Oskar Looritsa (1900-1961) mälestuskonverents

Akadeemik, mitmekülgne eesti keele, rahvaluule ja kultuuri uurija, katsetaja ja otsija, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja selle toimetiste sarja rajaja, mütoloogia ja usundi ning paljude traditsiooniliste liikide uurija, kuid samas avatud uusimate folkloorikide uurimiseks, keeleteadlane ja rahvaluule doktor, rahvuslane ja rahvusideoloog, Üliõpilasseltsi Veljesto asutajaliige, ÕESi liige, Kuningliku Gustav Adolfi nim Rahvateadusliku Akadeemia välisliige, liivi pärimuse koguja ja avaldaja, kirglik inimene. Oskar Loorits on jätnud Eesti mineviku usundi uurimisse sügava jälje. Olles taustalt folklorist, olid Looritsale ennekõike huvipakkuvad rahvapärimusega seonduvad teemad. Tegeledes küll enamasti ajatute ja dateerimatute usundimotiividega, oli Loorits siiski esimene, kes akadeemilisel tasemel hakkas uurima esiaegset religiooni, püüdes selles eristada ka perioode. Oskar Looritsa näol on tegemist ühe eesti folkloristikas akadeemilise uurimistraditsiooni jätkaja, mitmes valdkonnas alusepanijaga, uurimissuuna ja -metoodika kätteandjaga terveteks aastakümneteks.

Loetelu võib pikalt jätkata, ent piirdugem siinjuures sellega. Neljas seminar sarjast Keelest meeleni on pühendatud Oskar Looritsale ja toimub 15.-16. septembril. Oskar Looritsale pühendatud konverentsid on toimunud kord kümnendis (1990, 2000), toonud uusi kontakte ja erialaseid lähenemisviise. Artiklikogumikud on olnud oluline märk erialases uurimistöös. Seekordne konverents on ühendatud rahvusvahelise konverentsisarjaga „Keelest meeleni“. Oskar Looritsa puhul (nagu ka Ülo Tedre ja Arvo Krikmanni puhul) annab selleks võimaluse õpetlase erakordselt lai uurimisampluaa ja pädevus.

Konverents on kavandatud temaatiliste paneelidena, millele järgnevad diskussioonid. Igal päeval on kavandatud kaks pikka plenaarettekannet (a 1 tund). Õhtuti toimuvad viimaste välitööde ainestiku tutvustamine ja juhtrumi-analüüsid, teisel päeval tutvumine Elva puuskulptuuride, nende valmistajate ja skulptuurilegendidega. Osavõtjatele paljundatakse arutamiseks 3 artiklit, mille põhjal toimub osa arutelusid (nt. Jean Burgessi ja Joshua Greeni käsitlus You Tube’st ja digitaalsest meediast jm). Analüüsitakse koos vaadatud visuaalset materjali (nt uus eesti(?) stand-up, filmituna või laivis) jmt.

Ettekanded on oodatud Oskar Looritsat paelunud valdkondades: (etno)lingvistika ja parömioloogia, mütoloogia, usund ja tänapäeva folkloor. Kesksed teemaderingid:

a)Huumor
etendab olulist rolli meediatekstides, seda eelkõige Internetis. Online-suhtlus, televisioon, personaalne kommunikatsioon jm tekstid kõnetavad selle kaudu ka identiteediküsimusi, mis tõusevad eriti aktuaalselt esile postsotsialistlikus regioonis. Mängulised ja muud mittetõsised žanrid seisavad võrdsetena teiste, tõsistemate kõrval, ja identiteedi dekonstrueerimisel tuleb lisaks majanduslikele ja poliitilistele aspektidele uurida ka emotsionaalset ja hoiakulist tasandit. Aeg-ajalt kasvavad sellest pinnasest poliitiliselt ebakorrektsetena tõlgendatavad (meedia)tekstid, mille analüüsimine juhatab sisse tsensuuri, globalisatsiooni ja identiteediloome teemad.

b) Muinasmütoloogiad
Käesolev sessioon kutsub üles pidama ettekandeid ning arutelusid, mis keskenduvad kunagistele, nii säilinud kui hävinud usundilistele müütidele. Teema erihuvi ongi keskendunud müüdi paigutamisele ajas - mis ajast ja millise usundilise süsteemiga haakuvad meile teadaolevad müüdid, miks osad müüdid on säilinud pikka aega, teised näivad olevat kadunud üsnagi kiiresti. Sessiooni laiemaks eesmärgiks on tuua müüdiuurimusse ajalist dimensiooni, püüda paigutada mineviku müütilist pilti kunagistesse ajalistesse kontekstidesse. On selge, et müüte (ükskõik, milline ei oleks ka selle termini definitsioon) on kasutanud inimesed nii lähemas kui kaugemas minevikus, iseasi, kuidas me neid uurida oskame. Seetõttu on lisaks erinevatele müüdirekonstruktsioonidele eriti teretulnud ettekanded müüdiuurimuste metodoloogilise külje pealt, vastamaks küsimustele, mis on müüt; kui vana see on; milline võis olla müüt ja selle roll minevikus jne? Sessiooni teine pool ostib vastust küsimustele, millised on usundi väljendusvormid

c) usundi väljendused ja narratiivid
Käesolev sessioon kutsub arutlema erinevate usuelu, usundi väljenduste ja usundiliste nähtuste üle. Omausundi otsingute kõrval on avanenud tee erinevate konfessioonide ja liikumiste ühisolemiseks, muutuvas ühiskonnas kohtume nii arhailiste nähtuste tagasitulekuga - palverännakud ja kohalikud pühakud - , vanade kultusepaikade taasavamise ja uute pühitsemisega, uuskummitused eksisteerivad kõrvuti vanema pärimusega. Millal algas usundiliste motiivide uuenemine? Kuidas luuakse usundile omased sakraalsed paigad? Kuidas suhestuvad omavahel erinevatesse kultuurikihistustesse kuuluvad nähtused, paigad, objektid? Oodatud on nii klassikaliste muistendite kui uuemate juttude vaatlused.

d) Arhiivid 21. sajandil
Oskar Looritsa rajatud arhiiv ja selle süstemaatika võimaldab arutleda teemal kas, miks ja kuidas me kogume, säilitame ja uurime. Milllised on folkloristide tänased kogumisstrateegiate ja uurimisülesannete vahekorrad?