FO välitööd 2006

Eesti-soome koolipärimus 2006. aasta kevadel
Piret Voolaid

Eesti ja Soome kooliõpilaste pärimusrepertuaari kogumise eeltööna külastasime koos Eesti Instituudi projektijuhi Mika Keräneni ja Andres Kuperjanoviga 10. märtsil Ida-Helsingis asuvat Roihuvuori Algkooli, kus õpib 47 eesti last. Esinesin teemal „Rahvaluule ja eesti mõistatused“, tutvustasin kooliõpilastele mõeldud kogumikku „Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi“ ning vestlesime lastepärimusest. Toimus töökoosolek õpetajate Anne Ribeluse ja Silja Aavikuga, kes andsid nõusoleku osaleda ühisprojektis ühe koolina.

Roihuvuori kooli 10 õpilaselt laekus kokku 150 lk vastuseid.

Soomes toimus projekti töökoosolek SKSi töötajate Sirkka-Liisa Mettomäki ja Ulla Lipposega, kes on koolipärimuse kogumise projekti Soome-poolsed koordinaatorid.

Anneli Barani fraseoloogia-küsitlus

Küsitleti Kuressaare gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi vanema osa õpilasi. Eesmärgiks oli välja selgitada fraseologismide kasutuse/tõlgendamise/ mõistmisega seonduv nn entsüklopeediline teadmus. Ligi 150 osalejaga küsitlus näitas, et tänapäeval on laialt levinud suundumus võtta hästituntud fraseologismi sõna-sõnalt, adumata seal sisalduvat kujundit. Vaata samal teemal:

Koolipärimuse kogumine Noarootsi Koolis (17.–19.04.2006) ja Vormsi Põhikoolis (16.–17.05.2006)
Piret Voolaid

Ahvenamaa-Gotlandi-Eesti koolipärimuse kogumise koostööprojekt "Det var en ko och det var poängen" käivitus Ahvenamaa Põhjamaade Instituudi (Nordens Institut på Åland, http://www.nordinst.aland.fi/nordinst/) töötajate Lena Nymani ja Nina Smedsi eestvedamisel. Eesmärk oli koguda Soomest Ahvenamaalt, Rootsist Gotlandist ning Eesti endiste rannarootsi alade koolidest lastepärimust. Projekti kaastäitjad olid Högskolan på Gotland (Ulf Palmenfeld, Ove Ronström) ja Eesti Kirjandusmuuseum (Piret Voolaid).

Eestikeelne lastepärimus on kogutud 2006. aasta aprilli- ja maikuus kahest Lääne-Eesti koolist: Piret Voolaid Noarootsi Koolist ja Piret Voolaid koos Eesti Rahvaluulearhiivi teadur Astrid Tuisu ja Eesti Kirjandusmuusemi fotograaf Alar Madissoniga Vormsi Põhikoolist.

Koguti 90 lehekülge vastuseid küsitluskava alusel Noarootsi Koolist ja 15 lehekülge Vormsi Põhikoolist, ühtekokku tehti üle 5 tunni helisalvestisi, 1,5 tundi videojäädvustusi ja 335 fotot.

Välitöö materjale loodan kasutada valmivas doktoritöös, kuna kogutud materjali hulgas on esindatud ka traditsioonilised ja uuemad mõistatusvormid ning oluline info nende esituskonteksti kohta.

Väljundid: Kolme Läänemere piirkonna lastefolkloorist koostati sissejuhatavate artiklitega antoloogiline naljaraamat „Det var en ko och det var poängen“ („Elas kord üks lehm ja ongi kogu lugu“). Kogumiku pealkiri lähtub rootsi lastenaljast, mille eesti vaste on lakooniline anekdoodiparoodia – „Elas kord üks käbi ja anekdoot sai läbi“). 2006. aasta oktoobrikuus ilmunud kogumik on kakskeelne – rootsi lastelt kogutu (Ahvenamaa ja Gotlandi aines) rootsi keeles, eesti laste tekstid on esitatud eesti ja tõlkena rootsi keeles. Tegemist oli 1988. aasta kogumistöö kordamisega, mille põhjal ilmus samal aastal kogumik „Blodet droppar, blodet droppar“ („Veri tilgub, veri tilgub“ 1988).

