Hermanni omad lõivad... Missuguse "normi" järele pidi Kreutzwald oma "Kalevipoja" kirjutama?!... Liiati ei olnud ta keelemees, vaid luuletaja. Keelemeeste kohus on "Kalevipoeg" keeleliselt nii ära parandada, missugused "normid" seekord maksavad. See on aksioom, mille juures ei maksaks vaielda. Ikka tuuakse eeskujuks Kalevala keelt. Mis ime see, et Kalevala keel õige (muidugi teatud mõõdul), sest Kalevala lugude kogumise ajal oli Soome rahvas ja ta keel kõrgel hariduse astmel, kuna "Kalevipoja" lugude kogumise ajal, hirmuvalitseja Nikolai I ajal eesti rahvas ägas veel raske teoorjuse all, ilma kirjanduseta, ilma grammatikata... Kust pidi Kreutzwald seda tundma, mida veel nüüdki ei tunta? Ei trükita ka Kalevalat täht-tähelt nii, kuda Lönnrot kirja pani, vaid avalikuks tulnud vead parandatakse vaikides. Kreutzwaldi "Kalevipoega" ei tohtivat parandada... Sellel seisukohal püsis juba V. Reiman. Kuid tema mõistis "Kalevipoja" parandamise all niisugust parandamist, nagu siis M. J. Eisen nõudis, et antagu "Kalevipoja" "parandamine" kellegi kätte, õigusega seda nii ümber teha, kuda ta ise arvab. Sellejuures paistas M. J. Eiseni jutust (ka mõned kirjalikud arvamised ilmusid), et Kreutzwaldi "Kalevipojast" võiks ainult mõned üksikud osad uude "Kalevipoega" üle võtta. Sest suur osa Kreutzwaldi "Kalevipoja" andmeid polevat rahva omad, teised olevat liig ropud nagu püksituul, Mustjõe sünd. Kes see tundmatu x oleks siis võinud olla, kes uue Kalevipoja kokku seab, võis sellest aimata, et rahva käest kogutud Kalevipoja andmed olid sel ajal M. J. Eiseni käes... Nii siis võis aimata uue Kalevipoja kokkuseadja, võis aimata seda tendentsi, mille järele uus Kalevipoeg kokku seatakse, võis aimata ka seda kristlikult viisakat uut Kalevipoega... Ja sellele Kalevipojale ei tahtnud V. Reiman, kes "Eesti Kirjanduse Seltsis" kõikide poolt lugupeetud esimehena tegutses, EKS autoriteetlist soovitust juba ette anda. Korduvalt tõendas V. Reiman: "Seatagu uus "Kalevipoeg" kokku ja siis ütleme, kas on ta Kreutzwaldi omast parem." Kuid keegi seda ei teinud... Nüüd aga võetakse V. Reimani mõtteid, peaasjalikult "Kalevipoja" 50 a. juubelikõnest, tehakse kuidagiviisi ümber ja tuuakse turule - omadena. Ja need mõtted peavad viima ikka sellele absoluutsele otsusele, et Kalevipoeg ei ole midagi väärt. Mis puutub Kalevipoja ümberütlemisesse, ümbertegemisse, siis ei maksaks ka selle juures vaielda. Kõik rahvuslikud eeposed on enam kui üks kord ümber tehtud, nii India omad, ja õige põhjalikult. Ja Ilias, Odysseia? Need olid ju üksiklaulud enne, mida kogus muinaslooline Homeros aastasadade jooksul, arusaadavalt ühte vormi valades, ühe "vaimuga võides". Ja Kreeka kolmas, jumalate eepos Theogoonia. Selle kogujat ning ühte vormi valajat ei leidunud ja nii jäigi see laiali üksikute osadena, mida igaüks siis omal viisil ümber materdas. Viimne selle kuulsam ja andekam ümbertegija oli Rooma luuletaja Ovidius, kelle keiser Augustus Sarmaatiasse asumisele saatis. Neid Ovidiuse ümbertehtud jumalatejutustusi, mis põhjustasid peaasjalikult Rooma usu ja rahvustunde langust, sellega ka kogu Rooma langust, kiidab M. J. Eisen oma "Mütoloogias" I väga kõrgeteks. Nagu teada, on Ovidiuse "Metamorfoosides" Kreeka jumalatejutud nii ümber tehtud, et nad ei ole enam endised, vaid Ovidiuse omad. Need jutud meeldisid langevale Roomale küll väga nagu Ovidiuse muudki teosed... liiati et nad olid kõlaval keelel kirjutatud, kuid nad hävitasid ka roomlaste usutunde. See oligi Ovidiuse asumisele saatmise peapõhjuseks, mitte ta sopakirjandus. Ja Edda, Niebelungide laul, kui palju neid on parandatud, neile juurde lisatud? See materjal on rahva käest saadud, rahva oma, mis selles halba, kui rahva enese varandus tema oma aita mahutatakse?! Ja viimaks Kalevala. On ju küllalt teada, et seegi ümber tehtud, esimesest trükist mõndagi välja lastud ja teistele juurde pandud. Ja seda kõik tehti vaikselt, kärata, sest see oli igaühele iseenesest arusaadav. Meil aga vaieldakse Kalevipoja ja tema parandamise ümber palju aastaid. Kalevipoeg tuleks parandada, ümber ütelda, ümber teha, õigemini ütelda, uuesti kokku seada sellest materjalist, mis nüüd Kalevipoja kohta kogutud. Kuid mitte nii, kui seda tegi Ovidius Kreeka jumalateeeposega - oma viisi ümber materdades, muinasloolistest andmetest ja arvamistest hoolimata ega ka nii, kui on teinud Nurmik Kreutzwaldi "Kalevipojaga". Enne olid Kalevipoja kohta kogutud uued andmed peaasjalikult ühe inimese käes, vähemal hulgal laiali ka Hurda kogus ja veel üksikutel korjajatel. Nüüd on nad aga kõik koos, igale soovijale kättesaadavad. Miks ei astu ligi meie luuletajad, miks ei taha nad omale närtsimata pärga sellega punuda, et nad kokku seavad Kalevipoja, mis on liha meie lihast, luu meie luust, meie oma, meie ise, kõikide meie väärtuste ja puudustega, nüüd on andmeid selleks küllalt. Vana Kreutzwald võiks sellest vaimuvallas ainult rõõmu tunda, kui ta näeb, kuda tema kodu kasvab, tammed müüridel toeks ja... Kui Vergilius käis "Homerose" järele, lõi üksikutest Aenease jutu katkenditest suure poeemi, luuletades juurde, mis puudus, ei suutnud ta rahvas ka selle eest teda küllalt kõrgeks kiita. Ja kui Dante, sammudes Vergiliuse teed, lõi surematu Divina Commedia, teenis ta sellega närtsimatud loorberid. Miks kõheldakse meil ja ei minda Lönnroti ja Kreutzwaldi jälgedes? Miks kustutavad meie noored teadlased "oma teaduslikku jänu" ainult Kalevipoega maha kiskudes, mida nad ometi ei suuda, aga mitte üles ehitades? Kas meie rahvas peab neile selle eest suurt palka maksma ja au andma, et nad seda hävitavad, mis meie rahvas on loonud?! Kui arvatakse, et Kreutzwaldi "Kalevipoeg" on nõrk, puudulik, - seatagu kokku uus, parem ja tugevam ja rahvas oleks selle eest tänulik.

ERA I 4, 619 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla k. - Richard Alman, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: Äratulnud hammas visatakse ahju peale ja öeldakse: "Kilk, säh, luuhammas, anna mulle raudhamba."

ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves! Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"! Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid. "Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi/ja/le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida. Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida. Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6/?/. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500. Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.

ERA I 3, 583 (3)< Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tõnni vakk. Noh sellest ei tea ma midagi, aga näinud olen. Seal, kus ma lapsena kasvasin Kastis Allaküllas, oli Margu pere, seal oli niisamasugune plika kui mina. Ükskord kui Leena ära oli, tõi tema veike vend tema tidehilbud välja mängida. Ma küsisin, kas enam ei ole, siis tõi ühe kõrkjast punutud kõrvi või mis ta oli, sest pealt oli nii kitsas, et ainult käsi sisse läks. Küll oli seal sees palju kolu ja ka üks nartsust titt. Meie mängisime sellega, aga perenäene nägi. Küll siis saime riielda. Võedi meie käest ja viidi ära, üldi, et sellega ei tohi mängida, olla nende tõnnivakk.

ERA I 3, 621 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, s. 1921, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees.

ERA I 3, 621 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Senta Barud, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1921 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale. b) Kilk, säh, sa luusthammas, anna mulle raudhamba.

ERA I 3, 627 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, s. 1920, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihma sajab samal ajal. Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 627/8 (4) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Vööla as. - Selma Umda, Noarootsi algkooli õpilane, s. 1920 (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse äratulnud hammas ja mis sääljuures öeldakse? Vastus: a) Ahju peale, sääljuures öeldakse b) Kilk , anna raudhamba, mina annan luuhamba.

ERA I 3, 629 (1) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuidas hirmutakse üleannetuid lapsi? Vastus: a) Kollid tulevad. b) Kottimees tuleb. c) Näkk tuleb.

ERA I 3, 629 (3) < Noarootsi khk., Noarootsi v., Ara k. - Martha Undo, s. 1919, Noarootsi algkooli õpilane (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis ütlevad lapsed, kui päike paistab ja vihm sajab samal ajal? Vastus: a) Nõiad vihtlevad kiviaia sees. b) Taevas ristitakse lapsi.

ERA I 3, 638 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pedaspeal, Krasmukse talu kohal mere ääres (lõukas) peab ajulte üks naesterahvas öösite ennast pesema, siis peab nimetud talu õuest (nende teed mööda) läbi minema üle tee (kus Leepile läheb). Teest mõned sammud eemal otsekohe talu värava vastas on üks veike mudajärv (lomp), kuhu naesterahvas peab jäljeta kaduma.

ERA I 3, 638 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kord läinud talumees Tallinnasse Narva maanteed mööda. Kui ta Kahala järve kohta jõudnud, hüütud korraga järvest: "Viige Mardu järve perenaesele palju tervisid, et Kahala järve perenaesel on vaene (vilets) elu." Mees kohmetanud olekus jäänud esite seisma (sest et südaöö oli) kuid pärast toibus ja hüüdis: "Ja-jah." Mees mõtelnud ütelda, ikka ei ole tontisi, aga oleks keegi teine kuulnud, küll nad siis usuksid. Läinud edasi kuni Mardu järveni, pidanud järve kohal hobust kinni, et päeva aega tahtis näha, kas ehk miski elulist siis näha oleks, ja hüüdnud: "Kahala järve perenaene saatis Mardu järve perenaesele palju tervisid, et temal on vilets elu." Olnud natuke aega, visatud üks suur kala pontsti mehe vankrile. Mees läinud linna ja müünud kala ära.

ERA I 3, 641 (1, 2) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muinasjuttudest ei ole mul palju teada, toon siin mõned read: Ennemõina oli vaene läind kaevust vett tooma, kuuvalge õhtul, kuud tõreledes: "Mis sa seal vahid ja vedeled (laiskled), ma pean siin tööd tegema. Eks sa saa mulle appi." Selle peale tulnud kuu taevast maha ja viind naese veeämbriga üles, kus ta praegu kuu sees oma ämbripaariga on. Teisepoolt kuulda, et naene ja mees läind tõrvama (see on juba meelest ununenud, mis nad öö ajal võisid tõrvata), tõreledes kuu üle, meie peame siin rasket tööd tegema ja tema vedeleb ülevel. Selle peale tulnud kuu maha ja viinud neid ära, kus nad praegu viibida. Mees/on/ kuu pahem silm, naene parem silm ja ämber nina

ERA I 3, 641a (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspea k. - Joh. Kilstrem (1910) Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Roosi (eleting) arstimiseks üheksa puukoort peale panna ja pliiatsiga paberi peale kriipseldada, seda paberid peale panna. Et need "muinaskunstid" juba on ja muin.juttudeks ei käi, panin sellegipärast üles, nad on ikka "muinasajast". Enam ei ole praegu teada, kui ehk edespidi meelde tuleb ja teie veel soovite, siis võin veel üles märkida. Palun teatada M. J. Eiseni adressi, kui ehk teate, tema soovis ikka kah "vanavara".

ERA I 3, 657 (3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui lehm teiste peale tükib ehk teised tema kallale lähevad, siis tuleb kolm korda vastupidi lugeda vee peale Meieisa palve ja Hädaristimise sõnad ka kolm korda otsekohe, see vett antagu juua ja visata eest tahapoole peale ka. Aitab. Proovinud M. Paschlak. Tõsi. Kui loom pojad ära põlgab, siis nõnda sama teha aitas proovinud Maria Paschlak lamba talledega.

ERA I 3, 657 (4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui piimal ussid sisse löövad, siis ütelda sellele, kes seda teinud teiste kuudes, kaob ära. Tõsi. M. Paschlak proovinud.

ERA I 3, 660 (5) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annus < Maria Paschlak (1921) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Kui loomal rabandus on, siis lõika kõrvast kolm tilka verd leiva peale ja anna sisse. Tehku see, kelle õnne peal loom on. On õnn hea, saab terveks, on halb - sureb. M. P/aschlakul/ on terveks saanud.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks Noormees, kui tahad sina võita, ühe neiu austust, armastust, siis minu sõnu võta kuulda ja selle järel' ela just. Kas mässab väljas torm või maru, kas olgu ilm kui paha, hea. Kaapkübar nagu laevatoru sa enesele pähe sea. Kui puudub uur, siis uuriketti sa sibulaga taskus pea. Ära unusta ka "patseertokki" käevangu löömast iialgi. Üks imelõhnaline rohi peab riietes sul lõhnama. Ka lips ja maneskid ei tohi sul kaela ümbert puududa. Kolmekümneviielised paberossid, mis tuntud "Eva" nime all, ja hästi hiilgavad kalossid too Võru linnast enesel! Ka saksa keele sõnaraamat sa laenukogust välja too. Ja õpi, kuni pähe jäävad, paar sõna: morgen und halloo. Siis võid sa astu nende leeri, kas oled mustlane või juut. Kõik tahtvad su'ga amiseeri, sa oled "deutchmann" lieber gut. Ants Ork. V.a. Tallinna Posti toimetus! Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt. Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA II 1, 67/8 (2) < Kambja khk. - Aleks Kurvits, koolinõunik, Prangli algkool < Rudolf Trikand, 13 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra sõitnud keegi mees hobusega läbi metsa. Korraga kuulnud mees suurt raginad. Vaatanud taha, metsast tulnud suur heinakuhi välja. Mees hakanud hobust kõvasti trahvima ning hobust trahvides jõudis mees suure vaevaga kodu. Kodus kargas mees reelt maha ja kohe tuppa. Koll oli õues palju kurja teinud, kõik aia ära lõhkunud ja maha murdnud. Hobune tuletas küll hirnudes meele, et teda vaja ree eest vallale on võtta, aga keegi ei julgenud enne hommigud õue minna.

ERA II 1, 161 (4) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaviha sõnad: "Härrad, prouad, noored härrad, prelnad, isandad, emandad, mustaverd, valgetverd, tõmmukat verd." Kellele teha, selle nime ütelda. Ohatise koha peal tuleb teha pahema käe nimetissõrmega viiskanti.

ERA II 1, 162 (5) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomad on ära nõiutud, siis tuleb ristamisi nurkadest, igast neljast nurgast prahti, igast nurgast kolm korda võtta. Ukse kohalt räästast kolm korda õlgi, kolm laastu uksepaku küllest; paku alt kolm korda prahti noa otsaga, siis sellega suitsetada haiget looma.

ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

ERA II 1, 173 (1) < Helme khk., Tõrva l. - Eduard Treu < Anu Kustavus, üle 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud Helme valla Möldre talu peremees talvel metsa heinu tooma. Olnud veel pime. Jõudnud korraga välja lähedaloleva Ennuse taluni ja sõitnud säält edasi. Korraga olnud ta Ennuse õues tagasi. Läinud säält uuesti minema, kuid olnud peagi jälle tagasi. See ärritanud peremeest ja ta jätkanud vandudes käiku. Ei midagi. Jälle leidnud end tagasijõudnuna Ennuselle. Viimaks pole peremees enam julenud otsekohe käiku jätkata, vaid oodanud hommiku valgeni.

ERA II 1, 178 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord lõpeb loom äkki ära, või vinskleb veel enne vähe, siis öeldakse, et "kuri om läbi löönu"; või ka "lendäje om läbi löönu".

ERA II 1, 181/2 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Ruuda Eering, 56 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
J. Eering ütleb, et pärast Krimmi sõda on olnud palju halltõbe, eriti sõdureil. Haige tantsinud kange külmavärinaga. Kuumutatud ahju ja pandud haige ahju, siis läinud haigus kergemini juurest.

ERA II 1, 183/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Jüri Eering (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanausse talu talli taga olnud mingisugune puu, kuhu oli viidud vaimele andeid. Sääl olnud ka vana karjatee, mida viimati peremees poisil lasknud üles künda. Keegi öelnud, vist Kits Jaak, et see polevat hää, et too tanum üles künt. Uuel tanumal olnud alati karja metsaminekul ja kojutulekul uisk põõnutamas. Peremees käsknud oma sulaseil seda uiska maha lüüa. Siri Jüri oli ka talus sulane. Siri Jüri olnud kaval ja öelnud: "Paras, paras, kes su käsk siiä tulla, peremehe käsku peab täitma." Öelnud ussile nii, löönud ta ära. Uisk kadunud seega. Teised kolm sulast, kes sääl juures olnud, läinud kõik hulluks ja olnud narrikesed eluaeg.

ERA II 1, 185 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kusagil metsas olnud kord palgiriit, juba vanemast ajast olnud, mille alt tihti hommikuti ja õhtuti käinud välja must kass. Metsavaht lasknud palgid ära vedada ja siis hakatud igal ööl metsavahti tülitama, mis alles siis lõppenud, kui kohta pühitsetud. Siiski olnud veel tihti metsas kanget ulumist ja kukelaulu kuulda.

ERA II 1, 186 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrelaane metsas, Taageperas oleva silla alt käivat välja väike must koer.

ERA II 1, 186 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kataja-Võndi metsas nähtud kord magavat põtra. Peremees tulnud kodust ja toonud püssigi ligi, et teda maha lasta. Lastudki. Korraga olnud aga põder kadunud. Hiljem tekkinud asemelle suur maakivi. Sinna metsa tekkis sellest ajast hiigla palju varese pesi ja poeginud sääl hiigla kombel.

ERA II 1, 192 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud üks väike hästi pika halli habemega taludes ringi ja juhatanud varandusi. Keegi läinudki juhatetud hõbedakasti otsima. Läinud kellegi teisega. Saanudki kasti juure, kuid kuulnud ainult hõbeda kõlinat, muud midagi.

ERA II 1, 192 (8) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ernst Kallas (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kellegile juhatatud jälle Helme Köstrimäe rehe taga puuriida alla rahakast. Setvertnoi pudeli täis raha. Kästud aluspuu ots kõrvale kangutada ja sääl all olevat. Läinud mees vaatama ja näinud sääl väikese uru pudeli asemega. Pudel ise olnud kadunud. Et ta teistele enne oli kõnelnud, sellepärast ei saanud ta raha kätte.

ERA II 1, 201 (2) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Täid panna lepa pussi vahele ja visata tulle ütlemisega: "Mine sinna, kust oled tulnud!" Kohe kaovad täid lõpulikult.

ERA II 1, 201 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pihlakane pulk ära õõnistada ja öösel korjata õõne sisse täisid, punn pääle panna ja tulle visata sõnades: "Mine sellele tagasi, kellelt oled tulnud!" Siis kaovad täid seljast ja lähevad selle juure, kes nad on teisele selga nõidunud.

ERA II 1, 202 (8) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall olevat rohkesti levinenud vanade soldatite seas. Ilmuvat kange päävaluga.

