Õie Haas
Eesti Päevad Austraalias

Eesti Päevi Austraalias on peetud ajavahemikus 1954 - 1986 vahelduvalt kolmes suuremas eestlaste keskuses 13 korda, neist viiel korral Sydneys ja neljal korral Melbourne'is ja Adelaide'is.

I Eesti Päevad toimusid Sydneys 1. - 3. jaan. 1954; peakorraldaja Leonid Kallas. Esimeseks ürituseks oli näidend: L. Verneuil' "Saatan" Jaan Mürgi lavastusel. Pidustuste peapunkti moodustas kontsert-laulupidu Assernbly Hall'is u. 120 lauljaga viiest koorist: Thirlmere Eesti Segakoor (TES), Sydney Eesti Seltsi Segakoor "Vanemuine" (SES), Melbourne'i Eesti Segakoor (MES), Adelaide Eesti Segakoor (AES) ja Eesti Meeskoor Austraalias (EMA). Edasi olid Päevade kavas kunsti- ja koolinäitused ning spordivõistlused. Kolmandal päeval sõideti Thirlmeresse suvepäevale, kus esinesid ka rahvatantsijad. Peale kohalike eestlaste võttis pidustustest osa umbes 300 väliskülalist.

II EESTI PÄEVAD, Melbourne, 27. - 31. dets. 1955. Üldjuht Meinhard V. Ots. Koos nende pidustustega toimusid ka III Eesti Mängud Austraalias. Samuti oli esmakordselt kavas pidulik kontsert-jumalateenistus, kus õnnistati kuue eesti organisatsiooni lipud. Näidendi - Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistus" - lavastas Leo Piik. Vabaõhuesinemises osalesid rahvatantsijad ja naisvõimlejad; oli korraldatud kunsti- ja raamatunäitus. Anti EMA erikontsert ja suurkontsert ühendkoori (SES, MES ja AES), EMA ja solistide esinemisega.

IIl Eesti Päevad, VI Eesti Mängud. Adelaide, 26. - 30. dets. 1958. Üldjuht Mihkel Hennoste. Mängud algasid pallivõistlustega 26. detsembril, Eesti Päevad tutvumisõhtuga uues Eesti Majas järgmisel päeval. Pidulikku jumalateenistust kaunistas kooride ja solistide esinemine. AES Teatriring esitas Vambola Kuigi lavastusel August Kitzbergi laulumängu "Kosjasõit". Toimusid rahvatantsud ja naisvõimlemine. Suurkontserdil Adelaide raekoja saalis osalesid lauljad kolmest Adelaide ja kahest Sydney koorist ühendatult mees- ja segakoorina (85 lauljat) ja solistid. Eesti Majas oli korraldatud kunsti-, rakenduskunsti-, käsitöö- ja raamatunäitus. Dr. Ilmar Tammelo esitas referaadi teemal "Eestluse tulevik Eestis ja välismaal". Eesti Mängude raames toimusid suurejoonelised käsipalli-ja kergejõustikuvõistlused.

IV Eesti Päevad, IX Eesti Mängud. Sydney, 26. - 31. dets. 1961. Üldjuht Sam Eber. E. Päevad avati ametlikult Eesti Majas koos näitustega; samas toimus Noorteõhtu. Pidulikule kontsertjumalateenistusele järgnes kolme koori (EMA,

107

AEM ja Wollongongi Eesti Meeskoor) kontsert Sydney Konservatooriumi saalis. Teatriõhtul esitasid Sydney näitlejad Jaan Mürgi lavastusel K. Söödori dramatiseeringu "Karin ja Indrek" Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV köitest. Ühendkooride kontserdil esinesid nais-, mees- ja segakoorid, neist viimane saja lauljaga kaheksast koorist. Päevad lõppesid rahvatantsude ja võimlemise ettekannetega, kus lõputseremooniat segas vihm.

