Inno Salasoo
Metsaülikool Austraalias

Metsaülikool on metsavaikusse siirdunud rahvaülikool, kus pakutakse autentset informatsiooni eestiainelistel ja teistel aktuaalsetel teemadel loengute kaudu, millele järgnev vaba, eelarvamusteta arutelu aitab täpsemalt selgitada üksikasju, mille vastu osavõtjad huvi tunnevad. Vestlusgrupid, huviringid ja keeletunnid mitmekesistavad metsaülikooli tegevust, samal ajal rahuldades osavõtjate soove ja vajadusi. Kord aastas peetavad umbes nädalase kestusega kursused puht eestikeelses keskkonnas eemal igapäevastest askeldustest annavad osavõtjatele võimaluse täiendada oma eestialaseid teadmisi, neid omavahel läbi arutada ja siis ise otsustada, kas ja kui intensiivselt tasub eestlane olla.

Eellood

Metsaülikooli idee sai alguse Kanadas, kus noorteorganisatsioonide esindajate koosolekul valitud toimkond 1967. a. korraldas esimese 10-päevase kursuse. Uus algatus osutus kohe väga populaarseks nii Kanada kui ka Ühendriikide eesti noorte hulgas. Teated sellest jõudsid Austraaliasse ja äratasid ka siin huvi samalaadse ettevõtte vastu. Kuna siin puudusid tol ajal aktiivsed noorteorganisatsioonid, siis piirduti esialgu eraviisiliste mõttevahetustega tuttavate ringis. Need mõtted aga kandusid edasi ja ulatusid peagi ka Austraalia Eesti Seltside Liiduni.

Metsaülikooli algus Austraalias

Liidu juurde asutatud noortetoimkond nentis oma esimesel koosolekul 24. märtsil 1971 vajadust metsaülikooli järele, mis abistaks võõrsil kasvanud eesti noori nende otsinguil identsuse leidmiseks, tuues neid kokku intensiivseks eestiaineliseks ja eestikeelseks tegevuseks. Et metsaülikool täidaks need ülesanded ja ei degenereeruks üldloomuliseks noorte ajaviiteürituseks ega äärmus-likkude voolude taimelavaks, oli vaja leida juhataja, kes oleks tunnustatud akadeemilise tasemega, valdaks hästi eesti keelt, oleks rahvuslikult meelestatud ja samal ajal võimalikult noor, ning kes oleks valmis seda ülesannet täitma vaatamata üleskerkivale opositsioonile ükskõik kust küljest. Metsaülikool Austraalias (MÜA) sai vormilise alguse 2. aprillil 1971, kui AES Liidu noortetoimkonna juhataja Raivo Kalamäe nimetas dr. Inno Salasoo metsaülikooli korraldajaks ja juhatajaks. Liidu juhatus kinnitas otsuse 16. aprillil ja määras, et MÜA juhataja kuulub Liidu laiendatud juhatusse. Teade MÜA asutamisest ilmus "Meie Kodus" 6. mail 1971 ja esimene kursus algas 29. jaanuaril 1972. aastal.

114

Metsaülikooli asutamist Kanadas olid tiivustanud põlvkondadevahelised teravad poliitilised vastuolud. Austraalia oludes, kus tol ajal sellised vastuolud puudusid, tähendas metsaülikool esmakordselt üritust sihiga tuua noori kokku esijoones intellektuaalse tegevuse eesmärgil - laiendada silmaringi eestiainelistel aladel, kuulda ja kõnelda eesti keelt ka väljaspool igapäevase "köögikeele" piire, arendada loogilist arutlust vabana dogmaatilistest eelarvamustest, ning arendada valvsust väärloogika ja pettejärelduste avastamiseks ja paljastamiseks nii poliitilises, äri- kui ka muus meid ümbritsevas maailmas.