ERA II 1, 212 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Liis Oja (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Räigi talu karjamaal on suur kivi. Selle kivi all elutsevat vanatont. Teda olevat tihti õhtuti nähtud väikse poisikesena, kel hiigla pikk habe ja seljas hallid riided. Tulnud jutustajale vastu ja öelnud: "Vanaema, kus sa lääd?" ja: "Kas sa kulda ka tahad?" Jutustaja pole julenud pakkumist vastu võtta, kartnud: "Ega ei tiiä, mis sest võib tulla."

ERA II 1, 216 (5) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas Kirke Mark 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepaurvad - leivaurvad, kaseurvad - kesvaurvad, haavaurvad - kaeraurvad. Jämedad ümargused lepaurvad - näljaurvad.

ERA II 1, 218 (12) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli arstimiseks võetagu konna verd, lastagu pudelisse, pandagu tilk vett sekka ja antagu haigele, siis paraneb pea. Olevat hää eduga proovitud.

ERA II 1, 222 (22) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Koot ja Reha ning Sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve.

ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.

ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.

ERA II 1, 224 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Inimesele, kes halli sõitis, anti juua kust, suitsutati kadakate või kuuskede suitsuga ja pandi arstimise otstarbel ka lauta sõnniku alla.

ERA II 1, 224 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspoolikuid arstiti selle inimese süljega, kes merevett oli joonud. Teiseks oli veel sarnane sammaspooliku arstimisviis: tehti terava nõelaga kuusnurk kasetohule ja siis pidi arstitav viskama tohu tulle nii, et ta ise ei näe, millal toht hakkab põlema.

ERA II 1, 224 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.

ERA II 1, 225 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Reet Heidemann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra käinud keegi Kuke Matsi nimeline isik Nohka talu taga kaevamas. Nimelt otsinud ta raha, kuna talle juhatatud öösel, et sääl raha olevat.

ERA II 1, 229 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord leidnud üks tüdruk kapsapeenra vahelt terve hulga tillukesi mehekesi ja noppinud nad põlle sisse. Need olnud siis härjapõlvlased.

ERA II 1, 230 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Mari Heidemann (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tahtnud vene naine kedagi hirmutada. Pannud kasuka karvupidi selga ja läinud põõsasse, ise teinud ikka: "Mõmm, mõmm." Möödamineja ütelnud: "Jää selleks, kes sa praegu oled!" Nii saanudki sellest karu.

ERA II 1, 233/4 (1) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall ei taha kuidagi paraneda. Mõnikord siiski olevat ta paranenud üsna kergesti. Tihti paranenud lihtsalt soojas vannis käimisega. Mõnikord jäänud ta järele ka ahjus käies. Mõnikord lahkunud haigus ka siis, kui haiget heidutati. Hall hakkab suure külmavärinaga. Hiljem lisandub sinna ka päävalu. On ka hakkaja ja kurnab haiget rängasti. Halliks kutsuti haigust seepärast, et ta hakkas suure külmavärinaga ("Hall tähendes jo külmä").

ERA II 1, 234 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra läinud keegi metsa teatud kohale minema, eksinud aga ära ega ole saanudki minna. See olnud kõik võrgutaja süü, kes jäljed ära seganud.

ERA II 1, 234/5 (4) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Mari Reimundt (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Inimene moondatud vanasti sõnadega küll soendiks, küll muuks. Ka rääkinud siis loomad ja linnud. Korra olnud üks tüdruk, kes öösiti tihti saladuslikul teol. Uuritud järele ja leitud, et käinud soendiks ja murdnud parajasti koplis varsa.

ERA II 1, 244 (12) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti pandud ka raha ja muud kallist vara sõnadega inimeste eest varjule nii, et ainult need, kes noid sõnu oskavat, varanduse võivat kätte saada.

ERA II 1, 244/5 (13) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Ilves (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra teinud (sillutanud) Tarvastu mehed Taagepera Vanamõisa kohal teed ja heitnud öösel metsa magama. Korraga öeldud ühele teetegijale unes: "Võta lapi ja kaeva oma pää kohalt, siis leiad rahakasti." Mees ärganud, pole aga unenägu uskunud ja heitnud uuesti magama. Veel teine kord öeldud talle sama. Mees täitnud siis käsu: võtnud labida ja visanud paar korda mulda, kui tunnudki rahakasti labida vastu põrkavat. Võtnud välja, pannud vankrile ning sõitnud koju. Käskinud teistel oma osa teed ka ära teha ja lubanud kõik ausasti ära tasuda.

ERA II 1, 248 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli tulnud vanasti õige tihti ette. Halliks kutsutud teda seepärast, et inimene tema käes värisenud kui külma käes.

ERA II 1, 249 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Jaan Erdfeldt, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pole tohtinud igas kohas magada. Sarnaseid vanu kohti olevat palju olnud. Tihti olnud selle tagajärjeks kägistamine või mõni halb haigus.

ERA II 1, 252 (3) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigust tulnud vanasti palju ette. Ta tulnud kange külmavärinaga. Ta tulnud külmetamisest. Arstitud teda nii, et pandud inimene vankri redelitega sooja ahju ja antud süüa seasööki. - Jutustaja on ise ka põdenud halli.

ERA II 1, 254/5 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti olnud palju sarnaseid pahu vaime, kes inimesi nende teelt eksitanud, küll metsas, küll lagedal. Olnud korra keegi mees, kes tahtnud hobusega läbi metsa sõita koju. Eksinud siis teelt, ega ole enam õigele kohale saanudki. Käinud juba mitu korda ühel ja samal kohal ning lõpuks kukkunud kõige hobusega läbi jää järve. Vanasti tulnud palju sarnaseid juhtumisi ette, kus inimesed kurjelt vaimelt lihtsalt kõrvale meelitatud ja surmatud.

ERA II 1, 255 (4) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tahtnud keegi mees minna Liivakult Alale läbi metsa. Läinud, läinud. Olnud ka pime. Jõudnud Väljassoo ligidale vaendikule, kui korraga leidnud enese olevat kirikaial (surnuaial). Olnud äkki haudade vahel. Kusagil puu otsas olnud valged linad kuivamas. Mõelnud: mis asi see on? Kust ta nii ruttu surnuaiale jõudis? Arvanud selle siiski olevat paha vaimu töö, kes ta metsas eksitas. Läinud hobuse nina alla ja teinud sääl pahema jala kannaga risti ja korraga olnud ta vaendikus tagasi.

ERA II 1, 256 (6) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra tulnud Savi Jaan läbi Kõrelaane kodu poole. Ta tulnud nimelt Tilga kõrtsist. Läinud, läinud, jõudnud Mihkli niiduni ja korraga olnud Tilga kõrtsi ees tagasi. Käinud niiviisi kolm korda. Ikka saanud kuni Mihkli niiduni ja säält Tilga kõrtsi ette tagasi, aga koju pole jõudnud.

ERA II 1, 256/7 (7) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Juula Ilves, 96 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Nirgi pool teinud võõra valla mehed teed ja nad jäänud sääl magama metsa. Unes õpetatud ühele, et raha olevat ta pää all. Võtku ta labidas ja visaku kolm korda päält mulda, siis leidvat raha. Mees ärganud, tõusnud ja teinud nagu õpetatud ning saanudki hulga raha.

ERA II 1, 261 (2) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Leena Pinka (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haiguse juures läinud inimese pää juustest lagedaks. Teda arstitud harilikult ahjus.

ERA II 1, 290/2 (2) < Tartu l. < Tarvastu khk. - Eduard Treu < Martin Lubi (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Korra olnud palgivedaja metsas tööl. Olnud parajasti lõuna. Ta rakendanud hobuse lahti, teinud tule maha ja istunud ree äärele sööma. Samal silmapilgul tulnud hunt sörkides tema poole. Nähes seda talumees vaadanud ümber, et parajat "käealust" leida. Pole olnud muud paremat kui reeais ja mõelnud sellega hunti õpetada. Kuid märgates, et hunt teravasti ta kõri silmitseb, pole julenud seda teha. Mõelnud siiski teda tappa. Võtnud tüki leiba pussi otsa ja annud hundile, tahtes nuga hundile kurku lüüa. Hunt napsanud leiva pussiga ja teinud minekut. Mõne aja pärast läinud mees kõrtsi ja näinud oma pussi laual. Silmitsenud siis seda hoolega, kuni kõrtsimees teda küsitlenud, miks ta seda pussi nii silmitseb? Mees vastanud, et ta tundvat selles oma pussi, mille hunt temalt metsas ühes leivatükiga varastanud ja minema jooksnud. Kõrtsmik naeratanud ja öelnud, et tema see olevatki, kes talt pussi varastanud. Nimelt olla kuri nõid ta libahundiks moondanud ja töömees olla seega, et ta pussiga leiba annud, nõidusest vabastanud. Kõrtsmik tänanud meest hääteo eest ja annud talle pussi tagasi, hulga raha vaevatasuks veel päälegi.

ERA II 1, 396 (96) < Tartu l. < Tallinna l. - Paul Ariste < Aleksei Kuusik, üliõpilane, 17 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolm vanatüdrukut. Kolm vanatüdrukut heitnud õhtul magama. Ühel olnud suu allapoole viltu, teisel pahemale, kolmandal paremale. Üks ütelnud läbi hambutu suu: "Puhu tuli ära!" Teine vastand: "Puhu ise!" Viimaks üks hakand puhkuma. Pole saand kistutada: puhkund allapoole. Teine hakkand üritama. Pole ka saand: puhkund taas vasemale. Kolmas puhkund paremale. Viimaks kutsund kojamehe. See ütlend: "No mis see on!" Ja korraga puhkund tule ära.

ERA II 1, 402 (106) < Tartu l. < Haljala khk. - Paul Ariste < Mart Lepik (1827) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurt. Pikne löönd majja sisse. Peremees pole hästi kuulnud, ütlend tütrele: "Leena, mine vaata, kes sääl koputas!"

ERA II 1, 504 (1) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad on merelehma töugu. Kord tulnud üks loom nagu siga merest välja. Pole mitte hüljes olnd. Vohi Simun leidnud. See meresiga olli suurest merest ära helvin.

ERA II 1, 505 (4) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksimine. Helvatus tuleb peele. Lapsed olid möisa metsas. Helvatus tuli peele. Kui tulid möisa maande peele, siis tulnud muistus jälle peehe.

ERA II 1, 505/6 (5) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Libahunt olli vehem hunt. See kukub persest looma persest sööma (võtma). Vanahärra aas hundid Hiiumaalt ära. Kui hundid hulguvad, siis paluvad, mis jumal osaks andnud. Selle murdnud ära.

ERA II 1, 511 (2) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taevas loitleb "virmaline". (Virmalist ei tunne) Kui taevas loitleb, tähendab teist ilma–- halva ikke–- kui öhta, siis halba, kui homiku, siis hiad.

ERA II 1, 511 (4) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Misujuur on üks köhurohi. Kui sööma tahtmist pöle olland, sis anti.

ERA II 1, 512 (5) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lehmad o ikka mereloomade sugu, on hiad lüpsilehmad - nee pöle sandid lehmad.

ERA II 1, 513 (13) < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Peeter Fried, 73 a., Mare Fried, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivivare Pühalepa kiriku lähedal./Kiriku lähedal on suur piklik kivivare. Selle on Vanakuri kandnud. Kui saand sinna kohta, laulnud kukk, Vanakuri põgenend ja lasknud kivid maha.

ERA II 1, 514 < Pühalepa khk., Keremaa k. - Paul Ariste < Mare Fried, 70 a (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking. Külmking, üks rikkuja asi ta ikke olli.

ERA II 1, 516 (8) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hekine rabandus - Jumal laseb südamest läbi. Hallikul suri hobune ära. Nagu must joon oli südamest ja sellast läbi lastud.

ERA II 1, 516 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus, sama haigus, kui hekiste keib südamest läbi.

ERA II 1, 517 (2) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühalepa kiriku läheduses on 3 suurt kivi. Vana (s.o. kurat) kandnud neid vestitaskus ja tahtnud nendega Pühalepa kiriku torni puruks visata. Kivid läind aga mööda ja torn seisab praegugi.

ERA II 1, 519/20 (8) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Madrused reeksid, et kuskil jooksab meri alla. Vana madrus jutustas. Laev seelt välja ei saa. Kapten vettis värske surnu, sidus kövega mere. Vallaskala tuli ja vettis surnu suhu ja vedas nii laeva välja.

ERA II 1, 520 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks vanast keis siit otsast 30 versta eemal metsa raiumas. Iga lauba öhta tuli kodu, hundi nahk seljas (s.o. libahundina, üleskirjutaja märkus). Muidu oli hundi nahk lautas.

ERA II 1, 521 (12) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäljega kivi Pühalepas Siit leind vana Kurivaim lebi. Jalajälg paes praegu alles. Leind Pühalepa paapsi. Neli musta hobust olnud ees, tulesoru taga. Üks vanamees ise negi, kui leks, tulesoru taga. Paapsis olli öpetaja Estermann, see tulli piibliga trepile vastu, siis leks vana Kurivaim tagasi.

ERA II 1, 523 (17) < Pühalepa khk., Vana-Kõrtsi t. - Paul Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukis tulnud hall hobune merest välja. Pidand sääl sugu ka tegema. Siis läind tagasi merre.

ERA II 1, 526 (2) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest tuln hallid veised välja. Kui raudas kingega (kingad, millel rauad all) inimene saan mere poolt vasta, siis pöle tagasi saan, siis jeen moole (moale) teiste loomade sekka.

ERA II 1, 526/7 (3) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud on ka merest tuln. Niisukesi vesihalli lambud tuln loomade sekka, kui loomad mere eeres söön. Kui rauduskingega inimene sai vahele, siis jeend.

ERA II 1, 527 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rahvas on meres elan ja oln. Meriinimesi on oln, aga see on vale. Kus meres vöib inimesi elada!

ERA II 1, 527 (5) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on tuln vaaru väest, kui see sai hukka meres. Präägugit kutsutakse hülgeid vaaru vägi.

ERA II 1, 527/8 (7) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kallastu nömmes oln Vanapagana sepakoda. Minu isaisa köneles. Sääl pesn ka pesu. Pühaba homigu ka tein tööd; pesn pesu. Inimesid, kes ikke jumalat uskusid, hakkasid hurjutama. Vanapagan visan vee maha, kallan maha plaga-plaga.

ERA II 1, 531/2 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Loitleb taeva pääl (virmalised) loode ja põhja pool, tähendab külma. (Virmalised tunt uuema sõnana.) Neh! Pöhjamaal Lapimaal on külm ja valgut pole ilmaski. Siis laplased nägevad valgut, kui loitleb taeva pääl. Kas nee jütud tööd on! - Vanarahvas rääkis.

ERA II 1, 533 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vahel nöid ise läin ka hundiks. Murdn loomi ja kiskun. Puistan ennast, siis oln inimene jälle.

ERA II 1, 534 (20) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene järsku merre läks, ei tule enam pääle kedagist, siis näkk on ära viind.

ERA II 1, 534 (21) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hälvadus tuleb pääle, ööldakse siis, kui inimene köib ühes kohas ringi ja'i saa välja (s.o. metsast), pööra riie pahempidi selga, siis saab väl´la.

ERA II 1, 535 (23) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa on hää villirohi, kui tuulest on villid. Keeda pesa ära ja pese veega.

ERA II 1, 539 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. jt. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.

ERA II 1, 540/1 (28) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad mehed laevas kutsuti puterman, äi muud tää ühti - neh! Nad uskuvad seda praegut, et üks vaim on laevas, et mere vaimud näitvad, kui hukka hakkab minema. Üks laevamees rääkis, tema ise näind, oln luubiga merel. Teised magan. Nagu suur koer tuln kohe laeva. Kadun siis jälle ära - neh. See oln merevaim. Pärast läin laev hukka.

ERA II 1, 546 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman. 1. Poterman, -mani 'laevatont', 2. 'suur rott laevas', 3. poisid tegevad potermanni 'kisklevad omavahel'.

ERA II 1, 547 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Kusta Tikerpuu, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Poterman. Vana rahva jutt on, et laeval on puderman. Üks tanska kapten oli ühe priki pääl - kahes mastis olid raad. See mees rääkis, kes ise oli näin, see oli mu seltsis laeval. Pruun koer tuln laeva, kapten näin. Läin üle parda. See mees oln ruulis. Oli ka näin. Noh oli, aga kus ta jäi. See öösi läin vanamees (=kapten) üle parda. Joon kangeste. - Mees ise rääkis, siis peab uskuma ka, et oli.

ERA II 1, 549/50 (4) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a., Toomas Kiin, 74 a., Juhan Nurk, 80 a., informandid apostlik-õigeusu preestri majas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmking, külmkinga nimetust on kõik kuulnud, aga ei tea, mis see on.

ERA II 1, 551 (9) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Juhan Nurk, 80 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann on laeva tont. Sedast on neli aastat tagasi. Olime Heltermaa sadamas töös. Sauna Mihkel olli poeaga ka. Poeg läks kripsu luubi pääl kolme soldatiga Vorpsi poole (Vormsi). Priidu (poja nimi) läks laeva, soldatid läin ka seltsi. Mihkel seisn trepi pääl ja näin, kui must koer tuln ja läin ka laeva. Sadama kubjal pole koera oln. Mihkel ütteln: "Äi Priidu tule enam tagasi." Vorpsi juures veesaabas aeas luubi kummusti. Priidu suri, kaks soldatit surid ka. Üks pääsn ära.

ERA II 1, 551 (10) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann ilmutub vahilolijale enne masti mahakukkumist/Putterman tein laevas keiksugu tööd. Kord näitan ikka sellele, kes öösi oln vahtis - esmalt ikka näitand - mast on tuln maha.

ERA II 1, 552 (11) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mu ema rääkis, et kari oln Röögu niitis. Senna Röögu niidi alla tuln merekari sööma. Karjane, naisterahvas, kudand vardu. Maaloomad läin senna merekarja sekka. Pullid oln ka. Nee jätnud sugu. Merekari kadun ära, naine kadun ka. Sest saan halli selts maale. Jah naine istun sääl, varraste kott käävarre pääl.

ERA II 1, 552 (12) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnukki pidan ka hooste kari käima (see on - merest). Mees pidan juures olema. Saarnugis oln viis mära hoost. Täkku pole oln märki. Kord kuuln, et hobused joosn ja hüpan. Teise kevade oln puha keigil varsad. - Ega see nii väga vanast olnud, kui mu ema täädis ja rääkis.

ERA II 1, 553 (13) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lambud ja sigu tuln ka merest maale.

ERA II 1, 553 (14) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged kutsutakse ikka vaaru vääks.

ERA II 1, 553 (15) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Aet Telk, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast, kui mindi lambud pesema, visati ikka kivi merre: "Näkk, näkk säh! Ma annan kakku sulle". Näkk vetab vees jalgust kinni. Mu va seltsimees läks tröömi hujuma. Näkk pidas kinni. Juhan olli. Mats läks appi, töi üles. Üks läks hobusid ujutama: näkk tembas maha. Näkk olema punakast karva koera moodi loom - punakaspruun - ega vanarahvas pöle muidu kivi vette heitn, kui kedagist pole.

ERA II 1, 554 (16) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nää! Minu ema rääkis seda. Va puunott oln mere ääres. Lapsed istun pääle. Üks ütteln: "Ooda, ma tulen istun näku hänna pääle." - Puunott kadun alt ära, pole oln midagi. Ta'i kannata, et ta nime ööldakse.

ERA II 1, 554/5 (18) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Toomas Kiin, 74 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda mina olen küll kuuln ja on oln koht, kus meri kokku keerleb. Ühel laeval oln pime kapten, vett maitsnud, siis täädnud kohe, mes koosi menna. Sääl, kus meri kokku keerlen, oln laevu nagu tapuaeas tapu pisteid - kaua sa oled, söömakraam löpeb otsa, sured nälga. Neh! Mehed annun kaptenile teist vett, merevett pole annun. Laev olngi keerus. Kapten üteln: "Mis te mind petn olete. Nüid peame surema." Oln tark mees, vetn ühelt laevalt värske surnu, pand liini otsa ja merre. Vallaskala vetn surnu kinni ja vedan laeva välja. Nii see pääsn. Teised keik jähid senna.

ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste < Liisu Poola, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haigusist: kidumise haigus. Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgipipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.

ERA II 1, 557 (3) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vill lei ka pääle. Villi oli kahte seltsi: punane vill ja sinivill. Villi vastu aitas taim haraliste lehtedega, üks mustjassinine mari keskpaigas. Selle taime lehti või mari pandi villi pääle.

ERA II 1, 560 (16) < Pühalepa khk. - Paul Ariste < informandid preestri köögis (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksi; jooksile tehti vanni kollase õitega jooksirohust.

ERA II 1, 560 (17) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Häkise vastu aitas püssirohi ja triivistük suitsetadi siis.

ERA II 1, 567 (3) < Reigi khk., Kodeste k. - Paul Ariste < Johannes Leiger, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrgessaares Ninaja küla juures on üks mägi, kus ikka midagi juhtub. Üks mees läind hommiku mõrdu seadma. Heitnud natukeseks ajaks mäele pikali. Silmad läind aga kinni, kui üks ütelnud: "Mine ära, siin ei tohi magada." Mees ärkand selle pääle üles, aga heitnud uuesti jälle magama. Jälle ütelnud üks: "Mine ära, siin ei tohi magada." Jälle jäänd mees uuesti magama. Nüüd üteldud: "Kui sa ära ei lähe, siis sa siia jäädki." Mees katsund, et sai minema. Küllap tal ikka niipalju hirmu oli, et ära läks ja teistele rääkis.

ERA II 1, 583/4 (9) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman on igas majas ja laevas. See on vaim. Kui ennast näitma hakkas, laevast välja läheb, siis laev läheb hukka, varsti, vana Orjak rääkis, - kaks-kolm aastat tagasi suri - ise näind: puterman olnd ees preidi pääl. Pistis minema. Pääva kolme-nelja pärast laev läind randa (sai hukka).

ERA II 1, 584 (10) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on inimeste pooledvennad. Olen ikka kuulnud. Nad on siis sündind, kui Egiptuse söavägi sai hukka. (Kalasavalisi inimesi ei ole kuulnud ega tunne.)

ERA II 1, 584 (11) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku. Kui näkk on nähtav, siis on midagi halba sündind. Paopa külas on hall lehm tulnud karja hulka. Karjalapsed läind loomale selga. Üks jäänd üle. See ütelnud: "Nääh, mul põle enam ruumi! Ma istun näku täku hänna pääle." Kui selle ütelnud, siis sulas hall loom ära, polnud enam kuskil. - Mu isa ja ema ikka nõnna rääkind.

ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Triivistük on äkise haiguse vastu.

ERA II 1, 588 (6) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui inimene eksib ära, öeldakse: läks pööriduse sisse. Kui miski riie pahembidi pöörata, siis saab sellest lahti.

ERA II 1, 588 (7) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmhaigus. Lilbi külas ühel poisil olnud külmhaigus. Värisema ajand. Siilidega rohistadi. Siilisid on kahte seltsi: koerasiil ja siasiil. - Teisega rohistadi. Siili verega rohistadi.

ERA II 1, 588 (8) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal oli äkine, tehti väävli suitsu, anti loomale looma oma verd.

ERA II 1, 591 (18) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hallid lehmad hiad lehmad. Need on mereveisse seltsi.

ERA II 1, 593 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.

ERA II 1, 593 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sedavisi küll on oln - mina pole seda küll näind, et merest on tulnud hallid lehmad ja saand seda seltsi.

ERA II 1, 593/4 (4) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest on mehed kord kinni võtnud looma, mis pole olnud hüljes ega pole ka olnud inimene. Mehed viind maale. Pole sääl rahul olnud. Mehed viind tagasi mere ääre. Mere ääre pääl kummardand, et tagasi lastud. Olnud ikka enam inimese moodi.

ERA II 1, 594 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaaru vägi, mis Punases meres hukka sai.

ERA II 1, 594 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ükskord lapsed mere ääres mängind. Vähene varss tulnd sinna. Lapsed istusid selga. Üks pole enam sündind. See ütelnd: "Oot, oot, ma tulen ka täku-näku saba". Keik kadund ära - nime pole tahtnud. Laste lasu jään maha.

ERA II 1, 595/6 (8) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks pruutpaar tulnd laulatamast. Tulnd. Pruut läind metsa kord maha. Metsa. Läind ja läind. Pulmalesed ei näind enam mette kuskil. Kord olnud mees metsas halgul. Hunt tulnd juure, kui tule ääres söönd. Mees ajand ära: "Mis sa sii minu juures ilad!" Teine pääv tulnd hunt jälle söögi ajal mehe juure. Mees and tüki leiba. Hundi karv tulnd sellast ära - olnd pruut. Tüdruk tänand meest, et andis leiba.

ERA II 1, 596 (9) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Ilveshunt hakand looma ikka takkaotsast sööma.

ERA II 1, 600 (29) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ära eksind, pööra miski asi seljas tagurpidi, siis saad välja.

ERA II 1, 601 (1) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühe laeva pääl oli kaks putermani. Läind omavahel tülli, kummal on õigus laeval olla. Läind kapteni juure küsima, kummal on õigus. Kapten küsind: "Kumb teist esiti laevale tuli?" Üks ütelnud: "Mina tulin esiti. Ma tulin siis, kui laeva hakati vette ajama." Teine ütelnud: "Ma tulin juba siis, kui kiil pandi, kui esimene laast löödi." Kapten andnud teisele õiguse, ja see jäänd laeva.

ERA II 1, 601/2 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks lugu on kaunis uuemast ajast. Peet Laupa rääkis seda. Tema oli Hiiu krahvil madruseks. Sel ajal oli meri ka krahvi oma. Ühel mehel oli laev, aga krahv ajas maksud nii kalliks, et mees pidi laeva ära müüma. Krahv ostis laeva omale. Taani mees Hibsen oli kapten. Laev tuli propsilaadungiga. Laupa olnud sel korral just vahiks. Olla olnud kaunis hää ilm Biskaja lahes Hispaanias. Laupa näind kui kapteni kajuti poolt tulnud punane koer ja hüpand merre tagumise purjumasti kohalt. Teisel ööl hüpand kapten vette just samast kohast. Mehed kuulati läbi, aga keegi ei teadnud midagi, miks kapten hüppas.

ERA II 1, 602/3 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vähene putermani juhtumine oli sõja ajal. Tahkunas üks laev ajas sõrad põhja. Laev jäi randa. See oli päris tõsine lugu. Venelased olid laevas vahiks. Iga öösi oli teine. Venelased uskusid kangesti, mis eestlased rääkisid, et laevas on puterman. Üks venelane kuulnud laevas kolinat, laskis hirmu pärast enese maha.

ERA II 1, 604 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Minu ema rääkis ühtepuhku - Hellamaa pool Põlendmaa juures ikka kurikaga pekstud. Peksjad kutsund rahvas Põlendmaa neitsi. Hommiku ja öösi pesnud. Ükskord Põlendmaa neitsi huiland metsas. Üks vanamees hakand huilgama - Hellamaa Kivi-Tõnis. Otsind hoost metsas. Üks huiland vastu. Tulnud vanamehele metsas vastu. Hüpand ühe jala pääl. Punane küütkuub olnud selgas. Karjund vanamehele üsna kõrva: "Iüü!" Vanamees tuli kodu ja oli neli nädalat haige.

ERA II 1, 604/5 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vanamees rääkis. Ma arvan, ta ikka midagi kuulis. Kodeste järve ääres ikka kuuldud - Kodeste Toomas rääkis. Tema isa-isa olnud metsas loomi otsimas. Kodeste järve ääres metsas kuulnud: Kodeste pool jälle keegi huiland. Läind tagasi. Hääl huiland: "Tule siia!" Saand järve juure. Järve ääres liivaselja pääl olnud tuli. Tule ääres istund suur naisterahvas ja kudand vardaid. Tule paistel vilkund vaskvardad näks ja näks - vanamees katsus, et sai koju ühe vaardiga.

ERA II 1, 605/6 (7) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin on üks vana metsavaht Sihi-Jüri Sihi kohal. Vana Jüri olnud suure järve ääres, kui hakand ühest kohast kangesti vesi keema. Üks asi tulnud veest üles ja tema poole tulema. Jüri oodand, püss kaenlas. Võtnud ristiga hõbekuuli ja lipsti sisse. Tulnud ligi, olnud ilmatu suur uss, suu lahti nagu heinahark. Jüri lasnud paugu ja pistnud ise koju. Söömavahe pärast läind vaatama. Järves olnud nagu viinapotska tükid vee pääl. Minu isa ütelnud Jüri vastu, et kas need haisema ei läind. Jüri ütelnud: "Ei tea, kuhu nad jäid."

ERA II 1, 606/12 (8) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, 66 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnuki laiu juures olnud see juhtumine. Sääl on üksainus talu. Sääl olnud kaks venda omavahel riius. Teine nendest olnud vaikne ja vaga mees. Teine tahtnud teist kohast välja kihutada. Kord läinud vagane vend hülgeid püüdma. Mere ääres olnud suur kari halle loomi. Olnud võõras kari. Loomad olnud vaiksed ja taltsad. Vend ajand loomad koju. Saand teise venna juure. See küsind: "Kust sa need loomad said?" - "Pidin minema hülgejahile. Leidsin mere äärest loomad, ajasin koju." Vend küsind: "Kas veel oli?" - "Jah oli suur kari. Mulle aitab sellest küll toita ja lüpsta." Vend ja isa ütelnud: "Sa ikka hull oled. Molkus, ajand kõik koju." Isa ja teine vend läksid teisi loomi ajama - "Kuidas sa kätte said?" - "Ma läksin kotti ja heitsin. Kuulsin pladinat. Tegin koti suu lahti, nägin karja ja ajasin koju." - Isa olnud pääihnus. See ütelnud: "Oot, ma lähen vette ja ajan välja". Vend lasknud isa kotiga vette. Habe teind veel pull! pull! Vend ütelnud: "Olgu pullid või lehmad, aja aga välja." Võtnud natukese aja pärast isa välja - isa surnud. - See halli seltsi kari olevat praegugi Saarnukis alles. Ma siis kuulsin, kui olin koolipoiss.

ERA II 1, 618 (4) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kodeste järves olnud näkuneitsi. Minu vanaisa tulnud kord järve ääre karjaga. Näku-neitsi istund kivi otsas ja kudand sukka näkk-näkk-näkk. Siis läind järve. Suur mürin olnud taga.

ERA II 1, 618 (5) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meelste mäel nähtud näkuneitsit ja suurt musta härga. Sihi Madis, julge mees, tahtnud härjale vastu minna. Näinud pimedas tee ääres kaht kollakat silma. Lasknud hää piraka ja pand siis ise minema. Läind siis teine päev vaatama. Ise oma härja lasknud jalust vigaseks.

ERA II 1, 620 (8) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman see peab kuulutama, kui laevas juhtub midagi. Siis on kolinat ja klobinat kuulda.

ERA II 1, 620 (9) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rotid lähevad laevast ära, enne kui laev hukkub. Linna all lähevad ära. Üks suur Ameerika laev pidand sõitma ainult poole tunni tee. Sadamas tulnud kõik rotid maha. Laev läinudki hukka. Pole ükski pääsnud.

ERA II 1, 648 (1) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann. Ühes laevas olnd kaks putermanni. Läind omavahel prudama, kummal on öigus laevas olla. Läind viimaks kapteni juure. Kapten küsind: "Kumb teist ennem oli?" - Üks ütelnd: "Ma tulin siis laeva, kui seapuu maha pandi". Teine ütelnd: "Ma tulin siis, kui föörmast püsti pandi". Kapten mõtlend järele, kummale oleks kasulikum öigust anda. Kui annad sellele, kes siis tuli, kui föörmast pandi, siis läheb teine köige seapuuga ära. Ütelnud: "See jääb laeva, kes siis tuli, kui emapuu pandi." - Teine läind kohe minema ühes purjudega ja mastiga, et raksunud.

ERA II 1, 650 (3) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman. Puterman näitab ikka enne önnetust. Ükskord madrus olnd vahtis. Üks vööras mees tulnd üle teki ja hüpand merde. Madrus mötelnud: "Nüüd ikka tuleb midagi." Natukese aja pärast tulnud kapten ise välja ja hüpand säält samast kohast merre.

ERA II 1, 650 (4) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkmankrundil on ikka näkke palju. Viivad mehed ära.

ERA II 1, 650/1 (5) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
1849-1882 oli Köpus mees - Köpu-isand - Jüri Saar. Jüri oli suur kalaharrastaja, käis ikka öösi toosel. Korra oli öösi Kuiva laukas. Järsku näind, et näkk istund kivi otsas. See kivi olnud hoopis kaugel kaldalt. Olevat olnd naisterahvas. Sest ajast ei ole julend enam toosel käia. Aga see on fakt, et ta ikka midagi nägi.

ERA II 1, 651 (6) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a., kooliõpetaja (1928) Sisestas Jaanus Libek 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas loitis, siis minu ema ikka kartis, et vaimud on. Möned uskusid ka, et tulepurskav mägi ajab tuld, et nüüd tuleb ilma löpp.

ERA II 1, 651/2 (7) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure. Umbnõmme Ingli poegi ikka hermutas, et ärge huilake, külmking tuleb. Poisid ei kuulnud. Korra Pärnaku metsas keegi huiland. Poisid huiland vastu. Tulnd naine nagu kaelkirjak, jalad olnd kui raiepakud. Öinu soos olnud õieti rohkesti külmkingi. Köpu meeste heinamaad on enamasti sial. Kui sinna mindi, siis hakati ikka vara tööle, et ruttu saaks heina ära. Hommiku vara koi ajal, siis ikka nähti, et siin ja sääl pöösa ääres oli nagu mees. Mõni julgem hakkas sügavalt uurima - olnud kured, need sial pesitand. Aga kindlasti usuti, et on külmkingad.

ERA II 1, 652/3 (8) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristnas on koht, kus ikka näkku nähtud. Kui keegi heitand sinna magama, siis aetud ära: "See koht on meie. Kui sa ära ei lähe..." Seel olnd Ninaje metsas. Lupi mäel ka kuuldud seda. Isa vend heitnud kord sinna meelega magama. Üks ajand ära: "Mihkel, mine ära!" Ei tema pole läind. Siis öeldud teine kord: "Mihkel, mine ära." Siis läind isa vend hirmuga minema.

ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.

ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübara ääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama: "Oot! oot!" Teine ütelnud: "Saab, saab!" Kukk laulnud: "Tooge ta kord veel mu kätteeee!" Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.

ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praeguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi visand, olnd teine teise mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkund Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.

ERA II 1, 672 (3) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on sama, mis nook.

ERA II 1, 672/3 (4) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann kassi ja preili näol/Puterman on laevas. Pihla Juuli Villem - Orjaku Villem jäi talveks laeva vahti, kui laev jäi talvekorterisse. Üks soome laev olnud ka. Siis jäi kaks laeva vahti. Soomlasel olnud suurem ja soojem laev. Orjaku Villem läind soomlase laeva ruhvi korterisse, sääl käis must kass. Hüpand voodi pääle ja tema rindade pääle. Ruhvi uks olnd kinni, ja laevas pole olnd ühtki kassi. Villem ajand kassi ära. Jälle tulnd tagasi. Niiviisi aand kolm korda. Siis vett püksirihma ja kleiutand sellega. Kass kadund ära. Läind suure ruhvi ja löhkund sääl keik riistad peeneks. Pärast tuln kena preili sisse. Kui soomlane tulnd sinna, Villem rääkind, et niisugune asi on laevas. Soomlane ütelnud: "Meie täätsime küll, et on. See on juba siis kutsutud, kui laev tehti."

ERA II 1, 673 (5) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühes laevas oli kaks putermanni. Läind ise tülise, kummal neist on öigus laeval olla. Läind kapteni juure otsust saama. Kapten küsind: "Kumb tedest enne oli?" Teine üteld: "Ma tuli siis, kui looskiil pandi." Teine üteld: "Ma tuli siis, kui vöörmast pandi." Kapten andis sellele öiguse, kes siis tuli, kui looskiil pandi. Teine läks tükkis mastiga minema.

ERA II 1, 674 (6) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui puterman näitab, siis on santi ilma või häda. Ükskord puterman tuli roolimehe juure ja käskis kursi teisale pöörata. Roolimees ei teind. Annun siis roolimehele möda pääd, et läksus. Roolimees läks tüürimehele rääkima. Tüürimees käskis kursi nii vetta, nagu puterman ütles. Kolme pääva pärast said sinna, kui laev oli üsna vaibumas, oli merehädas.

ERA II 1, 688 < Reigi khk., Kärdla k. - Paul Ariste < Pauliine Jõeleht, 89 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meres oli naekn. Kaevus ei olnud.

ERA II 1, 691 (8) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Rootsi riigi varandust peab olema Eestis maa all mitmes kohas keldrites.

ERA II 1, 691 (9) < Reigi khk., Rootsi k. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaarao sõjaväest tekkind. Nad on vaarao rahvas - faro folk.

ERA II 1, 691 (10) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Undebigiar on see, kui magad sandil kohal maas ja naha külge tulevad punased laigud. Neid arstitakse nii, et keha määritakse tahmaga sisse.

ERA II 1, 691 (11) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa all peab inimesi olema ka.

ERA II 1, 693 (19) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestasid Kristiina Niilus, Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - nordnbfækst (põhjavälk) tuleb õhu segadusest või tulemägedest, mis tuld välja heidavad. Kui virmalisi nähakse, läheb külm ilm sulale ja sula ilm külmaks.

ERA II 1, 693 (20) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas laevas on vaim - skoeps andan. Samuti on igas majas vaim - andan.

ERA II 1, 693 (21) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsas eksind, pane müts pahempidi pähe, siis saab välja.

ERA II 1, 694 (24) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõululaupäev visati õnne pääle - po-lika (han kostar lika) õlgi vastu lage. Kui palju jäi pidama, siis oli hää õnn. Kui ühtki ei jäänd, siis oli lootus otsas.

ERA II 1, 696 (29) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
levavargen, livavargen - ilveshunt, kes hakkab looma sööma takkapoolt.

ERA II 1, 704 (46) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühekorra Suurelmaal tarkmees tegi kaks tüdrukut hundiks. Seisnud akante taga ja ulund kui hundid.

ERA II 1, 708 (55) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman - skoeps and. Üks must koer tulnud laeva. Laev olnud merel. Koer hüpand üle parda merre. Samast kohast läind kapten merre.

ERA II 1, 708/9 (56) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva Peeter rääkis: Üks mees tulnud laeva ja ütelnud kaptenile: "Minge siit koosi." Laevamehed pole tahtnud kuulata. Kapten käskind: peab minema. Sääl olnud laev hukkumas. Päästet ära.

ERA II 1, 709 (57) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Sama motiivi tunnevad ka Hiiu rootslased.) Üks mees tulnud tüürimehe juure: "Pea seda koosi." Tüürimees pole pidand. Võõras võtnud rouliratta kätte ja andnud tüürimehele klopsti vastu kõrvu. Pöörand laeva kõrvale. Pidand just kaljule minema. Päästis nii laeva.

ERA II 1, 709/10 (58) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tinkamäel - see on üks rootsikeelne nimi - näind, et lehm tulnud merest välja. Tüdruk lüpsnud ja pärast pälistand pääd. Kutsund lehma: "Kut kut, bruna, ap link. Skota runa." Siis läks merre.

ERA II 1, 709/10 (59) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mereinimesi on. Alt on kala saba. Päält on inimene. Üks naisterahvas võet võrkudega kinni. Olnud ilusad rinnad, olnud vannis vees ja siis viidud mööda linna. Kolmandal päeval last merre tagasi. Olnud nii hää meel. Kolm korda tulnud veest välja ja nokutand pääd. Rääkida pole osand. Näkk on paljalt nägemine, aga see olnud päris elav loom.

ERA II 1, 720 (3) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad piavad meriveissed olema.

ERA II 1, 721 (4) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast olid madalad laevad. Siis merineitsid hüpand üle laeva teise külge merre. Vaatand meestele otsa, kui hüpand. Kala saba oln. Need olid näkineitsid.