V Eesti Päevad, XII Eesti Mängud. Melbourne, 26. - 31. dets. 1964. Üldjuht Bruno Metsar. Päevad algasid tutvumisõhtuga. Pidulikul jumalateenistusel, kus õnnistati ka Eesti Päevade lipp, oli 600 osavõtjat. Samal päeval avati Kew Hallis E. Päevad ja näitused, ja seal toimusid ka järgnevad üritused. Teatriõhtul esitati Gunnar Neeme selleks puhuks kirjutatud näidend "Sõnajala õis", mille lavastas Aarne Neeme. Uhendmeeskoori kontserdil osales neli meeskoori (EMA, AEM, Eesti Meeslaulu Seltsi Melbourne'is Meeskoor ja Wollongongi Meeskoor) ja solistid. Järgneval päeval ühendnaiskoori (Adelaide ja Melbourne) ja ühendsegakoori (SES, TES) kontserdil esitati esmakordselt uusloomingut. Toimusid ka rahvatantsude ja võimlemise ettekanded vabas õhus.

VI Eesti Päevad, XIV Eesti Mängud. Adelaide, 26. - 30. dets. 1966. Üldjuht Heino Lomp. Päevad algasid tutvumisõhtuga Eesti Majas. Pidulik kontsertjumalateenistus peeti linna suuremas katedraalis; järgnes avaaktus Eesti Majas, kus ka toimus lastepidu järgneval päeval. Linnateatris esitati Endel Kuigi dramatiseering August Gailiti "Toomas Nipernaadist", mille lavastas Vambola Kuik. Eesti Majas, kus toimus ka referaatõhtu, olid avatud näitused (kunst, rakenduskunst ja raamatud). Adelaide'i raekojas oli korraldatud kaks kontsertõhtut. Esimesel õhtul olid kaastegevad meeskoorid (AEM, EMA, EMSM ja Wollongong) ja noortekoorid; teisel õhtul ühendnaiskoor (Adelaide, Melbourne ja SES naislauljad) ja kõikidest kooridest moodustatud ühendsegakoor - seitse koori 257 lauljaga.

Esmakordselt anti välja Eesti Päevade album, 64 lk., toimetaja Voldemar Siska.

VII Eesti Päevad, XVI Eesti Mängud. Sydney, 26. - 31. dets. 1969. Üldjuht Alfred Tanimäe ja ta haigestumisel Heino Sumbak. I Eesti laulupeo 100 a. juubeli tähistamiseks toimus eriti pidulik E. Päevade avaaktus, millele järgnes vahetult tutvumisõhtu noorteõhtuna. Peeti pidulik jumalateenistus, lastepidu ja rahvatantsuvõistlused. Elli Prillupi lavastusel esitati Toivo Pakkala "Parvepoisid". Toimusid rahvatantsu- ja võimlemisettekanded spordiväljakul ja näitused Eesti Majas. Juubelikontserdil osalesid peale ühendatud mees-, nais- ja segakoori ka noortekoor ja Sydney Eesti Täienduskooli orkester.

Eesti Päevade albumi, 76 lk., toimetas K. Juhani.

VIII Eesti Päevad, XVIII Eesti Mängud. Melbourne, 26. - 31. dets. 1972. Üldjuht Evald Mõisa. Päevad algasid piduliku jumalateenistusega. Kirikust mindi rongkäigus avaaktusele Camberwell Civic Centre'is, kus toimus ka näituste avamine. Sõprusõhtu ja lastepidu peeti uues Eesti Majas, rahvatantsijad ja võimlejad esinesid spordistaadionil. Näidendi - August Kitzbergi naljamäng Jaak Kuke muusikaga "Rätsep õhk" lavastas Heino Tõnisson. Toimus kaks kontserti: esimesel õhtul ühendnaiskoor (2 nsk. ja segakooride naislauljad) ja ühendmeeskoor (3 msk.); teisel - suurkontserdil - ühendatud segakoor (2 msk., 2 nsk., 3 sgk.) ja noortekoor (80 lauljat).

Eesti Päevade albumi, 62 lk., toimetas Villem Maidre.

108

IX Eesti Päevad, XX Eesti Mängud. Adelaide, 26. - 31. dets. 1975. Üldjuht Villi Reinpuu. Päevade pidulikule avamisele järgnes tutvumisõhtu. Kontsertjuma lateenistus peeti St. Peter's katedraalis ja "Noored esinevad" pealelõuna Eesti Majas. Linnateatris esitati Hugo Raudsepa draama "Lipud tormis", mille lavastas Johanna Tennosaar. Uudsusena korraldati Roman Toi helitööde kontsert, kus Adelaide'i raekojas osalesid kaheksa koori mees-, nais- ja segakoorina ja keel-pillikvartett komponisti juhatusel. Rahvatantsud ja võimlemisettekanded esitati õhtuse valguspeona, mille peanumbriks oli tantsupõimik "Rännak läbi Eesti". Näitusteks oli üüritud eragalerii. Laulupeol Adelaide'i raekojas osalesid 8 koori, noortekoor ja rahvatantsijad. Adelaide Eesti Seltsi Naisringi ettevõttel peeti seekord ka eesti organisatsioonide naisesindajate konverents.