Olukord enne metsaülikooli

Kuni tolle ajani oli - tõsi küll - Sydneys eksisteerinud mitmeid noorte-rühmitusi ja toimunud niihästi noorte- kui ka intellektuaalseid üritusi. Juba 19^9. aastal kutsuti ellu eesti skaudid ja aasta hiljem gaidid. Aastal 1952 asutati Eesti Üliõpilaskond Sydneys, mis eriti aastail 1955-1962 tegutses väga elavalt. Et ka teistele noortele seltskondlikku tegevust pakkuda, asutati Sydney Eesti Seltsi juurde nn. klubiring. Vahepeal oli igasügiseseks sündmuseks noortepäev Thirlmere'is, kuhu tulid kokku Sydney, Thirlmere'i ja Wollongongi täienduskoolide lapsed mängudeks, spordiks ja vahel ka lugemisvõistluseks. Mõni aasta pärast seda, kui Sydney täienduskooli suvelaager alates 1962. aastast jäi Mac-quarie järve aarde "Sõrvele", kujunes valitud noortele korrapäraseks ürituseks nn. noortejuhtide kursus. Seoses Eesti Päevadega peeti vahel ka nn. noortekongresse.

Intellektuaalsel põllul olid Sydneys referaate ja vaidlusõhtuid korraldanud Sydney Eesti Seltsi kultuuriring, Eesti Akadeemiline Koondis, skautlikud noored ja üliõpilaskond; kuid vaid esimesed kaks korraldasid neid üldpublikule ning mainitud noorteorganisatsioonide üritused olid kinnised. Noortekongressid toimusid harva ja seal esitatud referaatide teemad olid ilmselt valitud eesmärgiga esile kutsuda vaidlusi. Niihästi sel põhjusel kui ka seetõttu, et Eesti Päevade ajal oli kõigil vähe aega, ei ahvatlenud noortekongressid neid noori, kes tahtsid arendada oma eesti keele oskust ja õppida rohkem oma rahva ja selle päritolumaa kohta. Tekkinud vaidlused vaidlustarmastavate, sageli mitte eriti noorte isikute vahel võisid pigemini olla mõtlevate ja otsivate noorte eemaletõukajaiks.

Nn. noortejuhtide kursused olid vaid valitud osavõtjaskonnale, piiratud temaatikaga ning vähese tagasisidega. Aastal 1969 omaksvõetud juhtlause "Noored räägivad noortele" ei teinud neid efektiivsemaks eestiainelise andmestiku levitusvahendiks.

Ilmselt eksisteeris suur tühimik. Seda tuli täitma MÜA.

MÜA sihid

MÜA seadis oma sihiks pakkuda osavõtjaile järgmist:

a) autentseid andmeid testisse ja eestlastesse puutuvatel teemadel;
b) populaarteaduslikke loenguid üldhuvitavatel teemadel;
c) võimalusi oma eesti keele oskuse suurendamiseks loengute kuulamise, arutlustest osavõtu, kaaslastega eestikeelse keskustelu ja keeletundide kaudu;
d) võimalusi vabaks aruteluks, eemal eelarvamuste kitsendustest, piiratuna ainult loogika reegleist, et seekaudu - olenevalt teemast - jõuda selgusele asjades, milles varem on valitsenud vaid ebamäärased tunnetused, või jõuda lähemale tõele;
e) arendada võimet läbi näha eksi- ja pettejäreldustele rajatud või põhjendamata seisukohtadest, propagandast jne.

115

Esimene kursus

Esimese kursuse korraldamiseks loodi juhatus, kuhu kuulusid peale juhataja veel pedagoogid Leena Janov, B.A., Dip. Ed., ja Kaie Sumbak, Dip.Ed., ning botaanik Tiiu Salasoo, B.Sc. Määrava tähtsusega oli asjaolu, et Tiiu Salasoo sai 30. märtsil 1971 loa käsutada Pärlirannas asuvat Sydney Ülikooli bioloogiajaama 29.-31. jaanuarini 1972 - tasuta.

Lektorite saamine ei valmistanud raskusi. Sydney piirkonnas elunevad kvalifitseeritud isikud, kelle poole pöörduti, nõustusid peaaegu eranditult; vaid üks noorema põlve ajaloolane ütles ara. Nii saadi kolmepäevasele kursusele kokku seada tihe kava. Varajane registreerimine võimaldas ka osavõtjate soove arvestada.

