Kõnekäänud on osakonna uurimisteemaks 1994. aastast. Eesti kõnekäänu-uurimisele on kaasa aidanud Eesti Teadusfondi grandid nr 458 ja 2750 "Eesti kõnekäändude tüpoloogia ja süstemaatika" (1994-2000, grandihoidja Arvo Krikmann) ja nr 4945 "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop" (2001-2004). Alates 2005. aastast toimub töö projektiga "Eesti fraseologismide ja kõnekäändude andmebaas" haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (2004-2008) rahastamisel. Kõnekäändude andmebaasi rajamise ja uurimisega tegelevad Asta Õim, Arvo Krikmann, Katre Õim, Anneli Baran, Anne Hussar, Kaire Karro, Mari Must ja Indrek Kiissel.
Kõnekäänud kuuluvad rahvaluule lühivormide hulka ning hõlmavad nii fraseoloogiat kitsamas mõttes - piirjuhul ühendverbe, liitsõnu jms - kui ka pikemaid kujundlikke väljendeid - piirjuhul mitmest lausest koosnevaid dialooge. Kõnekäändude kartoteek, mis sisaldab tekste eesti rahvaluule- ja murdekogudest ning varaseimatest trükistest, on sisestatud arvutisse - tulemuseks ligi 167 000 kirjest koosnev andmebaas. Hetkeseisuga on kasutamiseks avatud "JUSTKUI. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas" - http://www.folklore.ee/justkui/. Andmebaasi adressaadiks on tavakasutaja, kes tunneb huvi eesti püsiühendite vastu. Andmebaasi arendamisega tegeldakse pidevalt lähtuvalt uurijate vajadustest. Välja on töötatud kõnekäändude mõistestik, mida rakendatakse andmebaasi juures. Andmebaasi reaalajas kasutamine võimaldab mitmel uurijal samaaegselt, asukohast olenemata, nii päringuid esitada kui andmeid töödelda. Andmebaasi tehnilist teostust on finantseerinud Eesti Kultuurkapital ning vormistanud on selle I. Kiissel.
Töörühma eesmärgiks on eesti kõnekäändude ja fraaside täisteabelise andmebaasi väljaarendamine ja akadeemilise väljaande "Eesti kõnekäänud" ettevalmistamine. Ettevalmistatav püsiväljendite andmebaas pakuks täiendmaterjali eesti keele uurimiseks ning oleks hea abivahend leksikograafidele, tõlkijatele jt praktikutele.
Valminud on kaks magistriväitekirja: K. Õim "Eesti võrdluste struktuur" (1997) ja A. Baran "Eesti fraseoloogia põhijoontest ja struktuurist" (1999). K. Õim kaitses 2004. aastal doktoritöö "Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", milles analüüsitakse põhjalikult eesti püsivõrdlusi, lähtudes valmivast andmebaasist. Töö ilmus monograafiana uurimustesarjas "Reetor".
Kõik kõnekäändude töörühma liikmed on avaldanud artikleid Keeles ja Kirjanduses, Emakeele Seltsi aastaraamatus, Reetoris, Folklore's, Mäetagustes, EKI kogumikes, KM kogumikes, Pro folkloristicas, Oma Keeles. 24. novembril 2003 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline fraseoloogiakonverents - vt teeside kogumik http://www.folklore.ee/pubte/teesid/. Internetist võib leida ka põhjalikuma käsitluse kõnekäändude süstematiseerimise ning uurimisega seonduvast problemaatikast - "Compilation of the Database of Estonian Phrases".
Kõnekäände on populariseeritud kuues pisiraamatus: A. Baran "Mis sa soiud, võta soodat" ja "Aja või konnale püksid jalga", A. Hussar "Tere, tere, teid ma tunnen" ja "Mis see loll seal lakas teeb", K. Õim "Nagu lehmaehmatis" ja A. Õim/K. Õim "Kole mees, aga konna ei söö".
Parömioloogia töörühma uurimistemaatikas suhteliselt uus suund on kujundkõneteooria, mida viljelevad Arvo Krikmann, Asta Õim, Katre Õim jt. Töö tugineb eelkõige kognitiivses lingvistikas ja psühholoogias rajatud teoreetilisele baasile ja on temaatiliselt seotud eespool mainitud grandiprojektiga. Projekt hõlmab eesti keele kujundkõneüksuste, s.o fraseoloogiliste ühendite nii diakroonilist kui ka sünkroonilist uurimist. Rakendatav uurimismetoodika järgib metafooriteoorias väljatöötatut ja selle tänapäevaseid edasiarendusi. Samuti rakendatakse spetsiifilisi keeletehnoloogilis-tarkvaralisi vahendeid.
Antakse välja retoorika, parömioloogia ja fraseoloogia alaste uurimuste sarja "Reetor" (ilmunud on neli numbrit). Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse raames tehakse koostööd Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse retoorikutega. Arvo Krikmann loeb kursusi "Ütluste semantikast" ja "Kujundkõneteooria" Tartu Ülikoolis.
Mõistatused on uurimisteemana osakonna tööplaanides 1990. aastast alates. Mõistatuste teemaga on töötanud / töötavad Arvo Krikmann, Anne Hussar, Piret Voolaid ja Rein Saukas.
