FO välitööd 2009

Radari välitööd 2009. aastal

Helen Hanni

2009. aasta suvel ja sügisel toimusid Radari välitööd Lõuna-Eestis Karula rahvuspargis ning Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargis. Projekt sai alguse tänu rahvusparkide initsiatiivile ja seda finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eeltööd peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivist pärit materjalidega kestsid 2008. aasta augustist 2009. aasta maini. Karula jutud otsis välja ning sisestas Pikne Kama, Lahemaa omad Kaisa Sammelselg ja allakirjutanu. Välitöid juhtis vanemteadur Tõnno Jonuks, kel sarnaste projektidega kogemusi juba 2003. aastast peale. Enne rahvusparkidesse suundumist kasutasime pärimuspaikade võimalike asukohtade kindlakstegemisel Maaameti kodulehel olevaid ajaloolisi ning pärandkultuuri objektide ja kultuurimälestiste kaarte. Lahemaa rahvuspargis, mis asub endise Kuusalu, Kadrina ja Haljala kihelkonna alal, aitasid osaliselt unustusse vajunud kohtade otsimisel folklorist Melika Kindel ning pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin. Karulas ulatasid abikäe Valga muuseumi direktor Pille Tomson ning Kaido Kama. Välitööde eesmärgiks oli üles leida arhiividest pärit juttudega seotud kohad tänapäevasel maastikul, fikseerida koordinaadid ning teha foto paiga hetkeseisust. Ajapuudusel jäi uue pärimuse kogumine ning huvitavamategi informantide intervjueerimine kahjuks tagaplaanile, kuna leidmist vajavate kohtade loetelu oli juba niigi väga pikk. See oligi põhiline erinevus traditsioonilistest rahvaluuleekspeditsioonidest, sest oluline oli pigem teadaoleva pärimuse taasesitamine mitte niivõrd uue kogumine. Kahest rahvuspargist kokku, endiste Karula, Kadrina, Haljala ja Kuusalu kihelkondade alalt õnnestus üles leida umbes 520 pärimuskohta, lisaks võtsime koordinaadid mõnelt rahva seas tähendusrikkast paigast, mille kohta arhiivis andmeid veel polnudki. Fotosid tegime üle nelja tuhande. Jutud, fotod ja koordinaadid koondas interaktiivsele kaardile Rait Parts. Kolme rahvuspargi (lisaks Karulale ja Lahemaale ka Soomaa) mälumaastike koduleht asub aadressil maastikud.ee ning loodetavasti täieneb ajapikku kõigi Eesti rahvusparkide materjaliga.
Ähijärv. Foto Pikne Kama. Õdrijärv. Foto Pikne Kama.

Ähijärve piir

RKM II 308, 346 (1) < Karula khk., Karula v., Madsa k., Tätta t. < Plaagi t.- Kristi Salve < Anna Sarv, 75 a. (1973)

Ähijärvest pool oll Antsla ja pool Karula oma. Karula Kroot ja Antsmõisa parun olliva katekesi sõitenu ja toda järve pooless mõõtnu. Üteldi õks, et kui vaga ilm, et sis too jutt, too tee om näta üle järve. Kroot oll ees sõitenu, sis Karulal om suurep osa.

Õdrijärv

RKM II 394, 15/6 (3) < Antsi t. - Anna Pärsimägi < Laak Kala (1914)

Teine lugu Õdrijärvest
Õdri järv on ainult põuasuvil umbjärv, siis kuivab ojake, mis sealt välja voolab. Õdri järve keskkoht on väga sügav ja rampe rikkas. Hommiku poolses küljes on tal palju külmavee hallikaid. Iga viieteistkümne aasta pärast muudab järveke oma seisu. Kevadel, lume mineku aeg tõuseb vesi väga kõrgele, ujutab üle oma kaldal olevad künkad metsaga. Kõrgvesi seisab sügiseni, järgmise viie aasta jooksul vesi kahaneb, kümne aasta jooksul on järvekese pind ühtlane. Täpselt viieteistkümne aasta pärast kordub vee tõusmise lugu. Minu elujooksul on vesi tõusnud kaks korda, aga minu isa on üle elanud kolm veetõusu aega. Ikka täpselt viieteistkümne aasta pärast.
Saarjärvede vaheline vanapagana magamiskoht. Foto Pikne Kama. Ilumäe sammas. Foto Pikne Kama.

