Kirjanduskohviku eesmärgiks on teineteisemõistmise laiendamine eri kultuuri- ja keelekogukondade vahel kirjanduse abil. Kirjanduskohvikusse kutsutakse eri kultuuride esindajaid, eestlasi ja rahvusvähemusi Eestis, professionaalseid tõlkijaid ja asjaarmastajaid. Kirjanduskohvikus tutvustatakse lähilugemise meetodi abil erinevaid kirjandusteoseid, loetakse tekste erinevates keeltes (originaal ja tõlked), et kuulda keelte eripära ja tunda kultuuride eripära. Sama keeleartefakti kuulamine ja lugemine eri keeltes lisaks oma keelele annab osalejatele võimaluse tabada keelte foneetilisi iseärasusi ja tunda selle meloodikat. Samas võimaldab teksti teadmine teha teised keeled nö avatuks tähelepanuga kuulamiseks ja lugemiseks. Tõlgete kommenteerimine pärast tekstide lugemist aitab osalejatel näha keelelise maailmapildi omapära, mis mõjutab keele eripära. Ürituse tulemuslikkuse oluliseks tingimuseks on emotsionaalne taust, kas neutraalne või positiivne, mis saavutatakse vaba õhkkonna loomise teel tee-/kohvilauas. Kirjeldatud metoodikat kasutatakse soome-ugri kirjandusteoste ja eesti keeles ilmunud tõlgete populariseerimiseks. Kirjanduskohvikusse oodatakse ka kirjanduse tõlkijaid. Seega on Soome-ugri kirjanduskohvik (SUKK) tõlketöö aktiveerimise motivaatoriks ja osaliselt täidab tõlkeseminaride rolli. Kokkuvõtlikult öeldes on SUKK-a eesmärgiks soome-ugri kirjanduspärandi populariseerimine ja selle hermeneutilise väärtuse tõstmine, soome-ugri kirjandusteoste levitamine ja tõlkimisaktiivsuse stimuleerimine ning emakeelest erinevate keelte väärtuse tõstmine (keelte dekoloniseerimine).
SUKK väljaanded
© Eesti Kirjandusmuuseum, 2024