Osavõtuks avaldasid soovi 16 isikut. Neist võeti vastu 15, kellest 6 hiljem loobusid. Tagasilükatud sooviavaldus oli isikult, kes üle 60 a. vanusena kuidagi "noorte" definitsiooni raamesse ei mahtunud. Hiljem on kõik soovijad eranditult vastu võetud.

MÜA esimene kursus algas keset loodust lihtsalt ja asjalikult, ilma ilukõnedeta. Juhataja tervitas kokkutulnuid ja selgitas mõne sõnaga MÜA sihte ja meetodeid, üteldes muuseas:

"Vabalt arutleda tähendab arutleda vabana ülearustest kitsendustest, kuid loogika ja soliidsuse piires - püüdes leida vastuseid, mitte püüdes teisitimõtlejaid lihtsalt nurka suruda; vaieldes väidete, mitte vaidlejate poolt või vastu;

I kursusest osavõtjad. Istuvad vasakult: Olev Salasoo, Tiiu Salasoo, Kaie Sumbak, Tiia Raudna, Reet Vallak, Reet Kaasik, Lembit Salasoo. Seisavad: Peeter Lindsaar, Toomas Pill, Boris Lees, Inno Salasoo, Linda Uhlberg, Anne-Reet Kimmel, Hans Mihkelson, Tiiu Reissar, Leena Janov, Ilse Tults.

116

vaieldes ausalt. Nendest kriteeriumidest ise kinni pidades ja teiste väiteid kogu aja kriitiliselt jälgides, kas nad mainitud nõuetele vastavad, võime loota tõele lähemale saada küsimusis, kus tõde üldse eksisteerib."

Pärast tervitusi ja kohvipausi algasid loengud. Esimesena kõneles Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Arnold Perendi "Kaasaegseist maailmapoliiti-lisist sündmusist". Esimese kursuse 11 loengu seas oli 7 eestiainelist, 4 poliitilist, 4 väliseestlusse puutuvat ja 2 kirjanduslikku. Puudutati ka loodusteadusi, arhitektuuri ja usku.

Kursuse lõpul kriitilises tagasivaates leiti, et metsaülikooli kursusi tuleb korraldada ka edaspidi; samuti, et eraldatud olek Jooduses on vajalik metsaülikooli õnnestumiseks ja et selle läbiviimine koos mõne muu rahvarikka üritusega (näiteks "Sõrve" laagriga) ei tule üldse kõne alla. Kõige huvitavamaks ja kasulikumaks peeti eestiainelisi loenguid.

Lõppsõnas ütles MÜA juhataja:

"Meid on siin koos väike grupp, kuid see oli suur samm edasi Austraalia eestlaste ajaloos. Tulime siia, et pidada MÜRA (MetsaÜlikool RAnnal), kuid läks veelgi paremini - sellest sai PÄRM (PÄRliranna Metsaülikool), mis hakkab kerkima ja kasvama, kuni ta hõlmab kõiki teadus- ja õpihimulisi eesti noori."

Areng ja tegevus

Algatus oli tehtud, Metsaülikool Austraalias oli sündinud ja ta arenes edasi - oma rada, vastavalt juhtkonna ja osavõtjate soovidele ja Austraalia, eriti Sydney oludele. Need olud on mitmeti erinevad nii metsaülikoolide sünnimaast Kanadast kui ka hiljem lisandunud Metroo (METsaülikool ROOtsis) kodumaast.

MÜA-1 puudub oma kodu, seetõttu on käsutatud ülikoolide, kolledžite, kirikute ja gaidide laagreid, suusaklubi maja ja isegi eramaju. Vahetult pärast Eesti Päevi toimuvad kursused on peetud Eesti Päevade linna lähedal. Kuid Melbourne'i Eesti Suusaklubi "Du Nord" majas Baw Baw' mägikülas on viibitud kord ka suvel, mil ei toimunud Eesti Päevi. Tehtud täheldused - eriti seos asukoha ja osavõtjaskonna vahel - on aidanud kujundada MÜA suunda.

