57. VISKAMISE PÕHJUS TEADMATA
[Kalevipoja kivi Savala linnamäel]
Linnamägi [asub] 1/2 v. Savala külast põhja-lääne poole. - Lääne poole linnamäest 18 m arvatud, on suur kivi, mida rahvasuus Kalevipoja kiviks hüütakse. Kalevipoja kivi on 1 5/8 m keskmiselt kõrge, 4 m pikk ja 3 1/4 m lai.
E I 47 (335) < Lüganuse - M. J. Eisen.
58.
[Kalevipoja kivi Metsla külas]
Koeru kihelkonnas Metsla külas on suur kivi. Selle on Kalevipoeg sinna visanud.
E 8°6, 60 (255) < M. J. Eisen < A. Kengsepp.
59.
[Kalevipoja kivi Varangu metsas]
Varangu metsas olnud vanasti hiiglasuur kivi, mille Kalevipoeg linguga sinna visanud.
ERA 11 220, 531 (5) < Koeru, Kapu v, Pikevere k. - E. Beilmann < Joosep Linke, 68 a. (1939).
60.
[Saunasaare kivi]
Mägede külas Saunasaare talu metsas asub suur kivi. Muinasjutt räägib, et kord hakanud Kalevipoeg teda Tallinnast viskama. Komistanud aga, ja kivi kukkunud Saunasaaremaa pääle.
ERA II 219, 523 (6) < Järva-Madise (1939).
61.
[Kalevipoja viskekivid Kolgas]
Kalevipojast ei ole ma muud kuulnud siinpoolse rahva suust, et Kalevipoeg olla need suured kivid, mis Kolga rannas nagu veikesed saunad on, Soomest seie loopind. Mis põhjusel, seda rahvasuu ei tia.
H II 15, 96/7 (15) < Kuusalu, Koitjärve v. - J. Ploompuu ja H. Rebane (1890).
62.
[Kalevipoja kivi Tüliveres]
A.
Kuusalu Tüliveres on suur Kalevipoja kivi. Kuusalu Tüliveres on suur hiietamm, seest õõnes. 7 meest mahub tamme õõnsusesse. Vanasti viidud sinna ohvrit, missuguseid, ei mäletata enam.
E 54611 - M. J. Eisen.
B.
Kalevi kivi
Kalevi kivi on suur raudkivi Tülivere kaldal Leesi tee lähedal. See on selle poolest iseäralik, et ta seisab veikeste kivide peal. Kalev olla selle Soomest visanud seie vanasarviku pähe.
Emakeele Seltsi Kuusalu kohanimede kogu. - Evi Tael (1949). Vt. ka muist. 21-35.
C.
metsamemme
mängukivi
Kalevipoeg maganud Kuusalus Tülivere talu kaljukaldal. Sealjuures norsanud ta kõvasti. See vihastanud Soomes kividega mängivat metsamemme
. Ta võtnud ühe mängukivi ja visanud selle Kalevipojale vastu taguotsa. Kalevipoeg ärganud, võtnud kivi ja asetanud selle kolme teise kivi peale. Need kivimürakad on näha veel praegugi.
ERA II 178, 240 (l) < Kuusalu, Kõnnu v., Kalme k. - I. Lehesalu < Jakob Rebane, 65 a. (1937) = EKRK I 11, 392 < Loksa raj., Kuusalu, Uuri k. < Muuksi k. - Sirje Mering < Muuksi õpilased (1954).
Trükitud: O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II, lk. 178.
63.
[Aidakivi]
Laulasmaal Laulasmaa küla Lepisoo talu juures [on] Aidakivi, vist ohvrikivi; sealt klaaspuru leitud. Kivi kohta [on] muinasjutt: Kalevipoeg olla Hiiumaal piitsavarre läbi suure kivi pistnud, et seda nii visata. Kivi läinud aga pooleks. Üks pool olla praegu Hiiumaal, kuna teine - siis sama Aidakivi - suuremaale kukkunud.
