Valiküritused

Maaema mess

10. Maaema mess toimus Tallinnas Lillepaviljonis. Kahepäevasel konverenstil peeti varahommikust hilisõhtuni loenguid filosoofia, loodusravi, uute prohvetite, pärimusmeditsiini jpm teemadel. Erinevaid ravivahendeid ja tervendamisseansse oli võimalik ka osta, samuti saada osa mitmetest näitustest, kohtuda mõttekaaslastega, jälgida Loitsukanuu otsingute tulemusi, jälgida uute meditatiivsete võimlemiskavade esitust jm. Filmis Laes Vesik, küsitles Mare Kõiva. Fotol Silvi Kelle.

Jüripäev Värskas ja päätnitsapäev Obinitsas

Värska jüripäeva on jäädvustatud üle kümne aasta fotodele, helilintidele ja videosse. Seekordnegi ristikäik oli rahvarohke ja sugulased kogunesid haudadele sööma. Seevastu kirmasel on lauljaid jäänud iga aastaga vähemaks, tantsijateks aga viimaste aastate tava kohaselt noored Viljandi kultuurikoolist ja Tartust. Selle aasta jüripäeva jäädvustasid fotodele rahvausundi kursust kuulanud tudengid.

Päätnitsapäev

Anne Kaaber

Saatserinna Paraskeva Pjatnitsa kirikus jumalateenistusel teenisid preestrid kogu Eestist. Pärast seda käidi ristikäiguga ümber kiriku, kanti Paraskeva ikooni, mille alt inimesed üritasid läbi ronida, sest see toob õnne. Seejärel mindi oma haudade peale sööma ja sugulastega jutustama. Mina olin Korela külas elavate Tea ja Heino Korela perekonna haual, Tea on minu kolleeg. Haudadele võis kutsuda ka eraldi preestri surnute eest palvetama, meie hauale kutsuti ka. Siis tuli kirmask, mis kestis vist üsna vähe. Filmis Anne Kaaber.

Vana Pälsoni lahkumispidu

Viimast päeva ühikana tegutsenud Vana Pänter kutsus oma endised asukad lahkumispeole. Veel üks Tartu Ülikooli legendaarseid ühikaid on tänaseks ajalugu. Filmis Kaarel Jõgi.

Võru Folk

Pille Parder

Tänavu toimus Võru 9 folkloorifestival ajavahemikus 10-13 juuli ja festivali teemaks oli pulmad. Festivali külalised võisid peale pulmapeole kaasa elamise tantsu keerutada rahvatantsu õpitubades, kus lisaks eesti rahavatantsudele õpetati hoogsalt soome, serbia, türgi, poola, itaalia ja ungari rahvatantse; maiustada erinevate rahvaste roogadega; unustada end arvukatele kontsertidele ning tahtmise korral ka ise mõni pillimäng selgeks õppida; laadalettidele piiluda ja paar sõna laadajuttu puhuda ning õhtuseks simmaniks vajalikud jalavarjud muretseda ja muidugi lapsed erinevates tõõtubades hoolikateks pereemadeks või vahvateks peremeesteks koolitada. Hoolimata pahurast ilmataadist oli see üks ütlemata tore ja naljakas pidu koos väga lõbuste ja humoorikate korraldajate ning energiast tulvil pidulistega. Pillimeeste võistumängu noorte ässade klassis oli esimängijaks Kaarel Kõivupuu. Üritust filmisid Pille Parder ja Laes Vesik.

Lõõtsaäss Kaarel Kõivupuu (foto Toomas Hütt) ja Võru folgi leht.

SF 2001

Kokkutulekul käisid Maris Kuperjanov ja Liisa Vesik.

Astronoomiahuviliste 8. Üle-Eesti kokkutulek aastal 2003

Tõraveres, 8-12. augustini.

2003. aasta on Marsi aasta, sest punane planeet tuleb Maale lähemale kui kunagi varem. Seekordsel kokkutulekul vaadeldi Marssi ja loeti langevaid perseiide. Osavõtjaid oli paarsada. Eriti arvukaks kujunes 10. augusti ühisistung meteoroloogidega, kelle kokkutulekule olid saabunud mitmed ilmatargad. Filmis Andres Kuperjanov.

Tartu Tähetornist filmitud Marss (Jaak Jaaniste ja Andres Kuperjanov) ja Tartu Observatoorium Tõraveres vaatlusööl (foto Andres Kuperjanov). Vt ka http://www.obs.ee/kokkutulekud/toravere2.html

Välitööd kohapärimuse talletamiseks Ambla kihelkonnas juuni 2003

Reet Hiiemäe

ERA välitöödel Ambla kihelkonnas osales folkloristika osakonna esindajana Reet Hiiemäe. Pildistati ja joonistati kohapärimusega seotud loodusobjekte ja ehitisi, saadi vastuseid küsitluskavadele, külastati Aravete külamuuseumi, intervjueeriti nii kohalikke vanemaid elanikke kui ka sensitiive, kodu-uurijaid, kollektsionääre, muuseumijuhatajat jt.

Välitöödel torkas silma kohalike inimeste suhteliselt nõrk orienteerumine lähiümbrust puudutavas pärimuses, huvipakkuvam ja kohati ka vahetult igapäevaelus rakendust leidev tundus olevat kalendrikombestik, külviaegade arvestamine ja mõningad rahvaravivõtted.

Mälus kantavate rahvajuttude allikana märgiti pigem kooliajal loetud raamatuid kui teisi külaelanikke. Leidus siiski ka mõningaid tõeliselt eredaid pärimusekandjaid.