Tähsaim on siiski sisu. Nagu öeldud, olid algusest peale MÜA peamisteks sihtideks eesti keele oskuse arendamine ja parendamine ning autentse informatsiooni andmine, mis oleks selgesti eraldatud subjektiivsetest kommentaaridest. Seetõttu ei ole püütud fikseerida ühelegi kursusele "keskset teemat", mille ümber kõik ettekanded peaksid keerlema. Kuigi eestiainelised teemad on loomulikult tähtsal kohal, on nende kõrval esitatud palju üldhariduslikke, populaarteaduslikke, filosoofilisi ja muid geograafilise ja etnilise pidepunktita loenguid. Teemade valikuga seoses tuleb veel esile tõsta Austraalia eestlaskonna erinevust teiste metsaülikoolimade eestlaskonnast.

Sajandi keskel Austraaliasse rännanud eestlased näisid olevat üldiselt praktilised inimesed. Järgnenud poolteise kümnendi jooksul ülikooli lõpetanute seas oli väga vähe humanitaaraladele siirdunuid - ja nende väheste hulgas polnud kedagi, kes oleks Eesti maa ja rahva saatuse oma südameasjaks võtnud. Mõnes teises eestlaskonnas oleks see võinud põhjustada eestiaineliste loengute vähesust või isegi puudumist metsaülikoolis. Kuid siin aitas seda näilist puudujääki tasa teha asjaolu, et isegi veel sajandi viimase veerandi algaastail puudusid siin põlvkondadevahelised lõhed, mistõttu MÜA käsutas lektoreid ka vanemast generatsioonist. Nii polnud puudust loenguist rahvuslikel teemadel.

Sisulise mitmekesisuse ühe tulemusena on iga osavõtja alati leidnud midagi, mis teda huvitab. Ja iga kursus on lõppenud kriitilise tagasivaatega,

117

Mag. Nony Salasoo kõneleb vaikivast ajastust. Kuulajad vasakult: Maret Oser, Lembit Suur, Olev Salasoo, Tamara Suur, Eili Annuk, Boris Lees (seljatagant), Rein Vesilo.

mille abil on püütud järgmisi kursusi veelgi rohkem osavõtjate soovidele kohandada.

MÜA-sse pole kunagi olnud suurt tungi. See võib tunduda üllatav või isegi pettumust valmistav - kuid see illustreerib jällegi vahet Austraalia ja teiste maade eestlaste vahel. Teisest küljest on see võimaldanud vastu võtta kõiki soovijaid: pärast esimest kursust, mille eel valitses palju ebakindlust, pole ühtki soovijat tagasi lükatud. On vastu võetud isegi neid, kes ei pea kinni registreerimistähtajast ja avaldavad soovi osavõtuks alles päev enne algust.

Osavõtjaskonna muutumise tendentse võib välja lugeda tabelist. Seal pole eraldatud lektoreid "õpilastest": iga lektorgi on teiste loengute ajal "õpilane". Samuti pole tabelis toodud statistikas vahet tehtud MÜA-s viibimise aja pikkuse suhtes.

Nii näeme, et osavõtjate arv on kõikunud 19 ja 48 vahel, olles keskmiselt 30 ümber; 13. kursus ainult 13 osavõtjaga oli erandiks, mida ei kuulutatud avalikult ja mis oli rohkem nõupidamiseks MÜA tuleviku üle. Esimesest 16 kursusest on osa võtnud 178 eri isikut, neist 15 välismaalt siinviibivat külalist.

MÜA-d on püütud populariseerida mitmesuguste meetoditega. Kõigepealt muidugi ajalehe kaudu MÜA sihte ja meetodeid tutvustades, mis alguses andis tagajärgi, kuid hiljem muutus monotoonseks, kui sama tuli aastast aastasse korrata. Seetõttu on viimastel aastatel ajalehes piirdutud kokkuvõtliku reklaam-teatega ilma üksikasjadesse tungimata. On katsetatud võimalikele osavõtjaile info ja registreerimiselehe koju kättesaatmisega. Kaheksandast kursusest peale on loobutud karskuspõhimõttest, mida mõned pidasid takistavaks teguriks. Kuid pilk tabelisse näitab, et ka see põhiline muudatus ei toonud kaasa järsku tõusu osalejate arvus. Viies ja kaheksas kursus järgnesid Eesti Päevadele ning tõmbasid seetõttu ligi rohkem rahvast, kuid neis leidus ka kõige rohkem osavõtjaid (vastavalt 16 ja 9), kellele see kursus ainsaks jäi. Seitsmendal kursusel, mis

