10. Lutsukivid

Kalevipoja lutsukivid
Marie Heiberg
[- - -]
Kui ma aastat kümme tagasi Võrumaal Urvastes neid lihtsaid ja kergeid mängusid armastasin, siis ei puudunud minul ja kaaslastel ka oma mängukangelased.
Olime Uhtja järve ääres lutsu viskamas. Sealsamas, kus Kalevipoja ja Vanapagana lutsukivid veel näha olivad. Vanapagana kivi oli vast kuueaastase lapse kõrgune ja seisis meie pool kalda peal. Kalevipoja kivi aga oli suurest mehest kõrgem ja paistis üle järve kõrgelt ära, nagu väike hall majake.
Veel teadsime meie, et Kalevipoja ja Vanapagana (pahareti) lutsuviskamine mäe otsast pedaja (männi) juurest algas. Kuna Vanapagana kivi mitte ühtegi lutsu ei löönud, lendas Kalevipoja kivi üle järve ära Antsla poole kalda peale.
Kivid seisivad oma viskamise järgi endi kohal - mäe otsast suure pedaja juurest mõnikümmend sammu paremal pool. On vist praegugi seal. Kuid kas neid veel nendega ühenduses olevate juttude kaudu praegu kui tähtsaid lutsukivisid seal tuntakse, on mulle teadmata.
Nende järele kuulsin ma esimest korda Kalevipojast ja ta kangelaseloodest. Kreutzwaldi «Kalevipoega» lugesin hiljem.
Perekonnaleht 1911, nr. 34, lk. 269-270. Vrd. muist. 1-9.