Inimese enesemääratluse üheks osaks on kokkukuuluvus mingi kohaga. Lapsepõlves on selleks oma ruumiks kodu ja selle abil määratakse muid ruume (maailma lõpp on seal metsa taga või hoopis maailm lõpeb seal, kus elab pingviinipoeg Lolo). Kogemustest ja koduümbrusest moodustub iga inimese oma maakaart, mille täidavad nii samm-sammult läbi astutud rajad kui ka lennukiga läbitud või raamatute abil läbitud vahemaad. Kuidas kujuneb nn oma maakaart ja kuhu ta on suunatud (itta, läände; loodusesse, linna ...). Järgnevad küsimused ei nõua otseseid vastuseid. Ootame jutustusi, mis peegeldavad Teie kogemust küsimustes esitatud teemadel. Palume lähtuda 1950. aastatest: milliste probleemidega Te puutusite kokku 1950. aastatel, kuidas Te neid kogemusi mäletate ja hindate. Sinna palume lisada murrangulisi kogemusi või muutusi hilisematest kümnenditest. Kindlasti on isiklik kogemus siinjuures parim teejuht.