118

TABEL
Andmeid MÜA esimese 16 kursuse kohta

 	
Kursus          1   2   3   4   5   6   7   8   9   10  11  12  13  14  15  16  Kokku	
Asukoht*        Pr  BB  Pr  Hf  OH  BB  Sj  B   B   B   BB  Yw  Jj  B   B   B 	 	
Kestus päevades 3   6   8   7   8   8   8   5   3   7   8   5   3   5   6   8   98 	
Loenguid        11  17  17  13  19  19  18  11  8   14  12  16  8   12  14  15  224 	
Arutlusi/
vestlusi        1   3   7   5   5   4   5   2   2   4   5   2   1   2   2   3   53 	
Huviringitunde  -   3   7   4   3   11  7   5   2   10  8   2   2   4   12  9   89 	
Keeletunde      1   1   7   5   6   6   7   5   3   8   6   4   3   3   4   6   75 	
Osavõtjaid: 
koguarv         21  25  26  25  40  26  19  38  24  32  29  22  13  33  48  46  178 	
kellel see 
osavõtt jäi 
ainsaks         2   4   4   7   16  3   -   9   4   8   7   1   -   2   9  (9)  76 	
Osavõtjate 
keskmine vanus  35  34  36  34  34  39  36  28  33  41  38  43  44  49  47  50 	 	
Korraldaja***   IS  IS  IS  IS  TS  TS  TS  TR  TS  LS  IS  TS  EA  IS  TS  IS 	 

* Asukoht: B - Berringa (Richmond, NSW)          OH = Olavimägi (Olave Hills, SA) 
           BB - Baw Baw' alpiküla (Vic.)         Pr = Pärlirand (Pearl Beach, NSW) 
           Hf = Highfieids (Toowoomba, Qld.)     Sj = Sepajärv (Smith Lake, NSW) 
           Jj - Jätajäta (Yatteyattah, NSW)      Yw = Yarrawood (Richmond, NSW)

** Üheksa 16. kursusel esmakordselt viibinut pole kaasa arvatud
 
*** Korraldajad:  EA = Eili Annuk       TR = Tiia Raudma       IS = Inno Salasoo
                  LS = Lembit Salasoo   TS = Tiiu Salasoo		   

119

toimus keskustest kõige kaugemal (300 km), polnud ühtki uut osavõtjat ja selles kursuses osalejad on seni käinud keskmiselt kaheksal kursusel.

Ka juhatuse koosseis on aastate jooksul muutunud. Seitsmenda kursuse ajaks oli juhatus paisunud seitsmeliikmeliseks; praegusse neljaliikmelisse juhatusse kuuluvad Eili Annuk, B.Sc., Tiia Raudma, B.Sc., Inno Salasoo, B.Sc., Ph.D. ja Tiiu Salasoo, M.Sc., Dip. Ter. Ed. Vahepeal on juhatusse kuulunud ka Maret Jahu, B.A., Dip. Ed., Aet Joasoo, Vi.D., B.Sc., Lembit Salasoo, B.Sc., B.E. ja Nony Salasoo, M.Sc.

Seni on MÜA raames esitatud 224 loengut, millest 145 on olnud eestiainelised. Loodusteaduste, tehnika ja tervihoiu alalt on olnud 31 loengut, kunsti ja kirjanduse alalt 59 ning usulistel teemadel 8 loengut. Ühiskonnateaduste valdkonnast on olnud 43 loengut ja poliitikat on käsitlenud 30. Olukorrast tänapäeva Eestis on kuulajaid valgustanud 9 loengut, samuti mitmed vestlused.

Lektoreid on olnud 65 eri isikut; lisaks on 5 autori loenguid esitatud in absentia. Lektoreist on 81% olnud tertsiaalsete kvalifikatsioonidega, kaasa arvatud 11% magistri- ja 17% doktorikraadiga; need grupid on esitanud vastavalt 88%, 15% ja 19% loenguid. Vanemast generatsioonist (sündinud 1925 või varem) pärineb 33% lektoreid, kes on esitanud 35% loenguid; "keskmisest generatsioonist" (sünd: 1926-1939) 41% lektoreid (52% loenguid) ja nooremast generatsioonist 26% lektoreid (13% loenguid).

