Rahvameditsiini (selle paljudes aspektides) ja eriti meditsiinijutustuste teooriat-rakendusi käsitlev suund hõlmab uskumus- ja rakendusalast teavet ning narratiive traditsiooniliste haiguskujutelmade kohta (nt seoses halltõve, katku, varjusurma, painajaga) kuni tänapäevaste rahvusvaheliselt
Töö teemaga sai süsteemsema rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse suunana väljundi alates 2006. aastast ja seda toetavad regulaarsed meditsiinifolkloristika ja -antropoloogia konverentsid sarjapealkirjaga MEDICA. Uurimissuuna arenemisele on andnud panuse folkloristika osakonna, Eesti Rahvaluule Arhiivi, TÜ rahvaluule õppetooli teadlased, samuti meedikud, kirjandusuurijad, meditsiinietnoloogid, palliatiivravi spetsialistid jt. Esile tõstmist väärivad teemaga haakuvad uurimused, mille autoriks on Anu Korb, Mare Kõiva, Eda Kalmre, Reet Hiiemäe, Katre Kikas, Ave Goršic, Piret Voolaid, Piret Paal, Renata Sõukand, Raivo Kalle jt. Uurimistöö folkloristlik pool põhineb erinevatel allikatel (andmebaasid, internetivälitööd, intervjuud). Rahvapärimuse uurijad on hakanud käsitlema ajas üha lähemaid perioode ja sedastanud, et haridustausta areng on suurendanud inimeste teadmisi meditsiinist, muutnud rahvapäraseid ravivõtteid ja käibetõdesid. Praeguseks on rahvameditsiini ja selle sidusvaldkondade uuringutesse folkloristide ja etnoloogide kui nn katusuurijate kõrval kaasatud ka arstiteadlased, terviseteadlased, farmatseudid, antropoloogid, psühholoogid, jpt.
Rahvameditsiin on arstiteaduse-eelsest abistamiskäitumisest ja arstiteaduse alternatiivist kasvanud elulaadiks, mille puhul ravi ja ravitsemine on ühendatud või allutatud eluviisistrateegiatele ja muutunud hoopis suuremal määral nii folkloori allikaks kui ka folklooriks endaks, nii primaarseteks kui ka sekundaarseteks narratiivitekstideks, milles avalduvad üha suurema selgusega folkloori teisenemise põhijooned ja seos ametliku meditsiini arengutega. Paljudel juttudel on kõrge rakenduslik väärtus (temaatika ja funktsionaalsus ulatub haigussümptomite kirjeldusest, tervise taastamise kogemustest vahendava ja sotsiaalsesse rühma inskribeeriva narratiivsuseni, nt vähihaigete jt kogemusjutud). Uurimisteemat on toetanud mitmed grandid ja tippkeskused.
Eesti esimene rahvameditsiini käsitlev doktoritöö, Ave Tupits 2009 "Käsitlusi rahvameditsiinist: mõiste kujunemine, kogumis- ja uurimistöö kulg Eestis 20. sajandil" (https://dspace.ut.ee/items/b7f7b837-2dd9-4574-a12e-de901af99959). Väitekiri keskendub uurijate lähtekohtadele rahvameditsiinilise materjali talletamisel ning rahvameditsiinile kui uurimisainesele.
Ajakirjade erinumbrid, nt Mäetagused, SATOR jne.
Raamatud, ravimine:
Anu Korb 2024. Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Mare Kõiva 2019. Eesti loitsud I. Arstimissõnad I. Tartu, EKM Teaduskirjastus.
Mare Kõiva 2011. Eesti loitsud. Tallinn. Pegasus.
Raamatud, Mütoloogiliste haiguste ja reaalsete haiguste ristumiskoht:
Reet Hiiemäe 1997. Eesti katkupärimus. Tartu: EKI FO, EKM. Teaduskirjastus.
Piret Paal 2014. Eesti halltõvepärimus“ Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Mare Kõiva Estonian veebiversioon muistenditega lendvast (https://www.folklore.ee/lendva).
EKM Fo , EFI
© 'mare 2024