ERA II 1, 721 (5) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köppus on ikka näkid olnd. Üks rääkis. Läind homigu vara karja. Tiigis olnd kolm, neli tükki palgi pial. Palk veerend natuke, siis läind jälle sisse. See inimene ise elab, kes seda näind.

ERA II 1, 725 (11) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Miisujuur oli nöia üle. Anti sisse, siis oksendad kas soolikad-sapikad välja.

ERA II 1, 726 (14) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nöiad söitnud löugutite ja luuavarte selgas kokku neljaba öhtu. Tantsind vahel ja pidasid oma nöu.

ERA II 1, 728/9 (24) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk tulnd siia väikse paadiga Saaremaalt. Meie külas Alpril üks vanamees jäänd järgi teiste matjaks. Katk tulnud väikese halli mehe näul, nisokott selgas. Inimesed olnd ölgedel maas, oodand surma: "Varsti sureme." Katk torkind kepiga, keda torgand, see surnd. Üks vanamees olnd ahju pial, see jäänd ellu. Köpu otsa jäänd teine.

ERA II 1, 729 (26) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalesed o villid või knäpid. Neid kutsuta, mis maast tulevad. Maaleste rohtu on küll.

ERA II 1, 731 (40) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmaigus ehk see sõidab halli o üks (ütlejad arvasid, et hall (gen. halli) tuleb sõnast hall, halla - 'külm').

ERA II 1, 731 (41) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a.; Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.

ERA II 1, 743/4 (15) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Soenduga (nim. soend) olnu niisukene lugu. Üks taluperenaine egä kõrd kui sängist maha käpakile tulnu, saanu soenduss. Nigu susi joosnu külä karja juurõ ja nakanu lambaid murdma. Tõsõd nakanu sutt ajama: "Tõhhuju! tõhhuju!" Võtnu lamba selga ja toonu koju. Kodu olnu suur tõrs maa sees lambaliha täis. Ütskõrd tulnuva inimesed järgi ja näinuva, kui lamba toonu kodu ja nülginu ärä. Ei tiiä, mis sis tennu: tapnuva või põlõtanuva ärä.

ERA II 1, 746 (4) < Tartu l. < Võnnu khk. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui hal´ltõbi on nakanu pääle tulõma, sis nähtu, et hal´l hobene tulõb.

ERA II 1, 776/7 (2) < Tartu l. < Laiuse khk. - Paul Ariste < naisinformant (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Laiuse lossi all on suuri keldreid. Kord hakand mehed kaevama. Juba tulnud suured rauduksed vastu. Ent siis keelnud mõisarentnik kaevamise. Jutustaja isale, kes elas üsna lossivaremete kõrval, öeldud öösi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine varemetesse kaevama. Sääl on sinu varandus." Isa ei ole läind. Teine öösi öeldud jälle sama viisi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine kaevama." Isa rääkis lugu emale. Ema ei lasnud minna. Et mispärast see pussnuga pidi kaasas olema. Vist taheti ära tappa.

ERA II 1, 800 (7) < Tartu l. < Kambja khk. - Paul Ariste < Ann Mark, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sis essüs ärä, ku sattõ vanajuuda vai kurja, kis tiiäb, kelle tii pääle, jälgile.

ERA II 1, 804 (1) < Tartu l. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui arukõiv om kõllatsen, sis talutütrid saap mehele, kui suukõiv - sis vaisid tiinritütrid saap mehele.

ERA II 1, 810 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui on puupind läind ihu sisse, siis tule see hõlpsalt välja, kui võetakse pähklituum, näritakse suus purule ja pannakse see puru selle koha peale, kus pind sees on. See puru kiskuda pinna peagi ihu seest välja.

ERA II 1, 810 (3) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kõhu põletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.

ERA II 1, 810 (5) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.

ERA II 1, 811 (9) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõbe vastu aitab, kui juua konna verd.

ERA II 1, 811 (10) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ka see aidata, kui võetakse kuivanud varblasesitta, hõerutakse peeneks ja antakse haigele sisse.

ERA II 1, 811 (13) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui raudnõgestega haiged kohta vihelda ja hõeruda.

ERA II 1, 812 (15) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui teha karikakri õitest theed ja seda juua.

ERA II 1, 812 (16) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui tooreid ehk keedetud porgantid süüa.

ERA II 1, 813 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roositõbe vastu aitab see, kui saab võetud rukkijahu ja panni peal tuliseks tehtud ja roosile peale pandud. Seda tehakse kolm korda järgimööda.

ERA II 1, 813 (23) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari vastu aidata see, kui esimene poeg närib haiged kohta, teine küsib temalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Nari närin." Teine küsib: "Kui kauaks?" Närija vastab: "Eluks ajaks."

ERA II 1, 813 (24) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse vastu aitab see, kui oma piupesast kolm korda keelega ristamisi lakud.

ERA II 1, 814 (31) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.

ERA II 1, 815 (34) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui on maast hakand vistrikud naha peal, siis kaduda ära, kui võetakse kolm tuulepesa, keedetakse neid, pestakse selle veega ja juuakse seda vett.

ERA II 1, 815 (35) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui võetakse sõnajalad, mis põesana kasvavad, keedetakse neid ja tehakse nendest vanni, ja ka haige koha ümber neid keedetult siduda.

ERA II 1, 815 (36) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam ega külma vett ei võida ka juurde panna.

ERA II 1, 817 (42) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui võhumõega seemneid keeta ja seda vett juua.

ERA II 1, 817 (44) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kreebsi, vähjatõbe vastu aitab see, kui kasepuu käsnast ehk taelast theed keedetakse ja juuakse.

ERA II 1, 818 (49) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui nearikuul saab harakas maha lastud, ahjus ummukses ära kõrvetatud ühes sulgede ja sisekonnaga, niiet jäeb järel ainult pulber. Seda pulbert anda haigele sisse, niiet haige ei tea, millest see pulber on tehtud.

ERA II 1, 818 (50) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aidata ka see, kui võtta üheksamaa rohtu ühes juurte, õite ja lehtedega ja rukkiorast, mis on lume alt välja tulnud, keeta neid õllega ja anda haigele juua.

ERA II 1, 819 (59) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari kaduda ära, kui võtta kiin ehk kerves ja lüüakse kolm korda kolme uksepaku peale. Kus teine küsib lööjalt: "Mis sa raiud?" Raiuja vastab: "Nari raiun." Teine küsib. "Kui kauaks?" Raiuja vastab: "Eluajaks."

ERA II 1, 820 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tomingad kaua õitsevad, tuleb pikk sügise.

ERA II 1, 823/4 (32) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Prussakad kaduda ka siis ära, kui surnu viiakse majast mööda ja mööda viimise ajal saab kolm korda ahju mööda kraabitud küüntega ja iga kord öeldakse: "Reisijad, hakake minema, koolja juba läheb."

ERA II 1, 824 (33) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lutikad kaduda ära, kui võetakse esimest lund ja sellega visatakse vastu seina ja neisse kohtadesse, kus nad asuvad, öeldes: "Vanad välja, uued sisse!"

ERA II 1, 839/40 (2) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Limu külas Raudsepa talu perenaisele näidatud kord unes ja kästud minna Sarapiku mäele ja seal kaevata kolmandema künnivau pealt, siis leiad sealt rahakatla, keda must koer valvab. Perenaine ärgand küll unest üles, aga ei julgenud minna kaevama, uinund jällegi magama. Jälle kästud teda minna senna juhatud kohale raha järele ja veel kolmat korda on teda unest äratatud ja kästud minna raha ära tooma. Siis ajand perenaine ka mehe ülesse ja rääkind ka temale, mis ta unes näind. Et ka peremehel julgus puudus minna rahaauku lahti kaevama, nii seisab see rahakatel tänaseni Sarapiku mäel, ootab julged meest, kes ta sealt välja toob.

ERA II 1, 840 (3) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kose Uuemõisa valdas (Kuivajõe vald - kellegi lisatud märkus) Kanavere külas Maidu talu perenaisele näidatud kord unes, et Maidu heinamaal küünis on rahakelder ja kästud sealt raha ära tuua. Perenaisel ei olla selleks julgust jätkund ja jäend temast see rahakelder puutumataks. Peale perenaise surma olla kaks külapoissi käind seal küünis oma õnne katsumas. Leidnudki küünis võlvitud keldri, hakand siis keldri ust otsima, mida ei leidnud. Siis võtnud raudkangid abiks, raiund nendega kuni homikuni ega ole keldri võlvi jõudnud läbi murda. Kas nad hiljem selle raha sealt keldrist välja tõid, ei teadnud selle loo jutustaja.

ERA II 2, 509 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soendist. Üts miis õkva esi kõnel mulle, kiäle ta asi olli johtunu'. Timä kündnu' Horstipalu veeren. Hopõn väsünü' vällä' ja timäl lännü' kah kõtt tühjäs. Istnü' maha pruukosti võtma. Susi tullu', vahtnu man, silmä' joosnuva' vett. Miis pistnu leiväpala väidse otsa ja ängäs selle soelõ. Niipia, kui susi leivatükü ärä' sei, sai inemeses. Ütelnu' endä oleva Virumaa mõisnigu poja. Kõnelnu', et joh hulk aigu soendis ollu'. Ollu' väigä tenulik, lubanu' viil tasuda. Kas ta aga tod lubamist täämbätsele om täütnü', ei tiiä' mina.

ERA II 2, 511 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kirikuehitaja Olev./Olõvistõ kerigut ol´li ehitänü' üts tiidmädä nimegä miis. Kerik nakanu' joh valmis saama, aga iks es ole' ehitäi nime teedä' saad. Sääl kuulu' üts, ku imä kussutanu' last mõtsa veeren (lats iknu', kõtt ollu tühi) iks nii: "Olõ vaiki, latsõkõnõ, ku Olõv kerigut tegemäst kodu tule, tuu tuu suure saia." Sedaviisi saadki Olevi nimi teedä'. Temä järgi pant sis ka kerigulle nimes Olõvistõ.

ERA II 2, 513 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Valgjärve tekkimine. Otepää lähedal on Valgjärv. Selle tekkimisest räägitakse nii. Korra hakand kõvasti müristama. Laps tulnud väljast ja ütelnud emale: "Mi valge tule müristen." (Valgeks kutsutud talu valget härga.) Asi jäändki sellega. Äkki aga hakand taevast välivett maha jooksma, uputand terve maakoha ära. Nii tekkindki Valgjärv. Härg pole mitte talu oma olnud, vaid üks niisugune järve vaim, kes järvele vastset kohta otsides ise ees käind. Et laps härga "mi valgeks" nimetas, hakatud järvegi Valgjärveks kutsuma.

ERA II 2, 529 (3) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Kadri Lepp, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra läind 12 soendit üle nurme. Üks esimesi olnud krantskael. Need olnud pulmarahvas, kadeda naabri poolt soendeiks muudet. See asi vist juhtund Venemaal. Naabrit polevat pulma kutsut, siis see tasund kätte. Ei ole aga pärast osat enam inimesiks tagasi muuta -nii rändavad veel praegugi ilma pidi. Krantskael olnud peigmees, krae kaelas.

ERA II 2, 553 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra Puka talu peremees läind Riiga. Väravavaht küsind: "Kustpoolt oled, kas Antsmõisast või?"”- "Antsmõisast jah!" -“"Ega viimati Pukalt?" -“"Pukalt jah!" - "Kas midagi oled leidnud?" -“"Ei mitte midagi." -“"Sul on aias aia nurgast lugeda kolmanda uibu juure all pütitäis raha. Kaeva välja ja too õkva siia. Ära päält midagi võta." Puka peremees läind koju, ja - õigus küll - olnud küll pütt kulda. Riiga viimisest pole nüüd enam juttugi olnud. Sääl jäänd aga peremees põdema. Arvat üht kui teist, viimaks mõteldud, seda see raha ikka tegi. Viind ülejäänd raha Riiga. Väravavaht hüüdnud juba kaugelt: "Vii ära tagasi. Ma oleksin sulle niikuinii kõik kätte andnud." Mees viind raha tagasi, matnud maha. Aga ei abi kedagi. Terve suguvõsa surnud üksteise järgi välja.

ERA II 2, 613 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Herbert Tampere < Eduard Ploomipuu (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Mustjõe vaim hoigab, siis upub mõni inimene ära. See sünnib enamasti iga aasta kord.

ERA II 2, 623 (18) < Karula khk., Kaagjärve v. - Herbert Tampere < Sohvi Raud, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Sõgel mihklipäeval jääb akku, siis jüripäeval lähevad härjad vakku.

ERA II 2, 627 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks mees näind kord, kui 2 lapi naist kandnud puuga vahel pangi rasvaga, ise kõnelnud juures: "Need kaks lihavat härrat, nende käest oleme selle kätte saand." Need naised olnudki hallid Lapimaalt.

ERA II 2, 627 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui reede linu külvata, siis saavad kirbusitadse'.

ERA II 2, 641 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall, gen. halli. "Olli enämbide halli-haina kasvamise aigu suvõl (sellest ka nimigi)." Haige kohta üteldi - "sõit halli". Arstimine: tagurpidi valge hobuse seljas sõita.

ERA II 2, 641 < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Tõbi kangete külmavärinaiga kevadisel ajal. Et tõbe mant ära arstida, istuti ahjuluuale pääle ja sõideti teeharule. Seda kutsutigi "halli sõitmiseks".

ERA II 2, 643 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Tõbi kangete külmavärinaiga. Et terveks saada, jookstud ümber ja pekstud ennast ahjuluudadega, ise karjut: "Oo, lapumaalits, messä siin otsit?!" "Vanast ollu kõik kotus aholuude täis, niipallu ollu halli haigust."

ERA II 2, 643 < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. "Lapimaa inimeste hädä siiä tullu." Arstimine: "Anti süvvä toda, medä es taha, nagu saapamääret. Kask panti karupidi sälgä - sis nuiaga tapeti."

ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Ennemuistne haigus. "Tõsi tare mant tuudu nägemäldä aholuud, istutu sälgä ja sõidetu ümbre tare."

ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi. Enamasti lambasita sees sai terveks. Keegi oli magand kolmel neljapäeva õhtul sigade vahel. Siis Hall näidand rusikat ja ütlend: "Nai imes imisse pussu!" Pääle selle kadund.

ERA II 2, 647 < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Topiti inimene ahju, ehk jälle ahjuluua seljas sõideti üle risttee ("halli sõitmine").

ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva. Nägemädä surmatooja õhuvuul.

ERA II 2, 685 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvä. Äkiline surm. - "Läbi lüüd".

ERA II 2, 791 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = "lindva". Rabandusse (lindvasse) surnud - "läbi lüüd" ehk "rabat".

ERA II 2, 791 (2) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. Rabandusse surnud - "läbi lüüd" ehk "läbi rabat".

ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.

ERA II 2, 791 (4) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. "Läbi rabat".

ERA II 2, 803 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soend "Soendis nimetedi toda, kui kiäki olli nõiduse läbi soe muudu loomas saanu'." Soend pole muidu kedagi murdnud kui suurimas näljas. Inimene pääses soendist, kui ta sai rsitiinimese käest söögipalve läbi õnnistet leiba või muud toitu. Vanast olevat korra terve pulmarahvas soendeiks nõiut.

ERA II 2, 803 (2) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Jaan Paltsepp, 50 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Ilves".

ERA II 2, 803 (3) < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Inimene soe naha sees".

ERA II 2, 805 (4) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendik, gen. -ndigu. "Soeks nõiut inimene". Kui inimene sai talle süüa anda, siis pääses uuesti inimeseks.

ERA II 2, 805 (5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Soeks nõiut inimene".

ERA II 2, 805 (6) < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend, -i. "Soeks nõiut inimene".

ERA II 2, 805 (7) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Soeks nõiut inimene".

ERA II 2, 833 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao latse'. Hülge taolised loomad meres, inimese pääle sarnase pääga. Hüüavad ikka: "Varuuh, varuuh!" Vannuvad sellega vaaraot, kes neid hukatusse viind. Nimelt on need egiptlased, kes Punasmeres Moosese rahvast taga ajades hukkusid.

ERA II 2, 877 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Võrgutaja. "Inimesel käinü' vari iin, viinu sinnasamma paika, kost tullugi. Üts miis tullu' palvemajast, vari nakanu' iin käimä. Ilm lännu' segätses. Kui vastselt märkämä nakanu', ollu' palvemaja man tagasi."

ERA II 3, 18/20 (4) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugu uni Pati-Karukülas. Kui ma alles laps olin, nägin und kord sügisesel ööl. Tuli sisse must lühike mees, musta lühikese pihtkasukaga, rihm pääl, pikad juuksed, karvane müts pääs. Mina magasin sängis oma isa taga voodis ja must mees tõmbas mind ennem pääst. Kui mina aga seda tähele ei pannud, tõmbas parema jala varbast. Siis hakkas minuga rääkima. Käskis mul üle õueaia minna, kus sauna juures väike lepapõõsas oli, mille kõrval lõhkine kivi lamab. Selle kivi juures ütles ta olevat maas rahahunniku ja tule. Juures valvata sääl must kõverate sarvedega oinas. Oinas vaadata küll kurjalt mulle otsa, aga teda ei tulla karta, vaid kõik raha kokku koguda. Oina vastu kaitseks käskis ta mul võtta sauna kõrval asuvast suuremast lepapõõsast väljaulatuva oksa, see ära laasida, kut lõppu siiski väike lehetutt jätta. Seda karta oinas. Mina ei tõusnud aga sugugi kohe üles ja ei läinud raha tooma, nagu kästud, vaid uinusin uuesti magama. Kohe tuli aga sama must uuesti sisse ja ütles: "Kui sa nüüd ka ei kuula, siis kolmat korda ma enam ei tule ja raha kaob ära." Must mees läks välja. Mina tõusin aga ülesse ja ütlesin isale, et ma niisugust und näinud ja mulle nii õpetatud. Isa ütles mulle: "Mis sa, rumal laps, seda usud, kus see raha talisel vihmasel ööl põleb? Ära mine sarnasel ööl sugugi välja." Mina jäingi tuppa sel ööl, kahetsen aga väga, et ma ei läinud.

ERA II 3, 20 (5) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Tihane, 40 a. < Otto Kartau, jutustaja isa (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Voltveti-Vanamõisa liivaaugus. Minu isa elas kolmekümne aasta vanuses Voltveti-Vanamõisas. Ühel suveööl juhatatud talle unes: "Mine Vanamõisa kruusaauku. Sääl kasvab noor kask. Selle kase all on raha maas. Raha valvab suur must koer. See koer ei tee sulle aga midagi. Korja kõik raha maast kokku ja tule tulema, aga ära tagasi vaata." Minu isa ei ole esimesest korrast kuulda võtnud, siis tulnud sama õpetaja (missugune see isik välja näinud, kes seda õpetanud, seda isa ei mäletanud) veel kaks korda tagasi, seletades talle ja käskides teda samuti. Isa ei ole aga ennem minna julenud kui hommikul valgega, aga ei ole enam olnud sääl ei raha ega selle valvajat musta koera kase juures.

ERA II 3, 21 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Suitsu rahaauk. Voltveti Suitsu talu maa sees, sääl kohal kus nelja tee harud kokku jooksevad, olnud vanast männikus männa juure all rahakatel. Ühele mehele juhatatud öösel kätte rahaauk ja kästud kohe säält raha ära tuua. Mees pole aga öösel kohe läinud, vaid järgmisel päeval, leidnud aga säält kohalt paljalt kaks kopikat. Rahakatel olnud kadunud nagu tina tuhka.

ERA II 3, 21/2 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Jäärjas. Kord jäänud keegi Jäärja mees kirikus tukkuma. Unes öeldud talle, et ühes kohas maapinnas olla raha peidetud ja kästud teda säält kohe see raha ära tuua. Mees läinudki kohe ja kaevanud säält kohalt, kust tal kästud kaevata. Mees kaevanud tüki aega ja juba olnud rahakatla sang tal käes. Kaks saksa läinud aga teed mööda. Mees vaadanud üle õla tagasi, näinud neid. Ise mõelnud, et küll siis tõmban katla päris välja. Kui saksad aga mööda olnud, vajunud ka rahakatel tagasi maa alla. Nii jäi mees selle tõttu, et saksu kartis, rahast ilma.