Eesti Päevade albumi, 84 lk., toimetas Voldemar Siska.

X Eesti Päevad, XXII Eesti Mängud. Sydney, 26. dets. 1978 - 1. jaan. 1979. Üldjuht Erik Vaino. Pidulikule kontsertjumalateenistusele katedraalis järgnes Päevade avamine Sydney raekoja saalis ja Sõprusõhtu samas. Toimusid kaasaegne noorteõhtu "Kaseplanka" ja lastepidu. Teatriõhtul kanti ette Edith Tanimäe lavastusel Mika Waltari näidend "Kevadkuu". Näitusepaviljonis toimunud valguspeol esinesid 119 rahvatantsijat ja 31 naisvõimlejat. Sydney raekoja saalis korraldatud laulupeol osales 11 koori 357 lauljaga ühendatud mees-, nais-, noorte- ja segakooridena: kuulajatega kokku 1292 osavõtjat. Olid korraldatud ka kunsti-, käsitöö-, raamatu- ja marginaitused Eesti Majas, ja peeti Eesti Naiste Konverents.

Eesti Päevade album, 136 lk., ilmus nägusa juubelialbumina tiitliga "Austraalia eestlased 1978", toimetaja Valdemar Vilder.

XI Eesti Päevad, XXIV Eesti Mängud. Melbourne, 26.-31. dets. 1981. Üldjuht Evald Mõisa. Päevad algasid Sõprusõhtuga aedrestoranis. Pidulikult kont-sertjumalateenistuselt mindi rongkäiguna avaaktusele Hawthorne'i raekotta. Eesti Majas toimusid Üllatuste õhtu, lastepidu ja kaks teatriõhtut - Arvo Mäe "Agamemnoni kojutulek", mille lavastas Edmund Taves, ja Kanada Eesti Teatri külalisetendus kähe põimikuga August Gailiti teostest Rein Andre lavastusel. Rahvatantsu- ja võimlemisettekanded toimusid spordiväljakul. Oli ka korraldatud kunsti-, käsitöö- ja raamatunäitus. Laulupeol osalesid ühendatud mees-, nais- ja segakoorina 8 koori, noortekoor ja solist, kokku üle 250 laulja.

Eesti Päevade albumi, 68 lk., toimetas Villem Maidre.

XII Eesti Päevad, XXV Eesti Mängud. Adelaide 26.-31. dets. 1983. Üldjuht Ene-Mai Reinpuu. Kontsertjumalateenistus koos E. Päevade avamisega toimus katedraalis ja kohtumisõhtu Eesti Majas. AES Teater esitas Mika Waltari "Nõid tuleb tagasi" Johanna Tennosaare lavastusel. Noortetoimkonna korraldatud Meeleoluõhtule järgnes rahvatantsijate ja võimlejate vabaõhuetendus staadionil tantsu-, laulu- ja luulepõimikuna "Ennemuistsed mälestused" ja Rahvapidu. Laulupeo suurkontserdil Adelaide'i raekoja saalis esinesid 8 koori ühendkooridena üle 200 lauljaga, noorte ühendkoor ja kuueliikmeline kammerorkester eesti muusikapaladega. Peale kunsti- ja rakenduskunstinäituse oli seekord veel eraldi näitus, kus olid esmakordselt esitatud Gunnar Neeme 120, ajavahemikul 1980-83 valminud illustratsiooni "Kalevipojale". Toimusid ka naiskongress, referaatõhtu ja Eesti Korporatsioonide Liidu Austraalia Koondise vennastuspidu.

Eesti Päevade albumi, 88 lk., toimetas Õie Haas.