Saarjärved

RKM II 394, 19/20 (5) < Karula khk. - Anna Pärsimägi < Anna Pärsimägi (1989)

Saarjärved
Hauka ja Köölikese talude vahemail asuvad kaks lähestiku järvekest „Saarjärved“. Vanapagan tahtnud enesele kaevu kaevata, kaevanud, väsinud ära ja heitnud kaevatud kaevu äärde magama, ärgates hakanud uuesti kaevama, aga teisele poole magamise aset. Hiljem inimesed hakkasid vanapagana magamise aset teena tarvitama, nii sai maantee kahe järve vahele. Kevadel, suure vee ajal käivad järvede lained üle tee. Siis öeldi et järvede näkid käivad üksteisel külas ja et vanasarviku eided sülitavad üksteise leemekatlasse.

16. Palmse mõisa mälestussammas

ERA II 222, 633 (33) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Parksi k. – Ellen Sommer < Julie Mikenberg, s.1892 (1939)

Mälestussammas Võhma väljal
Võhma- ja Ilumäe küla vahelise tee ääres on mälestussammas. Sammas on kõrge, kivist ja on piiratud raudpostidele kinnitatud raudketiga. Sinna kohapeale, kus nüüd on sammas, langenud sõjas üks rootsi kindral. See tähistatud sambaga, millel rootsikeelsed kirjad.

Sorrukivi. Foto Helen Hanni. Juminda kõrge kallas. Foto Tõnno Jonuks.

Sorrukivi

ERA II 221, 666 (11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Lõuka t. – Helgi Kain < Johanna Kain, 40 a. (1939)

Sorrukivi
Minu kodust umbes kilumeeter eemal asetseb kivi, mida kutsutakse Sorrukiviks, mis vast 1937. a looduskaitse alla pandi. Kord näinud keegi naisterahvas, kui ta hommikul varakult metsa lehmi läks lüpsma, kaht meest kivi otsas ja kui ta ligemale jõudis, nägi ta, et need mehed ei olnudki, vaid kaks vanapakana, kes omavahel suure hoolega raha jagasid. Naist nähes ütelnud nad talle: „Ära sa sellest kellegile midagi räägi,” ja ise kadunud nagu kivi sisse. Säält samast kivi otsast nägi kord ühel pühapäeval keegi külamees üht naist nutmas ja põllenurgaga silmi pühkimas.

Juminda kõrged kaldad

ERA II 165, 199/200 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. – Greete Lambot < Leopold Lambot, 46 a. (1937)

Kuidas tekkinud Jumindale kõrged kaldad
Juminda külast 1 km maad Leesi poole on mere ääres kõrged kaldad. Kaldad on tekkinud järgmiselt. Siel, kus nüüd on kõrged kaldad, oli enne kühmuline ja madal maa. Kui Põhjasõja aja meriröövlid Jumindal elasid, ehitanud meriröövlite kuning sinna omale lossi. Suuriest vihmasadujest tuli nii palju vett, et õõnestas korgema maa alt maa ära ja loss langes maaga seltsis meresse. Nüüd on siel madal meri. Murdumise kohal on korge kallas.

Radar Palmse kloostrikividel. Foto Helen Hanni. Altja võrgukuurid. Foto Kaisa Sammelselg.