ERA II 3, 22/3 (3) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Abja mees rikkaks sai. Abja Ruuli (Ruusi? Jutustaja ei mäleta enam õieti ta nime) talu peremehele öeldud kord unes, et Tartu linnas Emajõe kaldas olla kolm vaati raha. Mees mõelnud selle asja üle järele ja võtnudki viimaks nõuks Tartusse minna. Jõudnud Tartusse. Kõndinud esimese päeva täiesti ilmaasjata linnas ringi; ei ole mingit märku saanud sest kohast, kuhu vaadid rahaga jõekaldasse võiks peidetud olla. Kõndinud linnas ka teise päeva - ikka asjata. Kolmandal päeval tulnud talle üks mees vastu, see küsinud: "Miks sa hulgud siin linnas nii ringi? Kas sa siit midagi otsid?" Abja mees vastanud: "Kui ma õigesti ära ütlen, siis juhatati mulle, et siin Tartus olla Emajõe kaldasse kolm rahavaati ära peidetud." - "Ära usu sarnaseid juhatusi," vastanud Tartu mees, "mulle juhatati ka kord unes, et Abjas Ruuli talus olla üks sepikoda ja sääl olla alasi alla ka kolm pütti raha maetud. Esimene pütt olla täis vask-, teine hõbe-, kolmas kuldraha." Abjakas saanud aru, et see raha just tema oma koju maetud, pole enam sõnagi lausunud, vaid keeranud jalapäält ümber ja rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta ja hakanud alasi alla auku kaevama. Varsti ilmunud esimene vaat nähtavale. See olnud vaskraha täis. Ka kaks teist vaati olnud järjestiku all. Ühes neist olnud vask, teises kuldraha. Nii sai abjakas rikkaks.

ERA II 3, 23/4 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahavaim Kilingi Mõimessaarel. Oli vana Sõõla Kai ja tal oli vend. Vennale näidatud unes, - nii rääkis vana Sõõla Kai ja kui tema valetab, valetan mina ka, - et Kilingi Mõimessaare talu karjamaal suure kase all olla rahavann peidetud. Kästud Sõõla Kaie vennal see säält ära tuua. Kui ta aga vanni välja kaevab, siis ei tohi ta mingisuguseid hääli karta, ükskõik missuguseid ka ei tehtaks. Läinudki mees ühel ööl kaevama. Kui tal juba vanni sang pihus olnud, hakanud aga müristama ja välku lööma. Mees kartma ja pistnud plagama. Rahavann vajunud kilinaga-kolinaga maa alla ja mees, sellepärast et kartis, rahast jälle ilma.

ERA II 3, 24 (5) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Karumülla rahaauk Voltveti Karumülla talul oli suures metsas vanasti paosaun, kuhu inimesed sõja ajal sõjaväe eest pakku läksid. Sääl oli ka paosauna juures kaev olnud. No hääke küll. Minu vend elas Karumüllal. Noja Juhanille (nii venna nimi) öeldud kord unes: "Mine vaata, sääl paosauna kaevu juurest kolmkümmend sammu eemal asub maa sees rahaauk. Mine kohe nüüd öösel ja kaeva raha säält välja." Juhan aga ei ole julenud minna ja raha on veel praegugi sääl augus.

ERA II 3, 24/5 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti koka rahakünd. Voltveti kokal oli talu põllus suur kiviahervare. Korra künnud sääl taluperemees põldu. Ümber kiviahervarre (rahvas räägib Voltvetis ahervars) olnud tükk põldu sööti jäetud. Peremees mõelnud, et künnan siit õige põllule juure. Lasknudki adra sinna söödisse. Kohe aga, kui adranina maad puudutanud, hakanud kõlinal raha vakku jooksma. Mees viinud säält raha koju, pannud mitu nõud täis. Pärast surnud mehel kolm last ühtejärgi ära. Vanakuri, kes ka selle raha sinna vakku pannud, võtnud need lapsed ära.

ERA II 3, 25 (7) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Amalie Untvei, s. 1850 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas talupoiss rahast ilma jäi. Voltveti Lauril teenis kord vaene poiss. Kord öeldi talle unes: "Mine vaata, põllul on kiviahervars, sääl on raha peidetud. Enne loe issameie ära ja pese suu puhtaks. Kellegile ära ütle, et sulle nii juhatatud." Poiss tõusnudki varahommikul üles. Pesenud suu, lugenud issameie ja läinud rahaaugule minema. Lävel õde vastu. "Kuhu lähed nii vara hommikul?" küsib. "Metsa lähen, näe rahaauk juhatati metsas kivivare juures." Läks kivivarele, leidis kaks kopikat. Raha aga kadunud kui tina tuhka, sest poiss ütles ju õele.

ERA II 3, 32 (1) < Saarde khk., Pati-Karuküla k. - Eduard Johannes Kase < Miina Sauga, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha Lõmsi suure kase all. Kilingi Lõmsi talu maa pääl olnud vanal suure kase alla, mis nüüd maha murdunud, raha maetud. Ühele Talli valla mehele õpetatud unes see rahaauk kätte. Mees sõitnudki järgmisel päeval hobusega rahaaugule. Enne kui ta kohale jõudis, hakkas kangesti müristama ja välku lööma. Iseäranis tihedasti sähvinud välgud tema ja ta hobuse ümber. Mees hakanud hirmsasti kartma ja pööranud tagasi. Ka teistele inimestele on unes näidatud, et sääl kase all rahaauk olla.

ERA II 3, 37 (1) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra läinud kaks teotüdrukut teole. Saanud ühe talu kopli kohta, kus hobune varsaga söönud. Teine tüdruk öelnud teisele: "Ma olen õige väsinud, heidame magama." Heitnudki mõlemad magama. Teisel tüdrukul pole uni tulnud. Teinud siiski, nagu magaks ta. Näinud: tüki aja pärast tõusnud teine tüdruk tema kõrvalt maast üles, läinud kopli ja söönud terveni hobuse varsa koplist ära.

ERA II 3, 38 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühes talus olnud perel alati värsket liha süüa. Peres teeninud sulane, keda hakanud huvitama asiolu, kuidas siis värsket liha saab, kui loomi ei tapetagi talus. Kord olnud sulane üksinda toas. Näinud: väljast tulnud perenaine ja visanud murtud kirju koera tuppa põrandale prantsti.

ERA II 3, 38/9 (4) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Mari Nõmm, s. 1855 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra nõidunud keegi nõid ühe kaupmehe soendiks. Kaupmees vedelenud mitu aastat soendina metsi mööda ümber nagu õige susi kunagi. Korra lõiganud üks puulõikaja metsas puid. Näinud söögiajal tule ääres leiba võttes, kuidas tuleb metsast välja hunt. Tuleb metsast välja ja tuleb otse tema juure tule äärde. Mees võtab kirve, tahab sellega hundile lüüa. Kohe hunt paljastab hambad - tahab mehele kallale karata. Kui mees kirve jälle käest lahti laskis, jättis hunt ka kallalekargamise katse, kuid ära ei läinud. Mees tõstis uuesti kirve, jälle hunt paljastab hambad - tahab kallale karata. Mees istus siis uuesti maha, võttis leiva, lõikas tüki, pistis noa otsa, ulatas üle tule soendile. Soend krapsas noa ühes leivatükiga mehe käest ja jooksis metsa. Nii jäigi. Mees oli ikka oma noast ilma. Elas nii mitu aastat, oli juba unustanud, kuidas hunt ta noa ära tõmbas. Läks kord aga linna. Vaatab ringi, näeb poeaknal oma vana noatuutsi, sedasama just, mille hunt ära tõmbas tal käest. Läheb poodi sisse, küsib kaupmehelt, kuidas tema nuga olla siia poeaknale sattunud. Kaupmees seletab, et tema olla soendiks nõiutud ja et mees tema sellest leivatüki andmisega päästnud. Tasuks annab mehele kamalutäie raha.

ERA II 3, 41 (3) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Peet Saar, s. 1854 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil mäes olnud rahaauk. Sääl olnud pada raha täis, paja sangadest olnud palk läbi ja pada rippunud kuristiku kohal. Ühele mehele juhatatud unes see rahaauk kätte ja kästud viia sinna mäe juure kana kahe pojaga, mille vastu talle antavat see raha. Mees otsiski ühe kana kahe pojaga ja läks ühel ööl mäe juure. Sääl vastati talle, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega. Rahakatel vajus kilinaga-kolinaga maa alla.

ERA II 3, 45/6 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Johan Sepp, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristikülas (Pati) Mardijaagu talus olnud vana võllaauk. Kallaste Aadu aga tahtnud omale jahiõnne saada. Ta käis kolmetee harul kadeva neljapäeva õhtul. Esimesel õhtul käinud ära, polnud midagi saanud. Teisel õhtul pole ka midagi olnud. Kolmanda neljapäeva õhtul aga tulnud lähemale Aadule kihin-kahin. Tulnud suur heinasaad. Väike koer olnud kaasas. See olnud Vanasarvik ise. Küsib mehelt, mida see soovida. Mees seletab ära, et tema tahab sedaviisi jahiõnne saada. No, Vanapagan on ka sellega nõus. Annab talle kaasasoleva koera, ise ütleb: "Kui sa selle koeraga kusagile jahile lähed, on sul alati hää jahiõnn. Iga looma, keda lased, surmad siis, ja läheb muidu igapidi hästi. Tasuks aga tulen kahe aasta pärast su pojale järele". Mees on tingimustega nõus. Annab siis Vanakuri mehele koera, kes temaga alati jahil kaasas käib. Sestpääle ka mehel imehää jahiõnn. Kui aga metsa läheb, laseb kümnete kaupa küll kitsi, põtru ja muid loomi. Kahe aasta pärast aga kuulnud ukse taga kord öösel suurt mürinat. Saanud aru, et nüüd Vanapagan poja järele tulnud. Nüüd hää nõu kallis, kuidas poega päästa. Viib aga karjapoisi sinna sängi, kus tal poeg magas, poja viis jälle sinna, kus karjapoiss magas. Vanapagan tuli sisse ja viis karjapoisi ära. Sõitis tõllas minema ühes karjapoisiga. Läinud ühes poisiga Mardijaagu võllaaugu äärde ja tahtnud seda auku visata. Poiss hakanud tagurpidi issameiet lugema. See aidanud. Vanapagan jätnud mõtte, et poissi auku heita, ainult muljunud ja pigistanud poissi. Pärast olnud poiss sinine kogu kehast hirmsa muljumise tagajärjel. Päikesetõusul jätnud Vanapagan poisi samasse augu äärele maha. Poiss tulnud säält koju, rääkinud ka teistele, kuidas Vanapagan teda piinanud.

ERA II 3, 53 (1) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaiksaare Vangul (metsavahi koht) oli aianurgas Tõnise vakk. Sinna viidi alati esimesest uudseviljast paar pääd pärast peksmist, enne ei aetud teri üldse kottigi, kui ohver Tõnise vakka ära antud. Kui siga tapetud, siis viidi seasaba Tõnise vakka.

ERA II 3, 58 (10) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Vanasti kuivatanud vanapaganad karjamaal raha. Naine käinud karjas ja näinud: maas auk, augus rahakatel. Naine rahakatelt august välja tirima. Tõmbab ja tõmbab sangast. Äkki näinud: hunt karjas lamba kallal. Naine karjunud: "Hurjuu hunti!" Rahakatel kohe selle kisa pääle kilinal-kolinal vajunud maa alla. Pärast naine vaatas: ei olnud kedagi hunti lambakarjas. Vanapagan ise oli rahakatla juurest viivukeseks ära läinud ja nüüd lummutas silma naisel, et see karjuma hakkaks, mille tõttu rahapada jälle maa alla vajuks. Rahakatla sang jäänud naisele pihku.

ERA II 3, 60/1 (14) < Saarde khk. < Läti, Salatsi (Salacgriva) khk., Heinaste (Ainazi) k. - Eduard Johannes Kase < Maret Lentsment, s. 1866 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne jaanipäeva otsiti metsast noori pihlakaid, millel ladvas ristoksad. See ristoksadega pihlaka latv raiuti maha, toodi koju ja löödi lauda ukse kohale üles, kus ta pidi aitama selle vastu, et ei saaks kurja silmaga loomi ära kaeda.

ERA II 3, 72/3 (7) < Saarde khk., Jäärja v. - Eduard Johannes Kase < Kadri Sutt, s. 1874 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Vooritee ääres. Vanasti, kui alles hobustega vooris käidi, teinud kord vooritee ääres keegi mees tuld. Keegi vanamees läinud küsinud piibule tuld. Tuletegija annudki talle tulesöe. Vaadanud mees pärast, olnud hõberaha piibu peal. Pärast kui nad vooriga tagasi tulnud, läinud sama vanamees tagasi tuld otsima teeäärse tuletegija juure, kes sääl kohal ikka veel tuld teinud. Võtnud ise söe, see muutunud hõberahaks. Visanud talle siis tuletegija kühvliga süsa sülle. Esmalt vanamees kartnud natuke. Pole aga söed kedagi kõrvetanud, olnud kõik hõberahad. Nii sai vanamees vooriteel rikkaks.

ERA II 3, 100/1 (10) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tilpamine. Kui maalised selga tulevad, siis minnakse arsti juure. Maalised on kärnad ja muud nahahaigused, nad on maast saadud. Maal on viha, ja kui inimene midagi teeb, maa seda aga ei salli, siis tuleb inimesele haigus selga. Nii võis maad pahandada tule ääres suud pesedes, rannas, ojas ja mujal end pesedes või jälle vandudes. Maaliste arsti kutsutakse tilpajaks. Tilpaja ütleb, kust haigus on tulnud. Arstimiseks puhub soola haigele kohale peale. Kaabib ka veel soolale hõbedat peale. Soola käseb sinna kohale maha visata, kust haigus saadud.

ERA II 3, 101 (12) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal äkiline haigus tuleb ja ta sellesse ära sureb, siis öeldakse, et lendaja lõi looma läbi. Ka rabanduseks kutsutakse seda haigust. Rabanduse vastu rohtu otsima minnakse jälle tilpaja juure. Tilpaja paneb vett pudelisse, puhub sinna pääle, seda antakse haigele loomale sisse, mille mõjul see peab terveks saama. Ka soola puhub ta haigele loomale peale. Samuti kaabib hõbedat.

ERA II 3, 101/2 (13) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halliste kiriku juures olnud nõid seda ehitamas. See nõid võtnud kolm pihlaka pulka, teinud otsad teravaks, puhunud pääle ja pihlakased pulgad lennanud raia (remmelga) sisse. Raiad kasvavat praegu Halliste kiriku juures.

ERA II 3, 102 (14) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loom lendajast (lendvast) läbi lastud on ja lõpeb, siis võetakse loomal süda ja kops välja. Neile topitakse 9 tahilist nõela sisse ja pannakse siis, kui tuli ahjus, ahjusuu kohta palava kätte. Inimesel, kes lendaja saatnud on, peab olema siis samane valu, kui kopsul tule kohal. Kui keegi siis talusse tuleb, kui kopsu ja südant niiviisi piinatakse, siis on see lendaja saatja ise. Sellele ei tohi midagi asja ega juua anda, muidu võtab see asi, mis talle antud, selle valu, mis kopsu kuumutamisel tekkinud, tagasi.

ERA II 3, 104 (18) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldakse Patis (Mõisakülas), et põhi põõnab. Nii öeldakse üldse Saarde ja Halliste kihelkonnis.

ERA II 3, 113/4 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soends on sarnane hunt, kellele koerad pääle ei lähe. Tema on inimesest hundiks muudetud või ise ennast muutnud. Kui jutustaja alles väike karjapoiss olnud, siis käinud ka hundid alati karja juures. Koerad haukunud alati hundi pääle, kui nad aga teda silmanud. Kord tulnud aga üks hunt karja. Kõndis loomade vahe justkui oma koer. Küll jalutas loomade ja lammaste vahel. Ei kartnud teda elajad ega ka lambad. Ka koerad näisid teda mitte nägevat. Kõndis soends nii ära tüki aega loomade seas, läks siis metsa tagasi, ilma et oleks puutunud ühtki looma.

ERA II 3, 114/6 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Käära, s. 1843 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra olnud keegi mees metsas. Hunt tulnud talle juure, suu tilkunud kangesti vett. Mehel, kes parajasti söönud, hakanud hundist hale. Saanud aru, et see näljas olnud. Tahtnud talle ka leiba anda. Mõelnud ise, et kui hundile käega annab, siis see käest kinni võtab. Annudki siis hundile leivatüki tuutsi otsas. Hunt haaranud leiva ühes tuutsiga, ise jooksnud metsa. Nii jäigi mees oma tuutsist ilma. Sellest juhtumusest olnud juba mitu aastat möödunud, ka mees olnud juba oma tuutsi ja leivatüki, mille ta hundile andnud, unustanud. Läinud kord aga mõisa. Olnud sääl saksa toas näinud äkki, et tema tuuts sääl saksa laua pääl. Vaadanud teravasti, et kas ikka on seesama, mille hunt metsa viis. Ongi sama! Saks viimaks küsima: "Mees, miks sa vahid nii teravasti tuutsile?" Mees vastab: "Vaatan, vaatan, see on minu vana tuuts, andsin teisega kord hundile leiba, hunt viis tuutsi metsa, kuid nüüd näen, tuuts siin!" Saks vasta: "Ah sina oledki see mees, kes mulle seekord leiba andis. Mina olin siis soendiks muudetud, ja kui mulle mõni inimene tüki leiba oleks annud, oleksin jälle tagasi inimeseks saanud. Sina päästsid mu niiviisi." Andiski saks mehele suure summa raha tasuks enese päästmise eest.

ERA II 3, 158 (58) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Punase roosi rohuks on musta oina munakoti villad, mida sinna pääle põletatakse. Samuti põletatakse sinna kanepi takke ehk lüüakse taelast tuld.

ERA II 3, 159 (61) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Ksenia Koop, s. 1895 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vastsündinud laps silmi pööritas, siis tuli võtta kolm kahetsekõlla (annekollad? suurekollad?) õit ja 3 karva koera munakotilt. Need tulid 9 söe pääl ära põletada. Selle kohal hoiti last ja tuhk söödeti pärast lapsele sisse. Seda toimetati enne ristimist. Silmade pööritamine pidi selle tagajärjel ära jääma.

ERA II 3, 164 (6) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Ann Remmel, s. 1848 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsele pannakse pääle sündimist rangid kaela, siis saab hobuseõnn tal hää.

ERA II 3, 171 (1) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karja väljalaskmise sõnad. Kirju kari keskel. Jeesus käib karja eel, Maarja karja järel, mina ise teen aeda karja ümber. Kui kõrge? Nagu maast taeva. Kui tihe? Nagu jõhvi sõel. Kui lai? Nagu kirve laba. Põõsataguse süda metsas nii pehme kui peokinnas, põesataguse hammas nii pehme kui neitsi nisaots. Amen.

ERA II 3, 171 (2) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiste haiguse vastu. Kuu ning päike on nii selge kui teemandi kivi. Aadam ja Eeva. Aamen. Maarja otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui Mere oja. Jumala see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel. Aamen! Need sõnad tulevad kolm korda üle lugeda. Viimaste sõnade ütlemise ajal tehakse iga kord vasaku käe nimetissõrmega loomale sisseantava leiva pääle kolm risti ja loetakse Issameie ühe hingetõmbusega läbi.

ERA II 3, 174 (9) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbilaskmise vasto. Ärga ülles, ärga ülles, anna lubba, tugevasti saa elavaks Aamen + + +

ERA II 3, 174/5 (10) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbiajamise vasto. Aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Issa-meie, kes Sa olled taevas ja n.e.t.s. Aamen. Kolm korda üle lugeda need sõnad.