E I 28 (197) < Keila - M. J. Eisen < G. Niggol.
64.
Kotkakivi
Käosalu Oti talu karjamaal asub suur raudkivi, mida nimetatakse Kotkakiviks. Kivi ühel küljel on vist külakarjaste poolt sisse raiutud õõnsused, kuhu saab varba toetada üles- ja allaronimisel. Kivi on umbes 3 meetrit kõrge. Kivi kohta räägib vanarahvas, et selle olevat sinna karjamaale visanud Kalevipoeg Suureloo kalda pealt.
ERA II 265, 505 (l) < Keila khk. Ja v., Tarvasmäe k. - L. Anneljas < Leena Anneljas, 69 a. (1940).
65.
[Eedu kivi]
Musa külas Nõva vallas asub suur Eedu kivi. Räägitakse, et see kivi olevat Kalevipoja visatud.
ERA II 226, 569 (10) < Risti, Nõva v., Kuremaa k. - A. Niinemets < Salme Niinemets, 25 a. (1939).
66.
[Kalevipoja viskekivi Põlli külas]
Nissi kihelkonnas Põlli vallas endises Põlli külas metsas Jaanilinna kantsi lähedal on suur, umbes 3 m kõrgune kivi. Kalevipoeg tahtnud Lindanisalt säärepaelaga
visata kaks kivi. Säärepael
läinud aga katki. Üks kivi lennanud Rambla mäele Hageri kihelkonda endise Ruila mõisa maale. Teine kivi lennanud aga Nissi kihelkonda Põlli valda. See suur kivi ongi see Kalevipoja visatud kivi.
ERA II 229, 86/7 (13) < Haapsalu < Rapla, ohtkotsu v., Niine k, - E. Jürine < Mart Tamverk, 74 a. (1939).
Vt. Kalevipoja põllekivi, muist. 96.
67.
[Kalevipoja lingukivi Taeblas]
Kalevipoja lingukivi peab Taebla pool olema, Jupi kõrtsu juures.
ERA II 62, 200 (72) < Lääne-Niguia, Taebla v., Kirimäe k. - R. Põldmäe < Anna Vii, 65 a. (1933).
Vt. ka: ERA II 62, 154 (33) < Lääne-Nigula, Taebla v., Kirimäe k. - R. Põldmäe < Juula Seppel, 76 a. (1933).
68.
[Kalevi kivi Pammanas]
(Mingisuguse äparduse tõttu olevat Kalevi käest kivi maha kukkunud Pammanas.)
E 61149/50 < Karja, Leisi v., Pammana k. - M. Meiusi < Loviisa Rahn, 16a. (1927), Ka: E 51990/2 < Karja, Pärsamaa v., Koikla k. - M. Soonlep < Riidu Pors (1910). Vrd. muist. 113.
-------------------------------------------------------------------------------------------
1Suureloo kaldaks kutsutakse mere kõrget paekallast, mis asub Laulasmaa ja Keila-Joa vahelisel rannikul. Kõne all oleva kalda ja kivi vahemaa on umbes 7 kilomeetrit. - Koguja märkus.
-------------------------------------------------------------------------------------------
69.
[Kalevikivi Käärmas]
In der Nähe des Dorfes Uddofer liegt dicht beim Wege Kalews Stein (Kalewikiwwi). Er ist von bedeutender Grosse. Nach alter Sitte legte man früher stets (jetzt geschieht es nicht mehr so häufig) beim Vorübergehen und Fahren einen Zweig oder ein Reis auf denselben.
J. B. Holzmayer, Osiliana II, lk. 72.
[TÕLGE.]
Uduvere küla ligidal [Käärmas] lamab otse tee ääres Kalevikivi. See on silmapaistvalt suur. Vana kombe järgi asetati varemalt alati (nüüd mitte enam nii tihti) möödaminekul ja -sõidul sellele oksi ja risu.