109

XIII Eesti Päevad, XXVII Eesti Mängud. Sydney, 27.- 31. dets. 1986. Üldjuht Uino Simmul. Kontsertjumalateenistusele järgnes Avapidu Sydney raekojas. Järgmisel päeval toimusid rahvatantsude ja võimlemisettekanded ja õhtul näidend - Salme Ekbaumi "Suitsupääsuke" Lea Arp'i lavastusel. Noortaidurite kontserdil esinesid instrumentaalsolistid klassilise muusika ja eesti helindite repertuaariga. Kunsti-, käsitöö- ja rakenduskunsti näitused olid korraldatud Eesti Majas. Toimus kabaree-eeskavaline Noorteõhtu ja Lastepidu. Suurkontserdil Sydney raekoja saalis esines kuus koori ühendkooridena ja noortekoor eraldi.

Eesti Päevade albumi, 32 lk., toimetajaks oli Juhan Lübek.

Eesti Päevad Austraalias on korrapäraselt toimuvad rahvuslikud suurpidustused, mis haaravad kõiki siinse eestluse eluavaldusi ja rahvuskultuurilisi alasid. Päevade peasündmuseks on ühendkooride kontserdid, mis, jätkates eesti laulupidude traditsiooni ka siin mandril, on kokku toonud kaasalauljaid tuhandete kilomeetrite kauguselt ja täitnud mahukad kontsertsaalid.

Suuremates eestlaste keskustes (Thirlmere, Sydney, Melbourne, Adelaide) asutatud eesti seltside juurde tekkisid varsti ka laulukoorid. Neist esimene, veel praegu tegutsev Eesti Meeskoor Austraalias, sai alguse koguni laevapardal teel Austraaliasse a. 1947. Thirlmeres, vanimas eestlaste asunduses, alustas eestlaste arvu kasvamisel tegevust segakoor (1948), ja nende soov koos laulda suuremal hulgal saigi aluseks Eesti Päevade ideele. See tõenäoliselt andis ka hoogu Sydney Eesti Seltsi Segakoori asutamisele (1953). Nüüd juba ammu hingusele läinud eesti segakoorid Melbourne'is (as. 1950) ja Adelaide'is (as. 1952) võtsid omaks ühise laulupäeva mõtte, kaugustele vaatamata. Nii oli esimesel, 1954. a. algul toimunud Eesti Päevade kontserdil ühendsegakooris kaasalauljaid ka teistest osariikidest, ja II E. Päevadel Melbourne'is, mis on kauguse suhtes keskses asendis ja kus oli Päevade ürituste arv kahekordistunud, langes pearõhk koorilaulule - laulupeole.

Ka kõigil järgnevail E. Päevade suurkontsertidel on moodustanud kandva osa ühendsegakoor. Selle kõrval esinesid ühendmees- ja naiskoorid, viimastel

VI Eesti Päevade kontsert Adelaide'i raekojas 30. dets. 1966.

110

aastakümnetel ka noortekoorid. Kui esinemisvõimelises koosseisus koore viibib kohal mitmeid, on korraldatud kaks kontserti, nii et ühel õhtul esinevad mees-ja naiskoorid, kas üksikkoonna või ühendatult, ja teise õhtu suurkontserdil ühendatud koorid võimsa segakoorina.

Erikontserte on olnud kaks: EMA esinemine (II E. P.), ja Roman Toi helitööde kontsert (IX E. P.), milles osalesid kõik Päevadest osavõtvad koorid ja mida dirigeeris Kanadast selleks puhuks kohale sõitnud helilooja.

Noortekooride osavõtt laulupidudest ühendkoorina algas VI E. Päevadega. Koor moodustati peamiselt täienduskoolide õpilastest. Hiljem arenes see üldkontserdil osalemisele lisaks iseseisvateks noorte-esinemisteks või -kontsertideks mitme nime all.

Eesti koorilaul on kaunistanud teisi Päevade üritusi, alates piduliku avajumalateenistusega, kus tavaliselt esinevad külaliskoorid ja -solistid. Ka muudel üritustel on käsutatud koorilaulu - muusikalavastustes, rahvatantsuettekannetel ja mitmesugustel kireva kavaga õhtutel.