ERA II 3, 177/8 (18) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatsesanad. Jeesus kerriku minust! Ilusilda ailusilda. Ma oli musta motosilda, murri maha rutailida, Suust soovimata. Luu pani luu asemele, Soone pani soone asemele, Vere pani vere asemele. Luu siis luuga lupsateles, Jalgmise jaksateles, Vintin-vänten kolm korda.

ERA II 3, 185 (39) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatuse sönad. Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemad mägesid mööda suures orgus ja puie vilus ja tema hobose jalg nikatas. Luu luusse, leha lehse, liige liikme asemelle. Jumala nimega aamen. Need sõnad peab üheksal korral lugema ja iga kolme korra lugemise järel peab loomal ehk inimesele midagi sisse andma, kuhu peäle igal korral Issameie ühe hinge tõmmamisega ära loetakse.

ERA II 3, 185 (40) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hobose hire aitamise sönat. Sinu sönadega Jumala, see Isa ja Jumala see Poja, Jumala see püha vaim. Nende sönadega kuningas Jeesus Kristus läks Jeruusalemmast Petlema. Üheksa korda seäl, üheksa korda seäl oled olnud, las jähja valgel või mustal või mõnel muule teisele hired.

ERA II 3, 186 (41) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Leesas) sönad, mis hobusel on. Tospalva vaja ehk tarvis ära kutsu, ja siis kolm korda ümber käia ja võtta kura kõrva ja ütelda kolm penikoormat edasi (juhtses juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) võtta tagasi korda üheksa penikoormad tagasi (juhezes) keik, kes elavad, kes (gurst) käi vastopäeva, 3. korda võtta kura kõrva käi ümber ja ütelda 3 korda 9. penikoormat edasi. 3. korda. 9. tagasi keik, kes elavad, kes (gurso) aamen - need sönad kolm korda üle lugeda - hobone terve.

ERA II 3, 186 (42) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabatuse sõnad, mis hobosel on. Sina Issand, sa arstija, terveks tegija, aita mind, sel tunnis siis vaja meeles hoida seda hobuse karva ja ütelda: 3 korda 9 penikoormad sinna, 3 korda 9 (juhezes) penikoormad tänna, kes terve, las ära lõppeda. Aamen. Need sõnad kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 187 (43) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabantuse sõnad. Tarvis teädä, mis karva hobone on ja siis ütelda 3 korda 9 penikoormad edasi. 3 korda 9 penikoormad tagasi talla, sureb ära, kärvab. Aamen. Kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 189/90 (48) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulesõnad. Meie Issan Jeesus läks aeda ja võttis oma higi ja verd ja astus tule ette: Las sahja sinu sõna järel Jumala see Isa, Jumala poja ja Jumala see püha vaimo nimel, aamen. Võta üks tükikene kuiva leiba ja üks klaasitäis punast viina, vala selle N. N. tema eest (kolera) valatud ja oma tõbe aiab vere ema häda keige häda perra, au sisse, sõna sisse. Jumala see Isa ja Jumala see poja ja Jumala see püha vaimu nimel xxx aamen. Need sõnad 3 korda üle lugeda.

ERA II 3, 190 (49) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulekahju vastu. Jumal hoidko tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku. 9. lihekülje peal, muist eksituse läbi.

ERA II 3, 191 (51) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teised ussisõnad: Kessi sundis sündimaie, pahast vaimust valetud, Käharpeä kivialune, Käharpea künga-alune, Konnadega kohut mõistma, Maakarva, mütikarva, pajukarva, patikarva. Rohukarva, roostekarva. sookarva, savikarva Hele heina karvaline, Valge vase karvaline, Soo sammalte segaja, Läbi põõsaste pugeja. Vingerpuu kere, Vingerpuu kere, Vingerpuu kere.

ERA II 3, 192 (54) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Need on need sõnad, sõnad, kellega saab lapse naba ja kubed ja s/oo/jahaigust ja hambavalu arstitud. Serviti paigal - katus kõikumada, kaksiti peäl - raha, vara liikumada, peatoidus pudomada. Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see püha vaimu nimel. Aamen. Käi kolm korda ümber tule ja loe kolm korda neid sõnu.

ERA II 3, 193/6 (1) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarde kiriku ehitamise ajal käinud ühe Saarde kirikuvalla talu karjapoisid alati lõunavahedel Saarde kiriku ehituse juures pealt vaatamas. Korra näinud poisid päält, kuidas ehitusmeister lendva postist läbi lasknud. Töölised alustanud parajasti pääle lõunasöögi tööd. Ehitusmeister tulnud sinna. Näinud, kaugelt sõitnud see mõisnik, kes töö oli välja annud ehitusmeistrile. Praganud see mõisnik alati meistriga ja töölistega, et töö küllalt kiirelt ei edeneda ja nad väga laisad olla. Ehitusmeister lubanud siis paruni hobusest lendva läbi lasta, et see alati kiriku juure ei sõidaks. Töölised hakanud teda keelama, et mis sa sellest siis saad j.n.e. Meister võtnud aga taskuraamatu vahelt tahilise nõela, jäänud seisma telingi posti ette, ise öelnud: "See on siin kuuetolliline post (kuus tolli läbi mõõta), nagu kõik näete. Kui mina aga nõelale puhun, läheb see lupsti postist läbi." Puhunudki meister nõelale, mis meistri käest lahti läinud ja postist läbi lennanud. Auk jäänud paljalt postisse järele. Vaadanud kõik töölised, vaadanud karjapoisidki pärast: telingi postis tõepoolest sukanõela jämedune auk. Karjapoisid hakanud ka karja juures lendva laskmist proovima. Teine poiss kiusanud ikka esimest, et proovime sinu musta härja kallal ja proovime muudkui sinu musta härja kallal. Esimene kartnud aga ikka natuke, et viimati lendva jooksebki härjast läbi. Ei ole siis lubanud. Proovinud poisid niisama õlekõrrega, et kas läheb käest lendama. Proovinud ikka mitu päeva aega juba, ei ole õlekõrs käest lendama läinud. Küll puhunud poisid õlekõrrele igat moodi pääle, ei ole õlekõrs ikkagi käest lahti läinud. Ühel hommikul puhunud poisid jälle õlekõrtele - teinud lendvat. Äkki läinud ühe poisi käest õlekõrs lahti ja must härg kukkunud karja seast maha. Öelnd see teisele karjapoisile: "Kuule, minu käest läks õlekõrs lahti ja must härg kukkus maha. Ei tea, kas lendva tast läbi pidi minema või?!" Läksid poisid musta härja juure vaatama. Härg maas surnud, ei liiguta enam oimugi. Lendva härjast läbi läinud ja kohe surnuks löönud.

ERA II 3, 199/202 (4) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Kariste Reassaare peremehele öeldud unes: "Mine Tartusse Emajõe Kivisillale, sääl öeldakse sulle, mis sa pead tegema." Öeldud niiviisi mitu korda. Läinudki mees Tartusse Emajõe Kivisillale. Istunud sillal, kõndinud sillal ja silla ligidal, ei ole näinud kedagi, kes talle ütleks, mis tal teha tuleb. Viimaks märganud teda keegi linnamees. See tulnud talle juure, teretanud teda ja küsinud, miks ta sillal niiviisi ümber kõndida. Mees vastanud viimaks: "Kui ma õigesti ära ütlen - mind kästi unes siia Kivisillale tulla. Siin pidavat mulle keegi ütlema, mis ma tegema pidavat." "Usud sa ka niisuguseid unes käskimisi!" vastanud Tartu mees. "Mind kästi ka kord minna Vana-Kariste Reassaarele, sääl olla sepaalasi alla maetud suur varandus. Mine tea, kas on olemas sarnast Reassaaret või on sääl Reassaarel sarnast sepikoda või sääl sepikojas sarnast alasit, mille alla varandus maetud võiks olla." Saanud Reassaare mees kohe aru, et see tema oma sepikotta maetud, tarvis see ainult säält alasi alt välja võtta. Ei ole enam Tartu mehele mõhkugi lausunud, vaid rutanud koju. Kodus läinud kohe sepikotta, kangutanud sääl alasipaku omalt kohalt ja hakanud kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu kast. Olnud täis vask- ja hõberaha. Raha võtnud kastist välja, kasti visanud sepikoja seina äärde maha. Reassaare peremees saanud niiviisi jõukaks meheks. Läinud aga mitme-mitme aasta pärast Reassaarest mööda teekäija väljamaalane. Näinud sepikoja seina ääres kasti maha visatud olevat. Olnud sääl kasti küljel kirjutatud võõral keelel, mida teekäija osanud: "Selle kasti all suurem varandus peidus." Lugenud säält seda, pannud taluperemehelegi eesti keelde ümber, mis kasti küljel seisnud. Peremees saanud aru, et alasi all peab veel suurem varandus peidus olema. Läinudki sepikotta, hakanud kaevama. Kaevanud veel sellest kohast, kus kast, mis tühjana sepikoja seina ääres lamanud, asunud, allapoole tüki maad. Tulnudki vastu suurem kast. Tõmmanud peremees kasti välja - kast täis kulda ja hõbedat ja palju rohkem kui esimeses kastis. Nii saanud Vana-Kariste Reassaare pererahvas rikkaks.

ERA II 3, 218/9 (6) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva oli lendav pihlaka pulk, millel kaks otsa vahedaks tehtud. See pandi nõiasõnade abil lendama. Olnud 3 sõna, mida aga jutustaja ei tea. Kui lendva looma läbi lasknud, siis langenud see surnult otsekohe maha.

ERA II 3, 219 (7) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Nikats siit, nikats säält, nikats mine mujale. Luu luusse, liha lihasse, soon soonesse, veri veresse.

ERA II 3, 235 (3) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tütarlaps sündis Pati-Ristikülas, siis pandi ta vanadesse meeste pükstesse, siis pidada tal palju kosilasi olema.

ERA II 3, 235 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui poeglaps sündis Pati-Ristikülas, siis pidi ta pandama seelikusse, et tal küllalt tulejaid naiseks oleks.

ERA II 3, 235 (5) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene või loom äkki haigeks jääb, siis on tuulerabandus sellel. Haigus on tuulest saadud. Tuulerabandse sõnad on: "Naelatuul, põhjatuul, loodetuul, vesikaaretuul, idatuul, läänetuul, lõunatuul, keskhommiku tuul, päevatõusu tuul." See tuleb kolm korda läbi lugeda. Iga kord tuleb seda teha ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 237 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Anna Põder, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Teder lendas teedarista, Teedarista, mättaista. Hobu jalga nikastasin, Mina arsti aitan jälle.

ERA II 3, 239/40 (1) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kurm, s. 1833 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati Ristikülas on elanud mõnes talus tondid, neile on pandud kambriotsale üles süüa igasugust toidukraami. Vanatondid pole tasuks selle eest jälle mingisugust paha teinud.

ERA II 3, 247 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui karja esimest korda metsa aeti, siis öeldi Laiksaare Mõisakülas "Issa poeg ja püha vaim" loomadele. Kui kari esimesel päeval jälle koju tuli, anti loomadele soola ja leiba ja öeldi igale loomale ikka sinna juure veel "Issa poeg ja püha vaim". Miks just nii tehti ja öeldi, seda jutustaja ei tea.

ERA II 3, 251 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Kivi otsa kips ja kannu otsa kaps, koeratüra nups ja liige paigal laks.

ERA II 3, 254 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vasika tervekstegemise sõnad. Tuhkrud ja tulipunased. Mii ja möö. Kõigist ilma hääledest ja põhjatuuledest. Mede vasikad saagu libedaks ja siledaks.

ERA II 3, 260/2 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra tahtnud ühte meest kaks tüdrukut. Ühe kosinud mees omale naiseks. Teine aga olnud kositu pääle kole kade. Muutnudki naise soeks (libahundiks). Soeks muudetud naisel olnud väike laps. Pärast naise kadumist ilmus valts naine sängi, ütles enese haige olevat. Mees muidugi ei märganudki, et see naine õige pole. Korra tulnud aga metsast susi, tõmmanud lapsehoidja käest lapse ja jooksnud lapsega metsa. Laps karjunud hirmsasti. Pärast olnud aga laps metsas suure kivi kõrvas maas, pole enam karjunud ega kedagi. Teise korra näinud jälle lapsehoidja, kui susi lapse metsa viinud. Läinud järele vaatama. Näinud: hunt ajanud naha maha. Olnud siis päris harilik naine - lapse endine ema. Naha visanud kivile, ise hakanud last imetama. Pärast jutustanud lapsehoidja juhtunud lugu mehele. Läheb mees kohe targa juure küsima, kuidas naist tagasi saab. Tark õpetab: võtku mees kätte, tehku tuli kivile ja ajagu see tuliseks. Kui naine naha maha ajab ja kivile viskab, siis põleda see ära ja naine jäädagi inimeseks. Kütnudki mees kivi tulipalavaks. Tulnud jälle metsast susi välja, viinud lapse metsa, hakanud last imetama, naha aga tõmmanud maha ja visanud kivile, mis sääl ära põlenud. Nii jäänudki naine naiseks. Võltsnaise põletanud mees sel ajal ära, kui see oma emaga saunas olnud.

ERA II 3, 263 (19) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsel ei ole pääle sündimist kohe käsa kinni mässitud, siis saada poisist virk mees. Tütarlaps kistud pääle sündimist kolm korda püksisäärest läbi, et ta ruttu mehele saaks. Samuti pidi antama külakoertele mett-leiba ja võid-leiba tütarlapse sündimise puhul. Ikka sellepärast, et tütar mehele saaks.

ERA II 3, 267/8 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja onu kiskunud kord metsas lõhmuse niini köite jaoks. Niinte hautamiseks olnud tuli tal maha tehtud. Kord öösel huiganud keegi metsas. Onu huiganud tule äärest vastu. Tulnud metsast välja noor tore preili. Tulnud vanamehele kallale, näpistanud ja öelnud sääljuures: "Või vanamehe kella! Või vanamehe kella!" alalõpmata. Preili kadunud ära, siis tulnud aga metsast valge mära välja ja hakanud tulele kusema. Tahtnud tuld nii ära kustutada. Kusenud ikka tulele. Pole ka ennem järele jätnud, kui onu hakanud lugema tagurpidi meieisat. Siis kadunud ka valge mära päris ära.

ERA II 3, 272 (1) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanast Ristikülas Pati vallas laps sündis, siis tõmmati laps veepange kandme alt läbi, et ta ära ei upuks pärast eluajal.

ERA II 3, 274/5 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati-Ristiküla Matsita peremehel vanal Andres Riisil olnud Tõnise vakk. Igast uudseviljast ja muust talu majapidamise saadusist pidi ta sinna esimesed peotäied või osakesed viinud olema. Teistel taludel Pati-Ristikülas polnud Tõnise vakku. Toris ja Vändras olla neid palju olnud. Ka Matsi talu peremees A. Riis olnud Torist pärit. Kes Tõnise vakasse puutunud, see pidi sellest haigeks jääma. ERA II 3, 286/7 (2) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Kõun, s. 1858 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Voltveti Vabrikumäe rahahoidja. Kord öösel sõitnud keegi Tartu mees Pärnusse. Kui ta Voltveti vabrikust mööda sõitis, tuli talle valges riides preili vastu. Käskinud enesel suud anda. Mees pole julenud. Siis palunud preili, et ta preili omale pääle võtaks. Ka seda pole mees julenud teha. Siis käskinud preili meest endale lüüa piitsaga. Mees pole ka seda teha julgenud. Sõitnud mees rahulikult edasi. Saanud Kärsu kõrtsi kohale. Sääl kohal hakanud preili nutma. Seletanud siis preili mehele, et tema olla Voltveti Vabrikumäes asuva varanduse valvaja. Mäe sees asuda suur varandus ja tema olla nõiutud seda valvama. Mees, keda nüüd käskinud enesele lüüa, suud anda ja edasi viia, olla samal päeval sündinud, mil tema olla ära nõiutud ja oleks võinud teda ära päästa teda puudutades. Tasuks oleks ta mehele hulk raha annud. Mees pole aga julenud teda päästa ja nüüd pidada ta jälle ootama sada aastat, kunas sarnane mees jälle mööda sõidab, kes sündinud samal päeval, mil tema ära nõiutud.

ERA II 3, 307/8 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Toomas Ollino, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emane kurat küti juures. Korra olnud mees mõtusemängu ajal metsas küttimas. Jäänud ka metsa ööd, teinud sinna tule maha. Öösel tulnud tema juure naisterahvas ja palunud meest, et see tooks talle heinu külje alla kuhjast ja lubaks enda juure tule ääre sooja. Mees lubanud küll naisterahva tule ääre sooja, aga käskinud tal enesel heinu külje alla tuua. Naisterahvas seletanud, et tema ei saavat kuhjast heinu tuua, kuhjal olla vöö ümber ja tema ei saavat sealt ainust kõrtki võtta. Nüüd saanud mees aru, et naine on emane kurat. Naiskurat palunud ikka meest edasi, et see talle heinu tooks külje alla. Lubanud selle eest mehele maksta. Toonudki viimaks mees sületäie heinu ligidalt kuhjast. Naisterahvas heitnud heintele magama mehe vastu tule ääre. Öösel sündinud talle poeg. Hommikuks olnud aga emane kurat kadunud ühes lapsega. Samuti olnud mehe müts kadunud. Mees arvanud, et kurat mütsi ära viinud. Vaadanud aga natuke ringi ja näinud, et müts teisel pool tuleaset maas olnud. Tõstnud mees mütsi üles, et seda pähe panna. Nüüd näinud mees, et mütsi all hulk hõberaha olnud.

ERA II 3, 367/8 (8) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanaeide raha. Korra olnud ühes talus perenaise ämm suremas. Minia valvanud surija juures. Ämm pole seda sallinud, et minia tema juures valvab. Öelnud, et tema ei saavat enne surra, kui minia tema juurest ära minevat. Läinudki viimaks minia toast välja, jätnud vanaeide üksi sinna surema. Minia vaadanud aga läbi võtmeaugu, et mis ämm nüüd üksi toas teeb. Näinud, et vanaeit tõusnud sängist üles, võtnud peaaluse koti seest raha, hulka kulda ja hõbedat, matnud koldesse tuha sisse maha. Ise öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud siis jälle sängi tagasi ja surnud kohe. Minia läinud ka kohe kambrisse sisse, hakanud koldest raha otsima. Pole leidnud ainust kopikatki, kõige hoolsama otsimise pääle vaatamata. Viimaks tulnud talle hää mõte: tõmmanud koolnud sängist ja selle käega urgitsenud kollet mööda. Kohe tulnud raha koldes esile.

ERA II 3, 377/9 (18) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valma rahaauk Kilingis. Valma kohal Saunametsa külas jões olnud vanast rahapada. Valmaks nimetatakse ühte jõehauda Kilingi Väikseküla Napsumuru heinamaa kohal. Rahapada olnud suure lepa all, mis sääl näha on. Rahaaugust tahtnud paljud rahakatelt välja tõmmata, pole aga see läinud korda kellegil, sest suur sarapuukirja madu valvanud paja kaanel, et keegi rahakatelt üles ei vinnaks. Korra läinud Valma heinamaale, mis seekord olnud Voltveti mõisa pärält, ühes kubjaga heinale teomehed. Pole teomehed ühes kubjaga pühapäeval Voltveti mõisa läinudki, vaid jäänud Valma heinamaale. Pühapäeval hulkunud mehed ümber jõe ääres. Korraga silmanud teomehed jões lepa all suurt rahakatelt, mille kaanel suur kirju, sarapuukarva uss valvanud. Uss vaadanud meeste poole, ise limpsanud keelt. Mehed rääkinud asja kubjale. Otsustanud siis katal ühisel nõul jõest pika poomiga välja tõmmata ja raha ühetasaselt ära jaotada. Mehed kõik sellega nõus. Otsitakse kohe paras teivas, mehed pistavad selle katla sangadest läbi ja hakkavad üles kaaluma seda. Kaaluvad, kaaluvad, katal kerkib. Sarapuukarva uss kaob katlakaanelt ja varsti on katal veepinnal. Nüüd hakkab juuresseisval kubjal kahju, et ta oli lubanud raha ühetasaselt ära jaotada. Ütleb kubjas kõvasti: "Juua saate küll nii palju kui tahate, kuid raha küll ühetasaselt ära ei jaota." Kohe murdunud teivas, mis rahakatla sangadest läbi pistetud. Rahakatel kukkunud kilinaga-kolinaga tagasi jõkke, sarapuukarva uss ilmunud jões katlakaanele, laksutanud ise lõugu. Pole lasknud kellelgi puudutada katlasse. Nii jäänud Voltveti teomehed rahakatlast ilma ja pole seda tänapäevani keegi Valma haudadest veel kätte saanud.