70.
[Kalevipoja viskekivi Pärnu jões]
Sindi vabriku ligidal Pärnu jões on üks suur kivi, kes majasuurdune on. Sellest räägib vana jutt nõnda. Kalevipoeg otsinud üht suurt kivi, et katsuks - kui kaugele ta visata jõuab. Kiva olnud küll, aga kõik pisiksed. Suure vaevaga leidnud ta kivi, mis paras olnud. Ta pistnud ta tasku. Üle jõe hüpates kukkunud kivi jõkke. Ta katsunud teda ära võtta, aga olnud pool muda sees kinni, ja ta jätnud ta sinna paika, kus ta praegu on.
EKS 8° l, 843 (3) < Vändra - V. Jürgenstein (1876). Vrd. Kalevipoja taskukivi, muist. 25.
71.
[Kalevipoja kivi Tarvastus]
Kalevipoja kohta käivad ained
Nii kutsutakse rahvasuus suurt kivi Tarvastu kihelkonnas Tarvastu vallas Välluste külas Võrtsjärve ääres. Kalevipoeg visanud selle kivi sinna. Uusna valla maie päält, nimelt Viiraoja juurest. Teise kivi jätnud ta Viiraoja juure, kus ta praegu Uusna ja Viljandi valla piiril olevat. Miks visatud ja kuidas pikemalt viskamisega lugu olnud, sellest ei teadnud keegi midagi.
E 48186 (l) < Tarvastu - J. Müür (1912). Vrd. muist. 4,7.
72.
[Kivi Ülemiste järves]
Tallinna Ülemiste järve Kalevipoeg visand suure kivi.
ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. - R. Viidebaum < Ann Naarits, 70 a. (1931). Vrd. muist. 36 ja 37.
73.
[Kalevipoja lingukivi Saadjärve ääres]
Kalevipoeg tahtnud korra üht suurt kivi visata, asetanud kivi lingule, aga nöör katkenud ja kivi kukkunud pooleldi maasse. See kivi asetseb praegu Saadjärve ääres.
ERA II 239, 574 (2) < Äksi, Vesneri v, Kobratu k. < Elistvere v. - I. Bergmann < Jakob Bergmann, 85 a. (1939).
Vrd. muist, 30 B.
74.
[Kalevipoja lingukivi Kavastus]
A.
Kalevipoig Peipsi veeren võttis lingukivi. Edimese kivi visas Lääntsi jõe pervesse ja tõese kivi visas Kavastu tii pervesse. See kivi on nii suur, et 10 miist saavad sääl üüd jääda. Kalevipoig visas selle kivi Peipsi järve äärest.
ERA II 239, 595 (2) < Tartu-Maarja, Tammistu v. - J. Reili < Marie Müürsepp, 73 a. (1939).
Vrd. muist. 5 ja 83.
A.
Kavastu mõisas asub suur kivi, mille olevat visanud sinna Kalevipoeg Tartu Toomemäe päält. Üks kivi olevat lennanud Peipsisse, teine Venemaale ja kolmas Kavastusse.
ERA II 240, 606 (40) < Võnnu, Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää - H. Oja < Karl Orav, 56 a. (1939).
Ka: I. Jüriado, Ajaloolised traditsioonid Tartu-Maarja kihelkonnast, kogutud 1929. a. suvel (KM KO).
75.
[Kalevipoja viskekivi Kodaveres]
Minu isa kõnel, et viis versta linna poole Kalevipoeg visanu kivi linguga. Olnu niisuke kange mees. Alatski mõisa taga vasta päätsekivi on ta magamisease.
ERA II 14, 513 (25) < Kodavere, Peipsiäärne v., Varnja k. - P. Ariste < Ann Kook. 81 a. (1929).
Vt. Alatskivi Kalevipoja säng, muist. 190.
76.