Eesti Päevade ühendkoorides osalenud koorid;

Asutamisaeg	Esimene juht / juht a. 1986
6.11.1947   Eesti Meeskoor Austraalias (EMA)  Elmar Saarepere/Uno Polikarpus 
12.05.1948  Thirlmere E. S. "Koit" segakoor   Villem Ojamets/Irene Haldma-Eelma
15.09.1948  Adelaide Eesti Meeskoor (AEM)     Elmar Reebs/ Lembit Härm
30.06.1950  Melbourne1! Eesti Segakoor	      Erik Purje/ ——
31.10.1952  Adelaide Eesti Segakoor           August Pruul/ ——
19.05.1953  Sydney Eesti Segak. "Vanemuine"   Erik Maasepp/Eili Annuk
2.11.1957   Adelaide Eesti Naiskoor
nüüd A.E.S. Naiskoor "ILO"                    Meta Pruul/Pia Tuul-Lapidge
31.01.1959  Melbournei E. Ü. "Kodu" Naiskoor  Irene Haldma/Karin Adamson
1960        Wollongongi Eesti Meeskoor	      Eduard Kriisk/ ——
30.08.1964  Eesti Meeslaulu Selts Melbourneis Ausma Taves/Ausma Taves
1964        Lääne-Austraalia E. Ühingu Meesk. Harald Trees/ ——— 
16.04.1974  Sydney Eesti Naiskoor "Leelo"     Irene Haldma-Eelma/Leonid Rampe
25.07.1979  Canberra Eesti Segakoor           Ellen Pärn/Ellen Pärn
alates 1969 noortekoorid - eesti  täienduskoolide õpilased 
            ja E. Päevade puhuks koostatud noorterühmad
1986        "Kiri-uu", Sydney	              Lembit Suur

Eesti Päevade suurkontsertidel on ühendkoore juhatanud: 8 korda - Leonid Rampe, August Pruul, Lembit Härm; 7 korda - Irene Haldma-Eelma, Ausma Taves; 5 korda - Maila Taimre, Erik Maasepp; 4 korda - Meta Pruul, Elmar Saarepere, Elmar Reebs, Eili Annuk, Uno Polikarpus; 3 korda - Herman Mölder ja Kärin Adamson. Kahel korral on ühendkoore juhatanud Erik Purje, Lembit Suur ja Ellen Pärn, ja üks kord Uno Peedo, Õie Haas, Elmar Rajaloo, Kalev Mitt, Pia Tuul-Lapidge ja Juhan Palm-Peipman.

Soliste on üldkontsertidel esinenud 12: tenor Lembit Härm (5 k.), sopranid Meta Pruul (4 k.), Viima Polikarpus ja Anne Langston (3 k.) ja ühel korral bariton Voldemar Mäeloog, tenor Kaljo Randma, bass August Limbo, organist Friedrich Stockholm ja pianistid Vaike Pruul-Sibley, Astrid Kippasto, Shirley Hicks ja Märt Hagel.

111

Solistide ja koori saatjaid on olnud kümmekond, enamikus pianistid, neist arvukaimalt (6 k.) on esinenud Laine Paim-Helm. Kooriettekannete taustal esinenud soliste on üle tosina, neist enamik vokalistid.

Üheks esimeseks ürituseks on kujunenud pidulik kontsert-jumalateenistus, mis peetakse linna suuremas kirikus või katedraalis mitme eesti vaimuliku teenimisel ja mida kaunistavad solistide ja kooride esinemised. Jumalateenistustel on õnnistatud ka eesti organisatsioonide lippe.

Eesti Päevad avatakse enamikel juhtudel iseseisva piduliku aktusega kas enne või pärast jumalateenistust. Kui samas hoones või selle läheduses asuvad ka näitused, on toimunud koos avaaktusega või sellele vahetult järgnenud näituste avamine.

Näitusi kodumaalt kaasatoodud kultuuripärandeist ning eesti kultuuriaval-dusist Austraalias korraldatakse kõikidel Eesti Päevadel. Need haaravad kunsti, rakenduskunsti ja käsitööd, sellele lisandub ka raamatu-, kirjanduse-, kooli-, margi- jms.-näitusi kas omaette või alaosadena. Enamik näitusi on toimunud kohalikus Eesti Majas.

