88. KALEVI POEGADE LI1SUK1VID
[Kalevipoja liisukivi]
Varal Polli talu maa peal on hiiglasuur kivi: 2 sülda kõrge, 7 sülda pikk ja 4 sülda lai. See kivi olnud Kalevipoja lingukivi.
Saadjärve ääres on ka 3 suurt kivi, üks neist [on] järvest eemal Koorti talu välja peal, teine järve kaldal ja kolmas sügavamal vee sees. Need kivid ongi, mis otsustasid, kes sai Eesti kuningaks vana Kalevi poegadest.
ERA II 240, 431 (21) < Äksi, Elistvere v., Raigastvere k. - V. Kask < Jaan Muuli, 76 a. (1939). Vrd. muist. 8, 89, 286 A.
A.
Kalevipoja mälestustest rahvasuust olen järgmist kuulnud, see võiks ehk vastuseks Kalevipoja salgajatele olla. Praegu elab Valguta vallas Rüütli talu maa pääl omas majakeses 80-aastane vanamees M. Muri, kelle suust Kalevipoja mälestustest järgmist olen kuulnud: Kalevi poja pildunuva kruusaterri üle Saadri järve.1 [---] Ja veel olen rahvasuust järgmist Kalevipoja kohta kuulnud: Kellel paljas päälagi - käib vist nooremate kohta - see olevat «vasika hänna kakkajate sugust». Kord võtnud Kalevipoeg ühe niisuguse mehikese ja pannud oma püksipersesse nii kaugeks, kui ise muid asju toimetanud. Sääl hõõrunud mehike oma päälae paljaks; nõnda jäänud see tundemärk sugust sugule pärandada.2
[---]
E 52609/11 < Rannu, Valguta v. - J. Peterson (1912). Vrd. Kalevipoja liisukivi, muist. 89.
-------------------------------------------------------------------------------------------
1 Kalevipoja-laulus ei nimetata selle järve nime, kus Kalevi vennaksed võidu kiva viskasid, seda kuuldes teadsin nüüd, et see järv Tartu ligidal on ja sünnib väga «Kalevipoja»-laululooga kokku:
Siin on mõnus katsekohta,
Paras liiskuheite paika;
Hiiest ilmub Taara silma,
Vanaisa lahke vaade,
Jõesta jumalikku vari.
[VIII lugu, v-d 249-253.]
Otse siis Vanaisa vaate all pildusid Kalevi pojad võidu kiva - kruusateri üle järve. Kas paistab Saadri järv Tartust ära, ehk kas paistavad kõrged puud Tartust Saadri järvele ära? Ilus oli see koht. Siin ilu hõlmas pidi muinaseestlane karsk-usklik rahvas olema. - Üleskirjutaja märkus.
2 Mis juhtumine Kalevipojal sellel korral võõrikutega oli, seda ei teata. Näitab Kalevipoja laulus kannupoisi looga Närska mäel kokku sündivat:
Pajatelles aga pistis
Kannupoissi karmanisse
,
Püksitasku paisumaie.
…………….
Kui tal käsi kogemata
Poisikese külge puutus,
Kes kui siga kotista
Sealt ei võinud välja saada,
Iseennast avitada.
[X lugu, v-d 594-596; 803-807.]
Üleskirjutaja märkus.
-------------------------------------------------------------------------------------------
89.
[Kalevipoja liisuheitmine]
A.
Kalev tahand katsuda, missuguse poja Virusse kuningaks saadab ja lasi vennad võidu vinnida. Teistel vendadel kukkund kivid merde, aga Kalevipojal lahend Turbaneeme küla alle maale. Isa saatandki Kalevipoja Virusse kuningaks.
ERA II 153, 546 (33) < Haljala - H. Länts.
Vrd. Kalevipoja võiduviskamine, muist. 8, 88A.
[Kalevi poegade viskekivid]
B.
Kalevi kolm poega läinud katsuma, kes neist kõige kõvem peaks olema. Nemad võtnud igaüks ühe suure kivi ja visanud hommiku poole. Koht, kus nemad seisnud, olnud üle järve Tarvastu pool. Kõige vanema venna kivi kukkunud üle järve umbes veerand versta kaldast kaugele vette maha; järgmise venna kivi kukkunud Ahjooja talu välja peale maha, aga kõige noorema venna kivi kukkunud Rõika vabriku alla jõkke. Nõnda käib sõna-sõnalt vanarahva jutt. Esimest kivi pole mina näinud, sest et õige kuiva suvega peab näha olema, olevat õige suur [kivi] Vaibla kõrtsi kohal Võisiku valla piirides. Teine kivi, mis Ahjooja talu välja peal on, on arvata poolteist sülda kõrge ja üks süld lai, on poollängus samba moodi ja ilusa moodiga, teist niisugust kivi pole mina kuskil näinud. Kolmas kivi, mis Rõika vabriku all jões (seesama jõgi, mis Põltsamaalt tulles Pede jõega ühendab ja siis Emajõkke jookseb, Paala jõgi), on üks süld kaldast eemal ja paar jalga veest väljas. Ükskord heinaaeg ajasin kolme-süllase kuhjalati kivi äärest sisse ja käsi veel õlast saadik järele, enne kui ots põhja puutus. Sealt paistab meile noorema poja määratu jõu kangus. Tarvastust üle järve Vaibla on, nagu kiisapüüdjad tõendavad, neliteist versta, Vaiblast Ahjoojale kuni kaheksa versta ja sealt jõkke kaks versta. Tarvastust kuni Paala jõeni on need kivid sihis. See siht näitab nõnda, kui vaataks Tartu vaksalist vana Toome müürisid.
H, Jõgever 2, 121/2 (706) < Kolga-Jaani, Võisiku v. - T. Lepik (1886).