[Kalevipoja lingukivid Peipsi järves]
Kalevipoeg visanu kolm kivi linguga järve (s. o. Peipsi). Kui esimese viskas järve, siis laembas
maan. Jaagupipäävi viskas teese kivi, siis on teene külm. Kolmanda viskas, no siis, kui juba mihklipäävä külm om, tuleb. Minu papa kõnel, et nägin ka ära Kalevipoja. Tema olnu jõe veeren ja Kalevipoeg visanu. Kivi om sääl. Ja isa ütelnu, et mina olen seda nähnu, kui visanu, kui lähnu lõmpsti vette. Jah, mäletan küll, isa kõnel, et Kalevipoeg käinu siin minu papa pool.
ERA II 14, 514 (26) < Kodavere, Peipsiäärne v., Varnja k. - P. Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929).
77.
[Kalevipoja kivi Alasu väljal]
Alasu välja pääl on Kalevipoja kivi. See olla Kalevipoja lingukivi. Rahvas mõtelnud, et raha sees ja lõhkunud ühel öösel kivi ära. Ta olnudki nagu kahest jaost juba vanast kokku pandud.
EKnS 32, 1-4 < Kodavere - L. Kettunen (1911).
78.
[Kalevipoja kivid Sookülas]
Sooküläs tamme kõhal järvel on suur kivihunnik. Kalevipoeg toonod kivä Venemaalt. Kaks kord viänd rüpega. Kodavere keriku juurel viänd neli korda rüpega.
ERA II 14, 580 (17) < Kodavere, Ranna v. ja as, - P. Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929).
79.
[Kivi Sääritsa küla ligidal]
A.
Sääritsa külast tulla, see suur kivi ongi Kalevipoja kivi. Linguga viskand. Küll tal võis ikke võimu olla kah!
ERA II 14, 595 (4) < Kodavere, Ranna v., Omedu k. - P. Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929).
B.
Kalevipoja kivi on Sääritsa külast umbes 2 km. Kalevipoeg visanud hunti üle järve, öelnud vanaisa. Rahvas nimetab kivi Kalevipoja lingukiviks.
RKM II 48, 158/9 (14) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Sääritse k.) - O. Jõgever < Karl Õunap, 63 a. (1955).
Vt. Kiviviskamine hundi pihta, muist. 11-19.
80.
[Kalevi kivi Alatskivil]
Kalevi ehk ohvrikivi Alatskivi mõisast paar versta mõisa põllu sees Männiku mäe juures. Muiste käidi siin ohverdamas. Isegi raha maeti siia maha. Mäge Kalevi kivi juures hüütakse Kalevikivi mäeks.
E 54848 - M. J. Eisen.
81.
Mustvee kivimurd
Asub Mustveest loode pool 2,5 km. Mustvee elanikest ei tea keegi, et see on seotud Kalevipoja nimega, küll teati aga jutustada sellest Tuulaveres, Kõnnus ja Sadalas, et Kalevipoeg on kivid sinna visanud. Muud ei teatud Mustvee kivimurru kohta jutustada.
EKRK I 4, 99/100 (2) < Mustvee raj. - I. Sarv, E. Veskisaar (1952).
------------------------------------------------------------------------------------------
1Praegu ei ole Kivimurrus enam ühtegi kivi, selgus, et need on muuli ja linna majade ehitamiseks ära veetud. On vaid lage liivaseljandik, kus kasvab kasteheinu ja hapuoblikaid. Kahel pool seljandikku on soisel pinnal männi- ja kasevõsa. Linna poolt vaadates vastassuunas on suur männimets. Kujult on Kivimurd neerukujuline, umbes l-1,5 km pikk, laius 120 sammu otstest, keskelt laiem. Linnapoolne ots on ida-lääne suunas, teine pöördub kagusse. - Üleskirjutajate märkus.
------------------------------------------------------------------------------------------
82.
