95. KALEVIPOEG KIVIKANDJANA
[Vikkuri loo]
(Kalevipoeg puistab silda läbi Soome lahe ehitades kive merre lääne pool Kalvi mõisat. Põllepaelad katkevad neljanda sületäie ajal ja kivid kukuvad Tuukri mõisa väljale. Sild jääb pooleli. Poolelijäänud teed meres kutsutakse Vikkuri looks.)
E 42562 < Kadrina, Palmse v. - J. Sõster (1902).
Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, I-III, lk. 101-105 (60);
M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 328. Vt. muist. 124.
96.
Kalevipoja põllepaela auk
Ruila mõisa põllul olevat suur kivi. Selle viinud Kalevipoeg sinna oma põlles. Kalevipoeg tahtnud seda kivi kuskile viia, kuid see kukkunud sinna maha, sellepärast et põllel läinud pael tagant katki ja see langenud ära nii suure hooga, et sinna kivi ligidale, kuhu pael kukkus, tekkinud maasse põllepaela auk ehk ase.
Ja see auk ehk nõgu, kuhu pael kukkunud, olevat sääl kivi juures näha.
ERA II 222, 81/2 (11) < Kuusalu, Kiiu v., Valkla k. - L. Merela < Minni Lipsmäe, 28 a. (1939). Vt. ka muist. 66.
97.
[Kalevipoja põllekivi]
Läänemaal Kolila külas Lepiku talu põllul on suur-suur kivimürakas. Vanasti, kui Kalevipoeg veel olevat elanud ja ühest kohast teise reisinud, siis olevat ta ka selle kivi sinna jätnud.
Ükskord olevat ta jälle reisinud, suur kivimürakas põlle, sees. Kuid järsku, suureks õnnetuseks, olid põllepaelad katkenud Ja kivi kukkunud maha niisuguse hooga, et vajunud pooleldi maasse. Ja sääl ta seisab praegugi.
See kivi on muinsuskaitse alla võetud, et keegi teda ei hävitaks.
ERA II 228, 473/4 (l) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Karja, Leisi v. ja al.- E. Sammel < Olga Jundas, 35 a. (1939).
98.
[Kivilademed Kuremaa järve ääres]
Kalevipoeg hakanud Kuremaa järvest (Palamuse khk.) risti teed läbi tegema õhtu poolt hommiku poole. Tee tegemine pidi mõlemalt poolt järve kaldast korraga algama. Tee tegemiseks on Kalevipoeg hommikupoolsele järve kaldale Piitra alla, õhtupoolsele kaldale Ängküla [= Häänküla] kohale kivilademed kokku kannud. Kiva maha visates olla Ängküla Järve ja Rootsi-Lepiku talude kuked selle kolina peale unest üles ärkanud ja laulma hakanud. Kalevipoeg pistnud plehku. Tee jäänud järvest läbi tegemata, ja kivid lasuvad hommiku- ja õhtupoolsel järve kaldal veel praegu maas.
E 47851/2 (2) < Palamuse, Kuremaa v. - H. Karro (1911). Vt. ka: Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189 C; ka muist. 123. Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 12.