ERA II 3, 379/81 (19) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lähkma rahaauk Kilingis. Lähkmal Kilingis elanud keegi Jüri nimeline mees ja vigane poiss. Jüri olnud varemini jõukas mees, nüüd olnud ta vaeseks jäänud. Korra ilmunud unes tema juure keegi ja käskinud teda jõe kaldalt Lähkma suure küüraka lepa alt tuua ära rahapada. Ta pidada veel ühes võtma samast talust vigase poisi ja sellega koos raha välja kaevama. Mees tõusnud magamast üles ja rääkinud seda ka vigasele poisile, mis temale unes kästud. Vigane poiss pole uskunud, et Jürile niiviisi kästud ja pole kaasa tulnud raha välja kaevama. Heitnud Jüri uuesti magama, tulnud jälle keegi tema juure, kes käskinud teda tuua ära vigase poisiga koos raha Lähkma küüraka lepa alt. Jälle tõusnud Jüri maast üles, käskinud ka vigast poissi tulla kaevama, poiss pole tulnud. Mees heitnud magama. Kolmandat korda tulnud tema juure unes sama mees, kes teda varemini käskinud raha ära tuua. Käskinud nüüd minna Jüril üksinda rahaaugule raha tooma. Pärast tulla aga Jüril ka vigasele poisile osa anda. Midagi ei tohtida aga Jüri karta. Küll seletanud mees, kes Jürile unes ilmunud, et see sõja aegu maetud raha olla, mida ainult näitamise pääle kätte saab. Sellest hoolimata kartnud Jüri ja pole julgenud minna rahaaugule raha välja kaevama.

ERA II 3, 383/4 (22) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pärnu jõe tulek. Muiste pole Pärnu jõge praegusel kohal olnud. Jõe toonud praegusesse kohta hall vanamees kolme härjaga. Vanamees kolme härjaga olnud sinikashall ja käinud mööda taevaalust. Jõgi tulnud taga. Samuti toodud ka Tori jõgi praegusesse kohta.

ERA II 3, 391/4 (25) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Kahjamäe rahaauk. Kilingis elanud vana Sõõla Kai oma vennaga. Olnud mõlemad vaesed ja viletsad, elanud üheskoos. Kord öösel näidatud Kaie vennale unes: hall vanamees tulnud tuppa, käskinud vennal ka Kaie maast ülesse ajada ja siis minna Kahjamäele sellega koos ja säält Kahjamäe kase alt välja kaevata rahapada. Midagi ei tohtinud nad aga karta. Ajanud siis vend Kaie maast üles, käskinud kaasa tulla Kahjamäele rahapada välja kaevama. Seletanud talle oma unenäo ja hoiatanud õde, et see midagi ei kardaks. Läinud siis Sõõla Kai teele oma vennaga Kahjamäe poole. Tulnud neile kõigepäält vastu imelik kolu. Seda pole nad kumbki kartnud. Selle järele tulnud neile vastu suur lehm, lüpsik sarvis. Lüpsik kolisenud koleda häälega. Lehmal olnud koledad põlevad silmad ja ta jäänud just Kaie ette seisma. Kai pole sedagi kartnud. Siis tulnud neile vastu kole röhkiv emis ühes poegadega. Ka seda pole kartnud ei Kai ise, ega tema vend. Viimaks just Kahjamäe jalal tulnud neile vastu just väga kole ja imeveider lummuts, (nagu jutustaja räägib) ja ka seda pole kartnud ei Kai ega tema vend. Jõudnud Kahjamäele. Kase juure alt pahemalt poole, nagu õpetatud, hakanud kaevama. Korraga hakanud hirmsasti müristama ja välku heitma. Vihma tulnud nagu oavarrest. Öelnud siis Kai vennale, et ärme nüüd kaevame, kui õige hirmsasti müristab. Ootame seni, kuni kole müristamishoog üle läheb. Jätnudki Sõõla Kai ja vend kaevamise. Kohe olnud välk ja müristamine kadunud. Taevas selge, tähed taevas - ei vihma kusagil. Kai ja vend uuesti kaevama. Kaevavad ja kaevavad, rahapada aga pole enam augus olnud. Kuulda olnud ainult kolin, kui vend kord labida õige sügavale maa alla pistis. Küll siis rahapada maa alla vajus igaveseks. Ei ole nad leidnudki sel ööl Kahjamäe kase alt rahapada. Järgmisel ööl ilmunud Sõõla Kaie vennale unes rahaauku kaevama minna käskija vanamees uuesti. Öelnud, et nad ei oleks kartma pidanud. Oleks nad müristamise ajal olnud edasi kaevamise juures ja oleks nad siis katla välja kaevanud, siis poleks midagi erilist juhtunud. Müristamine ja välguheitmine oleks kohe pääle selle vaikinud ja mõlemad oleks saanud rikka(i)ks inimesiks.

ERA II 3, 397/8 (27) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingi naisi. Korra läinud kaks Kilingi naist Raudsiku perenaisele viima titepütti. Eksinud aga metsa ära. Hulkunud hulk aega sihitult metsas ringi. Pole kusagile metsa äärde välja jõudnud. Viimaks tulnud neile juure võõras mees, pärinud, kus ja kuidas naised niiviisi ära eksinud ja kuhu nad minna soovivad. Naised seletanud ka ära, et nad lähevad viima titepütti külasse. Mees lubanud naisi metsast välja viia. Viinud neid aga ikka kaugemale metsa. Naised saanud aru, et see pole kellegi õige mees, vaid vanajurn ise. Istunud viimaks maha, pannud titepütid kõrvale, pannud põlled pahupidi ette. Nende juure tulnud siis ka mees tagasi, kes neile teed juhatanud ja vahepääl ära kadunud. Naised ütelnud mehele: "Tagane, saatan!" Siis kadunud naiste eksitaja. Varsti jõudnud naised ka tagurpidi tanudega ja pahupidi põlledega välja Raudsiku talu kopli aia taha, kus nad jumalat tänanud, et õnnelikult välja olla pääsenud.

ERA II 3, 398/9 (28) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingis metsavahti. Kilingi vallas surnud kord vana metsavaht ära. Asemele jäänud tema noor seitsmeteistkümne-aastane poeg. See läinud kord jõuluajal metsa. Eksinud ka metsa ära, kõndinud hulk aega metsa mööda ümber. Korraga märganud oma jälgede kõrval noor metsavaht pikki ahtakesi samme, tema kõndinud ikka neid samme pidi ja pole metsa ääre välja jõudnudki. Viimaks olnud noore metsavahi kõrval ka võõras mees. Lubanud see viia välja metsast noortmeest. Noormees kõndinud ka siis metsast tulnud mehe kõrval edasi. Märganud aga metsavaht viimaks, et mees teda sugugi metsast välja viia ei kavatse, vaid ainult metsa mööda ümber eksitab. Istunud siis mees lumele maha ja hakanud ennast riidest lahti võtma. Riided pannud tagurpidi selga, pastlad tagurpidi jalga. Ka eksitaja jäänud mehe ette hargis jalgadega seisma. Küsinud, mis mees nüüd teha. Vastanud noormees, et ajada higiseid riideid vähe teisipidi selga. Nüüd kadunud eksitaja mehe kõrvalt uuesti metsa. Mees jõudnud ka kohe Saunametsa talu aia ääre välja.

ERA II 3, 399/401 (29) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurat pakub metsavahile raha. Korra eksinud üks Kilingi metsavaht metsa ära. Pika ümbereksimise järele jõudnud välja Kivilaane Abrami kõrtsi juure. Kõrtsis öelnud: "Nüüd eksisin hulk aega metsas ümber, peaks kurat mulle nüüd hulga raha andma!" Kõik kõrtsisolijad hakanud mehe soovi pääle naerma. Metsavaht tulnud kõrtsist välja ja läinud metsavahelist teed koju poole minema. Jõudnud tüki maad edasi, kuulnud äkki kõrvulukustavat vilet. Ei ole mees seda sugugi tähelegi pannud, läinud edasi natuke ehmunult. Natukese aja pärast läinud justkui keegi temast metsas mööda ja vilistanud veel kõvemalt, kui varemini. Tüki ajapärast vilistanud tal keegi just kõrval nii et tal kõrvad lukku jäänud. Mees vaadanud ringi. Kurat olnud tee ääres, just tema kõrval, ise kõlistanud pika orgiga raha hunikust, mis tal kõrvas maas olnud. Küsinud mehelt: "Luba mulle, mis lubad, selle raha saad omale." Metsavaht vastanud: "Tagane minust saatan!" Läinud ise rahulikult edasi. Kurat jäänud tee ääre kohkunult oma rahahuniku juure maha.

ERA II 3, 417 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja Abjas. Jutustaja ema näinud kord, kui ta alles väike olnud, kuidas väike karjapoiss lambatallest lendaja läbi laskis ja talleke kohe surnud. Olnud väga selge hommik. Karjapoiss öelnud, et nüüd eriliselt hää olla lendajat saata. Pannud lendajaks sukanõela. Tall surnud kohe kivi otsa ära. Kuidas karjapoiss lendaja välja saatis, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 417/8 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja saatja Abjas. Abjas saatnud ühe talu peremees teise talu loomadele lendajaid. Loomad lõpnud alati sääl lendaja tõttu. Looma kops pandud aga sääl talus kord aia vahele. (Muidugi lendajast läbistatud looma oma.) Üheksa tahilist nõela läbi. Pärast keedetud kops ühes nõeltega pajas umbkaane all ära. Siis tulnud, kui kops pajas keenud, teise talu peremees, kes lendajat saatnud, sinna talusse sisse, tahtnud juua või midagi muud asja. Midagi pole talle aga antud. Siis surnud nõiduja lapsed selle järele kõik ära.

ERA II 3, 418 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nõiutud jõgi Kanakülas. Korra nõidunud keegi nõid Voltveti-Kanakülas jõe ära, nii et kõik loomad, kes jões joomas käinud, sinna viimaks ära uppunud. Iga päev uppunud jõkke üks loom karja hulgast ära. Viimaks pole enam keegi oma karja julgenud Kanaküla jõe äärde jooma ajada. Kes jõge nõidunud, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 421 (1) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Jeesus läind kirikusse Illusille, Alusselle Lõha musta Mooseselle. Eesu jalga nikatanud, Nikatanud, nakatanud Teder teele lennatanud. Oh Jeesus, oh Jeesus, Soovi omad sooned, Säe omad luud-liikmed Nõnda kui Israel ennem on säädnud. Üheksa korda, igakord ühe hingetõmbega haigele kohale lugeda. Veel 9 risti pääle teha.

ERA II 3, 423 (4) < Saarde khk., Tõõtsi k. - Eduard Johannes Kase < Liisu Ardel, s. 1840 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Jeesus kiriku mines, Hobu tal ees hiirikili, Süsimusta moorakili. Sai ta soome silla pääle, Püü lennati, maa väärati, Hobu jalga nikati. Jeesus tull´ ratsa päält maha, Võts lugemisi lugeda: Liida kinni Jeesuke, Liida kinni liikmeid. Soovi kinni Jeesuke, Soovi kinni soontanud. Liige liikme kohta, Soon soone kohta, Luu luu kohta, liha liha kohta, karvad pääle tal kasugu, Neid sõnu tuleb ka 9 korda üle lugeda haige koha pääle. Iga kord ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 426/8 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuusemäe nõid Kõpus. Kõpu vallas, Halliste külas elanud Kuusemäe talus umbes kuuskümmend aastat tagasi vana peremees, kes nõiduda oskanud. Naabritalul, Songal, lõpnud loomad alati tema nõidumise tagajärjel maha, ka vili pole Songal kasvanud. Loomadele tulnud sääl kõiksugu haigused kaela, samuti täid selga. Ka lendaja laskis sääl tihti loomi läbi, muidugi surid loomad selle tõttu. Viimaks kutsunud Songa peremees ühe teise kuulsama nõia omale appi, kui tal jälle üks lehm maha surnud. Seletanud nõiale ära, et temal niiviisi lehm ära lõpnud, ja küsinud nõialt, et kas ei saaks abi kuidagi selle vastu. Nõid omalt poolt seletanud, et siis küll tema arstida osata, kui ta aga seda teab, kes tal alati loomi niiviisi ära nõiub. Muidu ei võivat temagi aidata. Songa peremees seletanud nüüd jälle, et temal olla väga hästi teada, et Kuusemäe peremees see olla, kes tema loomi alati nõiub. Tehtudki siis vastunõidumisega kohe algust. Kõigepäält võetud nõiduse pärast lõpnud loomal kops välja, pandud aia vahele ja lasknud siis tark püssist Kuusemäe poole. (Kas hõbedat või midagi harilikku, ei tea jutustaja). Kohe lõpnud ka laskmismomendil Kuusemäel üks lehm ära. Kuusemäe peremees katsunud ka pärast vastunõidumist veel Songa loomi nõiduda, pole see tal aga sugugi õnnestunud. Öelnud ise veel pahal meelel: "Va rumalad, oskavad vastu teha!" Üldse kaotavat nõiduja oma mõju sääl kohal, kus talle juba kord vastu nõiutud.

ERA II 3, 430/1 (4) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks. Korra teeninud Voltvetis sulane vaese peremehe juures. Sääl pole talle muud süüa antud, kui paljast leiba ja räime. Sulane pole sääl halva toidu pärast teenida tahtnud, vaid läinud hoopis ära. Teisel aastal teeninud rikka peremehe juures. Sääl olnud alati liha söögiajal laual. Sulane olnud ka söögiga väga rahul. Korra äestanud aga sulane põllul ja näinud, kuidas peremees metsa läinud. Metsa ääres olnud mahamurdunud puu. Puu toetunud ladva ja oma kännu najale, nii et säält veel alt läbi tükkida võinud. Peremees tükkinud ka puu alt läbi mitu korda. Varsti olnud peremees hundiks moondunud puu alt läbikäimise tõttu. Hunt kadunud metsa ja sulane ootanud, et mis nüüd sünnib. Pidanud ikka maha murdunud puud silmas. Näinud, kuidas tüki aja pärast tulnud hunt tagasi, naabri talu kirju koer äramurtuna seljas. Tükkinud hunt jälle mahamurdunud puu alt paar korda läbi ja olnud jälle sulase peremees. Sulane läinud nüüd ka rikkalt talult minema. Ise öelnud, et oli vaese peremehe juures mis oli, sääl sai vähemalt puhast leibagi, siin aga toidetakse mind koeralihaga.

ERA II 3, 433/4 (3.1) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kolmkümmend kuus pütti kulda. Üks rahvajutt räägib, et Rootsi kulda olla taganemise ajal (Põhjasõja ajal?) maetud Pati laukasse. Pati laugas on Pati mõisast 1-2 kilomeetrit keskhommiku poole. Laukas olla koletu suur kala rahapüttide vahiks. Kui ta ennast liigutavat, siis värisevat lauka kaldad ja kõik maa ümberringi. Seda kala kartnud kõik rahaotsijad. Samuti olnud tema eest hirmul need mehed, kes sääl linu leotanud.

ERA II 3, 434 (3.2) < Saarde khk., Volveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teine rahvajutt räägb et jälle kolmkümmend kuus pütti kulda olla maetud Kilingi-Nõmme kõrtsi taha. Kuld asuda Nõmme kõrtsist Pändiküla poole minna pahemal pool tee ääres männikus. Sääl kuivatavat vanapagan pimedail öil tihti raha. Korra läinud säält keegi mees mööda ja näinud, et sääl tuli põlenud. Mees läinud tule juurest piibu pääle tuld võtma. Kohe karanud verise pääga vars tule ääre ja hakanud selle ümber jooksma. Mees pole julenud tuld võtta.

ERA II 3, 435/6 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi Sihva männikus. Korra käinud keegi Voltveti vabriku töömees sel ajal, kui vabrik alles käis, Kilingi Nõmme kõrtsis. Õhtul tulnud säält vähe vintis pääga koju. Näinud: tee ääres põlenud Sihva männikus kännus tuluke, mees istunud juures. Töömees küsima: "Kurat, anna mulle ka tuld piibule!" Tahtnud ise kännust sütt võtta. Juuresvalvaja mees pole seda sündida lasknud, vaid visanud mehele ise terve kühvlitäie süsa. Töömees võtnud säält ühe söe, pannud selle piibule ja läinud koju ning heitnud magama, ilma, et midagi iseäralikku oleks juhtunud. Hommikul üles ärgates ja esimest piipu tehes leidnud aga mees piibust viiekopikalise raha. Mees imestanud, et kuidas see raha võis küll sinna sattunud olla. Siis tulnud talle meele eilaõhtune tule piibule saamine mehelt metsast. Arvanud, et sääl võis kergesti metsas rahatuli põleda. Läinudki uuesti sinna kohale vaatama. Sääl kohal, kuhu mees talle piibule panemiseks süsa visanud kühvliga, olnud maas terve ladem viiekopikalisi rahasid. Mees saanud nii vaesest töömehest korraga rikkaks meheks.

ERA II 3, 436/7 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Viira k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Bernhardt, s. 1846 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahatuli Kilingi-Nõmme kõrtsi taga. Kilingi-Nõmme kõrtsi taga männikus, kuhu kolmkümmend kuus pütti Rootsi kulda peidetud olla, näha inimesed tihti rahatuld põlemas. Korra sõitnud säält männikust jälle keegi mees mööda, näinud, et männikus tuli maas. Saanud aru, et see on rahakuivatamise tuli. Mõelnud, et kui ta nüüd oma mantli tulele viskab, siis on kõik see raha, mis mantli alla jääb, tema oma. Ajanudki mantli seljast maha ja liginenud tulele. Tahtnud tulele just mantlit pääle heita, kui äkki tule äärest verise pääga vars üles karanud ja vastupäeva ümber tule hakanud jooksma. Mees olnud küll julge mees, aga seda varsa hakanud kartma, arvanud ise, et vars võib ta ära murda. Pole julgenud mantlit rahatulele pääle heita ja jäänud niiviisi rahast ilma.

ERA II 3, 439/40 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Mari Bernhardt, s. 1859 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seitsme kuke veri rahaaugul. Korra matnud keegi mees maasse raha. Teine mees jälginud teda ja roninud ülesse puu otsa, kuulanud mis mees rahamatmise juures rääkinud. Mees öelnud: "Enne ei pea siit raha kätte saama, kui siin seitsme venna veri ära valatakse." Mees puuotsast öelnud jälle: "Ei mitte seitsme venna, vaid seitsme kuke veri." Rahamatja mees vastanud jälle, et ikka seitsme venna veri peab siin enne ära ohverdatama. Nii korranud mees puuotsast oma ütlust kukkedest kolm korda. Viimaks arvanud rahamatja Jumal ülevalt temaga niiviisi räägib ja öelnud: "Sündku siis, Issand, sinu tahtmine. Ohverdatagu siin enne seitsme kuke veri, kui siit raha tahetakse kätte saada." Pärast läinud mees, kes puu otsas päält kuulanud teise raha hauakõnet rahaaugule kaevama raha välja. Pole aga midagi leidnud. Võtnud seitse noort kukke, tapnud rahaaugul ära ja kohe olnud raha tal käes.