Kalevipoja lingukivi Prossa järve ääres
Rahvas nimetab ka Linda lingukiviks ja Kalevipoja lingukivikilluks. 2 [---]
Mütsi jälgi võib lugeda iga nurga pealt, sest kivil on palju mitmes suuruses lohke ja lohtkesi. [- - -]
EKRK I 4, 111/114 (15) < Jõgeva raj., Palamuse, Prossa as. - I. Sarv, E. Veskisaar (1952).
------------------------------------------------------------------------------------------Vt. ka: E 42004/6 < Tallinn < Palamuse - M. Kitznik (1901).
2Asub Prossa järve ääres oleval heinamaal, Kaarepere-Prossa-Luua teest umbes 200 m eemal. Kujult meenutab kolmetahkset püramiidi. Kivi üksikute tahkude kõrgused 2,90 m, 4,80 m ja 4 m, ümbermõõt 24,30 meetrit. Kivi asub Kaarepere ja Luua vahelisel maa-alal. [Kas] Kuremaa mõisa järgi see kunagi on kuulunud, on raske kindlaks teha, sest nii Kuremaa, Kaarepere, Prossa kui ka Luua on kunagi kuulunud ühele omanikule (Eting[=Oettingen]). Luua ümbruses ei teata ühtegi teist kivi, mis oleks seotud kuidagi Kalevipoja nimega. Marie Kons kinnitas, et sellest kivist olla 3 osa veel maa sees, ainult l osa väljas. - Üleskirjutajate märkus.
-------------------------------------------------------------------------------------------
83.
[Kalevipoja kiviviskamine Läänistes]
Lääniste koolimaja taga olnud Kalevipojal kiviviskamine. Seal on praegu Saarva talu linatiigid. Saarva isaisa, selle talu vana peremees, on seda rääkinud.
ERA II 150, 352 (6) < Võnnu, Kastre-Võnnu v. < Karksi - J. Moodis < Annus-Andres Evert (1937). Vrd. muist. 5, 74 A.
84.
[Kalevipoeg viskab kivi Toomemäelt]
(Kalevipoeg viskab Tartu Toomemäelt kive Peipsi poole. Üks lendab Peipsisse, teine Venemaale, kolmas Kavastusse.)
ERA II 240, 606 (40) < Võnnu, Kastre-Võnnu v., Kastre as < Otepää - H. Oja < Karl Orav, 56 a. (1939). Vt. muist. 74 A ja B.
85.
Kivi
Minu kodukohast ühe kilomeetri kaugusel asub hiigelsuur kivi. Ta on oja kaldal justkui majakatus. Tal olevat pool veel maa sees. Ema rääkis, et Kalevipoeg on kivi sinna viskand.
See kivi on ühelt poolt nagu surnukirst, aga teiselt poolt küljest on ta krobeline ja pole õiget kuju.
Rohkem ma sest loost ei tea midagi.
ERA II 241, 338/9 (2) < Otepää, Pangodi v. < Päidla v. - A. Tiido < Liis Aasaoja, 83 a. (1939).
86.
[Kivi Tordi kuusikus]
Tartumaal Mügra asunduses Otepää vallas Tordi kuusiku juures asub hiigelsuur kivi. Vanarahvas räägib, et Kalevipoeg oli sinna visanud selle 7-süllalise kivi. See kivi on väga suur, mis on kõigile vaatamiseväärt.
ERA II 243, 43 (28) < Kanepi, Valgjärve v. - I. Värv < Mihkel Riiner, 83 a. (1939).
Vt. Veekogude tekkimine, muist. 300 A,
87.
[Lingukivi Mustaniidu metsas]
Kooskora veski juurest umbes 1/4 km keset Mustaniidu metsa on üks suur kivi, keda arvavad vanad inimesed Kalevipoja lingukiviks. Kivi on umbes viis m pikk ja poolteist m lai.
ERA II 245, 253/5 (6) < Põlva, Mooste v. Kooskora k. < Vastseliina - Ü. Kivirand < Aleksander Mühlberg, 83 a., ja isa, 41 a. (1939).