See pealtnäha kuiv statistika illustreerib ühte olulist MÜA iseloomujoont: tihedat koostööd põlvkondade vahel. Loomulikult nihkub suhteline osatähtsus järjest noorematele; aga siin pole kunagi märgata olnud aktiivset umbusaldust "vanema" ja "keskmise" generatsiooni vahel. Nii on suur osa eestiainelisi loenguid, eriti Eesti iseseisvusajast, esitatud isikute poolt, kes ise Eesti Vabariigi täiskasvanud kodanikena kirjeldatavaid olukordi kaasa elasid või lähemalt pealt nägid. Kui 1978.a. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas püüdis kõigile metsaülikoolidele omistada rahvuspoliitiliselt vastuvõtmatut ideoloogiat ("Vaba Eestlane" 20. IV 1978), oli vaid vaja loetleda lektoreid ja loenguteemasid MÜA esimesest seitsmest kursusest, et ümber lükata väidet, nagu MÜA toetuks mingile Ühendriikides 1960-ndatel aastatel loodud radikaalsele doktriinile. Need näited olid: Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esimehe Arnold Perendi loengud "Kaasaegseist maailmapoliitilisist sündmusist" ja "Eestlaste poliiitika vabas maailmas", AESL-i arhivaari dr. Hugo Salasoo loengud ''Eesti ajakirjandus väljaspool Eestit", "Kommunistide mässukatse 1. dets. 1924", "Eestlaste saavutusi omariikluse aastail 1918-1940" ja "Eesti teadlaste saavutusi vabas maailmas", AESL-i juhatuse liikme Heino Sumbaku loengud "Poliitilised erakonnad Eestis" ja "Konstantin Päts", Eesti Sõjaveteranide Liidu esimehe ja AESL-i juhatuse liikme Raivo Kalamäe loeng "Eesti noorus II maailmasõja keerises", kirjanik Peeter Lindsaare loengud "Eesti rahvusluse sünd" ja "Eesti Kaitseväest Punaarmee kaudu Saksa sõjaväkke", mag. Nony Salasoo loengud "Lennuväe teenistuses Eestist lahkumise päevil" ja "Vaikiv ajastu" ning Hillar Taemetsa loeng "Kolonel A. Rebane II maailmasõjas". Mitmed mainitud lektoreist on kõnelnud samalaadsetel teemadel ka hiljem: 15. kursusel kõneles A. Perendi teemal "Maareform Eesti Vabariigi ajaloo perspektiivis" ja R. Kalamäe "Kas eesti sõdur on sõjasüüdlane?". Samuti on mitmed neist kõnelnud teistel teemadel.

MÜA algaastail oli kõige produktiivsemaks lektoriks Peeter Lindsaar: esimese viie kursuse jooksul esitas ta 11 loengut, enamasti kirjanduslikel teemadel. Kuue kursuse järel oli teisel köhal dr. Hugo Salasoo 8 loenguga. Kuueteistkümne kursuse kokkuvõttes on kõige rohkem kõnelnud dr. Inno Salasoo (15 loengut),

120

VII kursusest osavõtjad. Kükitavad vasakult: Elli Annuk, Raivo Kalamäe, Maret Oser, Tiia Raudma, Lembit Suur, Olev Salasoo. Seisavad: Boris Lees, Vello Annuk, Tiina lismaa, Xinifred Oser, Nony Salasoo, Lembit Salasoo, Tiiu Salasoo, Inno Salasoo, Rein Vesilo, Olev Muska, Sulev Kalamäe.