Alates III Eesti Päevadest järgneb avaaktusele seltskondlik koosviibimine, mis annab Päevades osalejaile võimaluse omavaheliseks tutvumiseks. Need õhtud ning külaliste majutamine perekondadesse soodustavad Austraalias hajutatud eestlaskonna isiklike kontaktide loomist ja arendamist ning on tõhusaks kasvupinnaks soovile uuteks ja järgnevaiks ühisüritusteks, nagu seda on Eesti Päevad, Eesti Mängud, Noortepäevad jms. Tutvumisõhtuid, mida on korraldatud mitme nime all - avapidu, kohtumisõhtu, sõprusõhtu, noorteõhtu -, peetakse tavaliselt Eesti Majas või keskustes, mis hõlmavad enamiku Päevade üritustest.

Hilisemal ajal lisandub tutvumisõhtutele veel mitmelaadilise kavaga noorteüritusi - noortepealelõuna, noorteõhtu, üllatusteõhtu ja isegi kabaree-õhtuid.

Lastepidusid korraldati Eesti Majades peamiselt kohaliku täienduskooli kaasabil, niikaua kui veel koolid eksisteerisid. Nende kasvandikud panid aluse ka noortekooride esinemisele üldkontsertide kavas.

Kõikidel E. Päevadel on toimunud teatrietendus, mille korraldab kohalik eesti teater või teatritrupp. Enamik neist on tuntud eesti autorite nõudlikud õhtut täitvad näidendid, mis lavastatakse Eesti Majas (Adelaide, Melbourne) või linna suuremates teatrisaalides, kui oma saali mahutavus ei ole küllaldane. Suurem osa esitatust on olnud sõnalavastused, neljal puhul laulumängud rahvatantsuga. Kolmel korral laenati lavatükk soome ja ühel korral prantsuse kirjandusest.

Laulupidude kõrval on rahvatantsude ja naisvõimlemise esitamine moodustanud Päevade ühe olulisima osa, seda oma noorust kaasakutsuva toimega ja ka rahvarõivaste kaunidusega. Ettekanded toimuvad enamasti vabaõhuetendusena kas spordiväljakul või -staadionil. Paaril korral on neid korraldatud ka õhtuse valguspeona, kus esitatakse iluvõimlemist ja rahvatantsude põimikuid, käsutades sinna juurde sõnalisi ja muusikalisi efekte. Need üritused meeldivad ka mitte-eestlastest publikule ja tagavad alati suure vaatajaskonna.

Igal aastal toimuvad Eesti Mängud korraldatakse vastavatel aastatel koos Eesti Päevadega, kusjuures Mängud kestavad pisut kauem. Haarates paljusid spordialasid toovad Mängud kokku arvuka osalejaskonna, mis kipub aga viimasel ajal kahanema, eriti pealtvaatajate osas.

Ka mitmesuguseid kongresse ja koosolekuid toimub E. Päevade puhul, esijoones iga-aastane A.E.S. Liidu Esindajatekogu koosolek.

112

Rahvatantsijad XII Eesti Päevadel 1983.

Eesti Päevade ametlik lõpetamine on moodustanud Päevade suurürituse -laulupeo - lõputseremoonia. E. Päevade kavva mittekuuluvana korraldab kohalik eesti selts suurejoonelise uusaasta-vastuvõtupeo linna esinduslikumas ja suuremas ballisaalis.

Eesti Päevadel toimuvatest üritustest on alati välja antud üldkava ja erikavad üksiksündmuste kohta. VI E. Päevadest alates on ka ilmunud ulatuslikum trükis - mälestusalbum, mis lisaks E. Päevade üldkavale toob ülevaatlikke kirjutisi Austraalia eestlaskonna tegevusest ja andmeid Päevades osalevate organisatsioonide kohta. Albumi on saanud kõik Päevades tegelasena osalejad tasuta. Tervituskuulutused albumis ja üksikeksemplaride müük on katnud trükkimiskulud ja andnud ülejäägi, peale viimase trükise, (XIII E. P.), mis ei vasta albumi nõuetele ei sisult ega kujunduselt ja mida toimetaja miskipärast nimetab ajakirjaks.

Eesti Päevade läbiviimine siinsete kauguste juures nõuab tohutut tööd ja endaohverdamist. Kuni viimaste E. Päevadeni on Austraalia eestlastel tavaks anda oma tööpanus eestluse huvides tasuta. Seetõttu on võimaldunud siinsel väikesearvulisel rahvusgrupil korraldada selliseid suhteliselt suurejoonelisi üritusi, mida ka austraallastel on raske kõrvutada.

113