Vaata veel:

Kohtufolkloori kogumine koostöös Riigikohtuga
Mare Kõiva

Eerik Kergandbergi algatusel koostati tema, Marelle Leppiku, Evelin Kuklase ja Mare Kõiva ühistööna küsitluskava ja paluti kohturahval 20. maist 31. oktoobrini saata kohtufolkloori. Lähtuti eeldusest, et kohus on ajastu lakmuspaber – istungisaalist käib läbi inimkarakterite lai esindus: elukogenud kelmid, noored kurjategijad, täitevvõimu esindajad, advokaadid, prokurörid jne. Oluline on tegelik kohtunarratiiv, nagu seda kogevad ainult protsessile lähedalseisjad ja mis räägib tänapäeva ühiskonna kohta rohkem ja värvikamalt, kui peegeldab kas või foto või uudisnupp kohtuistungist. Seetõttu oodati võistlustöid eelkõige juristidelt, kes oma igapäevatöös puutuvad kohtuga kokku: prokuröridelt, advokaatidelt, õigusteaduskonna õppejõududelt. Kohtufolkloori saatsid 24 inimest, kelle hulgast tõsteti esile ja tänati Kohtunike Ühingu aastakoosolekul 24. novembril ühingu esimehe Meelis Eeriku, Riigikohtu esimehe Märt Raski ja Eesti Kirjandusmuuseumi esindaja Mare Kõiva allkirjastatud tänukirjadega Rein Pärtelit, Poigo Nuumat ja Virve Rooti. Eriauhinna pälvis Virgo Saarmets. Järelkorjandus toimub 2007.

Välitööd Sloveenias ja Bulgaarias

8.–21. septembrini Sloveenia ja Eesti TA teadlaste välisvahetuse raames osalesid Andres Kuperjanov ja Mare Kõiva Niko Kureti 100. sünniaastapäevale pühendatud ja SIEFi töörühma Folk Religion konverentsil ”Religion and Senses”. Tutvuti kohalike humanitaarandmebaasidega Sloveenia TA Etnoloogia Instituudis ja Ljubljana Ülikooli etnoloogia õppetoolis. Sloveenia-visiidi ajal salvestati palverännak Svjata Gorale, Celje piiskopi tutvustus usuelust Sloveenias 1970–2006, 17. septembril Gorjanskos professor Janez Dolencile M. Štrekalj nimelise folkloori kogumise aastapreemia üleandmise tseremoonia ja rahvamuusikute esinemine.

3.–13. novembrini 2006 viibisid Eesti Kirjandusmuuseumi ja Bulgaaria Folkloori Instituudi vahelise kolmeaastase koostööprojekti ”Traditions and innovations in Estonian and Bulgarian Culture” raames Bulgaarias Andres Kuperjanov ja Mare Kõiva. Eesmärgiks oli intervjueerida tegevastronoome ja folkloriste ning salvestada kohaliku usueluga seotud seikasid. Toimusid intervjuud Roženi Rahvuslikus Observatooriumis ja Smoljani planetaariumis, Momtšilovtši külas ja Plovdivis, Bulgaaria Folkloori Instituudis ja Sofias.

Bulgaaria õigeusklike rikkalikku kanoonilist ja mittekanoonilist usuelu jäädvustati Sofias ja Momtšilovtši külas. Umbes 3000-aastane, eKr asutatatud püsiküla on tänaseni elujõuline, mitmekülgse kultuuri- ja usueluga. Külas on säilinud vanad laulmistavad ja materiaalse kultuuri erijooned, siin on rikkaliku ekspositsiooniga külamuuseum. Väljaspool Sofiat saatis meid Nikolai Sivkov, arheoastronoomia uurija ja rahvusvahelise erialaorganisatsiooni SEAC liige.

Koolipärimuse pilootprojekt novembris-detsembris 2006
Piret Voolaid

1992. aasta koolipärimuse kogumisvõistluse kordamiseks 2007. aasta kevadel täiendas ja uuendas korraldustoimkond (R. Järv, A. Korb, E. Kalmre, M. Kõiva, P. Voolaid, A. Tuisk, projekti assistent A. Tupits) omaaegse küsitluskava, valiti kontrollkoolid ja viidi sügispoolaastal läbi pilootküsitlus viies koolis. Küsitlukava kuus osa puudutavad koolifolkloori erinevaid aspekte ja selle konteksti. Kogumistööga tahetakse saada ülevaade enam kui 15 aasta jooksul toimunud muutustest noortepärimuses. Pilootküsitlus toimus 2006. aasta novembris-detsembris Jäneda Põhikoolis, Antsla Gümnaasiumis, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, Tallinna Reaalkoolis.
Laekus 1633 lk vastuseid.

Pilootprojekti käigus laekunud vastuste põhjal toimub jaanuaris 2007. seminar (http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/kp/kiidi/), mille eesmärk on välja töötada lõplik küsitluskava.