kellele järgnevad mag. Tiiu Salasoo (JM ja Winifred Oser (12). Kuid metsaülikooli tegevuses on ka palju muud peale loengute. Muusikalises osas võlgneb MÜA kõige rohkem tänu August Pruulile, kes lisaks kaheksale muusika-alasele loengule on kahel kursusel pidanud koori juhatamise seminare. Meelelahutusliku laulu eest on laulu-huviringi raames hoolitsenud peamiselt Eili Annuk. Mitmel kursusel on edukalt tegutsenud näite-huviring Tiia Raudma juhendusel: äraõpitud näidend on kursuse lõpul ette kantud. Nii näitlejate kui ka ülejäänud vähese publiku suureks lõbuks on ette kantud Ilmar Külveti näidendid "Suletud aken" (1979), "Lamp ei tohi kustuda" (1985) ja "Paradiisi pärisperemees" (1987) ning Oskar Lutsu "Paunvere" (1986). Külveti näidendid satiiristavad kaasaegseid ühiskondlikke nähtusi ja Lutsu "Paunvere" näitab ilmekalt, et kolmveerand sajandit tagasi eksisteerinud ühiskondlikud probleemid elavad tänapäeval niisama lopsakalt edasi.

Huviringid on katnud ka kirjandust, luulet, rahvatantsu, eesti käsitööd ja maalimist.

Loodusteaduste alal on Erik Holm kõnelnud sitasitikate tähtsusest kärbeste tõrjes, dr. Inno Salasoo eesti ravimtaimedest, värvide olemusest ja loodusteaduste ning usu kokkusobivusest, söör Arvi Parbo ja mag. Leo Karlov maapõuevaradest, mitmed arstid eesotsas dr. Suma Perendiga tervishoiust jne. Kunstist on MÜA-s kõnelnud Tiiu Reissar ja Vella Pihlak. Olukorda tänapäeva Eestis on käsitletud hiljuti kodumaad külastanute poolt nii loengutes kui ka vestlustes. Ajaloolistest ehitistest Eestis ja nende restaureerimisest on kõnelnud Elli Treffner.

Eeltoodud teemad on vaid üksikud näited MÜA laiast temaatikast. Eriti vestlusteemade valikul ja huviringide koostamisel on püütud arvestada osavõt-

121

jate soove. Kriitilise vaatluse alla on võetud mitmeid rahvuslikke üritusi ja eluavaldusi: lisaks arvustavatele tagasivaadetele MÜA kursustele ja Eesti Päevadele on puudutatud ka selliseid õrnu teemasid, nagu eestikeelsed raadiosaated (1978), eestlaskonna elu Sydneys (1986) ja Balti Nõukogu (1985, 1986, 1987). Mõnel korral on Eesti Päevade kriitika saadetud teadmiseks järgmiste Eesti Päevade toimkonnale.

Samuti on suurt rõhku pandud eesti keelele, kuna keeleoskuse arendamine on ju üheks MÜA peamiseks sihiks. Esimesel kursusel selgus, et vaatamata osavõtjate eesti keele soravusele oli mitmel sõnavara kaunis piiratud, nii et valmistas raskusi luuletuste keeruliste lausete lahtimõistatamine. Esimese sammuna selle probleemi lahendamiseks - võimaldamaks ara tunda sõnade muuteid ja selle kaudu lauseliikmeid ning sõnade algvorme, mida siis sõnastikust vaadata - korraldati 1972. a. kestel MÜA eesti keele kiirkursus, kus kolm nädalalõppu kestnud intensiivse õppimisega võeti läbi oluline osa eesti keele grammatikast - õigekirjutus, käänd- ja pöördkonnad, lauseliikmed ning kõma käsutamine. (Nii laia ala katmine nii lühikese aja jooksul oli võimalik vaid seetõttu, et õpilaste kõrv oli harjunud õiget hääldamist valest eraldama, ja nii tuli näiteks väldete määramisel vaid sõnu liigitada, ilma et oleks vaja õppida iga üksiku sõna õiget hääldamist.) Kiirkursusel käis 9 õpilast, õpetajaks oli Inno Salasoo.