ERA II 3, 452/5 (5) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu m. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti peremees libahundiks. Ühes Voltveti talus olnud sulane, keda väga hästi toidetud. Alati olnud liha laual. Sulane olnud ka oma eluga väga rahul, ainult mõni veider asi olnud peremehe juures tähelepanu äratav. Nii korra kui nad metsas puid raidunud, jooksnud peremees igakord, kui nad puid raidumast koju läinud, teel metsa ja jõudnud juba ennem koju. Söönud siis juba laua ääres, kui sulane koju jõudnud. Nii olnud igal õhtul. Korra aga jooksnud sulane peremehele järele, kui see koduteel tema juurest jälle metsa jooksnud. Näinud, kuidas peremees visanud kolm korda uperpalli ja öelnud sinna juure veel sõnu. Sulase silma all muutunud peremees hundiks. Sulane visanud ka kolm korda uperpalli ja öelnud samad sõnad, mida peremeeski lugenud. Ka sulane muutunud hundiks. Jooksnud peremees hundile järele. Kui ta koju jõudnud söönud peremees juba toas laua ääres. Sulane pole osanud aga neid sõnu, kuidas ennast tagasi inimeseks muuta ja kolistanud hundina ukse taga. Peremees tulnud jälle toast välja, öelnud hundile: "Õõss sealauta!" Läinud siis sulane-hunt sealauta. Sääl lugenud peremees jälle teisi sõnu ja sulase hundinahk langenud jälle seljast maha. Pärast pole peremees selle kohta midagi öelnud. Läinud jälle tükk aega mööda, sulane pidanud ikka peremeest silmas. Korra näinud ta päält, kuidas peremees enese jälle hundiks moondanud ja metsa kihutanud. Pärast tulnud metsast tagasi, teise talu kirju koer seljas. Viinud selle sealauta. Pärast tulnud sealaudast peremehena-inimesena jälle välja. Õhtul, kui pere söönud, pole sulane liha tahtnud süüa. Peremees pärinud põhjuse üle järele. Sulane vastanud jälle, et tema teise talu kirju koera liha ei tahtvat. Teinekord näinud sulane jälle, kuidas peremees ühe koeraga seljas, ise hunt, koju jooksnud. Sealaudas ajanud hundi naha maha, olnud jälle inimene. Sulane läinud pärast sealauta, leidnud säält hundi naha, pannud selle põlema. Siis pole peremees enam saanud libahundiks käia, pole ka enam liha talu laudas olnud.

ERA II 3, 468/9 (2) < Saarde khk., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti rahaauk metsas. Kord olnud Voltveti metsas puuraiujad tööl. Nad leidnud puujuure alt rahakatla. Kui nad selle parajasti maa seest lahti olnud kaevanud ja maapinnale tõstnud, läinud säält Voltveti härra mööda. See öelnud, et see katel kuuluda temale ühes rahaga, sest olla see ju tema maa seest leitud. Nii kohe, kui härra seda öelnud, vajunud katel suure kilina-kolinaga maa alla. Jäänud niiviisi ilma rahast selle väljakaevajad töömehed kui ka ahne mõisahärra.

ERA II 3, 470/2 (4) < Saarde khk., Klingi v., Kikepera k., Väikseküla t. - Eduard Johannes Kase < Juhan Talts, s. 1853 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas Kaabaka nõmm Kilingis nime sai (Väiksekülas). Vanast elanud Kilingi Väiksekülas (umbes 150 a. tagasi) Jaagu-nimeline mees. See joonud kord Sindi Sikaselja kõrtsis. Sääl lubanud ta mõisnikel kõigil maod maha lasta. Seda kuulnud päält keegi sakslane. See küsinud pärast kõrtsimehe käest, kes see mees olla olnud. Kõrtsimees vastanud, et teadvat ainult seda, et teda Kilingi Jaaguks kutsutavat. Mis tal pääle Jaagu veel nimeks olevat, seda ta ei teada. Sakslane kaevanud sillakohtusse selle Jaagu. Kohtus ei teatud kuidagi seda Jaaku ette kutsuda. Siis kutsutud sillakohtusse kõik Kilingi vallas elavad Jaagud. Sakslane, kes kaevanud, pidanud õige Jaagu teiste hulgast ära tundma. Tulnudki kõik Kilingi Jaagud kohtusse. Sakslane vaadanud kõigile otsa, aga pole nende Jaakude seast õiget Jaaku leidnud. Selgunudki, et üks Jaak puudub. Kutsutud siis see puuduv Jaak kohtusse. Olnudki sama Jaak, kes Sikaselja kõrtsis teiste kuuldes lubanud mõisnikel magusid maha lasta. Küsinud siis sillakohtunik, kas ta olla nii rääkinud. - Olla küll. - Kas ta olla purjus või kaine olnud? - Olla nii kaine olnud, et oleks võinud lauakirikusse minna. Mõistetud siis veel Kilingi Jaak tükiks ajaks kinni. Jaak põgenenud aga vangist ära. Ehitanud omale metsa Kilingi valda Väikeküla ligidale väikesse majahüti. Sääl elanud ta, käinud suvel taludes tööl, elumaju ja aitasid ehitamas ja muudel töödel, olgugi et olnud keelatud taludel teda töösse võtta. Seda nõmme, kus Jaagu majake seisnud, kutsutakse praegu veel Kilingis Kaabakanõmmeks. Rahvas kutsunud eluajal ka Jaaku kaabakaks.

ERA II 3, 475/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kosenkranius, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnise vakk Tori Viidikal. Kaks põlve tagasi olnud Tori vallas Viidika talus tõnise vakk. Siis tahetud ka säält tõnise vakka hävitada. Ei ole enam sinna sisse midagi viidud, ja viidud aidanurgast õue. Sääl vedelenud ta tüki aega, kuni peremees ta säält võtnud ja jõkke visanud. Jõest tulnud aga tõnise vakk tagasi välja, ei ole vool teda allapoole viinud ega ole ta ka põhja vajunud. Noor perenaine tahtnud aga tõnise vakast lahti saada ja teinud saunaahju tule, et seda sääl ära põletada. Kui aga tõnise vakk tules põlenud, tahtnud keegi teda tulesse kiskuda, võtnud perenaisel juukstest kinni ja sikutanud tule poole. Perenaine saanud käed vastu ahju seina lüüa, siis pole saanud nägematu olevus teda just tulle sisse tõmmata, juukseist kiskunud aga perenaisel pool pead paljaks.

ERA II 3, 485/6 (1) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal. Korra tulnud keegi naine Tõstamaal kirikust. Soos istunud maha mättale. Näinud sääl kuidas soost tulnud oherdiaugu suurusest august välja sinist suitsu. Suits keerelnud natuke aega õhus - siis kadunud ära. Pärast seda tulnud naise juure vana mees öösel unes. Käskinud naisel maast üles tõusta ja minna sinna, kust ta pühapäeval kirikust tulles näinud sinist suitsu soost välja keerlevat. Kästud tal minna sinna ühes vennaga. Ajanudki naine venna maast üles ja läinud teele säält raha välja kaevama, nagu vanamees unes käskinud. Olnud just jõululaupäeva õhtu. Teel pole kedagi liikunud ja naine hakanud kangesti kartma, samuti tema vend. Tulnud mõlemad tagasi ühes vennaga ja jäänud rahast ilma. Rahaauk on olnud Tõstamaa Tõhela järve ääres rabas.

ERA II 3, 486/8 (2) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Täoste rahaauk. Tõstamaa Täoste külas põletatud põldudel alati raha. Rahatuli olnud igal õhtul näha, kuid keegi pole julgenud sinna juure minna. Tõstamaa Tõhela külas aga olnud ühel talul Mardi nimeline poeg. See olnud väga julge mees. Tema otsustanud kord Täoste põllule õhtul rahatuld vaatama minna. Läinudki sinna. Olnud tule juures vanamees ja seganud kepiga tuld. Mart võtnud kohe kübarast suure tahilise sukanõela ja visanud tulle. Nüüd hakanud tulesegaja vanamees Marti taga ajama. Visanud oma tulesegamise kepi kohe maha ja jooksnud Mardile järele. Pea olnud ta Mardile nii ligidal, et haaranud kätega juba viimase järele. Kätte pole aga Marti saanud. Viimaks hakanud Mart loogeldi jooksma. Siis jäänud vanamees tast natuke maha. Vanamees karjunud siis Mardile: "Külamees, mine otse rada, ära siilu-viilgu pidi jookse!" Kui aga Mart otse oleks läinud, siis oleks vanamees ta kätte saanud. Õueväravas kadunud vanamees ära. Mart läinud kambrisse ja uinunud. Unes tulnud sama vanamees Mardile ütlema: "Tule vii oma raha ära, mis sa õhtul maha jätsid." Mart kartnud küll, kuid läinud hommikul siiski Täoste põllule vaatama. Leidnud suure rahahunniku säält kohalt, kus vanamees õhtul rahatuld teinud. Vanamehe kepp olnud ka juures maas.

ERA II 3, 490/2 (7) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Salatsis. Salatsi jõesuust kaheksateistkümmend versta lõuna poole on Kadaka talu. Kadaka talu peremehele öeldud umbes viiskümmend aastat tagasi kord unes, et tema kodutalu värava posti alla olla hulk raha maetud. Tema pidada sääl seitsme venna vere ära ohverdama, siis saada ta säält selle raha kätte. Peremees rääkinud seda asja ka perenaisele ja lastele. Läinud nad siis väravaposti juure, kaevanud sääl sügavamale, pole aga midagi kätte saanud. Arvanud, et küllap vist ikka sellepärast seda raha säält kätte ei saa, et nad seitsme venna verd pole sääl ohverdanud. Nad arvanud ka, et kedagi sarnast lolli ei ole, kes oma seitse poega sääl ära tapaks, et seda raha kätte saada. Jäänudki niimoodi see raha säält kätte saamata. Korra olnud aga peremehe üheksa-aastane poeg ja seitsmeaastane tütar üksi kodus ja mänginud murul. Talurahvas olnud terves koosseisus põllul vilja koristamas. Öelnud äkki väike õde vennale: "Meil on seitse noort kukke. Need on ju niisamuti vennad, kui sina vend mulle oled. Tapame õige kuked väravaposti juures ära, vast saame kätte raha, mis sinna alla maetud." Tapnudki õde ja vend kuked väravaposti juure ära, nii et veri sinna maha läinud. Siis tulnud rahakatel maast ise välja. Olnud kolme- või neljatoobiline vaskkatel. Siis läinud lapsed põllule. Öelnud sääl emale, et näin me leidsime värava posti juurest ühe katla. Pole esmalt laste juttu usutud, siis aga mindud koju vaatama ja leitud rahakatel värava kõrvalt, seitse noort tapetud kukke sääl kõrval.

ERA II 3, 492/4 (8) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Teedearu rahaauk. Tõstamaa Uude talu peremeest kästud kord öösel unes minna rahaaugule. Kästud kohe maast üles tõusta ja hakata tagurpidi käies minema Teedearu heinamaade poole teed pidi. Kaheksa versta kodust kaugel seista kuusk heinamaas. Selle juure all olla lahtiselt palju raha. Tulla ainult peoga lahtist mulda paar korda ära võtta päält, ja kohe olla raha vastas. Läinudki Uude talu peremees tagurpidi minema. Olnud aga väga pime öö ja tee ääres kust tal minna tarvis olnud, olnud väga sügavad kraavid. Mees kukkunud mitu korda üle pea kraavi. Kui ta juba neli versta ära olnud käinud siis olnud ta juba kraavikukkumiste tõttu läbimärg. Nüüd pole ta enam edasi läinud, vaid läinud koju tagasi. Järgmisel päeval, vist pühapäeval läinud ta päris päise päeva ajal sama kuuse juure vaatama. Pole leidnud säält ei raha ega muud midagi. Pühapäeva öösel pärast öeldud talle jälle unes, miks ta tagurpidi ei olla tulnud, siis oleks ta raha kätte saanud. Ka edaspidi võida ta veel tagurpidi tulles raha kätte saada. Peremees pole aga enam tagurpidi sinna läinud.

ERA II 3, 494/6 (9) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taluisa raha. Taluisa olnud kord Tõstamaa Kopli talus suremisel haige. Oodatud iga minut tema surma. Minia olnud tema juures toas. Käskinud kord vanaätt miniat kaevule minna ja säält talle tuua hääd värsket vett. Läinud minia toast välja minema, näinud ukselt tagasi vaadates, et vanaätt kippunud sängist ülesse. Pole minia siis kedagi kaevule läinud, vaid läinud ainult toa ukse taha. Säält vaadanud läbi võtmeaugu, et mis vanaätt nüüd toas üksi teeb. Vanaätt tõusnudki sängist päris üles võtnud oma päetsist kotikese raha, kallanud säält raha koldesse, kaapinud tuha alla, ise öelnud kolm korda: "Kes käsi paneb, see käsi võtab." Minia läinud kohe joogikruusiga tuppa tagasi. Juba olnud vanaätt sängis surnud, pole enam juua tahtnudki. Otsinud minia siis koldest raha, pole aga midagi leidnud. Kutsunud pärast ka mehe, jutustanud sellele, kuidas vanaätt raha koldesse peitnud. Pole ka see raha koldest kätte saanud. Imestanud küll minia ja poeg, kuhu vanaätt raha võis peita, et nad seda enam kätte ei saa, aga midagi pole aidanud. Viimaks võtnud vanaäti laudilt maha. Kaapinud tema käega koldest. Kohe ilmunud tema (juure) peidetud raha koldest esile.

ERA II 3, 496/7 (10) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõstamaa Oti isa raha. Tõstamaa Oti talu peremehe isa olnud suremisel haige. Poeg ja sulane tuulanud rehe all sellel korral vilja. Poeg tuulanud ja sulane kallanud vilja sarasse. Tuulatud vilja kannud peremees aita, poiss aidanud talle koti selga. Kui peremees aidas olnud, näinud sulane, kuidas peremehe isa tulnud kambrist välja, läinud rehealuse värava juure, visanud peoga raha sinna maha, tõmmanud vassaku jalaga kolm korda mulda sinna pääle. Raha läinud kolinal maa alla. Kui peremees ja sulane jälle rehealla tuulama tulnud, läinud pereisa tagasi tuppa. Varsti pääle selle surnud pereisa toas. Poeg läinud siis ka tuppa, samuti läinud sinna teised omaksed. Otsitud vanaäti juurest raha. Pole aga leitud kopikatki. Sulane aga, kes päält näinud, kuidas vana peremees raha matnud rehealuse värava alla, koputanud kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravat ja raha ilmunud maa alt välja. Vana taluisa oli raha mattes vist ka öelnud, et raha siis kätte saada, kui kolm korda vassaku jala kannaga vastu rehealuse väravaalust koputada, mida muidugi sulane päält kuulis.

ERA II 3, 499/502 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Levalohu rahaauk. Kilingi Levalohu peremeest kästud kord Tartusse minna ja Emajõe sillalt raha välja kaevata. Käskimine sündinud vist unes. Levalohu peremees mõelnud, et võib olla ongi Tartus Emajõe sillal raha ja läinud ka Tartusse. Tartus kõndinud mitu päeva ringi, inimesed käinud alati üle silla, ei saa mees kunagi sillalt kaevama hakata. Viimaks märkab keegi Tartu elanik linna mööda ümberhulkuvat maameest ja läheb sellele juure. Küsib siis Levalohu peremehelt, mispärast see siin Tartus niimoodi ringi hulkuda. Levalohu peremees vastab talle, et teda olla Tartu Emajõe sillalt kästud välja kaevata raha. Nüüd hakanud Tartu elanik kõvasti naerma selle pääle, et mees sarnast käsku kuulda võtnud. Seletab, et temale olla ka kord juhatatud, et Kilingi vallas Levalohu talus olla suur varandus sepa alasi alla ära peidetud. Tema ei teadagi, kus see Kilingi ja Levalohu talu asuvad, veel vähem uskuda ta, et sinna sepaalasi alla võiks raha peidetud olla. Nüüd saanud Levalohu peremees aru, et raha tema enese sepikotta on peidetud. Rutanud kohe koju ja võtnud sepikojas alasipaku alt kaevamise ette. Pole mees palju kaevanudki, kui juba tulnud talle vastu plekknõu, mis raha ääreni täis. Raha pole just palju olnud, aga Levalohu peremees saanud selle tõttu rikkaks meheks. Sellest loost olnud möödunud juba hulk aastaid. Peremees oli võtnud rahanõu sööginõuna. Korra läinud soldatid talust läbi ja palunud süüa. Peremees annudki neile selle rahanõu täie suppi. Soldatid söönud, võtnud ikka kõik lusikaga põhjast, ise naernud sääljuures. Viimaks peremees küsinud, mis selle põhjuseks. Soldatid seletanud peremehele maakeeli, et nõul olla venekeelne kiri: "Kes sügavamalt võtab, saab rohkem." Nemad tegevat ka selle eeskirja järele. Peremees saanud aru, et see kiri võib ka midagi muud tähendada ja rutanud sepikotta uuesti kaevama. Kaevanud ikka samast kohast sepa alasi alt. Kui ta veel sügavamale kaevanud, kui eelmise nõu leiu ajal, siis leidnud ta suurema nõu, kus palju rohkem raha sees olnud, kui soldatite supinõus. Nii saanud Levalohu peremees päris rikkaks meheks.

ERA II 3, 508/9 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tont metsas. Korra olnud mehed ööd metsas. Äkki keegi huiganud metsast. Üks mees tule juurest huiganud vastu. Kohe pääle selle tulnud ka peenike noorhärra metsast välja kohe meeste juure tule ääre. Peeretanud tulele, tahtnud seda ära kustutada. Püss olnud härral seljas ja ta näidanud jahimees olevat. Üks mees võtnud aga püssi ja lasknud sellega hõbepreesi härra pihta, see kadunud, tema püssist jäänud aga paljalt reevarb järele.

ERA II 3, 514 (3) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Õisu järve minek Kilingist. Õisu järv on enne olnud Kilingi vallas, Münniku külas. Praegu on sääl veel järve ase näha. See asub Münniku talu maa sees. Kaks musta härga vedanud järve. Järv ise öelnud ikka: "Õissu, õissu!"

ERA II 3, 515 (3a) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Järve reis tallis. Talli vallas asub Vana- ja Uue-Järve vahel nn "Järve" järv. See on tulnud sinna Perätse talu maa päält Talli vallast, samast ligidalt.

ERA II 3, 515/6 (4) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Kõveril. Talli vallas Kõveri mäes on olnud rahaauk. Jutustaja ei tea täpselt millise sõja ajal sinna on maetud hulk raha. Korra näidatud unes ühele Talli valla mehele, et Kõveri mäes on rahaauk. Kästud temal säält raha ära tuua. Mees läinud järgmisel päeval sinna raha välja kaevama. Kaevanud ära tüki aega, tulnud vastu rahakatel, tammepalk sangast läbi. Tahtnud mees seda katelt koju tuua ja august välja tõmmata. Seda pole lastud aga sündida. Kästud mehele, et toogu kana kahe pojaga, ohverdagu see raha-augul, siis saada ta alles rahakatla kätte. Mees läinudki koju, toonud säält kana kahe pojaga ja tahtnud seda augul ohverdada. Sääl öeldud talle aga, et ta oleks pidanud tooma naise kahe lapsega kodust ja need ohverdama rahaaugul, siis alles oleks ta raha kätte saanud. Tammepalk murdunud pooleks ja rahakatel vajunud kilinal-kõlinal maa alla. Jutustaja ei mäleta enam, kas on tal kästud unes, või pärast ilmsi tuua kana kahe pojaga ja rahaaugul ohverdada.

ERA II 3, 517 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Männiku k. < Saarde khk., Kilingi v., Täidama k. - Eduard Johannes Kase < Liisa Jürvetson, s. 1868 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk. Vanast olnud Talli Järve talu maa pääl vana tammekänd, mille alla raha olnud maetud. See raha pidanud sääl täies ulatuses alles seisma. Järve peremees aga võtnud säält raha ja pole kohe tagasi pannud. Järve talu maja hakanud siis põlema. Järve peremees pidanud raha, kui ta seda säält tarvitanud, alati jälle täies ulatuses tagasi panema. Kui keegi võõras säält raha tahtnud võtta, siis tahtnud sellele ikka seitse musta koera kallale karata. Keegi pole julenud sinna raha otsima minna sarnase asja tõttu. Kuidas see raha sinna olla sattunud, seda ei tea jutustaja.

[ Eelmine lehekülg  1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]