Arheoloogilised uuringud Toolse linnuse väravatornis
Tõnno Jonuks

Uuringud olid seotud väravahoone konserveerimistöödega. Selleks kaevati hoone põhja- ja lõunakülje müüride välisserva tranšeed, millega avati müürid kuni vundeerimissügavuseni. Samuti kaevati tranšee läbi väravahoone ning proovišurfid mitmele poole ümber väravatorni. Kõige põnevamad leiud saadi hoone seest, kust 30–40 cm paksuse, leiurikka ja väga ühetaolise 16.–17. sajandi kultuurkihi alt paljandus puitpõrand. Selle alt leiti aga leiuvaene elutegevuskiht. Ilmselt on väravahoone ehitatud 16. sajandi I poolel, mil linnusele rajati uus peavärav, ja nii toimus põhiline sissepääs linnusesse läbi võlvitud väravahoone. Tõenäoliselt Liivi sõja ajal aga muudeti ruumi funktsiooni. Teadaolevalt vallutasid linnuse 1558. aastal ilma lahinguta vene väed ning paljud tolleaegsed kroonikud jutustavad vene vägede suurest arvust. Ilmselt samasugune suur vägi jõudis ka Toolsesse ja võttis majutuseks kasutusele kõik sobivad ruumid. Endine väravahoone põrand kaeti uue puitsillutisega ja ruum võeti kasutusele eluhoonena. Ehkki väravahoone võlvid on kokku kukkunud ilmselt kunagi 17.–18. sajandil, on hoonet kasutatud peaaegu pidevalt kuni 20. sajandini välja. Selle aja jooksul muutus loomulikult ruumi funktsioon, linnuse varemete keldreid kasutasid ladudena valdavalt kohalikud kalurid ja rannakaubitsejad.

Keskaegse linnuse ehituse kohta saadi aga kõige enam andmeid 3 m sügavusest šurfist väravahoone välisküljel, kust leiti säilinud müüride alt varasem ja hoopis teise iseloomuga vundament. Hüpoteesina oletatakse, et vundament on pärit 15. sajandist ning kuulub linnuse kõige varasema ehitusetapi juurde, mil rajati poolsaare lääneküljele väike kivikindlus, ilmselt sel ajal piirati ka ülejäänud poolsaare põhjatipp mingi kergema kindlustusega. Leitud vundament oli liiga nõrk, et kanda kivimüüri, küll aga piisav, et selle peale rajada korralik puitpalissaad. Tõenäoliselt moodustasidki Toolse I etapi kindlustuse kivist kolmekorruseline maja ning seda ümbritsev palktara.

Vaata ka:

Iila ohvriallikas
Tõnno Jonuks

2006. aasta suvel teatas kohalik pererahvas, et soovib puhastada arheoloogiamälestisena kaitse all olevat ohvriallikat Lääne-Virumaal Iila külas Iila hiiemäe jalamil. Tegemist oli paljutõotava objektiga, sest Eesti pühakohad on üldiselt leiuvaesed, ohvriallikad nende hulgas aga leiurikkamad. Seetõttu oli huvi objekti vastu suur. Kahjuks selgus aga kohapeal, et kuna pererahvas oli allikat kasutanud pidevalt oma põhilise veevõtukohana, siis olid nad seda regulaarselt ka puhastanud alates 1970. aastatest. Seega kadusid selle objekti juures lootused leida midagi, mis viitaks varasemale allikatel ohverdamise praktikale.
Vaata veel: Riigikülast Riigikoguni. Horisont 6/2006.

Iila ohvriallikas
Tõnno Jonuks

Septembris 2006 toimus paaripäevane õppereis Gotlandi ja Rootsi muististe tundmaõppimiseks koos TÜ Ajaloo ja Arheoloogia Instituudi arheoloogiaüliõpilastega. Gotlandil tutvuti erinevate muististega alates mesoliitilise Ajvide kalmistukoha ülesotsimisest ja lõpetades keskaegsete kirikutega, lisaks hulgaliselt kivilaevu, kivikalmeid, linnuseid ja asulakohti.

Rootsi mandriosas püüdsime teha sama, kuid olude sunnil piirdusime Vana-Uppsala kompleksiga ning keskendusime ülejäänud ajal hoopis kaljujoonistele erinevates kohtades ning erinevatest perioodidest.

Reisi teise osa moodustas kohaliku hiie-uurija Nina Ingreni juhatatud põgus ekskursioon Rootsi hiitesse Fleni ümbruses, Kesk-Rootsis. Viimasest, kasvas välja ka idee korraldada looduslike pühakohtade seminar Tartus, 4.–6. mail 2007.

Radari välitööd
Tõnno Jonuks

2006. aasta sügisel toimusid välitööd projekt Radar raames Soomaa rahvuspargi alal. Kaisa Sammelselg ja Mann Lintrop koos kohalike giididega külastasid põliselanikke Soomaa külades, samuti ka siit Pärnusse kolinuid. Soomaa elanike juttu lindistati, uuriti kaartidelt kohapärimusega seonduvate paikade asukohti ning lõpuks käidi ka kohapeal. Pandi tähele, et jutustajaid aitas tublisti kaardi olemasolu, mis tõi kohaliku maastiku paremini silme ette ja tuletas meelde täiendavaid lugusid.