Loenguid eesti keele üle on MÜA-s esitanud õie Haas, Leo Karlov, Leelo Oim, Winifred Oser, Tiiu Salasoo ja Ilse Tults. Alates kolmandast kursusest on tegevus igal hommikul alanud keeletunniga. Vastavalt vajadustele on keeletunde peetud kuni kolmes eri tasemega rühmas. On käsitletud keelereegleid, arutatud MÜA-s täheldatud keelevigu, sukeldutud rektsiooni ja sünonüümide sügavustesse ning tehtud tõlkeharjutusi. Samuti on otsitud vastuseid osavõtjate tõstatatud küsimustele. Alates 9. kursusest on keeletunde juhendanud Leo Karlov, Winifred Oser ja Inno Salasoo. Varem on sel alal tegutsenud ka õie Haas, Aet Joasoo, Nony Salasoo, Tiiu Salasoo ja Ilse Tults.

Lisaks paljudele vabas õhus peetud loengutele ja vestlustele on loodusega ühendust loodud ka jalutuskäikude ja matkade kaudu, kus botaanilisi seletusi on andnud dr. Hugo Salasoo ja dr. Inno Salasoo.

Kokkuvõte

Oma 16 eluaasta jooksul on MÜA kasvanud, arenenud ja ka mõnevõrra muutunud. Esimesed 12 kursust olid suunatud eeskätt noortele. Nähes, et vaatamata kõigile pingutustele vastukaja elavamaks ei muutunud (mis võib jällegi olla Austraalia eestlaskonna eespoolmainitud eriomaduse peegeldus järgmises põlvkonnas), tehti 13. kursusel otsus põhjapanevaks pöördeks: edaspidi korraldada MÜA nendele ja nende soovide kohaselt, kes on MÜA-st huvitatud. Sisuliselt on see seni muutnud väga vähe; peamine vahe on reklaamis. Endiselt on osavõtjaid mitmest põlvkonnast. Ja osavõtjate arv näitab isegi tõusu - kuigi seda näitab ka keskmine vanus.

Kas MÜA on oma sihte saavutanud? Neile lähemale on jõutud küll. MÜA-s on käinud tervelt 178 isikut, neist enam kui pooled mitu korda. Osavõtjaid on olnud ka Ameerikast, Kanadast, Rootsist ja Uus-Meremaalt. Kõigile, kes vähegi eesti keelt oskavad, on antud võimalus seda edasi arendada ja osa saada MÜA vaheldusrikkast tegevusest: kuulda huvitavaid autentseid andmeid paljudel erilaadsetel teemadel, osa võtta arutlustest, vestlustest, huviringidest, looduse-vaatlemisest ja seltskondlikust tegevusest, mis kestab sageli üle kesköö. Kuid mitte ainult õhtust isetegevust, vaid ka päevaseid huviringitunde saab iga osa-

122

XVI kursusel Berringas. Istuvad või põlvitavad vasakult: Aino Rebane, Anni Meister, Gunnel Silveus, Ivana Lees, Eha Carr, Vella Pihlak, Eili Annuk, Silvia Silveus, Vaike Liiband, Selma Kõik, WiniCred Oser, Maimu Argus, Elli Treffner, Tiia Raudma, Tiiu Salasoo. Seisavad: Boris Lees, Reet Vallak, Olev Salasoo, Olev Muska, Juhan Peipman, Malle Tohver, Ingrid Silveus, Olav Pihlak, Jaak Peedo (taga), Helma Tooming, Aleks Parvei, Malle Parvei, Evald Tooming, Klaara Annuk, Inno Salasoo, Urmas Aavelaid, Juri Oser, Vello Annuk, Lea Holm.

Loenguid on peetud ka kaljudel keset tormidest sasitud eukalüpte.

leja suunata oma soovide kohaselt. Soovijatele pakub MÜA palju. Mitu osavõtjat, kes MÜA-sse tulid üsna puuduliku eesti keele oskusega, tegid 1-2 kursuse jooksul päris fenomenaalseid edusamme. Kuid see nõudis suurt tööindu: vahel istuti isegi öö läbi üleval, et õppida eelmisel päeval kuuldud uusi sõnu või tõlkida ja siluda järgmisel päeval peetavat loengut.

Ühel Kotkajärve Metsaülikooli voldikul seisab: "Metsaülikool on kaev, kust võid ammutada, kui sul on janu. Metsaülikool ei ole eestluse bensiinijaam, kus sulle seda sisse pumbatakse!" Ja austraallaste seas on levinud ütlus: "Hobust saab küll vee juurde viia, kuid mitte jooma sundida!"

124