Välitööd Hiinas 12. juuli – 3. august 2009. aastal

Mare Kõiva

Hiina välitööd toimusid seminari ja 16. IUAES (The International Union of Anthropological and Ethnological Sciences. Humanity, Development and Cultural Diversity) maailmakongressi vahel Pekingi ja Shanghai ümbruses, Huanshangi piirkonna pühapaikades, UNESCO kaitsealustes külades ning Kunmingi linna ümbruses. Yunnani provintsi pealinnas Kunmingis ja lähiümbruses elab 27 rahvusrühma ning see muudab piirkonna omanäoliseks. Kunmingi ehk Kevadlinna pühamutest on tuntum Viimase Draakoni tempel, kus igapäevaste palvuste kõrval toimub kloostriõpe ja musitseerimine. Kongressi programmi raames külastasime Hiina rikkamate hulka kuuluvat küla Yunnani provintsi küla ja kunstnik Cheni muuseumi. Cheni puulõiked traditsioonilistest hiina ehitistest ja minevikku vajunud eluviisidest on elav lugu argistest ja pühadest toimingutest, ehitistest, unustusse vajuvast ajaloost. Shilini geokaitseala atraktsioonide hulka kuuluvad erinevate rahvusrühmade folkloorietendused. Ji rahvusest giidid tutvustavad kohamuistendeid, soovijad osalevad turistidele suunatud folkloorietendustel ja traditsioonilistel teetseremooniatel, aga külastada võib ka kalligraafi ateljeed, turgu jm paikasid. Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi kogumismatk toimus ETF grandi 6824 toel.
Kunmingi Ülikooli üks õppehoone Kunstnik Cheni puulõige

Välitööde käigus tehti osalusvaatlusi, jäädvustati Hiina erinevaid eluvaldkondasid: pühapaikade ja pühamute integreeritus tänasesse kultuuripilti ja siseturismi süsteemi. Rahvusrühmade esitlemise ja lokaalsuse loomise viisid. Jälgisime ka Hiina varase astronoomia esitlemist. Kõrvetavas päikeses ja paduvihmas matkasime vaheldumisi 16.-17.sajandi puuarhitektuuri, väikeste garaažitöökodade ja kõrgtehnoloogiliste imede keskel.
>
Hiina elu Vana tähetorn

Välitööde tulemusena kogunes videoklippe ja mitutuhat fotot koos asjakohaste märkmetega.

Vt ka Hiina käiguga seotud ettekandeid:



Välitööd Bulgaarias

Käsitöö müük Sofia kesklinnas Parim osa Sofiast matkab pühapäeval Vitoshale

Eesti-Bulgaaria ühisprojekti raames jäädvustasid 3.-14. oktoobrini Andres Kuperjanov ja Mare Kõiva Balkanile tüüpilisi mälestuslehtesid, käsitöölaatasid ja kirbuturgu, tavandit Vitošal ja selle lähikülades.

SEACi välitööd Egiptuses

Aleksandria raamatukogu Aleksandria raamatukogu

SEACi aastakonverentside juurde kuuluvad traditsiooniliselt välitööd: tutvumine kohalike muuseumide, planetaariumite, muinasobservatooriumite ja muu teemakohasega, mis rajab aluse kohalikku arheoastronoomiat tutvustavatele plenaarloengiutele ja kohalikule uurimistööle. Fotokogu kajastab Egiptuse igapäevaelu väljaspool turismimarsruute, aga ka Karnaki templit Luxoris, Kuningate orgu, Kairo muuseumit ja vanemaid pühamuid ning Giza püramiide. Konverents toimus 331 eKr rajatud Aleksandria uues ülimoodsas raamatukogus ja planetaariumis. Aleksandria välitöil tutvuti rooma amfiteatri, maailmaimest tuletorni asemele rajatud kindluse ja Kom el Shoqafa katakombidega, mis on üks keskaegse kultuuri seitsmest maailmaimest. SEACi välitöil osalesid 23.-31.oktoobrini Andres Kuperjanov ja Mare Kõiva.

Giza Karnak