Uuritakse postsotsialistlikku anekdooti kui Ida-Euroopa kultuuriruumi unikaalset osa, žanri ajalist järjepidevust ja katkestatust, sisuliste ja vormiliste parameetrite muutumist. Erilist tähelepanu pööratakse etnilisele ja poliitilisele huumorile tänapäeva kultuuripiire ületavas maailmas ja kitsamalt — laieneva Euroopa Liidu kontekstis.