Mõistatused kuuluvad rahvaluule lühivormide hulka ja jagunevad vormi alusel "tavalisteks" mõistatuseks ja perifeeriažanrideks, mille hulka kuuluvad keerdküsimused, liitsõnamängud, tähemängud, piltmõistatused, arvutusülesanded, lühend- ja valemmõistatused jne. Kõige olulisemaks tööks on olnud "tavaliste" mõistatuste akadeemilise väljaande "Eesti mõistatused I - II" (2001-2002) tekstiköited, 2800 tüüpi) ja täieliku andmebaasi koostamine. Mõlema aluseks on mõistatuste kartoteek, mis sisaldab materjali kõikidest eesti rahvaluule- ja murdekogudest ning trükistest. Materjalile on tehtud autentsuskontroll. Praegu töös olev väljaande III köide sisaldab ülevaated mõistatuste sisust, kujunditest, tüpoloogiaprobleemidest, kogumis- ja avaldamisloost; paralleele naaberrahvaste mõistatustega; levikukaarte; kaanetaskus oleva CD-ROM andmebaasi. Tegeldakse ka karjala, soome jt mõistatusparalleelide otsimise ja määramisega (A. Krikmann, R. Saukas).
Andmebaasi põhjal on Arvo Krikmann koostanud e-väljaande "Mõista, mõista, mõlle-rõlle" ja lõunaeesti materjali sisaldava kogumiku "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ" (2000).
2001. aasta sügisel käivitus projekt "Mõistatuste perifeeria digiteerimine", millega tegeleb Piret Voolaid. Eesmärk on luua kõiki mõistatuse žanri perifeerseid alaliike hõlmav internetipõhine andmebaas. Eesti Kultuurkapitali toetusel rajati ja avati kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks 2002. aastal valminud PostgreSQL-süsteemis võrguandmebaas "Eesti piltmõistatused" (http://www.folklore.ee/Reebus/, 7280 teksti, 678 tüüpi). Sama andmebaasi ingliskeelne versioon "Estonian Droodles" paikneb aadressil http://www.folklore.ee/Droodles/. 2003. aastast on kasutajale avatud andmebaas "Eesti (liit)sõnamängud" (http://www.folklore.ee/Sonamang/, 4840 teksti, 899 tüüpi), 2004. aastal valmis andmebaas "Eesti lühendmõistatused" (http://www.folklore.ee/Lyhendid/, 2950 teksti, 208 tüüpi), rajamisjärgus on "Eesti keerdküsimused" (http://www.folklore.ee/Keerdkys/, digiteeritud 15 500 teksti, 984 tüüpi) ja "Eesti valemid" (http://www.folklore.ee/Valemid/). Kõikide andmebaaside tehniline teostus võimaldab mõistatuste perifeeriasse kuuluvaid tekste genereerida folkloristlikult oluliste tekstiliste andmete (küsimus, vastus, arhiiviviide, koguja, kogumisaeg, kogumiskoht) järgi ning kajastab liigi tüploogilise taksonoomia võimalusi. Kõnealustes andmebaasides leiduva materjali põhjal kaitses P. Voolaid 2005. aasta juunis magistritöö "Eesti mõistatuste perifeerne aines. Elektroonilised andmebaasid Internetis". Samuti on koostatud peamiselt kooliõpilastele mõeldud pisiraamatud "Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi" (2003), "Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge" (2002), "Elevant voodi all, voodi lae all. Keerdküsimusi loomadest" (2002), "Elevant külmkapis. Kimbuke keerdküsimusi koolilaste suust" (1998).
Teoreetilistest käsitlustest mõistatuste kohta soovitame internetist lugeda Arvo Krikmanni uurimusi ja loengumaterjale "Eesti kihelkondade suhtlemistihedus mõistatustes", "Eesti lühivormide allikaloost", "Sissevaateid folkloori lühivormidesse", Rein Saukase artikleid "Matthias Johann Eisen mõistatuste kogumise organiseerija ja publitseerijana aastatel 1869-1890" ja "Mõistatuste kogumine Eesti Kirjameeste Seltsis aastatel 1872-1893" ja Piret Voolaiu artiklit "Keerdküsimusest nii ja teisiti".
Vanasõnade projektiga töötavad Arvo Krikmann, Anne Hussar, ja Rein Saukas.
Vanasõnad koos kõnekäändude ja mõistatustega kuuluvad rahvaluule lühižanride hulka. Nende akadeemiline väljaanne "Eesti vanasõnad I-V" sarjas Monumenta Estoniae Antiquae ilmus aastatel 1980-1988. Praegu on interneti vahendusel võimalik tutvuda 1984. aastal ilmunud "Vanasõnaraamatu" e-versiooniga ning selle aluseks oleva, 13 000 teksti sisaldava andmebaasiga "Eesti vanasõnad" ja saksakeelsete e-väljaannetega "Estnische Sprichwörter", "Sprichwörterbuch"; samuti Arvo Krikmanni uurimuste ja loengumaterjalidega "Eesti lühivormide allikaloost", "Sissevaateid folkloori lühivormidesse". Koos Soome folkloristidega osaletakse läänemeresoome rahvaste ühiste vanasõnade publitseerimis- ja uurimisprojektis "Proverbia septentrionalia". Selle raames viiakse lõpule läänemeresoome rahvaste ühisvanasõnade publikatsioon, mis kujuneb jätkuks läänemeresoome nn soosikvanasõnade võrdlevale väljaandele "Proverbia septentrionalia" (FFC 236, Helsinki, 1985), lisaks köite jagu kokkuvõtteid ja uurimusi. Töö projekti juures on lõpujärgus.